Regionaaltoetused Ida-Virumaal 2009

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Regionaaltoetused Ida-Virumaal 2009 Regionaaltoetused Ida-Virumaal 2009 Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Veebruar 2010 Infolehes on antud ülevaade 2009. aastal Lk 2 – Euroopa Ida-Viru maakonnas ellu viidud ja alustatud projektidest, mis on saanud Regionaalarengu Fondi rahalist tuge Siseministeeriumi toetused regionaalarengu programmidest. Lk 3 –Euroopa Sotsiaalfondi Regionaalministri haldusalas viiakse toetused regionaalse arengu toetamiseks ellu 25 toetusmeedet ja -programmi. 2009. Lk 3 – Norra/EMP toetused aastal toetati läbi nende erinevate Lk 4 – Siseriiklikud toetused meetmete ja programmide Eesti regionaalarengut enam kui 2 miljardi Lk 13 – Ülevaade krooniga, millest üle 1,9 miljardit toetustest teistes moodustasid erinevad välistoetused. maakondades Ida-Virumaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2009. aastal enam kui 210 miljonit krooni. 1 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2007-2013 piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengut läbi elukeskkonna arendamise rakenduskava enam kui kuue miljardi krooniga. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohalike avalike teenuste arendamine Aseri Vallavalitsus Aseri Vabaajakeskuse renoveerimine 9 488 987 Iisaku Vallavalitsus Iisaku Gümnaasiumi renoveerimise II etapp 15 853 302 Jõhvi Hooldushaigla SA Puuetega inimeste maakondliku rehabilitatsioonikeskuse 5 456 998 rajamine Kohtla-Järve Linnavalitsus Lasteaia Kirju-Mirju rekonstrueerimine 11 378 179 Püssi Linnavalitsus Püssi lasteaed MARJAKE renoveerimine 11 750 436 Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) 14 352 877 rekonstrueerimine Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Avinurme Elulaadikeskus Puu- ja käsitöö elulaadikeskuse käivitamine Avinurmes 13 850 139 SA Narva Linnavalitsuse Narva jõe sadama infrastruktuuri arendamine ja 18 103 994 Linnavara- ja reisijatemahutavuse suurendamine läbi ujuvkai Majandusamet soetamise ja randumiskohtade korraldamise ning sadama territooriumi rekonstrueerimise ja heakorrastamise. Püssi Linnavalitsus Püssi tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine 12 132 872 Linnaliste piirkondade arendamine Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi kesklinna jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee 4 351 233 rajamine I etapp Kohtla-Järve Linnavalitsus Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Keskallee ja Rahvapargi 72 611 949 väljaarendamine 2009. aastal eraldati elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest projektide elluviimiseks Ida-Virumaal 189,3 miljonit krooni. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning osaliselt ka Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist. Aastatel 2007-2013 2 osaleb Eesti kaheksas territoriaalse koostöö programmis. EL fondide toetusmahu projektidele kujundavad partnerid ise - summa suurus Eestile ei ole piiratud, see oleneb partnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kesk-Läänemere programm SA Ida-Viru Ettevõtlusalane haridus Rootsis, Eestis, Lätis ja Soomes 4 080 665 Ettevõtluskeskus URBACT II Jõhvi vald Bring Up 58 205 2009. aastal eraldati Euroopa territoriaalse koostöö programmidest piiriüleste koostööprojektide elluviimiseks Ida-Virumaal 4 miljonit krooni. Euroopa Sotsiaalfondi toetused Maakondlike tugistruktuuride toetamine Euroopa Sotsiaalfondist toetatakse läbi inimressursi arendamise rakenduskava maakondlikke tugistruktuure aastatel 2007-2013 47 952 000 krooniga. Mittetulundusühenduste nõustamist Ida-Viru Ettevõtluskeskuses ning mittetulundusühenduste alustamisele ja arengule suunatud koolitusi toetati 2009. aastal 638 403 krooniga. Norra/EMP toetused Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatav regionaalarengu toetusskeem Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kaudu toetatakse aastatel 2008- 2011 läbi regionaalarengu toetusskeemi avaliku sektori haldusvõimekust ning piirkondlikku koostööd ja majanduskeskkonna arengut 68 399 268 krooniga. 3 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku 1 288 000 arengu kavandamine Mäetaguse Vallavalitsus Pilootprojekt: Eaka inimeste vajadustele ja ootustele 2 890 464 vastava kaasaegse teenusega õendushoolduskodu käivitamine Mäetagusel 2009. aastal lõppenud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Püssi Linnavalitsus Ida-Virumaa Kiviõli regiooni omavalitsuste (Lüganuse, 553 010 Maidla, Püssi) ühinemiseelse uuringu läbiviimine 2009. aastal eraldati Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide regionaalarengu toetusskeemi kaudu projektide elluviimiseks Ida-Virumaal 4,2 miljonit krooni. Siseriiklikud toetused Regionaalministri haldusalas on ellu kutsutud 12 erinevat riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Siseriiklike programmide elluviimiseks eraldatud toetuse kogumaht aastal 2009 oli 136 miljonit krooni. 2009. aastal alustatud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Kohaliku omaalgatuse programm Aseri Rannu Seltsing Aseri valla XII savipäevad 35 000 Ida-Virumaa Kodu-uurijate Ida-Virumaa kodu-uurimise 40. aastapäeva tähistamine 12 000 Seltsing Ida-Virumaa Kodu-uurijate Kodu-uurijate õppereis 2010 5 500 Seltsing MTÜ Adraku Külaselts Peipsi-Alutaguse piirkonna külavanemate koolitus 12 020 "Külakroonika koostamine. Pildid kui üks küla- ja perekonnakroonika osa" MTÜ Alajõe Kultuuriselts Alajõe valla 3 põlvkonna kultuurisädeme kandjad 24 400 Oleš minevikust tulevikku MTÜ Aseri Spordiklubi Aseri 110. aastapäevale pühendatud Aseri XI savijooks 35 000 4 MTÜ Aseri Spordiklubi Aseri vabaajakeskuse 35. aastapäevale pühendatud 35 000 rahvusvaheline lauatenniseturniir Aseri Open 2010 MTÜ Avijõe Selts MTÜ Avijõe seltsi liikmete koolitus 20 000 MTÜ Avinurme Kultuuri ja Külad täis muusikat 19 610 Hariduse Selts Nurmetuled MTÜ Avinurme Kultuuri ja Kitarrikooli algkursus Avinurmes 25 000 Hariduse Selts Nurmetuled MTÜ Ida-Virumaa Meenutades Lembit Olli 19 500 Spordiliit MTÜ Ida-Virumaa Joostes läbi Ida-Virumaa 16 275 Spordiliit MTÜ Ida-Virumaa Turismi II Ida-Virumaa Rattamaraton 50 000 Ressursikeskus MTÜ Iisaku Muuseumi Kogumike "Iisaku lood. I osa" ja "Iisaku lood. V osa" 20 200 Sõprade Selts trükkimine MTÜ Iisaku Muuseumi Rahvuslike paelade ja vööde valmistamise kursused 9 364 Sõprade Selts MTÜ Iisaku Muuseumi Iisaku VI külalaada korraldamine 35 230 Sõprade Selts MTÜ Iisaku Noorte Klubi Iisaku õpilasmalev 2009 25 000 MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts Toimetised III osa kordustrükk 5 000 MTÜ Kahula Küla Selts II Jõhvi valla külade päev 17 200 MTÜ Kahula Küla Selts Tütarlaste stiilipäevad 14 515 MTÜ Kohtla-Nõmme Kohtla-Nõmme suusastaadioni infrastruktuuri 41 000 Spordiklubi parendamine MTÜ Konju Küla Selts Konju küla 565. aastapäev 25 000 MTÜ Krabuli Selts Krabuli külaplatsi välikamin ja külaseltside kokkutulek 25 000 MTÜ Kultuuriveski Ida-Virumaa rahvamajade teatmik 28 000 MTÜ Kõrtsaluse Küla Selts 100 aastat seltsielu Kõrtsialusel 24 198 MTÜ Kõrtsialuse Küla Selts Kõrtsialuse küla seltsimajja õhksoojuspump 22 757 MTÜ Lastekaitse Liit Remniku külaplatsi rajamine 25 000 MTÜ Logovest Veneküla 410 25 000 MTÜ Lüganuse Küla Selts Lüganuse külapäev 2009 25 000 MTÜ Lüganuse Küla Selts Uhaku karstiala teabetahvel 4 500 MTÜ Maadaam Tekstiilid taaskasutusse 18 525 MTÜ Muusika-lauluselts Vadi küla trükis 25 000 Metsakaja MTÜ Muusika-lauluselts Peipsi-Alutaguse III külade päev 40 300 Metsakaja MTÜ Narva-Jõesuu Heakorrapäevad Narva-Jõesuus 10 400 Eestlaste Selts Kalju MTÜ Omadega Mäele Iisaku vaba-aja võimaluste infotahvlite valmistamine ja 42 900 paigaldamine MTÜ Ontika Küla Selts Külakoda soojaks 17 000 MTÜ Oonurme Külaselts Külamaja kaminasaali mööbel 25 000 MTÜ Oonurme Külaselts Esitlustehnika soetamine Oonurme külamajja 21 230 MTÜ Pühajõe Tegijate Pühajõe kogukonna hoone sisustuse hankimine 25 000 Selts 5 MTÜ Reino Jahilasketiir Avinurme jahilasketiiru kujundamine Maetsma küla 23 050 avatud puhkekompleksiks MTÜ Sinimäe SK Sõnn Sinimäe aleviku suvine spordipäev ja Jaanipäev 6 250 MTÜ Suusaklubi Margus Iisaku suusaraja valgustuse projekteerimine 27 000 MTÜ Tammiku Külaselts Tammiku aleviku laste mänguväljaku rajamine 20 737 MTÜ Tantsukool Hip-hopera 2009 25 000 DanceWorks MTÜ Toila Merepääste Oru pargi promenaadi korraldamine 50 000 MTÜ Toila Valla Hariduse Toila valla kultuuripärand 24 620 ja Kultuuri Selts MTÜ Tuletorn Lemmaku külaplatsi rajamine 25 000 MTÜ Ulvi Naiste Ühendus 315 aastat Ulvi küla 25 000 MTÜ Vabatahtlike Narva vabatahtlikud 24 278 Ühendus Sebra MTÜ Vaivara Laulu- ja Vaivara küla esmamainimsest 160 aastat 24 500 Mänguselts Vikerkaar Seltsing Aastapäeva Iisaku Kunstide Kooli 20 tegevusaastat kokkuvõttev 5 460 Toimkond õpilastööde näitus Seltsing Iisaku Valla Peipsi-Alutaguse II külade päev 23 450 Külavanemate Kogu Seltsing Tammispää Vaim Tammispää küla 410. aastapäev 22 490 Seltsing Tammispää Vaim Tammispää külaplatsile prügikogumiskonteineri 20 640 soetamine Seltsing Tuddolin Tudulinna kool 165 - ekspositsioonistendi valmistamine 14 650 Seltsing Tudulinna Tudulinna Pensionäride Klubi Kanarbik 30 8 500 Pensionäride Klubi Kanarbik Seltsing Vilko Avinurme kooli 90. aastapäeva tähistamine 24 760 Seltsing Voka Küla Selts Külaplats on küla süda 25 000 Varinurme Küla Seltsing Varinurme küla arengukava koostamine 10 300 Änniksaare külaseltsing 60 aastat Änniksaare külapidusid
Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ 2
    IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Ida-Viru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Keskväljak 1, Jõhvi Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn ida-viru.maavalitsus.ee www.hendrikson.ee Töö nr 1960/13 Jõhvi/Tartu 2016 IDA-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 5 1. IDA-VIRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................................................. 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ........................................................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE ........................................................................................ 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ............................................................... 8 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED IDA-VIRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ........................................................................................................................................... 9 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .................................................................... 13 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ..................................................................................... 14 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon 28.06 .2017 /// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 2507/16 Tartu 2016-2017 Pille Metspalu KSH juhtekspert Riin Kutsar KSH juhtekspert Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2 Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 5 1. ÜLEVAADE PLANEERINGU KOOSTAMISEST JA KSH PROTSESSIST ............. 6 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ............................................................................. 6 1.2. Ülevaade keskkonnamõju strateegilisest hindamisest .................................. 6 2. ÜLDPLANEERINGU VASTAVUS LAIEMATELE EESMÄRKIDELE JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................. 8 2.1. Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse ning jätkusuutliku arengu eesmärkidele ........................................................................................................ 8 2.2. Üldplaneeringu seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega ................. 10 2.3. Valla planeeringud ja arengukavad ............................................................ 11 3. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ............................................... 13 3.1. Väärtuslike maastike määramine üldplaneeringus ...................................... 13 3.2. Tõenäoline
    [Show full text]
  • Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskavade Koostamise Protseduurid“ LISA 1 Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Vorm
    KINNITATUD Siseministri 18.02.2015 käskkirjaga nr 1-3/41 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavade koostamise protseduurid“ LISA 1 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava vorm JÕGEVA MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE 1 Tegevuskavas sisalduvad arendatavad objektid esindavad kõik Jõgevamaa uuendatud arengustrateegias 2 PRIORITEETSUS välja toodud arenguväljakutseid, mida antud meetme raames on võimalik lahendada. Antud tegevuskava TULENEVALT MAAKONNA objektid/tegevused on seatud pingeritta arvestades terve maakonna vajadusi ning püüdes saavutada ARENGUKAVAST maksimaalset positiivset mõju. Tegevuskava koostamisel on aktiivselt osalenud kõik 13 Jõgevamaa omavalitsust ning antud tegevuskava väljendab Jõgeva maakonna üksmeelset tahet tugevdada piirkondade (põhjendada, miks on maakonna konkurentsivõimet ning luua eeldusi piirkondade arenguks ning kõrvaldada kitsaskohti, mis seda arengut jaoks üks tegevus prioriteetsem takistavad. kui teine) Tegevuskava koostamine ja tegevuste prioritiseerimine 2014. aastal toimus PKT tegevuskava koostamise raames 6 seminari. 26. augustil toimus arengustrateegia uuendamist ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse meedet tutvustav seminar, 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine; 2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamine ja selle loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde; 3) inkubatsiooni-
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • Peipsi Järve Piirkonna Ökoturismialane Teostatavusuuring
    Peipsi järve piirkonna ökoturismialane teostatavusuuring Sisukord Feasibility Study of ecotourism in Peipsi Region...................................................... 5 Western Peipsi region......................................................................................................5 Russian Federation........................................................................................................10 Peipsi järve piirkonna ökoturismialane teostatavusuuring.................................... 16 Lääne-Peipsimaa ...........................................................................................................16 Vene Föderatsioon.........................................................................................................21 Lääne-Peipsimaa ökoturismialane teostatavusuuring ........................................... 26 I. Sissejuhatus......................................................................................................... 27 Mõisted ..........................................................................................................................28 II. Piirkonna turismiressursside audit .................................................................... 31 Piirkonna iseloomustus .................................................................................................31 Peipsi järv......................................................................................................................33 III. Lääne-Peipsimaa maakondade arengukavade analüüs ..................................
    [Show full text]
  • 65 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    65 buss sõiduplaan & liini kaart 65 Avinurme Vaata Veebilehe Režiimis 65 buss liinil (Avinurme) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Avinurme: 18:20 (2) Mustvee: 6:50 (3) Rakvere: 6:20 - 15:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 65 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 65 buss saabub. Suund: Avinurme 65 buss sõiduplaan 27 peatust Avinurme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:20 teisipäev 18:20 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 18:20 Palermo neljapäev 18:20 56a Tartu Tänav, Rakvere reede 18:20 Pajusti laupäev 18:20 18 Tartu mnt, Vinni pühapäev Ei sõida Kakumäe Kehala Viru-Jaagupi 65 buss info 10 Kesk Tänav, Estonia Suund: Avinurme Peatust: 27 Voore Reisi kestus: 70 min Liini kokkuvõte: Rakvere, Palermo, Pajusti, Küti Kakumäe, Kehala, Viru-Jaagupi, Voore, Küti, Kulina, Ristiküla, Uusmõisa, Roela, Saara, Metsavahi, Kulina Muuga, Edivere, Paasvere, Joodiku, Laekvere, Vassivere, Arukse, Sivi, Venevere, Kaasiksaare, Ristiküla Põrna, Pärniku, Avinurme Uusmõisa 29 Tartu Maantee, Estonia Roela 11c Tartu Maantee, Estonia Saara Metsavahi Muuga Edivere Paasvere Joodiku Laekvere 2 Salutaguse Tee, Estonia Vassivere Arukse Sivi Venevere Kaasiksaare Põrna Pärniku 1 Pärniku, Estonia Avinurme 4 Võidu, Estonia Suund: Mustvee 65 buss sõiduplaan 36 peatust Mustvee marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 6:50 Palermo neljapäev 6:50 56a Tartu Tänav, Rakvere reede 6:50 Pajusti laupäev 6:50 18 Tartu mnt, Vinni pühapäev 14:15 Kakumäe Kehala
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]