DOCSLIB.ORG

Viru-Nigula Valla Teataja Aprill 2019 Eesti

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viru-Nigula Valla Teataja Aprill 2019 Eesti APRILL 2019 Valla elanike arv 31.03.2019 seisuga on 5855 inimest. Ilusaid ja rahulikke lihavõttepühi! VIRU-NIGULA VALLAVOLIKOGU ja VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS Kunda Muusikakool tähistab oma 55. aastapäeva suure kevadkontserdiga Friedrich Nietzsche: Selle kohaliku muusikakultuuri eelklass. mentides, näiteks Läti Henri- kas seltskond noori muusikuid, olnud ning need vajaksid kind- olulise keskuse loomise nimel Esimesed kümme aastat oli ku Liivimaa kroonikas leidub kellest nii mõnigi on jätkanud lasti taaselustamist. Kooli ees- „Ilma muusikata elu tegid omal ajal tööd lapsevane- kooli direktoriks Mari Valk viiteid eestlaste toonasele lau- oma eluteed elukutselise muu- märgiks on laiendada ning sü- oleks viga” mad ning eriti tolleaegne kesk- (Kornelt), aastast 1974 arendas lukultuurile. Muusikakultuuri sikuna. Ent kindlasti on kõik vendada Eesti muusikakultuuri kooli muusikaõpetaja, Kunda ja juhtis kooli Sirje Tambi ning areng on seotud üldise kooli- õpilased võtnud koolist kaasa ning kasvatada häid ja vääri- 7. mail kell 17.00 tähistab Kun- linna kultuurielu edendaja Mae aastatel 2003-2018 oli direkto- haridusega, nii külakoolide kui midagi olulist oma edasisele kaid kodanikke Eesti riigile. da Muusikakool Suure Kevad- Tammis. Ta juhendas eeltööna riks Kristi Moldau. ka ülikoolidega. Esimesed pro- eluteele: armastuse muusika Albert Einstein on öelnud kontserdiga oma 55. juubelit. kolm aastat keskkoolis muusi- 2019. aastast on kooli direk- fessionaalsed eesti soost muusi- vastu, oskuse ise musitseerida „Teaduslikus mõtlemises on Kontsert toimub Kunda Ühis- kaklassi ning tänu tema panu- toriks Pärt Tarvas. kud said oma hariduse enamasti ja loodetavasti ka oskuse en- alati olemas luule element. gümnaasiumi saalis. Esinevad sele oli võimalik Kunda Muusi- Eestil on ette näidata aukar- kaugemal, näiteks Peterburis. nast kokku võtta ja eesmärgi ni- Tõeline teadus ja tõeline muu- kooli õpilased. Kontsert on kakoolis esimesel tegevusaastal tustäratav kogus maailma mai- Kõrgemad muusikakoolid Tal- mel panustada. Väga oluline on sika nõuavad samalaadset mõt- kõigile tasuta. Ootame kont- avada korraga nii esimene kui nega muusikategelasi, kellel on linnas ja Tartus asutati alles ka oskus esineda laval ja teha teprotsessi.” Seega on muusikal serti nautima endisi kolleege ja ka teine klass. ajaloos kindlasti väga kandev Eesti Vabariigi iseseisvumi- koostööd teistega. Kindlasti on isiksuse kujunemisel äärmiselt vilistlasi. Esimesel tegevusaastal õppis roll. Tuletame siinkohal meel- saastatel. koolil ja siin õppinud lastel nii oluline ning vajalik roll. Koolis õpib hetkel 59 õpilast laste muusikakoolis 57 õpilast de Rudolf Tobiast, Arvo Pärti Kõrgemate muusikakoolide Eesti riigile kui ka maailmale kümne õpetaja juhendamisel klaveri- ja akordionierialal. või Neeme Järvit, kes on Eesti aluseks on laialdane laste muu- veel palju anda. Viva la Musica! ning eriala valikus on klaver, 1964. aastal tuli juurde puhk- tutvustamiseks palju panusta- sikaharidus, mida on võimalda- Kunda Muusikakooli edasise Pärt Tarvas puhkpillid, akordion, viiul, laul, pilliõpetus, aastate vältel lisan- nud. Nemad omakorda tugine- nud just muusikakoolid. Nende arengu osas sooviks ja plaa- Kunda Muusikakooli direktor löökpillid, kitarr jne. dusid viiuli eriala, kooriklass, vad oma loomingus varasemate muusikahariduse püramiidi niks laiendada erialade valikut Kunda Muusikakooli asuta- täiskasvanute huviharidus, üld- põlvkondade kogemusele. Eel- alusena toimivate koolide hul- ning arendada ka kergemuusika misel oli otseseks eeskujuks kultuurilise põhihariduse osa- nevad viited muusikale Eesti ka kuulub ka Kunda Muusika- poolt. Sarnased traditsioonid on Rakvere Laste Muusikakool. kond ja laulumängukool ehk aladel on pärit kirjalikes doku- kool. Kooli on lõpetanud vääri- ju Kunda Muusikakoolis varem Kunda Muusikakooli uus juht on Pärt Tarvas Pärt on üldsusele tuntud kui sel korral Pärt ka härjal sarvist kuskil istuda. kellelgi tuli tualetihäda, siis ansambli C-Jam tšellomängija. haaras. Ka väike keskkonnava- Pärdi unistuseks on luua kasutati selleks joogipudeleid - See pill on teda saatnud sest- hetus tuleb nooruslikule härras- muusikakooli juurde tegutsev juhtub ikka maailmas kõike. saadik, kuni ta oma elu mäletab mehele kasuks. bänd, et noortel tekiks motivat- Kindlasti on Pärdil huvita- - juba varases lapsepõlves, just Mõtteid ja tegutsemistahet tal sioon tegeleda ka muuga, kui vaid lugusid reisimisest ja esi- 5-aastasena viis ema ta laste on, aga palju tegusid ja otsuseid näiteks nutitelefonis istumise- nemistest terve raamatu jagu. muusikakooli. takerdub materiaalsete põhjuste ga. Bändi jaoks on muusikariis- Loodetavasti toob ta midagi Ka tema töökoht on senini taha - pisikesel vallal pole eriti tad olemas. oma avatud maailmavaatest ja seotud vaid tšelloga - Pärt on võimalusi suuremateks uuen- Kui küsida Pärdilt tema kõige oskustest ka meie väikesesse töötanud ERSO orkestris ja an- dusteks. erilisemat esinemiskohta, siis valda. sambel C-Jam tegutseb juba 15 Täna on suurimaks mure- mainib ta Tartu kaarsilda. Eri- Soovime uuele juhile palju aastat. kohaks muusikakooli klaver, liseks või isegi ohtlikuks tegi edu ja tegutsemistahet! Nüüd saabuski aeg uuendus- mida enam kuidagi parandada esinemise seal vaid mõne meet- VNT teks ja uuteks väljakutseteks - ei saa. Lisaks palju nö pisiasju, ri kauguselt lastud ilutulestik. kaks korda saatis hea sõber tal- mis vajavad kiiret lahendamist. Kõige naljakama seiga toob le soovituse asuda tööle Kunda Näiteks pole muusikakooli õpi- ta aga Shangaist, kus lapsed Muusikakooli juhina ning tei- lastel ukse taga tundi oodates nautisid kontserti 100% ja kui Pärt Tarvas, erakogu. Volikogu kinnitas valla jäätmehoolduseeskirja Volikogu veebruarikuu istung kodulehel https://viru-nigula. ga tutvumine, täiendamine ja Ümberkorraldamisega tekib le vee-ettevõtjaks ka Viru-Ni- Viru-Nigula vallavalitsuse toimus Aseri rahvamajas, mille- ee/jaatmemajandus. Valla ter- muudatuste läbivaatamine ning 14 rühmaga ja ca 250 lapsega gula alevikus ja Pada külas. omandis on hoonestatud kinnis- ga lõppes ka istungite toimumi- ritooriumil on eeskirja täitmine aprillikuu volikogus peaksime Viru-Nigula valla lasteaed Kel- Volikogu andis vallavalit- tu Kestla külas, mis ei ole val- se ring valla erinevate asutuste kohustuslik kõigile! selle maakonnale väga tähtsa luke. susele loa korraldada kaks lale vajalik talle pandud ülesan- saalides ning alates märtsikuust Korraldatud jäätmeveo ko- dokumendi ka kinnitama. Volikogul tuli oma haridus- riigihanget: Viru-Nigula sau- nete täitmiseks, seega vallavara toimuvad volikogu istungid hustusega ühtne piirkond Volikogu tutvus valla kae- komisjonile valida uued ju- na ümberehitustöödeks ning võõrandatakse avalikul suulisel Viru-Nigula Hariduse Seltsi moodustub pärast tervet valda vetööde ja tänava sulgemise hid, sest senised loobusid oma 8+1 ja 19+1- kohaliste bus- enampakkumisel alghinnaga ruumides (endises Viru-Nigula hõlmava riigihanke korralda- eeskirjaga, mille eesmärk on kohtadest. Uueks juhiks valiti side kuuekümneks kuuks ka- 9900 eurot. vallavalitsuse hoones). mist. Hetkel kehtivad Aseris ja ühtlustada ja reguleerida val- Marge Zaidullin ja aseesime- sutusrendile võtmiseks, mil- Vallavalitsusele anti voliko- Siinkohal lühiinfo veebruari- Kundas erineva lõpptähtajaga la haldusterritooriumil teh- heks Riho Kutsar. Uue haridus- lega vahetatakse välja juba gu otsusega luba sõlmida Ran- ja märtsikuu volikogu istungi- sõlmitud lepingud, aga endine tavaid kaevetöid, sest prae- komisjoni esimehe juhtimisel kasutuses olevad kaks bussi. nu Külaseltsiga vara (kinnistu telt. Viru-Nigula vald ei olnud kor- gu kehtivad veel endiste toimus märtsis ka komisjoni Volikogu taotleb keskkonna- koos hoonega Vahtra tn 3) tasu- Olulise otsustusena kehtestas raldatud jäätmeveo kohustuse- omavalitsuste vastavad õigus- koosolek, kus arutusel oli noor- ministeeriumilt ettevõtluskesk- ta kasutamise leping kaheküm- volikogu valla jäätmehooldu- ga piirkond. aktid. Esimesel lugemisel tehti tevolikogu ja lasteaedade tee- konna arendamiseks vajaliku neks aastaks. se korraldamise eeskirja, mis Jäätmete üleandmise võima- mitmeid ettepanekuid eeskir- ma. maa omandamist. Kinnistu Järgmine volikogu istung ühendab endise kolme omava- lused muutuvad korraldatud ja parandamiseks, mis kiideti Volikogu jaanuari istungil asub Kunda linna kirdeosas, toimub 25. aprillil, milleks on litsuse eeskirjad ühtseks täpsus- jäätmeveo kohustusega pare- heaks ja lisatakse eelnõusse. vastu võetud otsusega anti en- Lontova ja mere vahelisel alal, ettevalmistamisel mitmed kaa- tatud ja täiendatud eeskirjaks, maks ja valla territooriumi prü- Volikogu võttis vastu otsu- dise Viru-Nigula valla ühis- kuhu on koondunud koos sada- lukad valla elu puudutavad eel- millega kinnitati nõuded, jäät- gistamine vähemaks - see peaks se, millega muudetakse alates veevärgi ja -kanalisatsiooni maga arenev ettevõtlus. Üld- nõud. meliigid, veopiirkonnad, veda- olema meie kõigi eesmärgiks! uuest õppeaastast Aseri Kool varad üle OÜ-le Aseri Kom- planeeringu järgi on sinna ette Riho Kutsar mise sagedus ja aeg, teenustasu Lääne-Viru maakonna oma- ja Vasta Kool põhikoolideks munaal. Veebruaris määrati nähtud tootmise ja ladude pai- vallavolikogu esimees suurus, järelevalve jne. Eeskir- valitsustes toimub praegu maa- ning nende lasteaia rühmad lii- Aseri Kommunaal lisaks endise gutamine ning taotletav kinnis- jaga on võimalik tutvuda valla konna uue arengustrateegia- detakse Kunda linna lasteaiaga. Aseri valla piires tegutsemise- tu autoparklate alaks. 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Aprill 2019 Viis müüti hambaravihüvitisest
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Pada Jõe Hoiuala Kaitsekorralduskava 2012-2021
    Pada jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2012-2021 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ja Pada jõe kaitsestaatus selle erinevates lõikudes (joonised 1 ja 2). ............................ 3 1.2. Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................... 5 1.2.1. Üldiseloomustus ................................................................................................................... 5 1.2.2. Pada jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus ............................................................................... 6 1.2.3. Maastiku kirjeldus (Tuvi, Feršel 2010) ................................................................................ 6 1.2.4. Elupaigad .............................................................................................................................. 7 1.2.5. Elustik ................................................................................................................................... 7 1.3. Kaitsekord .................................................................................................................................. 10 1.4. Maaomand ja maakasutus ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • 2019 Ülevaade Valla Kultuurielust Ja Hariduse Seltsi Tegevuskava Selle Arengule Kaasa Aitamiseks
    LÄÄNE-VIRUMAA VIRU-NIGULA VALD VIRU-NIGULA HARIDUSE SELTSI ARENGUKAVA 2013 -2019 Ülevaade valla kultuurielust ja hariduse seltsi tegevuskava selle arengule kaasa aitamiseks KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VI KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VIRU--NIGULA VALLA ELANIKUD HARIDUSE SELTSI LIIKMETE JUHATUSEL Täiendatud aprillis 2015 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 3 1.1. Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: ................................................................. 3 2. Piirkonna kirjeldus .................................................................................................................... 5 2.1. Ajalooline taust .................................................................................................................. 5 2.2. Paiknemine ........................................................................................................................ 5 2.3. Looduslikud olud ............................................................................................................... 6 2.4. Sotsiaalmajanduslik profiil ................................................................................................ 6 2.5. Hariduse ja kultuuriga seotud kontingent .......................................................................... 7 2.6. Piirkonna muutumine ja arengutendentsid ........................................................................ 8 2.7. Piirkonda käsitlevad õigusaktid
    [Show full text]
  • 9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]