DOCSLIB.ORG

Puitasumi Areng Miljööalana Kalamaja Näitel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Puitasumi Areng Miljööalana Kalamaja Näitel EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond Triin Talk PUITASUMI ARENG MILJÖÖALANA KALAMAJA NÄITEL MAGISTRITÖÖ Juhendaja: Riin Alatalu, PhD Tallinn 2014 1 Autorideklaratsioon: Kinnitan, et: 1) käesolev magistritöö on minu isikliku töö tulemus, seda ei ole kellegi teise poolt varem (kaitsmisele) esitatud; 2) kõik magistritöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd (teosed), olulised seisukohad ja mistahes muudest allikatest pärinevad andmed on magistritöös nõuetekohaselt viidatud; 3) luban Eesti Kunstiakadeemial avaldada oma magistritöö repositooriumis, kus see muutub üldusele kättesaadavaks interneti vahendusel. Ülaltoodust lähtudes selgitan, et: - käesoleva magistritöö koostamise ja selles sisalduvate ja/või kirjeldatud teoste loomisega seotud isiklikud autoriõigused kuuluvad minule kui magistritöö autorile ja magistritööga varalisi õigusi käsutatakse vastavalt Eesti Kunstiakadeemias kehtivale korrale; - kuivõrd repositooriumis avaldatud magistritööga on võimalik tutvuda piiramatul isikute ringil, eeldan, et minu magistritööga tutvuja järgib seadusi, muid õigusaktide ja häid tavasid heas usus, ausalt ja teiste isikute õigusi austavalt ning hoolivalt. Keelatud on käesoleva magistritöö ja selles sisalduvate ja/või kirjeldatud teoste kopeerimine, plagieerimine ning mistahes muu autoriõigusi rikkuv kasutamine. „ .... ” ......................................... 2014. a. ................................................................. magistritöö autori nimi ja allkiri Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele : „ .... ” ......................................... 2014.a. .................................................................. magistritöö juhendaja allkiri, akadeemiline või teaduskraad Magistritöö kaitsmine toimub Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistritööde hindamiskomisjoni koosolekul 26. mail 2014. aastal. Kaitstud hindele: .................................................................. „ .... ” .......................... 2014. a. / .................................................................. 2 Resümee Töö eesmärk on analüüsida miljööalade kui kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade kujunemist, arengut ja toimimist Tallinnas perioodil 2001-2012. a. Miljööalade kujunemist ja arengut uuritakse ülelinnaliselt, hoonestuse ja elanikkonna muutuseid kolme Kalamaja kvartali näitel. Miljööalade ja gentrifikatsiooni teemadel on viimasel ajal kirjutatud mitmeid teadustöid,1 kuid käesolev töö on esimene, milles on uuritud miljööalade kui ajaloolise arhitektuuri kaitsemeetme arengut ja selle mõju linnaruumis. Samuti on esmakordselt tõestatud gentrifikatsiooni toimumine konkreetsete arvuliste näitajate kaudu. Käesolevas töös on teadlikult välditud varasemates teadustöödes juba põhjalikku käsitlemist leidnud teemasid: ajaloolise keskkonna väärtustamise filosoofilised alused, muinsuskaitse paradigma areng, puitarhitektuuri teemalised debatid ajakirjanduses, keskkonna hindamise ja väärtustamise metoodikad, gentrifikatsiooniteooriad jms. Fookus on eelkõige linnaruumi muudatuste analüüsil, statistilistel näitajatel ja linnavõimu tegevusel miljööalade arengute suunamisel. Kasutatud on nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Näidisala inventeerimise ja olukorra projektdokumentatsiooniga võrdlemise teel on loendatud, kui palju ja kuidas on miljööala hooneid uuritaval perioodil renoveeritud. Rahva ja eluruumide loenduste andmetele tuginedes on analüüsitud elanikkonna ja elamistingimuste muutuseid. Tööga on tõestatud, et Tallinna miljööaladel toimub kiire gentrifikatsioon, hoonestuse korrastamine ja tihendamine, mis on muutunud 2000ndate jooksul järjest enam ajaloolise arhitektuuri väärtusi säilitavaks. Ehituslike piirangute kehtestamine mõjub piirkonnas gentrifikatsiooni ja tihendamist soodustavalt süvendades kuvandit piirkonna väärtuslikkusest ning andes kindluse, et need väärtused säilivad ka tulevikus. Samas on veel mitmeid lahendamata probleeme, sh avaliku ruumi 1Sh 2002. a Lilian Hansar „Linnaehituslikult miljööväärtuslikud alad. Hindamise alused ja metoodika.“ 2003. a Leele Välja „Miljööväärtusliku puitasumi väärtuste määratlemine ja kaitse.“ 2004. a Kerttu Kurist „Gentrifikatsiooni eeldused ja uurimise võimalused Kalamajas teooriate põhjal.“ 2008. a Kati Männik „Gentrifikatsiooniprotsess. Tartu Supilinna näitel, aastatel 2003 – 2007.“ 2010. a Kadi Särgava „Miljööaladel paiknevate hoonete soojapidavuse tõstmise problemaatika.“ 2011. a Ele Luiga „Managing Urban Change in Kalamaja. Tension between existing values and the potential towards new.“ 2012. a Kadri Semm „Milieus in Neighbourhood Place-Making.“ 2012. a Liisu Lehari „Väärtuste diskursus miljööväärtuslike külade teemaplaneeringutes.“ 2012. a Tuuli Põldma „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamne kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel.“ 3 kujundamine miljööala spetsiifikat arvestades, vanade detailplaneeringute tähtajatu kehtimine ja maa puudumine vajadusel uute munitsipaalasutuste loomiseks. Töö tulemused on rakendatavad nii Tallinna kui teiste linnade ajalooliste elamualade arengute suunamisel. Käesoleva magistritöö kogupikkus on 115 lehekülge, sealhulgas üheksa joonist näidisala hoonestuse kohta. Tööl on seitse lisa: kaks kaarti, mis illustreerivad puitarhitektuuri väljatõrjumist ja kaitse alla võtmist Tallinna linnas, ning viis tabelit erinevate statistiliste näitajate ning näidisala inventeerimistulemustega. Töö koostamisel on aluseks võetud üle kaheksakümne allika, sealhulgas publikatsioonid, arhivaalid, internetiallikad ja suulised allikad. Märksõnad: puitasumid, miljööalad, Kalamaja, gentrifikatsioon, kohalik kaitse. 4 Sisukord Resümee...............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................................6 1. Puitarhitektuuri rolli muutumine Tallinna linnaruumis - väljatõrjutavast kaitstavaks.....................8 1.1. Puithoonestus kindluslinnas .....................................................................................................8 1.2. Tsaariaegne ehitusbuum ...........................................................................................................9 1.3. Vabariigi-aegsed püüdlused kivist kesklinna poole................................................................10 1.4. Teine maailmasõda ja Nõukogude aeg...................................................................................13 1.5. Taasiseseisvunud Eesti pealinn...............................................................................................18 2. Tallinna miljööalade loomine ja areng...........................................................................................23 2.1. Mõjutused ja eeskujud............................................................................................................23 2.2. Esimesed miljööalad üldplaneeringus ja regulatsiooni loomine.............................................25 2.3. Piiride muudatused ja regulatsiooni areng..............................................................................34 2.4. Miljööalade väärtuse muutus kinnisvaraturul.........................................................................44 3. Puitasumi areng miljööalana. Näidisala analüüsi põhjal................................................................47 3.1. Näidisala valik .......................................................................................................................48 3.2. Varasemad hinnangud ja plaanid näidisalal............................................................................50 3.3. Hoonestuse tihendamine miljööala tingimustes.....................................................................57 3.4. Näidisala inventeerimise metodoloogia..................................................................................60 3.5. Fassaadide seisukord näidisalal..............................................................................................63 3.6. Katuste seisukord näidisalal....................................................................................................71 3.7. Välisuste seisukord näidisalal.................................................................................................77 3.8. Akende seisukord näidisalal ...................................................................................................78 3.9. Vihmaveesüsteemide seisukord näidisalal..............................................................................79 3.10. Juurdeehitused......................................................................................................................80 3.11. Renoveerimise ulatus näidisalal ja selle mõjutajad..............................................................82 3.12. Renoveeritud ja renoveerimata hoonete energiamärgised ...................................................85 3.13. Elanikkonna muutused näidisalal.........................................................................................88 3.14. Elutingimuste muutused näidisalal.......................................................................................90 3.15. Järeldusi gentrifikatsiooni kohta Kalamajas.........................................................................93 4. Kokkuvõte .....................................................................................................................................98
Load more

Recommended publications
  • Ensv Teataja 13
    ENSV TEATAJA 13. detsembril Nf. 64 1940 I. Art. 839. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohtunike ja rahvakaasistujate ajutise valimise ja ärakutsumise korra kohta. II. 840. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus ENSV kõrgemate õppeasutiste liiki­ desse arvamise kohta. 841. Lääne maakonnas natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku täiendus. 842. Kohtu Rahvakomissari juhend seadluse rakendamiseks rahvakohtunike ja rahva­ kohtute kaasistujate ajutise valimise ja ärakutsumise korra kohta. 843. Juhend riigiasutiste ja -ettevõtete, ametiühingute ja ühiskondlike organisatsioo­ nide vastutavatele töötajatele lisapinna andmise kohta. 844. Kommunaalmajanduse Rahvakomissari käskkiri nr. 75 Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna ning kõigi maakondade kommunaalmajanduse osakon­ dade ja maakondadesse kuuluvate linnade kommunaalmajanduse tali­ tuste juhatajatele. 845. Kommunaalmajanduse Rahvakomissari käskkiri nr. 76 Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna ning kõigi maakondade kommunaalmajanduse osakon­ dade ja maakondadesse kuuluvate linnade kommunaalmajanduse tali­ tuste juhatajatele. 846. Hariduse Rahvakomissari otsus Riiklikus Katsekojas tehtavate proovimiste, kat­ sude ja analüüside takside körgendamise kohta. 847. Tervishoiu Rahvakomissari käskkiri nr. 69. 848. Töö Rahvakomissari otsus Tööbüroode seadluse jõustumise kohta. 849. Väljavõte Eesti Riikliku Merelaevanduse' juhataja käskkirjast nr. 16. III. 850. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus A. Kress’i Kehakultuuri- ja Spordi­ komitee esimeheks kinnitamise kohta. 851. ENSV Rahvakomissaride
    [Show full text]
  • Mass-Tourism Caused by Cruise Ships in Tallinn: Reaching for a Sustainable Way of Cruise Ship Tourism in Tallinn on a Social and Economic Level
    Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Tijn Verschuren S4382862 Master thesis Cultural Geography and Tourism Radboud University This page is intentionally left blank Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Student: Tijn Verschuren Student number: s4382862 Course: Master thesis Cultural Geography and Tourism Faculty: School of Management University: Radboud University Supervisor: Prof. Dr. Huib Ernste Internship: Estonian Holidays Internship tutor: Maila Saar Place and date: 13-07-2020 Word count: 27,001 Preface In front of you lays my master thesis which was the final objective of my study of Cultural Geography and Tourism at the Radboud University. After years of studying, I can proudly say that I finished eve- rything and that I am graduated. My studying career was a quite a long one and not always that easy, but it has been a wonderful time where I have learned many things and developed myself. The pro- cess of the master thesis, from the beginning till the end, reflects these previous years perfectly. Alt- hough I am the one who will receive the degree, I could not have done this without the support and help of many during the years of studying in general and during the writing of this thesis in particular. Therefore I would like to thank the ones who helped and supported me. I want to start by thanking my colleagues at Estonian Holidays and especially Maila Saar, Lars Saar and Mari-Liis Makke.
    [Show full text]
  • Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei the City Centre in a Nutshell
    estonia Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei The city centre in a nutshell If it is ever possible to attach signifi cance to a city district as being the most important in the country, the city centre of Tallinn is it due to its high concentration of government and cultural institutions. The city centre is home to both parliamentary and government buildings (on Toompea Hill), ministries, Tallinn City Council and Tallinn City Government, the Estonia National Opera, a variety of theatres and concert halls, the National Library, the National Stadium and numerous museums and churches. As such, the residents of the district are always at the heart of political and cultural life in Estonia. The City Centre district was formed on 4 March 1993 by a decision of Tallinn City Council that divided the capital into eight local government units with limited powers. Prior to this reform, what is now considered the city centre had been divided between four districts (Kalinin, Lenin, Meri and Oktoober), each of which bordered one side of Town Hall Square. Due to its location, the city centre can be considered a link between the other districts of Tallinn, as it borders Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme, Lasnamäe and Pirita alike. Rae municipality and the Baltic Sea are also direct neighbours. The administrative area of the city centre also includes Lake Ülemiste and Aegna Island in the Gulf of Finland. As at 1 September 2020, the population of the City Centre district was 63,692. That makes it the third largest district in Tallinn after Lasnamäe and Mustamäe, but there is only one other town or city in Estonia with a larger population: Tartu.
    [Show full text]
  • Kalamaja’S Bohemian, Weathered, Trend Setting Kalamaja Is One Romantic and Bluesy Ambience
    It is hard to resist Kalamaja’s bohemian, weathered, Trend setting Kalamaja is one romantic and bluesy ambience. Trend setting Kalamaja is actually one of the oldest of the oldest urban areas of urban areas of Tallinn. During the middle ages, Tallinn. During the middle ages, mainly fishermen and pilots lived here and they gave the area its name. (Kalamaja means fish Kalamaja mainly fishermen and pilots lived house in Estonian). Between the 17th and the 19th centuries Kalamaja with its defensive buildings here and they gave the area its was a strategically important area. The end of the name. (Kalamaja means fish house 19th century and the 20th century brought fast industrial development. Up until the beginning of in Estonian). World War II, Estonia’s most important fishing port was located here. The area came into its prime in the 1920s and 1930s. Many new houses were built which gave Kalamaja its charm today; the two and three storey dwellings, or so called “Tallinn houses”. Back in SEAPLANE HARBOUR the 30s, Kalamaja was idyllic. Inner courtyards behind high fences were full of children’s laughter. There were Tallinn Areas: Vanalinn Pirita large patches greenery for gardens and orchards. Kadriorg Kalamaja But from the 1940s the area started to slide into Kadriorg Nõmme Old Kalamaja Town decline. The first decade of 21st century saw the Rocca Kesklinn al Mare Pirita gentrification of Kalamaja. The new arty inhabitants Nõmme Rocca al Mare have brought in local businesses and have created a strong local community. www.tourism.tallinn.ee VisitTallinn ARCHITECTURE has its very own shop street with TALLINN HOUSES FISH design, interior and eco shops.
    [Show full text]
  • Keila Paldiski
    1 A B C (! Viimsi Randvere ! Miiduranna Pärnamäe ! ( ! TALLINN (Altküla)! VIIMSI " Aiaotsa ! Saha 1 0 1 2 3 4 MERIVÄLJA ! Metsakasti km (Kasti) Muuga Y Äigrumäe ! Kaasiku Mähe ! 1 : 125 000 Y aedlinn Maardu ! ! Kaasiku Muuga aedlinn MÄHE LEPIKU Y Y Väo LAIAKÜLA ! PIRITA ! ! ! KLOOSTRIMETSA 1 Laiaküla Tarasoo 1 Y Neeme PALJASSAARE IRU (Käära) Y ! Lükati ! Y ! Vene-BaltiY KOSE ! Y Iru Telliskopli Hundipea MAARJAMÄE (VANA-KOSE) Y Y ! Y Kose-Kallaste ! KOPLI! Y KARJAMAA Varsaallika Nehatu KAKUMÄE Bekkeri ! ! LOOPEALSE ! ! !PRIISLE ! PELGURANNA SITSI PAEVÄLJA ! KATLERI KURISTIKU Y Köismäe ! ! KALAMAJA ! Lasnamägi SELI Nehatu Härjapea jõgi ! ! ! MUSTAKIVI ! ! SADAMA LAAGNA PELGULINN ! KADRIORG ! ! TISKRE ! ! TONDIRABA ! Jõeküla TOOMPEA Vanalinn ! KUREPÕLLU Proosa Y VISMEISTRI ! ! RAUA Y Saha-Loo ! ROCCA AL MARE ! Y KOMPASSI ! ! LASNAMÄE VÄO ! ! KELMIKÜLA Y UUSLINN (! MERIMETSA KESKLINN ! Südalinn PAE " ! ! ! TORUPILLI Tiskre SIBULAKÜLA ! MAAKRI ! KoplimetsaLOO ! ! ÕISMÄE KASSISABA ! ! ! (! Y TÕNISMÄE TATARI KELDRIMÄE SIKUPILLI Kallaste (LIIVAMÄE) ! HAABERSTI ! MUSTJÕE KRISTIINE! ! ! ! Tallinn ! ! ! ! LILLEKÜLA UUS MAAILM JUHKENTALI ! PIKALIIVA VESKIMETSA VEERENNI ! ÜLEMISTE Veneküla Harku-Nõmme ! (Vanapere) Y Haabersti SÕJAMÄE ! Linnuküla ! LUITE Harkujärve ! Y ! ! ! " VÄIKE-ÕISMÄE SÄÄSE KITSEKÜLA Soodevahe ! TONDI Ülejõe Harku (k) KADAKA SIILI ! ! ! MÕIGU (HAABERSTI-KADAKA) ! LAGEDI Harku-Paemurru Lagedi (! Naissaare ! Y ASTANGU ! Laabi Y MUSTAMÄE Kotermaa Y ! JÄRVE Y (Vana-Laabi) ! Mõigu Uue-Laabi Harku- Y ! Kadaka Ülemiste järv PEETRI MÄEKÜLA
    [Show full text]
  • Tallinn Harku Järv
    allinn-Naissaar Tallinn - Mariehamn Tallinn-Aegna Helsinki — Tallinna Tallinn - M H elsinki — Tallinna e a e riehamn - Stockholm re t Helsinki - Tallinna a Paljassaare a s reoveepuhastusjaam s lja a P Tallinna laht saare tee s alja Paljassaare P Kopli K o p Kopli prügila Professorite li Mal küla e va e e t Tallinna e r a kordon Kopli a s Ko s a p j li Pal Kopli Tööstuse Mereväebaas Kopli kalmistupark S õ le Sõl Karjamaa K e Sitsi o pli itsi S Töö S s õl tuse e Pelguranna S õl e K op Kopli laht li S oo R i stik Kalamaja Tööstu Sõle u se a Niine Põh dam ja pst Sa ai Sõ Kopli kaubajaam K l e M ai e Kai K Kopli u ee er Stroomi st e t p ä e nt tzeb a o j i m rannapark Ran nam p K s i h st Kopl t Ko P õ Vabaõ p o Narva li o L i Pelgulinn v kri h t i Ah uu Kadr u s k Mere A t T m p h ri de llis tri t uus Kol i Tu mn Pa Te Ahtr J ukri rva Tallinn õ Na e e p umi t Ris e ka e s i t s t iv s t e Jõe o e ik k i e is P u ll u e p n Õismäe S T a m Jüri õ a o J Merimets le Ro Narva mnt vi a i h To Tallinn V k u Rau i S s lm Kadriorg õl lli Kadrioru e e T Kelmiküla s i park R ka i i Kompassi s n a Raua t h t Van e n a au a- i ik T l R R v nt m l a i u ki m nn dis u si g a Rocca al Mare k Pal n i Gonsio aa m S v L i r õ õ är i e llis P K e i Merimetsa le sa e 8 R T äva Juhan Ku Gon la siori t ps n e der e t i Laagna t i 8 T 8 A r Le n o eh i nt ts L s a m m Maakri Gon P ki n is Kassisaba bitu a d i ut l k t a T Pa a e i a Torupilli tee n rt ri la T u e a e ulik m m gna v a 390 Vabaõhumuus 8 Luise ii nt a t eumi te u Sibulaküla L L e n a a r la ä Tart
    [Show full text]
  • Loomingulised Jalutuskäigud Tallinnas
    Tõlkijad translators Tiina Randviir, Triin Pappel Kujundaja designer Maris Lindoja Toimetaja editor Liina Siib Trükikoda printing house Printon © Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Center for Contemporary Arts, Estonia, 2005 Tallinna praktikad Practices of Tallinn sarjas, täiendab vanalinna kujutist rahva- of books. We remember that the best gift SISUKORD CONTENTS pärase käsitööga, mõlemad esindatud is a book and that at the last quarter of tooted on siiani turistile kohalikud lipu- the 20th century each Estonian family had EESSÕNA / PREFACE 4 Paul Raspotnig laevad. Seda teost sirvides peaksid välis- at least 11 books (according to Soviet-time Traveloog (kelleltki Salzburgis) / Travelogue (from someone in Salzburg) 6 Hasso Krull maalased märkama, et eesti rahvakunstis statistics). Lettering on the book covers Elu nagu muinasjutus 10 / Life like a fairy- ei leidu matrjokasid ega merevaigust tells more about the expected consumer tale 14 Liivi muinasjutt Kümnekingalised esemeid. than the actual contents of a book, reflect- peavad pulma / Livonian fairy-tale Ungari ulmekirjaniku Istvan Nemere ing in addition to the rays of sun the Wedding-party of the Ten-shoes 12 Clare teos Gagarin kosminen valhe? Tallinn flâneurs. Thomson Aleksander Suur? Alexander the lahendab oma soomekeelse pealkirjaga The first impression evokes nostalgia Great? 16 okolaadiokk / Choc Horror 17 elegantselt nõukogude utoopiast jäänud for the pre-Second World War Tallinn; for Jaak Jõerüüt Katkend novellist Mr. Diksit painavaid probleeme. the town and its apparent security that is / Excerpt from the short story Mr. Diksit 19 Foto photo David Bate Väljapaneku parempoolses osas evident when leafing through a book Pic- David Bate Touristica Semiosis 24 Mats leiduvate raamatute kaaned kõnelevad turesque Estonia, where Estonia is repre- Eriksson MOCKBA 400 30 Ebba Moi Mida enam eesti publikule Eduard Wiiralti sented by the cover picture of the Old tähendab olla venelane? / What makes you graafika luksusalbumi, Peeter Toominga EESSÕNA Tallinna praktikad on kokku Town of Tallinn.
    [Show full text]
  • Rajatavat Kompassi Platsi Ilmestab Istem¤¤R
    13. september 2004 Halduskogus Uudised Halduskogu Investeerida tuleb suvepuhkuselt tagasi haljastusse ja teedesse 24. augustil pidas Kesklinna haldus- Kesklinna valitsus soovib, et Tallinn kogu esimese istungi pärast suvist värskendaks järgmisel aastal nelja sü- pausi, uute liikmetena osalevad ko- dalinna pargi ilmet, puhastaks Snelli gu töös Jaana Liigand (Res Publica) tiigi, rajaks Koidu tänavale allee ning ja Anna-Greta Gutman (Isamaaliit). Pirita jalgrattatee äärde pinkide ja Halduskogu kuulas ära linnaosava- prügikastidega puhkekohad. nema Keit Pentuse info reservfondi ka- Tee-ehituses peab Kesklinna valit- sutamise ja 2005. aasta eelarve koosta- sus linnavalitsusele saadetud taotlu- mise kohta. Rain Veetõusme andis üle- ses esmatähtsaks Tartu maantee ehi- vaate revisjonikomisjoni tööst. tuse jätkamist, Toompuiestee ja Gon- Mitmete tingimustega kooskõlas- siori tänava rekonstrueerimist ning tati Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Põhjaväila ehituse jätkamist. Kaarli pst maa-ala detailplaneering. «Kesklinna parkidest vajavad järg- Heakskiidu said ka Ahtri 6 krundi, misel aastal investeeringuid Tuvi tä- Vana-Viru 13 / Aia 4 kinnistu ja Tuuk- nava park, kuhu sel aastal ei olnud ri 42 kinnistu detailplaneeringud, sa- eelarves üldse raha ette nähtud ja muti Uue-Maailma 24 ja 26 ning seetõttu ei ole pargis tänaseni isegi Uue-Maailma 28 / Luha 37 kinnistute korralikku muru,» selgitas Kesklinna detailplaneering. vanem Keit Pentus. «Samamoodi Halduskogu toetas Tallinna linna- ootavad värskendust Hirvepark ja valitsuse korralduse eelnõu Pikk jalg 9 Tornide väljak. Kindlasti soovime, et äriruumide üürile andmise kohta osa- järgmisel aastal saaks lõpetatud Mu- ühingule Kinaver, tehes ettepaneku sumäe rekonstrueerimine.» sõlmida leping kümneks aastaks. Koidu tänaval võeti viimased va- Arutati ka Suurtüki tänava, Ran- nad ja haiged paplid maha neli aastat namäe tee ja Laboratooriumi tänava tagasi koos lubadusega rajada uus al- vahelise ala ning Tornide väljaku ja lee.
    [Show full text]
  • Hilton Tallinn Park the Facts
    HILTON TALLINN PARK THE FACTS Located on the edge of Politsei Park just steps away from the city AT A GLANCE centre, Hilton Tallinn Park ensures an unforgettable stay. Take in the • 202 guest rooms including 27 suites spectacular views of the enchanting Old Town and harbour showcased across 9 floors to their fullest by the hotel’s captivating modern glass structure. Enjoy • Executive Floor and Lounge spacious guest rooms, warm and professional service, and amenities • 10 flexible meeting rooms with a designed with guests in mind. With an impressive range of flexible, 530 capacity ballroom • Complimentary wireless internet access state-of-the-art business and meeting facilities close to all the major throughout the hotel attractions, it is an ideal venue for business and leisure travellers alike. • Heated indoor pool and eforea spa • Hilton Fitness – 24 hours, 7 days a week • Restaurant with all day dining, terrace and Lobby Bar Combining flexible spaces, professional services and extensive facilities with the latest technology, we ensure successful events. · 10 flexible meeting rooms for up to 800 delegates · Ballroom with 530 capacity and heavy goods access · State-of-the-art equipment · Complimentary Wi-Fi · Pre-function area for up to 800 guests. OUR ROOMS OUR FACILITIES GUEST ROOMS EXECUTIVE LOUNGE Bask in absolute comfort with panoramic Keep up with work in our Executive Lounge, offering views from the floor to ceiling windows of panoramic views of the Old Town and harbour, EAT & DRINK our 32m2 modern guest rooms. Stay on top professional service and dedicated business of business with a large workstation and support, including Express Check-In/Check-Out CAFÉ AND BAR LINNUTEE complimentary Wi-Fi.
    [Show full text]
  • Financeestonia International Forum 2013
    FinanceEstonia International Forum 2013 June 6th to 7th in Tallinn, Estonia WIFI password in Swissotel conference center is: events Dear participant of the Forum I am glad to welcome you to the first FinanceEstonia International Fo- rum, which profiles Estonia as a location for financial services. We have guests from 17 countries and Estonia’s top experts from a range of business fields participating: asset management, bank- ing, IT, legal, advisory and business transformation to name but a few. Besides a strong presence of leading Nordic banks, today there are more than 30 cross-border financial and shared services pro- viders in Estonia. We believe that we have an excellent platform on which to generate much more business. As a location Estonia stands out internationally for it’s prudent fis- cal policy (AA- rating), strong economic growth (3.2% in 2012) and well capitalized banking sector (Tier I ratio of 23%). We are well known for our buzzing Startup scene and innovative e-solutions and infrastructure (#22 in the Global IT Report). And we are very proud of our skilful and hard-working people! We believe that amid financial crises and growing challenges to improve efficiency, Estonia is in an excellent position to develop into a strong location for financial services. This Forum will be full of insight and discussion on how to capi- talize on our platform in order to offer better business services to an even wider audience. I encourage your active participation and net- working to find opportunities to work together. I hope this Forum
    [Show full text]
  • Välisõhu Kvaliteedi Mõju Inimeste Tervisele Tallinna Linnas
    Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine Hans Orru, uuringu vastutav läbiviija Tartu 2007 Eessõna Välisõhk on oluline komponent meie elukeskkonnast, mis mõjutab elanike tervist. Välis- õhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida me igapäevaselt sisse hingame. Välisõhu kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele. Õhusaaste on segu erinevatest gaasidest, piisakestest ja osakestest ning ainetest. Õhk võib olla saastatud nii linnades kui maal; sellel võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused. Peamisteks õhusaaste allikateks Tallinnas on liiklus (sõiduautod, veokid, bussid jne), olmekütmine (eeskätt puuküttega piirkonnad), suured keskkütte katlamajad, erinevad tööstusettevõtted, tänavatolm jne. Kohapeal tekkinud saastele lisandub teistest piirkonda- dest ja riikidest tulev õhusaaste, mis võidakse õhumassidega kohale kanda tuhandete kilomeetrite kauguselt. Õhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Kipitavad silmad, köha ja hingamisraskused on sagedased eeskätt kõrge õhusaaste ekspositsiooni korral. Erinevatel inimestel võivad õhusaaste korral avalduda väga erinevad sümptomid ning osadel ei esine neid üldse. Samas on mitmeid riskigruppe, näiteks südame- ja kopsuhaigustega inimesed, kes võivad olla väga tundlikud õhusaastele ja neil täheldatakse sümptomeid ka siis, kui teistel need ei avaldu. Kõrge õhusaastega perioodil võib nende seisund halveneda niivõrd, et nad peavad oma
    [Show full text]
  • Tallinna Linnaruumi Funktsioonide Ruumiline Ja Ajaline Jaotus Kesklinnas: Vanalinna Ja Südalinna Võrdlus Magistritöö Inimgeograafias
    TARTU ÜLIKOOL GEOGRAAFIA INSTITUUT SIIRI SILM Tallinna linnaruumi funktsioonide ruumiline ja ajaline jaotus kesklinnas: vanalinna ja südalinna võrdlus Magistritöö inimgeograafias Juhendaja: PhD. REIN AHAS TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 1. Linnakeskused ja neid iseloomustavad tunnused .................................................... 4 1.1. Linnakeskuse määratlemine ja peamised arengusuunad........................................ 4 1.2. Linnakeskust iseloomustavad tunnused ................................................................. 5 1.2.1 Funktsioonide mitmekesisus .......................................................................... 5 1.2.2 Sotsiaalne mitmekesisus ................................................................................ 6 1.2.3 Ajaline pidevus.............................................................................................. 7 2. Andmed ja metoodika................................................................................................. 9 2.1. Andmed.................................................................................................................. 9 2.1.1 Staatilised andmed ......................................................................................... 9 2.1.2 Dünaamilised andmed.................................................................................. 11 2.1.3 Autori osalus andmete kogumisel ja töötlemisel ........................................
    [Show full text]