Nassari Elvi: Leima Matis: Järve Väino: „Õgapäävatsidõ haigustõ „Lugõgõ’ raamatit, „Vanaesä kinkse vasta avit´ päämätselt eriti sääntsit, kost saat edimädse väidse jumalasõna, paastminõ, tiidä’, õt śoo hädä olõ-i 7-aastadsõlt. ristivesi ja sannah inemisi aoluulidsi Taskuväidse. Lats sai käüminõ.“ häti kõrval miäkit!“ jo esi’ meisterdädä’.“ lk 4 lk 10 lk 11

Hind 1 euro Aprill 2020, nr 4 (365) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Maailm om pausilõ pant

Esä Viktoriga Imäkeeli urbõpääväl märgotamah pallõldõh Kannat kerjakotti KAUKSI ÜLLE vai kuningakruuni, olõt näläh vai õgit mitu vuuri. Setomaal omma’ pia kõik pühä’ mitmõkõrdsõ’. Aastavahetusõ­ ümbre jääs talvinõ pööripäiv Tiit apteekidõh ummi kombidõga, eesti jou- kulutust suurt lu’, aastavahetus-nääri’ ja viil vai jürät talsipühä’. Võhm saa vahel võilillijuurt. õkva otsa. Jaanipääväst toibut, joba vahtsõnõ jaanipäiv joud- Usut tohtret mah. Niisamatõ om inämbüs- vai posijamuuri, te keväjä mitmõ’ muna’ värmi’ piät paastu ja sibula’ paljast kuuri’. Mitu vai saleduskuuri. vaiksõt nädälit järjest lasõ-i peremehel saagi vällä võtta- Nii hindä gi, õt kodoümbrust korista’. ku sinu iist Ja om mille üle märgota’. Śoo kevväi, mia joudsõ ummi tor- pallõ luudut mõ ja lumõsadodõga peräst ja tollõ luujat. olõmalda talvõ, om katsumui- si kevväi. Kuldnoka’ keku- Koh sa õks kondat, tasõ’ lumõh ja tegevä’ pes- ku perrä õi jää’ sä pesäpuuhtõ, kinkõl süküs- kodakondsõt tormi aigu ladõv ar’ murdu. õga inimkonda. Tulõ miilde vana latsilaul lat- sist, kiä’ ku vangih olnu’, olõ-i KAUKSI ÜLLE ammu’ moro pääle päsnü’. Esä Viktor kõnõlõs. Riitsaarõ Evari pilt „Maailm om stopi pää- le saisma pant,“ arvas kõgõ si suur hädä śoo ilma aigu om hindä seeh. Inemisõh om vaia seisund, sis om andistandmi- Ku mi tulõtami miilde vanno paastumõttõ’ joudva’ Setomaa humoorikas esä Viktor, kiä om tarkusõ puuduminõ. ­Tiidmisi üles otsi’ väärikust. Nisama- nõ, armastus. inemisi jutta tuust, kuis vanal lehe kaudu inemistõni. Obinitsa kerigu man urbõpää- om hulga. A tiidmisil olõ-i tõ pallõmisõ ja tennämisõ Ülle: Kuis mi toimõ tulõ śoo aol ineminõ tundsõ, ku tä tun- Võti viipritsi ja naksi ummi vä aigu tegutsõmah. Kerigu’ tundit, olõ-i süänd ja nii õi mõistmist. Ummi sõnnoga või pausilõ pant maailmaga? nikõnõ tull´, ja tä ütel´ perre- väigokõsi siimnest kasvatõt omma’ sama kinni’ ku ilutüü- olõki tarkust. Meil om parhil- õga ineminõ pallõlda’ ja õga Esä Viktor: Õgaüts piat le, ku aig oll´ käeh. Tulti tarrõ, taimõkõsi niisutama. Õgas eis’ kua’, juuksur ja soonõtasoja la’ eräkõrdsõlt suur võima- päiv tulõ tehnädä’. Tehnädä’ hindäh toimõ tulõma kõgõ- jäteti hüväste. Peräst matust piat ka hinnäst avitama. Kan- tegevä’ mõtsaratol tervüse- lus vaimsõlt järje pääle saia’. päivä nõsõmisõ iist ja õdagu päält. Hirmu tohi-i olla’. Hirm suhõldi vaimuh edesi. Tõõme- no võtmisõ pääle tulõ mõtõl- juusku, pensionäri’, kinkõl aia- Piat elämä nakama, mitte müüdä lännü päivä kogõmus- vii kaosõhe. Kultuur om par- li uskligul olõ-i hirmu surma da’, kinkõl võimalus om. maakõist, laskva’ nooril pää- ­tarbima. Suur tarbiminõ om tõ andmisõ iist. Luudust tulõ hilla’ olulinõ. Uma kultuur iih, tuu om õnnõ minek tõistõ Mi seto muusiku’ andva’ le ruuhi ja leevä ka kottõ viisi hindä takast varastaminõ. tehnädä’ nii vihma ku pää- ja traditsioon. Hüä, õt Seto- ilma. Hing ja vaim õi kao’. Üteh hüvvä iihkuio. Nedsäjä bän- istutusturbast tuvva’. Nigunii omma’ inemisõ’ tiid- vä iist. Ligimätsile tulõ andis maal ja Kihnuh om tradit- võtta’ mi sinnä’ maa päält di solist Valgu Toomas ütel´, Latsõ’ omma’ kodooppõl. nü’, õt lõputult õi saa’ tarbida’, anda’, sis lätt mi kõigi kuurma siooni alalõ. Uma traditsioon midägi õi saa’. õt ku kontserte saa-i tetä’, Vanõmbil tulõ uma võsokõis- a paraku nakas ineminõ õks kergembäst. avitas löüdä’ uma palvõ, uma Ülle: Kohki noid hingi sis tulõ muud muudu tõõsõl alal tõga, näide iseloomu, viledsä märgotama, ku hädä käeh. Ülle: Kost ineminõ tuud tar- ühendüse kõiksusõga. Palvõh kaalutas. tegutsõda’ – munnõ hoiõ­ rämpsusüümisõ ja koolitundõ Ülle: Ineminõ om harinu kust saa? köüt inemisõ luujaga. Luuja Esä Viktor: Ku inemisõlõ ta-i üteh korvih. Sinu Naine läbiviimisõga kõrda saia’. śoo ilma aigu liikma ja suhtlõ- Esä Viktor: Kunagi sai koo- and inemisõlõ joudu ja tarkust. om ant mõni annõ’, sis tohi-i tekk´ veebikontserdi ja Leima Edimäne nätäl om ku tõrksa ma, nüüd om hand paku all. list. Inemisõ haridusõ mano Ülle: Inemistõl om sis aigu tuud vaka all hoita’, tuu olõ-i Matis tekk´ kargusõmängmisõ taltsutaminõ. Esä Viktor: Eishindäga tulõ kuulusi ka hingeharidus. Par- perrä märki’ uma elo ja tegevü- tälle isikligult ant, tuu om ant maratoni. Veebih tegutsõs ka * * * vaimsõh plaanih ka tegeldä’. hilla’ om haridus kah´ost alan­ se üle, pallõlda’, olla’ tenolik. inimkunna hüäs. Ineminõ või Vabarna Jalmar uma perre ja Ülle: Esä Viktor, mis valla- Kerigu’ omma’ kinni, a palvit dõt rahatiinmisõ vahendis. Iidseh kultuurih om õga ine- arvada’, õt saa hüä haridusõ, bändidõga. lõ om? Kuis sääne paastuaig lukõ’, süämega mõtõlda’ saa Inemisõ elo õi saa’ olla’ raha minõ vastutav tuu iist, õt olõs tiiń pall´o rahha, ehitäs suu- Seto pernaase’ kasutasõ’ timahava? õga pereh, õgaüts. tiinminõ. Tollõ kotsilõ ütel- süüki ja kihäkatõt. Inemisõ’ rõ maja, murõtsõs latsõ’…, a aigu, õt pruumi’ vahtsit ret- Esä Viktor: Luudus paastus­ Ülle: Lukõ’ piiblit. di leevä tiinminõ. Mi piat olõ- külbvä’ taimi, võtva’ kanno, Jummal juht ja üte hetkega või septe ja tävvendädä’ pildikoko. inemisõst. Ineminõ om luu- Esä Viktor: Piibli lugõmi- ma raha peremehe’, mitte raha lambit ja kitsi. muutuda’ kõik. Kuuholõki’ peetäs arvudi vai dusõlõ hallu tennü ja parhil- sõst inämpki avitas süämega tiinja’. Raha om jo papõr. Esä Viktor: Iidne luudus Ülle: Omgi kõik muutunu. telefoni kaudu. Kunagi opati la’ püüd tuu märki anda’, õt nii mõtlõminõ uma elo üle. Elo- Ülle: Vai virtuaalnõ num- oppas. Kuis väikost kõosiim- Esä Viktor: Kunagi tohi-i latsi voki kõrvalt lugõma, nüüd õi lää’. Mi olõ väiko osa luu- piiblit piami mõistma lukõ’. mõr internetipangah. nest saa kõiv. Tarbimispeibu- luutust kaotada’. Ńoo’ pühä’ arvudi kõrvalt. Õks osa seto dusõst, a tegutsõ, nigu olõs Nisamatõ hüvvi raamatidõ Esä Viktor: Raha om olnu tisõ’ sekäse’. Intuitsioon häös, omma’ sääntse’, koh jutlust kombit pandas pausilõ ja liha ülimuslik. lugõminõ. Kristus olõ-i õnnõ nahk, vili, jahvatuskivi, hõpõ, ku õi tarvita’. kerikuh pitä’ õs saa’. Mi sis võti tulõ õgal perrel umaette võt- Ülle: Kunagi üteldi – luu- ajuh, tä piat süämeh olõma. kuld, a parhilla’ om lihtsalt Ülle: Mi seto kogokunnah põrmandu lihvmisõ tüü ette. ta’ ni hańsa juumisõs piat pit- dusõ kruun, a nüüd tulõ vällä, Aigu piat võtma. Ku kõik aig papõr. omma’ auväärse’ kultuuri- Ku ütskõrd karantiin läbi saa, se mano soetama. Täks saa-i õt koroonaviirus om luudusõ om meedia nupp seeh, kost sis Ülle: Mis om väärt? kandja’ vanõmbaiälisõ’, viirus saat tulla’ viil parembahe kõr- Hiina maskõlõ luuta’, piat noid kroonist üle. ineminõ ummi mõttit märgo- Esä Viktor: Tõõmeli sõprus, ohustas näid. da tett kerikuhe! kattõloorist eis’ tegemä naka- Esä Viktor: Taa till´okõnõ ta’ saa. armastus, usk om seisund. Ku Esä Viktor: Muidogi om * * * ma, ku elektri ar’ lätt, sis tulõ viirus om võimaldanu inemi- Edimäne, kedä piat armas- usk om tõekspidäminõ, sis tuu ürgne hirm surma iih. Tuu om Nii säädsegi esä Viktor hin- laskõ’ vana Singeri massin ar sõlõ ao tagasi anda’. Inemi- ta’ mõistma, om jumala nägo vii tõõsõusulisi tapmisõni, ku ka tämbädsel pääväl tekitet. näst minekilõ. Timä pühäde ja õlitada’ … Elämi viil! 2 Aprill 2020 Nr 4 (365)

Hüä seto rahvas, Seto Kongressi käü-i katk kivve ja kandõ pite, a õks inemistõ perrä. Hoit- kõ’ hinnäst ja ummi lähemitsi, püsüge’ kotoh ja hoitkõ’ miil rahulik! Śoo keerulinõ ni vahtsõt muudu aig pand inemiisi tõist muudu mõtlõma. Setomaal, koh suuri liinu olõ-i ja suurõp pääle mõtõldõh jago inemiisi eläs harvakult maal, olõ-i muutus nii suur ku suurõh liinah ja tuu võrra om meil kergemp śood aigu üle ellä’. XIII Seto Kongress ressil hindäl? Kõõ halva kõrval, midä taa üleilma taud om üteh toonu, 9. oktoobril 2020 Verskah Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo pääva- piasi’ kaema rohkõmp hüvvä puult, midä või taa kotoh ist- nõmbana ma taha, õt śoo aastaga, ku saa misõ man nätä’. Timahava tõõsõl veebruarikuu pääväl Tar- täüs 100 aastakka Setomaa saamist Ees- Nüüd, ku om aigu olla’ uma perrega kuuh, tulõ tuud hüäst to liinah ja üle terve Eestimaa peeti mee- ti riigi osana, sis mi kõrrast kaesi’ rahva- võtta’ ni tegeldä’ ummi latsi ja vanõmbidõga, uma naase leh Tarto rahulepingulõ mõlõmba sõdiva na, mis meist ja mi maast om saanu śoo vai mehega. Elo ollgi jo nii kipõst lännü, õt õga olõ-s aigu poolõ käe alapandmisõ 100. aastagapäivä. 100 aastaga seeh. Ni viil inämbä taha, õt inämb nätä’ hinde kõrval ummi umatsit, ummi kõõ kallim- Tarto rahuh kokkolepmisõga anti imäde- mi kõrdapite märgisi’ ni arotasi’ tuu üle, bit. Kaegõ’, ku ilosa’ ni mitmidõ andidõga nä omma’. Kullõ’, le tagasi näide puja’. Petserimaa, minkõ midä mi taha, õt mi rahvaga ni maaga saa- midä näil sullõ om üldä’, ja ütle’ näile kõik nuu’ ilosa’ sõna’, üts jago om Setomaa, saiõ 1920. aastagal si’ järgmisõ 100 aastaga seeh – aastast midä olõ-i inne aigu olnu’ üldä’. Nüüd saa kõik nuu’ aśa’ aamõtlikult Eesti Vabariigi osast. Petseri 2120. Śoo taudiaig and aigu ni pand mõt- kuuh ar tetä’, minka jaost inne olõ-s aigu. Saat kõik uma’ liina ja valdu volinikõ Eesti Kubermangu lõma vahtsõ ao ni ilma üle, mis om tulõ- kotoh poolõlõ olõva’ tüü’ ar tetä’. Nüüd om ka aigu helistä- Maanõukogolõ saadõt kiräh 1917. aasta- mah. Märgimi sis mi rahva ni Setomaa üle dä’ uma esäle vai vanaimäle, kiä om ütsündä kotoh ni kinka ga juulih üteldi, õt tahetas ühinedä’ Eesti- ka vahtsõh aoh. mano saa-i esi’ minnä’. Ja helistäge’ õga päiv, selle õt peris maaga, Eestimaa Kubermangust olle vaih- Alostusõst ütle ma, midä ma näe – seto ütsündä olla’ om rassõ ni murrõmõttõ’ tulõva’ päähä. tõpääl saanu Eesti Vabariik. vanavanõmba’, seto vanõmba’, seto noorõ’ Pall´o’ asa’ saa nüüd hoopis kavvõndõst aetu. Pia-i autoga 100 aastakka tagasi, 1920. aastak olle suurõmbah jaoh omma’ tennü’ umah hin- mitmitkümnit kilomeetrit maaha kihotama, õt kokko leppü’ sõast vällätulõki aastak ni Eesti Vabarii- geh otsusõ, õt seto kiilt om rassõ kõnõl- vahtsõ nädälä tegemiisi vai määnestki tehingut sõlmi’. Ja ku gi valtsus naaś kaema, mis tuu Petseri- da’ ni õt seto kiil õgapäävätse kõnõlõmi- pall´o jääs binsinät kulutamalda ja loodust rikmalda. Kotoh maa sis om ja kuis taa maa sünnüsi’ ütte sõ keelenä vaeldadas kiräkeele, vinne kee- ollõh kulutami pall´o vähämbä nuid asju, midä meil tegeli- muu Eestiga. 1920. aastagal kõrraldõdi le, soomõ keele ni inglise keele vasta. Mis kult olõki-i vaia kuluta’. Inämp pia-i kõiki vahtsõ moodu ülekaeminõ tuu kotsilõ, kuismuudu Petse- tuust, õt kõnõldas seto keele hoitmisõst, asju hindele ostma, käü vana ja hüä ka. Kulutami veid´omba rimaal eletäs ni valtsõdas. Tuu ülekaemi- opmisõst, kõnõlõmisõst – seto keeli kõnõ- ja tuu om kõõlõ ilmalõ hüä. sõ pääle arvati, õt kuulõ tulõ mano tetä’, lõmist peetäs rassõst, kiräkeeli kõnõlda’ Nüüd om võimalus ka pall´o vahtsit asju oppi’. Tulõ väl- kõrralikkõ aamõtnikkõ aamõtihe säädä’, om kergemp. lä, õt internetih saa pall´o asju ar aia’. Saa kõnõlda’, liikuvat maa kruntiajaminõ tulõ läbi viiä’, valla’ Seto rahvast eläs muial ku Setomaal pilti kaia’, saa umma kaupa müvvä’ ni kõkkõ tarvilist kaupa tulõ vähämbäst jaka’, sõaväe võimu tulõ HÕRNA AARE inäbä ku aoluulisõl kodomaal. Setost saa-i osta’. Kõik kuuholõki’ ja eski vallavolikogo istungi’ saa ar vähendädä’ ni piiri kinniminemisõ peräst Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo inämp hinnäst üteldä’ ni arvada’ tiidä’ pitä’ interneti tiil. Opimi sis rohkõmp kasutama noid või- rannaveere kalamiihilõ, kiä’ saa-s inämp päävanõmb vere perrä. maluisi, mia’ omma’ meele jäänü’. Aigu jakkus nüüd roh- müvvä’ Vinnemaalõ, löüdä’ ostjit Eesti­ Seto rahva elokõrd om lännü tõõsõst. kõmp ka õt lukõ’, uuri’ uma rahva ni perre aoluku, kaia’ van- sisemaalt. Kõkõ rutõmbahe läts edesi kuu- Samal aol, midä olõ-s inne – ku mi taha, nu pilte. Tuu om hüä, ku mi kae ummi juuri perrä, uurimi, lõ käumapandminõ – ku 1919. aastagal I Setu kongress tunnist tarvilikust pitä’ saa mi saata’ kirä, pilte Sibirä setodõni, kost mi olõ siiä’ tulnu’ ni kiä’ mi olõ. olle 43 kuuli, sis 1920. aastaga keväjäst lähembäh tulõvikuh seto laulupido ja val- saa kaia’ ni kullõlda’ jutussit, pillimän- Kõvva tervüst, edenemist ni saldmist meele! olle kuulõ jo 66 kotusõh. 1921. aastagal lalõ tetä’ vana ilo hoitmisõst muuseum, gu śoo taudi aigu puutrimassinah, saami tull´ märgo seltsi- ja aamõtimiihilõ, õt ka taheti, õt edendädäs karskusõtüüd ja asu- üteh kõnõlda’ õgaüts umah kotoh setodõ­ JÄRVELILLI REIN, ülembsootska setodõlõ olõsi’ tarvilik noidõst märgota- tadas karskusõseltse, valla’ panõsi’ kinni ga Talnah, Tartoh, Setomaal, Viljandih, mistõst tiidä’ anda’. Iihvõtjast olle Samuel uma’ joogikotusõ’, viinamüük keeletägu’ Petsereh ja eski Haidah. Mi olõ lajah, a mi Sommer, kiä olle Piirimaade Seltsi juht. suutumast, aamõtnikust saadõtasi’ Petse- saa tulla’, ku taha, ka kokko. Õt revoluutsijatõst pääle üle terve Vin- rimaalõ õnnõ karskõ’. Setu kongress tun- Ma tennä Noormetsa Marit, kiä om saat- ne impeeriumi käve’ suurõmba’ arotami- nist tarvilikust maareformi läbiviimisõ ni nu mullõ märgotamisõ ja murõhtamisõ sõ’ kongresse nime all, sis hõigatigi kok- maiõ kruntiajamisõ. tuu kotsilõ, mis saa edesi Tarto ja Tarto- ko Esimene Setu Kongress. I Setu kongress 1940. aastagani jouti pitä’ 1. juulil 1930 maa setodõst, kedä om inämbä ku setosit tulle kokko 9.–10. oktoobril 1921 Petsere viil üts kongress, Petserimaa Eesti (II Setomaal. Ma tennä Tormi-Kriisi Piretit, liinah, rahvast olle kuuh 200 inemist. Sääl Setu) kongress. Sääl olle kuuh koon’ 450 kiä om nii umah kotoh ku puutrih alosta- kõnõldi, arotõdi kõiki Setomaa elo asju ni inemist, a mäntselegi otsusõlõ, midä Seto- nu kõnõlõmisi ja märgotamisi setost olõ- hõigati vällä, midä om vaia tetä’ seto elo maal edesi tetä’, jouda-s pääle tuu, õt hõi- misõ üle, ma tennä Setomaa ülembsoots- tulõvatsi päivi kõrraldamisõ jaost. Ernitsa gati vällä III kongressi kokkokutsminõ jo kat, kiä om naanu pidämä lugõmisi Seto- Villem ütel´ uma süäme märgo – I Kongres- 1930. aastaga sügüse. III Seto Kongress maa vanõmba aoluu üle, ma tennä Sarvõ sist võisi’ saia’ Setu Asutav Rahvusõkogo. peetigi sügüse, oktoobri ütsändäl pää- Õiõt, kiä kirotas ja aja jutussit puutrih. Taa kongress tunnist tarvilitsõst, õt kõik väl, a 63 aastakka ildampa. Ni kongressi Hüä seto rahvas, Seto Kongressi Vanõm- seto’ võtasi’ hindäle eesti ehk setokeelid- kokkosäädijst olli’ jo seto’ eis’ Lõvi Vel- bidõ Kogo päävanõmbana ma pallõ teil se väärnime, vinnekeelitsõ’ isigunime’ lo iihvõtmisõl. Tuust pääle om olnu 10 olla’ julgõ’ kirotama mullõ ummist mõt- tetäsi’ rahvakeelitsist. Vinnekeelitsidõ kongressi. Timahava kuts Seto Kongres- tist Setomaa tulõvist 100 aastagast, aro- kotusõnimmi asõmõlõ võõdasi’ aamõt- si Vanõmbidõ Kogo kokko 9. oktoobrikuu tama ummiga nii perreh ku Setomaal, likku pruukmistõ kotusõnime’ eesti-se- pääväl Verskah XIII Seto Kongressi. Kong- Petseri poolõ Setomaal, Sibirä Setomaal, tokeelitsel kujol. Peeti tarvilikust küssü’ ressi saadikidõ valimisõ kõrrast andas Talina, Tarto, Võro, Põlva, Valga, Viljandi, Eesti Vabariigi valtsusõlt pikäaolist lainu tiidä’ rahvalõ juuni- ja juulikuuh, saadi- Haapsalu nulga rahvah, kiä’ omma’ peri vahtsidõ koolimaio ehtämisõst Setomaalõ kidõ valiminõ ja esitäminõ Seto Kongres- Setomaalt vai huulva’ Setomaast. Mär- ja taheti, õt valtsus teesi’ Setomaalõ kut- si Vanõmbidõ Kogolõ om 1. augustist 2020 gotagõ’, kirotagõ’ ni säädke’ hinnäst roh- sõkuulõ. Lisast peeti tarvilikust, õt valt- koon’ 1. oktoobrini 2020. kõl summal tulõma Seto Kongressilõ 9. Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt sus koolih usuoppusõ andmisõ kulu hindä Minkõst mi kõnõlõ ja midä aroda XIII oktoobril 2020 Verskahe. pääle võtasi’. Seto Kongressi ettevalmstamisõl ni kong- Olgõ’ terve’!

as paiulõ kotust anda’, õt paiu mürstämist vai ku lõokõnõ hapõt vai aspiriini, a mõnõ’ olõ-õi kinkõlõgi’ vaia. A pai oll laulma nakas vai ku pai nakas soovtasõ’ noki’ paiu kasvatõt Pai kavval, tä pallõl: „Anna’ hots häitsemmä, a lehe’ olõ-õi viil ruuht. Paiu koorõga’ saat lan- mütsüpõh´a jago maadki’!“ Ja täüs kasunu’. ga ja rõivast paina’ ja nahka vanajummal andki’, a lubasi Kõgõ lihtsabalt saat pilli, ku parki’. SARVÕ ÕIÕ õnnõ vesitsih kotussih kassu’. võtat ossajupi, minkõ kuur om Meele kõigilõ omma’ tutva Kavval pai tulõ vällä väikost ille, pessät tassa väidsepääga’ paiuurba’ ja urbõpäiv – urva- platsis maa pääle, a maa pääl ümbretsõõri ja sis hilläkeiste kõsõ’ toova’ keväjä ja urbõpäiv Ammunõ tutva ja sõbõr, mõt- aja hinnäst lakja mitu süldä käänät koorõ vallalõ ja tõmbat tuu piagi’ ello pidoao’. satark Hendrik Relve kõnõlõs müüdä maad. ar’, panõt suuhtõ, tsälgähüdät Ilosa’ paiu’ paistusõ’ kav- luudusõst ja kirotas puiõst.­ Ja no’, ku inõminõ taht otsa ar’ ja proomit puhku’. Ku võ, ku mõistat kaia’ ja tähele Timmä kullõldõh ja timä raa- tiidä’, koh juuskva’ viisoonõ’, helü tulõ, sis ommõgi’ pillike- panda’. Pai olõki-i prosta puu, matit lukõh mõistat kaia’ ja sis tä võtt appi paiu, selle õt ne valms. Hoiat peräst vii seeh, tä om mi vanavanõbidõ eloh nätä’ hindä ümbre puiõ ello vesi tõmbas paiu, vesi om paiu sis kuio-oi ar’, vai sis tiit tõõsõl olnu’ tähtsä ja ilma timäldä’ tśuut parebahe ja täpsebält. hing. Edimätse mai üüse edi- pääväl jal’ vahtsõ. A mulkõga’ jäänü’ mõnõki’ aśa’ tegemäldä’ Śoo jutu kirotamisõst andki’ mätse ja kolmada kikkalau- ja huulkuga pilli tegeminõ om ja olõmalda’. Paiu pereh om mõttõ Relve Hendrigu raama- lu vaihõl tulõ otsi’ ja lõigada’ tśuut jo kavalap tegeminõ. suur ja lag´a, arvatas olõvat pia tidõh nuhkminõ. katõharolinõ paiuoss, mia sis Pai lätt hõlpsahe kasuma, 20 paiuliiki. Setomaa lähkoh Keväjätsel aol nakasõ’ nõg- avitas löüdä’ viisoonõ’. vaia õnnõ ossakõsõ’ maa sis- Moostõh kasus hõpõremmel- lapuiõ vaihõlt vällä paistum- Pai om ka’ pillipuu, paiu se tsurmi’ ja kasus joudsa- gas, tä om kõgõ jämehep, midä ma ka’ lehepuu’, kiä’ hilläkeis- Lauluimä ja paiuurva’. Kogermanni Liisi pilt ossakõisist saat lihtsahe tetä’ he. Paiuossakõisist saat korvõ tiidäs – 0,8 m. te uma lehevärmiga’ tegevä’ pilli, midä puhku’. Vanas- kuta’, pia-ai ostma värmilitsi Paiu’ kasusõ’ ruttu, a näide mõtsa’ mitmõtuunilitsõlt hal- mõtsu maahalõikaja’ hooli-i vesi, timmä tõmbas vesi. Rel- tõ mõistsõ’ kõik kaŕalatsõ’ plastmassist korvõ ja anomit. igä om lühkokõnõ. Huvi peräst jast. Lehepuiõst üts huvtav timäst, nä omma’ õnnõ risust ve raamatidõh om kiräh, õt tetä’ paiupilli. Pillitegemi- Paiu kuur om arstirohost – võit paia otsi’ ja imehtellä’, ja eismuudu om pai. Tä om jaloh. ku vanajummal puid siiä’ mi sõ aig nakas sis, kui paiu kuur timäh om salitsiini. No’ tetäs õt ku korgit, ku jämehit ja ku prosta puu, timmä hinnata-ai, Pai om viipuu, tälle meelüs ilma pand kasuma, sis tä taha- om vallalõ, kas pääle edimäist kunstligult atsetüülsalitsüül- haralitsi näid om olõmah. Aprill 2020 Nr 4 (365) 3 LAATSI LEIVO: Õgal puul või ohtlik olla’, a kõgõ tähtsämb om hindä kimmäs miil

Veid´o inne võitlusõ alostust nägemäldä vaindlasõ koroona- haigusõga tull´ Iraagi missioonilt tagasi Setomaalt Verskast peri nuur sõaväelanõ ja Kuperjanovi JVP jalaväe kompanii rühmäülemb Laatsi Leivo. Uma tegemiisist nii sõaväelasõ ku õdagujuhina oll´ tä nõuh inne mõtsaoppusõlõ minekit Setomaa aolehele kõnõlõma.

REIMANNI NELE

Leivo, olõt peri Verskast, lat- sõpõlvõkodo ja kuul omma’ õks vanah paigah. A kohe koolitii edesi veie ja mis tougaś sõaväelasõ elokutsõt valima? Mullõ hindäle paistus, õt tähtsäs mõotajas om olnu kodokotusõ illos luudus. Peräst keskkuuli lätsi Setomaa Valdu Liidu soovitusõga kõgõ- päält Eesti Maaülikuuli maas- tiguarhitektuuri opma, a säält joudsõ joba inne tuu eriala lõpõtamist Räpinä aiandus­ kuuli. 2011. aastagal pääle aianduskuuli lätsi aigu tiinmä Kuperjanovi JVP luurõkompa- niihe. Minno tunnistõdi hüäs aotiinjäs ni pakuti vällä, õt ma võinu’ naada’ joba elokutsõ- lisõs sõaväelasõs. Edimält ütli Laatsi Leivo õdagujuhina Kuperjanovi JVP aastapäävä pidol. Eräkogo pilt Laulu- ja tandsupidol „Minu arm“ ku tandsurühmä Siisik tandsja. Eräkogo pilt kõrraga ei, a mu elosaatust mõot´ hüä sõbra nali: mu nime veie läbi vägimehe võistlust, maalt peri nuur miis om pääle. Ku silmä’ vallalõ teie, Laatsi Leivot tundas ka ku omma’ oppaja tüü man kindla- and´ üles tõõnõ kaasvõitlõja. viil üts vägitego tetä’. Meil missioonil Iraagih. Määnd- näie kõrraga kattõ raketti üle õgasugumatsi kokkosaami- he väega tarviligu’. Ku om häid Umma otsust olõ-i täämbäd- sõaväeh peetäs ütes rassõm- sit tüü-ülesandit sääl pidit pää lindamah. Kõvvo plahva- si ja pidodõ vidäjät ni õda- mõttit vai esiki kogõmuisi, a õi seni kahitsõnu, 2015. aastagal bas admiral Pitkalõ pühendet täütmä? tuisi oll´ nii nätä’ ku esiki tun- gujuhti. Kuismuudu edimält julgõ’ vai õi mõista’ noid edesi lõpõti kaitsõväe lahingukooli patrullvõistlust. Nelä päävä- Pidi triinmä Iraagi piirivalvõ da’, oll´ rassõ arvo saia’, määne hoimasõvõitu rahvast ello anda’, sis olõ-i tuust, midä olõt ja mul om vanõmballohvitsee- ga kokko saie maada’ vaest 8 üksüisi: opsimi meditsiini ja kotus löögi saie. Pääle uudissit herätä’ ja tetä’ nii, õt kõigil varramba tennü, suurt midägi ri avvuastõ. Mu käe alt om läbi tunni ja GPSi perrä tull´ 20 kg eri relvasüsteeme, teimi tak- aokirändüseh läts mu telehvon om pidol hüä olla’? kassu. käünü’ ka hulga Verska poissa. varustusõga läbi kävvü’ 195 tikaoppust. Mi hindä etteval- muidoki vereväs, a võlsstiatidõ Pito tii-i kunagi õdagujuht, Olõ uma teenistüse aol olnu kilomeetrit. Tuu võistlus jääs mistus käve Taani kuningligu oho peräst takistõdi inerneti a õks pidolisõ’ esi’. Tarviligu’ õdagujuhis Kuperjanovi JVP Sagõhõhe kõnõldas, õt kimmähe mu pingutuisi TOP armee man. Iraagih oll´ põn- kasutamist. omma’ külh publiku siäst mär- aastapääväpidol ja mitu kõr- üleskasuminõ väikoh maa- 5 sisse ja tasos mi nelä liikmõ- nõv kogõmus oppusõ läbivii- kuandmisõ’, õt mis miildüs ja da om kutsut juhtma Tartohe kotusõh jätt noorõ inemisõ ga võistkunnalõ oll´ edimäne minõ araabia keele tõlgi abiga. Missioonil kotost kavvõh midä oodõtas. Hüä pido juht- kadette balli. A teenistüsko- nigu parembist võimaluisist kotus. Tegemist õs olõ’ nuuri pois- kuldu piä säidse kuud. Mis minõ käü suurõlt jaolt impro- hustuisi ja perre kõrvalt jää-i ilma, a midä hüvvä and sää- saga, a miihiga 25. koon’ 60. oll´ sääl Eestiga võrrõldõh visatsiooni perrä. Kõgõ roh- kõgõ jaost inämb aigu. ne latsõpõlv ello üteh? Midä piät mõistma õga eloaastaga vaihõl. USA sõa- tõistmuudu – ilm, söögi’, kõmb nõstva’ tujo korgõmba- Ma külh õi arva’, õt väikoh­ välismissioonilõ minejä? väebaas, koh kuus kuud elli- tõistsugumanõ eloviis? he kotusõpääl sündünü’ nal´a’, Olõt uma vannusõ poo- kotusõh kasuminõ ­midägi Iraagi missioonilt tulli taga- mi, om Iraagi kõgõ suurõmb Kõgõ inämb saimi imehtä’ a noid piät mõistma õigõt lõst säändseh eloiäh, koh ar’ võtt. Innemb vastapite. si śoo aasta alostusõh. Kiä taht ja kõgõ parembahe julgõstõt kohalikkõ iraagi miihi, kedä muudu ar kasuta’. Kaitsõväeh hulga om viil iih. A ku kõr- Vähämbäh paigah ja koolih välismissioonilõ saia’, piät baas. Tiidse joba inne minekit, meil triini’ tull´. Uma tahtmi- om sääne ütelüs: plaan om ras taadõ kaia’, sis määndse’ jakkus noorilõ tähelepandmist­ täütmä hulga etteantu’ normõ, õt USA baasõ om sääl varram- sõga eri mängõ mängi’ tulõti’ kimmäs nii kavva, ku käü edi- omma’ olnu’ kõgõ keerolid- rohkõmb. Täämbädses olõ inglisõ keele mõistminõ olgu’ bagi pommitõt. Ettevalmistust nä miilde innembä 15-aasta- mäne pauk, a edesi tulõ olla’ sõmba’ ja õnnõligumba’ ao’? inämb ku kümme aastakka tasõmõl ALCP, teenistüseh säändses aśas om inne keeru- katsi poiskõisi ku täüskasunu’ paindlik. Mu jaos käü ­edimäne Kõgõ keerolidsõmb aig oll´ Eesti kaitsõväeh nuuri aotiin- tulõ olla’ iihkujos ja määndsit- linõ tetä’, a triini’ saa oskust miihi. Pannimi kah uma’ pii- pauk ar’ lava pääle minneh ja kimmähe kooliaig, oppi’ mullõ jit opanu ja ar’ nännü, õt maa- ki kaibuisi tohe-i olla’ ka väläh- rahuligus jäiä’. ri’ paika, õt meil omma’ uma’ ka hoimadsõvõitu publiku- ku ütele püsümäldä poiskõsõlõ ­poisi’ tulõva’ inämbüste parem- puult teenistüst. A kõgõ täht- kombõ’. Olõ-i moodus mii- ga om lihtsa, selle õt näide väega õs miildü’. Kõgõ õnnõ- bahe toimõ ja omma’ kukki- sämb om, et elokaaslanõ om Setomaa lehe lugõja taht hi vaihõl suud anda’ ja käest tujo saa jo õnnõ parembas ligumb aig alaś 2015. aasta- muudu kimmämbä meelega. missioonilõ minekiga nõuh. kimmähe tiidä’, kuismuudu kinni kävvü’. A loomuligult minnä’. gal, ku mullõ sündü tütär Miia tuu õhurünnäku sõaväebaa- tull´ valmis olla’, õt hummogu Poiskõsõiäh tull´ sagõhõhe Loreen, ja tuu püsüs niimuudu Ku kiäki taht esi’ sõaväe- Kuismuudu hinnäst kait- sih üle ellit? taht kiäki teretüses põsõ pää- esinemäh kävvü’. Verska om täämbädseni. lasõs naada’, sis määne piät sa’, ku elo om ohoh, ja kas Tulli trennist ja käve mõsk- le musi tetä’. No mullõ sääne väikene kotus, koh kõik tund- olõma timä vaimnõ ja kihä- omgi võimalik hinnäst tuu mah ni päält tuud lätsi kõrraga asi probleemis õs saa’ – suu- va’ kõiki, ja ku jälki esinemä Kõnõlõmi lõpõtusõs veid- line ettevalmistus? jaost ette valmista’? punkrihe. Kaitsõs olli’ punkri’ rõmb jago oll´ lühko kasvuga ja kutsuti, sis keerolinõ oll´ ar kene perreelost, inemiisist, Edimädsel kotusõl om kim- Nigu mi kõik tiiämi, või õgal tettü’ õgalõ poolõ, õt võima- mullõ suud andma lihtsalt õs üteldä’. Nii saiegi hindäle joba kiä’ sõamiist kimmähe kõgõ mähe vaimnõ ettevalmistus. puul ohtlik olla’. Ma esi’ tun- ligu oho kõrral saanu’ kipõs- künnü’. kooliaol tüükotusõ, käve katõl inämb kodo oodi’. Kihhä saa õgal aol parembas nõ missioonilõ minneh, õt sääl tõ varjo minnä’. Kõgõ hullõmb Ilmast olõ-i mõtõht kõnõl- pääväl nädälih õdagujuhis­ Piä katõssa kuud olli Ees- triini’ ja jovvu vai vastapidä- piäs olõma kukki tõistmuudu om lihtsal sõamehel sääne või- dagi. Välläkannahtamalda Verska sanatooriumi ja ütel tist kavvõh ja vaivalt tagasi vüse nõstminõ olõ-i nivõrra ku mu õgapäävädseh teenis- mõtusõ tunnõh, selle õt kaud- kuumus pääväl, nii õt oppui- pääväl talomuuseumi. Õnnõs joudnu, tull´ koroonaaig kõr- keerolinõ. Hulga keerolidsõmb tüseh. Mu otsust mõoti’ kuk- tulõ relvi vasta saa-i midägi si teimi üüse. Miilde jäie viil oll´ mul ka kats kimmäst toe- raga pääle. Süämest om kah´o, om vaimnõ ettevalmistus ja kivõrra nii hüä palgavõimalus tetä’. kokkosaaminõ kaitsõministri tajat: imä Riina ja loomuligult õt vanõmbidõkotoh olõ vähä ma looda, õt aoga naatas tuust ku huvi esi’ nätä’, kuismuudu Tõõsõl kõrral anti võima- Jüri Luigõ ja kaitsõväe juhata- suurõperäne oppaja Hoidmet- saanu kävvü’. Mu õnnõs om viil parembahe arvo saama. eletäs ja treenitäs paigah, koh ligust rünnäkust sõaväebaa- ja kindralmajor Martin Here- sa Ilme. mu kõgõ suurõmb fänn Miia Ettevalmistusõ man omma’ surm ja sõda omma’ õgapää- silõ tiidä’ viimädsel minotil ja miga. Vahepiätüseh Kuveidih Loreen mullõ toes. A hüä om tähtsä’ hindätiidlik distsipliin vädse’ nii sõamiihi ku elänikõ meid viidi kipõstõ baasist väl- ollimi nätäl aigu ja sis ellimi Kas säändsist kogõmui- uma elokaaslasõ Karolini- ja tiidlik esihindä võimidõ üle- jaost. lä. Mu kõrd postil olla’ õs olõ’, ka sõaväebaasih. Tuu baas oll´ sist om kassu olnu’ ka ga ütehkuuh olla’ ja õt nivõr- tämine. Nii näütüses tull´ mul lätsi joba magama, a vaivalt mi umaga võrrõldõh nigu peris täämbädseh ammõtih? ra kavva aigu ar’ olõ olnu, sis 2015. aastagal, täpselt päiv Aokirändüse abiga saie’ 20 minotit ildamba heräsi vib- umaette liin, koh olli’ esiki’ Mõistminõ inemiisiga taha kodotöie tegemisõga tälle pääle Seto kuningriiki, koh ma ka kohaligu’ tiidä’, õt Seto- ratsiooni ja kõva plahvatusõ basseini’, kino’ ja kohvigu’. suhõlda’ ja hüä kõnnõoskus ka hüvvämiilt tetä’. 4 Aprill 2020 Nr 4 (365) Kuis vanast tõvõdõ vasta api saadi

NASSARI ELVI päiv velele nabamulku tsilga- kõsõ, pallõl´ süämest: „Vele- kene, koolku-i vil ar’.“ Abi sai Õgapäävätsidõ haigustõ vasta arvada’ liikvast ni palvist – avit´ päämätselt jumala­sõna, mu esä kuuli hoobis 58 aastat paastminõ, ristivesi ja sannah­ ildampa! käüminõ. Hindä hoitminõ muidogi kah. Vüüdki kanda-s Rahvaarstõst ümbre kihä õnnõ tuu peräst, õt rõiva’ kimmält püüsüsi’, Vanast peläti kurja silmä ja a sälä aŕvinnütamisõ vasta. nõidmist. Tuu oll´ ka muil rah- Halusa kotusõ ümbre köüde- vil nii, olõ-s setodõl õnnõ. Ku ti verrev villanõ lang. Mädäd- seto’ pelksi’ tumõhit mus- se haava pääle panti küdset tõ-pruunõ silmi, sis türgü rah- sipul, tuu tõmmaś mädä vällä. va’ sinitsit. Śooni aoni saa ida- Ku kiäki hindäle kätte lõigaś, maalt osta’ kaitsmisasju (talis- panti pääle härmävidäjä võr- manõ), koh pääl sinine silm. ku. Mõnõ nahahaigusõ vasta, „Tä kai su pääle kuŕastõ,“ ülti, nigu sammaspuul, pidi avtam- ku arvati, õt kiäki võhl ineminõ ma „akna higo“ (akna viirihe oll´ kinkõgi kadõhusõst ar’ kae- kogonu tummõ nõlõmuudu tanu. Kukki tõõnõkõrd vaest ainõ’) pääle määrminõ. Lõi- ineminõ kaeki-s kuŕa silmäga, kamis- vai pitsümishaava hal- a arvati, õt mõnõ inemisõ silm vast minemisõ iist kaitś haa- oll´ sääne, õt mõiu õks tõõsõ- va pääle kusõminõ vai kusõ- lõ halvastõ. Api soovtõdi kuŕa lapi pandminõ. Päähalu vas- silmä vasta otsi’ posija mant, ta palotõdi linasiimnit ja tuu tuu sis lugi sõnno ja puhk´ suu- tuhk panti sängüpad´a sisse. la pääle. Suurõ-Rõsna küläh Hüäst liigõstõrohost peeti elänü vanal aol üts posija Ann hussiviina: huss nõstõti pude- ja ku oll´ paisõ’ vai mõni muu lahe viina sisse – õkva elosa- nahaviga, tull´ üteh võtta’ ras- na ja üteh tüküh – ja hoiõti va, võidu vai kuurt ni minnä’ sääl, kooni ar’ lagosi. Tuuga sis Anne mano. Tuu puhaskõli ja määrti, vahel võeti tśuut sis- pobisi kraamilõ sõnno pääle, se kah. Petserist Lõokõsõ Mil- hill´okõistõ, õt haigõ kuulõsi-i, de kõnõli, õt timä esäl And- muido olnu-s sõnnol väke. rel oll´ kõõ hussiviinaga putel Api saadi ka tasomisõst-vao­ kotoh käeperrä. Veiga hüäst tamisõst (massiirmisõst). Pia Miku Ode peeti ka mehilästaro vaiku, nii 100 aastakka tagasi om Man- tasomah. pääle määrmisõst ku sissevõt- nineni Ilmar pildistänü Helbi Mannineni Ilmari misõst. Vaiku võeti 30 grammi küläh lauluimmä Miku Odet, pilt ERMi kogost 100 grammi piiretüse kotsi- kiä oll´ hüä soonõtasoja. ­Vel´na lõ. Ruuh oll´ valmis sis, ku oll´ küläh elänü vil 1970. aastil piiretüse sisse ar’ „sulanu“. Saare Nati, kiä mõist´ kimmä- mä ja nakaś õga päiv taso- dä’ pakk pärmi, petersellitsäid, tõ redelit pite üles. Oll´ olnu ga tõistmuudu. Kaiõ sis minno Ruuht võeti lämmä piimä vai he tasso’, ar võtta’ hambahal- ma. Katõ kuu peräst oll´ miis poodiolt ja alla 6-aastatsõ lat- seto rõivih tütrik, kiä hõiga- ni nakaś küüsümä. Mu ämmä- poolõ klaasi magusa tsäiga kol’ lu ni tiidse ka arstmissõnno. jal käümä naanu. Inne taso- sõ sitta. Kas tuu ka eläjät avit´, nu: „Anne, koh sa olõt?“ Nän- kõnõ tsusaś mi jutulõ vahelõ: vuuri pääväh inne süüki. Ka Kirvese Mannit peeti hüäst mist kai Jaan õks inemisõ läbi. olõ-i tiidä’. nü Anne ar’ ja lammõnu timä- „Timä, nuur ja kooltõt inemi- Hüäst peeti ka aadrilask- tasojast. Ku näkk´ ar’, õt timä api anda’ Lindvast peeti ka mitmit le pääle ja pitstänü nii, õt hin- nõ, õks usu-i sukugi säändsehe mist – kupo pandmist. Võõpso Üts kuulsampi rahvaarstõ-­ saa-i, sis nakaki-s pruumma. tõisi äkiliste tulnu’ haigusi vai gädä’ olnu rassõ. Õnnõ sis, ku arstmistõ.“ „Mille sis usu-i?“ kandih kõnõldi, õt kats vuu- tasojit oll´ ka Verska kandih Rahvas kõnõli, õt Jaanil olnu nõidmiisi. Üts paaba kõnõli, õt Anne naanu jumalat pallõm- küüsse Laine. Mõista-s ma ri aastah käve sinnä’ Petseri tuntu Laossina Jaan, kiä kuu- nigu määne vägi kässi seeh, timä tsialõ tull´ lindva mano ma, vaonu võõras tütrik, ras- midägi vasta üldä’, häbü ka sai. puult üts kupolaskja. Vanast li kohki 1970ndidõ algusõh. mia vere käümä pand´. Marksi nii, õt elläi nakaś tahra pite sõ nigu hainaruga, timä päält Laine tõi sis tõõsõst tarõst raa- võeti külmähüse vasta ka Tiidä’ om, õt määndsitki sõn- Taarka Podmotsa küläst kõnõ- tsõõri juuskma ni hinnäst vas- ar’. Või ka olla’, õt tuu kaehus madu, koh kiräh, õt kiä’ omma’ liikvat vai määrti tuuga hai- no vai ütlemiisi Jaan tasomisõ li, õt ku Jaan oll´ tedä puultõist ta sainu peslemmä. Peräst tull´ võidsõ tulla’ korgõst palavi- timä man käünü’ ni api saanu’. gõt kotust. Mu hindä esägi, kiä man õs tarvida’. Hädäliisi olõ- tunni kergelt klopmisõga taso- vällä, õt olõki-s lindva, tsiga kust. Halltõvõ vasta arvati api Sääl oll´ inemiisilt pall´o tehnä- tuudi 18-aastasõna sõast kuŕa vat timä man tuulaiga käünü nu, sis kõik kihä sai nigu elekt- oll´ määndsegi veresoonõ lah- olõvat tuust, ku tetä’ linnost missõnno. Tohtõrdamisõst oll´ kõtutõvõga kodo kuulma, sai kogoni Moskvast, Leningraa- rit täüs, peräst olnu hüä kerge kõmisõ peräst pümmest jää- kolmõ sõlmõga piitsk (ruusk) mul üteh võet määnegi verrev liikvaga tervest. Mu lellä jutu dist ni Odessast. Rahvasuu olla’. Tuud tasomist pidi tund- nü. Kõrra jal sõitnu üts miis ja sis ku hall tulõ lakaredelit vein (viina ma õs juu’), minkõ- perrä imäkene – mu vanaimä kõnõlõs, õt ütevoori olõvat ma, õgaüts mõistaki-s õigit hobõsõga laato, tii pääl tul- pite ülest, sis tulõ piidsaga üts lõ kuulus rahvaarst sis tõõsõh – hirmsa tiidäsaamisõ pääle timä mano tuud üts poolõl- suuni üles löüdä’. Jaan oll´ ka nu vasta mustõh rõivih paaba. vuur iiskäsilde lüvvä’. Sis olõ- tarõh sõna’ pääle lugi. Oppusõ ikk´ ja murõht´, a lell võtt´ sala- dõ ar’ hälbähünü vinne miis. tütrele nuu’ kunsti’ edesi opa- Lännü müüdä, a arvada’ tennü vat olnu kuulta’, ku kollin lätt sai ka üteh: õga päiv tull´ tuud huisi imä liikvapudela, vali õga Jaan võtt´ tuu hindä mano elä- nu, a tütär ütel´, õt veiga ras- määndsegi nõiakunsti, selle õt redelit pite alla. Kattõ vuuri veid´o juvva’ ni peräst putel sõ tüü – õga viietõistkümne ütevooriga olnu hobõsõl ede- tohi-s kogõmalda lüvvä’, mui- maaha matta’. minudi takast oll´ timäl taht- puul sääl, koh tagapuul om, do tulõvat haigus tagasi. Läts müüdä paar-kol’ nädälit Lehte tegevä’: minõ puhada’. ni üts jalg olnu kogoni vällä ni tullgi haigõmajja minegi aig käändünü. Avida-s muud, ku Rahvaarstist oll´ api kätte. Sääl tetti vahtsõlt uurin- Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Kats kurja haigust – tull´ posija kutsu’, kiä eläjät gu’. Arst pöörähüt pikält mu Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Tammõ Ulvi, tel 522 0661, lindva ja halltõbi tasosi, sõna’ pääle lugi ja eläjä Tuu oll´ 1987. aastal, ku ma olli kõtu pääl ultrahelü massina e-post: [email protected] haigõ kotusõ olõtuustiga kinni 30-aastanõ ja ultrahelüga uur- lohvi ja küüsse tükü ao peräst: Viljuse Karin, tel 796 4608, e-post: [email protected] Lindva-haigust peeti vanast mähäś. minõ näüdäś määnestki vika. „Mis teil peab siin olema?“ Ma mõnõ tikõ inemisõ saadõt Kõnõldi ka halltõvõst. Par- Saadõti haigõmajja, a lõiku- tei vasta, õt saatõkirä pääl om Keeletoimõtaja Palmi Silvi nõianoolõst. Ku lehm jäi hai- hillatsõl aol arvatas tuu sõlõ sai järekõrda pite uutõh. kõik jo üles märgit. „Ma ei leia Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ gõst, ülti, õt lindva lei ar’. Elläi malaaria (midä oll´ vanast Pujakõnõ oll´ mul tuulaiga siit [mu kõtust] küll midagi!“ Külesäädmine Lööpri Priit sattõ sis tuu küle pääle, kost Eestihki) olõvat. Halltõbi tull´ 3-aastanõ ja murõh suur. Johtu hõigaś arst. Mul sai kogoni hüä Välläandja: Setomaa Liit lindva oll´ sisse lännü, piuta, palaviku ja külmävärinidõga meheimäga kõnõlõmma ni tuu miil. Seledi sis arstilõ, koh ma Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, ja tuu külg, kost lindva sisse inämbüiste üüsidõ. Üts tüdro- kamand´ minno: „Läämi Kaika api otsmah käve ja jutu lõp- Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, läts, lei vereväst. Hädä vasta kõnõ kõõ kaibaś, õt näge, ku Laine mano, tuu õks avitas!“ pu ütli, õt näet, tuu rahvaars- Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. sai api õnnõ sõnnoga. Kutsti hall tulõ läbi saina. Imä näe-s Meheimä tüüt´ Võro poliklii- ti ravi lätski kõrda. Minkõgi Trükjä: Printall AS sis küläst määne posija appi. midägi, a näkk´, õt õgavoori nikuh halastajaõena ni tund- peräst tohtri mukka üteh rõõ- Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Arvati, õt ku lindva jo süämest nakas lats vabisõmma ni vaiv- sõ Lainet, kuna rahvaarst käve musta-s. Sai hoobis pahatsõst. ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. läbi linnaś, olõ-s inämb midägi lõmma. Võõpso küläh jal oll´ ka sääl ummilõ hätilõ api otsmah. Kärähüt, õt mis ma sis ültse tetä’. Ku ineminõ äkiliste süä- üts tütärlats, Anne-nimelinõ, Kaika „nõid“ jätt´ mullõ vas- tulõ näide mano, ku käü õga- KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] merabandusõ sai, sis ka arva- olnu veiga põdurakõnõ, selle takatsõ’ tundõ’: päärätt pääh sugu posijit pite. Ma panõ-s vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. ti, õt lindva lei läbi. Kõnõldi ka õt painaja vai halltõbi käünü ni põll iih nigu õks talonaa- tuud pahandamist tähelegi, SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] ütest ravitsõmisvõttõst, mia kõõ pääl. Kõrra, ku tüdrokõnõ sel, istõ köögih tabureti pääl selle õt süä oll´ rõõmu täüs – Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. posija oll´ andnu lindva saa- oll´ laka pääle magama lännü, ja kõnõli võro keeleh, a nägo ja haigus oll´ ar’ kaonu ja minno Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] nu eläjäle: pudelahe tull´ siä- kuuld´, õt kiäki tulõ hill´okõis- kaeminõ oll´ sääne... kuigi vei- kirotõdi haigõmajast vällä. Aprill 2020 Nr 4 (365)

Räpina Haigla alustas 20. aprillist Koroonaviirusega seonduvast plaaniliste haigete vastuvõttu Austatud patsiendid! Seoses koroonaviiruse leviku ohuga palume järgida järgnevaid juhiseid! Alltoodud tegevused Eestis ja Setomaa vallas on vajalikud eelkõige SINU enda tervise huvides! Eriarsti (kirurg, silmaarst, hambaarst, jne) vastuvõtule pöördudes käitu järgmiselt: Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil seoses mine, kui seda pole võimalik sporditreeningute avamine • KINDLASTI registreeri ennast arsti vastuvõtule telefonil 799 9244; koroonaviiruse haiguse pandeemilise levikuga teha kaugõppel, simulaatoril vabas õhus. Samuti perekon- • ära tule kohale enne vastuvõttu rohkem kui 10 minutit; või distantsi hoidmist võimal- naseisutoimingute piiratud • ENNE HOONESSE SISENEMIST PANE ETTE KAITSEMASK maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku (kui Sul maski ei ole, siis saab seda osta apteegist); laienemisega välja eriolukorra, mis algselt pidi kestma davate vahendite abil. tingimustes läbiviimine. Järg- • PÖÖRDU KINDLASTI registratuuri, kus mõõdame Sinu Lasteaia ja muu lastehoiuko- misena poodide ja osa teenus- 1. maini. 24. aprillil pikendas valitsus eriolukorda ■ kehatemperatuuri (mittekontaktselt) ning täidame ha lahtioleku ja töökorralduse te piiratud ulatuses avamine infodeklaratsiooni (mõlemal, st patsiendil kui ka saatjal); 17. maini (kaasa arvatud). üle otsustab selle pidaja. kaubanduskeskustes. • oota ARSTI või ÕE kutset kabineti ukse taga; • pärast vastuvõttu lahku hoonest! Olulisemad eriolukorras tes, ujulates, päevakeskustes, Muu Täpsem info Vabandame tekkinud ebamugavuste pärast, kuid eeltoodud tegevus rakendatavad meetmed kasiinodes ja mänguautomaa- ■ Inimesed, kellel on diagnoo- on vajalik SINU ja SINU kaasmaalaste tervise huvides. tide saalides, vesipiibukohvi- situd COVID-19 haigust põh- Häirekeskuse infotelefon AS Räpina Haigla Piirid kutes, meelelahutus- ja lõbus- justav koroonaviirus, ei tohi 1247 (välismaalt helistades ■ Eestisse sisenemisel kehti- tusasutustes (sh nt keegli-, alates diagnoosimisest kuni +372 600 1247) jagab teavet­ vad nii sise- kui ka välispii- bowlingu- ja piljardisaalides tervenemiseni kodust lahku- koroonaviiruse leviku ja eri- ri ületamisel ajutised piiran- ning täiskasvanute klubides) da. Piirang kehtib ka nende- olukorra kohta. Infotelefon ODENTALIA Värska hambaravikabinet avab uksed gud. Sisepiiril on riiki sisene- ja laste mängutubades. ga koos elavatele või samas 1247 pakub elanikkonnale ka ja alustab Terviseameti nõudeid järgides nii plaanilist misel ajutiselt taaskehtesta- ■ Liikumisvabadust on piira- elukohas püsivalt viibivatele psühholoogilist esmaabi­ . kui ka erakorralist hambaravi alates 4. maist. tud piirikontroll ning riigipiiri tud ka kaubanduskeskustes. inimestele. Telefon töötab ööpäev läbi kol- ODENTALIA Värska hambaravikabinet on avatud valvamine. Kaubanduskeskuses võivad ■ Samuti kehtivad liikumis- mes keeles (eesti, vene, inglise) esmaspäevast reedeni kella 9–16. ■ Eestisse saabunud inimeste- avatuks jääda toidukauplu- piirangud nakatunutele, kes ja on helistajatele tasuta. Sel- Ravijärjekorda saab registreeruda helistades le kehtib 14-päevane liikumis- sed, apteegid, kauplused, kus kasutavad varjupaiga või tur- lelt numbrilt ei saa meditsiini­ telefonil 7114400 või kirjutades meili teel [email protected]. Kõigi patsientidega, kellel viiruspuhangu tõttu ajad tühistati, vabaduse piirang, mille jook- müüakse või laenutatakse abi- vakodu teenust, ning nei- alast konsultatsiooni. Tervise­ võetakse telefoni teel ühendust. sul on keelatud lahkuda elu- vahendeid ja meditsiinisead- le varjupaigas või ­turvakodus nõu küsige numbrilt 1220, Rasedad ja alla 1-aastase lapse emad, kelle või püsivast viibimiskohast. meid, samuti pangakontorid, viibijatele, kellel on olnud kus kõnele vastavad medit- kõrgem hambaravihüvitis lõppes viiruspuhangu ajal, Saared telekommunikatsiooniettevõ- nakatunuga vahetu kontakt. siiniväljaõppega inimesed. saavad hüvitise kasutamiseks ajapikenduse. ■ Keelatud on Saaremaa, Hiiu- tete müügikohad, pakiauto- maa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja maadid, postkontorid ja toit- Eakatel on soovitatav Muhu valla ning Manija saare lustusasutused, kus toimub poeskäimist pigem vältida territooriumile sisenemine ja üksnes toidu kaasamüük. Ava- Eakad on viirushaigustele vas- KAUNI KODU KONKURSS sealt väljumine. tuks jäänud müügi- ja tee- tuvõtlikumad ning nende ter- nindussaalid peavad olema vise hoidmiseks ja liigsete Ootame kandidaate Setomaa valla 2020. aasta kauni kodu konkursile. Esita oma kodu või kodukülas naabri kaunis aed. Asutused varustatud desinfitseerimis- riskide võtmisest hoidumi- Ootame vihjeid ka kortermajade, ühiskondlike objektide, ■ Hoolekandeasutustes ja haig- vahenditega ning seal tohib seks tuleks eakatel poes ettevõtete kategoorias. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. mai. lates, aga ka kinnipidamisasu- viibida või ringi liikuda kas ja apteegis käimist pigem Hinnatakse kodude ja objektide välisilmet. tustes kehtib külastuskeeld. üksi või kahekesi, hoides vältida ning paluda selleks Kauneid kodusid premeeritakse kolmes kategoorias: ■ Ööpäevaringsel erihooldus- teistega vähemalt kahe- appi näiteks nooremaid 1) põliskodud, suvekodud, talud; 2) seto kodud; 3) kortermajad, teenusel ja üldhooldusteenu- meetrist vahemaad. lähedasi või omavalitsuse ühiskondlikud objektid, ettevõtted, ühistud, külaplatsid. sel viibivad inimesed ei tohi ■ Kella 22-st kehtib liiku- sotsiaaltöötaja. Olgem aktiivsed, märgakem kauneid kodusid ja objekte! kuni eriolukorra lõppemise- misvabaduse piirang ja viibi- Kui poeskäik on siiski väl- Ootame vihjeid vallavalitsuse üldmeilile [email protected] ni hoolekandeasutuse terri- miskeeld toitlustusasutustes, timatu, tuleks see ette võtta või telefonil 5745 0133, Erika Joonas. tooriumilt lahkuda. Hoole- sh restoranides, kohvikutes ja võimalikult harva. Kui poo- kandeasutuses viibivatel ini- baarides. di minna, teha ostud kiirelt mestel, kellel on diagnoositud ■ Kuni eriolukorra lõppemise- ja läbimõeldult, teistega lähi- Setomaa vald lõpetas massipiirangud COVID-19 haigust põhjustav ni on kella 22–10 riigis tervi- kontakti vältides ning poest pinnas- ja kruusakattega teedel koroonaviirus, on keelatud kuna peatatud alkohoolse joo- Kehtivate piirangute lahkudes end mitte teiste- igasugune kokkupuude teiste gi jaemüügi õigus. leevendamine ga jutustama unustades. Iga- Seoses ilmastikuolude ja kohalike teede olukorra paranemisega inimestega, välja arvatud hoo- sugune suurem rahvahulk ja on alates 20.04.2020 lõpetatud massipiirangud Setomaa valla lekandeasutuse töötajate ja Haridus Eriolukorra valitsuskomisjon hetk tähelepanematust teis- pinnas- ja kruusakattega teedel. Samas jääb endiselt koormus- piirang kehtima nendel teedel, millele on paigaldatud koormust meditsiinitöötajatega. ■ Õppeasutustes on peatatud teatas 22. aprillil, et eriolu- tega distantsi hoidmisel võib piiravad (313, 341) liiklusmärgid koos lisateadetetahvliga (891b). tavapärane õppetöö ja viidud korras kehtivaid piiranguid tuua olukorra, kus luuakse Setomaa Vallavalitsuse 15.04.2020 korraldus nr 150 Avalikud kohad see üle kaugõppele. Koduõp- hakatakse leevendama sam- soodne võimalus viiruse levi- „Setomaa valla pinnas- ja kruusakattega teedel massipiirangu ■ Avalikus kohas viibimisel pe saab lõpetada üksnes siis, mude kaupa teatud tingimus- kuks ja enamate inimeste lõpetamine“ on kättesaadav Setomaa valla kodulehelt. kehtib 2+2 reegel: üheskoos kui olukord riigis on turvali- te täitmisel, kui kokkulepitud nakatumiseks. Täpsem info: Lauri Saar, Setomaa vallavalitsuse majandusspetsialist tohib liikuda kuni kaks inimest ne ja nakkusoht taandunud. mõõdikud seda võimaldavad. tel +37 252 04526, +37 279 64746. [email protected] ning teistega tuleb hoida vähe- Kui see tingimus on täidetud, Valitsuskomisjon hakkab pii- Terviseamet hoiatab malt kahemeetrist vahemaad. lõpetatakse koduõpe 15. mail, rangute leevendamist koos- pettuste eest ■ Keelatud on kõik avalikud kuid ka siis tuleb õppetöös töös teadlaste ja ekspertidega kogunemised, kinoseansid, järgida kehtivaid liikumis- ja üle vaatama kord nädalas. Viiruste levikuga koos levi- Setomaa Vallavolikogu 26.03.2020 otsusega nr 9 algatati Sanatooriumi tee 4 detailplaneering 2,5 ha suurusel maa-alal üritused ööklubides, etendu- kogunemispiiranguid. 21. aprillil alustati plaani- vad ka hirmud ja ärevus. ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. sed, kontserdid ja konverent- ■ Peatatud on huvitegevus ja lise ravi järkjärgulise avami- Seda kasutavad ära kelmid, Detailplaneering koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine, sid ning spordi- ja liikumis­ huvihariduse andmine, välja sega. Kui mõõdikud võimalda- kes proovivad heausklike- ehitusõiguste määramine ja maa sihtotstarbe muutmine. Moodusta- üritused. Samuti on keelatud arvatud, kui see on võimalik vad, avatakse 15. maist koo- le inimestele­ müüa erinevaid takse kaks elamukrunti, planeeritav tegevus muudab kehtivas Värska muuseumide ja muude näitus­ kaugõppel. Samuti on peata- lid nii, et ­gümnasistid saavad teste ja tooteid, mis lubavad valla üldplaneeringus näidatud metsamajandusmaa juhtotstarvet ning asutuste külastamine. tud avatud noortekeskuste ja eksamiteks valmistuda ning viirust tuvastada või ära hoida. sellest tulenevalt on planeering üldplaneeringut muutev. Vastavatelt ametkondadelt laekunud seisukohtadele kavandatav tegevus olulist ■ Viibimiskeeld kehtib avali- noortelaagrite tegevus. õpilased, kes seda vajavad, Levinud on petturite kõned, keskkonnamõju ei tekita ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise kuks kasutamiseks mõeldud ■ Peatatud on ka mootorsõidu- saavad tulla tugiõppele. milles pakutakse Terviseameti läbiviimine ei ole vajalik. Planeeringu algataja ja kehtestaja on Seto- spordisaalides, jõusaalides, kijuhi koolituse, autojuhi koo- Lisaks on esimesteks sam- või Tervise Arengu Instituudi maa Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Setomaa Vallavalitsus. saunades, spaades, spordiklu- lituse ja ohtlikku veost vedava mudeks planeeritud muuse­ nimel raha eest koduseid tes- Otsusega on võimalik tutvuda Setomaa valla veebilehel. bides, basseinides, veekeskus- autojuhi koolituse korralda- umide ja huvihariduse ning te viiruse tuvastamiseks. Kõik sellised kõned on libakõned, mida tasub ignoreerida. Rii- Miljööväärtuslike alade giasutused ei müü kunagi arendamise, säilitamise TEADE midagi telefoni teel. Ühtla- ja taastamise toetamine si tuletame meelde, et praegu Setomaa Vallavalitsus toetab Endise Meremäe valla külades ei ole olemas ühtegi usaldus- elavatel vallakodanikel, kes väärset kodust testi COVID-19 miljööväärtuslike alade säilitamist, taastamist ja aren- soovivad saada 2020. aastal tuvastamiseks. damist teemaplaneeringuga tasuta killustikku, palume Proovitakse müüa ka liba­ „Setomaa kultuuripärand“ esitada vabas vormis avaldus ravimeid. Üks levinumaid pak- kehtestatud aladel. Setomaa vallavalitsusele kumisi on imeravim, mis lubab Toetuse saamiseks tuleb (kirjalikult Meremäe teenindus- esitada taotlus vallavalitsusele punkti postkasti, aadressil anda viiruse eest paaritunnise Petseri tee 15 Meremäe küla kaitseefekti, asendades see- käesoleva aasta maikuu jooksul. Vastav blankett Setomaa vald Võru maakond ga maski. Tuletame meelde, et on leitav valla kodulehelt. 65302 või e-posti aadressil kui pakutakse midagi, mis tun- Toetust on õigus saada isikul, [email protected]) hiljemalt dub liiga hea, et tõsi olla, on kes on „Setomaa kultuuri- 1.06.2020. a. Killustiku suure tõenäosusega tegemist pärandi“ teemaplaneeringuga jagamisel on eelistatud ühiskondlikud objektid ja teed. pettusega. kehtestatud miljööväärtusliku Palume jagada hoiatust oma ala või selle osa omanik, Täiendav info: õiguspärane valdaja või omab majandusspetsialist Lauri Saar, eakate lähedastega, kes on tih- vastavaid volitusi. tel 520 4526 ti petturite sihtmärgiks. 6 Aprill 2020 Nr 4 (365)

Kas saame koroona Setomaa Vallavolikogu istung ajal hakkama? 26.03.2020 peeti veebikeskkonnas Zoom ■ Muudeti Setomaa munitsipaallasteasutuste otsust nr 58 „Setomaa jäätmehoolduseeskirja Kohe pealkirjas toodud küsimusele vastan: „Jah, kind- Vallavolikogu ja Värska Muusikakooli Vallavalitsuse hallatava esimene lugemine. lasti saame hakkama!“ Praegune ülemaailmne kriis 29.03.2018 määrust kulude katmiseks laste- asutuse Setomaa ■ Kehtestati Värska on kogu maailmas muutnud suhtumist enda ja teiste nr 4 „Setomaa valla vanemate osalust ei nõuta. Muuseumid struktuur“ – sanatooriumi inimeste tervisesse. Kindlasti on praeguses olukorras põhimäärus“ – lisati ■ Muudeti Setomaa Valla- seoses Värska Külastus- detailplaneering. suurema tähelepanu all eakamad inimesed. Selleks on volikogu komisjoni volikogu 25.10.2018 keskuse valmimise ■ Algatati Sanatooriumi tee 4 ka Setomaa valla sotsiaaltöötajad valmis ning me ole- e-koosolekut reguleerivad määrust nr 22 „Setomaa ja kasutuselevõtmisega detailplaneeringu sätted. Muuseumid põhimäärus“ – luuakse juurde 5,0 koostamine ning vastavalt me püüdnud vallas üles leida kõik abivajajad. Sellepä- ■ Otsustati, et perioodi eest muuseumi koosseisu arvati täiendavat ametikohta eelhinnangule otsustati rast on ka kogu riigis üleskutse, et kui märkad abiva- 16. märtsist 2020 kuni Värska Külastuskeskus. (muuseumi spetsialistid jätta algatamata jajat, siis anna kindlasti sellest teada valla töötajatele. eriolukorra lõppemiseni ■ Muudeti Setomaa ja abipersonal). keskkonnamõju Sotsiaaltöötajad inimesi enam kauplustesse ei vii, vaid Setomaa valla koolieelsete Vallavolikogu 29.11.2018 ■ Toimus Setomaa valla strateegiline hindamine. on valmis ise toidupakid komplekteerima ja inimesele toidupaki koju tooma. Ikka selleks, et vähendada kon- takte. Kui lähiajal taastub jälle plaaniline ravi, siis on sotsiaaltöötajatel koormuse tõusu oodata. Valla hool- Kehtestati Värska sanatooriumi detailplaneering dekodud Meremäel ja Mikitamäel panid varakult külas- tusele piirangud peale ja kõik hooldajad ja hooldatavad Setomaa Vallavolikogu keh- majutuskorpuse laiendamine. gusse ning sellega kaasnevalt kaldast, vaba juurdepääs kal- on terved püsinud. Rõõm kuulda! testas 26. märtsi otsusega nr Detailplaneeringu elluvii- luuakse uusi töökohti. dale säilib ning säilib ka vaba Setomaa koolid on juba distantsõppega kohanenud 8 Setomaa vallas Väike-Rõsna misega luuakse külastajatele Planeeringulahenduses on liikumiskoridor loomadele. ja õpetajatel on välja kujunemas omad õppetöö läbivii- külas asuva Värska sanatoo- täiendavaid ööbimisvõimalusi ehituskeeluvööndi vähenda- See ala on väikese loodusliku mise nipid. Kui koolide õpetajad alustasid varasemalt riumi detailplaneeringu, mille ning panustatakse kogu komp- mine majutuskorpuse laienda- mitmekesisusega ja kaitsealu- eesmärgiks on sanatooriumi leksi uuendamisesse ja aren- miseks 30 meetrile Värska lahe seid liike siin ei leidu. osalemist digioskuste täiendamise koolitustel, siis nüüd said nad endale ka tugeva praktika. Lapsevane- mana tuleb tõdeda, et koolitöö toimib ja lapsed kodu- des õpivad. Ootus on muidugi ka klassikaaslasi näha. Vald koostöös koolidega on taganud selle, et kõik lap- Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede sed saaksid kodus õppida ja neil oleks kodus vajalikul määral arvuteid ja netiühendust. Kagu-Eesti spetsialistide elu- jäämisele ja tulemisele piir- peab eluruum olema vähemalt takse taotlusvoor mais/juu- asemete toetusmeede on välja konda. Programmist toeta- kolm aastat aruande kinnita- nis 2020. Teade taotlusvooru Otsusena tuli ka see, et ärajäänud koolilõuna asemel töötatud ja viiakse ellu koos- takse spetsialistide eluaseme- mise kuupäevast arvates toe- avamise ja lõppemise kohta jagas vald õpilastele toidupakid. See on kõigile rõõmu töös rahandusministeeriumi­ te soetamist ja renoveerimist. tuse saaja omandis ning toe- avaldatakse Setomaa lehes ja toonud. ning Kagu-Eesti kohalike­ oma- Toetust saab taotleda füüsili- tuse saaja alaline ja rahvasti- valla veebilehel. Täpsem info Lasteaiad on valmis lapsi vastu võtma, aga kuna koo- valitsustega. Meetme rakenda- ne isik, kellel on kõrgharidus kuregistrijärgne elukoht. Ühe toetusprogrammi, taotlejale lilapsed on kodus, siis ka nende nooremad õed-vennad mise piirkonnad on Võru, Põl- või kutsekeskharidus ja tööko- eluaseme kohta saab program- ja eluasemele esitatud nõuete on kodus. Igal juhul on lasteaedades valmisolek kohe- va ja Valga maakond. Kohali- hale vastav erialane väljaõpe mist toetust küsida üks kord. ning taotlusvooru läbiviimise selt ka kõikide rühmade avamiseks. ku omavalitsuse ülesanne on või töökogemus ja kes töötab Toetus ühe spetsialisti eluruu- kohta, sh vajalikud taotlusvor- toetuse andmise korraldamine Kagu-Eestis tegutsevas ette- mi kohta on kuni 67% projekti mid, tehakse kättesaadavaks Kuidas valla otsustusmehhanismid toimivad? Kin- oma territooriumil. võttes. Taotleja brutotöötasu abikõlblikest kuludest, mini- valla kodulehel. nitan, et igasugused vajalikud koosolekud on kolinud Toetuse andmise eesmärk 01.01.2020 seisuga peab olema maalselt 5000 eurot ja maksi- internetti ja volikogu istungid ning komisjonid toi- on parandada Setomaa vallas suurem taotlemisele eelnenud maalselt 10 000 eurot. Taotleja ■ Toetusmeetme kontaktisik: muvad Zoom keskkonnas ja vallavalitsuse koosolekud elavate spetsialistide elamis- aasta Võru maakonna kesk- omafinantseering peab -moo Margarita Kõdala, tingimusi, aidates seeläbi kaa- misest brutotöötasust statis- dustama vähemalt 33% pro- kantseleispetsialist, samuti Zoomis ja Teamsis. Vallavalitsus töötab enamu- [email protected], ses kodukontorites, aga mitmed inimesed on ka valla- sa piirkonna majandusaren- tikaameti andmetel, s.o 1113 jekti kogumaksumusest. tel 796 4733 majas oma kabinetis tööl. Igapäevaselt saab vajadusel guks oluliste spetsialistide eurot. Toetuse saamise korral Kõigi eelduste kohaselt ava- sotsiaaltöötajatega silmast silma näha vallamajades, aga pigem tuleb kontakte vältida. Valla elanike arv on püsinud esimesel kolmel kuul Eriolukorra ajaks stabiilsena ja rõõmu teeb nüüd juba 12 ilmakodaniku Eestis on käes tuleohtlik aeg vabastus lasteaia sünd! ja muusikakooli Tavapärase elukorralduse juurde naasmine võtab Päästeamet kehtestas ala- nelikult jälgida, et sädemed maksimaalselt kahekaupa, jäl- veel aega ja maailm ei olegi enam endine. Selleks, et tes 27. märtsist tuleohtliku ei lendaks põlevmaterjalidele. gides seejuures, et distants osalustasust aja kogu Eesti territooriumil. Lõkkekoht tuleb valida ohu- teistega oleks vähemalt kaks saaksime suvel ennast turvaliselt ja vabalt tunda, jär- Tuleohtlikul ajal võib looduses tusse kaugusesse hoonetest ja meetrit. Eriolukorra nõudeid Setomaa Vallavolikogu otsus- gigem praegu kõiki reegleid, mis aitavad viiruse levikut tuld teha ainult selleks ette- metsast. Lahtist tuld ei jäeta arvestades on mõistlik ka gril- tas 26. märtsil toimunud istun- takistada! nähtud kohtades. Lõkke tege- kunagi järelevalveta, sel las- limine ja looduses ajaveetmi- gil, et alates 16. märtsist 2020. Olgem positiiv…, oi, ikka negatiivsed! misel nii metsas ja maastikul takse lõpuni põleda, kustuta- ne jätta tulevikku, kui piiran- aastal kuni eriolukorra lõppe- kui ka koduaias tuleb järgida takse veega või summutatakse gud on lõppenud. miseni Setomaa valla lasteae- RAUL KUDRE, Setomaa vallavanem tuleohutusnõudeid. Enne lõk- näiteks liivaga. Oluline on jäl- Päästeamet tuletab meelde, dade ja Värska Muusika­kooli ke tegemist soovitame uurida gida, et lõkkest ei saaks alguse et kulu põletamine on keela- kulude katmiseks lastevane- kohaliku omavalitsuse õigus- kulupõleng. tud aastaringselt! mate osalust ei nõuta. Info akte – tiheasustusalal võib olla Koroonaviiruse leviku tõt- arveldamise kohta telefonil lõkke tegemine keelatud või tu kehtib Eestis praegu eriolu- Täpsemat infot ohutusnõuete 796 4772 (Leie Hääl, finants­ siis on määratud, mida lõkkes kord ning inimestel on kee- kohta saab infotelefonilt osakonna juhataja). põletada tohib. latud kogunemised. Liikuda Tuld võib teha vaid vaik- tohib ainult oma perekonna- se tuulega ja tuleb tähelepa- ga, vältides teisi kontakte, või 1524 Toiduabi Setomaa koolide õpilastele Kolmapäeval, 15. aprillil jagas Riik hakkab maksma eriolukorra ajal Setomaa vald toiduabi kõiki- dele valla koolides õppivatele toetust erivajadusega laste vanematele õpilastele. Toiduabipakid said ainult Setomaa valla koolide Vabariigi Valitsus kiitis heaks ne on peatatud. Toetuse saa- kuse või võlaõigusliku lepin- õpilased. Toiduabipakkide sisu toetuse määramise erivaja- miseks tuleb seega vanemal ja gu täitmise peatamise päevast, finantseerimine toimus ­riigi dusega last kasvatavale vane- tööandjal või tööd võimalda- kuid mitte varasemast kui 12. poolt eraldatud koolilõuna male. Toetuse eesmärk on või- val isikul puhkusele jäämises märtsist 2020. rahalistest vahenditest. maldada asendussissetulek või lepingu peatamises kok- Sotsiaalkindlustusamet saa- vanemale, kes peab tulenevalt kuleppele jõuda ning töö- või dab erivajadusega lapse vane- eriolukorrast erivajadusega käsundiandja peab kokkuleppe matele toetuse saamise või- Toiduabipakk lapse kasvatamise tõttu olema fikseerima töötamise registris. maluse kohta teavituse ja ala- ■ Kakaopallid, 250 g ajutiselt töölt eemal. Toetuse suurus on 70% lap- tes 13. aprillist ka iseteenin- ■ Makaronid, 2 pk Erivajadusega lapse vane- sevanema eelmise kalend- duse pakkumuse. Vanem peab ■ Veiseliha-värskekapsaborš ma toetusele on õigus inime- riaasta ühe kalendripäeva toetuse saamise sotsiaalkind- ■ 8-viljahelbed kliidega, 500 g sel, kes kasvatab immuunpuu- keskmisest sotsiaalmaksuga lustusameti iseteeninduses ■ Hakkliha dulikkusega, raske või sügava maksustatud tulust. Toetuse kinnitama. Esimeste välja- ■ Lihapallid, 340 g puudega või teatud haridusli- miinimumsumma ühes kuus maksetega alustatakse alates ■ Vorst Wolli, 350 g Jussikese jogurt, 1 l ku erivajadusega last ning kes on 540 eurot ja maksimum- 20. aprillist. ■ ■ Täispiim, 1 l on töötamise registri andme- summa 1050 eurot. Toetust Täpsem info toetuse kohta ■ Gouda talujuust tel palgata puhkusel või kelle makstakse tagasiulatuvalt ala- on leitav Sotsiaalkindlustus­ ■ Kanamunad võlaõigusliku lepingu täitmi- tes vanema tasustamata puh- ameti kodulehel. Aprill 2020 Nr 4 (365) 7 Kojukandeteenus kogub hoogu Distantsõpe Kauba kontaktivaba kojukandeteenus on eriolukorrast Ära on jäänud nn emotsioo- Keegi ei tea, mis meid ees õpetaja pilgu läbi tingituna saanud kogu Eestis üsna populaarseks. niostud. Seda kurdavad kõik ootab, aga kas tundub, et ka Üha rohkem inimesi kasutab seda võimalust. Setomaa kaupmehed. pärast eriolukorra tühista- vallas tegeleb kauba kojukandega Värska kauplus Tellitakse ja ostetakse kõiki mist jääb kauba kojukande- Esmaspäevast, 16. märtsist tel nüüd suur koormus, aga jahutatud lihatooteid, tavalist teenus vajalikuks? suleti kõik üldhariduskoolide, kindlasti on see aeg ka õpetlik. Lemmik, mis on inimesi varustanud juba 27 aastat piima ja muidugi igasuguseid Vana elu endisel kujul kind- kutseõppeasutuste, kõrgkooli- ■ Suur tunnustus vanema- nii toidu- kui ka esmatarbekaupadega. Küsimustele tangaineid. Ostupaanikat pole lasti tagasi ei tule. Niisugust de, noortekeskuste ja huvikoo- tele, kes püüavad nüüd kõi- vastab kaupluse omanik Margus Karro. märgata. Hinnatundlikkus on arvamust olen kuulnud ka pal- lide hooned õppetööks. Ree- gega hakkama saada: laste alles – kui näiteks küsitakse judelt inimestelt. Arvan, et see del, 13. märtsil 2020 said õpe- õppimise ja õpetamisega, oma ULVI TAMM le ka kaup kontaktivabalt ise juustu, siis lisatakse kindlasti, teenus on kindlasti elujõuli- tajad õpilastega kokku leppida tööga ja kõigi teiste koduste järele tulles kätte saada. Saab et panna odavamat. ne. Maal peab elu säilima ja edasistes tegevustes ja ülesan- tegemistega. ette tellida, me komplektee- Kaubavalikus saame olla sellest peaksid aru saama ka netes ning õpilased viia kooli- ■ Ühised arutelud, rühma- Idee kojukandega tegeleda rime laos ja kokku lepitud üsna paindlikud. On püsiklien- meie riigitegelased, kelle käes majast kaasa kõik kodus õppi- tööd, muusikaalased tegemi- tekkis teil juba aastaid taga- ajal väljastame kauba ukselt. te, kelle jaoks oleme tellinud on otsustamisõigused. Kõr- miseks vajalikud õppevahen- sed, pallimängud ja põnevad si ja alustasite 2018. aasta Müügisaali ei pea sisenema ja just tema jaoks vajaliku too- gemal tasemel peaks tegema did ja -materjalid. üritused jäävad ootama pare- kevadel. Kuidas antud tee- inimkontakt on olematu. Ka te, mis muidu kaupluses jääks- õigeid otsuseid, sest siiani on Praeguseks on sellest juba maid aegu. nus käima läks? seda võimalust kasutatakse ki riiulile seisma. Andke meile kohalikel tootjatel ja kauple- mõni aeg mööda läinud ja ■ On hakatud väärtustama Huvi oli suur, aga püsiklien- praegusel ajal üsna palju. teada ja saame just teile vajali- jatel tegutsemine ellujäämise uurisime, mida õpetajad on seda, mis enne tundus iseene- te oli vähe. Eks paljudele tun- Teinekord saame tellimu- ku toote tellida ja kohale tuua. nimelt toimunud puhta entu- distantsõppe kohta tähele sestmõistetav. Suhtlemine, dus see teenus siis kumma- se juba mitu päeva ette ja siasmi peal. Raske on konku- pannud. sõprus, koostöövõime saavad line ja mõttetu, aga viimase nõnda toimib just noorem Kui suurt piirkonda olete reerida suurte kaubandusket- ■ Uus ja ootamatult tekkinud hoopis uue tähenduse. kuu ajaga on maht kordades generatsioon. võimelised teenindama? tidega, mis pole eestimaised. olukord on meid kõiki proovi- ■ Lastel on kooliigatsus ja tõusnud ja vajadus kasvanud. Teenindame kogu Seto- Kasutangi võimalust kutsu- le pannud ja näidanud kät- kriisi lõppedes on jällenäge- Takistuseks oli siis ehk ka see, Kui tööd on palju, siis kas maa valda ja lisaks ka Orava ja da inimesi üles tarbima koha- te täiesti uued võimalused ja misrõõm kindlasti suur. Oleks et meil ei olnud enne võimalik töötajaid jätkub? Räpina piirkonda. Lõuna-Ees- likku toodangut ja kasutama ka kitsaskohad. See teeb meid võinud seda koolisuminat lau- tellitava kauba valikut näha. Töötajatest on meil ala- tis on ju linnadega võrreldes kohalikke teenuseid. Ainult nii tugevamateks ja targemateks. sa lindistada. ti puudus. Siinkohal kasutan- vahemaad oluliselt pikemad suudame kõik praegusest kee- ■ Kool ja kodu on vahetanud ■ Unistus on just kui täitu- Kas nüüd on see võimalik? gi võimalust ja kutsun meile ja kaugemale sõitudega tõu- rulisest olukorrast välja tul- rollid ja saavad nüüd paremi- nud. Tõused hommikul vara, Avasime oma e-poe ukselt­ kauplusesse tööle nii müüjaks seks ka kojukande teenustasu. la. Märgake enda kõrval teisi, ni üksteisest aru ja edaspidi kuid mitte enam enne kella uksele.ee ja nüüd on võimalik kui saaliteenindajaks. Praegu Praegu oleme üle 40-euroste keegi ei tohi jääda üksi. Ees- koostöö kindlasti paraneb. kuut, teed kaugtööd, saad selle vaadata, mis on meie tooted. kasutame kauba komplektee- ostude puhul tasuta teeninda- timaise toote ja teenuse kasu- ■ Hea meel on näha õpilas- eest palka, ei kuluta aega tule- E-pood on veel üsna uus ja rimiseks ka ajutist tööjõudu. nud ja alla selle lisanud kau- tamisega toetame ka elu maa- te iseseisvust, loovust ja tööte- misele ja minemisele ja selleks läheb aega, et kogu kaubava- Õnneks oleme siiani hakka- bahinnale 5 eurot. piirkondades. Peame uhked gemise oskust. Tegemisi tuleb valmistumisele, pead koosole- lik saaks üles ja ostjatele näh- ma saanud, aga abikäsi vajame Praegu me sularaha ja kaar- olema oma maa üle, sest see planeerida ja tööd õigeaeg- kuid virtuaalselt. Mida veel tavaks, aga me tegeleme selle- hädasti. dimakseid vastu ei võta ja on meie rikkus ja jõud. Koos selt esitada. Need on ka edas- tahta? Aga näe, inimene ei ole ga igapäevaselt. See annab ka maksmine toimub arve alu- üksteist toetades saame üle pidises elus väga vajalikud rahul. Nüüd tahab ta näha õpi- kliendile võimaluse oma kau- Millist kaupa eelistatakse? sel ülekandega. Kellel see või- kõigist raskustest. oskused. lasi ja kolleege, nendega sil- pa paremini valida ja tellimus Liiguvad need kaubad, mis malus aga puudub, siis anda ■ Digipädevus areneb mühi- mast silma vestelda ja õlg õla esitada. enne liikusid, ja need, mis ei kindlasti meile teada ja leiame nal. See võtab rohkem aega ja kõrval seista. Pakume lisaks kojukande- liikunud, ei liigu nüüd üldse. lahenduse. energiat, kuid mõjub kindlasti ■ Kust võtta aega? Keegi arengule positiivselt. oleks just kui osa tunde päe- ■ Lastel on võimalus oma vast ära näpanud, kogu aeg vanematega suhelda hoopis­ on ajapuudus. Ka õuetööd on teisel tasandil, saab õppida ootele pandud. Aga ega midagi, Toiduabi jagamisest Setomaa vallas rohkem üksteist tundma ja tööle. Tõusen vara, käin õues toetama. sügavalt hingamas, panen ■ Suurenenud on koostöö päevakava paika täpsemalt 31. märtsil saabus Setomaa õpetajate ja ­lastevanemate kui kunagi varem, teen pause, valda sponsorluse korras abi- vahel. Küsitakse nõu, abi ja võimlen ja söön rohelist. saadetis ASilt Salvest, mis tehakse omapoolseid ette- ■ Küllap näitab pidev arvu- sisaldas erinevaid purgisuppe, panekuid. Lapsevanemad on tiga töötamise kohustus ja salateid, moose, kurki, maka- hakanud analüüsima oma las- toas viibimine meile kõigile, roniroogasid, smuutisid. Too- te tegevust tundidega seoses. kui tore on olla õues, käia loo- ted jagati 13-le lastega perele. ■ Füüsilise kontakti puudu- duses, suhelda kaaslastega, Täname abi eest, AS Salvest! mine on viinud mõistmisele, teha koos midagi põnevat või 6. aprillil saabus Euroo- kui tähtsad on koolis jutuaja- lihtsalt olla niisama ükstei- pa Liidu toiduabi, mida jagati mised vahetunnis koridorides, se kõrval. Seni sageli tühisena Sotsiaalministeeriumi nime- õpetajate toas jm. tunduv omandab hoopis uue kirja alusel toimetulekutoetu- ■ Kahjuks jäävad ära laste tähenduse. se saajatele ja isikutele, kel- arengule väga tähtsad tegevu- Aitäh, õpetajad ja lapse-­ lele oli Setomaa valla eelarve sed: võistlused, laagrid, mat- vanemad! vahenditest makstud ühekord- kad, ekskursioonid jm ning seid sotsiaaltoetusi. Kokku isegi lõpuaktused. Õpetajate mõtted kogus jagati toiduabi 56 leibkonnale ■ Kahjuks on lastevanema- kokku ULVI TAMM. (146 inimest). Paljudel peredel aitab toi- dulauda katta Toidupank. Sot- siaaltöötajate koostatud nime- Abisaadetis ASilt Salvest. Foto: Setomaa Vallavalitsus kirja alusel sai viimase kuu aja Noorsootöö jätkub jooksul Värska piirkonnas toi- nas 13 leibkonda (40 inimest). Tänu teile jõuab toiduabi abi- pöörduda piirkonna sotsiaal- dupanga toiduabi 32 leibkon- Aitäh kõikidele annetajatele, vajajate toidulauale. tööspetsialisti poole, kes tõen- da (82 inimest), Mikitamäe vabatahtlikele, inimestele, kes Toimetulekuraskustesse dab abivajadust ja lisab nad kontaktivabalt piirkonnas 25 leibkonda (74 töötavad toidupanga heaks, ja sattunud isikul või perel on toiduabi saajate nimekirja. inimest) ja Meremäe piirkon- sotsiaalosakonna töötajatele! võimalik toiduabi saamiseks Setomaa Vallavalitsus TRIINU ARUND Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja Pane tähele! Noorsootöö valdkonna tegemised ja sündmused: Kehtestatud piirangud on teki- ■ Facebookis Vallavalitsus ootab infot abivajajate kohta tanud olukorra, kus noorte- Setomaa Noorsootöö keskuste igapäeva tegevused ■ Instagramis Setomaa Vallavalitsus palub Palume hoida telefoni teel de olukorrast. Vallavalitsus on Vallavalitsus võtab vastu noortekeskustes on peatatud varskaank jälgida oma naabruskonda kontakti oma üksi elavate valmis pakkuma abivajajatele avaldusi ja pöördumisi e-posti ning noorsootööspetsialistid ja teavitada vallavalitsust eakate sugulaste ja tuttava- tuge sotsiaalteenuste ja seda ja telefoni vahendusel. on pidanud hakkama kasuta- puuetega inimestest, eaka- tega, et saada ülevaade nen- eelkõige koduteenuse näol. Setomaa Vallavalitsus ma teisi vahendeid ja võima- vajadusel olla noortele toeks. test ja abivajajatest, kes ei saa lusi, kuidas säilitada kontakt Noorsootööspetsialistid suht- väga mõjuval põhjusel toetuda Abi saamiseks palume pöörduda: noortega. levad noortega Messengeri ja kriisiolukorras lähedaste abi- Eriolukorra esimestel päe- Snapchati teel. Hoolimata sel- le. Samuti palume abisaami- Anneli Jänesmägi sotsiaaltööspetsialist, Värska [email protected] +372 5385 4990 vadel liikusid noorsootööspet- lest, et näost näkku suhtlemist seks pöörduda vallavalitsuse Kaja Rõžikov sotsiaaltööspetsialist, Mikitamäe [email protected] +372 5660 0390 sialistid tänavatel ja tegid pal- hetkel ei toimu, oleme ikkagi poole raskustesse sattunud­ Katre Pinnär sotsiaaltööspetsialist, Meremäe, Luhamaa [email protected] +372 508 6461 ju selgitustööd selle kohta, noorte jaoks olemas. lastega peredel. miks ei tohi mitmekesi koos Jätkuvad ka tantsutunnid. Palume võimalusel aidata Ulve Kala avahooldustöötaja [email protected] +372 5356 3207 olla mänguväljakul või spordi- Online tantsutunnid toimu- oma eakaid naabreid jt, et nad Liia Jahimees avahooldustöötaja [email protected] +372 56293447 väljakul. Noored on olnud väga vad esmaspäeval ja kolmapäe- ei peaks ise näiteks toidupoodi Liina Oinak avahooldustöötaja [email protected] +372 5629 3443 mõistlikud ja enamus noo- val Zoom keskkonna vahen- või apteeki minema. Abistami- Arvo Lepasaar avahooldustöötaja [email protected] +372 5347 1743 ri mõistab olukorra tõsidust. dusel ning on väga meeleolu- sel vältida kontakti – suhelda Lisaks on fookuses internet. kad ning väljakutseid täis nii Riina Siigart lastekaitsespetsialist [email protected] +372 5629 3440 telefonitsi ja jätta vajalik näi- Noorsootööspetsialistid on tantsuõpetajale kui ka noorele teks ukse taha. Merike Tein sotsiaalosakonna juhataja [email protected] +372 513 4809 kättesaadavad ka internetis, et tantsijale. 8 Aprill 2020 Nr 4 (365)

Setomaa vallas kehtivad alates 1. aprillist Viirus teeb kultuuriellu korrektiive järgmised täiendavad meetmed koroonaviiruse levikuohu tõkestamiseks: Seoses koroonaviiruse leviku- kuupäev on 5.06.2021 ja koht de programmi toome samas Folgi või Seto tantsupeo pääs- ga ja vabariigis kehtestatud endiselt Põlva Intsikurmu. mahus folgilisteni ka aastal mena. Soovi korral on võima- Seto Tsäimaja on külalistele kohapeal toitlustamiseks eriolukorraga JÄÄB ÄRA 30. Seto Folk 2020 „Meelega 2021. lik pääse ka Piletilevile tagasi SULETUD. Lubatud on üksnes toidu kaasamüük. maiks 2020. aastal planeeri- metsa“ ja II Seto tantsupidu Folgi teisel päeval, 26. juu- müüa. Kõigi piletitega seotud Setomaa valla raamatukogudes toimub tud Võru maakonna laulu- ja „Kagoh kul´atasõ’“ LÜKKU- nil 2021 toimub II Seto tant- küsimustega palume pöörduda raamatute laenutamine lugejatele AINULT EELNEVAL tantsupidu. VAD EDASI järgmisesse aas- supidu „Kagoh kul´atasõ’“. otse Piletilevi klienditeenin- KOKKULEPPEL ja järgmistel aegadel: 7. juunil 2020 toimuma tasse. Seto Folk 2021 toimub Kõik, kes on soetanud pile- duse poole. Mikitamäe raamatukogu E ja N kell 12–16 pidanud Lõuna-Eesti mem- 25. ja 26. juunil ja teemaks ti tänavusele Seto Folgile või Oleme üksteisele toeks ja Saatse raamatukogu E ja N kell 10–16 me-taadi pidu LÜKKUB EDA- on endiselt „Meelega metsa“ Seto tantsupeole, saavad seda kohtume veelgi erilisemal fol- Meremäe raamatukogu E ja K kell 10–15, tel 5391 6949 SI järgmisesse aastasse. Uus ning laste, matka- ja õpituba- kasutada ka 2021. aastal Seto gil juba järgmisel aastal! Obinitsa raamatukogu T ja N kell 10–15 NB! Postipunkti teenus Obinitsas on ajutiselt (kuni eriolukorra lõppemiseni) peatatud. Värska raamatukogu E, T, K ja R kell 10–17, N kell 12–19, L kell 10–12 Puukentsefaliidi vastu saab ka eriolukorras vaktsineerida Kauplusautode teenus Setomaa vallas Terviseamet teatas 14. april- vastane vaktsineerimine­ pastöriseerimata piimaga levib nähud või hakkab hammus- lil, et seoses puukide aktivee- koosneb kolmest süstist. haigus loomalt inimesele. tuskoht punetama, otsi abi OÜ Rändkauplus rumisega otsustati taastada Kaks esimest tehakse 1–3- arstilt ning kindlasti räägi Tel: +372 5647 0536, e-post: [email protected] võimalus end perearsti juu- kuulise vaheajaga, kolmas Kui puuk on hammustanud: arstile nahalt leitud puugist res puukentsefaliidi vastu kuni aasta hiljem. Pärast kahte • katsu puuk võimalikult kii- või puugiohtlikus piirkonnas Teenindusgraafik vaktsineerida. süsti on immuunsus hea, kuid resti nahalt eemaldada – kui viibimisest. „Kevadiste ilmade saabudes kestab ainult ühe hooaja, kol- puuk on nakatunud, siis on ka Neljapäeviti Reedeti hakkavad inimesed tavaliselt mas süst pikendab immuun- paar tundi olulised; Kui inimene on puukent- • Kriiva kell 12.30 • Miikse kell 10.00 veetma rohkem aega looduses, sust ja edasi on vaja iga 3–5 • võimalusel kasuta puu- sefaliidi viirusega nakatunud, • Vungi kell 12.40 • Kiislova kell 10.15 • Luhamaa kell 12.50 • Mereküla kell 10.25 mis tõstab ka puukentsefaliiti aasta tagant kordussüstiga gi eemaldamiseks peeni- ilmnevad 1–2 nädala pärast • Põrste kell 13.00 • Tsirgu 1 kell 10.30 nakatumise ohtu,“ ütles tervi- kaitset uuendada. kesi pintsette või aptee- gripitaolised haigusnähud: • Tsirgu 2 kell 10.50 seameti nakkushaiguste sei- kides müüdavaid erilisi kerge palavik koos pea- ja • Meremäe kell 11.00–12.00 re ja epideemiatõrje osakonna Puugihammustuse puugieemaldamisvahendeid; lihasevaludega. Vaevused kes- • Viro küla kell 12.05 peaspetsialist Irina Filippova. vältimiseks: • võta puugist võimalikult pea tavad kuni nädal, seejärel ena- • Lepa kell 12.10 Perearstid vaktsineerivad • kanna heledat, pikkade var- lähedalt kinni ning sikuta ette- mik inimesi tervenevad. Kol- • Uusvada kell 12.15 • Hain kell 12.25 puukentsefaliidi vastu oma rukatega riietust, et puuke vaatlikult. Kindlasti ära haa- mandikul nakatunutest võib • Tiirhanna kell 12.30 nimistusse kuuluvaid ini- märgata, püksisääred topi sok- ra puugist väga kõvasti kin- viirus edasi tungida ajju ja aju- • Tsergonde kell 12.40 mesi. Inimesed, kes vajavad kide või kummikute sisse; ni ning hoidu tema tagakeha kelmetesse ning tekitada aju- • Helbi kell 12.45 puukentsefaliidi vaktsiini • kasuta putukatõrjevahendeid; pigistamisest või määrimisest; kelmepõletiku. Haigus ägeneb, • Navike kell 12.50 esimest või teist doosi, saa- • pärast väljas viibimist kont- • pese hammustuskoht vee tekib kõrge palavik, tugev pea- • Lindsi kell 13.00 vad perearsti poole pöördu- rolli kogu keha, lastel hoolikalt ja seebiga või desinfitseeriva valu, kuklakangestus, oksen- des vaktsiini esimesel või- ka kõrvatagused; vahendiga; damine, uimasus ja üldine Poole Parem OÜ malusel. Vaktsiini kolmanda • vaata üle oma lemmikloom, • kui puugi eemaldamine ei halb enesetunne. Haigustun- Kauplusauto klienditeenindaja Anneli Ostra, tel +372 5691 3535 ja järgnevate dooside saamist sest temaga võivad puugid ela- õnnestu, pöördu arsti poole nuste ilmnemisel tuleb kohe Praeguse eriolukorra tõttu võib seoses klientuuri suurenemisega võib edasi lükata perearstide musse sattuda; abi saamiseks; pöörduda arsti poole. Pärast buss hilineda kuni 30 minutit. plaanilise vastuvõtu ja haig- • vaata üle loodusest toodud • kui pärast metsaskäiku tekib puukentsefaliidi läbipõdemist late vaktsineerimiskabinettide lillekimbud, marjad, seened; mõne päeva või kuni kuu jook- tekib eluaegne immuunsus. Teenindusgraafik töö taastumiseni. • väldi pastöriseerimata pii- sul palavik, ilmnevad külme- Reedeti Täielik puukentsefaliidi­ ma ja piimatoodete tarbimist – tushaiguse taolised haigus- Allikas: Terviseameti koduleht • Käre kell 9.35 (Selgituseks: Käre bussipeatusest keerab kauplusauto vasakule Võõpsu suunas ja jõuab välja ristile, kus näitab vasakule Võõpsu 6 km.) • Sellel ristil peatub kauplusauto teadetetahvli juures suure punase maja nurgal kell 10.05. • Mikitamäe poe ees kell 10.25 XX Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kauplemistingimused • Karisilla bussipeatus kell 10.45 Laat toimub 29. ja 30. augustil 2020 Setomaa vallas Lüübnitsa külas. • Värska kaupluse ees kell 11.05 • Lutepää bussipeatus kell 11.45 NB! LÜÜBNITSA SIBULA- JA KALALAAT 2020 TOIMUB JUHUL, KUI EESTIS ON LUBATUD • Sesniki bussipeatus kell 11.55 SELLE TOIMUMISE AJAL PIDADA RAHVARIKKAID SUURÜRITUSI. • Sesniki järel mäest alla sõites enne silda näitab Seebipoe silt paremale, seal ristil on kauplusauto kell 12.05. Korraldajate kontaktid • Korraldaja jätab endale õiguse eemalda- • Registreering jõustub pärast registreeri- • Kundruse bussipeatus kell 12.15 kauplemisega seotud küsimustes: da laadalt võõra (registreeringuta) kaupleja. mistasu laekumist. • Ulitina bussipeatus kell 12.25 e-post: [email protected], • Õigeaegselt tasumata arve puhul • Saabolda bussipeatus kell 12.35 tel 56293445. Elekter tühistatakse registreering. • Saatse poe ees 12.50 (Sealt keerab kauplusauto tagasi • Elektrienergia kasutamine on võimalik • Kauplejal on õigus tasutud registreeri- Värska suunas.) Laada telefon: +372 5629 3449 ainult selleks ettevalmistatud kauplemis- mistasu saada tagasi, kui ta teavitab oma • Tsäimaja kell 13.30 (infotelefon töötab 15. aprillist kuni kohtades, eelneva kokkuleppe alusel ning registreeringu tühistamisest hiljemalt • Treski bussipeatus kell 13.45 10. augustini tööpäeviti kella 9–16). lisatasu eest: 10. augustiks. Vastavasisuline avaldus • Rõssa bussipeatus kell 13.55 variant 1: kuni 1,2 kW – 15 eurot; koos põhjendusega tuleb saata e-posti • Orava endise vallamaja kõrval teadetetahvli ees kell 14.10 • Kui kauplemistegevuseks on vajalik variant 2: kuni 2,2 kW – 20 eurot. aadressile [email protected]. • Kliima bussipeatus (ristmikul suunaga Koidula poole) kell 14.25 elektrienergia tarbimine, siis tuleb kauplejal • Kauplejad, kes vajavad elektrit, peavad • Kolodavitsa (Kruusamäe talu juures) kell 14.40 sellest korraldajat laadale registreerimisel registreerumisel (läbi registreerimisvormi) Kauplemiskoha ülesseadmine teavitada läbi registreerimisvormi. esitama kasutatavate elektriliste seadmete ja mahavõtmine Oma erisoovid võib esitada ka telefoni teel. • Elektrivarustuse tagab korraldaja vaid nimekirja koos voolu tarbimise kogusega • Müügikohtade ettevalmistamine ja kätte- Autokauplus sõidab läbi Võmmorski ja Obinitsa, kauplejale, kellele see on vajalik põhitoo- (Nt: Elektriline veekeedukann 1 tk võimsu- näitamine toimub reedel, 28. augustil kella huvilistel helistada klienditeenindajale. detega kauplemiseks (toidukaubad, muud sega 1500 W ja elektriline külmik 1tk võim- 17–22 , laupäeval, 29. augustil ja pühapäe- Orienteeruvalt saab Võmmorski bussipeatuses teenindada kell 15.10 riknevad kaubad, esitlusseadmed jne) ja susega 300 W ). Korraldaja annab igale val, 30. augustil kella 6–8. Hilinejaid laa- ja Obinitsas (ristil suunaga Võru poole) umbes kell 15.20. toitlustajatele. elektritarbijale oma pistikupesa, millel on daplatsile ei lubata. • Toitlustajate kohtade arv on piiratud ning eraldi elektrikaitse. • Iga kaupleja saab müügiplatsi kohta 2 pärast 15. maid teeb laada korraldusko- • Igal kauplejal peab olema kaasas vähe- tasuta käepaela, toitlustajad kuni 4 käe- misjon (vallavalitsuse korraldus 28.01.2020 malt 50-meetrine niiskuskindel pikendus- paela. Käepaelad väljastatakse laadaplatsi KODUMAJAPIDAMISES TEKKINUD OHTLIKE nr 37) otsuse toitlustajate valikust laadale. juhe (vähemalt 3 x 1,5 mm²). Kõik kasu- väravas. Lisakäepaela eest tuleb tasuda 4 Peakorraldaja teatab komisjoni otsusest tatavad elektriseadmed peavad olema eurot. JÄÄTMETE VEDU MEREMÄEL JA OBINITSAS meilitsi 30. maiks. terved ja töökorras. • Korraldaja jätab endale õigu- Meremäe ja Obinitsa piirkonnas korraldatakse kodumajapidamises • Kauplejatele ei garanteerita vahendeid se paigutada kauplejad vastavalt tekkinud ohtlike jäätmete kogumisring. kaupade eksponeerimiseks (lauad, pingid Registreerumine laadale kaubagruppidele. Teenust osutab AS Eesti Keskkonnateenused. jms). • Pääs laadale kauplema toimub eelregist- • Korraldaja ei vastuta kaupleja vigastus- Tasuta võetakse vastu alljärgnevad jäätmed: • Laada territooriumil on kuivkäimlad ja reerimise kaudu. Eelregistreerimine te ega isiklike asjade kadumise või kah- kätepesujaamad tasuta kasutamiseks. toimub 15. aprillist 9. augustini, justumise eest laada toimumiskohas või 1) ohtlikud jäätmed, 2) sõiduautode vanarehvid, 3) vanapaber ja • Kauplejal on võimalik ööbida oma müügi­ toitlustajatel 15. aprillist 15. maini. parkimisaladel. papp, 4) elektri- ja elektroonikaseadmed, nende komplektsed jäät- platsil või telkida parkimisalal või järve • Korraldajad vaatavad laekunud regist- • Korraldaja ei vastuta kaupleja laada med (mittekomplektsed vastava tasu eest), 5) vanametall, 6) puhas ääres. reerimistaotlused läbi, juhul kui ankee- toimumiskohta jõudmise eest ning palub lehtklaas, 7) mööbel (ruumi olemasolul) dis esineb puudusi ja/või ebatäpsusi, siis järgida liikluskorraldajate poolt kehtestatud Vaba ruumi olemasolul võetakse tasuta vastu: Kauplemiskoha hinnad laadaalal saadetakse sellekohane märgukiri koos liiklemis- ja parkimiskorda. 8) pakendijäätmed, 9) töötlemata puit, 10) tellised (terved). • Müügikohtade hinnad on kehtestatud küsimuste või juhistega ankeedis esitatud • Korraldaja ei võta vastutust kahjude või Jäätmete vastuvõtja registreerib ohtlike jäätmete üleandjad Setomaa vallavalitsuse 19.02.2020 korral- e-posti aadressile. mis tahes muude nõuete osas, mis on tek- isikuliselt ja jäätmete kogused liigiti. Üle nelja rehvi üleandmiseks dusega nr 74. • Pärast registreeringu kinnitamist edas- kinud kauplejapoolse kokkuleppe rikkumi- on vajalik etteregistreerumine. • Müügikohad mõõdetakse vastavalt tatakse kaupleja e-posti aadressile arve, se tõttu. registreerimisvormis märgitud mõõtudele mis tuleb tasuda arvel toodud kuupäevaks • Iga kaupleja on kohustatud oma müü- Jäätmeid saavad tuua vaid Meremäe ja Obinitsa piirkonna elanikud. (jooksev meeter). Toitlustajate müügikoha Setomaa Vallavalitsuse arvelduskontole giplatsi korras hoidma kogu müügitegevu- Jäätmed võetakse vastu 24. mail kella 9–9.30 Obinitsa kaupluse moodustab toiduvalmistamise ja klienti- nr EE511010402018388001 SEB Pangas. se vältel, laada lõppedes selle koristama platsil ja kella 10–10.30 Meremäe korrusmajade juures. de teenindamise (sh laudade, pinkide) ala Tasumisel märkida selgitusse Lüübnitsa ning viima prügi ja jäätmed selleks ette- Lisainfo: Ago Keir tel: 5183557 (registreerimisvormil laius x sügavus). laat ja arve number. nähtud kohta. Aprill 2020 Nr 4 (365) 9 Unõhtõt hüä süük – kurnik

LUIGASÕ INARA ne paksõmb taignas. Näet är’, õt taignas om keräh, pakso- kõnõ ja tada saat jo lavva pääl Ku kallis paastuaig är’ lõpõs, lakja rulli’. Panõ’ taignas kaus- võiva’ pernaase’ jäl’ lihaga si ja lasõ’ jaaheh kotusõh sais- süüke naada’ tegemä. Küdsedü­ ta’. Tii’ nüüd valmis sisu. Võta’ ja keededü liha tege vaest õga puul killo eläjä- vai tsirgulihha pernaane är’, a vot piirakit, ja tii’ väiko’ tükükese’. Tükeldä’ suuri ja vähämbit, koh liha mano kolm suurõmbat toorõst seeh, piäme mi vaest eloaig kartohkat ja kolm suurõm- opma. Tuuperäst õt mõni pii- bat sibulat. Tii’ till´o’ tüküke- rak om är’ unõhtunu ja sis tulõ se’. Kõkkõ kraami võit uma käe Kultuuriklubi tuu jäl’ miilde tulõhtada’, mõni järgi ka võtta’, siih määnest- Setoluu’ jäl’ om tõõsõlt maalt peri, ki säädüst olõ-i. Panõ’ mano trehvämis- midä tahat perrä tetä’ ja pruu- maigohainu, suula, pipart ja õdakul oll´ mi’. Piiragu’ omma’ seto köö- sekä’ kausih segi. Võit kibõna- kośtmah gih olnu’ kõõ avvulitsõ kotu- kõnõ võidu viil mano panda’. Järvelilli Rein. sõ pääl. Ja õgal pernaasel om No’ võta’ määnegi vorm ja Tormi Pireti uma kimmäs piirak, minkaga mätskätä’ tuu poslamaslaga­ kogo pilt ta kõigist tõistõst üle om. Külä kokko. Tii’ ütest taignajupist õks tiid noid kibõhit naisi, kiä’ alomanõ pliin ja panõ’ tuu mõistva’ hüvvi piiragit tetä’. vormi põhja nii, õt veere’ jää- Kiä tuu taha-i kapstapiira- vä’ vabast. Laoda’ nüüd sinnä’ gut vai hüvvi põrknapiiragit. A sisu ja vaoda’ hillä käega pää- Vere perrä setot vot kartohkapiiragut tetäs har- le. Tii’ nüüd tõõsõst taigna- va. Kurnik omgi sääne hüä pii- jupist päälmine pliin ja panõ’ rak, kohe kartohka’ sisse kää- tuu sisu pääle. Veere’ sõlmi’ vä’ ja mano pandas sis viil lih- vai keeroda’ kokko nii, õt om ha ja sibulit. õks kõrdapite kinni. Pääle võit määrädä olõ-i õigõ Kurnik om vanaaolinõ süük, tetä’ taignast iloasju, õt kur- midä mu imä ja vanaimä tei- nik ilosamp saasi’. Inne ahju vä’, ku mi sõsaridõ ja velega panõkit tii’ kurniku taignahe, viil till´o’ ollimõ. Imä oll´ köögih keskele, väigokõnõ augukõnõ, Kośtmah oll´ Setomaa ülembsootska Järvelilli Rein hüä käega, tekk´ kõkkõ. Mi jäl’ kost liha-kartohka-sibulaaur vahemõ päält ja ku suurõmbas küdsämise aigo vällä saa tul- TORMI PIRET sootska pistü ja võtt´ nimä’ Valgu Toomas, Valgu Meel, Seto eelä’ ja hummõn. Kultuuri- kasvimõ, teime õks noid süüke la’. Sis lää-i kurnik päält lahki. Kultuuriklubi Setoluu’ vedosnik kokko śoodmuudu: „Ku kogo- Andresoni Sigre… Nuursoots- keskkund om tuu, minkõ seeh takah. Määri’ viil munaga vai minka- kund õks ütles, õt seto tohi-i kast oll´ minevä aastaga väe- ineminõ eläs ja kohe mulda Kurnikut tetäs mitund muu- ga olõt harinu saia määrmä ja olla’ musta nahavärmiga, kui- ga pühendünü kabõhinõ tä juurõ’ aja. Ku tuu kultuuri- du, a ma’ tii nii: panõ’ kurnik ahju. Küdsä’ 160 Kultuuriklubi Setoluu’ urbõ- gi vereköüdüs om olõmah, sis Grünbergi Maria. Läämi toht- muld om seto mullah, sis kasu- Võta’ üts muna, panõ’ sinnä’ kraadi man puultõist tunni. Ku kuu trehvämisõdagulõ and´ tähendäs, tä saa-i seto olla’, re mano verepruumi võtma tas setona, ku eesti mullah, sis mano puul klaasi vett ja puul om puiega ahi, sis piät umma nõuholõki tulla’ Setomaa selle õt timmä võeta-i umast.“ ja… olõ-i. Lövvä-i kostki tuud eestläsena, ku vinne mullah, klaasi piimä. Sekä’ veid´o segi. ahju tundma-tiidmä, ku kavva ­valla volikogo esimiis, Seto- setot. Mia näidega sis tetä’? sis vindläsenä. Õgah kultuuri­ Sis võta’ üts pakk pehmeht küdsät. maa ülembsootska Järvelilli Rahvus… etnos… Naidõ sõnno Tah ütel´ ülembsootska väl- ruumih omma’ uma’ kultuuri- tarõlämmind võidu vai marga­ Proomi’ tetä’, tulõ kimmähe Rein. Kaemalda tuu pääle, õt definiirmisõga jäädäs hättä. lä uma kimmä mõtlõmisõ, õt vahi’, kultuuri kaitsja’, kiä’ kõõ riini vai tsiarasva ja panõ’ sin- hüä. Väega suurt vormi ma ei ülembsootskat kutsti kośtma Tuud inäp om rassõ definii- vere perrä setot määrädä’ olõ-i tiidvä’, mia ja kuvvamuudu om nä’ mano. Edesi võta’ kolm soovidagi. Võta’ sääne mada- jo joulu­kuust pääle, oll´ sää- ri’ setot. Ku om võimalik üldä’ õigõ. Inemisõ’ seto salongih õigõ. supiluitsatäüt hapnõt kuurt lamp, sis küdsäs liha-kartohk ne maakullõminõ inne tund- „mi’“ ja „ti’“, sis śoo omgi jo istsõ’ hill´otassa. Kiäki ütle-s Hädä om tuuh, õt nuu’ tiid- vai majoneesi, üts tsäiluitsa- ilosahe kurniku seeh är’. Ku malda kotussõ pääl vette hüp- tśuut nigu definitsioon. Mui- sõnnagi, eiski silmä’ hel´o-s. jä’ kõnõlõsõ’, kuis om olnu, täüs soodat, suula ja panõ’ tuu taa viirusõaig müüdä saa, sis pämist poliitilisõlt kõrdapite dohki olõnõs pall´o ka tuust, Kiäki näütä-s kuigimuudu väl- kuis eelä’ oll´ õigõ. Tõõnõ puul, ka sinnä’ mano. Naka’ nüüd teeme kuuh opmisõ-tegemise tego. Järvelilli Rein oll´ ka edi- määne om aig ja mink jaost lä, midä ülembsootska ült sõn- kuis tulõ hummõn, tuu tulõvi- käega sekämä ja jahhu mano tunni. Sis küdsäme, sööme ja mäne kultuuriklubi Setoluu’ tuud tiidmist vaia om. Aolukku­­ nost arvas. Järgmädsenä and´ gu puul, piät kah man olõma. pandma seenkani’, ku tulõ sää- ilotamõ. Olkõ’ terve’. kośtja, kiä pand´ uma trehvä- kaieh saie’ rahvusõ’ tähtsäst ülembsootska tälle hindäle Kooni jääs alalõ taplõminõ, misõdagulõ nime – „Seto“. üteh rahvusriike tekkimisõga. kõõ miildüväbä definitsiooni määne om õigõ seto ja mää- Oll´ kesknätäl, urbõkuu 11. Setokõisil olõ-i ütelgi aol olnu rahvusõ kottalõ: „Üts rahvas ne olõ-i, om kultuur eloh. Ku päiv. Pall´o kõnõldi ümbretsõõ- umma riiki. A riigikõrraldus om tuu, kinkäl om olnu ütinõ om tiidä’, mia ja kiä om seto ri jo parhilladsõst vahtsõst vii- om tuu, mia mõotas rahvast. territoorium, ütinõ kultuuri- ja midägi vahtsõt mano tulõ-i, rusõst. Tuuperäst olli’ ka treh- Tuuperäst om väega suur hulk ruum, ütidsõ’ kannahtusõ’ ja sis om seto muuseumih ja ede- vämisõdagul vahtsõ’ kombõ’: setosit, kiä’ pidävä’ hinnäst kinkäl om tahtminõ ütehkuuh siminehkit olõ-i. õga seto salongi tulõja saadõ- eestläisist Eestih elämäh ja edesi minnä’.“ Ku 100 aastaga peräst küüs- ti kõgõpäält kässi mõskma ja vindläisist Vinnemaal elämäh. täs, õt määndse’ olli’ setokõi- pääle tuud oll´ lubat kotussõ Ku õgapääväkeelest om eesti Seto rahvas. Rahva määrätlüs si 2020. a rõiva. Kiä oll´ tuul pääl olõjilõ tereh üldä’. vai vinne kiil, kas saa sis pitä’ om aoh muutunu. Muutusõ’ aastagal seto kultuuri suurku- Tervtüsest lauli’ kultuuri­ hinnäst setost? territooriumi’, muutusõ’ kee- jo? Määndsit laula laulõti? Ku klubi inemisõ’ üte seto-ing- Hindämääräminõ om tuu, le’, usu’, a õgas tuuperäst rah- vastusõst om, õt rõiva’, laulu’, lisõ segäkeelidsõ leelolaulu. mia pand ütlema: „Ma olõ vas otsa saa-i. Parhilla’ eläs tandsu’ omma’ nuusama’, mia’ Ülembsootska hammõ pääl oll´ seto“ vai „Ma olõ puulseto.“ seto rahvast Setomaal, Tartoh, 100 aastakka tagasi, sis mää- niisamahtõ seto-inglisõ segä- Ku hindä jaost om olõmah Talinah, Tsiberih ja muial, a ne oll´ 2020. a seto kultuuri keelinõ kiri: „non-stop seto“. vaihõ’ hindä ja tõisi vaihõl õks pidävä’ nä hinnäst setost. umaperä. Ku midägi vai kedä- Paistu, õt vähäbält hakatusõst ja saa üldä’: „Ma olõ seto“, Ülembsootska kõnõli uma gi mõista-i vastusõst üldä’, sis olõmi ütel meelel. sis tähendäs, õt seto’ omma’ tundmisõst, õt seto rahva tek- om seto kultuur koolnu. „Ma olõ-i suur jutumiis ja viil olõmah. Setost olõminõ kiminõ naaś pääle kohki 30 Kultuur piät andma tukõ, õgas mul määnestki kõnõht om hindämääramisõ küüsü- aastaga iist. Inne tuud oll´ ees- olõma su ümbre, andma või- ette valmstõt olõ-i,“ alost´ müs, nigu rahvusõst pidämi- ti rahva tekkiminõ, kiä’ saiva’ malusõ śoo kultuuri seeh ellä’ ülembsootska ja lask´ sis puul- nõ omgi. Ku seto’ ütlese’, õt nä uma riigi. Parhilla’ käu setodõ ja olla’. Seto kultuur piät olõ- tõist tunni üttejärge, ilma omma’ olõmah, sis kiäki saa-i tekkiminõ. Kas tuust edimia ma eloh. Seto kultuuri kest- õt kiäki olõs sõnnagi saanu vasta poonta’. vällä tulõ, om mi hindä käs- mä jäämisõst om vaia nuid vaihõlõ üldä’. Proomi tetä’ sih. Ütehkuuh edesimineminõ hullõ, kiä’ reeglit rikva’. Olõ-i ­perräkaemisõ­ kõnõldulõ, nigu Ma olõ seto. 9. oktoobril 2020 näütäs rahva elojoudu, näütäs vaia eis’ tappa’ umma kultuu- miilde om jäänü. kutstas kokko Seto Kongress. tulõvigu jaost elämist. Väega ri, häötä’ kõkkõ vahtsõt, midä Taha’ omma’ oodõt seto’. A kiä’ tähtsä om uskminõ, midä and parhillanõ aig seto kultuu- Kiä tuu seto om? Mia saa sis, ku nu seto’ omma’? Kiä võtt tuu śoo, õt ma olõ seto, õt ma kuu- rilõ mano and. Kõgõ tähtsäp seto kiilt ja kultuuri avvustava sõna ar definiiri’? Seto Kong- lu seto rahvaga ütte. om tahtminõ tulõvikku jouda’ seto perre poig tulõ kodo tum- ressi Vanõbidõ Kogo? Seto- Parhilla’ om setodõl edi- setona, tukõ’ ütstõist, minnä’ mõ Kesk-Aafriga tütriguga ja maa ülembsootska? Setomaa mäst vuuri aoluuh olõmah üti- kuuh edesi. näil saa olõma illos kudripää- vallavolikogo? Eesti Vabariigi nõ territoorium, minkõ nimest Setomaa ülembsootska ga musta nahavärmiga latsõ- valtsus? Putin? Kiäki piäsi’ tuu om Setomaa vald. A mia om kośtmahkäuk oll´ perämäne kõnõ? Nakas laulma seto-ing- vällä ütlemä. Arvada’ jääski tuu, mia vii edesi hummõnistõ inemiisi korjuminõ seto salon- lisõ leelot ja käuma seto rõi- tuu definitsioon hindämäärä- päivä? Ku piät hinnäst setost, gi inne parhillast „katkuaiga“. vih. Ja tiid seto kultuurist mito misõ pääle – ku eis’ piät hin- sis tulõ edimia hindäl ka anda’, Tuuperäst omma’ trehvämis­ vuuri inäbä ku mõni kotusõ- näst setost, sis tähendäs, õt nii õt ka hummõn olõsi’ võima- õdagul vällä ült sõna’ śooni­ päälne seto. Om timä seto vai omgi. lik pitä’ hinnäst setost. Õt aoni seto salongih hel´omah, olõ-i? Kas nahavärm and õigu- Kaieh Setomaad pite pilli- saas valgõt päiva nätä’ tulõ- hüppämäh üte kotussõ päält sõ vai võtt õigusõ olla’ seto? miihi, lauljit, tandsjit, tulõ- viguh Setomaa, piät olõma tõistõ, käänäteh ettepoole Nuu’ küüsümüse’ jätt´ ülemb- va’ kõrraga miilde Raali Ain, tulõviguplaan. kõrd üte, kõrd tõõsõ küle … Kurnik. Luigasõ Inara pilt 10 Aprill 2020 Nr 4 (365) Pühäsenulkõ raamadu tegija lugu

PUUSTUSMAA TIIA Kunstiinstituudi keraamiga romanist, ikoonihuvilinõ eriala. Elo Itaaliah and mul- lõ hulga võimaluisi külästä’ kerkit, pühäkotussit ja muusi­ Imä puult omma’ mu juurõ’­ umõ. Säält tullegi’ mullõ huvi sügävält Setomaal. Ma olõ sakraalsõ kunsti vasta. Ku ma sündünü’ Petsereh ja latsõiäh Eestimaalõ tagasi tulli, sis lät- olli pall´o Petsereh vanaimä ja si opma Eesti Humanitaarins- tädi kotoh. Mu vanaesä Vassi­ tituuti ja lõpõdi romanistiga li Palo, Mustauja nuurpere- eriala. miis, võtt hindäle naases Jele- na (Oll´o) Nesterova ja näide Pühäsenulga’ om perrenimes sai 1921. aastagal tähtsä kultuurinähtüs Palo. Vanaimä oll peri Kraos- kist (parhilla’ Beloussovo, ao-­ Ma olõ-õi professionaalnõ luulisõlt jäi Üle-Pelska nulka). folk­lorist, kunstiaoluulanõ õga Näil oll katõsa last, viimäne oll seto kultuuri süvätundja. mu imä. Kraoski külä korgidõ Ummõhtõ om viimätsel aol kuusi vaŕoh oll vanatädi Jefi- minnu inäbä ja inäbä huvta- mia Jallai uhkõ, suurõ visla­ nu’ seto’, näide usuküsümüse’, puuaiaga’ seto talo. Mul om pühädüse tunnõhtus, kerigu- śooni aoni meeleh tuu talo ras- pühhiga’ seot perimüs ja Seto- sõ’ musta karva palksaina’ ja maa kododsõ’ ikooni’. Ma joud- päävä käeh hõpõdsõlt helkvä sõ arvusaamisõlõ, õt setodõ plekk-katus. Mälehtä vanatä- pühäsenulga’ om nii tähtsä, a Pühäsenulga'. Puustusmaa Tiia kogo pildi' di rassõt hingämist kapi takah samah häädüv kultuurinähtüs, sängüh. Mälehtä timä matus- õt tuud olõs vaia tähele panda’. Mõlõba’ märgilitsõ tähtsü- Ma olõ tenolik, õt sai kok- dõga’, mia’ sai’ suvitsõl aol kir- poolõl, ja alalõ hoita’ ka’ seto sit Taelova matusõaiah. Mu Ma anni minevä aastaga lõpuh sega’ kotusõ’ mu jaost – Petse- ko pildistäjä Otsiveri ­Kadriga’, ja pantus seto keeleh ja omma’ kiilt. Siih tii maani kumaru- Tsäältsüvä küläh elänü’ vana- vällä setokõisi religioossõst re ja Kraoski, omma’ tämbät- kinkõga’ kuuhtüüh sündü raa- publiku ette tuud, omma’ väi- sõ kõigi iih, kiä’ minnu omma’ vanavanõbist Ivan Fedorovitš perimüsest raamadu „Pühäse- ses kah´os jäänü’ tõõsõlõ poo- madulõ vajalik umanäolinõ ga’ isikligu’. Ma arvõsti näide kõgõ pühämähe ja isiklikku Morozovist ja timä naasest Iri- nulgad. Icons and Sacral Art lõ kontrolljuunt. Pääle 90ndit pildilinõ jutus. Pildi’ omma’ inemisi palvõht, kiä’ palssi’, õt kotusõhe lubanu’ ja ummist na Ivanovnast om ütsikaśalik in Seto Homes“, koh hulga pil- sinnä’ mineminõ läts kõikaig dokumendi’, a samah nä näü- näide mõnt kõnõld juttu pan- mõttist kõnõlnu’! Raamadu kirotus Jakob Hurda raamaduh te abil kõnõldaski’ pühäsenul- keerulitsõbas. Nä jäi’ hämärä- täse’ parhillast kultuuriperän- dasi-i raamaduhe. kõgõ ülläp iihmärk võisi’ olla’ „Raasakõisi Setomaalt. Seto- gõst seto kododõh. he ja kavvõlitsõs latsõiä jutus- dit, ja tõõsõlt puult pühäpilt suunada’ raamaduga’ tutvujit maa Jakob ­Hurda silmi läbi Ma mälehtä, õt tädi (Olga sidõkotussõs. Kotusõ ja roomi olõ-õi õnnõ pilt nulgah, a taht- Pühässit saa-ai raha kogõma nähtämatut, mia jääs aastagil 1886 ja 1903“. Palo, kinkõ pühäsenulk oll üts tähendüs ja roll om śoo raa- misõl saat timäga’ kõnõlda’. sisse ümbre arvõsta’ pildist ja sõnast välähpoolõ. Ku ma parhilla mõtlõ uma edimätsi, mia minnu inspiriire madu sünnüluu man tähtsä’. Ma tei kuuhtüüd ikonograafia Vaest om śool keerolitsõl aol vanaimä pääle, sis tä tulõ mul- ja nõud üles pildstämist) kõnõl Nii ku saistunu’ mälestüisiga’ aśatundja, kunstnigu ja ikoo- Kõik pühäse’, mäntse’ sai’ ar’ õigõ aig minnä’ inäbä tuuhu, lõ miilde kõikaig ütesagamat- õks, õt mi tii ütte vai tõist õga- eloh õks, nä tulõva’ tagasi sis, niluulasõ Kormašovi Oresti- pildstet, omma’ suurõ väärtü- midä näe-ei silmäga’ ja saa-ai sõna – vana, veid´o halõhidõ päävätoimõtust nii, ku tuud ku om „aigu“ ja „ruumi“. Mu ga’, kiä kirot raamadulõ sis- sega’ inemisõ hindä jaos, näil käega’ kumpi’. Tähendüisi üle- silmiga’ vanaineminõ ­rätiga’ „mi perreh tetti“, tuu jaos, õt eloh oll mõttõsaisahus. Ma sejuhatava jao. Pühäserätest, pia-ai olõma suurt materiaal- kannõh või sündüdä kõigi miili uibo all istmah. Timä olõkih traditsioon lääsi’ edesi ja häö- olõ inäp naanu’ mõtlõmma seto kõgõ tähtsäbäst tekstii- sõt väärtüst. Pühäse’ omma’ abiga’. om miaki’ tuu, midä saa-ai si-i, õt vanavanõbidõ perimüs kogõmusõlõ, midä saa pakku’ list tarõh, kirot sissejuhatusõ õgalõ inemisõlõ hindäle hin- Ku tahat ellä’ Jumala perrä, sõnnuga’ üldä’. Sündsä, tark, ello jääsi’. Olgu’ tuu sis liha- üts pühä pilt, pühäne vai lae- Visseli Kadri. Raamadu kujond gelitsõlt tähtsä’, tuu om näide sis kaegu-ui tõisi – kae’ hindä uhkõ seto naane, kiä om sõa’ võõtõ aigu pääle üüteenstüst balt sakraalnõ kunst. Märgodi, Paadi Aili. Meil oll väiga’ hüä väärtüs. Üts vanõbit pühäpilte, sisse ja palvõta’ pühäse iih. Nii ja õgasagamatsõ’ rassõ’ ao’ üle kotoh lavva katmist, koh piat määne tähendüs om sakraalsõl kuuhtüü tegijidõ vaihõl ja midä õnnahtu pildi pääle saia’, pühitset uma hingeruumi ja elänü’. olõma kalasült, vai sannah roomil vai nulgal kotoh – tuu teno toolõ saigi’ raamat kokko om Ülesnõsõminõ kerigupüh- uma õgapäävätegemisõ’. Mu imä Liia Puustusmaa, hõpõristi vette pandminõ, läbi sama pühäsenulk, mia om seto säetüs. higa’, mia või olla’ umbõs 200 Lõpõda norralasõst luulõta- eloaignõ oppaja, and ­mullõ minkõ sai pühitset vesi, min- tarõh kõgõ tähtsäp ja pühä 2019. aastaga suvi läts väli- aastakka vana. Tuu om puu ja Øyvind Rangøy sõnnuga’: üteh mõistmisõ hüvvämiilt kõga’ hinnäst mõsti. kotus ja ka’ mu hindä kotoh töie pääle. Ma tahtsõ, õt mi pääle temperavärmiga’ joons- tunda’ ja luudust tähele pan- Ma käve tädiga’, kiä oll kõõ olnu’. lövväsi’ võimaligult pall´o eri- tõt. A sama tähtsä, sama pühä Minkõst saa-ai kõnõlda’, da’. Täks tä pand mu sisse ­Petsere Suurmärter Varvara Ma mõtli tuugi’ pääle, kuv- nevist Setomaa nulgõst kodo­ ja väärtüslik om pühäsenulgah tuust tulõ vaiki olla’. tiidätahtmisõ kõgõ eloh ­olõva kerigu koorilaulja ja pühendü- vamuudu tulõviguh mu tüt- sit, koh saasi’ pühäsenulkõ hõpõpaprõga’ ilostõt Jumala- Kõva helüga’ hillä ollõh sün- vasta, opminõ ja hindä täv- nü’ keriguineminõ, (tulihinge- re’ (20aastaganõ ja 7aastaga- pildistä’ ja jutta kogoda’. Raa- sünnütäjä Maria plastraamih nüs luulõ. vendäminõ käve tuuga’ üteh. lisõlt jutust tä mullõ latsõiäh nõ) võisi’ ummih kododõh õks maduhe saigi’ 30 pühäsenulka trükipilt, minkõ pututaminõ Asju saat kuuljas kõnõlda’. Mu esä Edgar Puustusmaa Jeesusõst ja usu sügävüsest), vana kombõ perrä pühäsenul- 22 seto küläst uma eismuudu, tuu timä umanigulõ vii sil- Asju saat kuuljas vaiki olla’. oll põllumajandusharidusõ- sagõhõhe kerkoh. Õigõusu ga üles panda’, tuuga’ suhel- õgal ummamuudu pühäsenul- mä. Mia’ om pühäpildi mõtõh? Kõva helüga’ vaiki ollõh saat ga’. Tä juhtsõ sovhoosih Võit kerigu liturgia’ omma’ pikä’. da’ ja luvva’ uma pühä roomi. kõga’ inemisi ja perimüsjut- Mõtõh om viiä’ usklik inemi- elosas kõnõlda’. maaparandamistöid.­ Latsõiäh ja noorõna olli üteh Olgu’ üteld, õt Jumala-osadusõ taga’. Mõtõh oll anda’ laebalt nõ Jumaliku müsteeriumini, Elo olõ-õi mälestüs tuust, mia Teno esä toelõ lätsi ma pää- uma katsigõst sõsaraga’ ker- kogõmus latsõiäh Petsere Var- tiidä’ erinevidõ eloaladõ ine- mõtõh olõ-õi pakku’ nii väiga’ oll, a om mälestüs tuust, mia le 9. klassi lõpõtamist Vahtsõ- koh koorilauljilõ eräldet jaoh vara kerkoh, nii ku õigõuskli- misi pühäsenulgõst, näüdädä’ esteetilist naudingut. om. liina keskkoolist Tarto Kunsti- pikki tunnõ kaenu’ tuu armsa gu’ mõistva’ säänest kogõmist, keriguinemisi suhet sakraalsõ Śoo raamadu mõtõh om ala- Elosas kõnõlõminõ olõ-õi sur- kuuli. Tuust aost pääle olõ elo kerigu pühässit, kullõldõh esä oll ja om järeligult nii võimas, roomiga’ ja jäädvüstä’ Seto- lõ hoita’ setokõisi religoossõt ma eitäminõ õga tuust pagõhõ- joosul vähäbä vai inäbä kuns- Jevgeni laululist hellü, hingä- õt ma pidi tuu kogõmusõ kuv- maa raudvarra – vanõbat kombõstikku ja väärtüisi, ilo- minõ, a om surma imehtämä tiga’ kokko puttunu’. 1995. nü’ sisse viirukisavvu ja saanu’ vagimuudu vormistamma. sugupõlvõ. sah formaadih Setomaa inemi- pandminõ säntsel moodul, õt aastagal otsusti minnä’ opma osa õigõusu kerkoh toimunu’ Vormis sai raamat üteh rikka- Kokko kogot jutu’ pühäst si, nii ku nä omma’ tämbätsel tä kõrrast unõhtas hinnäst ja Itaaliahe. Ma lõpõdi Urbino müsteeriumist. ligu pildimaterjaliga’. suhtõst Jumala vai pühäki­ pääväl, 21. saandi edimätsel naard eloga’ üteh.

Kuis õnnahhu kargusõ Kuis om su tegemisi mõo- Kuis lätt, maailmarekordi püstütä-­ tanu eriolukõrd? mine? Om ar’ jäänü hulk kontserte Läts höste, selle õt toda Zetodõ ni Kiioraga, a koolitüüd Leima olõ-s kiäki varahampa ten- saa kotoh tetä’ joba nigu kooli nü! A iihmärk olõki-s määnegi stuudioh. Nelä kõlari asõmõl rekordi ületegeminõ, a suursu- kasuta õnnõ kattõ ja muu per- Matis? gudsõ rekordi püstüpandminõ reelo lätt küländ sammamuu- ja kaejilõ hüämeele tegemi- du edesi. nõ. Usu, õt 2 tunni ja 32 min- Naane ni poig omma’ kotoh Minga parhilla’ tegelet? tat, miä mu kogõmusõga pilli- ja ma’ olõ näide man jo veid´o Päämäne joud lätt tollõ pää- mehegi ar’ väsüt´, om kimmäs inämbä. Pillioppus k´au läbi le, õt uma puultõõsõ aastaga tulõmus. interneti, a tollõga olõ joba vannusõlõ pujalõ śood ilma mitu aastakka harinõnu. Suuri tutvustada’ ni üteh naasega’ Tulõmah om virtuaal­ muutusi olõ-i. tõõnõtõõsõ jaost śoo man ter- reaalnõ autoriõtak. Midä vemudsulidsis inemisis jäiä’. Leima Matis. tuu hindäst kujotas? Mida soovisi’ Setomaa Muusiga puult kaiõh om mu Tõnissoni Silveri pilt Võta inemiisil käest kinni’ rahvalõ eriolukõrrah? õgapääväne tüü bakalaureuse ni viä nä süvenemä. Kõnõlõ Lugõgõ’ raamatit, eriti lõpõtaminõ elektroakustilisõ­ helüdõ luumisõst ja muusiga sääntsit, kost saat tiidä’, õt śoo helüluumisõ erialal muusi- ga om tõõsõst väärtüsligumb Kuis om lännü „Karmoška- and pillimänguoskusõ. Anna-i. mängmisõst ni ooda inemisi hädä olõ-i inemisi aoluulid- gaakadeemiah. Tuu tähendäs ja määntsel­ om eloõigus ja aabitsal“? Taaha raamaduhe süvenemine arvamuisi vasta kommentaa- si häti kõrval miäkit! Püsüge’ suurt kontsertetendüst „Ülem määntsel olõ-i. Śoo om mu Aabitsal om lännü höste avitas õnnõ kipõmbahe haŕo- riumih vai telefonih. Mõttidõ õks rahuligult kotoh ni mõskõ’ heli“, koh mõtõldas sõna ja kõgõ suurõmb teos. Ku olo- ja tahasi’ luuta’, õt ka lugõji­ tamisõst tulõmust saia’, selle vaihõlõ kullõmi kõgõ eissaga- kässi! sainast saina muusigastiile- kõrd veid´okõnõgi lupa, tulkõ’ dõl. Oht om mõttõh, õt aabit- õt haŕotus ni mõtõh k´au-i sis mast muusigat, midä aastidõ ga tollõ üle, kas üts muusi- kaema 7. juunil Talnah. sa läbilugõminõ eishindäst puusalt, a süsteemi perrä. joosul loonu’ olõ. Küüsse TAMMÕ ULVI Aprill 2020 Nr 4 (365) 11 Killukõisi latsõpõlvõst Setomaal

Seto jutuvõistlusõ tüü’ Areng läts edesi. Ürgaol elä-s kats rubla oll´ kõva raha. Egä Obinitsa mäe päält är käändä’, omma’ no’ är’ hinnat, kiäki inämp. Ansamblitõst tuu kerge es olõ’, iks tahtnu sis oll´ hüä miil. auhindaminõ küll midä küläh kullõldi gram- hoobis umaette ulakust tetä’. Mul mahu-s hinge, et kui tiidmäldä aost edesi mofoniga, om Propeller miil- Kats Järve Väinot oll´. Lät- tõõsõ’ sõidi’ võrrõ ja jalgrat- de jäänü, Dilaila, Kukerpillid, si kontorist palka nõudma ja tidõga, pidi ma vanõmbidõ tougat, a jutta nakami Anne Veski. palgalehe pääl oll´ 00.00. Vana naistõrahvastõga hobõsõga kõrrast avaldama. Raadio Luxemburgi kulssimi Väino arvaś, et sai preemiat, a sõitma kerkohe. Kui teenistüs Õt seto näütlejä, üüsidõ. Kõgõ paremb raadio­ mul oll´ lehe pääl 00. Vana Väi- oll´ kerkoh lõppõnu, papp oll´ korstnapühkjä, aparaat oll´ Vef ja Okean, nuu’ no and´ peräst iks mu jao mul- Talomiis, sis tull´ sõita’ Obi- sannaehitäjä ja kõigi võti’ Ameerika Häält ka kinni. lõ är’. nitsa poodi mano. Kuna tuul meestetöie mõistja Kino oll´ kõva elamus. Mee- Teeniti raha võrri, jalgratta aol toidõti pullõ, lambit, leh- Järve Väino 55. sünnü- leh om india filmi’, sõjafilmi’, ostmisõs, kõigil olli’ uma idee’. mi leeväga, terve rahvas süüt´ indiaanifilmi’, poliitilisõ’ ring- Jalgratta hind oll´ 50–70 rubla. eläjit leeväga. Midä ma uma päiv jäi koroonalõksi, vaatõ’ inne kinno 10–15 min- Võrril 120. eloh är’ näi, sis kodolehm sei sis õnnitlõmi tedä lehe tit. Tehassit näüdäti, propa- Sõidu opminõ jalgrattaga leibä, farmilehm ei. Kui taga- kaudu. Siih om timä ganda oll´, tee kommunismi oll´ umaette asi. Veli käsk´ ette si sõidi, sis pruut sõit´ jalgrat- sissekaehus latsõ- jutt. Kinoaparaat lüüdi vändä- istu’, sõit alaś ja lõppi nõgõsõ- taga, mul häbü, et ma hobõsõ- põlvõ Setomaal ga käuma, puulõ päält filmilint puhmah. Ollimi nii kuplah, ga. Tuukõrd umasoolisõ jut- ja nuurusaastihe. juusk´. allõs kõrvuni lumbih sai kipi- tu olõ-s, vanavanõmba’ sele- Edimädse maki Romantik tüst vähämbäs. ti’, et tulõ naabritütrik võtta’ tõi ma noorõna küllä, tuul oll´ Paasapäiv om miilde jäänü, ja tuuga elämä naada’. Miil- JÄRVE VÄINO kuus patareid, terveh külä kul- inne toda tohi-s ubinit võtta’. dü vai meelü-s, a sääne jutt lõl´ haina teteh. Tuu oll´ kasse- Tuud oodõti. Sis sai magusat oll´. Umasoolistõga oll´ nii, et tiajastu. Egä nuu’ maki’ odava’ süvvä’, sis sai piirakit, tortõ. vanaimä kõnõl´, et kunagi oll´ Alosta’ tulõ vanavanõmbist. es olõ’. Latsilõ oodõt pühä, suurõmb üts arst, kiä mehi tahtsõ, ja Väga vannu vanõmbit ma Hüdsetriikrauda mäledä sündmus. kasaka’ jupõndiva’ tuu mõõku- ei tiiä’, noist olõ õnnõ kuul- pliidi päält, tuuga sai kähku Latsõna es olõ’ meil jõu- ga ja mati’ Kiiova mõtsa. Nii- nu. Kuna vanavanõmba’ olli’ kõikõ triiki’. Esiki olõ mõnõ’ lõ, olli’ nääri’. Näärivana oll´ pall´o tuust olli kuulnu. Seto- kodotsõmba’, kuigi käve’ far- viigi’ sisse kaadsulõ ajanu. Vahermõtsa Ilmar, timä auto- maal iks elli miis naasega. mõh tüül kah iks, kasvati’ lat- Sis opati hańsaajamist, tull´ juht oll´ Horni Ülo. Aga kuna Mis mullõ siih üldse es sõlatsi nimä’. Näil oll´ nigu aigu noortõl vett kanda’, kui vana­ jagamisõs olli’ amõtühingu meelü’, oll´ tuu viina puulvä- rohkõmp kui mi vanõmbil. imä toda ai. Latsilõ üteldi, et paki’, sis näärivana oll´ väega güsi pakminõ. Mis miis sa olõt, Kõgõ edimält oll´ murõh saa- akuvett tetäs. Aku om nõrk, nõudlik, luulõtus pidi olõma kui ei võta’? Tiriti kõiki juujidõ papailuga. Mitte kiäki noid lat- auto ei lää’ käuma. Latsilõ pikk ja egä aasta erinev. Kom- kampa halvustamisõ abil. sõh köütä’ es mõista’ ja nuu’ tohi-s kõnõlda’, et torost tulõ mikott oll´ häste suur. Sääl oll´ Lätsi külältki noorõna, lätsi’ hatasõlmõ. Kuna saabas- mõtsakohhin, mis tege väiga esiki mandariini vai apelsini, 18-aastasõlt minemä Seto-­ tõ ja kängiga oll´ jant, et sõkas- purjo. inne süüdi paremba’ kommi’, maalt. simi üle kundsa jalga, sis sõki Minu elämustõh latsõl lai- peräh viletsä’. Šokolaadikom- Egä tuukõrd seto keelest nii kundsa’ är’. Sis opati juuskva sõlda’ es lasta’, egäl küllä vai mi’ inne, peräh vanaimä jagi luku es peetä’, esiki sugulasõ’ sõlm meile velega selges. pidolõ minekil oll´ kelläaig, kell jaoperäst viletsit. Kiä es mõis- liinah ütli’, et taad raudtiikiilt Sis tull´ kõblas. Ja raha väär- Järve Väino. Luca Berti pilt 11 oll´ pido läbi. Latsõ’ pidi’ ao ta’ luulõtust, pidi salmi inne kõnõlõ’ kotoh. Rassõ oll´ tuu- tüs. Läbi tollõ suunati inemise pääle kotoh olõma. Kontroll är’ opma, muido saa-s pakki. kõrd umma kodokiilt kiräkee- mõistus päähä, et raha teeni- kaivikidõ kaibminõ, jalgpall Tulliva’ rock’nrolliga peo’. oll´ kõva. Kuna minu vanaimä oll´ les käügüpäält muuta’. Tagasi täs tüü tegemisega. Kuis hoita’ olli’ vähätsel vabal aol meele- Ainsa’ kirmasõ’ mia’ jäi’, olli’ Sis oll´ sovhoositüü. Sai lisa- jumalausklik, küläh sõsar tulli kodokanti nii kolmõküm- umateenit rahha? Kuis märki’ lahutusõ’ latsil. Uusvada, Helbi ja Lepä. Obi- rahha tiini’. Noorilõ arvõstõdi ka, sis egä laupäiv pidi näi- neselt. No’ 50-aastasõna Seto- inne kulutamist? Põhihobi oll´ kalalkäuminõ. nitsah oll´ ansambliga pido. vällä viis tundi, kas olti meh- dega kerikuhe minemä. Ma maal kotoh vannu mälestüisi Sis tull´ pääle needus Rekord Püüti võrguga, konksu ja rid- Ansambli’ Rome ja Kraavihal- haanikidõ man vai puhastati olli näil hobõsõga voorimiis. om hüä mõtõlda’. Kui tollõst 6, mis segäsi tüütegemist. vaga. Tuhkvitsa ujast ja Piu- lid. Noorõ’ tahtsõ’ jo mood- settekaivõ, puhastati kraavi, Hopõn oll´ valgõ hopõn, nuur- vanavanõmbidõ ja vanõm- Rekord 6 es lasõ’ haina tetä’ ja sast sai hõrnast, lutsu, lum- sa’ olla’. Es kullõlda’ inämp üts meetri oll´ 20 kopikat – tuu kaŕahopõn, tüütäjile ette nät- bidõ elost olõs saanu tol aol kõblada’, sis kuri vanaimä suu- bist püüdsemi kokri. Vähki mi karmoškamängu. oll´ kõva raha. Sis mõõdõti kõi- tü. Juku oll´ täl nimi. Juku oll´ filmi tetä’, olõs olnu tuu vast naś mõistust nõgõsõga tagu- inämp saa-s, kunagi olõvat Sis tulli’ grammafoni’, naati gilõ 10 meetrit vällä. 10 meet- laisk. Nigu uhja’ nõrka olli’, nii film. Tuud olnu huvitav kaia’, mikust ülespoole ja ütskõrd olnu. Kala’ veimi kodo, tetti plaatõ kullõma. rit, küle’ pidi mättist tühäs kõrraga pää tiikraavih, nii ma filmi­vestivali võitnu är’ tuuga. kaksõ antenni’ ka puru. Vas- uhhaad. Vahel sai onni tetä’ ja Sis tull´ lintmakk Astra. lüümä, et vesi joosõsi’. Tuu hobõsõga sõidi. Kui sai poolõ Kimmähe! tavalt suvitsõlõ aolõ oll´ saa- sinnä’ üüd jäiä’ ja sääl uhhaad tit, mis latsi hainalõ es lasõ’, ja kiitä’. tuud tull´ reguliiri’. Korilus alaś pääle. Maŕa’, Sis oll´ tähtis latsil viil seene’, ravimtaimi korjaminõ. vähämbidõ iist hoolitsõminõ. Alaś kummelitõ korjamisõ- Seto jutuvõistlus – 23 kirotajat, 26 luku Mina pidi imä veletütrit valv- ga, sis leesika’, põdrasammõl ma, a nuu’ tükse’ lumpi. Näi- mõtsast. Pihlamarju müümi- le seletedi, et tiigih eläs kuri sõga sai mõni tśura hinele võr- KAUKSI ÜLLE ga „Mi pere kolm lammast“. Pisu vanõmba’ noorõ’ (31– Meil oll´ plaanih auhinna’ vaim, kiä haard näist kinni ja rigi är osta’. II kotus – Ketriin Tuik. 50-aastadsõ’) võitja­­ Annela üle anda’ Taarka preemia üle- kisk vii ala, kui liisnalt lähkohe Tśuradõ tüü oll´ ka kardoh- Laaneots „Lennumassinaga andmisõ aigu, a sis tinist´ vii- lätvä’ viile. Tuu avit´. kamuldaminõ. Üts vidi hobõst Põliskiili aasta tähendäs ka IV–VI klass – 6 jutu- NATO lennukeelutsoonih“. rus kõik ilma liikumatus nigu Ütskõrd nä sai’ kätte tindi- päitsist, tõõnõ hoit´ atra. Sis seto keele aastat. kõist, 5 osavõtjat. Võitja om mõnõh jutusõh ja kõigi osa- poti, sis vali’ nä hindä tindiga oll´ põlluvedrotaminõ. Kui kol- Rõõm om kuulda’ inemi- Gerd Palok jutukõsõga „Mu’ Iginoorõ’ (päält 51 aasta võtjidõ avvuhindaminõ jääs üle ja sis tull´ mamma kodo. hoosi traktorist su kodopõl- si seto jutussit ajamah. Pall´o’ hopõn“. vannusõ’) – 5 kirotajat. Võitja: edespiditses. Annami tuust Mina mõtli, et nä jääseki’ sinit- du mullaś ja kui kiä kaibaś, jäi nuist omma’ väärt ka tõisiga II kotus Jaanika Vähi „Midä 47 punkti saanu Ilme Hoid- sündmusõst leheh vai inter- ses, mamma küürse ja mullõ traktorist preemiast ilma. Pää- jagamist. vanaimä mullõ opaś“. mets „Helüga ja helüldä“. netih tiidä’. Ilosit töid nakami anti karistusõst kaŕahkäumist lekaibamist oll´ kadõdusõst Tuuperäst märksevä’ Seto- III–IV kotus Gerd Palok II kotus – Inara Luigas otsast avaldama. ja lehmä kablutamist. Puuku- pall´o. Vällä prakeerit hobõsit maa aoleht ja Setomaa ülemb- „Mullõ meelüs kudamine“ „Sõiratego ku’ nõidustükk“ rikaga lei lehmäketi maassõ. sai sovhoosi tallist veinipudeli sootska Järvelilli Rein vällä ja Pilleriin Palok „Kuis ma III kotus – Väino Järv „Kil- Vanaesä kinkse edimädse iist pääväs lainada’. märgo – kõrraldada’ seto jutu- Irboskah käve“. lukõisi latsõpõlvõst Setomaal“. Teema’: väidse 7-aastadsõlt. Tasku- Sis tull´ pidodõ ja kirmaskidõ võistlus. Mõttõ kitsevä’ ülese- väidse. Lats sai jo esi’ meis- ajastu. Egäs last kiä kirmastõ- to organisatsioonõ kuuholõkil VII–IX klass – 5 tasavägist Ergutusauhinna’ saava’ ■ Kuis ma seto kiilt opsõ Mino suguvõsa talo lugu terdädä’. Sai teedä’, kuis väist lõ võta-s. Kui ollimi suurõm- hüäs ka Setomaa vallavanõmb jutukõist. I ja II kotust jaga- viil: Ketriin Tuik, Kristiina ■ ■ Kuis vanast arstiti hoita’, kuis tuuga meisterdä’. bas saanu’ velega, sis tulli’ Kudre Raul, Setomaa Liit ja sõ’ Timo Kudre „Mu suguvõ- Grünberg, Ken-Marten Hee- ■ Ravimtaimi korjamisõst Nüüd om poodist ostõt leib- peo’. Kirmaskit oll´ väega pal- Seto Instituut. sa talo lugu“ ja Laur Laanetu ring, Kennert Tuik, Maria ■ Olla’ nuur täämbä Setomaal sai viilutõt, poiskõsõ’ mõista-i l´o. Kirmask kujutas säänest Niisis seto jutuvõistlus sai „Üte seto tsura lugu.“ Grünberg, Viktor Lõhmus ja ■ Eläjäkese’ ja loomakõsõ’ väidsega midägi tetä’. vabaõhupito pillimängu, kar- vällä kuulutõt. Śoost võidsõ’ III–IV kotus – Ken-Egert Maie Naudi. ■ Seto rõividõ ja ehtidõ lugu Opati vikatit tsagama, kirvõ- moškaga ja lõkkõga. Sääl sis osa võtta’ kõik seto’ üle ilma ja Kull „Ma ei olõ’ turist, ma mi perreh ga ümbre käuma, hobõst ette seto naase’ olli’ ehit ja laulsõ- muidogi ka setodõ seto keele elä siin“ ja Toni Marten Riik Tingimusõ’ olli’: ■ Mino lugõmiselämüs pandma. Kõikõ midä vaia läts va’. Helbi küläh, Võmmorskih, ar’ opnu’ sõbra’. „Mino perre talo lugu“. Õga ineminõ võidsõ saata’ ■ Kuis ma seto filmih mängse ■ Seto süüki tegemäh taloh. Vanaesä opaś mõtlõma Obinitsah, Lepäl, Kuksinah. Ja Auhindus pannimi vällä võistlusõlõ koon’ viis juttu. ■ Midä vanavanõmba’ mullõ kah. Küsse, et a mis sa’ arvat, hundijala lakminõ ja õllõ juu- setokeelidse’ välläandõ’ (Seto X–XII klass – 4 kirotajat, Jutt tohi-s olla’ inne mõnõh opsi’ kohe ja kuis śoo laud saina minõ suurõmbidõ puult mui- Ateljee Galerii kirästüs, kiräs- 5 luku. Inämb punktõ saiva’ tõõsõh leheh vai raamatuh ar’ ■ Seto sport om kõva sõna panda’. doki. Kirmask kestse tavalisõlt tüs Seto Kiri, Seto Instituut ja – Kaarina-Johanna Samuel trükit õga internetti üles pant. ■ Seto muusika elämüs Sis tull´ ragulkaajastu ja kolm päivä, sis tull´ jäl tüühü tõõsõ’). „Eläjäkese’ ja loomakõsõ’“ Paremba’ jutu’ ilmusõ’ aole- ■ Elo om tiatri tsosspüssäajastu, sis jälki tull´ minnä’. Aga piä tull´ järgmäne Märksemi vällä ka vannusõ­ ja Moonika Talas „Mu elo heh Setomaa ja nuidõ iist saa ■ Kuis ma käve kerigupühäl, mõistust suunata’ vastava- kirmas. Kõik pühä’ peeti är’. klassi’ võistlusõ jaos ja tüü’ Setomaal“. honorari kah! kirmasõl, kośtmah, Petsereh, puhtil, saajah, kaejatsil... tõ vahenditõga. Paugutamisõ Edesi häösi’ nõukogodõ aol jagonõsi’ nii: III kotus Jaan Rudolf Vaher Punktõ jagasiva’ züriiliik- ■ Ma taha teile kirota’ süäme ülesannõ’ oll´ pasknääre hir- kirmasõ’ är’, inemisõ’ nak- „Ma’ ja mu huvi’“. mõ’: ülembsootska Järvelilli päält ar’ mutaminõ. Nuu’ pessi’ maŕa’ si’ liinadõssõ minemä. Tulli’ Koolieeliku’ ja koolilatsõ’ Rein, Setomaa lehe toimõtaja alla puhmõ päält ja tuuperäst maalõ nuu’, kes tuust tradit- kolmanda klassini – 1 jutt ja Noorõ’ (koon’ 30-aastadsõ’) Kauksi Ülle ja Setomaa Liidu Kirotada’ võidsõ ka vabal osti’ mehe’ poiskõstõlõ tikkõ. sioonist inämp tiiä-s. Inemisi 1 luulõtus, 2 osavõtjat. Võitja – võitja Keidy Lillmaa „Kuis kirotaja Tullusõ Kaja. Ait´um- teemal. Peitusõmäng, sõamängu’, küllih jäi vähäs. om Loore Liisa Samuel jutu- ma seto kiilt opõ“. ma tüü iist! 12 Aprill 2020 Nr 4 (365) Unistusõ’ Setomaast uutva’ täüdeminõmisõs õigõt aigu

LIINA MARIA LEPIK sõ’ no’ sama märdsi viimätseh Eesti osa saia’. vai suurettevõttõ’ võiva’ olla’ EASi turismiarenduskeskusõ otsah nii Inglismaal, Indiah Kae’ perrä! Ńoil päivil mi ooda turismi- uma suhtumist muutnu’: näü- (Visit Estonia) direktor ku Põh´a-Ameerikah miljo- toetusõ tingimuisi kinnitämist tüses nakas kogostõst huul- nidõ telekaejidõ ette TravelXp ■ Lihavõttõvideo’: väliskaubandus- ja infotehno- malda’ kohalikku talokaupa https://www.facebook.com/visitestonia.fi/ reisi­saatõ’, minkõ ütes teemas posts/4293891273969808 loogiaministri puult. Lisas val- vasta võtma Selver. Koo- Eestimaa om kavvõlitsi külälisi oll ka’ Setomaa. https://www.facebook.com/viroinstituutti/ mistas Visit Estonia ette vaht- ni’ külälisi olõ-õi, või avita’ jaos parhilla’ lukku pant, niisa- Suur jago äriotsussist tetäs posts/3442855929065043 sit turundustegevüisi ja arvõs- rõhuasõtus kohaligulõ väiko- mata Setomaagi’. Ku olla’ kav- silmäst silmä kokko saieh, tuu- ■ Luu’ reismisõst Saatse saapa lähkoh ja setokõisi pühhist. tas nuih õks ka’ Setomaad toodangulõ. va eräle, omma’ lihtsa’ tulõma peräst k´au tähtsä jago turun- https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis ku väiga’ tugõvat umanäolist Kasutagõ’ ar’ kõiki kooltus- tundõ’, õt kas mu ettevõtmist dusõst äriüritüisi vormih. Mi nouanded-saatse-saapa-lahistel-matkamiseks külästüspiirkunda. võimaluisi, midä ettevõtja’ ja om viil kinkõlõgi’ vaia? Kas olõ Setomaa tutvustusõ näid https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/ Midä śool keerolitsõl aol sihtkoha’ parhilla’ üle Ees- kiäki’ mälehtäski’ inäp kavvõ- kõrraldõh kõõ mano pandnu’. setode-pidupaevad-ja-puhad Setomaa inemisilõ viil soov- ti ilma rahalda’ pakva’, MTÜ ■ Kriisiao pakmisõ': list Lõunõ-Eestit? Näütüses ­säkslaisilõ om Seto- https://spavarska.ee/uudised/ tada’? Võtkõ’ ühendüst uma Setomaa Turism ja Visit Esto- Kinnidä siih mitmidõ näü- maa paknu’ väiga’ suurt huvvi, https://www.maaturism.ee/index.php?id=kriisiaegsed-pakkumised kõgõ parebidõ klientega’, kiä’ nia avitasõ’ infoga’. tide päält, õt Eestit ku väärt ja tutvustõh Eestit reisikõrral­ ■ Kooltusvõimalusõ': lätsi’ ar’ kurvastõh, õt puhkus Minge’ kokko Visit Esto- põnõvat reismisõkotust Seto- dajailõ USAh, Vinnemaal, https://www.facebook.com/visitestoniablogi/ Setomaal nii kipõlt läbi sai. nia e-oppõpõhitsõ koolikesk- maalda’ tutvusta’ saa-ai! Ku Suurbritanniah, ka’ ümbre­ posts/823202048174297 Kirotagõ’ näile, tulõtagõ’ hin- kunnaga’ e-akadeemia. Sääl mi reisi, sis kiäki’ aja-ai näpo- tsõõri sõitõh, seminarõl Jaa- näst miilde ja kutskõ’ hindä mi jaa kasulikkõ materjalõ, ga’ järge maakunna piiri piteh, pani liinuh. Minevä aastaga mano aos, ku jäl’ reisi’ saias. kuvva­muudu umma väigokõist a mi taha minnä’ kaema tugõ- oktoobrih Jaapanih kõgõ täht- Soomõh väiga’ tunt kiränik argumendiga’, õt lõunõsuum- Mõnõ’ süämega’ kirotõt e-kirä’­­ turismiettevõtõht arõnda’ ja va sõnumiga’ paika. Kotussit, säbäl turismimessil Osakah oll ja koomik Antto Terras käve laisil om Lõunõ-Eestihe reisi’ tegevä’ mõnikõrd pall´o inäbä turunda’. Sinnä’ kogomõ kok- koh oldas väiga’ uhkõ’ uma kogo Eesti stend valu setotee- Visit Estonia palvõl Setomaal lühep maa ku minnä’ Põh´a-­ imeht ku kalli rahaga’ ostõt ko ka’ turistel jätet arvamuisi, kodo ja traditsioonõ üle ja koh malinõ. Setomaa om sagõhõhe minevä keväjä, humoorika’ Suumõ. Turismiteemalisi pak- reklaam. Kohandagõ’ teenus- mia om kogot mitmõsagamat- mõistõtas pakku’ umma, olõ- ka’ mi tutvustusreise kavah, video’ olli’ Visit Estonia sot- misi Setomaal om visitestonia. sit eriolukõrraga’, nii kuis pal- si arvamusõ jätmisõ veebilehti õi kunagi’ pall´o. Setomaa om midä mi kõrralda välismaisilõ­ siaalmeediakanalidõh, Hel- com portaalih üle 100, mia om l´o nutikit maaettevõtjit omma’ päält. Nii saa hüä pildi, minkõh üts näist. Mõnõ’ näüte’, kuis reisikõrraldajilõ. Näütüses singi–Talina laivul ja Talina24 väiga’ hüä tulõmus. Mi kõnõ- śood jo alostanu’. Näütüses oldas kliente arvatõh tugõva’ om Setomaa ello vaia, õt tut- novembrih mi tõi kuuhtüüh uudissidõportaalih. Ku panda’ lõ Setomaast ka’ artiklidõh, Verska sanatoorium tüüt vällä ja koh om viil arõnguruumi. vusta’ Eestimaad. spaaliiduga’ Setomaalõ Läti ja toolõ mano sügüsene raadio- minkõst üts jago om valminu’ vahtsõ teenusõ, pakkõh taas- Anna’ tiidä’ Visit Estonia Mi olõ Setomaalõ veenü’ Leedu reisikõrraldaja’. mälomäng Soomõh Terrasõ kuuhtüüh Setomaa Turismiga’. tusravi viirusõst paranõjilõ. kontakti kõgõst huvtavast, hulga vällämaa aokiränikkõ. Kutsõh kuulsit välismaalaisi juhtmisõl, koh tull teemas ka’ Visit Estonia kajastas uma Maapiirkundõ turismiette- midä Setomaal tetäs ja mia Viimätsel puulaastagal ja inne Eestimaalõ asju Eesti muudu Setomaa, sis ulatus publikuarv sotsiaalmeediakanalidõh ja võttõ’, kinkõst üts jago tege- võisi’ nii sise- ku välisturisti reisipiirangu kehtestämist om tegemä, mi võti #EstonianWay sadadõhe tuhandidõhe. veebih läbi aastaga ka’ Seto- les ka’ väikotuutmisõga’, om köütä’. Visit Estonia abiga’ aokiränik- kampaania raamõh muidogi’­ Visitestonia.com veebih om maal toimuvat. Näist kunig- naanu’ uma teenussit pakma Kuki’ turismi saa-ai parhil- kõ Setomaal k´aunu’ nii Säksa- plaani Setomaa kombidõ tut- Setomaal erälde teemaleht riigipäävä tõimi ildaaigu esile kontaktivabalt. Liinainemisõ’ la’ olla’ innidsel moodul, olõ- maalt, Suurbritanniast, Vinne- vustamisõ. Suurbritannia ao­ pääle eesti keele ka’ kõigih mitmõh keeleh vällä antavah pia-ai olõma kitsah korterih õi unstusõ’ Setomaast Soomõh maalt ku ka’ Ameerikast. Kõgõ kiränik uurõ seto lihavõõtit, kuvvõh võõrkeeleh. Kõgõ suu- kultuurisündmüisi kalendrih õga ummistamma kõgõ popu- õga Saarõh kohegi’ kaonu’ ja parebidõ näüdete siäh pais- lätlannadõst suunamudija ja rõbat huvvi tundva’ eestläse’, tiraažiga’ 44 000. Pääle tuu laarsõppi matkaratu, hüvvi uutva’ täütümisõs õigõt aigu. tus silmä Säksamaa telegrupp, teleaokiränik käve’ kaemah, pääle näid inglisõ keeleh lugõ- mi kiroda suurõ hüämeelega’ Eesti elämüsi saa kogoda’ ka’ Ma soovi süämest pall´o jou- kinkõl üles võõdõt köögilahin- mäntsidõ rõividõga’ naisi ilo- ja’ ja kolmanda’ omma’ suum- Setomaa sündmüisist nii Delfi privaatsõlt ja küllaldäselt ette- du tuud aigu uuta’, otsih kuuh gu saadõ „Kitchen impossib- sas tetäs. Tuu olõ-õs ütekõrd- lasõ’. Ku piiri’ jäl’ vallalõ lää- ku ka’ Postimehe veebitoimõ- vaatlikkust appi võttõh. kogokunnaga’ vahtsit võima- le“ joudsõ inäp ku katõ miljo- nõ tutvustus, lasõmõ nuil jutal vä’, sis mille piasi-i setokõsõ’ tuisilõ, soovtõdõh regulaarsõlt Uurkõ’ kuuhtüüvõimaluisi,­ luisi ja hoitõh umma kogo ni kaejani. Pääle nuidõ joud- müüdä lak´a ilma minnä’. kutsma suumlaisi Setomaalõ huvtavvi üritüisi, minkõst üle selle õt pall´o’ jäiga’ ­kaubaketi’ ilmah erilist koto.

Seto Kunigriigi SÜNNÜPÄÄVÄ’ MAIKUUH

pildimehe võistlus 2020 Sepamäe Kadi-Mai – 30 Kahuski Niilo – 30 Kooseri Kaja – 51 Eeva Peebo 83 1. mai 9. mai 26. mai Leili Sadonskaja 82 Teema: Setomaa luudus Hõpõhõimu ObiNizza pääkokk Hõpõhelme' ja Meremäe Anni Plaado 81 1. Võistlusõ mõtõh om pruumi’ saia’ pildi pääle Setomaa illos luudus leelotütrik mehe' leelotaja, Helli Tero 80 ja nuist vällä sorti’ Seto Kunigriigi kõgõ parep pildimiis. Tuliku Ülo – 63 Meremäe-Obinitsa Rein Tikkop 80 2. Võistõlda’ võiva’ kõik, v.a välläsortmisõ hindaja’ ja näide perre Hõrna Rieka – 57 11. mai naiskoori laulja Vaike Hirv 79 liikmõ’. 3. mai poliitik Leo Tammela 79 3. Võistõlda’ võiva’ Setomaa luudusõst tett pildi’, mäntse’ olõ-õi inne Taarka Tarõ pernaane, Jürisoni Margret – 26 Maie Rumask 78 ütelgi’ võistlusõl võistõlnu’. 4. Võistlusõlõ saadõt pilte man hinnatas, õt kas om õigõh teemah, Mokornulga koori Parktali Tiina – 65 27. mai Nikolai Sbitnjov 78 kaetas väljendusrikkust, luudusõ illo, kunstilist ja tehnilist tasõt. leelonaane, 14. mai Kiiora ja Ilolanga Iia Lukk 78 5. Õga osalõja või võistlusõlõ esitä’ kooni’ kol’ pilti. Esitä’ või Seto Kongressi Siidisõsarõ leelonaane leelo- ja pillitütrik Helgi Tammetar 78 nii tava- ku digitaalkaamõraga’ pildistet mustvalgit vai värmilit- Vanõmbidõ Kogo liigõh Niina Reha 77 si ­pilte, mia saadõtas võistlusõ kõrraldajalõ JPG/JPEG kvalitee- dilitsõ pildifailina vai originaalfotofaili sisaldava andmõkandjaga’. Rumbi Sirje – 51 Niilo Tiit – 58 Volli Puuselg 76 Fotofaili lühep külg piksliteh piat olõma vähäbält 3508 px. Palmre Väino – 74 14. mai 30. mai Koidu Toimla 76 6. Õga pildi mano tulõ panda’ päälkiri, pildistäjä nimi ja kontaktand- 4. mai kunstnik Nopri talo peremiis Pjotr Korotkov 76 mõ’, pildi tegemisõ aig ja kotus. Põlva Seto Seldsi pillimiis Helgi Teresk 76 7. Pilte tüütlemisõl tulõ silmäh pitä’ hüvvä tavva ja nättü tõeperäsüst Toomvapi Ave-Ly – 48 Mõttuse Mirjam – 34 Valentina Sikk 75 ja loomulikku esitlüst. 8. Võistlusõst osavõtja vastutas hindä ja pilte kottalõ esitet andmidõ Jänesmäe Raivo – 53 15. mai 30. mai Linda Aasmaa 75 õigusõ iist ja kinnitäs, õt tä om võistlusõlõ esitet pildi tennü’. 4. mai Ilolanga leelonaane aokiränik Maia Kuusing 74 9. Konkursilõ saadõt pildest sorditas vällä konkursilõ 15 pilti, nuu’ seto sepp Aleksandr Dorožkin 74 pandas Seto Kunigriigipääväl 01.08.2020 Kolossova küläh kaemi- Granova Elvi – 60 Jürisoni Anneli – 51 Tamara Bednyakova 74 sõst vällä. Võidupildi sortva’ vällä hindaja’ ja rahvas. Kunigriigi pildi- miis hõigatas 1. augustil kunigriigipääväl vällä. Linnasmäe Tõnu – 61 17. mai 31. mai Voldemar Järveküla 73 10. Võistlusõlõ esitet tüü’ jäävä’ MTÜ Seto Kunigriigi Kroonikogo- 5. mai Petsere 2. Keskkooli Ilolanga leelonaane Aleksandr Morozov 73 lõ. Kroonikogol om õigus võistlusõl võistõlnu’ pilte edespidi tasuta sorrõseto innine tüütäja Johannes Lallu 73 kasuta’ ja võimalusõl pildi kasutamisõl märgitas mano tegijä nimi. Aleksandra Kirotar 73 Võistlusõlõ „Kunigriigi pildimiis 2020“ saata’ pildi’ Virro Kerstile Laaneotsa Rein – 79 Kunnuse Andres – 63 Lilia Ivaste 72 [email protected] vai tuvva’ võistlusõ kõrraldajalõ 6. mai 20. mai Setomaa Vallavalitsus Jan Vaidla 71 mälupulgaga’, CD-l vms andmidõkandjal. Mano saat küüsüdä’ tehnigatiidläne meistrimiis suuv õnnõ: Nikolai Burlakov 71 ja andmõkandja kätte toimõtamisõ kokko leppi’ telefonil 517 1451. Valentina Frolova 71 Annisti Aet – 47 Ivaste Lilia – 72 Helju Laur 94 Väino Kevvai 71 6. mai 21. mai Maria Hagu 92 Helve Toomemägi 71 Anna tiidä’, õt maikuuhtõ mõtõld Seto Leelokonverents jääs parhilla’ ar’. etnoloog Meremäe-Obinitsa Peeter Morel 92 Aino Männik 71 Sarvõ Õiõ naiskoori laulja Tatjana Tihanova 90 Kaja Kants 70 Valgu Heiki – 61 Maria Tuusa 90 Loreida Ujamägi 70 7. mai Liiva Kati – 35 Eltvira Labe 89 Leida Lahe 70 Leinämi arheoloog 21. mai Natalja Urgard 88 Maivi Nurm 70 Õnnitlõmi till´okõisi Mokornulga koori Anne Lass 88 Henn Küppar 70 vallakodanikkõ! ✝ Malle Lummo Palmi Silvi – 60 leelonaane Vilja Karavin 88 7. mai Oskar Linnok 88 Setomaa Vallavalitsus KERTU ALAMÄE ✝ Nikolai Toonõkurg Setomaa aolehe ja seto Anipai Vello – 73 Vladimir Žuravljov 87 õnnitlõs aprillikuu SIIM AIDA ✝ Nikolai Lemmik LILIAN ROHTLA kirändüse keeletoimetaja 22. mai Olga Kiho 87 sünnüpäävälatsi ja vabandas, ✝ Aivar Koger sootska Ivan Kalamees 86 õt õnnitlus ildast jäi: LUKAS KULLMANN ✝ MARITE TOOMING Aino Leppoja Grünbergi Maria – 17 Nikolai Ainik 86 LUKAS HÜSSON ✝ Aino Vahtra 8. mai Jugomägi Liilia – 55 Paul Alamäe 85 Endel Sokk 96 LOORE KOOSER ✝ Agate Mets Kullakõsõ leelo- 26. mai Ilmar Vahermets 85 Nikolai Raalik 94 SIREL VALK ✝ Veera Hade ja pillitütrik Ilolisõ leelonaane Edgar Kassin 84 Maria Lahe 92