DOCSLIB.ORG

Riigi Liikmesusega Mittetulundusühingute Koondaruande

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigi Liikmesusega Mittetulundusühingute Koondaruande SISSEJUHATUS Riigivara valitsejad teostavad riigi liikmeõigusi kohustusliku liikmesusega mittetulundus- ühingutes (maaparandusühistutes, korteriühistutes) ning muudes mittetulundusühingutes, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud neis osaleda ja määranud riigi liikmeõiguste teostaja. Kord aastas esitab iga liikmeõiguste teostaja Rahandusministeeriumile riigi liikmeõiguste teostamise aruande, andes ülevaate oma valitsemisalas tegutsevatest riigi liikmesusega mittetulundus- ühingutest. Nimetatud aruannetele tuginedes ning riigivaraseaduse § 99 lõikest 2 lähtudes koostas Rahandusministeerium riigi liikmesusega mittetulundusühingute koondaruande. Aruandeaastal registreeriti üheksa uut riigi liikmesusega maaparandusühistut ning lisaks omandas riik liikmesuse ühes maaparandusühistus ja ühes rahvusvahelises mittetulundus- ühingus. Äriregistrist kustutati kaks riigi liikmesusega maaparandusühistut ning riigi liikmesus lõppes kahes maaparandusühistus ja ühes muus mittetulundusühingus. Alates 2019. aasta algusest lõpetas riik liikmesuse kahes rahvusvahelises mittetulundusühingus. Käesoleva koondaruande koostamise käigus ilmnes vajadus pöörata riigivara valitsejate tähelepanu järgnevatele teemadele (vt ka peatükk 1.6): 1. Tervikliku ülevaate omamine kõigist Eestis või välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikest juriidilistest isikutest, milles Eesti Vabariik osaleb ning milles riigivara valitsejad riigi asutaja- või liikmeõigusi teostavad, kui osalemine ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Riigivaraseaduse alusel on riigivara valitsejatel kohustus käsitleda selliseid juriidilisi isikuid asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannetes. Tervikliku ülevaate puudumine liikmeõiguste teostamise ulatusest võib viidata olulistele puudustele liikmeõiguste teadlikul teostamisel. 2. Eesti riigi- ja valitsusasutuste paralleelne osalemine Eestis registreeritud mittetulundus- ühingutes. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võib mittetulundusühingu (MTÜ) liikmeks olla füüsiline või juriidiline isik ning tsiviilseadustiku üldosa seadus sisustab juriidilise isiku mõiste. Riigi- ja valitsusasutused esindavad Vabariigi Valitsuse seaduse alusel riiki, kuid ei ole käsitletavad juriidiliste isikutena ega saa seetõttu MTÜ liikmeks olla. MTÜ liikmeks võib aga olla riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna ning riigivara- seaduse kohaselt teostab riigi liikmeõigusi ühes MTÜ-s ainult üks riigivara valitseja, kellel on küll õigus volitada liikmeõiguste teostamine edasi oma hallatavale riigiasutusele. 3. Seoses uue maaparandusseaduse kehtestamisega peavad maaparandusühistud, kes soovivad jätkata tegevust maaparandusühistuna, viima oma põhikirja ja tegevuse uute nõuetega vastavusse ning esitama hiljemalt 2019. a. lõpuks avalduse enda kandmiseks uude maaparandusühistute registrisse. Maaparandusühistu, kes ei kujunda ennast ümber maaparandusühistuks uue seaduse tähenduses, jätkab tegevust mittetulundusühinguna ning peab hiljemalt 2019. a. lõpuks muutma oma nime ja põhikirja. 4. Mittetulundusühingute seadusest tulenev kohustus esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale kinnitatud majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Eelmise majandusaasta aruanne puudub 2019. aasta juuli alguse seisuga MTÜ-l Kagu Ühistranspordikeskus ning 70 maaparandusühistul, neist kuueteistkümnel on esitamata ka vähemalt üks varasem aruanne. Koondaruande koostamise ajal on neljal maaparandusühistul ka aktiivne hoiatusmäärus Äriregistrist kustutamiseks majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. 1 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 1 1 Mittetulundusühingud .................................................................................................................. 3 1.1 Liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes ............................................................. 4 1.2 Liikmeõiguste teostamine ühistranspordikeskustes ........................................................... 4 1.3 Liikmeõiguste teostamine muudes mittetulundusühingutes ............................................... 6 1.4 Liikmeõiguste teostamine välisriigis registreeritud mittetulundusühingutes ........................ 8 1.4.1 Euroopa teadustaristute konsortsiumid ........................................................................... 10 1.5 Aastal 2019 lisandunud liikmesused ............................................................................... 12 1.6 Liikmeõiguste teadlik teostamine ja kaasnev aruandlus ................................................... 14 1.6.1 Tervikliku ülevaate omamine ja liikmeõiguste teadlik teostamine ..................................... 14 1.6.2 Riigi- ja valitsusasutuste samaaegne liikmesus mittetulundusühingutes ........................... 14 1.6.3 Maaparandusühistute ümberkujundamine ....................................................................... 15 1.6.4 Majandusaasta aruannete esitamise kohustus ................................................................ 16 2 Lisad ......................................................................................................................................... 17 Lisa 1 Riigi liikmesusega Eestis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 ........... 18 Lisa 2 Riigi liikmesusega välisriigis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 ..... 24 2 1 MITTETULUNDUSÜHINGUD Seisuga 31.12.2018 oli riik liikmeks 188 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest 171 olid maaparandusühistud, üheksa piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kaheksa muud mittetulundusühingud. Keskkonnaministeerium teostas läbi Maa-ameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (keskkonnaministri 18.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/175 antud volituste alusel) riigi liikmeõigusi 166 mittetulundusühingus (maaparandusühistus) ning ülejäänud ministeeriumid 22 mittetulundusühingus (sh viies maaparandusühistus). Täpsemalt vt Lisa 1. Aasta varem, seisuga 31.12.2017 oli riik liikmeks 183 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest 165 olid maaparandusühistud, üheksa piirkondlikud ühistranspordikeskused ning üheksa muud mittetulundusühingud. Maavalitsused teostasid riigi liikmeõigusi 142 mittetulundus- ühingus (sh 132 maaparandusühistus), Keskkonnaministeerium 31 maaparandusühistus ning ülejäänud ministeeriumid kümnes mittetulundusühingus (sh kahes maaparandusühistus). Pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist läks riigi liikmeõiguste teostamine mittetulundus- ühingutes seisuga 01.01.2018 üle ministeeriumitele. Nii teostas Keskkonnaministeerium alates 01.01.2018 riigi liikmeõigusi 158 mittetulundusühingus (maaparandusühistus) ning ülejäänud ministeeriumid 25 mittetulundusühingus (sh seitsmes maaparandusühistus). Muudatuste järgselt teostab liikmeõigusi maaparandusühistutes 18 valitseja asemel vaid viis valitsejat, mis peab aitama kaasa ühingute ühetaolisemale juhtimisele. Samas kasvas ministeeriumite töökoormus liikmeõiguste sisulisel ja mõtestatud teostamisel ning koondus aruandluskohustus. Eesti Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, kuid teave nendes osalemise kohta on ebaühtlane ning süstematiseerimata. Koondaruanne on koostatud Rahandusministeeriumile kättesaadavate avalike andmete alusel ning sisaldab vaid neid välisriigis registreeritud juriidilisi isikuid, mille kohta on riigivara valitsejad esitanud Rahandusministeeriumile liikmeõiguste teostamise aruande ja/või milles on riigi liikmeõiguste teostaja määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Seisuga 31.12.2018 on riik liige vähemalt 12 juriidilises isikus, mis on registreeritud välisriigis. Täpsemalt vt Lisa 2. Tabel 1. Muudatused riigi liikmeõiguste teostamises 31.12.2017 01.01.2018 31.12.2018 Liikmeõiguste teostaja Eesti Eesti Välis- Eesti Eesti Välis- Eesti Eesti Välis- MPÜ MTÜ MTÜ MPÜ MTÜ MTÜ MPÜ MTÜ MTÜ Haridus- ja Teadusministeerium 0 0 1 0 0 1 0 0 5 Justiitsministeerium 0 0 0 0 0 0 0 0 3 Kaitseministeerium 0 0 1 1 0 1 1 0 1 Keskkonnaministeerium 31 0 0 158 0 0 166 0 0 Maaeluministeerium 0 3 0 2 3 0 2 3 0 Majandus- ja Kommunikatsiooni- 1 5 1 3 14 1 1 14 1 ministeerium Rahandusministeerium 0 0 1 0 1 1 0 0 1 Siseministeerium 1 0 0 1 0 0 1 0 0 Sotsiaalministeerium 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Maavalitsused (15 tk) 132 10 0 - - - - - - Kokku 165 18 4 165 18 4 171 17 12 Järgnevalt on eraldi alapeatükkides antud Rahandusministeeriumile kättesaadava teabe alusel ülevaade riigi liikmeõiguste teostamisest maaparandusühistutes, ühistranspordikeskustes ja muudes Eesti mittetulundusühingutes ning välisriigis registreeritud juriidilistes isikutes. 3 1.1 Liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes 2018. aasta alguse seisuga oli riik 165 maaparandusühistu (MPÜ) liige ning aasta lõpu seisuga 171 maaparandusühistu liige. Kuna riik osales MPÜ-des maaparandusseaduse (MaaParS) alusel üksnes kohustusliku liikmena, siis puudub vajadus hinnata MPÜ-des osalemise või MPÜ-de tegevuse jätkamise otstarbekust. Aruandeaastal registreeriti Äriregistris üheksa uut riigi liikmesusega maaparandusühistut, mis kõik tegutsevad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (MTÜ Järvaküla MPÜ, MTÜ Jäärja MPÜ, MTÜ Kaimi MPÜ, MTÜ Kraavisoo MPÜ, MTÜ Kuhjavere MPÜ, MTÜ Oidrema Vahesoo MPÜ, MTÜ Oissaare MPÜ, MTÜ Rebase MPÜ ja MTÜ Sepa MPÜ). Lisaks omandas riik liikmesuse ühes maaparandusühistus (MTÜ Annemõisa Maaparandus- ja Veeühistu). Aasta jooksul kustutati Äriregistrist kaks maaparandusühistut (MTÜ Jänistvere MPÜ ja MTÜ Suuremuru MPÜ) ning lõppes
Load more

Recommended publications
  • 55B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    55B buss sõiduplaan & liini kaart 55B Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia Vaata Veebilehe Režiimis 55B buss liinil (Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Iia: 17:10 (2) Viljandi Bussijaam: 18:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 55B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 55B buss saabub. Suund: Iia 55B buss sõiduplaan 41 peatust Iia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:10 teisipäev 17:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev Ei sõida Vabaduse Plats neljapäev 17:10 4 Vaksali, Viljandi reede 17:10 Kantreküla laupäev Ei sõida 2 Pärnu Maantee, Viljandi pühapäev Ei sõida Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi Maiste 55B buss info Rebase Suund: Iia Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Peatust: 41 Reisi kestus: 53 min Talli Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Pinska Päri, Lennuvälja, Raudna, Rihkama, Kuuse, Puiatu I, Puiatu Majad, Puiatu Tee, Tamme, Puiatu Erikool, Päri Süteoja, Nutru, Tehase Kontor, Tohvri, Tehase Kontor, Nutru, Süteoja, Puiatu Erikool, Tamme, Lohu, Sonni, Lennuvälja Kõssa, Surnuaia, Kõpu, Pargi, Metskond, Turva, Laanekuru, Kullese, Anni, Uia, Saareküla, Iia Raudna Rihkama Kuuse Puiatu I 5 Kooli Tee, Estonia Puiatu Majad 9 Puiatu Tee, Estonia Puiatu Tee Tamme Puiatu Erikool Süteoja Nutru Tehase Kontor 4 Tohvri Tee, Estonia Tohvri 17 Tohvri tee, Estonia Tehase Kontor Nutru Süteoja Puiatu Erikool Tamme Lohu Sonni Kõssa Surnuaia Viljandi mnt, Estonia Kõpu
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Raamatupidamise Aastaaruannete Töötlusi Viljandi Maakond 2013
    Viljandi Maavalitsus Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi Viljandi maakond 2013 Viljandi 2014 Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi SISSEJUHATUS Käesolev väljaanne sisaldab andmeid, mis on saadud Viljandi maakonnas registreeritud äriühingute raamatupidamise aastaaruannete Pingeridades kasutatud äriühingute näitajad on arvutatud järgmiste valemite järgi: töötlemisel. Trükise väljaandjaks on Viljandi Maavalitsus. Maavalitsuse eesmärk on saada ja teha huvilistele kättesaadavaks andmeid Viljandimaa ettevõtluse kohta. Väljaanne sisaldab ainult väikese osa võimalikust informatsioonist, mida suudavad anda raamatupidamise müügitulu kasv aastaaruanded. Täiendava informatsiooni tootmine on asjakohase huvi korral võimalik. Viljandi maakonnas esitati 2013. aasta kohta 2126 raamatupidamise aastaaruannet. Väljaandes kasutatud algandmed on saadud Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevast Registrite ja kui 2012. aasta müügitulu on suurem nullist, siis Infosüsteemide Keskusest vastavalt Viljandi Maavalitsuse tellimusele. Saadud andmeid väljaande koostajad ei korrigeerinud. müügitulu kasv = 2013. aasta müügitulu / 2012. aasta müügitulu kui 2012. aasta müügitulu = 0, siis KOONDTABELID müügitulu kasv = 1 ja äriühingud järjestatakse müügitulu alusel, seega satuvad nad pingereas nende äriühingute ette, mille müügitulu kasv on väiksem kui 1 (st müügitulu vähenes) Viljandi maakonnas 2013. aasta kohta aruande esitanud äriühingute nimekiri on toodud tabelis 1. Tabelist leiate aruande esitanud äriühingute müügitulu
    [Show full text]
  • 48C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    48C buss sõiduplaan & liini kaart 48C Viljandi - Tohvri - Vanaveski - Kõpu Vaata Veebilehe Režiimis 48C buss liinil (Viljandi - Tohvri - Vanaveski - Kõpu) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Iia: 15:15 (2) Kõpu: 15:15 (3) Viljandi Bussijaam: 16:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 48C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 48C buss saabub. Suund: Iia 48C buss sõiduplaan 39 peatust Iia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:15 teisipäev 15:15 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 15:15 Vabaduse Plats neljapäev 15:15 4 Vaksali, Viljandi reede 15:15 Kantreküla laupäev Ei sõida 2 Pärnu Maantee, Viljandi pühapäev Ei sõida Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi Maiste 48C buss info Rebase Suund: Iia Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Peatust: 39 Reisi kestus: 54 min Talli Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Pinska Päri, Lennuvälja, Raudna, Rihkama, Kuuse, Puiatu I, Puiatu Majad, Puiatu Tee, Tamme, Puiatu Erikool, Päri Süteoja, Nutru, Tehase Kontor, Tohvri, Tehase Kontor, Nutru, Süteoja, Vanaveski, Allikoja, Tässa, Lennuvälja Kaevandiku, Kõpu, Pargi, Metskond, Turva, Laanekuru, Kullese, Anni, Uia, Saareküla, Iia Raudna Rihkama Kuuse Puiatu I 5 Kooli Tee, Estonia Puiatu Majad 9 Puiatu Tee, Estonia Puiatu Tee Tamme Puiatu Erikool Süteoja Nutru Tehase Kontor 4 Tohvri Tee, Estonia Tohvri 15 Tohvri Tee, Estonia Tehase Kontor Nutru Süteoja Vanaveski Allikoja Tässa Kaevandiku Kõpu 1 Viljandi Maantee, Estonia Pargi Metskond
    [Show full text]
  • Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva
    Nr 9 (33) • September 2020 Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla Viljandi val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Tarvastu Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Holstre Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Paistu Koolis, Saarepeedi Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Viiratsi Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud.
    [Show full text]
  • Raamatupidamise Aastaaruannete Töötlusi Viljandi Maakond 2012
    Viljandi Maavalitsus Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi Viljandi maakond 2012 Viljandi 2013 Raamatupidamise aastaaruannete töötlusi SISSEJUHATUS Käesolev väljaanne sisaldab andmeid, mis on saadud Viljandi maakonnas registreeritud äriühingute raamatupidamise aastaaruannete töötlemisel. Trükise väljaandjaks on Viljandi Maavalitsus. Maavalitsuse eesmärk on saada ja teha huvilistele kättesaadavaks andmeid Viljandimaa ettevõtluse kohta. Väljaanne sisaldab ainult väikese osa võimalikust informatsioonist, mida suudavad anda raamatupidamise aastaaruanded. Täiendava informatsiooni tootmine on asjakohase huvi korral võimalik. Viljandi maakonnas esitati 2012. aasta kohta 2026 raamatupidamise aastaaruannet. Väljaandes kasutatud algandmed on saadud Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevast Registrite ja Infosüsteemide Keskusest vastavalt Viljandi Maavalitsuse tellimusele. Saadud andmeid väljaande koostajad ei korrigeerinud. KOONDTABELID Viljandi maakonnas 2012. aasta kohta aruande esitanud äriühingute nimekiri on toodud tabelis 1. Tabelist leiate aruande esitanud äriühingute müügitulu ja töötajate arvu. Tähistus “…” ütleb, et töötajate arv pole teada. Äriühingute nimekiri tabelis 1 on esitatud tähestikulises järjekorras. Lisas 1 on toodud nimekiri äriühingute registrijärgse asukoha järgi omavalitsusüksuste lõikes. Tabelites 2–5 ja 13–14 on esitatud äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kahe põhiosa: raamatupidamisbilansi ning kasumiaruande koondandmed omavalitsusüksuse, majandussektori ja tegevusala järgi. Äriühingu tegevusala ja majandussektori
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Töö Hooldekodus Nõuab Palju, Aga Annab Ka Kuhjaga Tagasi
    Nr 4 Omavalitsuste talimängud · lk 3 • Valla hariduse arengukava · lk 4 • Viljandimaa bändide päev · lk 6 Aprill 2019 Töö hooldekodus nõuab palju, aga annab ka kuhjaga tagasi gal aastal märtsikuus tähista- kurbust ja lootusetust on palju, takse rahvusvahelist sotsiaal- aga töötajad ei rõhuta seda ega Itöö päeva. Siis kõneldakse toeta sellist mõtteviisi. Pigem rohkem sotsiaaltööst ja tunnus- suunatakse vanureid märkama tatakse oma ala tublimaid. Aga looduse ilu, kuulama linnulaulu, milline on argipäev? Oma tööst võtma oma käega põõsa otsast oli vallalehele nõus rääkima marju, imetlema suurt juurvil- Kärstna hooldekodu hooldus- jasaaki. “Puhastame koos mar- töötaja Elina Kuhi. ju, lõikame õunaviile, kogume Tööd Kärstna hooldekodus ravimtaimi. Kui tulevad külali- alustas Elina keskkooli vaheae- sed, valime, mida selga panna,“ gadel, kui asendas majandus- tutvustab naine hooldekodu ar- juhatajat. Hooldaja asendajana gipäeva. (nii nagu enamik hooldajaid on Kärstna hooldekodu meenutab alustanud) kutsuti Elina esimest enam tavalist kodu kui hooldus- korda tööle 2001. aastal, kui ta oli asutust. Seda hindavad nii klien- 23aastane. “Iga päev mõtlesin, et did kui töötajad. “Proovime hoi- tööpäeva lõpuni olen ära ja roh- da kodust õhkkonda. Tubades on kem ei tule. Aga seal oli üks pime linikud, vaibad, pildid. Püüame memmeke, kes igal õhtul küsis, vältida väga heledaid ühevärvili- millal ma jälle tulen. Loomuli- si seinu. Ise olen püüdnud klien- kult ma murdusin,“ kirjeldab te kaasates võimalikult palju pa- naine rasket algust. Aga ta tuli berist kaunistusi meisterdada. ikka. Paarist päevast sai täiskoha- Aegade algusest on meie kliendil ga töö kaheks ja pooleks aastaks, võimalik valida oma sünnipäeval kuni ellu tuli uus väljakutse. lõunaks lemmiksöök. Aias on Hooldustöötaja Elina Kuhi on aidanud kaasa hubasema ja rõõmsama õhkkonda loomisele Kärstna hooldekodus, ehtides Nüüd on Elina juba teist kor- koer ja kassipere.
    [Show full text]