Septembrinumbris: • Siseliinide sõidugraafi k on muutunud • Uut hooaega alustavad huviringid ja sporditrennid • Haruldane objekt Rae vallas kannab nime punker • Lagedil lavastati Parvepoisid

Rae valla ametlik väljaanne nr 8 september 2012

3. septembri avaaktus Lagedi lasteaed- põhikoolis. Esimese klassi õppima asunud 16 tüdrukut ja poissi on ootamas oma järjekorda, mil nad saavad kätte esimese aabitsa ja uhiuue koolimütsi. Vastvalminud juurdeehitusega Lagedi lasteaed-põhikoolis asus tänavu õppima kokku 106 õpilast, kelle kasutada on kaunid ja avarad klassiruumid ning võimalusterohke spordisaal. Käesoleva aasta lõpuks saab kool veelgi kaunimaks, sest siis lõpevad ehitustööd kooli vanas osas. 2 vallavalitsus Ülevaade Rae vallavolikogu 14. augusti istungist

• Saadi ülevaade valla eelarve täitmisest. • Jagati Salu külas asuv Salupõllu ka- lasteaia ja lähiala detailplaneering. • Otsustati taotleda munitsipaal- tastriüksus. • Muudeti detailplaneeringut, mis oli omandisse Jüri alevikus Lehmja tammiku • Jagati Kurna külas Suurepõllu katast- kehtestatud Rae Vallavolikogu 21. veebruari maaüksus. 1960. aastal looduskaitse alla riüksus. 2012 otsusega nr. 300 „Jüri aleviku Sookase võetud Lehmja tammikusse planeeritakse • Jagati Aruvalla külas Kangro katas- tee kinnistute piirkonna ja lähiala detailpla- luua puhkeala ja säilitada seda loodus- triüksus. neeringu kehtestamine“. õppe rajana. • Jagati Vaskjala külas asuv Jõe-Kalamäe • Otsustati anda rendile Rae valla mu- • Otsustati taotleda munitsipaaloman- katastriüksus. nitsipaalomandis olevad põllumajandus- disse Kopli küla Kooli tänav L1 maaüksus. • Jagati Assaku alevikus asuv Järve tee maad enampakkumise korras. • Otsustati taotleda munitsipaaloman- 13 katastriüksus. • Käsitleti Rae Vallavolikogu revisjoni- disse Kooli tn 23a maaüksus, mille siht- • Jagati Assaku alevikus asuva Vana- komisjoni 2011. aasta kontrollimiste plaani otstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Kongo katastriüksus. ja võeti vastu otsus saata revisjonikomisjoni • Otsustati taotleda munitsipaaloman- • Jagati Vaidasoo külas Allika katas- kontrollimise plaan teisele lugemisele. disse Jüri alevikus Aleviku tee 4a maaüksus, triüksus. • Määrati volikogu alatise majandus- ja mis on sihtotstarbelt transpordimaa. • Kehtestati Jüri aleviku Võsa tänava eelarvekomisjoni koosseis. Rae siseliinid pakuvad paremat sõidugraafi kut Suvel kinnitati Rae Vallavalitsu- Positiivsed muudatused mitmel pool turvalisusele mõeldes teha liinil R4 suurem se ja Harjumaa Ühistranspordikes- vallas marsruudi muudatus. Liinil pikeneb küll Lagedi Põhikooli lastel on avanenud sõiduaeg, aga ei saa lubada ka seda, et suur kuse poolt kuulutatud Rae sise- kauaoodatud võimalus jõuda hommiku- buss sõidaks üle puidust silla. liinide kaheaastase hanke võitja, ti kooli siseliiniga R2. Selle liini üks buss Vaida Põhikooli soovil toodi lastele hom- selleks osutus juba eelmisest suundub koolimaja juurde Jüri teelt ja teine mikune väljumisaeg veidi varasemaks. perioodist tuttav AS Mulgi Reisid. buss tuleb Tuulevälja külast mööda Lagedi- Üldjoontes jäid Rae siseliinide sõidu- Aruküla-Peningi teed. plaanid sarnaseks eelmisel õppeperioodil Peetri Põhikooli lapsed said käesoleval olevate sõiduplaanidega. Sarnaselt eelmisele Rae siseliinid ei ole vaid kooliõpilastele õppeaastal alustada koolitundidega pool perioodile toimub sõitjate sisenemine ja mõeldud transpordivahend sõiduks kooli ja tundi varem ning koolist kodude poole väljumine kõikides liiklusmärgiga 541a tä- kodu vahel, tegemist on vallasiseste avalike suunduvad bussid nüüdsest kahel kellaajal. histatud bussipeatustes ja Rae Vallavalitsuse, liinidega ning seal võivad sõita ka täiskas- Jüri Gümnaasiumi suureks mureks oli Ühistranspordikeskuse ning Vedaja vahel vanud. Tavagraafi kute alusel alustati tööd see, et Lagedi suuna buss jõudis liiga vara kokku lepitud peatumiskohtades. 4. septembrist. Tasuta sõiduõiguse saavad kooli. Alates sellest õppeaastast jõuavad La- Info graafi kute ja sõiduplaanide osas on valla koolide õpilased, kelle enda ja mõlema gedi suuna siseliini R2 bussid kooli juurde leitav Harjumaa Ühistranspordikeskuse vanema elukoht on rahvastikuregistri and- mõistlikul ajal - üks buss suundub koolimaja (http://www.harjuytk.ee) ja valla koolide metel olnud Rae vallas vähemalt kolm kuud. juurde Jüri teelt ja teine buss Tuulevälja kodulehtedel. Kes tasuta sõiduõigust ei oma, ostavad osta külast, mööda Lagedi-Aruküla-Peningi teed. üksikpileti hinnaga 80 senti või kuukaardi Tänu Patika - Veskitaguse vahelise Veski- KAI LASN hinnaga 16 eurot. taguse silla vähesele kandevõimele tuli laste hariduse spetsialist

RAE VALLAVALITSUS Ranitsatoetust saab taotleda septembri lõpuni Aruküla tee 9 75301 Jüri Esimene koolikell helises Rae vallas tä- Harjumaa navu enam kui kahesajale koolijütsile. Rae vald toetab vallas elavaid I klassis kooliteed Tel: 605 6750; 605 6770 alustavate laste vanemaid ranitsatoetusega, Kodanike vastuvõtuajad mis on 100 eurot. Esmaspäev kell 9.00- 17.00 Toetust makstakse tingimusel, et laps ja tema mõlemad vanemad on rahvastikure- (lõuna kell 13.00- 14.00) gistri andmetel Rae valla elanikud vähemalt Kolmapäev 3 kuud enne taotluse esitamist. kell 14.00-18.00 Toetus on ühekordne ning avaldus toe- tuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada septembrikuus. Ranitsatoetusi hakatakse välja maksma septembrikuu teises pooles. Lisainfo Kristi Aru, telefon 6056752 ja Kõik esimesse klassi astunud koo- e-mail [email protected]. liõpilased said vallalt kingituseks RS mälupulga.

Rae Sõnumid · september 2012 vallavalitsus 3 Info detailplaneeringute kohta Rae Vallavalitsus teatab järgmise detailplaneeringu algatamisest: Ülejõe küla Raadiojaama tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse 28. augusti 2012 korraldusega „Ülejõe küla Raadiojaama tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Planeeritav ala asub Ülejõe külas Pirita jõe ja Raadiojaama tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistule toimub Raadiojaama teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,82 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu üheks elamumaa sihtotstarbeli- seks kinnistuks ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudeaga varustamine ning haljastus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla kehtiva üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud elamumaa juhtotstarve. Järgmise detailplaneeringu avalikust väljapanekust 20.09.-04.10.2012 Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9: Pajupea küla Aasa 2 kinnistu detailplaneering Detailplaneering on vastu võetud Rae Vallavalitsuse 4. septembri 2012 korraldusega. Planeeritav ala asub Pajupea külas valla idapiiri läheduses, Jüri-Aruküla maantee ja Leivajõe vahelisel alal. Juurdepääs alale toimub Tankisilla teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmär- giks on jagada kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbeliseks krundiks, määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on vastav valla kehtivale üldplaneeringule. Vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringule esitada hiljemalt 04.10.2012. Järgmise detailplaneeringu kehtestamisest: Jüri aleviku Võsa tänava lasteaia ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 14. augusti 2012 korraldusega nr. 384. Planeeritav ala asub Jüri aleviku keskuses Laste tänava ja Võsa tänava ristmikul. Juurdepääs alale toimub Laste tänavalt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae valla kehtivat üldplaneeringut, moodustada ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbeline krunt lasteaia rajamise eesmärgil, määrata sellest tulenev ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada liikluskorraldus, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneering muudab kehtivat Rae valla üldplaneeringut, kuid on kooskõlas menetletava Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga.

Täiendavalt on detailplaneeringutega seotud materjalidega võimalik tutvuda http://gis.rae.ee/.

Spordi- ja huvitegevuse toetust on välja Peetri Lasteaed– makstud I poolaastal pea 37 000 eurot Põhikooli ehituseks Kõige populaarsemad spordialad noorte hulgas, mille harrastamist on vallavalitsus laekus 10 pakkumist esimesel poolaastal toetanud, on ujumi- ne, judo ja võistlustants. Kokku on vald Peetri Lasteaed-Põhikooli juurde- maksnud sporditegevuse toetusi summas ehitustööde teostamiseks korraldatud 31 334 eurot. avatud hankemenetlusega riigihankes Huvitegevuseks on makstud toetust välja osales oma pakkumisega 10 ehitusfi r- summas 5400 eurot. mat. Rae Vallavalitsus teostab pakku- Vallavalitsus lähtub spordi ja huvitegevu- miste üle ettenähtud kontrolli ning kõik se välja maksmisel volikogu määrusest nr. hanketingimustele vastavad pakkumi- 37 (16. november 2010), mis reguleerib Rae sed kvalifi tseeritakse. Leping töö teosta- valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks miseks sõlmitakse odavaima pakkumise peretoetuste maksmist ja lapse koolitee ku- teinud ettevõttega. lude hüvitamist. Peetri Lasteaed–Põhikooli on plaanis Kultuurispetsialisti Kristi Aru sõnul saa- laiendada 214 koha võrra, mille tulemu- vad kuluhüvitist taotleda 5-19 aastaste laste sel saab Peetri põhikoolis õppida 648 vanemad või lapse ainuhooldusõigust omav Sporditegevusega kaasneva kulu vanem või lapse eestkostja, kes on Rae valla last. Lisaks laiendatakse raamatukogu, elanik olnud vähemalt 3 kuud. hüvitamiseks tuleb esitada taotlus, mida saavad tulevikus kasutada kõik Kuluhüvitist saab taotleda treeningtasu mis on kätte saadav aadressil aleviku elanikud. Peetri lasteaed saab maksmiseks või huvitegevuse eest õppe- www.rae.ee. juurde 240 kohta. „Laiendatud Peet- maksu maksmiseks kulu tõendava doku- ri Lasteaed–Põhikooli tahame avada mendi või selle koopia alusel. „Kui taotleja seks kuni 50% tasutud treening- ja/või 1. septembril 2013,“ ütles vallavanem laps on vanuses 18 – 19 eluaastat ning õpib õppetasust. Nelja ja enama lapselise pere Mart Võrklaev, kes lisas, et ehitustöö- kutsekooli, gümnaasiumi või kõrgkooli päe- lapse hüvitis ühes kalendriaastas on kuni dega loodetakse alustada juba tänavu vases õppevormis, tuleb lisada taotlusele 75% tasutud treening- ja/või õppetasust septembris. koolitõend,“ refereerib Kristi Aru määrust. Järgmine taotluste esitamise tähtaeg on Hüvitist makstakse vastavalt eelarve- 15. detsember. RS listele vahenditele spordi- ja huvitegevu- RS

september 2012 · Rae Sõnumid 4 uudised

Septembris tuleb Harjumaa ühistrans- Naiskodukaitse plaanib pordis kasutusele Jüris avada uue üksuse e-kaardi süsteem Naiskodukaitse otsib Rae vallas 21. septembrist hakkab Harju- isamaalisi naisi, teatas naiskodu- maa ühistranspordis tööle uus pi- kaitse liige Reinika Tatter, kes sei- letimüügisüsteem. Senist paber- sab selle eest, et Rae vald saaks piletit hakkab asendama e-kaart, oma jaoskonna. üksikpileteid saab bussijuhilt sularaha eest ka edaspidi osta. Kas kõlab intrigeerivalt - naised tulge riiki kaitsma? Tegelikult saab oma riigi kaitsesse Naiskodukaitsjad maakaitsepäeval. Kui seni sai pileti osta bussijuhi käest panustada ka püssi kätte võtmata. Naisko- sularaha eest, siis nüüd lisandub uus või- dukaitse on üle-eestiline vabatahtlik naisi õpetanud järelekasvu Noorkotkaste ja Kodu- malus – pileti saab osta spetsiaalsele e-kaar- koondav organisatsioon, mis annab oma pa- tütarde näol; tegelenud tervislike eluviiside dile ehk Ühiskaardile laetud rahaga. Uued nuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi propageerimisega osaledes jalgsi- ja jalgrat- e-kaardid hakkavad kehtima nii Tallinnas Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning tamatkadel ning sportlikel ja militaarsetel kui Harjumaal. isamaaliste traditsioonide hoidmise. Naistele võistlustel; tegelenud eneseharimisega ja Et Ühiskaardiga piletit osta, tuleb kaar- on antud võimalus suurendada iseenda, oma teiste õpetamisega läbides vajalikud baas- dile eelnevalt raha laadida. Selleks on kaks lähedaste ja laiemalt kogu rahva turvalisust. väljaõpped, erialakursused ja jagades teistega võimalust – Tallinna ja Harjumaa müü- õpitut-kogetut ning tehes palju muudki. gipunktides ning bussijuhi juures bussis, Mida teevad naiskodukaitsjad tänapäeval? kusjuures bussis saab raha kaardile laadida Praegusel ajahetkel on Naiskodukaitses Alustati 85 aastat tagasi ainult viie euro või selle kordse väärtuses võimalik tegeleda meditsiini, toitlustuse, Naiskodukaitse ajalugu ulatub aastasse (näiteks 10, 15 jne eurot). Kuupileteid bus- side- ja staabitööga, võtta osa avalike suhete 1924, mil loodi Naiskodukaitse esimesed jaos- sist osta ei saa. Müügikohti, kus raha kaar- erialagrupi tegevustest ning tagada formee- konnad, sel hetkel veel Kaitseliidu naisüksuste dile laadida saab, on palju – postkontorid, rimist. Oluline osa on noortega tegelemisel, nime all, kuid juba aastal 1927 moodusta- R-kioskid, mitmed kauplused, kioskid ning naiskodukaitsjad on Kodutütarde juhiks. ti Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu ka Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroo. Naiskodukaitse peab oluliseks tervislikke eriorganisatsioon Naiskodukaitse (esialgse Lisaks on võimalik kaardile raha laadida ka eluviise ja liikumist, seega on moodustatud nimega ”Kodukaitse naisühing”). Tol ajal olid internetipangas, mobiil- ja lauatelefoniga, ka spordigrupid, et võistelda nii rahvaspor- peamisteks ülesanneteks sanitaar-, toitlustus-, info- ja ostuliinilt 11800 ning otsekorral- di- kui militaarvõistlustel. Oma pikkade varustus-, majandus-, propaganda- ja noor- dusega. traditsioonide hoidmiseks saab osa võtta ka tetöö. Hiljem lisandusid spordi- ja sideeriala. Senised sõidusoodustused jäävad keh- kultuurilistest tegevustest. Seega katab üks 1935. aastal pidi Naiskodukaitse kaasa aitama tima. Selleks, et soodustusi arvestataks organisatsioon väga laia tegevuste spektri, sanitaarvarustuse muretsemisele, haiglate ja õigele inimesele, tuleb Ühiskaart isikustada. milles kindlasti leiavad oma väljundi nii toitlustuspunktide organiseerimise kavade Seda saab teha internetis või teistes Ühis- nooremad kui ka eakamad naised. väljatöötamisele ning vajaliku sanitaar- ning kaardi müügikohtades. Naiskodukaitses osalemine on kõige pa- toitlustuspersonali väljaõpetamisele. Uued piletid vahetavad Harjumaal väl- rem viis naistel olla kaasatud ja panustada Kes soovib liituda naiskodukaitsjatega, ja seni kasutusel olnud paberist kuukaar- riigikaitsesse. Naiskodukaitse organisatsioon võib võtta ühendust e-posti aadressil Reini- did, mis kehtisid kuu esimesest päevast tõstab esile isamaalisi aateid ja traditsioonide [email protected] või helistada numbrile 53 kuu viimase päevani. Need asenduvad hoidmist ning aitab kaasa kaitsetahte kasva- 40 93 97, Reinika Tatter. Naiskodukaitse Har- 30 päeva piletitega, mis hakkavad kehti- tamisele, kodanike julgeoleku kindlustamise- ju ringkond korraldab koostöös Kaitseliidu, ma ostmise päevast. Kuukaarti saab osta le, enesearendamisele, ühiskondliku tegevuse Noorkotkaste ja Kodutütardega perehommiku uuele piletikaardile samamoodi nagu ja tervislike eluviiside harrastamisele. Jüri asulas vallamaja tagusel platsil. Kokkusaa- seni ID-piletit. Nii on toimetanud ka kogu Harju ring- mise aeg on 9. septembril kell 11.00 - 15.00. Ühtseid sõidusoodustusi Harjumaal kond – toetanud oma tegevusega Kaitseliitu, Tegevust jagub kogu perele - loterii, hommi- seni ei olnud ja ka uue süsteemi juuru- osaledes formeerimisel, tagades esmaabi ja kused pannkoogid, perekondlik võistlus, püssi tamisega neid ei kehtestata, kuid 2013. toitlustamise meeste õppustel; kasvatanud ja laskmine ja palju muud põnevat. aasta jooksul on plaanis e-kaardi süstee- mi laiendada kõigile Harjumaa omavalit- Veefi rma Elveso alustab rekonstrueerimistöödega suste siseliinidele, mida halduslepingute kaudu haldab Harjumaa Ühistranspor- Vana-Aaviku elurajoonis dikeskus. „23. augustil sõlmisid AS Elveso ja vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Samuti AS Vensen ehitustööde lepingu Aavi- on ette nähtud uute reoveepumplate tule- Uue piletisüsteemi kohta saab lisain- ku küla Vana-Aaviku elurajooni vee- ja tõrjehüdrantide ja tuletõrjevee mahutite fot internetist aadressil www.pilet.ee ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstruee- paigaldus ning bioveetiikide likvideeri- telefonil 11800. Samuti võib küsimustega rimiseks,“ teatas Elveso juhatuse liige mine. Tööd lõpetakse 2013. aasta suvel. pöörduda e-postiaadressil [email protected]. Meelis Kasemaa. Ehitustööde maksumus on juhatuse Mahukate töödega alustatakse 15. liikme teatel 887 135 eurot. KRISTJAN KONKS septembril. Plaanis on paigaldada uued RS Ühendatud Piletid AS

Rae Sõnumid · september 2012 tasub teada 5 1. oktoobrini saab taotleda toetust kohaliku omaalgatuse programmist Kohaliku omaalgatuse programm (edas- erilist, mis jääb kõlama huvitavalt ja pakub Projekti koostamisel saad küsida täpsus- pidi KOA programm) on üle-eestiline toe- uudset või põnevat lahendust kogukonna tusi Harju Maavalitsuse KOA programmi tuste eraldamise süsteem, mille eesmärgiks elu arenguks. Harju Ettevõtlus- ja Aren- kontaktisikult Maret Välja käest telefonidel on toetada kohalikku arengut ja piirkonda- duskeskuse konsultandi Demis Vossi sõnul 611 8773 ja 507 7450. de konkurentsivõime kasvu läbi kohalike pakub KOA programm Harjumaa elanikele Oma taotluse saad enne esitamist saata elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise erakordse võimaluse saada toetust uudsete Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse mei- ja koostöö tugevdamise. Toetatakse kogu- ja nutikate lahenduste elluviimiseks koha- liaadressile [email protected] tagasiside saa- konna liikmete koolitusi, kohaliku arengu liku elu põnevaks muutmisel. „Kvalitatiiv- miseks. Tehke seda piisavalt varakult, et kavandamist ja elukeskkonna parandamist, ne areng ka juba sissetöötatud tegevuste jõuaksite vajadusel veel muudatusi sisse viia ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustami- juures ning selle selge kirjeldamine pro- ning dokumente lisada - seega mitte hiljem sele ning kohaliku identiteedi ja sidususe jektitaotluses loob olulise eelduse toetuse kui 24. septembril. tugevdamisele suunatud tegevusi. eraldamiseks. Sellised projektid saavad aga sündida vaid kogukonnaga koostöös – eks 2012. aastal eraldatud toetused Soovitused projektitaotluse koostamiseks ühised kogemused suurendavad teadmist 2012. esimeses voorus eraldas Harju Taotluse koostamisel palun tutvu taotle- ja annavad suuremat kasu,“ annab Demis Maavalitsus toetust kokku 96-le projektile. mise tingimustega EAS-i veebilehel http:// taotlejatele soovitused oma kogemusest. Minimaalne küsitud ja eraldatud summa www.eas.ee. Tingimused muutuvad pidevalt oli 151 eurot, üle poole eraldatud toetustest ning igal aastal on uus taotluse vorm – seega Taotluste konsulteerimine ja esitamine olid aga suuremad kui 1416,50 eurot. Kõige ära jää lootma ainult oma eelmistele koge- Kodanikuühendused, milles ei osale ning enam oli toetuse saajate seas Jõelähtme valla mustele! Kasuta kindlasti viimast taotlusan- mis ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse (11), Tallinna asumite (10) ja Harku valla (8) keedi vormi, mida veebilehel pakutakse. ega riigi poolt, on oodatud esitama taotlusi ühendusi. Toetati külapäevade ja ühisüri- Samuti tutvu hindamiskriteeriumidega, mis projektidele (vähemalt 10%-se omafi nant- tuste korraldamist, tutvustavate materjalide aitavad Sind taotluse koostamisel. seeringuga) KOA programmi 2012. aasta koostamist, õpetlikke ja harivaid tegevusi, Veendu, et planeeritavad tegevused on II taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg küla- ja mänguväljakute korrastamist või KOA programmi raames ikkagi abikõlbu- on 1. oktoober ning toetuse määr on ku- rajamist, küla arengukava koostamist ning likud! Kuna taotlusvooru laekub kuni 200 ni 1600 eurot. Taotlused esitatakse Harju palju muid koostöötegevusi. taotlust ning hindajad peavad neid kiirelt Maavalitsusele, [email protected] , LIANNE RISTIKIVI menetlema, siis püüa tuua projekti midagi Roosikrantsi 12 15077 Tallinn. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Muinasjututund Jüri raamatukogus

Laupäeval, 29. septembril kell 12.00-13.00 KAUP KÄEST KÄTTE!!! Loeme lastele ungari muinasjuttu „KULDLUKUKE“ ja meisterdame

Raamatukogu üheskoos. 29. Septembril kell 11.00-14.00 Veskitaguse külas Sõõru jõekäärus! Oodatud on kõik väikesed ja suured Tulge ostma, müüma, vahetama kõike, muinasjutuhuvilised! mis hing ihkab Jüri nööpnõelast naerini ja käsitööst künnimasinani! (Sügissaadused, küspsetised, käsitöö, taimed, kodutarbed, riided, jalanõud, mänguasjad, raamatud, ehted, mööbel...) Jüri Gümnaasium pakub tööd - eripedagoogile Toimub ka parima talvehoidise väljaselgitamine! - välihooldusspetsialistile

Töö tegemise koht: Laste tn 3, Parim 2012 Jüri, Rae vald, Harjumaa

Osalemistasuks hea tuju ja rõõmus meel! Tööleasumise aeg: niipea kui võimalik Kauplemine toimub autode pealt ja/või kaasavõetud laudadelt! Palume esitada avalduse ja CV aadressil Info ja registreerimine telefonidel Laste tn 3, Jüri, Harjumaa 75301 või 5245043(Helen) ja 5219364(Peeter) või e-mailidel: [email protected], meiliaadressil [email protected] hiljemalt [email protected] 17. septembriks 2012. Info telefonidel 622 4200 või 5551 4684.

september 2012 · Rae Sõnumid 6 tasub teada XV täiskasvanud õppija nädal Rae vallas

12. – 19. oktoober 2012 “Õige aeg õppida”

Registreerimine te- Kuupäev Kellaaeg Õpituba, loeng, treening Lektor, koolita- Osalemise Toimumise koht lefonidel ja e- posti ja, treener tasu aadressil Keeleõppe võimalustest Rae 13. sept 19.00 Kultuurikeskuses (avatud Evelin Müüripeal tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] tund) Valla ekskursioon- Mõigu, 15. sept 11.00 Lagedi ja Kautjala mõisad ja Varje Malsroos tasuta Rae Vald 6056759 [email protected] mõisnikud Kunstipäev- joonistame 15. sept 11.00-14.00 inimest Eve Kaaret 5 eurot Rae Koolimaja [email protected] 16. sept 15.00 Fotojaht- pildistame loodust Üllar Raasik 4 eurot Rae Koolimaja [email protected] 6224240 16. sept 17.00 Jooga Kristi Pedaru tasuta Jüri Spordihoone [email protected] Katriina Maidla ja 6224240 22. sept 13.00 Zumba Marek Tihhonov 5 eurot Jüri Spordihoone [email protected] Hiina meditsiin igapäevaelus Rene ja Ursula 23. sept 16.00-18.30 ja Kristallide tervendav vägi Bürkland tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] 6224240 25. sept 18.00 Bodytoning Marek Sooäär 1,90 eurot Jüri Spordihoone [email protected] 28. sept-30. Marianne Ro- [email protected] sept “Rohenäppude” reis Leetu senfeld 110 eurot Leedu 5029006 6224245 3. okt 18.30-20.00 Elupäästev esmaabi Anni Sarv tasuta Jüri Gümnaasium [email protected] 4. okt 18.00 Itaalia toidud minu köögis Sirje Saks 5 eurot Jüri Gümnaasium 6056759 [email protected] Metsamoori taimekosmee- 5. okt 13.00-15.00 tika loeng “Ihu ja hinge ilu Irje Karjus tasuta Õie Lasteaed [email protected] vägi loodusest” 53414387 Ravimtaimede kodune kasu- 10. okt 18.00-19.30 tamine Tiiu Väinsaar tasuta Jüri Raamatukogu 6056759 [email protected] Erinevad soolad ja suhkrud 11. okt 18.00-20.00 ning nende liigtarvitamise ohud Ene Mägi tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] Ujumise algõpetuse põhitõed 6224240 11. okt 20.00 ja näidistrenn Maiu Herzmann 1,90 eurot Jüri Spordihoone [email protected] 16. okt 18.00-20.00 Suhtluskoolitus Jaanus Kangur tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] 6224245 16. okt 18.00 Lapitehnikas pajalapid Irja Laidvee tasuta Jüri Gümnaasium [email protected] 16. okt 19.00-20.00 Zumba Laura Orav tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] 16. okt 19.00-20.00 Jooga muusika saatel Triin Meesit tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] Personaaltreeningu näidist- 6224240 17. okt 20.00 renn jõusaalis 1,90 eurot Jüri Spordihoone [email protected] Hapupiimaleiva valmistami- 18. okt 18.00 ne, pärmitaigna valmistamine Kaja Kalmer ja 10 eurot Jüri Gümnaasium 6224245 ja küpsetised pärmi taignast Lauli Viitkin [email protected] 18. okt 19.00-20.00 Kõhutrimm Kristel Soodla tasuta Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] Ehete valmistamine polü- 25. okt 18.00 meersavist Terje Jaamul 5 eurot Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] Tervislikud toidud, mida 6224245 1. nov 18.00 lapsed armastavad Ljudmilla Toom tasuta Jüri Gümnaasium [email protected] 8. nov ja Martsipanist kujude meister- 13. nov 18.00 damine ja maalimine Svetlana Härm 10 eurot Rae Kultuurikeskus 6056759 [email protected] 22. nov ja 6056759 29. nov 18.00 Piparkoogimaja valmistamine Virve Jaamul 10 eurot Jüri Gümnaasium [email protected] TTervislikudervisli toidud, mida llapsedapsed armastavada Ljudmilla Toom tasuta Lasteaed Pillerpall 5200556 Osalemiseks vajalik eelregistreerimine! Koolituskava täiendusi ja muudatusi vaata Rae Kultuurikeskuse kodulehelt http://kultuur.rae.ee ÕPIME MÕNUGA!

Rae Sõnumid · september 2012 tasub teada 7

Peetris algavad idamaise tantsu kursused Mesindus on järjest Kõhutantsu tunnid algtasemele populaarsem hakkavad toimuma pühapäeviti Vaatamata keskmisest jahedamale suve- kell 17.00-18.00 Kuma tee 1 asu- le on mesimummid oma tubli tööga kärjed vas uues treeningsaalis. jälle mett täis korjanud. Ei ole selle aasta saak küll sama rohke kui eelmisel suvel, Tundidesse on oodatud kõik naised ole- kuid oskaja mesinik oma osa saab ikka. nemata vanusest, kehakaalust, treenituse Lisaks meele ja mesindamise mõnusale tasemest ja varasemast tantsukogemusest! tegevusele kannavad mesiniku õunapuud, Alustame treeningutega 0-tasemest ning ploomid ja kirsid tunduvalt suuremat saa- igaüks saab hakkama. kogenud treeneri juhendamisel hubases ja ki. Ka mesiniku naaber olla on igati kasulik avaras peegelsaalis. -värske mesi tuleb üleaedselt ja tolmelda- Miks alustame treeningutega Peetri Idamaine tants on naiselik ja emotsio- misel mesilased piire ei tunne. alevikus? naalne väljendusviis, mis haarab liikumisse Eesti on Euroopa üks metsarikka- Alustame treeningutega Peetri külas, sest kogu keha pisemadki lihased, viib mõtted maid maid. Väga mitmekesine taimestik hetkel ei ole siin sellist võimalust ning soo- argimuredelt ning avab ukse täiesti uude ja annab meile igati eelise nii mee kvali- vime, et inimesed saaksid käia trennis oma äärmiselt põnevasse maailma. teedi kui ka maitse osas. Eestis võiks kodukoha lähedal. Treeningud toimuvad LIISA VOO mesi olla üks eksportartikkel. Praegused meekogused seda kahjuks ei võimalda. Loengusari “Mängime lapse lugema!” Meie read on veel liiga hõredad. Suvel koos Eesti Mesinike Liiduga Lagedi Raamatukogus Jüri Kihelkonna Meepäeva korraldades sai selgeks, et huvilisi on palju. Nüüd on Koolitaja Maili Liinev, kes on kahe lapse Millal loodud MTÜ – Jüri Kihelkonna Mesin- ema, eripedagoog ja Eesti Lugemisühingu peaks lapse- duse Selts, kuhu kutsume kõiki huvilisi juhatuse esinaine, räägib rõõmsalt ja kaasa- le raamatuid liituma. Meie eesmärk on koondada kõik kiskuvalt võimalustest, kuidas muuta lapsele tutvustama ja ümberkaudsed mesindushuvilised ini- lugemine toredaks, et ta ka tulevikus sooviks kuidas kõige mesed ühtse laua taha, kus saaks arutleda ise raamatuid uurida ja lugemaõppimine väiksemaga mesinduse teemadel, kuulata kogenud paremini sujuks. raamatuid mesinike nõuandeid ja jagada omi mõt- vaadata nii, teid ja kogemusi. Oma tegevust tahame 4. oktoober neljapäev 18.30-19.30 et ta ka edas- korraldada klubilises vormis, kuhu kõik ”Kuidas toetada lapse kohanemist koo- pidi raamatu- mesindushuvilised on teretulnud. liga?!” test huvituks? Esimene kokkusaamine toimub Jüri Kooliga kohanemine on suur muutus Milliseid raa- Kultuurikeskuses 25. septembril kell kogu perele. Kuidas toetada lapse kohane- matuid kõige väiksematele valida ja kui- 18.00. mist kooliga, kas lapsega peaks koos õppima das nendega mängida? Kuidas luua koju Õhtu külaliseks on mahemesinik ja kuidas kehtestada uued reeglid kodus? lugemispesa, mis motiveerib last raamatut ja mesinduskonsulent Eha Metsallik. Kuidas innustada last lugema ja rõõmuga vaatama? Täpsem info: Leili Otsa (telefon koolitükke tegema? 5133150) ja Olev Raid (telefon 5016072) 29.november neljapäev 18.30-19.30 18. oktoober neljapäev 18.30-19.30 ”Õnnelik lapsevanem - õnnelik laps” JAANUS TÕNISSON ”Kuidas õpetada laps läbi mängu lugema!?” Kuidas hoida oma lapsega häid suhteid, Soodevahe külavanem, hobimesinik Lugema õppimine peaks olema lihtne ja kuidas jääda konfl iktsituatsioonides rahu- mänguline tegevus, mida naudivad nii laps likuks täiskasvanuks ja olla oma lapsele kui ka lapsevanemad. Kuidas õpetada laps toeks? Kuidas toetada ennast ja saada hak- Lagedi segakoor Heliand lugema nii, et säiliks lugemishuvi? Mida peaks kama pere, töö ja majapidamisega? Millised ootab uusi lauljaid kõikidesse õpetamisel vältima ja millised lugema meeli- on parimad suhtlemisvõtted, et peres oleks häälerühmadesse tamise nipid mõjuvad lapsele motiveerivalt? kõigi jaoks hea õhkkond? Saame kokku esmaspäeval 1. november neljapäev 18.30-19.30 Registreerimine telefonidel 6766239 ja 17. septembril 19.00 Lagedi ”Lugemispisik pisikestele” 5220820 või [email protected] uues koolimajas. Lisainfo telefonil 5344 0595, MTÜ Vabaajakeskus Vanad ja Noored Silja Tammeleht korraldab "rohenäppudele" õppereisi marsruudil Jüri-Rundale-Vilnius-Trakai-Bauska. Giidiks tun- tud aiandustark Mati Laane. Sõit toimub 28.-30. septembrini. Huvi korral küsi lisainfot telefonil 5029006 (Marianne Rosenfeld) või vaata meie pikemat reisikava aadressil www.alustamealgusest123.blogspot.com

september 2012 · Rae Sõnumid 8 tasub teada

Päikeseenergiaseadmete tootmisliini avamisel septembris 2011. Rae valla suurettevõte ABB pakub häid töökohti ja arenguvõimalusi

ıÄrge minge linna tööle!„ – sel- gu ABB tootmine ümber Jürisse. Avatav lise kirjaga plakatit sooviks juhtiva uus tootmis- ja büroohoone koondab nii Millega tegeleb ABB? Maardu kui Keila tehase. Kahe tootmisük- energeetika- ja automaatikaet- suse ületoomisega Jürisse tuuakse üle ka ABB (www.abb.com) on ülemaailmne tevõtte ABB Balti riikide juht Bo töötajad, kuid asutus, kus on üle tuhande tehnoloogialiider energeetika ja auto- Henriksson Rae valla Jüri aleviku töökoha, vajab üsna sageli uusi spetsialiste ja maatika valdkonnas, mille kliendid on tänavatel tulevikus näha. Henriksson sooviks väga, et kohalikud Rae infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. valla elanikud leiaksid tee ABB-sse. ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vä- hendada tootmisega seotud keskkonna- Valgetähe III klassi teenetemärgiga auta- mõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi sustatud väärikas juht ei pea paljuks kasvõi ise „Aastas võtame tööle 130 000-le inimesele sajas riigis. plakateid kleepida, peaasi et ükskord ometi ligi 200 inimest.“ hakkaks ABB Jüri tootmisüksused, mis pa- kuvad tänasel päeval tööd ligikaudu 800 ini- Paralleelselt ettevalmistatud töötajate mesele, kohalikele inimestele silma paistma. Tootmisettevõttes tööd otsivatel inimes- otsinguga tuntakse huvi ka spetsiifi lise ette- Tänapäeval on inimesed mobiilsed ja tel tasub ABB tööpakkumistel silma peal valmistuseta, kuid hea tahtmise ja tehnilise paljudele ei ole probleemiks sõita tööle jõud- hoida juba praegu, sest mitmekülgne vär- taibuga inimeste vastu, sest ettevõtte kooli- miseks maha kasvõi sada kilomeetrit. Samas, bamine käib ettevõttes pidevalt. „Otsime tab ka endale ise töötajaid. Personalijuht ja miks ei võiks inimene elada mugavamalt ja tugiüksustesse töötajaid, insenere, masina- tegevjuht tõdevad, et paraku ükski kutsekool käia tööl oma kodu lähedal, kui tööd on, tehasesse töölisi,“ resümeerib Vabrit-Raadla Eestis veel ABB-le vajalikul määral spetsia- arutleb Henriksson. augusti keskpaiga otsingud. liste ette ei valmistagi. „Aastas võtame tööle ligi 200 inimest,“ „Kutsekoolidel ei ole pakkuda seda, mida ütleb valdkonna personalijuht Maarit Vajatakse motiveeritud töötajaid meil vaja,“ ütleb Henriksson, lisades, et roh- Vabrit-Raadla ja lisab, et selline on olnud Erinevaid ameteid on ABB-s palju ning kem tuleb rõhku panna sellele, et kutsekool number arvestades inimeste liikumisi kõigis Vabrit-Raadla tõdeb, et osade tootmise vald- valmistaks paremini ette vajalikke töölisi. Eesti ABB üksustes – Jüris, Keilas, Maardus, konna ametite puhul on oluline erialane Kutsehariduskeskustest on ABB-l kõige Kundas, Tartus ja Jõhvis, kus töötab ligikau- ettevalmistus. „Inimene tuleb meile ja ta parem koostöö Tallinna Tööstushariduskes- du 1200 inimest. peab teadma, kuidas skeemi lugeda, milline kusega ja Tallinna Polütehnikumiga. „ABB-l on mutrivõti ja kuidas seda kasutada. Lisaks on oma stipendiumiprogramm ja toimuvad Tehased kolivad Jürisse kokku seadmete töö tundmine ja muud sellised ühised koolitusprogrammid,“ märgib Vab- Alates märtsist 2013 korraldatakse ko- tegevused.“ rit-Raadla. „Teiste kutsekoolidega oleme

Rae Sõnumid · september 2012 tasub teada 9 samuti suhelnud ja teinud projektegi koos, liga. Käesoleva aasta alguses sõlmiti uuel ta- Lisaks pakub ABB töötamise võimalust kuid see ei ole kujunenud tihedaks ja süs- semel raamleping, mis hõlmab õppekavade välismaal. „Meie inimesed töötavad praegu teemseks tegevuseks.“ arendamist, tudengite ja teadlaste praktikat, Soomes, Šveitsis, Mehhikos, Indias, Brasii- ABB süsteemis on eelis oma erialaste stipendiume ja talendijuhtimist, teadustöö- lias, Lõuna-Aafrikas. Aga ega neid inimesi, teadmiste poolest mehhatroonikutel, elek- de juhendamist, teadus- ja arendustegevust kes tahavad väljaspool Eestit töötada, eriti trikutel, mehhaanikutel, energeetikutel, ning täiendõpet ja koostööprojekte. palju olegi. Kümne aasta eest oleks pilt ol- infosüsteemide spetsialistidel ja automaa- Tänavu suvel oli Tallinna Tehnikaülikoo- nud teistsugune, kuid elu on läinud Eestis tikutel, kuid Vabrit-Raadla julgustab kandi- list ABB-s praktikal palju noori. Praktikante paremaks ja enam nii naljalt ära ei kiputa,“ deerima teisigi, kel tehnilist taipu ja tahtmist võeti tööle ligi 40. „Järelkasv on oluline,“ rõ- tõdeb Henriksson, kes oli ka 20 aastat tagasi töötada suures tootmisettevõttes. hutab Bo Henriksson, kes ei salga, et tootmi- koos praeguse kommunikatsioonijuhi Neda se mahud tulevikus kasvavad. „Inseneridele Paisootsiga ettevõtte Eesti fi liaali käivitamise Inseneridel suur tulevik pakume väga häid arenguvõimalusi. Töötasu juures. Inseneride ettevalmistamisel on ABB-l on nii hea, et ei ole vaja kahel töökohal pikaajaline koostöö Tallinna Tehnikaülikoo- töötada,“ lubab tegevjuht. RS 5. oktoobril toimub avatud seminar ABB huvilistele ABB Eesti tähistab käesoleval aastal 20. sünnipäeva ja sel puhul kutsume kõiki huvilisi ABB seminaripäevale, mis toimub 5. oktoobril 2012 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Oleme kutsunud esinema erinevaid oma ala professio- naale, kes tutvustavad ABB innovaatilisi ettevõtmisi üle maailma. Tule kuulama ja ABB tegevjuht Bo Hendriksson (vasakul), personalijuht Maarit Vabrit- saa osa ABB maailmast. Kõik loengud ja töötoad on tasuta, võta ka sõber kaasa! Raadla ja kommunikatsioonijuht Neda Paisoots ettevõtte puhketoas Lisainfo ABB koduleheküljel www.abb.ee mõtteid vahetamas. Vana-Baskini teater Vassili Sigarevi komöödiaga VALEDETEKTOR 12. oktoobril kell 19.00 Rae Kultuurikeskuses Tõlkija ja lavastaja: JAAK ALLIK Kunstnik: JAAK VAUS Muusikaline kujundus: OLAV EHALA Mängivad: MERLE JÄÄGER ("Vanemuine"), EGON NUTER ja ANDRES LEPIK Vassili Sigarev on kaasaegse vene dramatur- gia noorema põlvkonna (sünd.: 11.01.1977) viljakamaid, värvikamaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid esindajaid. Vassili Sigarev on ütelnud: “Ma püüan oma teostes mitte öelda seda, millest need räägi- vad. Las publik ise otsustab.” Ärgem siis meiegi hakakem siinkohal “Valedetektorit” üm- ber jutustama. Ütleme vaid, et tegelasi on kolm: naine, mees ja hüpnotisöör. Viimase on kohale kutsunud naine, et too hüpnoosi abil selgitaks välja, kuhu mees joomase peaga palgaraha peitis, nii et isegi ei mäleta. Ja hüpnoos toobki lagedale palju huvitavat nii me- he kui naise väikestest ja suurtest valedest ning teineteise eest varjatud minevikust. Mida aga autor tükiga tegelikult öelda on tahtnud, seda peab teatrivaataja ise otsustama. Piletid hinnaga 12 eurot ja 10 eurot (pensionärid, õpilased) müügil Rae Kultuurikeskuses E-N kella 9.00-21.00. Lisainfo telefonil 605675.

september 2012 · Rae Sõnumid 10 tasub teada Lapsevanema tähelepanu on kõrges hinnas

Jüri noortekeskuse juht Aivo Tammela viti ka koolides,“ lubab Tammela, kellel on nendib, et väikeste laste kõige suuremaks mu- kindel arusaam, et just nii saab promoda reks on oma vanemate poolt saadav vähene Jüri ja Lagedi noortekeskuse töötubasid, tähelepanu. „Vanematel ei ole aega,“ resümee- meelelahutusvõimalusi, fotoringi, kokan- rib Tammela, kes lisab, et niipea kui see väike dusringi ja paljusid üritusi, kuhu tahetakse inimene suureks saab, pole ka tal endal enam kaasata aktiivseid vabatahtlikke. „Meil on aega, sest vaja on töötada ja õppida ning teha plaan alustada ka rahvusvahelise õpilasva- tuhat muud asja, et jõuda eluga kaasa käia. hetuse projektiga, mida tahame tulevikus Ajanappus on üks suur häda, millest tutvustada,“ lisab Tammela. saavad alguse paljud probleemid. Kui aja- „Me näitame, et Jüri ja Lagedi noortekesku- puuduses vaevlev lapsevanem jätab lapse sed on olemas,“ oli Tammela rahul, et augusti unarusse, on suur tõenäosus, et laps hakkab eelviimasel nädalal sõitiski buss mööda valda lollusi tegema, mille tagajärjeks on pahan- ringi ja tutvustas noortekeskuse tegevust. dused, usub Aivo Tammela. Noortejuht meenutab, et projekt oli val- Rohkem infot Rae vallas noorte- mis juba kahe aasta eest, kuid nagu ikka, Projekt mobiilne noorsootöö aitab noori keskuste töö kohta leiab aadressil võtab projekti elluviimine aega. „See on Kuid olukorraga ei saa leppida ja tuleb www.raenoorteklubi.ee. Eestis esmakordselt sellisel moel noori kaa- päästa, mis päästa annab. Koostöös Rae sav projekt, loodame, et saame jätkata veel vallavalitsusega on käima lükatud projekt ja küladesse ning tutvustatakse noortekes- pikalt, sest noored vajavad väga turvalist mobiilne noorsootöö, mis oma sisult tä- kustes toimuvat. kooskäimise kohta, kuhu tulla ka siis, kui hendab seda, et põrutatakse kohale otse „Kui noored ei tule meie juurde, lähme vanemad tööd rügavad,“ lisab Tammela. noorte keskele erinevatesse valla alevikesse ise kohale. Hakkame käima sügiseti ja tal- RS

Maardu kutsub kultuuri- ja spordiüritused. Laadalasi oo- 10.00-23.00 ja 16. septembril kell 10.00- 15. ja 16. septembril toimub XI Ees- tame kauplema talutoodanguga, taimede 17.00. Tänavakaubanduse registreerimi- ti-Ukraina folkloorifestival „Sorotšintsõ ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ne toimub aadressil www.maardu.ee. Info laat Maardus“. Kavas on mitmekülgsed ja tööstuskaupadega 15. septembril kell telefonidel 6060712 ja 56466652.

Ringitegevuse ajakava 2012 II poolaastal ringi/kollektiivi nimi aeg juhendaja alustab 1. Rae Kammerkoor E 18.30 - 21.00 Alice Pehk 10. sept 2. Naisrahvatantsurühm Jüri Marid E 19.00 - 21.00 Linda Pihu 24. sept 3. Noorte segarahvatantsurühm Sukad ja Tagi N 20.00 - 22.30 Linda Pihu 27. sept 4. Tantsurühm Lustilised N 18.30- 20.00 Linda Pihu 4. okt 5. Lauluansambel Lustilised N 16.30 - 18.30 Paul Mürkhain 4. okt 6. Jüri Perekoor T 18.15 - 20.30 Rutt Ridbeck 4. sept Võistlustantsuklubi Royal- laste võist- 7. T-N 14.00 - 16.00 Eve Aunver 4. sept lustants Võistlustantsuklubi Royal- täiskasvanute E 18.00 - 19.00 8. Eve Aunver 1. okt seltskonnatants K 18.30 - 21.30 9. Body aeroobika/ Zumba T 19.00 - 20.00 Kristel Soodla 4. sept 10. Jooga treening muusika saatel T 19.00 - 20.00 Triin Meesit 4. sept 11. Kõhutrimm N 19.00 - 20.00 Kristel Soodla 6. sept 12. Eakate tervisevõimlemine T 12.00 - 13.00 Virve Sepp 2. okt E 18.00 - 19.00 13. Joogakursus Silva Laius 3. sept K 18.00 - 20.30 14. Pranayama (teadvustatud hingamine) K 20.30 - 21.30 Silva Laius 12. sept 15. Inglise keel T 19.00 - 20.30 Kaja Greenbaum 4. sept 16. Saksa keel K 19.00 - 20.30 Evelin Müüripeal 5. sept 17. Soome keel N 17.00 - 20.30 Evelin Müüripeal 6. sept 18. Prantsuse keel lastele L hommikuti Evelin Müüripeal 8. sept 1 kord kuus I pühapäeval Elvira Luur 19. Memme- taadi klubi okt 14.00 - 18.00 Virve Sepp Info tel. 6056759 või kodulehelt http://kultuur.rae.ee/

Rae Sõnumid · september 2012 kogukonnaelu 11 Punase silla päästeselts päästab Vaida palvemaja

Vaida palvemaja on omapärane 20. sajandi sakraalarhitektuuri näide Põh- ja-Eestis, mis vääris tähelepanu 2001. aastal Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud näitusel „Eesti 1920. – 1930. aastate sakraalarhitektuur“.

Iga päev rikastub internet sada- de uute lehekülgedega, paar kuud Vaida vennastekoguduse palvemaja – tagasi riputati üles ühe omapärase kohalik kogukonnakeskus arhitektuuriga Vaida palvemaja fo- tod, mille juurde lisati ambitsiooni- Vaida palvemaja - nagu kõik vennastekoguduse palvelad Eestimaal, on ehitatud kas tekst: Punase Silla Päästeselts. kodanikualgatuse korras, Vaida inimeste käte ja südamega. Vennastekogudus kui luteri kiriku sees tegutsenud äratusliikumine on üheks rahvusliku ärkamise teerajajaks. Selle rüpes toimunud vilkast tegevusest said alguse hilisemad haridus- ja muusikaseltsid. Esmapilgul tundub, et vaatamata sellele, Siin õppisid kogukonna ees vastutama ja avalikult kõnelema tulevased vallavanemad. et Punase Silla Päästeselts kätkeb endas Vaimuliku tegevuse kõrval oli oluliseks ka sotsiaalne mõõde ning hool, et kõik pered väge ja võimu, puudub vanal palvemajal ja külas ikka toime tuleksid. päästeseltsil ühisosa. Esimesed palvelahooned ehitati Eestimaale juba 18. sajandi teises pooles. Kõige Vaida koduajaloo tundja Reet Raudkepp varasem teade väljaspool linnu töötavast palvemajast ongi Jürist, see pärineb aastast ühitab need kaks omavahel suurepäraselt 1738. Ulatuslik palvemajade ehitus algas üle maa 19. Sajandil ja seda oludes, kus mõisnik kokku. Üle Tallinn–Tartu maantee ehitatud kiusas sageli taga ja ka valitsevalt kirikult ei olnud tuge loota. See oli aga Eesti rahva oma uhke punane sild on rahva seas tuntud kui tegemine, mida enam peatada ei suudetud. Seepärast ongi arvatud, et võib-olla jõudis sild, mis kuhugi ei vii. „Nüüd viib sild pal- ristiusk päriselt Eestimaale kohale just vennastekoguduse kaudu 18. sajandi esimeses vemaja juurde,“ selgitab Reet, kes on väga pooles. Jüri kihelkonnas on kuni Teise maailmasõjani tegutsenud kolm palvemaja, rõõmus, et sild ükskord suurema kasutuse lisaks Jürile ka Vaidas ja Nabalas. saab. Teisisõnu tähendab see seda, et pal- Vennaste töö tugines kohalikele liidritele, taluperemehed võtsid asja käsile ning lisaks vemaja päästjad annavad sillale tulevikus hoone ehitamisele ka kõnelesid, tegid lastele pühapäevakooli, noortetunde, korraldasid loodetavasti koormust. muusikatööd laulu- ja pillikoorides. Vanematel vennastekoguduse keelpillikooridel Uhkest punasest sillast üle jalutades piltidelgi on muusikuteks ennekõike mehed. jõuabki majajäetud räämas väikse maja Esimeste palvelaehitajate järeltulijad võtsid isade omaalgatust ja iseolemise julgust juurde, mida on ka elumaja pähe soovitud kasutada majandussektori ülesehitamisel. Alates kohalikest põllumajandus- ja piima- osta. Kuid see unustatud hoone on kunagine ühistute asutamisest kuni ühispangani välja. Samas vaimus sündisid esimesed omavalit- vennastekoguduse liikumise palvemaja, mis susüksused ning rahva elu korraldasid mitmed seltsid. Nii on vennastekogudus ja Vaida praegu kuulub Jüri kirikukogudusele. Tüü- palvemaja üheks alussambaks rahvale, kes targalt ehitades vääris ligemale sajandi eest bilt on maja erandlik - pikihoone tunnustega ka oma riiki ja vabadust. Iseolemise ja vabaduse raske koorma kandmisega kaasnevat elamutüüpi puidust eterniitkatusega palvela. vastutust võime tänaseni õppida vennastekoguduse ajalooga tutvudes. Reet Raudkepp usub, et kui kõik hästi TANEL OTS läheb, siis tulevikus on Rae vallal juures üks Jüri kirikuõpetaja omapärane korda tehtud maja, mille ehitasid valmis ligi 80 aastat tagasi Vaida talumehed oma kulude ja kirjadega. Korint, Hans Steimann (Alliksaar), Mart Edgar Velberi, kuid kuna tal puudusid 1940. Need kanged Eesti mehed olid 1930nda- Peba, Gustav Rekk, Rein Joll ja Jüri Ka- aastani arhitekti õigused on tema projekti tel aastatel Madis (Rekk) Pärnamaa, Jüri nep. Palvemaja arhitektiks on arvatavasti signeerinud August Volberg.

september 2012 · Rae Sõnumid 12 kogukonnaelu

Külamehed klappisid ehitusmaterjalid kokku ja ka töö tehti ise valmis. „See on huvitav, et palvemaja ehitati hiie lähedale,“ mõtiskleb Reet, kes on majale uue elu sis- sepuhumisel üks põhitegijaid. Vaida rahval võiks olla kooskäimise koht, kus vahest saab kultuuriüritustki nautida, seisab Reet Vaida rahva eest väljas. Ja Reedal on mõttekaaslasi ning mitte ainult Vaidast. Punase Silla Päästeseltsi kuuluvad veel Aune Mark, Kaili Viliberg, Raul Pintman, Sven Grünthal, Karin Vainomäe, Lauri Vaher, Kirsika Nahkur, Kaia Pilvik ja Tanel Ots. RS Praegu on veel Vaida palvemaja räämas, kuid tulevik saab olema helge.

Tööd on tohutult remonti, katusekatte asendamist. Ränd- tamine jälle ühte Vaida piirkonna külad, nii Palvemaja on kaua tühjalt seisnud ja meister OÜ on teinud palvelale 2008. aastal nagu oli see vanal ajal. Aune Mark on kir- saanud tunda ka vandaalide kätt. Arvesta- tehnilise uuringu. Tööd on palju ja raha jutanud: „Küla on näiliselt koos, kuid kõik des hoone ajaloolist väärtust, peaks olema kulub palju. Nagu ikka, ongi raha leidmine käivad eraldi linnas tööl, igaüks ajab oma tähtis selle alglahenduse säilitamine või kõige raskem. Algus on tehtud, palvemaja asja, nii ei toimi naabrivalvegi. Tingimata võimalikult originaalilähedane taastamine. on võsast välja saadud. Suur tänu Raul on ühe küla rahval vaja kohta, kus kokku Seda nii interjööris kui ka välisilmes. See Pintmanile, kes suvel piiras rohu kasvu. puutuda.“. Miks ei võiks selleks kokkupuute tähendab seinte väikeplokkide asendamist Selge mõte ja tahtmine on tähtsad, küllap kohaks olla korrastatud Vaida palvemaja. rõhtpalkidega, põrandate taastamist, va- tuleb ka ülejäänu. Võib olla seob Vaida REET RAUDKEPP risenud lagede korrastamist, otsaviilude punane sild ja vana palvemaja hoone taas- Rae valla aukodanik Jüri raamatukogu sattus rahvusvahelisse huviorbiiti Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit (IFLA, International Fede- ration of Library Associations and Institu- tions) korraldab igal aastal erinevas riigis aastakonverentsi. Tänavu toimus see 11.-17. augustini Helsingis, pealkirjaga „Libraries Now! - Inspiring, Surprising, Empowering“. Konverentsil osales üle 4200 raamatukogu- hoidja rohkem kui 120 riigist. Nii lähedal nagu Helsingi pole IFLA aastakonverentsi varem olnud ja ei tule enam niipea, sest korraldajariike on palju. Eelmisel aastal toimus see Puerto Ricos ja järgmisel aastal on konverents Singapuris. Kuna Eesti asub Soomest vaid paaritun- nise laevasõidu kaugusel, siis soovijatele korraldati 17. augustil ülemere väljasõit, et tutvustada ka Eesti raamatukogusid ja kul- Külalised koos raamatukogu töötajatega Jüri raamatukogus 17. augustil. tuuri. Üks grupp huvilisi siirdus kunstiraa- matukogusid külastama, teine 25-liikmeline Meie raamatukogu pakkus külalistele ja õpetajatega. grupp külastas Nurmenuku (Tallinna Kesk- huvi seetõttu, et asume rahvaraamatuko- Gruppi saatva Tallinna Keskraamatukogu raamatukogu haruraamatukogu), Tallinna guna kooli ruumides ja täidame osaliselt ka teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul Tehnikaülikooli ja Jüri raamatukogu. kooliraamatukogu ülesandeid. Raamatuko- oli külalistel siiralt hea meel, et Eestit külas- Jüri raamatukogu kollektiivil oli hea meel gu märgiti ära kui hea näide sellest, kuidas tades oli neil võimalik tutvuda eri lahendus- vastu võtta selline rahvusvaheline seltskond läbimõeldult tegutsedes võib kogukonnas tega raamatukogudega ning suhelda ka Jüri – külalisi oli nii Euroopast, Aasiast, Aafrik- parendada raamatukoguteenuse kvaliteeti. alevikus töötavate raamatukoguhoidjatega. ast kui ka Ameerikast. Nende hulgas näiteks Kiideti sõbralikku personali, häid tingimusi ka Ameerika Raamatukoguühingu endine nii lugejatele kui ka personalile ning tun- ÜLLE SISKA president professor Loriene Roy. nustati raamatukogu head koostööd kooli Jüri raamatukogu

Rae Sõnumid · september 2012 kogukonnaelu 13 „Parvepoisid“ Lagedi kiigeplatsil

On ilus augustikuu keskpäev, lennuväljale aeg-ajalt maanduvate lennukite Ain Unt ning ehitamise koordineerimine ja Lagedi aleviku ja Kopli küla piiril müra rikub pisut idülli. projekti lõpparuande koostamine oli pea- Kolmas vaatus möödub juba kui linnu- miselt Raivo Kruugi õlgadel. Siinkohal suur asuvale Linnu teele koguneb sõi- lennul ning neljanda alguseks palutakse tänu Rae vallavalitsusele ja PRIA-le, tänu dukeid, kust väljuvad inimesed pealtvaatajad tagasi vabaõhulava ette, mis kelle toetusele vabaõhulava valmis. Hea on liiguvad ainult ühel suunal, Lagedi seekord kujutab enesest Peetri talu õue. Vii- tõdeda, et Lagedi kandi kogukond on platsi kiigeplatsile. Kohe-kohe on algamas mane vaatus on justkui otsade kokkutõm- omaks võtnud. Eriti hea meel on kohata bamise aeg, kuid ka sinna jagub omajagu kiigeplatsil kunagisi koolivendi ja -õdesid, vabaõhuetendus ıParvepoisid„. tegevust, mis publikut naerutab. Kostub nii keda elu on küll Lagedilt ära viinud, kuid laskmist kui laulu. üritustele tulevad nad ikkagi. „Parvepoisid“ on Teuvo Pakkala rahva- Vana Peetri süda läheb haledaks ja ta Viive Lillemäe, Kopli: Minule jäi eten- tükk neljas vaatuses, mille lavastas Lagedi võtab vaeslapsest Tobu Kusta oma kasupo- dusest väga hea mulje. Eriti uhke oli näha täiskasvanute näiteringi noor ja energiline jaks. Katri ja Andres korraldavad kihluspeo. oma häid sõpru -laulukoori kaaslasi laval, juhendaja Liisi Vesselov. Näidendi esimene Marist ja Taavist saab paar. Anni saab oma siit ka ütlus: "Kes teeb, see jõuab!". Kõik oli vaatus toimub talutares, milleks on kohan- kodutalu tagasi ja võtab parvepoiste pea- suurepärane, näitlejad andekad ja tublid, datud alles eelmisel aastal valminud vaba- likuks saanud Heiki oma kaasaks ja talu kujundus vahva, kostüümid sobilikud ning õhulava. Algab vaatemäng, mille keskseteks peremeheks või oli see hoopis sedapidi, et kiigeplats kui parim valik selleks etenduseks. tegelasteks on taluperemees Peeter, tema tütar Heiki võttis Anni? Ma alguses kartsin, et üle kolme tunni kestvas Katri, naabritüdruk Anni, parvepoiste pealik Koheselt peale etenduse lõppu küsisin etenduses võib lõpuks tähelepanu hajuda, aga Andres hüüdnimega Kutt ja parvepoiss Heiki. publiku hulgas olnutelt muljeid etenduse seda ei juhtunud, sest etendus oli huvitav ja Vaatajate ees rullub lahti jant, mis kä- kohta ja seda, millist tähendust omab nende kaasakiskuv. Pealegi sai vahepeal natuke sitleb keerukaid inimsuhteid ja elu maal. elus Lagedi aleviku kiigeplats. ennast sirutada ja "lavaesist" valida. Mina Teatritükis leiab kõike - on nii kirge ja ar- Rein Karm, Lagedi: Etendus oli eht-lii- loodan küll, et sellest ettevõtmisest kasvab mastust kui ka kavalust, rumalusi ning õil- silik ehk kui meie Liisi Vesselov midagi ette välja kohalik rahvateater või teatritrupp, sest sameelsust. Esimese vaatuse lõpus aga ootab võtab, siis on see hästi tehtud. Liisi on oma tänulikku publikut on meie kandis piisavalt ja pealtvaatajaid, keda on kogunenud ligi 150 trupiga teinud väga head tööd ja kõik trupi on tore, kui teater edaspidigi koju kätte tuleb. inimest, üllatus. Nimelt palutakse kõigil liikmed andsid endast parima. Etendust Mis puutub kiigeplatsi, siis heal lapsel koos oma pinkide ja kodust kaasa võetud vaadates avastad, et nii mõnigi mees-naine, mitu nime: ratsaplats, jaanituleplats, võist- peenemate toolidega kolida vabaõhulava kellega oled aastaid koos töötanud, on ka lusplats, külaplats. Igatahes rõõm tõdeda, vastas asuva tiigi äärde. Igati originaalne ja hea näitleja, see tähendab, et leiame endi et plats muutub aina paremaks ja inimesed mõistlik lahendus lavastaja poolt. seast seni avastamata talente. Heameel on leiavad järjest tihedamini sinna tee, et koos Teine vaatus toimub metsalagendikul, ka selle üle, et truppi oli kaasatud inimesi mõnusalt aega veeta. See on korralik, toimiv mille ääres paikneb onn, kus varda küljes eri põlvkondadest, sealhulgas äsja Lagedi ja hooldatud paik, kuhu on meeldiv tulla. on silt „Kosekala kohvik“, taamal paistab kooli lõpetanuid. jõekallas. Paremat kohta kui tiigiäärne oleks Lagedi kiige- ja ratsaspordiplatsil on juba Infot kiigeplatsil toimuva kohta on või- teise vaatuse etendamiseks raske leida olnud. aastaid peetud jaanipäeva ja korraldatud malik saada Lagedi aleviku blogist, Rae valla Hea näitlejatöö tunnustusena kostub mah- spordivõistlusi. Möödunud aasta sügisel sai kodulehelt, FaceBooki Rae valla grupist lakate dialoogide tulemusena publiku hul- valmis vabaõhulava koos hädavajalike abi- või siis otse piirkonna küla- ning aleviku- gast esimesi naerupahvakuid. Kohaletulnud ruumidega. Parvepoiste etendusega sai lava vanematelt. inimesed elavad täiega kaasa looduslikul vääriliselt "sisse õnnistatud". Ehitusprojekti INDREK VARIK laval toimuvale etendusele, vaid Tallinna initsiaatoriks ja eestvedajaks oli kohalik mees Kopli küla

Neljavaatuseline rahvalik jant Parvepoisid möödus kui linnulennul. FOTO AUTOR INDREK VARIK

september 2012 · Rae Sõnumid 14 kogukonnaelu Peetri lastejooksudel osales üle 400 võistleja

Olenemata pühapäeva, 19. augusti järjest tugevnevast vihmasajust kogunes Peetri kooli staadionile üle neljasaja 1-7 aastase lapse, et joosta võidu Peetri lastejooksudel. 250-meetrisel staadioniringil võisteldi kol- mes vanuseklassis alustades kõige noorema- te, 1-3 aastaste, jätkates 4-5 aastastega ning lõpetades 6- ja 7-aastaste lastega. Traditsiooniliselt olid esimesed jooksud kõige noorematele, alla kahestele. Kuigi ena- mus läbis ringi kas kõndides oma vanema käe kõrval, osaliselt süles või kukil, jäid silma mõned väga sihikindlalt iseseisvalt staadioniringi läbinud pesamunad. Kahe- seid ja kolmeseid julgeid jooksjaid oli juba oluliselt rohkem ning selle vanuseklassis kõige vanemate hulgast selgusid ka võitjad: silmatorkavalt kiired ja oma jooksule pü- hendunud kolmesed olid Rebecca Sermat, Olenemata vihmasest ilmast lustisid lastejooksul nii lapsed kui ka Hannaly Svirgsden ning Mirjam Lukk. täiskasvanud. FOTO URMAS PÕLDRE Nende tüdrukute spordisaavutustest kuu- leme me kindlasti tulevikuski. paljude teiste lastejooksul osalenute edasis- Täname kõiki vanemaid, kes otsustasid Neljased ja viiesed olid noorematega võr- tele saavutustele hakkame koos kaasa elama oma lastega jooksma tulla ning kõiki meie reldes juba palju iseseisvamad ning lippasid juba järgmistel aastatel koolispordis. vabatahtlikke abilisi, kes andsid endast mak- vapralt maskott Väikese Tomi järel. Selle Kolmandat korda Karl Mihkel Põldre simumi päeva õnnestumisele ning kõiki vanuseklassi parimate hulgas olid poisid, sünnipäevaks korraldatud jooks on oo- toetajaid: Peetri Tuulikut toitlustamise eest, kellest osa ka varasematel aastatel silmator- tamatult kasvanud Rae valla üheks osa- Kalevit, Premiat, Smatren Logisticsi, Põlt- kavalt kiired on olnud: Braien Perlmann, võtjaterohkemaks spordiürituseks, mida samaa Felixit, Kommivabrikut Maiasmokk Joonas Puuraid ja Joosep Kurik. lapsevanemad hindavad kui suurepärast auhindade eest, Rae valda staadioni kasuta- Kuue- ja seitsmeaastaste jooksudes oli võimalust mõõta oma lapse arengut läbi mise ja toetuse eest, Marketingi Instituuti ja aga näha juba suurt võitlusvaimu, madal- aastate. Tore on ka näha, kuidas lapsed jär- osaühingu Kuldsed Käed abi lastejooksude starti ning tõsist pingutust. Nii mõnigi kii- jest staadioniga ja jooksmise ning üksteisega läbiviimisel, ABC Motorsit kingituste eest rem jõudis päeva lõpus juba kümnendat mõõduvõtmisega harjuvad ning iga aastaga ning Perepidu.ee batuutide eest! kilomeetrit läbivale Väikese Tomi maskotile end staadionil järjest kodusemalt tunnevad. Kohtumiseni järgmisel lastejooksul! kandadele. Selle vanuseklassi kaks kiiremat Kui esimesel jooksul oli osalejaid pisut olid Holger Himuškin, kes on alles kuue- üle 150, teisel juba üle 350, siis sel aastal sai URMAS PÕLDRE ne, ning seitsmene Kennet Lember, kellele ületatud 400 jooksja piir ning seda olene- Lastejooksu korraldaja järgnes Kärt Eliise Villenthal. Nende ning mata vihmasest ilmast. Peetri aleviku laat kogub populaarsust 25. august oli üle Eesti tihedalt pakuti lilletaimi ja viljapuuistikuid, lapsed vallavalitsus, Chef Trading OÜ, Meelis täis üritusi - ainuüksi Harjumaal maiustasid isetehtud jäätise ja küpsetistega. Uuk, elektriga aitas varustada Hausers Ehi- Mudilased möllasid tundide kaupa ba- tus OÜ ja naabruses asuvad majaomani- oli neid enam kui 60. Parim, vä- tuudilinnakus, suuremad said aga juba uu- kud, lava tõi kohale Tubli Rätsep ja Helkur. hemalt meie meelest, oli Peetris distada mobiilset noortekeskust. eu, ilutulestiku kinkis Ruf, kaablitega aitas – Peetri Seltsi korraldatud laada- Peetri Seltsi telk peibutas laadalisi ah- Kaitseväe Logistikakeskus, õnneloosikotti päev ja kontserdiõhtu. jusooja suitsulesta, koduõlle ja uhkete aitasid täita „ Rae Keegel“, AS Silberauto, võitudega õnneloosikastist. Kõik saadud „Aiatäht“, ilustuudio „Josephine“, Husq- tulu läheb aga juba järgmiste ettevõtmiste varna Eesti. Lastega tegelesid vabatahtlikud Laadapäeva organiseerides käis läbi idee: korraldamiseks. Maili ja Mariliis, õnneloosi aitas keerutada teeme nii, et endale meeldiks, siis on loo- Väike hingetõmbepaus ja õhtuks tuli rah- aitas Marleen. tust, et läheb teistelegi korda. Läkski! Meie vas uuesti kokku, sest lavale astus Väikeste Aitäh teile, Peetri Lasteaed-Põhikooli poolt oli ka ilmataat: üks mõnusalt soe päev Lõõtspillide Ühing koos Marko Matverega! laululapsed ja õpetajad Meryt Pastak ja tänavuses vihmases suves. Pillimehed kütsid õhtu kuumaks ja selgus, Kadri Selke! Aitäh idamaise tantsu artist Laadal oli kauplemas enam kui poolsa- et kõige muu toreda hulgas on Peetris hulk Kumei. Suur tänu Erich Kriegerile, kes lei- da müüjat nii Pärnumaalt kui Tartumaalt, tantsulõvisid. Kontsert lõppes vägeva ilu- dis kiirel päeval aega Peetri rahvale esineda. Peipsi äärest aga loomulikult hulgaliselt tulestikuga. Ja suur tänu Peetri rahvale sooja ja sõb- ka omakandi inimesi. Kõike sai: juustu ja Et päev kenasti sujuks ja külastajad pi- raliku osalemise eest! maasinki, sibulat ja kartulit, käsitööd ja loo- letiostmisest pääseksid, oli Peetri Seltsil MTÜ Peetri Seltsi nimel duskosmeetikat. Peetri iluaiandushuvilistele mitmeid toetajaid: rahaliselt toetasid Rae KAIA ROOTS

Rae Sõnumid · september 2012 kogukonnaelu 15

Muinsuskaitse all on kaks objekti: rooduvarjend Rae külas ja üks positsioonivarjend Rae külas. Kokku on tänaseni säilinud positsioonivarjendeid Rae vallas 22 tükki. Arvatakse, et ehitiste vastupidavuse on taganud munavalge, mida segati betooni sisse. Rae külas asuvat rooduvarjendit tasub oma silmaga vaatama minna. Haruldane objekt Rae vallas Koduloouurija Peeter Böckler Böckler rõhutas, et meie omad inime- jatiste tervikkompleksi kuuluvad ehitised, tõi toimetusse materjali punkri- sed, kohalik rahvas on ligi 100 aasta eest ajastutüüpilised fortifi katsiooni näited. ehitanud tänasesse Rae külla paljaste käte ja Rooduvarjend esindab ajastu tüüpilist ja test, mis kannavad sellist nime labidaga võimsad Peeter Suure Merekind- silmapaistvat kindlusrajatiste süsteemi üm- küll vaid rahvasuus. Ametlikult luse kompleksi kuuluvad positsiooni- ja ber Tallinna ja pidi kujunema tähtsaks lüliks asuvad Rae vallas Peeter Suure rooduvarjendid, mis on alates 1999. aastast Peterburi kaitsesüsteemis. Rae positsiooni Merekindluse roodu- ja positsioo- muinsuskaitse all. rooduvarjendi projekt kinnitati 23. augustil Peeter Suure Merekindlus on väärtuslik 1916. aastal. nivarjendid, mis on üllatavalt hästi 20. sajandi sõjaajaloo mälestis. Rae vallas säilinud. asuvad objektid on 1913-1917 kindlusra- RS Kuidas rajati Peeter Suure Merekindlus? Kõik sai alguse aastal 1907, kui Nikolai II toonvarjendite ja neid ühendavate tunnelite, andis korralduse töötada välja impeeriumile patareide ja kaevikutega. Võimsad betoon- uus Soome lahe kaitsekava. Vajaduse tekitas ehitised 120-150 sõduri majutamiseks jõuti lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas (1904-1905), valmis ehitada Vääna-Postil, Vääna-Vitil, Va- eriti aga rünnak Port Arturile, mis sundis na-Pääskülas, Humalas, Allikul ja Rael. Rae Venemaa Keisririigil oma riigikaitsekavasid vallas said valmis ka 25 positsioonivarjendit. üle vaatama. Jaapanlaste edu tagas tõsiasi, et Rae positsiooni rooduvarjend oli ühtessse kaitseehitised asusid kaitstavale objektile liiga süsteemi kuuluvatest üks tugevaim. Kolme- lähedal. Kindluse saatuse määrasid vaenlase osaline varjend oli ümbritsetud ühisest kae- tunduvalt võimsamad kahurid. Paljud eks- vikuvööndist, koosnedes omakorda neljast perdid leidsid, et võimaliku uue sõja korral kaitsepunktist. Positsioonile nähti ette 15 tabaks Peterburi Port Arturi kurb saatus. Ja suurt betoonvarjendit, mis olid kõik oma- uue ohuna Läänemerel nähti just Saksamaa vahel tunnelitega ühendatud. Sel moel võis keisririiki, kus suuradmiral Alfred von Tir- ühest kohast teise liikuda kaitstult ja kiiresti. pitz arendas energiliselt merejõude. Kuid valmis ainult üks rooduvarjend välis- Soome lahe äärde otsustati rajada kaitse- mõõtmetega 9 x 41m, tunnelite tegemiseni positsioonid. Soome lahe ümbrusesse ehitati ei jõutudki, sest algas Esimene maailmasõda. uusi laeva- ja õhutõrjepatareisid, varjendeid, Kui toimus massiline põldude massiivis- kaitsekraave, kindlusraudteid ja -maanteid, tamine 1960-ndatel aastatel, tegi kultuurteh- sildu, väeosade linnakuid, sõjasadam, laeva- nika ja maaparanduse töid A. Sommerlingi tehaseid, arsenale, ladusid, töölis- ja aedlin- nim. sovhoosi territooriumil Kose EPT. nu. Ehitustöid alustati aastal 1911. Projekti järgi tuli need põldudel asuvad Peterburi merekaitse peapositsioon sai varjendid lõhkuda ning tükid ladustada endale nime - Imperaator Peeter Suure Mere- põllu piiretest väljapoole. Kuna nendele kindlus. Struktuur jagunes kolmeks sektoriks: betoonist ehitistele traktorite jõud peale ei lõunasektor (Eestis), põhjasektor (Soomes) hakanud, siis koguti põldudelt kivid, põõsad Kasutatud allikad ja nende vahel olev meresektor. Peeter Suure ja kännud nende ümber. Tänu sellele ongi M. Kangro koostatud Peeter Suure Me- Merekindluse Eesti osa jagati kaheks rindeks. säilinud Rae vallas 22 betoonist positsiooni- rekindluste ajalooline ülevaade asub MKA Kindluse rannakaitselõiku hakati kutsuma varjendit, kuhu mahtus elama 10-20 meest. arhiivis. mererindeks. Sinna kuulusid rannapatareid, PEETER BÖCKLER Heino Gustavson, “Merekindlused Eestis staap, raudteevõrk, sideobjektid, laod jm. Koduloouurija 1914-1940”, Olion, 1993 Maarinde kaitsesektoritesse kavatseti LY RENTEL Mati Õun, “Eesti merekindlused ja nende ehitada hulk positsioone ühes fortide, be- Muinsuskaitseamet suurtükid 1918-1940”, Tammiskilp, 2001

september 2012 · Rae Sõnumid 16 mitmesugust Veesaaga Peetris Peetri aleviku Kelgumäe, Tähna- vallaga. Esimese sammuna suutsime kokku se põigu ja Kraavipealse tänava leppida tänavavalgustuse vallale üleandmise, Vallavanem Mart aga veetrasside üleandmine ei õnnestunud. Võrklaeva kommentaar elanikud on veekraanide kinnikee- Tollane vallavanem märgistas hättasattunud Rae vallas tegutseb üle kümne vee- ramise hirmu all elanud mitmeid arendajaid „pättarendaja“ tiitliga ja Agenor ettevõtja, enamus nendest on ühe aren- aastaid ning seda põhjusel, et oli üks neist. Küla poolt vaadatuna oli põhi- dusala kesksed, mille taga on mõniküm- piirkonna arendaja pole olnud nõus liseks põhjuseks siiski Agenori tegelik soovi- mend majapidamist. matus trasse vallale üle anda, sest „unistati“ Vee-ettevõtja otsustada on, millist vee vallale üle andma vee- ja kanalisat- võimalusest uusi liitumisi müüa ja ka ole- hinda pakkudes saab ta enda majandamise- sioonitorustikke, mida pidas kulla- masolevatelt lisaraha nõuda. ga hakkama ning selle hinna peab kinnitama auguks. Kohalik elanik ja riigikogu Oodatult kuulutas kohus Mõigu EK taot- konkurentsiamet. Kõik sujub probleemideta luse alusel 3. detsembril 2010 välja Agenori kuni vee-ettevõtja on suuteline elanikke liige Tõnis Kõiv kirjutab, kuidas pankroti. Seejärel veemajanduse olukord aju- korrektselt teenindama ja elanikud on nõus tema kodukohas kolme tänava rah- tiselt stabiliseerus, sest pankrotihaldur edastas teenuse eest küsitud hinda maksma. vas veesaagas iseenda eest võitles elanike makstud raha Mõigu EK-le. Agenori Kelgumäe, Tähnase põigu ja Kraa- võlausaldajate üldkoosolek otsustas 2011. aasta vipealse tänava pered Peetri alevikus ja jõudiski normaalse lahenduseni, sügisel meie asumi vee-ettevõtluse koos kolme maksid vee-ettevõtjale, kuid vee-ettevõtja kuigi üle kivide ja kändude. tänavate kinnistutega maha müüa. Külaselts ei maksnud raha edasi vee müüjale. nägi reaalset ohtu, et mõni „ärimees“ ostab ära Elanikud tegid MTÜ ja ostsid pank- Ühe asumi veesaaga nii tänavad kui veemajanduse ja probleemid rotistunud vee-ettevõtja torud endale ja Ilmselt keegi ei kujuta hästi ette, mis mitte lihtsalt ei jätku, vaid kasvavad. Värskelt hakkasid ise majandama. Nüüd on asjad tunne on elada pidevas vee kinnikeeramise olime uudistest näinud Haabersti lugu, kus sealmaal, et valla oma ettevõte Elveso AS ohus, ärgata hommikul ärevusega hinges, pankrotipesast tänava ostnu otsustas hakata on torustikud üle võtnud ning hakkab ise et kas WC-d saab kasutada, duši all käia raha tagasi teenima ja algatuseks maksustas sealse piirkonna rahvale pakkuma kva- jne. Just sellised mured kannustasid Peetri prügiauto sõitmise tänaval. Pidasime sellist liteetset vee- ja kanalisatsiooniteenust. aleviku Kelgumäe, Tähnase põik ja Kraavi- arengut äärmiselt ebasoovitavaks. Sarnastest arenduspiirkondadest on pealse tänava elanikke otsustavalt tegutsema Kuna külaseltsi loomise üks eesmärkidest vallavalitsusele teadaolevalt Elveso valmis - külaseltsi looma, vee-ja kanalitorustikke oli saavutada olukord, kus veemajandusega üle võtma Kopli küla arenduspiirkonna enampakkumiselt ära ostma ja Elvesole üle opereerib AS Elveso ja tänavaid hooldab Rae veevõrgu, mis kuulub kolmele arendajale andma. Kõigest aga järjekorras. vald, siis nägime ainukest võimalust eesmär- ning samuti valmis enda teenindada võt- Eelnimetatud tänavate elanikud soetasid gile jõudmiseks osaleda võidukalt enampak- ma Patika uuselamurajooni. Läbirääkimi- oma kinnistud valdavalt aastatel 2004-2005. kumisel. Nii ka juhtus (pankrotivõlglasega sed käivad ja loodame, et jõuame kiiresti Kinnisvaraarendaja Agenor ehitas kinnistu- seotud pakkuja jäi teiseks) ning sõlmisime elanikke rahuldava tulemuseni. tele majad ning kinnitas nii notari juures kui 6. märtsil 2012 notariaalse ostu-müügile- hilisemalt, et nii tänavad koos valgustusega pingu. Tegemist oli kaaluka otsusega, sest kui vee-ja kanalitrassid antakse üle kohali- lisaks trassidele ja tänavatele saime kaasa ka möödas ja kohalik omavalitsus ning kohalik kule omavalitsusele ehk Rae vallale. Hiljem mitmed kohustused ning vee-ja kanalisat- kogukond korraldavad elu-olu. aga selgus, et mingit soovi ega tahtmist siooniga majandamise kohustuse. See pani Elveso suhtumine muutus samuti kardi- üleandmiseks ei olnud, oli hoopis mingid liikmete vabatahtlikul panusel põhinevale naalselt, kui juhiks valiti Meelis Kasemaa. muud plaanid. Agenor ostis meie tarbeks külaseltsile suure koormuse. Kõiki külaela- Korraga olid kõik teemad väga konkreetsed vett Mõigu Ehituskoondiselt (EK). nikke kaasavatel laiendatud üldkoosolekutel ja asjalikud, läbirääkimiste laua taga aeti Probleemid algasid kinnisvaramulli lõhke- märtsi lõpus ja juuni alguses arutasime ja ot- selget ja arusaadavat juttu. Sellegipoolest misega ja jõudsid elanikeni Agenori saadetud sustasime veemajandusega seotud küsimusi. võttis veemajanduse korrastamine, külaseltsi kirjadena postkastides, et on vee kinnikee- kohustuste täitmine, lepingute sõlmimine jmt ramise oht ja paluti varuda vett. Põhjuseks Muutus vallavõim, muutus ka suhtumine tegevus aega praktiliselt terve suve ning El- oli Agenori poolt elanike tasutud summade Nii vallavanem Veigo Gutmann kui Mart veso alustab opereerimist alates 1. oktoobrist Mõigu EK-le mitteedastamine, aga selle info Võrklaev on seisnud näoga inimeste, Rae 2012. Valla vee-ettevõte saab uued trassid ja pidime me muidugi juba ise hankima. valla kodanike poole ja pidanud tähtsaks ka sadakond uut klienti. Mida suurem kliendi- meie asumi probleemide lahendamist. Ühe baas, sest väiksem hinnasurve ühele tarbijale. Pidev vee kinnikeeramise oht äpardunud arendaja patte ei saa jäädagi nuht- Meie saame aga öelda, et aastaid kestnud Aktiivsemad elanikud nägid, et ainult lema arenduspiirkonnas elavate valla maksu- Peetri küla veemajanduse saaga on lõppemas ühiselt tegutsedes on võimalik probleemid maksjate kaela. Kohatu on ka mõtteviis, nagu ja inimesed saavad rahulikult pühenduda oma lahendada ja nii asutatigi 30. märtsil 2009 viie oleks arendajal peale kinnistute müümist igapäevastele töödele ja tegemistele. Nad ei pea kinnistuomaniku poolt MTÜ Väike-Peetri veel mingi roll arenduspiirkonnas. Ei ole muretsema, kas kraanist vett ikka tuleb. Kui El- külaselts. Tänaseks on seltsiga liitunud üle mingit rolli. Sellegipoolest said juuli keskel veso teenust osutab, siis võib sellele kindel olla. poole meie asumi kinnistuomanikest. külaelanikud e-kirja pankrotivõlglaselt, kes Sama kindel võib olla selleski, et kui tänavad on Külaseltsi abiga otsustas kohus keelata teavitas elanikke oma soovist vee-ettevõtlus Rae vallale üle antud, siis nende hooldamine ja Mõigu EK-l vee-ja kanali teenuse osutamist tagasi enda kätte haarata ja lubadusega oma sellest tulenev elukvaliteet on tagatud. katkestada. Agenor aga ei maksnud jätkuvalt toetajatele tagada ka edaspidi vee-ja kana- Suur tänu külaseltsi juhtidele Tarmo inimeste raha edasi Mõigu EK-le. Oli selge, et lisatsiooniteenus. Miks peaks keegi olema Loogile ja Avo Meeritsale ning kõigile as- pikalt ei saa see olukord kesta. Külaselts püü- kellegi toetaja, et vee-ja kanalisatsioonitee- jaosalistele kaasa aitamise eest! dis leida lahendust läbirääkimistes Agenori ja nust tarbida?! Tegelikult on arendaja aeg TÕNIS KÕIV

Rae Sõnumid · september 2012 mitmesugust 17 Malevaste suvetöö aitas paljusid ettevõtteid Augusti viimastel päevadel oli kusid. Kõige populaarsemaks osutus nn. Püüame vältida olukorda, kus noor on alla kõigil malevlastel ning töö- ja puh- ettevõtete rühm, kes töötas kahe nädala kirjutanud lepingule ja lahkub tööpostilt, jooksul Kalevis, Puumerkkis, Veski-Matis, ilma et oleks seda kellelegi öelnud. Lisaks kelaagri noortel võimalus veeta ABB-s, Pipelifes ja AS-s Uvic. Enamasti oli saame ka vestelda tööohutuse teemadel, kolm seiklusrohket ja põnevat fi rmadel ja ettevõtetel pakkuda üldkoris- mis on ülimalt oluline. Kuigi viimase 3 päeva Rae töömaleva kokkutule- tustöid, lisaks riisumist, pesemist, asfaldi aasta jooksul pole suuremaid õnnetusi kul. Kloogaranna Noortelaagris puhastamist jne. tööpostil juhtunud, on alaealiste turva- Lagedil töötav rühm tegi väga head tööd lisus tööobjektidel siiski ülioluline. Seda toimus suvelõpulaager. turbarabas AS Ahtol ja 2 päeva töötati veel on alati rõhutanud ka ettevõtete esindajad, AS Ruduses. Lisaks sellele tehti tööd Jüri ter- kes noori tööle võtavad. Tulevikus püüame Kui maleva esimeses vahetuses töötas viserajal, gümnaasiumi staadionil, Vaskjala teha nn. 16-17 aastaste rühma, kes saavad 83 noort kuues rühmas, siis maleva teises tamme juures ning Õie, Taaramäe, Tõrukese teha tööd 5 tundi päevas, neil on võimalus vahetuses augustikuu algusel töötas 34 noort ja Pillerpalli lasteaedades. teha väiksemaid elektri- ja ehitustöid. Ja 3 rühmas. Kokku osales malevas 117 noort. Kiidusõnad kalmistu rühmadele ütles loomulikult tahame osaleda Tallina Õpi- Avaldusi oli vallavalitsusse esitatud 136, kalmistuvaht Andres Seepter, kus töötasid lasmaleva poolt korraldatud kokkutulekul kuid noortepoolseid äraütlemisi oli täpselt rühmadest Jüri I ja Vaida II. Vaatamata kuskil kaunis Eestimaa paigas. nii palju, et lepinguid sõlmis vallavalitsus sääskedele tehti seal palju tööd ära. vaid 117 noorega. Nii mõnigi leidis endale Loodame taastada endist maleva vaimu selle aja jooksul tasuvama töö Tallinnas või Maleva kokkutulek oli menukas Kas kunagi õnnestub meil saavutada aas- lihtsalt loobus hommikusest ärkamisest. Esimest kord kavandasime ka maleva takümnete tagune malevavaim, kus tööd tehti kokkutulekut, täpselt nagu vanadel headel õhtust hommikuni, tõstes heinapakke aina Töötati tasu eest aegadel. Kokkutulekul pandi ennast proovile kõrgemale ja kõrgemale, olenemata tänapäe- Malevlased tegid tööd ja said selle eest kõikvõimalikel võistlustel, konkurssidel, val valitsuse määrustest ja tööinspektsiooni tasu – 1,8 eurot tunnis ja lisaks puhkuse- tehti ettevaatlikult tutvust ettevõtlusmaail- kooskõlastustest, lastevanemate soovidest. tasu. Tublid töö- ja puhkelaagris osalejad maga ja igaüks püüdis oma karjääri kujun- Kus püüti elavdada kohalikku elu, ehitada uusi olid agarad töösipelgad, kes said väikese dada. Sai palju tantsida ja hästi süüa – oli hooneid, omakeskis luua laule, mis ”kellelegi” lõunasöögi ja pärast seda külastati erinevaid ühe malevlase kokkuvõte kolmest päevast. ei meeldinud ja millest sai alguse nii mõnigi põnevaid kohti: Lennusadam, Teletorn, Sky- Esimese õhtu üllataja oli „Animal Drama”, kogu elu kestev sõprus ja miks mitte armastus. park, Nukumuuseum ja loomulikult kõige mis pakkus palju avastamisrõõmu muusika- Kokkutulekut toetas rahaliselt Leader- põnevamaks osutus Vembu-Tembumaa, maailmast. Suur tänu ilmataadile, kes meist programm. Suured tänud rühmajuhtidele millele aitas kaasa suurepärane grilliilm. suure vihma eemale hoidis. Kristiina Suvile, Kädi Kuhlapile, Marleen Hiiekivile, Siret Soodlale, Aivo Tammela- Kelle heaks malevlased töötasid? Uuendused järgmiseks aastaks le, Andres Seepterile ja Aivo Hommikule. Kogu perioodi jooksul sai tehtud ära Järgmisel aastal on uuenduseks kindlasti palju tööd. Sellele aitasid kaasa kohalikud see, et kõikide noortega toimub malevas- ANNE-LY SUVI fi rmad ja ettevõtted, kes noortele tööd pak- se registreerimisel individuaalne vestlus. EÕM 1986 (Eesti Õpilasmalev)

Maleva kokkutulekul sai endale igaüks salasõbra, kellele üllatusi teha.

september 2012 · Rae Sõnumid 18 spordielu

Loo Jalgpalliklubi alustab Peetri Põhikoolis jalgpalli treeningutega 14. augustist T ja R 16:00. Info ja registreerimine meili teel [email protected] Harju Jalgpallikool alustab jalgpalli treeningutega Peetris 15. augustist K ja R 17:30 ning Jüris 4.septembrist T,R 17:30 ja P 11:00. Info ja registreerimine [email protected] Judoklubi MIKATA alustab Jüri Spordihoones judo treeningutega 3. septembrist. Info ja registreerimine meili teel [email protected] või helistades telefonil 56484950 Indrek Sei Ujumiskool alustab Jüri Spordihoones laste ujumistreeningutega 3. septembrist. Info ja registreerimine [email protected] või telefonil 55596663 ja [email protected] või telefonil 5023135. Fotol vallavanem Mart Võrklaev (vasakul) ootab Ingrid Puusta Rae Koss alustab Jüris ja Peetris korvpallitreeningutega 3. septembrist. autogrammi noore sportlase Londonist naasmisel, vallavane- Info ja registreerimine meili teel [email protected] või helistades telefonil 5280096. ma kõrval seisab endine vallavanem Veigo Gutmann. Urban Style alustab Jüri Spordihoones JJ-Street tantsu treeningutega 3. septembrist E ja N 17:00. Info ja registreerimine meili teel [email protected] Laste tervisestuudio alustab Jüri Spordihoones beebide ujutamisega 3. septembrist Olümpia purjeregatil 15. koha võitnud E ja K 16:00. Info ja registreerimine telefonil 5079260. Ingrid Puusta läks Taani õppima Treener Maiu Herzmann alustab Jüri Spordihoones vesiaeroobika treeningutega 4. septembrist T ja N 18:00. Info telefonil 6224240. Peetri aleviku neiu Ingrid see on tema ala: „ Käisin alustades Treener Marek Sooäär alustab Jüri Spordihoones bodytoning treeningutega Puusta üllatas oma hea purjeta- suisa kaks korda päevas merel.“ 4. septembrist T ja N 18:00 ning kõhueri treeningutega T ja N 19:00. Info tel. 6224240. mise tulemusega paljusid eestla- Noor purjetaja hindab Tallin- si, kuid Ingridi ambitsioonid on na suurepäraseks treeninguko- Audentese Spordiklubi alustab Jüri Spordihoones 8.-9.a. laste ujumistreeningutega 4. suuremad ning ta loodab tugevas haks. „Alustan tavaliselt Kala- septembrist T ja N 19:00. Info ja registreerimine [email protected] konkurentsis Rio de Janeiros hea maja Peetri sadamast,“ kõneles Võimlemisklubi Piruett alustab Jüri Spordihoones laste võimlemisega tulemuse teha. Peetri aleviku neiu, kes alates 4. septembrist T ja R 16:00 Info ja registreerimine [email protected] või 55699968. „Mulle meeldib, kui on tihe käesoleva õppeaasta algusest Spordiklubi Fortuna alustab Jüri spordihoones laste ujumistreeningutega konkurents,“ ütles Ingrid mõned treenib Taanis, sest alustas oma 5. septembrist. Info ja registreerimine [email protected] või telefonil 55692569. päevad peale Londonist naas- viimast aastat sealses ülikoolis, Spordiklubi Tip-Top alustab Peetri Põhikoolis 4.-9.a. rühm- ja iluvõimlemisega 5. mist, kuid lisas, et novembri lõ- et omandada laborandi elukutse. septembrist K 15:30 ja L 10:00. Info ja registreerimine www.tiptopklubi.ee puni ta veel ei tea, kas ta võist- Mis saab peale elukutse DanceAct Tantsustuudio alustab Jüri Spordihoones bailatino treeningutega leb lohesurfi s või purjetab, sest omandamist Taanis, seda Ingrid 5. septembrist. Info ja registreerimine www.danceact.ee või telefoni teel 55679333. kuni sinnamaani otsustatakse, veel ei tea, kuid see, et ta vaa- Treener Laura Kärson alustab Jüri Spordihoones täiskasvanute võimlemisega kas purjeregatt jääb olümpialaks. tamata oma elukohale kõvasti 6. septembrist E ja N 16:00. Info ja registreerimine [email protected] Mõlemaid alasid - nii lohe- trenni teeb, on kindel. Treener Kristi Pedaru alustab Jüri Spordihoones pilatese treeningutega surfi kui purjetamist, peab Ingrid Rae vald on toetanud sportla- 10. septembrist E ja K 19:00 ja jooga treeninguga 16.septembrist P 17:00. Info ja heaks, aga olümpiaalana on lo- se treeninguid viimasel pooletei- registreerimine meili teel [email protected] või telefonil 53481680. hesurfi raskem näha, sest võist- se aasta jooksul ligi 3000 euroga Tantsuklubi Royal alustab Jüri Spordihoones võistlustantsu treeningutega lemine sõltub tuulest. ja lubab oma panuse anda ka 1.-2. klassi lastele 10. septembrist E 14:00. Info ja registreerimine [email protected] Purjetamisega alustas Ingrid edaspidi. Külasta ka meie kodulehte www.raespordikeskus.ee 2006. aastal ja ta tundis kohe ära, et RS

Rae Sõnumid · september 2012 meenutus 19 Suvine tantsu- ja spordilaager Rõuges Augusti keskel toimus imekaunis Rõu- ges võistlustantsijate treeninglaager. Laagris osalesid 5-16 aastased lapsed ja paljudele väiksematele oli see esmakordne kogemus olla kodust üksi eemal. Tänu tublidele kas- vatajatele Anton Niidasele ja Terje Pappile saadi kõigega hakkama. Võimlemisreener Heili Parras aitas arendada laagriliste üld- füüsilisi võimeid. Standardtantsude rutii- niga tegelesid külalistreenerid Peep ja Ave Vardja ning ladina-ameerika tantsudega meie klubi treener Oliver Papp. Kümne päevaga parandati tulemusi jooksus, kätekõverdustes, kõhulihastes, spa- gaadis. Meie jooksurada kulges imeilusas Ööbikuorus ja ujuti Eesti kõige sügavamas järves Rõuge Suurjärves, mille sügavus on 38 meetrit ja mille vesi on väga puhas. Nende päevade jooksul õpiti väga palju Rõuge tantsulaagris osalejad jäid Lõuna-Eesti laagriga rahule. – noa ja kahvliga sööma, tube koristama, näidendit esitama, õigesti hingama ja natuke duportsud hiiglasuured. Treeninglaagri elu ka võru keelt. proovisid sel aastal ka meie valla täiskasva- EVE AUNVER Kokatädi oskused olid võrratud ja toi- nud seltskonnatantsijad. tantsutreener

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu käis külas Pärnumaal

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu eest- Lavassaare valla külastus möödus sealse korraldatud veisesõnnikust kompostmulla võtmisel toimus 10.-11. augustini õppereis volikogu esinaise juhtimisel. Valda valdavalt tootmine oli heaks eeskujuks nutikusest, Pärnumaale tutvumaks LEADER-program- valitsevad naised on olnud usinad projek- et mida on väheste vahenditega võimalik mist rahastatud MTÜ Pärnu Lahe Partner- tikirjutajad ja mitmed väikevallale üle jõu teha nõukogudeaegses tühjalt seisma jää- luskogu koostööprojektiga „Romantiline käivad probleemid on lahendatud just eu- nud laudas. rannatee“. Meie saatjaks oli Raili Mengel- rotoetuste abil. LEADER-projekti abil on saanud elu sisse Sünt. Õppereisil osalesid MTÜ Põhja-Harju MTÜ Ühinenud Rannarahvas on ehi- ka paljud Kihnu saare tegemised. Kena sõit Koostöökogu aktiivsemad tegevliikmed. tanud Pärnu lahe äärde koolituskeskuse autokastis viis õppereisil osalejad tuletorni, Reisilt saadi rohkesti huvitavaid kogemusi Rannarahva Mõttekoda, mis valmis käes- muuseumi, kirikusse ja rahvamaja lähistele. ning uusi ideid. oleva aasta kevadel tänu Leader-rahastusele Kinnitust sai tõsiasi, et renoveeritud vaata- Projektis „Romantiline rannatee“ osaleb koos hakkajate rannakaluritega ja kus MTÜ misväärsusi tulevad turistid külastama ka palju koostööpartnereid ja projekti eesmär- planeerib korraldada koolitusi rannarahva väljastpoolt Eestit. Asjatundlik giid Mare giks on juhatada turiste Pärnumaa erine- kultuuri ja tegemiste kajastamiseks. Toimus Mätas muutis ekskursiooni huvitavaks ja vatesse huvipakkuvatesse kohtadesse. „Ro- kohtumine ka kohalike rannakaluritega, elulähedaseks. mantiline rannatee“ ühendab endas teid ja põhjaliku ülevaate MTÜ Liivi Lahe Kalan- Õppereisi lõppakordiks olnud Augusti- radu, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi, duskogu tegevusest ja projektidest andis unetuse festivali külastus Pärnus andis kin- mis jäävad Pärnumaa kümne (Häädemees- tegevjuht Esta Tamm. nituse, et Romantilise Rannatee keskpunkt te, Tahkuranna, Saarde, Sauga, Lavassaare, on ikkagi maakonnakeskus. Samuti said Koonga, Audru, Tõstamaa, Varbla ja Kihnu) õppereisil osalejad kinnitust tõsiasjale, et valla piiridesse. Pärnumaa „Romantilise Veisesõnnikust kom- piirkonna efektiivne turundamine on võt- rannatee“ külastajale on loodud koduleht postmulla tootmine on meküsimus. Kohvikus ”Liivi lahe räimerada www.rannatee.ee, mis on igati abiks puh- romantilisel rannateel”, mis pakkus ranna- kuseplaanide seadmisel. hea näide, kuidas vä- külade maitseelamusi, igatahes külastajaid Õppereisi alustati Sauga Avatud Noorte- jätkus. Suur aitäh LEADERi tegevjuhile keskuses, kus keskuse juhataja Ivika Uslov hese rahaga on võima- Merle Laagrile sisuka reisi eest! andis ülevaate noortekeskuse kujunemise lik ära kasutada nõu- loost. Reisil osalenud MTÜ Kostivere Seltsi Õppepäeval külastati Tamme aiandus- kogudeaegsene tühjalt liikme Mare Treibergi sõnul oli reis huvitav talu ning tutvuti ravim- ja maitsetaimede seisma jäänud laut. ja saadi palju toredaid ideid. „Eks üks oluli- näidisaiaga, kus kasvavad põnevad köö- ne osa LEADER-programmi eesmärkidest giviljad ja kulinaarias kasutamist leidvad on kogemuste vahetamine. Nähtu ja kogetu ürdid. Aiandustalu ekspordib oma saadusi Huvitavamaks elamuseks õppereisil osa- põhjal võime kinnitada, et kui on pealehak- ka väljapoole Eestit, eksootilisemaks siht- lenutele oli Varbla vihmaussi kompostmul- kamist ja tahtmist, siis on kõik võimalik!“. kohaks on Jaapan. la tootmistalu külastamine. OÜ Ökomuld PRIIT PÕLDMA

september 2012 · Rae Sõnumid 20 meenutus

Rae valla IX küladepäeva korraldustoimkond. Rae valla IX küladepäev Vaidas Et korraldajad olid taevataadiga selgitamaks tublimat külade võistkonda. külastas laagriplatsi äraeksinud tuuleiil, mis lepingut tehes ette näinud ilusa Meeskondlikult toimus paarissuusatamine lennutas ühe suure telgi teise kohta, kuid ja -röövlijooks sukkpüksid peas. Meeskon- telk sai lisakinnitused ja paigaldati vanale ilma koos särava päikesega, aga natöö tugevust määras kogu seltskonna pika kohale tagasi. jätnud märkimata kuumakraadide puuga sünkroonne jooks. Söögikohti oli piisavalt ning platsil po- vahemiku, siis oli kätte jõudnud Nutikust ja sportlikku püramiidiesitlust dises välikatel ülimaitsva supiga, millega selle suve kõige kuumem päev. sai näha külainimeste mahutamisel kahe- taastati rassimises kuluvat jõuvaru. Ja oligi meetrise nöörijupi sisse. Viktoriinis olid kü- aeg enne lõkke süütamist kokkuvõtteid te- 28. juulil keskpäeval kogunes külade rah- simused Vaida aleviku ja Rae valla ning laie- ha ja õnneloosis osalejate vahel saunaukse vas oma küla siltide juures ja valmistus lus- malt Harjumaa kohta. Lustakalt kulges veega võitjad selgitada. IX-ndatel Rae valla külade takaks rongkäiguks. Lehvisid Salu, Kadaka, täidetud kindaviske võistlus, mis tihtipeale päeval oli ligi 600 osalejat ja suurima osa- Vaskjala, Karla külade lipud. Rongkäiku ko- lõppeski kosutava veepahvakuga püüdjale. Ja võtjate arvuga oli loomulikult Vaida alevik. gunes Lagedi aleviku kirju seltskond 1980. lõpuks tuli lahti sulatada sügavkülmutatud Toimus ju kogu tegevus peaaegu nende oma aastast, samast ajaetapist olid saabunud Salu särk, et see siis oma külavanemale selga koduõuel, olgugi territoriaalselt naaberküla küla lüpsjad-karjatalitajad-karjakud loo- tõmmata. Esindajad rivistusid vastavalt särgi maadel külalislahke taluniku heinamaal. sungiga „Viis aastat nelja aastaga!“, Aruvalla lahtiharutamise järjekorrale ühtsesse rivvi Võistkondadega osalesid kokku 13 küla- sõdalased kogunesid loosungi alla „Omasid ja ega keegi ei kiirustanudki sellest märjast alevikku. Paraadirivistuses eristusid Aruvalla, ei jäeta maha“, Vaidasoo küla puudega ko- ja jahedast särgist välja pugema. Salu, Vaidasoo, Kadaka ja Urvaste küla, parim danikud kogunesid „külaullikese“ ümber hapukurk oli valmistatud Aruvalla külas, oma loosungitega, millest üks teatas: „Puue viktoriini võitjaks oli Salu küla meeskond, ei ole luule, mis tuleb tuulest“, Soodevahe Parim hapukurk oli kindaviske võitis Kadaka küla, kõige rohkem küla tunnuseks oli mesimumm, Urvaste oli valmistatud Aruvalla said nööri sisse mahutatud inimesi Patika truuks jäänud sportlikule esitlusele loosun- küla ja Lagedi aleviku seltskonnad, teatevõist- giga „Sport massidesse“. külas. luse võitis Lagedi alevik, kiireim külmutatud Enamus külade esindajatest tulid külade- särgi harutaja oli Aruvalla meeskond. päevale oma küla esindussärgis moodusta- Lisaks võistkondadele kaasaelamisele Üldvõitja kuldse medali ja järgmise aasta des platsil toredaid värvilaike. Puhkpillior- oli külalistel võimalus igal täistunnil jälgi- küladepäeva korraldusõiguse sai kokkuvõt- kester toetas marsitakti, VIP-de tribüünilt da Vaida põhikooli õppurite esinemiskava. tes Urvaste küla. Hõbemedal kuulus Patika lehvitati ja hõisati tervitushüüdeid külade- Meesansambel „Kuldne Õhtupäike“ esitas külaesindusele ja kolmanda auhinnalise alevike esindajatele. Pidulikum hetk oli sini- paremiku oma repertuaarist ja asus siis koha sai Kadaka küla esindus. Punktideta must-valge lipu heiskamine hümni saatel. külades valmistatud hapukurke hindama. ei jäänud ükski osalenud küla. Päev lõppes Uhkelt lehvisid korraldaja - Vaida aleviku Seda oli üsna raske teha, sest kurgid olid simmaniga, mille tõmbas hoogsalt käima ja Rae valla lipp. Ja siis läks lahti! Tegevusi ju kõik tõesti maitsvad! Toimus võistlus E-Kapell. Rae valla IX küladepäeval osale- platsil koordineeris Aruvalla külavanem naistele „pannitennises“ ning meestele jatel jagus kiidusõnu nii korralduse kui ka Ardi, keda toetasid sinistes „Vaida sõbra“ õllekasti kestvustõstes. Lapsed tegutsesid korraldajate aadressil. särkides toimkonna liikmed. Toimkond lastealal, poistele pakkus teravaid elamusi oli ette valmistanud lustlikud võistlused, militaartehnika ja sellega sõitmine. Korraks KAIA PILVIK

Rae Sõnumid · september 2012 varia 21 Ainulaadne Jüri jaanipäeva ristsõna

KOOSTAS RAIN VELLERIND tuttavad. Põhiprobleem on küsimusele õige noh näituseks sõna SILMUS ei hakka me nurga alt läheneda. defi neerima kui mingit nöörist valmista- Järgneva ristsõna võtab ilmselt veidi roh- Paar näidet. Kõigile teada-tuntud VASK- tud aasa, vaid loomulikult kui lühendatud kem aega, kui ruutude täiskirjutamiseks JALA on tavaristsõnades küsitud kui asula okaskera lõputa suudlusega (SIL+MUS). kuluv viis minutit. Küsimused on üksjagu Rae vallas või küla Harjumaal vms. Kuid Mõni küsimus on ka veidi traditsioonilisem. keerukamad kui vastused. Kui jääd hätta, võiks ju küsida ka käänatud metallist ke- siis võib vihjeks öelda, et enamus vastuseid haosa (VASK+JALA) või hoopis punaka Loomingulist lähenemist ja head pea- on Rae valla ja eriti Jüri elanikule päris läikega noot omastavas (VASKJA+LA). Ja murdmist!

1 2 34

5 6 7

8 9

10

11 12 13

14 15

16

17

18 19 20 21 22 23

24

25 26

27 28 29 30

31 32

VASAKULE: 21 viha nõrgendatud lõpuga suunast 12 peadpööritava kõrguse aeglane tegelane 3 fi rma rahvapärase lühendatud hullumajaga 24 lühendatud kondist alguseta viimased tulijad 13 sanktsioneerimata pidu 6 spetsiifi liselt liigikeskne mitte eriti nutikas 25 käänatud kokkuostetud pakendite nega- 16 meeste ja naiste erinevus 8 eriti tähtis puhkamisvõimalusega positsioon tiivne lohk 17 ühest küljest kõlbaks jaanipäeval inimes- 9 teatud soo algallikas 27 sigakella teadmata alus kohamäärusega tele, teisest küljest põhjapõtradele 10 too suund kuhu Maa keerab 31 ning saabus alguseta hallakuulutaja 18 venitatud algusega peitusemängu otsija 11 pikk kõrgendik lahtitegemiskorraldusega 32 käänatud kannatustega mittekoonerdav allaandmise hüüatus surus tihedalt vastu piirkond 20 visuaalse infokandja asum 14 varemalt teises pöördes pilku peale heitma ALLA: 22 divesinikoksiidi lokaalselt suurima po- 15 lühendatud algusega servata väike kogus 1 vigaselt väljendatud endine viigiseis tentsiaalse energia salvesti energiat söö ilma peenutsemata ja lauakom- 2 kaheaastane maltsaline lühendatud USA 23 inglaste taguotsa energiaallikas beid järgimata piirkonnaga 26 jaanitoidu allakäigutee käänatud algosa 16 teatud ava raadius vesise keskkonnaga 3 käänatud ava vaimutoidu vaatamiseks 28 musikaalne kartulikest 17 juustu läte ning kabenupu suurima unis- 4 ilma pagaritööstuse alustalata nõrga al- 29 üks jaanijoogi lätteid tuse temperatuuri absoluutühik gusega kerest läbi käinud jaanipäevamärjuke 30 ühest küljest on hästi pikk, teisest küljest 19 käänatud peo jälgede likvideerimise vii- 5 omastav komplekt mune võib õnne tuua mistlusvahend 7 ühikuline pinge panipaigas imestusega Lahendus järgmistes Rae Sõnumites

september 2012 · Rae Sõnumid 22 varia Rae vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid Võlad pan- Registrisse Aktsiad,osad ja muud kadele ja VOLIKOGU Ametikoht Asutus Kinnisvara kantud Pangaarved teistele era- LIIKMED (tööandja) sõidukid väärtpaberid õiguslikele isikutele Mati Prits eramu SEB, Nordea Nordea Tallinna Õis- 1/2 kinnis- mäe Gümnaa- Swedbank Pensionifond, Swedbank, Nordea Enn Mänd direktor sium/ Tallinna tust, 1/2 OÜ Westmonte Grupp Sampo, Nordea Haridusamet elamuboksist Sõiduautod Toyota, Hyn- Rae Liikluskool OÜ osa, Priit Põldmäe kinnistud dai, väikebuss Nordington Invest OÜ osa SEB, Swedbank SEB RAF, UAZ SEB kasvufond, SEB Erik Laidvee kinnistud aktiivne pensionifond, SEB, Swedbank SEB Ventspils Naft a Rae Kinnistu, Sõiduauto Danske Ülo Timuska valla valitsus elamu Saab 95 Danske pank pank 1/2 elamu- Igor Mozessov spetsialist Viladert OÜ maast OÜ Prodes Swedbank Swedbank

Rae valla Spor- Sõiduauto Jens Vendel juhataja dikeskus/Rae korter Mazda 626 Swedbank Swedbank Vallavalitsus Veoautod Margus Valgma fi e kinnistud GAZ 53a, 53, Swedbank Swedbank MAZ5549 1/2 korterist, Vaida 0.4 elamust, Sõiduauto Indrek Uuemaa direktor Põhikool/Rae kinnistud, 1/2 OÜ Peedu Noortelaager Swedbank Swedbank Vallavalitsus Volga M-21 seemneladu Mootorratas Jawa, Sõiduauto Rae kinnistu ja DNB NORD Taivo Laherand tehnik Chrysler Grand Swedbank Autoliising Spordikeskus elamu Voyager, veoau- to ZIL elamu ja Sõiduauto Swedbank, Raivo Kruuk kinnistud, VAZ21053, Sampo Pension Sampo Swedbank garaažiboks VAZ21061 OÜ Hansu Poeg, A.H. Potter&Partnerid OÜ, Aadi Potter Swedbank pensionifond, SEB, Swedbank SEB progressiivne pensioni- fond, HÜ Kaja, HÜ Lagedi juhatuse Perearst Tatja- Tatjana Lelov liige na Lelov OÜ elamu, korter SEB, Nordea SEB mootorratas M.K.K. Investeeringute APRILIA, Swedbank, Meelis Kasemaa abivallava- Rae Vallava- elamu OÜ, Keskkonnaarendus Swedbank, SEB nem litsus sõudepaat, OÜ Sergei Kivi paadiveok 1/2 elamust. Jüri Kivit tegevjuht Studio of 1/2 korterist, SEB SEB Marketing oü 1/2 äripind Taaramäe 1/2 elamust. Tuulike Seljamaa direktor lasteaed/Rae 1/2 garaa- Swedbank vallavalitsus žiboksi Endel Albin AS Pakar eramu AS Pakar Swedbank, SEB VALLAVALITSUSE LIIKMED Luterma, Tallink Grupp, Ekspress Grupp, Esto Tarmo Toomet abivalla- Rae Vallavalitsus elamu, vanem kinnistud Projekt OÜ, Beta Eesti OÜ, SEB, Swedbank SEB SEB Pensionifond, SEB Progressiivne Pensionifond sõiduauto Olympic Entertainment Mart Võrklaev abivalla- Rae GAS69, Group, Tallink Grupp, Swedbank,SEB, vanem Vallavalitsus veesõiduk SEB kasvufond, LHV SEB aktiivne fondifond Heli Gescheimer hariduse Rae eluasemed, peaspetsialist Vallavalitsus kinnistu SEB SEB Deklaratsioonid jätsid esitamata: Aivo Hommik, Tarmo Klaar Tabel toodud seisuga 12.06.2012 Vastavalt korruptsioonivastasele seadusele esitavad praegused ja endised vallavanemad ning volikogu esimehed majanduslike huvide deklaratsioonid Siseministeeriumile. Rae Sõnumid · september 2012 reklaam 23 www.soodnegarderoob.ee TEEDE JA PLATSIDE Liuguksed EHITUS

Garderoobid • ASFALTEERIMINE Kvaliteet mõistliku hinnaga!!! • ÄÄREKIVIDE JA TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS • HALJASTUSE RAJAMINE Salongid: • BOBCATI RENT • KRUNTIDE NIITMINE JA Mööblimaja (Mulla 1) TRIMMERDAMINE Tel: 53836700 Idakeskuses (Punane 16 boks 58) TEL: 53990245 [email protected] Tel: 56 629 870 WWW.INFRAROAD.EE

Klaveristuudio Peppi Peetri alevikus ootab 6-17aastaseid lapsi.

Registreerimine meilil [email protected], maksuamet tagastab 21% õppemaksust.

www.klaveristuudio.eu Tel. 5557 1560

SOODSAD AVATUD UUS HINNAD! VÄRVIKAUPLUS

• TERASKATUSED • VIHMAVEESÜSTEEMID • KANDVAD PROFIILID • LISATARVIKUD • Ehitus- ja remontvärvid • TURVATOOTED • Puidutööstusvärvid • Metallitööstusvärvid • EpoksüüdpõrandakaƩ ed SELLE REKLAAMIGA KÕIK KAUBAD -20%

Tuleviku tee 10, Peetri küla, Rae vald Tel 529 0177, [email protected] Avatud: E-R 9.00-19.00; www.bestroof.ee L 10.00-15.00; P suletud TEL. +372 661 2295 Fax. +372 661 2296 TRANSPORT ÜLE EESTI • JÄRELMAKSU VÕIMALUS www.marde.ee

september 2012 · Rae Sõnumid 24 reklaam

• Juuste juure värvimine -2cm + lõikus 29 eur.

• Germanie de Capuccini Salong avatud: niisutav näohooldus 25 eur. E–R 10–20, L 10–17 tel 607 4293 • Solaariumi sooduskaart 40 min. 20 eur. www.muskuslill.ee Asume Jüris Konsumi nb ! Solaariumis uued lambid. keskuses

KODUKORISTUS KONTORIKORISTUS Alates 28.- eurot kord Alates 12.- eurot kord Akende pesemine tasuta! Põrandate hooldus tasuta

Vaata lisaks: www.kuldsedkaed.ee Tel: 6611600, 5029295 Enn

AS G4S Eesti, turvalahenduste pakkuja Tallinna lennujaamas, kutsub oma meeskonda LENNUNDUSJULGESTUSE TÖÖTAJAID kes teostavad lennueelset julgestuskontrolli ning seisavad lennujaama turvalisuse ja kaitse eest.

Kandideerimise eelduseks on: Pakume: sVANUSALATESELUAASTAST sMITMEKESISTTÚÚDJAKARJËËRIVÜIMALUSI sKESKHARIDUS sLENNUNDUSJULGESTUSEKOOLITUST sEESTIKEELEOSKUSVËHEMALT sSTABIILSETSISSETULEKUT kesktasemel sKUULUMISTLENNUJAAMASÜBRALIKKU sINGLISEKEELEOSKUSSUHTLUSTASEMEL KOGUKONDA sSEADUSEKUULEKUS

(UVIVÜIKàSIMUSTEKORRALTULEMEIEKARJËËRIKESKUSESSE4ALLINNAS -USTAMËETEE/LEME3INUJAOKSAVATUD% 2  +AASAVÜTAPASSVÜI)$KAARTJAHARIDUSTTÜENDAVDOKUMENT Lisainfot küsi telefonil 6511 787, 13322 või e-posti aadressil [email protected].

Rae Sõnumid · september 2012 reklaam 25

MEIE OLEME SINU MAAKLERID RAE VALLAS!

MARI RÕUK MAAKLER 509 3995

HOLDES FINANTS OÜ MARINA HODUS RAAMATUPIDAMINE KUTSELINE MAAKLER VÄIKEFIRMADELE 509 9765 Helista ja küsi lisa 56 243 986

holdesfi [email protected]

BAILATINO TREENINGUD LASTELE JA TÄISKASVANUTELE ALATES SEPTEMBRIST, JÜRIS!

Bailatino on kaasaegne treening- ja tantsustiil, milles on ühendunud ladina- ameerika tantsukultuuri parimad küljed – vaheldusrikkad tantsud, muusika, rütm ja tempo, kehatunnetus, meeldiv koormus ja tõhus treening ning emot- sioon. Bailatino ei nõua varasemat kogemust ning selles trennis pole vaja partnerit. Bailatino treeningus tegeletakse salsa, bachata, samba, merengue, cha-cha, mambo ning mitmete teiste populaarsete ladina-ameerika tantsudega.

Treeningud toimuvad Rae Valla Spordikeskuses (laste tn. 3, Jüri). Info ja eelregistreerimine: www.danceact.ee

Pildil: Elisabeth Kodusaar – bailatino treener. Foto: Risto Ring

september 2012 · Rae Sõnumid 26 reklaam

Rae Sõnumid · september 2012 reklaam 27


   

    


 
       !  %&'(  ))      """#$ #   

Skineks OÜ PIKUPÄKU Jõgeva Nahavabrik PÄEVAHOID -10% Tallinna bussijaama • ulukinahkade parkimine juures • nahkade parkimine, müük Masina 2, Tallinn www.pikupaku.eu Suur 49b, Jõgeva (+372) 505 8681 PROOVIPÄEV TASUTA! [email protected] LEPINGU SÕLMIJALE www.skineks.ee KINGITUS! Võimalusel nahkade transport

5096785

september 2012 · Rae Sõnumid 28 reklaam

Osta mahlapress või purustajaid otse tootjalt! Puidufirma Jüris võtab tööle pingiabitöölise. %  "   "!    Väljaõpe kohapeal. Töö füüsiline.
     Täpsem info 505 4697     

     www.cidermill.eu    Tel. 5351 6054    
             

 

          !  

    !" 

# ""       """# #$
       $!            """#% #%$    ! ! "#$ %  &   #' ( )  # *  ## $ (

‡ Energiamärgised ‡ Energiaauditid ‡ Soojalekete leidmine ‡ Radooni mõõtmine ‡ Projekteerimine

Kontakt: Finestum Ehitusekspertiisid OÜ Tel 641 1977, 506 0170 [email protected], www.termo.ee

Rae Sõnumid · september 2012 reklaam 29

september 2012 · Rae Sõnumid 30 teated

ja 1 h seanss 18 eurot. Tel. 505 6172 Avatud on uus talukaupa KUULUTUSED OÜ Fekaaltrans teostab reovee ja liigvee müüv Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega, äravedu. Tellimine [email protected] või lepp hinnaga 36 eurot/rm. Tel. 5099598 telefonil 5065 406. Rohkem infot www.fekaal24.ee KULLIDE Puidust ja vineerist pakendite tootja Jüris otsib oma meeskonda tublit ja kohusetund- Aitame koostada teie majale ehitusloa ja likku töömeest. Kasuks tuleb puidutöö koge- kasutusloa saamiseks vajalikku doku- TOIDUPOOD mus. Palk 500 – 600 eurot netos, sõltuvalt mentatsiooni. [email protected], töökoormusest. Kontakt: Jaan, tel. 55530604 tel. 56600290 Igapäevaselt saadaval Otsin lapsehoidjat Jüris. Tööaeg E-R 8-18. Müüa kuivad küttepuud 40-liitrises võrk- värske liha väiketootjatelt, Lisainfo telefonil 52 15 921. kotis - kask (30cm), lepp (30cm), sanglepp isevalmistatud hakkliha, Kingi endale meeldiv nädalavahetus! Mina (30cm), kaseklotsid (5-30cm) puidutööstuse aitan Sul seda sisustada. Tegevusalad oleksid jäägid, männiklotsid(5-30cm) puidutööstuse talu piimatooted ja palju muud jalutamine, kalal käimine, muusika kuulamine, jäägid. Hinnad soodsad, kott alates 1,5 eurost. huvitavat. meditatsioon, vabastav hingamine, massaaž, Alates 50-st kotist on transport Rae valda mõtisklus lõkke ääres. Ööbimisvõimalus. Voo- tasuta. Tellimine telefonil 51 989 070 või dipesu ja toit kaasa võtta. Pikk õhuke puuvillane [email protected], www.unitedexpo.ee Teemapäeval - reedel pakume riietus ja varvassokid. Olemise teenid välja tunniajalise tööga. Heinar, tel. 56622785 Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või gar- omavalmistatud toorvorste deroobi projekteerimisel. Parimad hinnad. sealihast, kanalihast ja ka Müüa oma kodu mett 1kg plastikämbrites, Tel. 5221 151. Info www. nagusul.ee hind 7 eurot. Soovi korral helistada kartulivorste. telefonil 56 450 411, Maie. Säästa kuni 60% küttekuludelt! Mitsubis- Asume Ehituse 6 hi Heavy õhksoojuspumbad koos paigaldu- Ostan Eesti NSV aegseid rinnamärke sega alates 869 eurost. keldrikorrusel. (ka Norma märgid), valikuliselt vimpleid, Tel. 666 1355. www.kodukliima.ee lauamedaleid, vanaraha, postkaarte jms. Eriti pakuvad huvi ENSV asutuste, kolhoosi- Müüa kütte- ja kaminapuud, klotsid ja Oleme avatud de-sovhooside ja koolilõpu märgid. tulehakatus, võrgus ja lahtiselt (30, 40, E-R 10.00-19.00 L,P - suletud Tel. 6020906 ja 5011628, Tim 50cm) koos kohaletoomisega. Tel. 50 18 594 Kõik huvilised on oodatud. Pakume tööd töölisele teehoolduse Liidame kinnistul asuvad välisto- ettevõttes. Kontakt: [email protected], rustikud ÜVK – süsteemiga, koostame tel 53404573 ehitusprojekti ja teostame mahamärkeid ja geodeetilisi mõõtmisi ning teeme Pakun massaažiteenust koju või töökohale sanitaartehnilisi sisetöid. Tel. 58504300 tulekuga. Hind 0,5 h seanss 13 eurot

JÜRI MARI LASTEHOID Eesti juhtiv veoauto OOTAB UUSI LAPSI ! rehvide Asume Rae vallas Jüri alevikus, taastamis- ja Kasemäe 5-1. Info: müügiettevõte www.jyrimari.ee B[email protected] AS REHVIMEISTER  5557 5966 võtab tööle KÕIK KÜSIMUSED OODATUD! uute tehasesse töölisi. Kalli-kalli lasteaias alustavad oktoobris tööd huviringid ja eelkool Pakume: väljaõpe kohapeal, tööpäev ► Muusikaring 2 – 4- aastastele lastele ► Kunstiring 2 – 4- aastastele lastele E – R (8.00 – 17.00), ► Ballett 3 – 5- aastastele lastele palju tööd. ► Inglise keel 2 – 4-aastastele lastele Soovituslik vanus ► Beebide loovuskool 4-k. – 1-aastastele lastele 25 – 45 aastat. ► Ukerkukertrallitamise spordiring 2 – 4-aastastele lastele ► Eelkool 6 – 7-aastastele lastele

Tel 501 9195/ 516 0015; Täpsem info www.kalli.ee [email protected] Info ja registreerimine [email protected], tel. 585 47017.

Rae Sõnumid · september 2012 teated 31

Septembrikuu sünnipäevad 2012 HELENE TEDRE 96 ENE MEOS 70 LOVISE PILVIK 94 TIIU ELJARI 70 Augustikuus LAINE ALLIKMÄE 92 REIN UDSO 70 registreeritud SALME LAIKMERAND 91 LIIDIA MURDSALU 65 FELIKS-ELDOR AUSLA 87 TOOMAS TAMM 65 sünnid: AINO RÄNNE 87 HELVE VORSMANN 65 TAALI TOOM 86 SAIMI TOOM 65 ANDREAS TINA ELFRIEDE PIILBERG 85 EHA POMERANTS 65 SALME TIIS 85 ROMEO REMY LAUL PETR VOLYNKO 83 MEIDA MÄEVÄLI 82 VOLDEMAR KATK 82 ARON SARAPU ENDEL SELKS 82 Õnnitleme! ARMILDE VILBU 82 KENERTH KALM HELJU KATTEL 81 AMALIYA UNDERVITS 81 SANDER AIT ELLEN ROSIN 81 MIHKEL-EDUARD LAUREND 81 GEORG KIVISAAR ILME HIO 81 ANTONINA ODINTSOVA 80 RUDOLF TIKKER 80 RIKO PAADIK ALFRED PANT 80 ALEKSANDR STRIGIN 80 SILVER TUISK VAIKE ROOTS 70 VIRVE RAIDMA 70 REMO TOMINGAS

HENRI AAVE AUGUSTIS LAHKUNUD: HELENA HANSON IGOR BESPALOV ÕIE LOOPÕLD MARIBEL SILLANDI ELLA KÄGU HELI VÄLJAK HELGA KATTUS OLIVIA BAN

IRIS KALEKIN Päästeteenistuse teated augusti kuu

KETRIN LISETT RAIDPERE 9. augustil avarii Tallinna ringteel 13. augustil avarii Tallinn-Tartu maanteel Patika küla juures KAISA KUKK 13. augustil likvideeriti õlireostus Jüris Aruküla tee 8 juures 15. augustil oli Lagedil veoki põleng MELISSA SUHODOL 17. augustil põles Peetri alevikus Raudkivi teel elektrikilp 18. augustil oli põleng Jüri ABBs 27. augustil oli õlireostus Tallinna ringteel

Teeme tasuta tuleohutuse alast nõustamist eraisikute hoonetele. Saame aidata neid, kellel puudub suitsuandur (suitsuandur meie poolt tasuta). Info telefonil 53424545.

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž 6300 eksemplari ja see Väljaandja: Rae vallavalitsus, Aruküla tee 9 jagatakse tasuta kõikide eraisikute postkastidesse. Toimetus: [email protected], tel 5303 7646 Kujundaja: Kristo Kivisoo Kaastööd ja kuulutused palume saata iga kuu Trükk: AS Kuma 25. kuupäevaks koos vajalike kontaktandmetega.

september 2012 · Rae Sõnumid lla fo a to v k e o

a n

Konkursi tingimused: k

R k • Osaleja peab olema Rae valla elanik

Igasse kategooriasse võib autor esitada u u •

kuni 3 fotot

r

r • Fotod esitada CD-l JPG/JPEG formaadis

ning foto suuruseks vähemalt 3 MP

s

s Digitaalne töötlus on lubatud ainult piltide

s s •

lõikamiseks, suuruse muutmiseks ja vähe-

2 2 sel määral heleduse/tumeduse ja kontrast- 2 2 0 0 1 1 suse parandamiseks Fotosid hinnatakse neljas kategoorias: • Loodus • Rae vald • Inimene • Vaba teema Kõigi konkursile esitatud fotode autoriõigused jäävad nende autoritele ent konkursil osalemisega antakse korraldajale õigus tasuta kasutada konkursil auhinnatud fotosid konkursi tulemuste avali- kustamiseks trükiväljaannetes ja internetis. Konkursitööd tuua või saata CD-l Rae Vallavalitsusse hiljemalt 2012. aasta detsembri lõpuks. Juur- de lisada autori kontaktandmed ning millises kategoorias osaletakse. Osavõtja vastutab andmete õigsuse eest ja et ta on konkursile saadetud fotode autor. Võitjate väljakuulutamine ja autasustamine Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 2013. aasta veebruaris. Küsimuste korral aitab teid Kristi Aru 6056760; [email protected]

Rae valla fotokonkursi 2011 vabateema foto „Viis kätt ja kaks ratturit Rae valla küladepäeval“ Autor Neil Savi