Vallaleht VEEBRUAR 2016 .Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ja Keskkonnainstituut
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning -
Hiiumaa Vallavalitsus Korraldus
HIIUMAA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kärdla 17. juuli 2019 nr 438 Hajaasustuse programmi taotluste hindamise tulemuste kinnitamine Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusega nr 14 „Hajaasustuse programm” §4, Hiiumaa Vallavolikogu 19.04.2018 otsuse nr 52 „Hajaasustuse programmi volitus“, Hiiumaa Vallavalitsuse 20.06.2018 korralduse nr 474 „Hajaasustuse programmi menetlemine ja hindamise komisjoni moodustamine“ alusel ning lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust, annab Hiiumaa Vallavalitsus korralduse: 1. Rahuldada toetuse taotlus taotletud kogusumma ulatuses järgnevatele taotlejatele: Jknr Taotleja Projekti nimi Taotletav Oma-ja summa kaasfinantseering (RIIK+KOV) kokku 1 Ergo Juhe Nuudimäe veepuhastusseadme 922,44 454,34 soetamine 2 Kaius Põtter Kennu veesüsteemi 676,70 333,30 puhastusseadmete soetamine ja paigaldamine 3 Lui Remmelg Kalda talu, Emmaste küla 2090,40 1029,6 kanalisatsiooni ehitus 4 Marko Nõmme küla Ado ja Kadaka 6788,50 3343,58 Tisler/Selma majapidamise juurdepääsutee Kadak/Reino rajamine Oago 5 Martin Laane Vana-Matsu veesüsteemide 2799,11 1378,67 rekonstrueerimine 6 Martin Laane Vana-Matsu kanalisatsiooni süsteemi 1144,74 563,84 ehitamine 7 Raivo Uuskar Vähe-Otsa kanalisatsioonisüsteem 4359,20 2179,60 8 Raivo Uuskar Vähe-Otsa veesüsteem 2140,00 2450,00 9 Tarmo Laupä Suitsu talu kanalisatsioonisüsteemi 3256,20 1603,80 rajamine 10 Ants Saarnak Mere talu Salinõmme veesüsteem 1450,00 717,00 11 Kaupo Liinjärv Haavakopli talu kanalisatsioon 3797,29 1870,31 12 Rait Ots Laaneõue kanalisatsioonisüsteemi 1920,00 960 uuendamine 13 Kadi -
Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan
HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN Executive summary As a vision for the future, the energy policy is orientated to guarantee security of energy supply, ensure economical and environmental sustainability of the sector and quality of energy services, and to contribute to job creation and regional added value and to the competitiveness of the local economy. Objectives, targets and expected results In this plan, objectives and targets were set for the year 2020 and the actions for sustainable energy to achieve these targets were studied. The specific main objectives of the strategy for sustainable energy in Hiiumaa Island are to: • Improve security of energy supply. • Reduce energy dependence from abroad. • Reduce energy intensity in Gross Domestic Product. • Reduce carbon dioxide emissions. The targets to achieve in 2020 are to: • Increase to 80% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 100% compared to 2005. • Have a neutral balance of CO 2 emissions. The expected results in 2020 with the implementation of the action plan are to: • Increase to 89% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 102% compared to 2005. • Have a negative balance of CO 2 emissions (-511 t). The commitment for Hiiumaa Island with its voluntary adhesion to the Pact of Islands is the reduction of 20% reduction of CO 2 emissions in comparison to 2005 reference year, which will be achieved. Budget The overall investment foreseen, to be carried out until 2020, to implement the Sustainable Energy Action Plan of Hiiumaa Island is 79,5 million euros, supported by operators (45,3%), citizen (39,4%), Local Goverment (14,3%) and other entities (1,0%). -
Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”
NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance. -
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal -
Emmaste Põhikooli 94.Lend
Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuni 2017 nr. 5 (134) Emmaste Põhikooli 94.lend Emmaste Põhikooli 94. lend tutipäeval. Ees ootavad lõpueksamid ja 17. juunil kell 13.00 algab nende jaoks täiesti uus eluetapp. KOHTUME SUVISEL EMMASTE LASTEAIA LÕPETAJAD NOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL 2017 Sellel õppeaastal on Emmaste kooli lauljad, tantsijad ja puhkpillimängijad iseära- nis palju harjutanud. Eks ikka selleks, et osaleda suvisel XII noorte laulu- ja tantsu- Ott-Kristjan Kadakas peol „Mina jään“. Rudolf Lubjak Ettelaulmised, -tantsimised ja –mängimised on tehtud ja nüüd võime rõõmsalt Anna-Ly Pruunlepp hõisata – kõik 35 Emmaste kooli õpilast, kes peole pürgisid, sinna ka pääsesid. Em- Sandra Rull maste noortest osalevad peol 5.-6. klassi segarahvatantsurühma „Nobejalad“ 8 noor- meest ja neidu. Nemad moodustavad peol ühise rühma Rapla noortega. Tantsijatest Tannar Tukk osalevad 1 poiss ja 1 tüdruk Käina 3.-4. klasside tantsurühmas ja 2 Emmaste tütarlast Käina neidude rühma koosseisus. Leidke nad imeilusate punasetriibuliste Emmaste Eelika Vander küütude järgi tansuväljakult üles! Hannah Marie Walsh Ka laululastel läks suurepäraselt, peole pääsesid 7 mudilaskoori ja 7 lastekoori lauljat. Nemad laulavad koos teiste Hiiumaa lauljatega ühendkoorides. Ja muidugi meie alati kõrgel tasemel puhkpilliorkester, ka nemad lunastasid pää- su peole. Puhkpilliorkestri koosseisus mängivad rongkäigul ja laulukaare all 9 Em- Õpetajad Liina Lepamaa, Kersti Lehtsaar maste kooli noormeest ja lisaks veel meie kooli vilistlased. Emmaste koolipere tänab laste juhendajaid Helgi Taelmat, Heli Lindmäed, Helje Õpetaja-abi Sirje Alliksoo Ugamit ja Toomas Paapi. Tänu teile saavad meie noored osa suurest peost. Kohtumiseni 30. juuni – 2. juuli Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään“! Merje Kikas Emmaste Põhikooli direktor Lasteaia lõpupidu toimub 01.06.2017.a. -
Hiiumaa Majandusülevaade 2012 Hiiumaa Majandusülevaade 2012
HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 Hiiu Maavalitsus Sisukord Saateks Te hoiate käes järjekordset Hiiumaa majandusülevaadet . Kui Hiiumaa majandus- ülevaade algas huvist saare majanduse käekäigu ja selle trendide vastu, siis nüüd I Saateks . 5 on väljaanne saamas selget avalikkusele suunatud funktsiooni – anda ülevaade II Eesti majandus 2012 . 6 arengukavades sätestatud eesmärkide saavutamise kohta . III Hiiumaa majanduse üldnäitajad . 8 Hiiumaa majandusülevaadet koostatakse ühtsest metoodikast lähtuvalt . Hooli- mata ülevaate koostamise käigus aja jooksul toimunud muutustest annab see IV Majandusharude lühiülevaade . 12 tagasivaate viie viimase aasta jooksul toimunud muudatustest Hiiumaa ma- Põllumajandus . 12 janduses . Majandusülevaate koostamisel on lähtutud ettevõtete majandusaasta aruannetest . Välja on jäänud füüsilisest isikust ettevõtjad, samas tuleb märkida Metsandus . 16 Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et tõsiselt võetavaid füüsilisest isikust Kalandus . 18 ettevõtjaid on vähe ja enamik neist tegutseb põllumajandussektoris . Ometi on ettevõtlusega tegelemine paljude hiidlaste lisasissetulekuallikas ja võimalus oma Tööstus . 22 eluga rahuldavalt toime tulla . Toiduainetetööstus . 24 2012 . aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Hiiumaal 26 aktsiaseltsi, 653 osa- Puidutööstus . 26 ühingut, 10 tulundusühistut, 1 täisühing, 7 usaldusühingut, 1 välismaa äriühingu filiaal ja 569 füüsilisest isikust ettevõtjat. Aastaga vähenes aktsiaseltside arv 2, Plastitööstus . 28 tulundusühistute arv 1 ja -
Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1. -
Nimed, Sünni- Ja Surmaajad, Vanemate Nimed Page 1
Nimed, sünni- ja surmaajad, vanemate nimed Page 1 Num Name Birth date Birth place Died Died place Father Mother 625 ??? Takis () 144 Ann Takis () 1785 Hiiumaa, Harju 20.01.1849 755 Asta Takkis () 731 Inge Mäe () 21.04.1958 435 Janet Õunapuu () 455 Kreet Takis () Reheselja? 772 Maime Takkis () 673 Maret Nikopensius () 125 Merike Tint () 665 Toni Vehlmann () 626 xxxx Takis () 628 xxxx Takis () 432 xxxxx Känd () 430 xxxxxxx Kalm () 349 Maarja Veevo (--) 135 Kerstin Takis (..) Rootsi 363 Mari Veevo (..) 355 Palmi Rätsep (==) 558 Astrid Kabli (?) 08.08.1959 Tartu 418 Kreet Turu (Abelauk) 1837 72 Elisabeth-Cecil P. (Adler) 1843 Jakob Adler E. (Liiva_Hantsu_t.) 71 Juula Odenberg (Adler) 1840 Jakob Adler E. (Liiva_Hantsu_t.) 70 Miina Odenberg (Adler) 1938 Jakob Adler E. (Liiva_Hantsu_t.) 265 Maria Odenberg (Andrespeek) 1859 Kolga küla 475 Sirje Värnik (Arro) 12.05.1953 Valga Osvald Arro Selma Arro (Raamat) 366 Hans (Ats) 1969 1969 Hans Janno Mari Janno (Tuur) 563 Helmi Takis (Austa) Elva 465 Ingel Takis (Eisdrath) 1842 Hiiumaa 552 Miina Takkis (Eist) 684 Tiio Jõe (Eistrat) 767 Agathe-Hina Takkis (Frei) 26.05.1951 554 Valve Takkis (Heinmets) Eduard Heinmets Maria H. (Saart) 18 Inge Odenberg (Jänes) 14.02.?? 387 Anna Shtsherbova (Janno) 18.07.1848 Mats Tio 16 Antonie Odenberg (Janno) 9-.09.1902 Moloskovitsa 27-1-1979 Tallinn Mart Janno Amalie J. (Kukket) 392 Auguste Luise Schmidt (Janno) 15.09.1894 Jakob Janno Leontine (Waarman) 393 Helma Helene Katarine (Janno) 27.11.1897 Jakob Janno Leontine (Waarman) 458 Mare Takis (Järv) 1817 Hiiumaa 681 Irene -
Hiiu Maakonna Transpordiuuring (2014)
Hiiu maakonna transpordiuuring 2014 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Tööga seotud liikumised .......................................................................................... 4 2. Õpilaste liikumised .................................................................................................. 9 3. Regulaarsed liikumised ...........................................................................................12 4. Ühistranspordi vastavus liikumisvajadusele ...............................................................14 Lisa 1. Regulaarsete liikumiste maatriks 2 Sissejuhatus Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgrattakasust. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahel. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Kuna just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest, keskendutakse antud töös eelkõige asulatevahelistele liikumistele. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks