Setomaa, Aprill 2020, Nr 4
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Nassari Elvi: Leima Matis: Järve Väino: „Õgapäävatsidõ haigustõ „Lugõgõ’ raamatit, „Vanaesä kinkse vasta avit´ päämätselt eriti sääntsit, kost saat edimädse väidse jumalasõna, paastminõ, tiidä’, õt śoo hädä olõ-i 7-aastadsõlt. ristivesi ja sannah inemisi aoluulidsi Taskuväidse. Lats sai käüminõ.“ häti kõrval miäkit!“ jo esi’ meisterdädä’.“ lk 4 lk 10 lk 11 Hind 1 euro Aprill 2020, nr 4 (365) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Maailm om pausilõ pant Esä Viktoriga Imäkeeli urbõpääväl märgotamah pallõldõh Kannat kerjakotti KAUKSI ÜLLE vai kuningakruuni, olõt näläh vai õgit mitu vuuri. Setomaal omma’ pia kõik pühä’ mitmõkõrdsõ’. Aastavahetusõ ümbre jääs talvinõ pööripäiv Tiit apteekidõh ummi kombidõga, eesti jou- kulutust suurt lu’, aastavahetus-nääri’ ja viil vai jürät talsipühä’. Võhm saa vahel võilillijuurt. õkva otsa. Jaanipääväst toibut, joba vahtsõnõ jaanipäiv joud- Usut tohtret mah. Niisamatõ om inämbüs- vai posijamuuri, te keväjä mitmõ’ muna’ värmi’ piät paastu ja sibula’ paljast kuuri’. Mitu vai saleduskuuri. vaiksõt nädälit järjest lasõ-i peremehel saagi vällä võtta- Nii hindä gi, õt kodoümbrust korista’. ku sinu iist Ja om mille üle märgota’. Śoo kevväi, mia joudsõ ummi tor- pallõ luudut mõ ja lumõsadodõga peräst ja tollõ luujat. olõmalda talvõ, om katsumui- si kevväi. Kuldnoka’ keku- Koh sa õks kondat, tasõ’ lumõh ja tegevä’ pes- ku perrä õi jää’ sä pesäpuuhtõ, kinkõl süküs- kodakondsõt tormi aigu ladõv ar’ murdu. õga inimkonda. Tulõ miilde vana latsilaul lat- sist, kiä’ ku vangih olnu’, olõ-i KAUKSI ÜLLE ammu’ moro pääle päsnü’. Esä Viktor kõnõlõs. Riitsaarõ Evari pilt „Maailm om stopi pää- le saisma pant,“ arvas kõgõ si suur hädä śoo ilma aigu om hindä seeh. Inemisõh om vaia seisund, sis om andistandmi- Ku mi tulõtami miilde vanno paastumõttõ’ joudva’ Setomaa humoorikas esä Viktor, kiä om tarkusõ puuduminõ. Tiidmisi üles otsi’ väärikust. Nisama- nõ, armastus. inemisi jutta tuust, kuis vanal lehe kaudu inemistõni. Obinitsa kerigu man urbõpää- om hulga. A tiidmisil olõ-i tõ pallõmisõ ja tennämisõ Ülle: Kuis mi toimõ tulõ śoo aol ineminõ tundsõ, ku tä tun- Võti viipritsi ja naksi ummi vä aigu tegutsõmah. Kerigu’ tundit, olõ-i süänd ja nii õi mõistmist. Ummi sõnnoga või pausilõ pant maailmaga? nikõnõ tull´, ja tä ütel´ perre- väigokõsi siimnest kasvatõt omma’ sama kinni’ ku ilutüü- olõki tarkust. Meil om parhil- õga ineminõ pallõlda’ ja õga Esä Viktor: Õgaüts piat le, ku aig oll´ käeh. Tulti tarrõ, taimõkõsi niisutama. Õgas eis’ kua’, juuksur ja soonõtasoja la’ eräkõrdsõlt suur võima- päiv tulõ tehnädä’. Tehnädä’ hindäh toimõ tulõma kõgõ- jäteti hüväste. Peräst matust piat ka hinnäst avitama. Kan- tegevä’ mõtsaratol tervüse- lus vaimsõlt järje pääle saia’. päivä nõsõmisõ iist ja õdagu päält. Hirmu tohi-i olla’. Hirm suhõldi vaimuh edesi. Tõõme- no võtmisõ pääle tulõ mõtõl- juusku, pensionäri’, kinkõl aia- Piat elämä nakama, mitte müüdä lännü päivä kogõmus- vii kaosõhe. Kultuur om par- li uskligul olõ-i hirmu surma da’, kinkõl võimalus om. maakõist, laskva’ nooril pää- tarbima. Suur tarbiminõ om tõ andmisõ iist. Luudust tulõ hilla’ olulinõ. Uma kultuur iih, tuu om õnnõ minek tõistõ Mi seto muusiku’ andva’ le ruuhi ja leevä ka kottõ viisi hindä takast varastaminõ. tehnädä’ nii vihma ku pää- ja traditsioon. Hüä, õt Seto- ilma. Hing ja vaim õi kao’. Üteh hüvvä iihkuio. Nedsäjä bän- istutusturbast tuvva’. Nigunii omma’ inemisõ’ tiid- vä iist. Ligimätsile tulõ andis maal ja Kihnuh om tradit- võtta’ mi sinnä’ maa päält di solist Valgu Toomas ütel´, Latsõ’ omma’ kodooppõl. nü’, õt lõputult õi saa’ tarbida’, anda’, sis lätt mi kõigi kuurma siooni alalõ. Uma traditsioon midägi õi saa’. õt ku kontserte saa-i tetä’, Vanõmbil tulõ uma võsokõis- a paraku nakas ineminõ õks kergembäst. avitas löüdä’ uma palvõ, uma Ülle: Kohki noid hingi sis tulõ muud muudu tõõsõl alal tõga, näide iseloomu, viledsä märgotama, ku hädä käeh. Ülle: Kost ineminõ tuud tar- ühendüse kõiksusõga. Palvõh kaalutas. tegutsõda’ – munnõ hoiõ- rämpsusüümisõ ja koolitundõ Ülle: Ineminõ om harinu kust saa? köüt inemisõ luujaga. Luuja Esä Viktor: Ku inemisõlõ ta-i üteh korvih. Sinu Naine läbiviimisõga kõrda saia’. śoo ilma aigu liikma ja suhtlõ- Esä Viktor: Kunagi sai koo- and inemisõlõ joudu ja tarkust. om ant mõni annõ’, sis tohi-i tekk´ veebikontserdi ja Leima Edimäne nätäl om ku tõrksa ma, nüüd om hand paku all. list. Inemisõ haridusõ mano Ülle: Inemistõl om sis aigu tuud vaka all hoita’, tuu olõ-i Matis tekk´ kargusõmängmisõ taltsutaminõ. Esä Viktor: Eishindäga tulõ kuulusi ka hingeharidus. Par- perrä märki’ uma elo ja tegevü- tälle isikligult ant, tuu om ant maratoni. Veebih tegutsõs ka * * * vaimsõh plaanih ka tegeldä’. hilla’ om haridus kah´ost alan- se üle, pallõlda’, olla’ tenolik. inimkunna hüäs. Ineminõ või Vabarna Jalmar uma perre ja Ülle: Esä Viktor, mis valla- Kerigu’ omma’ kinni, a palvit dõt rahatiinmisõ vahendis. Iidseh kultuurih om õga ine- arvada’, õt saa hüä haridusõ, bändidõga. lõ om? Kuis sääne paastuaig lukõ’, süämega mõtõlda’ saa Inemisõ elo õi saa’ olla’ raha minõ vastutav tuu iist, õt olõs tiiń pall´o rahha, ehitäs suu- Seto pernaase’ kasutasõ’ timahava? õga pereh, õgaüts. tiinminõ. Tollõ kotsilõ ütel- süüki ja kihäkatõt. Inemisõ’ rõ maja, murõtsõs latsõ’…, a aigu, õt pruumi’ vahtsit ret- Esä Viktor: Luudus paastus Ülle: Lukõ’ piiblit. di leevä tiinminõ. Mi piat olõ- külbvä’ taimi, võtva’ kanno, Jummal juht ja üte hetkega või septe ja tävvendädä’ pildikoko. inemisõst. Ineminõ om luu- Esä Viktor: Piibli lugõmi- ma raha peremehe’, mitte raha lambit ja kitsi. muutuda’ kõik. Kuuholõki’ peetäs arvudi vai dusõlõ hallu tennü ja parhil- sõst inämpki avitas süämega tiinja’. Raha om jo papõr. Esä Viktor: Iidne luudus Ülle: Omgi kõik muutunu. telefoni kaudu. Kunagi opati la’ püüd tuu märki anda’, õt nii mõtlõminõ uma elo üle. Elo- Ülle: Vai virtuaalnõ num- oppas. Kuis väikost kõosiim- Esä Viktor: Kunagi tohi-i latsi voki kõrvalt lugõma, nüüd õi lää’. Mi olõ väiko osa luu- piiblit piami mõistma lukõ’. mõr internetipangah. nest saa kõiv. Tarbimispeibu- luutust kaotada’. Ńoo’ pühä’ arvudi kõrvalt. Õks osa seto dusõst, a tegutsõ, nigu olõs Nisamatõ hüvvi raamatidõ Esä Viktor: Raha om olnu tisõ’ sekäse’. Intuitsioon häös, omma’ sääntse’, koh jutlust kombit pandas pausilõ ja liha ülimuslik. lugõminõ. Kristus olõ-i õnnõ nahk, vili, jahvatuskivi, hõpõ, ku õi tarvita’. kerikuh pitä’ õs saa’. Mi sis võti tulõ õgal perrel umaette võt- Ülle: Kunagi üteldi – luu- ajuh, tä piat süämeh olõma. kuld, a parhilla’ om lihtsalt Ülle: Mi seto kogokunnah põrmandu lihvmisõ tüü ette. ta’ ni hańsa juumisõs piat pit- dusõ kruun, a nüüd tulõ vällä, Aigu piat võtma. Ku kõik aig papõr. omma’ auväärse’ kultuuri- Ku ütskõrd karantiin läbi saa, se mano soetama. Täks saa-i õt koroonaviirus om luudusõ om meedia nupp seeh, kost sis Ülle: Mis om väärt? kandja’ vanõmbaiälisõ’, viirus saat tulla’ viil parembahe kõr- Hiina maskõlõ luuta’, piat noid kroonist üle. ineminõ ummi mõttit märgo- Esä Viktor: Tõõmeli sõprus, ohustas näid. da tett kerikuhe! kattõloorist eis’ tegemä naka- Esä Viktor: Taa till´okõnõ ta’ saa. armastus, usk om seisund. Ku Esä Viktor: Muidogi om * * * ma, ku elektri ar’ lätt, sis tulõ viirus om võimaldanu inemi- Edimäne, kedä piat armas- usk om tõekspidäminõ, sis tuu ürgne hirm surma iih. Tuu om Nii säädsegi esä Viktor hin- laskõ’ vana Singeri massin ar sõlõ ao tagasi anda’. Inemi- ta’ mõistma, om jumala nägo vii tõõsõusulisi tapmisõni, ku ka tämbädsel pääväl tekitet. näst minekilõ. Timä pühäde ja õlitada’ … Elämi viil! 2 Aprill 2020 Nr 4 (365) Hüä seto rahvas, Seto Kongressi käü-i katk kivve ja kandõ pite, a õks inemistõ perrä. Hoit- kõ’ hinnäst ja ummi lähemitsi, püsüge’ kotoh ja hoitkõ’ miil rahulik! Śoo keerulinõ ni vahtsõt muudu aig pand inemiisi tõist muudu mõtlõma. Setomaal, koh suuri liinu olõ-i ja suurõp pääle mõtõldõh jago inemiisi eläs harvakult maal, olõ-i muutus nii suur ku suurõh liinah ja tuu võrra om meil kergemp śood aigu üle ellä’. XIII Seto Kongress ressil hindäl? Kõõ halva kõrval, midä taa üleilma taud om üteh toonu, 9. oktoobril 2020 Verskah Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo pääva- piasi’ kaema rohkõmp hüvvä puult, midä või taa kotoh ist- nõmbana ma taha, õt śoo aastaga, ku saa misõ man nätä’. Timahava tõõsõl veebruarikuu pääväl Tar- täüs 100 aastakka Setomaa saamist Ees- Nüüd, ku om aigu olla’ uma perrega kuuh, tulõ tuud hüäst to liinah ja üle terve Eestimaa peeti mee- ti riigi osana, sis mi kõrrast kaesi’ rahva- võtta’ ni tegeldä’ ummi latsi ja vanõmbidõga, uma naase leh Tarto rahulepingulõ mõlõmba sõdiva na, mis meist ja mi maast om saanu śoo vai mehega. Elo ollgi jo nii kipõst lännü, õt õga olõ-s aigu poolõ käe alapandmisõ 100. aastagapäivä. 100 aastaga seeh. Ni viil inämbä taha, õt inämb nätä’ hinde kõrval ummi umatsit, ummi kõõ kallim- Tarto rahuh kokkolepmisõga anti imäde- mi kõrdapite märgisi’ ni arotasi’ tuu üle, bit. Kaegõ’, ku ilosa’ ni mitmidõ andidõga nä omma’. Kullõ’, le tagasi näide puja’. Petserimaa, minkõ midä mi taha, õt mi rahvaga ni maaga saa- midä näil sullõ om üldä’, ja ütle’ näile kõik nuu’ ilosa’ sõna’, üts jago om Setomaa, saiõ 1920. aastagal si’ järgmisõ 100 aastaga seeh – aastast midä olõ-i inne aigu olnu’ üldä’. Nüüd saa kõik nuu’ aśa’ aamõtlikult Eesti Vabariigi osast. Petseri 2120. Śoo taudiaig and aigu ni pand mõt- kuuh ar tetä’, minka jaost inne olõ-s aigu. Saat kõik uma’ liina ja valdu volinikõ Eesti Kubermangu lõma vahtsõ ao ni ilma üle, mis om tulõ- kotoh poolõlõ olõva’ tüü’ ar tetä’. Nüüd om ka aigu helistä- Maanõukogolõ saadõt kiräh 1917. aasta- mah. Märgimi sis mi rahva ni Setomaa üle dä’ uma esäle vai vanaimäle, kiä om ütsündä kotoh ni kinka ga juulih üteldi, õt tahetas ühinedä’ Eesti- ka vahtsõh aoh. mano saa-i esi’ minnä’. Ja helistäge’ õga päiv, selle õt peris maaga, Eestimaa Kubermangust olle vaih- Alostusõst ütle ma, midä ma näe – seto ütsündä olla’ om rassõ ni murrõmõttõ’ tulõva’ päähä.