Riigi Liikmesusega Mittetulundusühingute Koondaruande

SISSEJUHATUS Riigivara valitsejad teostavad riigi liikmeõigusi kohustusliku liikmesusega mittetulundus- ühingutes (maaparandusühistutes, korteriühistutes) ning muudes mittetulundusühingutes, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud neis osaleda ja määranud riigi liikmeõiguste teostaja. Kord aastas esitab iga liikmeõiguste teostaja Rahandusministeeriumile riigi liikmeõiguste teostamise aruande, andes ülevaate oma valitsemisalas tegutsevatest riigi liikmesusega mittetulundus- ühingutest. Nimetatud aruannetele tuginedes ning riigivaraseaduse § 99 lõikest 2 lähtudes koostas Rahandusministeerium riigi liikmesusega mittetulundusühingute koondaruande. Aruandeaastal registreeriti üheksa uut riigi liikmesusega maaparandusühistut ning lisaks omandas riik liikmesuse ühes maaparandusühistus ja ühes rahvusvahelises mittetulundus- ühingus. Äriregistrist kustutati kaks riigi liikmesusega maaparandusühistut ning riigi liikmesus lõppes kahes maaparandusühistus ja ühes muus mittetulundusühingus. Alates 2019. aasta algusest lõpetas riik liikmesuse kahes rahvusvahelises mittetulundusühingus. Käesoleva koondaruande koostamise käigus ilmnes vajadus pöörata riigivara valitsejate tähelepanu järgnevatele teemadele (vt ka peatükk 1.6): 1. Tervikliku ülevaate omamine kõigist Eestis või välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikest juriidilistest isikutest, milles Eesti Vabariik osaleb ning milles riigivara valitsejad riigi asutaja- või liikmeõigusi teostavad, kui osalemine ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Riigivaraseaduse alusel on riigivara valitsejatel kohustus käsitleda selliseid juriidilisi isikuid asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannetes. Tervikliku ülevaate puudumine liikmeõiguste teostamise ulatusest võib viidata olulistele puudustele liikmeõiguste teadlikul teostamisel. 2. Eesti riigi- ja valitsusasutuste paralleelne osalemine Eestis registreeritud mittetulundus- ühingutes. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võib mittetulundusühingu (MTÜ) liikmeks olla füüsiline või juriidiline isik ning tsiviilseadustiku üldosa seadus sisustab juriidilise isiku mõiste. Riigi- ja valitsusasutused esindavad Vabariigi Valitsuse seaduse alusel riiki, kuid ei ole käsitletavad juriidiliste isikutena ega saa seetõttu MTÜ liikmeks olla. MTÜ liikmeks võib aga olla riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna ning riigivaraseaduse kohaselt teostab riigi liikmeõigusi ühes MTÜ-s ainult üks riigivara valitseja, kellel on küll õigus volitada liikmeõiguste teostamine edasi oma hallatavale riigiasutusele. 3. Seoses uue maaparandusseaduse kehtestamisega peavad maaparandusühistud, kes soovivad jätkata tegevust maaparandusühistuna, viima oma põhikirja ja tegevuse uute nõuetega vastavusse ning esitama hiljemalt 2019. a. lõpuks avalduse enda kandmiseks uude maaparandusühistute registrisse. Maaparandusühistu, kes ei kujunda ennast ümber maaparandusühistuks uue seaduse tähenduses, jätkab tegevust mittetulundusühinguna ning peab hiljemalt 2019. a. lõpuks muutma oma nime ja põhikirja. 4. Mittetulundusühingute seadusest tulenev kohustus esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale kinnitatud majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Eelmise majandusaasta aruanne puudub 2019. aasta juuli alguse seisuga MTÜ-l Kagu Ühistranspordikeskus ning 70 maaparandusühistul, neist kuueteistkümnel on esitamata ka vähemalt üks varasem aruanne. Koondaruande koostamise ajal on neljal maaparandusühistul ka aktiivne hoiatusmäärus Äriregistrist kustutamiseks majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu.

SISUKORD

Sissejuhatus ...... 1 1 Mittetulundusühingud ...... 3 1.1 Liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes ...... 4 1.2 Liikmeõiguste teostamine ühistranspordikeskustes ...... 4 1.3 Liikmeõiguste teostamine muudes mittetulundusühingutes ...... 6 1.4 Liikmeõiguste teostamine välisriigis registreeritud mittetulundusühingutes ...... 8 1.4.1 Euroopa teadustaristute konsortsiumid ...... 10 1.5 Aastal 2019 lisandunud liikmesused ...... 12 1.6 Liikmeõiguste teadlik teostamine ja kaasnev aruandlus ...... 14 1.6.1 Tervikliku ülevaate omamine ja liikmeõiguste teadlik teostamine ...... 14 1.6.2 Riigi- ja valitsusasutuste samaaegne liikmesus mittetulundusühingutes ...... 14 1.6.3 Maaparandusühistute ümberkujundamine ...... 15 1.6.4 Majandusaasta aruannete esitamise kohustus ...... 16 2 Lisad ...... 17 Lisa 1 Riigi liikmesusega Eestis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 ...... 18 Lisa 2 Riigi liikmesusega välisriigis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 ..... 24

1 MITTETULUNDUSÜHINGUD Seisuga 31.12.2018 oli riik liikmeks 188 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest 171 olid maaparandusühistud, üheksa piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kaheksa muud mittetulundusühingud. Keskkonnaministeerium teostas läbi Maa-ameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (keskkonnaministri 18.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/175 antud volituste alusel) riigi liikmeõigusi 166 mittetulundusühingus (maaparandusühistus) ning ülejäänud ministeeriumid 22 mittetulundusühingus (sh viies maaparandusühistus). Täpsemalt vt Lisa 1. Aasta varem, seisuga 31.12.2017 oli riik liikmeks 183 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest 165 olid maaparandusühistud, üheksa piirkondlikud ühistranspordikeskused ning üheksa muud mittetulundusühingud. Maavalitsused teostasid riigi liikmeõigusi 142 mittetulundus- ühingus (sh 132 maaparandusühistus), Keskkonnaministeerium 31 maaparandusühistus ning ülejäänud ministeeriumid kümnes mittetulundusühingus (sh kahes maaparandusühistus). Pärast maavalitsuste tegevuse lõpetamist läks riigi liikmeõiguste teostamine mittetulundus- ühingutes seisuga 01.01.2018 üle ministeeriumitele. Nii teostas Keskkonnaministeerium alates 01.01.2018 riigi liikmeõigusi 158 mittetulundusühingus (maaparandusühistus) ning ülejäänud ministeeriumid 25 mittetulundusühingus (sh seitsmes maaparandusühistus). Muudatuste järgselt teostab liikmeõigusi maaparandusühistutes 18 valitseja asemel vaid viis valitsejat, mis peab aitama kaasa ühingute ühetaolisemale juhtimisele. Samas kasvas ministeeriumite töökoormus liikmeõiguste sisulisel ja mõtestatud teostamisel ning koondus aruandluskohustus. Eesti Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, kuid teave nendes osalemise kohta on ebaühtlane ning süstematiseerimata. Koondaruanne on koostatud Rahandusministeeriumile kättesaadavate avalike andmete alusel ning sisaldab vaid neid välisriigis registreeritud juriidilisi isikuid, mille kohta on riigivara valitsejad esitanud Rahandusministeeriumile liikmeõiguste teostamise aruande ja/või milles on riigi liikmeõiguste teostaja määratud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Seisuga 31.12.2018 on riik liige vähemalt 12 juriidilises isikus, mis on registreeritud välisriigis. Täpsemalt vt Lisa 2. Tabel 1. Muudatused riigi liikmeõiguste teostamises 31.12.2017 01.01.2018 31.12.2018 Liikmeõiguste teostaja Eesti Eesti Välis- Eesti Eesti Välis- Eesti Eesti Välis- MPÜ MTÜ MTÜ MPÜ MTÜ MTÜ MPÜ MTÜ MTÜ Haridus- ja Teadusministeerium 0 0 1 0 0 1 0 0 5 Justiitsministeerium 0 0 0 0 0 0 0 0 3 Kaitseministeerium 0 0 1 1 0 1 1 0 1 Keskkonnaministeerium 31 0 0 158 0 0 166 0 0 Maaeluministeerium 0 3 0 2 3 0 2 3 0 Majandus- ja Kommunikatsiooni- 1 5 1 3 14 1 1 14 1 ministeerium Rahandusministeerium 0 0 1 0 1 1 0 0 1 Siseministeerium 1 0 0 1 0 0 1 0 0 Sotsiaalministeerium 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Maavalitsused (15 tk) 132 10 0 ------Kokku 165 18 4 165 18 4 171 17 12 Järgnevalt on eraldi alapeatükkides antud Rahandusministeeriumile kättesaadava teabe alusel ülevaade riigi liikmeõiguste teostamisest maaparandusühistutes, ühistranspordikeskustes ja muudes Eesti mittetulundusühingutes ning välisriigis registreeritud juriidilistes isikutes.

1.1 Liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes 2018. aasta alguse seisuga oli riik 165 maaparandusühistu (MPÜ) liige ning aasta lõpu seisuga 171 maaparandusühistu liige. Kuna riik osales MPÜ-des maaparandusseaduse (MaaParS) alusel üksnes kohustusliku liikmena, siis puudub vajadus hinnata MPÜ-des osalemise või MPÜ-de tegevuse jätkamise otstarbekust. Aruandeaastal registreeriti Äriregistris üheksa uut riigi liikmesusega maaparandusühistut, mis kõik tegutsevad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (MTÜ Järvaküla MPÜ, MTÜ Jäärja MPÜ, MTÜ Kaimi MPÜ, MTÜ Kraavisoo MPÜ, MTÜ Kuhjavere MPÜ, MTÜ Oidrema Vahesoo MPÜ, MTÜ Oissaare MPÜ, MTÜ Rebase MPÜ ja MTÜ Sepa MPÜ). Lisaks omandas riik liikmesuse ühes maaparandusühistus (MTÜ Annemõisa Maaparandus- ja Veeühistu). Aasta jooksul kustutati Äriregistrist kaks maaparandusühistut (MTÜ Jänistvere MPÜ ja MTÜ Suuremuru MPÜ) ning lõppes riigi liikmesus kahes maaparandusühistus (MTÜ Kessi MPÜ ja MTÜ Vissuvere MPÜ). Toimus ka üks riigi liikmeõiguste teostaja muudatus – MTÜ Laane MPÜ läks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Maanteeameti) valitsemisalast üle Keskkonnaministeeriumi (Maa-ameti) valitsemisalasse. Koondaruande koostamise seisuga on likvideerimisel neli maaparandusühistut (MTÜ Ingliste MPÜ, MTÜ Juuru MPÜ, MTÜ Unakvere MPÜ ja MTÜ Varja MPÜ).

1.2 Liikmeõiguste teostamine ühistranspordikeskustes Aruandeaastal oli riik liikmeks üheksas ühistranspordikeskuses ning 2018. aasta jooksul riigi liikmesusega ühistranspordikeskuste arv ei muutunud. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) kohaselt on piirkondlik ühistranspordikeskus omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad omavalitsusüksused ja riik piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma teatud ÜTS-is nimetatud ülesandeid ning võivad anda ühistranspordikeskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja muu vara. Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt läks seisuga 01.01.2018 riigi liikmeõiguste teostamine kõigis ühistranspordikeskustes üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Maanteeametile). MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus korraldab sõitjatevedu Ida-Viru maakonnas. Kõik põhikirjas seatud tegevuseesmärgid on saavutatud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 05.10.2017 korralduse nr 276 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus korraldab ühistransporti, sealhulgas õpilaste vedu Jõgeva maakonnas ja üldkoosoleku otsuse alusel Jõgeva maakonnaga piirnevates

4 maakondades. Põhikirjalisi eesmärke on järgitud ja eelmise majandusaasta seatud tegevuse- ja finantseesmärgid on täidetud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 korralduse nr 380 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus korraldab ühistransporti Järva maakonnas. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 korralduse nr 380 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus korraldab sõitjatevedu Põlva ja Võru maakonnas. Põhikirjalised ning majandusaastaks seatud eesmärgid on võimaluste piires täidetud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 05.10.2017 korralduse nr 274 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (varem MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus) korraldab ühistransporti Harju, Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas ning kureerib laevaliiklust Vormsi saare liinil Sviby-Rohuküla-Sviby. Seoses Läänemaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liitumisega 2017. aastal kannab ÜTK alates 22.02.2018 uut ärinime MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Kõik põhikirjas ning majandustegevuse aastakavas seatud tegevus- ja finantseesmärgid on saavutatud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 korralduse nr 380 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus korraldab ühistransporti ja sotsiaaltransporti Pärnu linnas ja maakonnas. Seoses Pärnu maavalitsuse likvideerimisega ning Hanila ja Lihula valdade liitumisega Pärnumaaga korraldab PÜTK alates 2018. aastast lisaks senisele tööle maakonna avalikku bussiliinivedu Lihula liinigrupis ning reisiparvlaeva liiklust Kihnu liinil. Alates 1. novembrist andis Pärnu Linnavalitsus PÜTK-le üle ka taksoveo tegevuslubade, teenindajakaartide ja sõidukikaartide väljastamise haldusülesande. Kõik põhikirjas ning majandustegevuse aastakavas seatud tegevus- ja finantseesmärgid on saavutatud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 korralduse nr 380 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus korraldab ühiskondlikku bussitransporti Tartu maakonnas ning parvlaevaühendust Laaksaare-Piirissaare vahel. Majandusaastaks planeeritud tegevused ja kohustused said täidetud. Talvise ühenduse pidamiseks mandri ja Piirissaare vahel hangiti hõljuk. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 05.10.2017 korralduse nr 275 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus korraldab ühistransporti, sh õpilaste vedu, Valga maakonnas. Eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid on täidetud.

Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 08.09.2017 korralduse nr 249 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus korraldab sõitjate vedu Viljandi maakonnas. Põhikirjas seatud eesmärgid on täidetud. Alates 01.01.2018 on riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 08.09.2017 korralduse nr 248 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning majandus- ja taristuministri 22.12.2017 käskkirja nr 1.1-1/17-271 alusel riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Maanteeamet.

1.3 Liikmeõiguste teostamine muudes mittetulundusühingutes 2018. aasta alguse seisuga oli riik lisaks maaparandusühistutele ja ühistranspordikeskustele veel üheksa Eestis registreeritud muu mittetulundusühingu liige. Aruandeaastal lõppes riigi liikmesus ühes mittetulundusühingus (MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio) ning aasta lõpu seisuga oli riik kaheksa muu mittetulundusühingu liige. Neist viis tegutses Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ning kolm Maaeluministeeriumi valitsemisalas. MTÜ Balti Teedeliit põhieesmärgid on rahvusvaheliste uuringute teostamine teede valdkonnas, rahvusvaheliste teedevaldkonna konverentside korraldamine, rahvusvaheliste tehniliste ekspertgruppide töö korraldamine ning teedega seotud rahvusvaheliste seminaride korraldamine. MTÜ toetab teedeala arengut Balti riikides ja tõhustab teedesektori ekspertide rahvusvahelist koostööd. Mittetulundusühingu liikmeteks on Eesti Vabariik ja Läti Vabariigi riiklik aktsiaselts „Latvijas Valsts ceļi“. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 02.10.2014 korralduse nr 445 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. MTÜ tegevus vastab nõukogu ja juhatuse seatud eesmärkidele ning MTÜ liikmeks olemist jätkatakse, et viia ellu mitmeid alustatud projekte, mille nimel töötavad tehnilised komiteed. MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus eesmärgiks oli intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde tugiteenuste ning koolituste osutamine, sh patentide, kasulike mudelite, tööstusnäidiste ja kaubamärkide tutvustamine ja rahvusvaheline koostöö intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde valdkonnas. Riigi liikmeõiguste teostajaks oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2012 korralduse nr 518 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsus andis oma 13.07.2017 korraldusega nr 205 ettevõtlus- ja infotehnoloogia- ministrile volituse hääletada MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus lõpetamiseks ning alates 29.01.2018 ei osuta MTÜ enam teenuseid. Ülesanded, mis on vajalikud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni täitmiseks ning ettevõtete tervikliku arendustegevuse toetamiseks, anti üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Üldkoosoleku 31.05.2018. a. otsuse alusel kustutati MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus registrist 10.04.2019. a. MTÜ Eesti Maakarja Kasvatajate Selts eesmärgiks on eesti maatõu kui ohustatud tõu kaitsmine, säilitamine, tõuaretustöö juhtimine ja korraldamine ning selle veisetõu levitamine. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 23.01.2015 korralduse nr 45 alusel Maaeluministeerium. Aruande koostamise seisuga on liikmeks olemise jätkamine mittetulundus- ühingus Eesti Maakarja Kasvatajate Selts otsustamisel.

MTÜ Eesti Maaturism eesmärgiks on maaturismi ja majutusteenuse pakkujate ühiste huvide esindamine eesmärgiga toetada maaturismi arengut Eestis. Samuti maaturismiga tegelevate ettevõtjate toetamine koolituse, tootearenduse ning turundustegevuse kaudu. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 23.01.2015 korralduse nr 45 alusel Maaeluministeerium. Aruande koostamise seisuga on liikmeks olemise jätkamine mittetulundus- ühingus Eesti Maaturism otsustamisel. MTÜ Eesti Seemneliit tegevuse põhieesmärgiks on seemnevaldkonna korrastamine, arendamine ja koordineerimine Eestis ning tegevuse põhieesmärgiks on sertifitseeritud seemne osakaalu suurendamine Eestis. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 23.01.2015 korralduse nr 45 alusel Maaeluministeerium ning põllumajandusministri 25.02.2015 käskkirja nr 39 alusel on riigi liikmeõigusi teostama volitatud asutuseks Eesti Taimekasvatuse Instituut. MTÜ Eesti Standardikeskus on loodud eesmärgiga arendada standardimisalast tegevust vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud standardimise põhimõtetega ning tegutseda Eesti standardiorganisatsioonina. Standardikeskus oli 2018. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimis- organisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 30.11.1999 korralduse nr 1283 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Liikmeõiguste teostaja hindab mittetulundus- ühingu tegevust 2018. aastal väga heaks. Eesti riigi sihtotstarbelise toetuse maht on võrreldes eelmise aastaga langenud. MTÜ tegevuseesmärgid (standardite koostamine ja standardimise korraldamine, osalemine Euroopa standardimises ning standardite levitamine ja infoteenused) ning finantseesmärgid on täidetud. Standardikeskuse õigused rahvusliku standardimis- organisatsioonina tegutsemiseks on pikendatud kuni aastani 2020. MTÜ liikmeks olemist jätkatakse, kuna standardimine on Euroopa Liidus kvaliteedi infrastruktuuri oluline osa ning igas Euroopa Liidu liikmesriigis peab olema rahvuslik standardimis- organisatsioon. Liikmeõiguste teostaja on aga analüüsimas SA Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) ja MTÜ Eesti Standardikeskus liitmise võimalust. Analüüsi eesmärk on tuvastada, kas SA EAK liitmine MTÜ Eesti Standardikeskusega toetab ja vastastikku tõhustab liidetavate asutuste edasist arengut ja strateegiliste tegevuseesmärkide saavutamist. MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio eesmärgiks oli aidata kaasa Eesti ja Soome vahelisele piireületavale regionaalsele koostööle ning teha MTÜ koostööpiirkond tuntuks. Algselt oli riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 01.07.2010 korralduse nr 266 ja regionaalministri 04.08.2010 käskkirja nr 147 alusel Harju Maavalitsus. MTÜ tegevus peatus 2014. aastal kui MTÜ-st lahkusid Helsingi linn ja Uusimaa Liit ning MTÜ liikmeteks jäid Tallinna linn, Harjumaa Omavalitsuste Liit ning Harju maavalitsus. Maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt jäi riigi liikmeõiguste teostamine alates 01.01.2018 Rahandusministeeriumile ning leiti, et riigil ei ole mõistlik säilitada liikmesust mitteaktiivses juriidilises isikus. Seetõttu andis Vabariigi Valitsus oma 22.03.2018 korraldusega nr 76 Rahandusministeeriumile volitused riigi liikmesuse lõpetamiseks MTÜ-s Helsinki-Tallinn Euregio. Vastavalt põhikirjale on MTÜ liikmel õigus ühingust välja astuda sellest juhatusele kirjalikult kuus kuud ette teatades ning aprillis 2018 teavitas Rahandusministeerium MTÜ juhatust riigi

7 liikmesuse lõpetamisest. Pärast riigi liikmesuse lõppemist jäi MTÜ-sse kaks liiget. MTÜ liikmed 2018. aastal liikmemaksu ei maksnud. MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee eesmärgiks on kõigi oma liikmete huvide esindamine rahvusvaheliselt Maailma Energeetikanõukogu (WEC, World Energy Council) töös ning Eestis katusorganisatsiooniks olemine kõigile siinsetele energeetikaalastele huvigruppidele. WEC on ainus ametlikult ÜRO poolt akrediteeritud valitsusväline energeetika sõlmküsimuste ja tulevikuga tegelev maailmaorganisatsioon. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 08.04.2003 korralduse nr 241 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. MTÜ tegevus vastab üldkoosoleku ja juhatuse seatud eesmärkidele ning liikmeõiguste teostaja hindab MTÜ tegevuse (Eesti energiapoliitika analüüsimine ja kommenteerimine, Eesti energeetikahariduse edendamine ja rahvuskomitee esindamine) 2018. aastal väga heaks. MTÜ liikmeks olemist jätkatakse, et Eesti ja Eesti huvid oleksid maailma suurimas energeetikaorganisatsioonis esindatud. MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS, Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut) moodustati Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi poolt eesmärgiga tagada e-riigi taristu tuumkomponentide kvaliteet, jätkusuutlikkus ja piiriülene koosvõime, infoühiskonna areng optimaalsete kuludega ning piiriülese koostöö toimimine. Infosüsteemide turvalise andmevahetuskihi X-tee arendamine rahvusvahelises koostöös võimaldab kiiremat andmevahetust kahe riigi andmekogude ja registrite vahel ning lihtsustab seeläbi ka ettevõtjate äritegevust kummalgi pool Soome lahte. NIIS on üle võtnud x-tee tuumtehnoloogia arenduse ning valmis uus versioon X-Road’i tarkvarast. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 korralduse nr 385 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Liikmeõiguste teostaja hindab MTÜ tegevust 2018. aastal väga heaks ning MTÜ liikmeks olemist jätkatakse.

1.4 Liikmeõiguste teostamine välisriigis registreeritud mittetulundusühingutes Rahandusministeeriumile esitatud riigi liikmeõiguste teostamise aruannete kohaselt oli riik 2018. aasta alguses nelja välisriigis registreeritud mittetulundusühingu liige ning 2018. aasta lõpus 12 välisriigis registreeritud mittetulundusühingu liige. Aruandeaastal omandas riik liikmesuse ühes rahvusvahelises mittetulundusühingus (Europäische Rechtsakademie) ning lõpetas alates 2019. aastast liikmesuse kahes rahvusvahelises mittetulundusühingus (Bruegel ja EATRIS ERIC). Rahvusvahelises mittetulundusühingus Association of European Vechile and Driver Registration Authorities (EReg, Sõidukite ja sõidukijuhtide registreerimise rahvusvaheline assotsiatsioon) teostab Vabariigi Valitsuse 15.09.2011 korralduse nr 395 alusel riigi liikmeõigusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ühing ühendab sõidukite registreerimisega, juhilubade väljastamisega ning sõidukite maksustamisega seotud organisatsioone 26 riigis. Sõidukite suurenenud liikuvus ning piirikontrolli vähenemine/kadumine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel esitab väljakutseid kuritegevuse ning pettuste ennetamisel ja avastamisel, mille üheks lahenduseks on vastastikuse informatsioonivahetuse tõhustamine ning teabe kättesaadavaks muutmine.

Rahvusvahelises mittetulundusühingus Bruegel teostas Vabariigi Valitsuse 18.09.2017 korralduse nr 253 alusel riigi liikmeõigusi Rahandusministeerium. Ühingu eesmärgiks on pakkuda Euroopa otsusetegijatele sõltumatut, kõrge kvaliteediga, uurimustööl põhinevat analüüsi ja soovitusi Euroopa ja maailma majandus-rahandusküsimuste üldhuvi pakkuvatel teemadel. Bruegeli uurimustegevus on keskendunud järgmistele valdkondadele: Euroopa makroökonoomika ja majandusjuhtimine; globaalne majandus ja majandusjuhtimine; finantssektori ja sektori regulatsioon; innovatsioon ja konkurentsivõime; energia- ja kliimapoliitika. Eesti liitus septembris 2017 Bruegeliga ajutiselt, eelkõige seoses EL nõukogu eesistumisega, mistõttu andis valitsus sama korraldusega rahandusministrile ka volitused ühingus liikmeks olemise lõpetamiseks. Juunis 2018 teavitas Rahandusministeerium Bruegelit riigi soovist liikmesus lõpetada ning liikmesus lõppes uue eelarveaasta algusega ehk 1. jaanuarist 2019.a. Bruegeli liikmeteks olid 2018. aastal 19 riiki (sh Eesti), 34 ettevõtet ning 14 institutsiooni. Eesti liikmemaksu suuruseks oli 2018. aastal 33 203 eurot. Confederation of European Probation (CEP, Euroopa kriminaalhooldusorganisatsioon) koondab kriminaalhooldusorganisatsioone, valdkonnast huvitatud teadlasi ja uuringute läbiviijaid üle kogu Euroopa. CEP algatab ja viib koos oma liikmetega ellu kriminaalhooldusteemalisi uurimusi ja praktikat arendavaid projekte ning peab rahvusvaheliste ekspertide andmebaasi. Samuti korraldatakse konverentse ja seminare ning antakse välja regulaarset uudiskirja, milles kajastatakse aktuaalseid uuendusi, parimaid praktikaid ja uuringukokkuvõtteid. Hetkel ühendab CEP 40 Euroopa riigi esindusi. CEP loodi aastal 1981, Justiitsministeerium on organisatsiooni liige alates 01.01.2003. Justiits- ministeeriumi liikmemaks põhineb CEP arvutusel, mis võtab arvesse riigi heaolu, sisemajanduse koguprodukti ning inflatsiooninäitajaid. Aastatel 2017-2019 on liikmemaks olnud 3008 eurot aastas. Rahvusvahelises mittetulundusühingus European Cooperation in Science and Technology (COST) Association (Teadus- ja Tehnikaalase Koostöö Programmi Assotsiatsioon) teostab Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 korralduse nr 95 alusel riigi liikmeõigusi Haridus- ja Teadusministeerium. COST on üleeuroopaline teadlastevaheline koostöövorm teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas, mis sai alguse COST liikmesriikide initsiatiivist ja mida toetas Euroopa Ühenduste Nõukogu ja Euroopa Komisjon. COST assotsiatsioon on Belgias registreeritud mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on COST praktilise tugiteenuse edendamine, korraldamine, juhtimine ja rahastamine lähtudes COST missioonist, milleks on teadusvõimekuse kasvatamine ühendades kõrgetasemelisi teadus- kogukondasid nii Euroopas kui ka kogu maailmas ning koostöö võimaluste andmine oma karjääri alguses olevatele teadlastele. COST-i liikmeteks on 38 riiki , liikmemaksu 2018. aastal ei tasutud (2014. aastal maksis Eesti Teadusagentuur liikmemaksu perioodiks 2014-2020). Rahvusvahelises mittetulundusühingus European Cyber Security Organisation (ECSO, Euroopa Küberjulgeoleku Organisatsioon) teostab Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 korralduse nr 253 alusel riigi liikmeõigusi Kaitseministeerium. ECSO on Belgias asutatud mittetulundusühing, mille üldine põhikirjaline eesmärk on toetada kõiki algatusi ja projekte, mille siht on arendada, edendada või toetada Euroopa küberjulgeolekut. Eelkõige on ECSO loodud selleks, et hõlbustada osalust ja koostööd Euroopa Komisjoniga

9 küberjulgeoleku avaliku ja erasektori lepingulises partnerluses (contractual public-private partnership for cybersecurity industrial research and innovation). Partnerlusleping Euroopa Komisjoni ja ECSO vahel sõlmiti 5. juulil 2016. Partnerluse eesmärk on avaliku ja erasektori koostöös suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet küberjulgeoleku valdkonnas. Käesoleva koondaruande koostamise hetkeks ei ole Kaitseministeeriumi aruanne riigi liikmeõiguste teostamisest Euroopa Küberjulgeoleku Organisatsioonis veel Rahandus- ministeeriumini jõudnud. European Organisation of Prison and Correctional Services (EuroPris, Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon) eesmärk on arendada korrektsioonivaldkonda ja üleeuroopalist koostööd, et muuta ühiskond turvalisemaks. EuroPris on asutatud 2011. aastal, Eesti liitus EuroPrisiga 2015. aasta jaanuaris. EuroPrisi liikmemaks kujuneb vastavalt riigi sisemajanduse kogutoodangule. Eesti liikmemaks on 3500 eurot aastas. Rahvusvaheline sihtasutus Europäische Rechtsakademie (ERA, Euroopa Õigusakadeemia) on Saksamaal asutatud avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik sihtasutus, mis asutati 1992. aastal Euroopa Parlamendi algatusel. ERA põhikirjaline eesmärk on edendada EL-i õiguse mõistmist ja parimat tava, pakkudes Euroopas tegutsevatele õigusala töötajatele koolitusi ning olles arutelude ja teadmiste vahetamise foorumiks. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 korralduse nr 251 alusel Justiitsministeerium. Eesti liitus ERA-ga 11. oktoobril 2018. aastal ning riigi liikmesusega kaasnev kulu oli ühekordne liikmemaks ERA põhikapitali suurusega 50 000 eurot, mis tasuti täies ulatuses 2018.a lõpus.

1.4.1 EUROOPA TEADUSTARISTUTE KONSORTSIUMID Eesti osaleb mitmes Euroopa teadustaristute konsortsiumis (European Research Infrastructure Consortium – ERIC), milles osalemist kajastavad ka Eesti teadustaristu teekaart ning EL partnerluste osaluskava (Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes). Euroopa teadustaristute konsortsiumis Biobanking and BioMolecular Resources Research Infrastructure (BBMRI ERIC, Biopankade ja biomolekulaarressursside taristu) teostab Vabariigi Valitsuse 25.04.2013 korralduse nr 195 alusel riigi liikmeõigusi Haridus- ja Teadusministeerium. BBMRI ERIC-u tegevusi elluviivaks riiklikuks keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu. Austria Vabariigis registreeritud BBMRI ERIC on ühtne üleeuroopaline biopankade ja biomolekulaarressursside teadustaristu, mille esmaülesanne on Euroopa biopankade harmoniseerimine, rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine ja tõhustamine ning teadustaristu efektiivse kasutamise edendamine. BBMRI ERIC tagab eelkõige turvalise juurdepääsu kliinilistele andmekogudele, hõlbustades niiviisi teadusuuringute korraldamist ning andes hoogu rahvusvahelisele koostööle nii biotehnoloogias, meditsiinis kui ka farmaatsiatööstuses. BBMRI ERIC-u liikmeteks on 20 riiki ja üks rahvusvaheline organisatsioon. Eesti liikmemaksu suuruseks 2018.aastal oli 22 371 eurot (tasuti ETAg-i eelarvest). Euroopa teadustaristute konsortsiumis Common Language Resources and Technology Infrastructure (CLARIN ERIC, Ühiseid keeleressursse ja -tehnoloogiaid hõlmav taristu) teostab

Vabariigi Valitsuse 08.09.2011 korralduse nr 393 alusel riigi liikmeõigusi Haridus- ja Teadus- ministeerium. CLARIN ERIC on üleeuroopaline teadustaristu, mis teeb keeleressursid ja -tehnoloogia kättesaadavaks ja kasutatavaks lõimitud ja koostoimiva taristuna. CLARIN koosneb juht- ja koordineerivatest organitest, riiklikest konsortsiumidest, eri tüüpi eksperdikeskustest ja veebiteenustest. Madalmaade Kuningriigis registreeritud CLARIN ERIC-u peamine eesmärk on edendada humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna teadusuuringuid sellega, et teadlastele pakutakse ühetaolist ligipääsu digitaalsetele keeleandmestikele ja nende töötlemise vahenditele. CLARIN ERIC muudab keeleressursid, -tehnoloogia ja -teadmised kättesaadavaks laiemale humanitaar- ja sotsiaalteaduste teadlaskonnale ning pakub pikaajalisi lahendusi ja tehnilisi teenuseid, mis on mõeldud keeleandmete ja töötlusvahendite kasutamiseks, ühendamiseks, analüüsimiseks ja säilitamiseks. CLARIN ERIC-u liikmeteks on 20 riiki. Eesti liikmemaksu suuruseks 2018.aastal oli 13 289 eurot. Euroopa teadustaristute konsortsiumis European Advanced Translational Research Infrastructure in Medicine (EATRIS ERIC, Euroopa siirdemeditsiini taristu) teostas Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 korralduse nr 236 alusel riigi liikmeõigusi Haridus- ja Teadusministeerium. Madalmaade Kuningriigis registreeritud EATRIS ERIC on Euroopa akadeemiliste teadusasutuste konsortsium, mis ühendab endas tipptasemel infrastruktuuri ja kompetentsuse läbi siirdemeditsiini väärtusahela. EATRIS-e missiooniks on teadusavastuste efektiivsem rakendamine praktilises meditsiinis, parandamaks inimeste tervist ja elukvaliteeti. EATRIS baseerub teaduskeskuste võrgustikul, millega võimaldatakse juurdepääs innovatiivsele siirdemeditsiini uuringute infrastruktuurile ja tipptehnoloogiatele. EATRIS-ega ühinenud teaduskeskused on kitsamale erialale spetsialiseerunud kompetentsikeskused ning peavad vastama Euroopas väljakujunenud kvaliteedistandarditele ja järgima rakendusuuringute läbiviimisel rahvusvahelisi farmaatsia-alaseid õigusakte, seaduseid ja juhiseid. EATRIS-e võrgustiku keskseks koordinaatoriks on Madalmaades asuv EATRIS-e peakorter, mis koordineerib ligi 70 siirdemeditsiini valdkonnas aktiivset teaduskeskust ning vahendab nende teenuseid nii teadusasutustele kui ettevõtetele. Eestit esindavaks üksuseks EATRIS ERIC-u asutamisel sai Haridus- ja Teadusministeerium ja EATRIS ERIC-u tegevusi täitvaks riiklikuks keskuseks sai kolme partneri (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum) konsortsiumina loodud Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus, mille juhtasutus, vastutaja ja esindaja on Tartu Ülikool. Liikmemaksu suurus oli 2018. aastal 100 000 EUR ning see tasuti TÜ ja EMÜ eelarvetest. Vabariigi Valitsuse korraldusega ei antud haridus- ja teadusministrile küll volitusi riigi liikmesuse lõpetamiseks EATRIS ERIC-us (RVS § 78 lg 2 kohaselt võib liikmeõiguste teostaja hääletada mittetulundusühingu asutamisel, lõpetamisel, selle liikmeks astumisel ja liikmeks olemise lõpetamisel üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel), kuid korralduse seletuskirjas sisaldus viide, et Eesti liitub EATRIS ERIC-uga viieks aastaks alates asutamisest. Haridus- ja teadusminister viitas oma 18.12.2018 EATRIS ERIC-ule saadetud kirjas Eesti Vabariigi Valitsuse 2013. aasta otsusele liituda EATRIS ERIC-uga vaid viieks aastaks ning teavitas Eesti Vabariigi otsusest riigi liikmesus lõpetada. HTM-i kinnitusel lahkus Eesti EATRIS ERIC-ust 2018. a lõpu seisuga, kuna liitumisega seotud ootused ei realiseerunud.

Euroopa teadustaristute konsortsiumis European Social Survey (ESS ERIC, Euroopa Sotsiaaluuringu taristu) teostab Vabariigi Valitsuse 31.01.2013 korralduse nr 39 alusel riigi liikmeõigusi Sotsiaalministeerium. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud ESS ERIC peamiseks eesmärgiks on kvaliteetsete andmete kogumine, tõlgendamine ja levitamine Euroopa sotsiaalse olukorra, Euroopa kodanike muutuvate hoiakute, väärtuste, arusaamiste ja käitumismustrite kohta erinevates riikides. ESS on rahvusvaheline teaduslik võrdleva sotsiaaluurimuse metodoloogia alusel Euroopas läbi viidav uuring, mille peamisteks eesmärkideks on seletada institutsioonide, hoiakute, uskumuste ja inimeste käitumise vahelisi seoseid ning nende muutumist erinevates Euroopa riikides ning sotsiaalsetes rühmades; arendada kõrgekvaliteedilist sotsiaalteaduste võrdlevat uurimismetodoloogiat ja rahvusvahelist koostööd sotsiaalteaduste valdkonnas; ja töötada välja sotsiaalindikaatorite kogum, mis mõõdavad Euroopa riikide elanike heaolu. Andmeid kogutakse alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant ning Eesti ühines ESS uuringuga 2004. aastal. Seoses Brexitiga saab ESS ERIC-u ajutiseks peakorteriks Norra ning asjade edasine käik otsustatakse pärast Brexiti leppe sõlmimist ning Euroopa ERIC struktuure puudutavate õiguste täpsustumist. Euroopa teadustaristute konsortsiumis European Spallation Source (ESS ERIC, Euroopa neutronkiirguse allikas) teostab Vabariigi Valitsuse 04.12.2014 korralduse nr 537 alusel riigi liikmeõigusi Haridus- ja Teadusministeerium. Rootsi Kuningriigis registreeritud ESS ERIC on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärgiks on ehitada kõrge intensiivsusega aeglaste neutronite allikas, mis on mõeldud põhiliselt meditsiini-, biokeemia- ja materjaliuuringuteks. Ehitatava kiirgusallika asupaigaks on Lund, Rootsi ja andmetöötluskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis, Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. Euroopa neutronkiirgusallikas saab olema maailma kõige võimsam teaduslikuks uurimistööks mõeldud neutronkiirguse allikas, millega saab teha ainulaadseid eksperimente biokeemia, keemia, füüsika, geoloogia jne vallas. Neutronkiirguse meetodid on väga informatiivsed vesiniksidemete ja teiste vesinikstruktuuride ning nende dünaamika uurimiseks. Eesti on osalenud kiirgusallika ettevalmistustes alates 2008. aastast. 2014. aasta suvel alustati kiirgusallika asukohas ehitustöödega ning 2015. aastal sai Eestist ESS ERIC-u asutajaliige. Eesti osalemine Euroopa neutronkiirgusallika projektis avab Eesti teadlastele uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel. ESS ERIC-u liikmeteks on 20 riiki, liikmemaksu ei ole. Ehituskulude osamakse oli 2018. aastal Eesti jaoks 70 000 eurot (tasuti ETAg-i eelarvest).

1.5 Aastal 2019 lisandunud liikmesused Käesoleva aasta seitsme kuu jooksul on riik omandanud liikmesuse kolmes välisriigis registreeritud mittetulundusühingus ning ühes Eestis registreeritud mittetulundusühingus. Rahvusvahelise mittetulundusühingu European Spatial Data Research (EuroSDR, Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing) liikmeks astus Eesti Vabariik veebruaris 2019 ning Vabariigi Valitsuse 09.11.2018 korralduse nr 289 alusel teostab EuroSDR-is riigi liikmeõigusi Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministri 18.01.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/22 on EuroSDR-is riigi liikmeõigusi teostama volitatud Maa-amet, kuna Eesti riiklike ruumiandmete ajakohasus, kättesaadavus ja kasutuslihtsus on Maa-ameti vastutusalas.

EuroSDR-i peamine eesmärk on edendada rakendusuuringuid ja haridust, eelkõige uurides ning töötades välja meetodeid, süsteeme ja standardeid ruumiandmete ja ruumiinfo hõiveks, töötlemiseks, tootmiseks, pidamiseks, säilitamiseks ja levitamiseks ning tagades avaliku ja erasektori uurimisasutuste ja ruumiandmeid tootvate organisatsioonide vahelise koostöö. EuroSDR-il on 40 liiget 18 erinevast riigist. Eesti liikmemaksu suurus on 2019. aastal 4000 eurot. Rahvusvahelises mittetulundusühingus Biometrics Institute (Biomeetria Instituut) teostab Vabariigi Valitsuse 28.02.2019 korralduse nr 63 alusel riigi liikmeõigusi Siseministeerium. Ühing asutati iseseisva ja erapooletu rahvusvahelise foorumina biomeetria alase teabe vahetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Instituudi eesmärk on muuhulgas: 1) biomeetria eesmärgipärase, vastutustundliku ja eetilise kasutamise edendamine; 2) liikmete ja avalikkuse teavitamine; 3) valdkonna standarditest ja arengusuundumustest teavitamine; 4) panustamine parima praktika ja poliitika kujundamisse; 5) asjakohaste teadus- ja arendustööde tegemise julgustamine ja toetamine; 6) infosüsteemide ja programmide turvalisuse ja terviklikkuse edendamine. Eestis identiteedihalduse valdkonnas kõrge taseme hoidmiseks on tähtis olla kursis tehnoloogia arenguga kogu maailmas, õppida parimatest praktikatest ning panustada piisaval hulgal kompetentsi inimeste koolitamisse ja arendamisse. Siseministeeriumi osalemine instituudi töös täidab neid eesmärke, sealhulgas suurendab teadlikkust selle valdkonna parimast praktikast ja kasvatab kompetentsi Eestis. Siseministeeriumi on instituudi töösse kaasanud ka eksperdid oma allasutustest. Biometrics Institute’il on 237 liiget 24 riigist, sealhulgas kuuluvad liikmete hulka Euroopa Liidu riikide siseministeeriumid, politsei- ja migratsiooniametid, peale nende osalevad liikmetena instituudi töös ülikoolid ja tehnoloogiaettevõtted. Eesti liikmemaksu suurus on 1933 inglise naela ehk ca 2165 eurot aastas. Rahvusvaheline mittetulundusühing European Business Registry Association (EBRA, Euroopa Äriregistrite Ühendus) on European Commerce Registers’ Forum (ECRF) ja European Business Register (EBR) ühinemise tulemusel Belgias asutatud mittetulundusühing, mis registreeriti 16. aprillil 2019. a. EBRA peamisteks eesmärkideks on olla tugevaks äriregistreid ühendavaks võrgustikuks, edendada registrite vahelist koostööd, jagada informatsiooni ja parimaid praktikaid, korraldada uurimis- ja arendustegevust äriregistri valdkonnas ning pakkuda lahendusi elektrooniliseks andmevahetuseks. Riigi liikmeõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 korralduse nr 32 alusel Justiitsministeerium. Mittetulundusühingus on kokku 37 liiget ning Eesti Vabariigi iga-aastase liikmemaksu suurus on 3000 eurot. MTÜ-s ICOM Eesti Rahvuskomitee teostab Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 korralduse nr 112 alusel riigi liikmeõigusi Kultuuriministeerium. Kultuuriministri 29.05.2019. a käskkirjaga nr 103 on riigi liikmeõiguste volitatud teostajaks Eesti Rahva Muuseum. MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatuse 01.06.2019. a koosoleku otsusega võeti Eesti Vabariik MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee institutsionaalseks liikmeks ning Eesti Rahva Muuseum kui riigi liikmeõiguste volitatud teostaja loetakse ICOMi institutsionaalseks liikmeks. 2018. aastal oli MTÜ-l ICOM Eesti Rahvuskomitee 214 liiget, sh 203 individuaalliiget Eesti erinevatest muuseumidest ja 11 muuseumi institutsionaalse liikmena. Liikmemaksu suurus on 2019. aastal 891 eurot ja alates 2020. aastast 1082 eurot aastas.

1.6 Liikmeõiguste teadlik teostamine ja kaasnev aruandlus

1.6.1 TERVIKLIKU ÜLEVAATE OMAMINE JA LIIKMEÕIGUSTE TEADLIK TEOSTAMINE Eelmises koondaruandes tõime välja maavalitsuste tegevuse lõpetamisega kaasnenud ajutised raskused aruandluskohustuse üleminekul maavalitsustelt ministeeriumitele ning võimalikud tagasilöögid riigi liikmeõiguste mõtestatud teostamisel mittetulundusühingutes. Sellega seoses tegime ka ettepaneku, et liikmeõiguste teostajatel tuleb korrastada teabe organisatsioonisisene liikumine ja andmevahetus liikmeõigusi teostama volitatud asutustega ning määrata liikmeõiguste teostamise eest vastutav isik või üksus, kellel peab olema jooksev ülevaade kõigist seonduvatest teemadest. Aastaga on olukord märgatavalt paranenud, riigi liikmeõiguste teostamise aruanded on valdavalt laekunud ennetähtaegselt ning hoolimata hüppeliselt kasvanud koormusest on aruandlusega väga ladusalt hakkama saanud ka Keskkonnaministeerium. Järgmise sammuna soovime saada tervikliku ülevaate kõigist Eestis või välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikest juriidilistest isikutest, milles Eesti Vabariik osaleb ning milles riigivara valitsejad riigi asutaja- või liikmeõigusi teostavad, kui osalemine ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Riigivaraseaduse alusel on riigivara valitsejatel kohustus käsitleda selliseid juriidilisi isikuid osaluste valitsemise ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruandes ning erandiks on vaid riigi osalemine välislepingute alusel moodustatud finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Olulised puudujäägid esitatavas aruandluses (sh tervikliku ülevaate puudumine liikmeõiguste teostamise ulatusest) võivad viidata olulistele puudustele ka liikmeõiguste teadlikul teostamisel.

1.6.2 RIIGI- JA VALITSUSASUTUSTE SAMAAEGNE LIIKMESUS MITTETULUNDUSÜHINGUTES Täiendavat tähelepanu vajab riigi- ja valitsusasutuste samaaegne liikmesus Eestis registreeritud mittetulundusühingutes. Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla füüsiline või juriidiline isik ning tsiviilseadustiku üldosa seadus sisustab juriidilise isiku mõiste. Riigi- ja valitsusasutused esindavad Vabariigi Valitsuse seaduse alusel riiki, ei ole käsitletavad juriidiliste isikutena ega saa seetõttu mittetulundusühingu liikmeks olla. Mittetulundusühingu liikmeks võib aga olla riik avalik-õigusliku juriidilise isikuna ning riigivaraseaduse kohaselt teostab riigi liikmeõigusi ühes mittetulundusühingus ainult üks riigivara valitseja, kellel on küll õigus volitada liikmeõiguste teostamine edasi oma hallatavale riigiasutusele. Liikmeõiguste teadliku teostamise ning riigi ressursside efektiivsema kasutamise tagamiseks soovitame viia igas valitsemisalas läbi liikmesuste revisjoni, lähtudes eespool viidatud õigusaktidest ja kahest järgnevast näitest. Ettevalmistused järgmise aasta riigieelarve seaduse seletuskirja koostamiseks annavad selleks täiendava põhjuse. Näide 1: MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee Vabariigi Valitsuse 25.04.2019. a korraldusega nr 112 anti kultuuriministrile volitus hääletada MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee liikmeks astumisel ja liikmeks olemise lõpetamisel, määrati Kultuuriministeerium riigi liikmeõiguste teostajaks ning anti Kultuuriministeeriumile õigus volitada riigi liikmeõigusi teostama Eesti Rahva Muuseumi.

Teadaolevalt ei ole Vabariigi Valitsus andnud varem ühelegi riigivara valitsejale volitusi seoses riigi astumisega MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee liikmeks. Samas sisaldub aga korralduse eelnõu seletuskirjas viide, et veel 2018. aastal arvestas MTÜ oma 11 institutsionaalse liikme hulka ekslikult ka kolm riigimuuseumi (Eesti Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, Eesti Tuletõrjemuuseum Siseministeeriumi valitsemisalas ning Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum Kaitseministeeriumi valitsemisalas), mis ei ole juriidilised isikud. Seletuskirjas sisaldus järeldus, et nende kolme riigimuuseumi kajastamine MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee institutsionaalse liikmena on RVS-i ja MTÜS-i sätetest tulenevalt õigustühine. 2019. a. riigieelarve seaduse seletuskirjas on kahe valitsemisala (Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium) all toodud selgelt MTÜ-le ICOM Eesti Rahvuskomitee viitav kulurida, kuid riigi liikmeõiguste teostamine MTÜ-s ICOM Eesti Rahvuskomitee ei sisaldunud Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ega Siseministeeriumi poolt esitatud riigi liikmeõiguste teostamise aruandes. Näide 2: MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Teadaolevalt ei ole Vabariigi Valitsus andnud ühelegi riigivara valitsejale volitusi seoses riigi astumisega MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE liikmeks. Samas on MTÜ veebilehel liikmetena mainitud mitmed riigi- ja valitsusasutused, nt Häirekeskus, Justiitsministeerium, Kaitsevägi, Maanteeamet, Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Sotsiaalkindlustusamet, kuigi RVS-i kohaselt võib riigi liikmeõigusi teostada vaid üks riigivara valitseja. 2019. a. riigieelarve seaduse seletuskirjas on vähemalt ühe valitsemisala (Siseministeerium) all toodud selgelt MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE viitav kulurida, kuid riigi liikmeõiguste teostamine MTÜ-s Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ei sisaldunud Siseministeeriumi ega ühegi teise riigivara valitseja poolt esitatud riigi liikmeõiguste teostamise aruandes.

1.6.3 MAAPARANDUSÜHISTUTE ÜMBERKUJUNDAMINE 2019. aasta alguses jõustus uus maaparandusseadus (MaaParS), mis muutis oluliselt ühistutega seotud õiguskorda. Endise mittetulundusühistu asemel on nüüd tegemist eritüübilise eraõigusliku juriidilise isikuga. Muutmisvajaduse tingis varasem vastuolu Põhiseadusega, mis välistab mittetulundusühistul kohustuslikud liikmed. MaaParS-is asendati seni kasutuses olnud termin „ühistu kohustuslik liige” seetõttu terminiga „põhiliige“. MPÜ põhiliige ehk maaparandussüsteemi omanik on kinnisasja omanik, kelle kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal või kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteemi hoone või rajatis. Riik osaleb MPÜ-des jätkuvalt üksnes põhiliikmena ning on MPÜ liige MPÜ õigusvõime tekkimisest alates. Enne 01.01.2019.a. kehtinud MaaParS-i alusel asutatud maaparandusühistu, kes soovib jätkata tegevust maaparandusühistuna 2019. a. alguses jõustunud MaaParS-i tähenduses, viib oma põhikirja ja tegevuse uue MaaParS-i nõuetega vastavusse ning esitab hiljemalt 2019. a. lõpuks maaparandusühistute registri pidajale (Tartu Maakohtu registriosakonnale) registrisse kandmise avalduse, uute nõuetega vastavusse viidud põhikirja, üldkoosoleku protokolli, Põllumajandus- ameti õiendi ühistu põhiliikmete kohta ning Põllumajandusameti arvamuse selle kohta, kas põhikiri vastab uue MaaParS-i nõuetele. Ühistu õigusvõime tekib selle kandmisel uude maaparandusühistute registrisse, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri juures paiknev juriidiliselt iseseisev register.

Maaparandusühistu, kes ei kujunda ennast ümber maaparandusühistuks 2019. a. alguses jõustunud MaaParS-i tähenduses, jätkab tegevust mittetulundusühinguna ning muudab hiljemalt 2019. a. lõpuks oma nime ja põhikirja, arvestades MaaParS-ist ja mittetulundusühingute seadusest tulenevaid nõudeid. Seisuga 01.08.2019.a. on ennast ümber kujundanud vaid kaks riigi liikmesusega maaparandus- ühistut (Selja Kraavid Maaparandusühistu ja Kuhjavere Maaparandusühistu), seega võib järgnevate kuude jooksul oodata maaparandusühistute, Põllumajandusameti ja registripidaja halduskoormuse järsku kasvu. Riigi liikmeõiguste teostajatel tasub olukorda jälgida ning tagada uue MaaParS-i järgmine riigi liikmesusega maaparandusühistute poolt.

1.6.4 MAJANDUSAASTA ARUANNETE ESITAMISE KOHUSTUS Mittetulundusühingute seaduse kohaselt peab MTÜ juhatus esitama kinnitatud majandusaasta aruande kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Eelmise majandusaasta aruanne puudub 2019. aasta juuli alguse seisuga MTÜ-l Kagu Ühistranspordikeskus ning 70 maaparandusühistul, neist kuueteistkümnel on esitamata ka vähemalt üks varasem aruanne. Käesoleva koondaruande koostamise ajal on neljal maaparandusühistul ka aktiivne hoiatusmäärus Äriregistrist kustutamiseks majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Olukord on küll aastaga märgatavalt paranenud – aasta varem oli aktiivne hoiatusmäärus lausa kümnel MPÜ-l – kuid selgelt vajab mittetulundusühingute seaduse järgimise tagamine liikme- õiguste teostajate lisatähelepanu ning aktiivsemat osalemist MTÜ juhtimises.

2 LISAD

Lisa 1 Riigi liikmesusega Eestis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud Kaitseministeerium/Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (kaitseministri 29.06.2018 käskkiri nr 333) 1 MTÜ Suuremetsa MPÜ 80285614 34 01.06.2009 - Keskkonnaministeerium/Maa-amet (keskkonnaministri 18.03.2018 käskkiri nr 1-2/18/175) 2 MTÜ Aardla MPÜ 80178367 51 2018.a. aruanne esitamata 31.12.2002 - 3 MTÜ Alajõe MPÜ 80310890 21 21.06.2010 - MTÜ Annemõisa Maa- 4 80026189 8 05.01.1998 - parandus- ja Veeühistu 5 MTÜ Aravete MPÜ 80254370 215 25.07.2007 - 6 MTÜ Ariste MPÜ 80372141 20 2018.a. aruanne esitamata 03.07.2014 - 7 MTÜ Eistvere MPÜ 80267958 75 19.06.2008 - 8 MTÜ Helme MPÜ 80120244 20 20.01.2000 - 9 MTÜ Hiie-Tõnise MPÜ 80404680 12 05.08.2016 - 10 MTÜ Hipodroomi MPÜ 80271440 14 2018.a. aruanne esitamata 25.08.2008 - 11 MTÜ Hummuli MPÜ 80405260 100 2018.a. aruanne esitamata 23.08.2016 - 12 MTÜ Höbringi MPÜ 80405455 33 25.08.2016 - Likvideerimisel (üldkoosoleku 09.09.2015 otsus) 13 MTÜ Ingliste MPÜ 80223671 250 13.07.2005 - Aruanded esitamata alates 2016. a. aruandest 14 MTÜ Inkalaane MPÜ 80405389 17 25.08.2016 - Likvideerimisel (üldkoosoleku 15 MTÜ Juuru MPÜ 80311458 45 02.07.2010 - 07.06.2019 otsus) 16 MTÜ Järvaküla MPÜ 80552274 73 06.07.2018 - 17 MTÜ Jäärja MPÜ 80551694 15 19.06.2018 - 18 MTÜ Kaimi MPÜ 80552245 68 04.07.2018 19 MTÜ Kaljusoo MPÜ 80385333 7 11.05.2015 - 20 MTÜ Kalsa Oja MPÜ 80262122 14 27.12.2007 - 21 MTÜ Karjasoo MPÜ 80331254 53 2018.a. aruanne esitamata 26.08.2011 - 22 MTÜ Karu MPÜ 80292838 25 2018.a. aruanne esitamata 18.08.2009 - 23 MTÜ Kaseküla MPÜ 80226793 31 2018.a. aruanne esitamata 13.09.2005 - 24 MTÜ Kastja MPÜ 80271537 9 2018.a. aruanne esitamata 29.08.2008 - 25 MTÜ Kibuna MPÜ 80310507 35 2018.a. aruanne esitamata 14.06.2010 - 2017 ja 2018.a. aruanded 26 MTÜ Kiisa MPÜ 80271492 8 27.08.2008 - esitamata 27 MTÜ KIISAOJA MPÜ 80392735 12 2018.a. aruanne esitamata 05.11.2015 - 28 MTÜ Kobra MPÜ 80345428 42 13.08.2012 - 29 MTÜ Kolga-Jaani MPÜ 80304273 87 02.02.2010 - 2017 ja 2018.a. aruanded 30 MTÜ Korva MPÜ 80324290 5 04.03.2011 - esitamata 2017 ja 2018.a. aruanded 31 MTÜ Kõo MPÜ 80217893 244 26.07.2005 - esitamata 32 MTÜ Künnametsa MPÜ 80388701 47 2018.a. aruanne esitamata 14.08.2015 - 33 MTÜ Laane MPÜ 80215915 29 06.01.2005 - MTÜ Laidu Maa- 34 80108987 256 2018.a. aruanne esitamata 02.12.1999 - parandus- ja Veeühistu 2017 ja 2018.a. aruanded 35 MTÜ Laukna MPÜ 80226089 233 09.08.2005 - esitamata 36 MTÜ Leedi MPÜ 80237489 39 17.05.2006 - 37 MTÜ Leetva MPÜ 80312179 20 2018.a. aruanne esitamata 22.07.2010 -

2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud 38 MTÜ Lemmetsa MPÜ 80417234 47 05.05.2017 - 39 MTÜ Lepplaane MPÜ 80271546 15 01.09.2008 - 40 MTÜ MPÜ Libumaa 80235792 9 2018.a. aruanne esitamata 26.06.2006 - 41 MTÜ Linnavälja MPÜ 80423878 19 2018.a. aruanne esitamata 26.09.2017 - 42 MTÜ Lodja MPÜ 80417091 21 03.05.2017 - 43 MTÜ Lokuta MPÜ 80225724 519 18.01.2006 - 44 MTÜ Lota MPÜ 80237383 14 12.05.2006 - 45 MTÜ Lõuna-Paistu MPÜ 80237398 74 15.05.2006 - MTÜ Madila-Vilumäe 46 80287794 21 27.04.2009 - MPÜ 47 Metsküla MPÜ MTÜ 80400957 32 26.04.2016 - 48 MTÜ Muri MPÜ 80420696 52 2018.a. aruanne esitamata 19.07.2017 - 49 MTÜ Mustu MPÜ 80387243 17 02.07.2015 - 50 MTÜ Mõisa MPÜ 80386410 48 2018.a. aruanne esitamata 03.06.2015 - 51 MTÜ Mägisevälja MPÜ 80311932 42 15.07.2010 - 52 MTÜ Määra MPÜ 80215967 34 10.01.2005 - MTÜ Ohekatku 53 80198766 44 2018.a. aruanne esitamata 11.02.2004 - Mõisakogu MTÜ Oidrema Vahesoo 54 80550370 14 2018.a. aruanne esitamata 11.05.2018 - MPÜ 55 MTÜ Omedu MPÜ 80324372 22 2018.a. aruanne esitamata 08.03.2011 - 56 MTÜ Palu MPÜ 80271517 11 2018.a. aruanne esitamata 28.08.2008 - 2017 ja 2018.a. aruanded 57 MTÜ Parivere MPÜ 80329576 15 08.07.2011 - esitamata 58 MTÜ Pihke MPÜ 80310884 7 2018.a. aruanne esitamata 21.06.2010 - 2017 ja 2018.a. aruanded 59 MTÜ Piilsi MPÜ 80274438 9 29.09.2008 - esitamata 60 MTÜ Potijaama MPÜ 80271233 29 31.07.2008 - 61 MTÜ RAIN & AVE MPÜ 80218807 37 23.08.2005 - 62 MTÜ Rannaküla MPÜ 80341488 23 23.04.2012 343,11 € 63 MTÜ Rebase MPÜ 80554920 105 20.09.2018 64 MTÜ Reiu-Kumma MPÜ 80007536 172 2018.a. aruanne esitamata 12.05.1997 72,18 € 65 MTÜ Rootsiküla MPÜ 80235303 15 07.04.2006 - 2017 ja 2018.a. aruanded 66 MTÜ Ruskavere MPÜ 80294151 21 07.09.2009 - esitamata 67 MTÜ Räpu MPÜ 80376676 161 29.10.2014 - 68 MTÜ Räsnaoja MPÜ 80139166 49 05.01.2001 - 69 MTÜ Sangamõisa MPÜ 80416795 36 26.04.2017 - 70 MTÜ Selja Kraavid MPÜ 80401374 7 09.05.2016 - 71 MTÜ Selja MPÜ 80020867 105 23.01.1998 - 72 MTÜ Sepa MPÜ 80554288 56 04.09.2018 - 73 MTÜ Siimu MPÜ 80284879 24 2018.a. aruanne esitamata 30.03.2009 - 74 MTÜ Soetaguse MPÜ 80404941 37 2018.a. aruanne esitamata 16.08.2016 - 09.05.2018 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks ja 03.12.2018 kustutamishoiatus 75 MTÜ Tammsaare MPÜ 80293045 16 31.08.2009 - Ametlikes Teadaannetes: aruanded esitamata alates 2015. a. aruandest MTÜ MPÜ Tarvastu 76 80292364 74 2018.a. aruanne esitamata 08.07.2009 - Polder 77 MTÜ Terikeste MPÜ 80307592 32 2018.a. aruanne esitamata 19.04.2010 -

2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud 78 MTÜ Toila MPÜ 80329091 27 2018.a. aruanne esitamata 22.06.2011 - 79 MTÜ Toomemaa MPÜ 80218629 6 2018.a. aruanne esitamata 04.07.2005 - MTÜ Toosikõnnu 80 Maaparandus- ja 80226184 85 17.08.2005 - Metsaühistu 81 MTÜ Tuudijõe MPÜ 80276992 7 30.01.2009 - 82 MTÜ Ubesoo MPÜ 80190109 35 06.06.2003 232,84 € 83 MTÜ Urissaare MPÜ 80328909 29 2018.a. aruanne esitamata 16.06.2011 - 84 MTÜ Uuemaa MPÜ 80308835 13 2018.a. aruanne esitamata 10.05.2010 - 85 MTÜ Uusküla MPÜ 80267616 28 09.05.2008 - 86 MTÜ Vagula MPÜ 80312937 132 2018.a. aruanne esitamata 10.08.2010 - 87 MTÜ Vahtra MPÜ 80310832 44 2018.a. aruanne esitamata 18.06.2010 - 07.05.2018 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, 09.11.2018 kustutamishoiatus Ametlikes Teadaannetes ja 88 MTÜ Valaste MPÜ 80245431 19 10.01.2007 - 29.05.2019 kandemäärus registrist kustutamiseks: aruanded esitamata alates 2015. a. aruandest 89 MTÜ Varangu MPÜ 80250314 11 09.05.2007 - Likvideerimisel (üldkoosoleku 90 MTÜ Varja MPÜ 80038815 67 09.07.1998 - 27.05.2019 otsus) 91 MTÜ Varnja Poldri MPÜ 80190173 18 11.06.2003 - 2017 ja 2018.a. aruanded 92 MTÜ Vee-Soo MPÜ 80403338 19 01.07.2016 - esitamata 93 MTÜ Velise MPÜ 80308522 66 06.05.2010 - MTÜ Verioja ja Reedu oja 2017 ja 2018.a. aruanded 94 80237526 10 22.05.2006 - MPÜ esitamata 95 MTÜ Villakvere MPÜ 80237223 6 02.05.2006 - 96 MTÜ Virakannu MPÜ 80223381 11 2018.a. aruanne esitamata 27.06.2005 - MTÜ Viruvere-Räsna 97 80275076 49 28.08.2008 223,57 € MPÜ 98 MTÜ Visuoru MPÜ 80280812 4 13.04.2009 - 99 MTÜ Võtikvere MPÜ 80419434 28 2018.a. aruanne esitamata 20.06.2017 45,75 € 100 MTÜ Vändra MPÜ 80271196 69 24.07.2008 - Keskkonnaministeerium/Riigimetsa Majandamise Keskus (keskkonnaministri 18.03.2018 käskkiri nr 1-2/18/175) 101 MTÜ Arjadi MPÜ 80284750 15 29.04.2008 - 102 MTÜ Hansu MPÜ 80310364 16 09.06.2010 - 103 MTÜ Jalametsa MPÜ 80312995 295 11.08.2010 - 104 MTÜ Jõe MPÜ 80279973 22 2018.a. aruanne esitamata 03.02.2009 - Kustutatud 29.01.2018 MTÜ Jänistvere MPÜ 80293751 16 (üldkoosoleku 06.08.2010 13.10.2009 - otsus) MTÜ Kaarli Küla Maa- 105 80217736 167 14.06.2005 - parandus-arendusühing 106 MTÜ Kabala MPÜ 80241195 339 25.09.2006 - 107 MTÜ Kabli MPÜ 80329412 90 2018.a. aruanne esitamata 04.07.2011 - 108 MTÜ Kadjaste MPÜ 80330970 32 2018.a. aruanne esitamata 19.08.2011 - 109 MTÜ Kaerasaare MPÜ 80329872 21 2018.a. aruanne esitamata 18.07.2011 - 110 MTÜ Karitsa MPÜ 80226155 293 11.08.2005 - 111 MTÜ Karpa MPÜ 80310542 16 2018.a. aruanne esitamata 14.06.2010 -

2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud 112 MTÜ Keeni MPÜ 80257782 48 26.11.2007 - MTÜ Kessi MPÜ 80293252 31 Liikmesus lõppenud 2018 25.08.2009 - 2017 ja 2018.a. aruanded 113 MTÜ Kirna MPÜ 80085128 676 09.04.1999 - esitamata 114 MTÜ Kivissaare MPÜ 80421589 11 2018.a. aruanne esitamata 14.08.2017 - 115 MTÜ Kollino MPÜ 80292548 35 2018.a. aruanne esitamata 21.07.2009 - 116 MTÜ Kraavisoo MPÜ 80551955 52 26.06.2018 - 117 MTÜ Kuhjavere MPÜ 80552038 44 29.06.2018 234,20 € 118 MTÜ Kurgla MPÜ 80407922 24 21.10.2016 - 119 MTÜ Kõnnu MPÜ 80404510 42 03.08.2016 - 120 MTÜ Kähri-Laane MPÜ 80253287 68 31.05.2007 - 121 MTÜ Käru MPÜ 80221353 193 05.04.2005 - 122 MTÜ Laanekuru MPÜ 80237851 154 15.06.2006 - 08.05.2018 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, 03.12.2018 kustutamishoiatus 123 MTÜ Laatre MPÜ 80262300 34 15.01.2008 - Ametlikes Teadaannetes: aruanded esitamata alates 2016. a. aruandest 124 MTÜ Lante MPÜ 80228970 17 17.04.2006 - 125 MTÜ Leedimõisa MPÜ 80419428 53 2018.a. aruanne esitamata 20.06.2017 - 126 MTÜ Mahtra MPÜ 80330148 123 25.07.2011 - 2017 ja 2018.a. aruanded 127 MTÜ Marga Kraavi MPÜ 80307480 20 16.04.2010 - esitamata 128 MTÜ Metsaääre MPÜ 80401428 70 2018.a. aruanne esitamata 10.05.2016 - 129 MTÜ MPÜ Sipa 80238690 11 2018.a. aruanne esitamata 13.06.2006 - 130 MTÜ Muhkva MPÜ 80401552 23 16.05.2016 - 131 MTÜ Mustasoo MPÜ 80318466 6 11.11.2010 284,48 € 132 MTÜ Mädara MPÜ 80330987 41 2018.a. aruanne esitamata 19.08.2011 - 133 MTÜ Mäo MPÜ 80222720 546 2018.a. aruanne esitamata 24.05.2005 - 134 MTÜ Nõlva MPÜ 80281591 19 2018.a. aruanne esitamata 10.03.2009 - 135 MTÜ Oissaare MPÜ 80550393 35 11.05.2018 - 136 MTÜ Oisu MPÜ 80010644 1255 12.06.1997 - 04.05.2018 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, 06.11.2018 kustutamishoiatus Avalikes Teadaannetes, 03.06.2019 kandemäärus 137 MTÜ Oorgu MPÜ 80384687 23 27.04.2015 - registrist kustutamiseks, 17.06.2019 määrus avalikult kätte toimetatud: aruanded esitamata alates 2016. a. aruandest 138 MTÜ Pedametsa MPÜ 80404214 45 22.07.2016 - 139 MTÜ Punsa MPÜ 80275337 19 22.09.2008 - 140 MTÜ Puustusõ MPÜ 80257411 4 23.10.2007 - 141 MTÜ Rabaveere MPÜ 80228409 30 06.12.2005 - 142 MTÜ Raja MPÜ 80406816 10 2018.a. aruanne esitamata 26.09.2016 - MTÜ Raudsepa Oja 143 80275343 16 22.09.2008 - Keskjooksu MPÜ 144 MTÜ Rava ja Triigi MPÜ 80290265 22 16.06.2009 - 145 MTÜ Rimmu MPÜ 80024428 61 13.03.1998 1 213,95 €

2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud 146 MTÜ Rootsiküla MPÜ 80237644 54 2018.a. aruanne esitamata 29.05.2006 - 147 MTÜ Rõhu MPÜ 80186579 68 17.04.2003 118,30 € 148 MTÜ Räpina poldri MPÜ 80327011 70 27.04.2011 6 162,00 € 149 MTÜ Saeveski MPÜ 80264824 13 07.04.2008 - 150 MTÜ Sirgu MPÜ 80420265 67 2018.a. aruanne esitamata 11.07.2017 - 151 MTÜ Sõrandu MPÜ 80303192 152 19.02.2010 - 152 MTÜ Tammeküla MPÜ 80313302 164 17.08.2010 - 153 MTÜ Tislari MPÜ 80237816 4 07.06.2006 169,34 € 154 MTÜ Tuuba MPÜ 80308829 16 2018.a. aruanne esitamata 10.05.2010 - 155 MTÜ Tuuliku MPÜ 80310826 15 2018.a. aruanne esitamata 18.06.2010 - 156 MTÜ Tähkvere MPÜ 80219391 23 24.03.2005 - Likvideerimisel (üldkoosoleku 157 MTÜ Unakvere MPÜ 80275202 51 08.09.2008 - 08.02.2019 otsus) 158 MTÜ Urevere MPÜ 80259976 33 05.03.2008 - 159 MTÜ Vardi MPÜ 80237845 20 14.06.2006 - 160 MTÜ Vardja MPÜ 80034668 203 2018.a. aruanne esitamata 05.06.1998 - 161 MTÜ Veelikse MPÜ 80401227 35 04.05.2016 - 162 MTÜ Veskisoo MPÜ 80293364 41 03.09.2009 - 163 MTÜ Vilima MPÜ 80377055 13 06.11.2014 - 164 MTÜ Viru-Jaagupi MPÜ 80228243 15 14.11.2005 - MTÜ Vissuvere MPÜ 80292815 26 Liikmesus lõppenud 2018 14.08.2009 165 MTÜ Võidula MPÜ 80329820 42 18.07.2011 - 166 MTÜ Väätsa MPÜ 80096741 958 12.05.1999 - 167 MTÜ Õru MPÜ 80307907 45 23.04.2010 - Maaeluministeerium MTÜ Eesti Maakarja 168 80073510 166 14.10.1989 21,00 € Kasvatajate Selts 169 MTÜ Eesti Maaturism 80122220 281 19.01.2000 100,00 € Liikmeõigusi teostab 170 MTÜ Eesti Seemneliit 80237986 45 30.03.2006 65,00 € Eesti Taimekasvatuse Instituut 171 MTÜ Jänese MPÜ 80224305 172 21.07.2005 2 487,89 € 172 MTÜ Rahinge MPÜ 80186585 221 17.04.2003 3 625,78 € Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 173 MTÜ Balti Teedeliit 80378340 2 03.12.2014 20 000,00 € MTÜ Eesti Intellektuaal- Kustutatud 10.04.2019 174 omandi ja Tehnoloogia- 80351831 2 (VVk 13.07.2017 nr 205 ja 15.01.2013 - siirde Keskus üldkoosoleku 31.05.2018 otsus) MTÜ Eesti 175 80120020 3 14.01.2000 800,00 € Standardikeskus MTÜ Maailma 176 Energeetikanõukogu 80191758 9 16.07.2003 7 126,36 € Eesti rahvuskomitee MTÜ Nordic Institute for 177 80419486 2 14.06.2017 920 500,00 € Interoperability Solutions Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium/Maanteeamet MTÜ Ida-Viru 178 80425950 7 26.10.2017 - Ühistranspordikeskus MTÜ Jõgevamaa 179 80229484 4 17.11.2005 - Ühistranspordikeskus MTÜ Järvamaa 180 80135725 4 24.11.2000 511,28 € Ühistranspordi Keskus

2018. a Liik- Registri- Lisainformatsioon Esmakande liikmemaksud Mittetulundusühing mete kood (seisuga 01.07.2019) aeg omaosalused arv ja hoiukulud MTÜ Kagu 181 80425742 9 2018.a. aruanne esitamata 24.10.2017 - Ühistranspordikeskus MTÜ Põhja-Eesti kuni 22.02.2018 MTÜ Harjumaa 182 80213342 30 12.11.2004 8 628,00 € Ühistranspordikeskus Ühistranspordikeskus MTÜ Pärnumaa 183 80375665 8 07.10.2014 - Ühistranspordikeskus MTÜ Tartumaa 184 80426233 9 31.10.2017 - Ühistranspordikeskus MTÜ Valgamaa 185 80425297 4 17.10.2017 - Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandimaa 186 80426262 4 31.10.2017 - Ühistranspordikeskus Kustutatud 02.01.2018 MTÜ Suuremuru MPÜ 80274272 4 (üldkoosoleku 15.03.2016 08.09.2008 - otsus) Majandus- ja taristuministri 187 MTÜ Vissi MPÜ 80224506 8 29.05.2018 käskkirja nr 1.1- 11.08.2005 15,98 € 1/18-090 alusel Rahandusministeerium MTÜ Helsinki-Tallinn Liikmesus lõpetatud 2018.a. 80195874 3 22.06.1999 - Euregio (VVk 22.03.2018 nr 76) Siseministeerium/Politsei- ja Piirivalveamet 188 MTÜ Laasipõllu MPÜ 80312156 16 22.07.2010 -

Lisa 2 Riigi liikmesusega välisriigis registreeritud mittetulundusühingud seisuga 31.12.2018 2018. a Mittetulundusühing Liikmete arv Lisainformatsioon liikmemaksud Haridus- ja Teadusministeerium Biobanking and BioMolecular Resources 1 21 VVk 25.04.2013 nr 195 22 371 € Research Infrastructure (BBMRI) ERIC Common Language Resources and 2 20 VVk 08.09.2011 nr 393 13 289 € Technology Infrastructure (CLARIN) ERIC VVk 23.05.2013 nr 236, European Advanced Translational Research 3 12 liikmesus lõppenud alates 100 000 € Infrastructure in Medicine (EATRIS) ERIC 2019. aastast European Cooperation in Science and 4 38 VVk 20.03.2014 nr 95 - Technology (COST) Association 5 European Spallation Source (ESS) ERIC 17 VVk 04.12.2014 nr 537 - Justiitsministeerium 6 Europäische Rechtsakademie (ERA) 48 VVk 04.10.2018 nr 251 50 000 € European Organisation Of Prison And 7 33 - 3 500 € Correctional Services (EuroPris) 8 Confederation of European Probation (CEP) 40 - 3 008 € Kaitseministeerium 9 European Cyber Security Organisation 258 VVk 14.07.2016 nr 253 teave puudub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Association of European Vechile and Driver 10 26 VVk 15.09.2011 nr 395 4 065 € Registration Authorities (EReg) Rahandusministeerium Liikmesus lõppenud alates 11 Bruegel 67 2019. aastast 33 203 € (VVk 18.09.2017 nr 253) Sotsiaalministeerium 12 European Social Survey (ESS) ERIC 21 VVk 31.01.2013 nr 39 21 855 €