TARVASTU VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

2012–2024

Mustla 2012

SISUKORD

I OLUKORRA KIRJELDUS ...... 4 1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 5 1.1. Õiguslik baas ...... 5 1.2. valla arengukava 2012–2020 ...... 8 1.3 Planeeringud ...... 8 1.4. Tarvastu valla üldplaneering ...... 9 1.5. Veemajanduse uuringud ...... 10 1.6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 10 1.7. Tehnovõrkude joonised ...... 10 1.8. Vee erikasutusluba ...... 11 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad ...... 12 2.1 Keskkond ...... 12 2.1.1 Asukoht ...... 12 2.1.2 Põhjavesi ...... 13 2.1.3 Pinnavesi ...... 16 2.1.4 Tehiskeskkond ...... 16 2.2 Elanikkond...... 18 2.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad ...... 19 2.2.2 Leibkonna liikme sissetulek ja maksevõime ...... 19 2.2.3 Tööpuuduse faktor ...... 19 2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete laekumine ...... 20 2.2.5 Ettevõtlus ...... 20 2.3 Kohaliku omavalitsuse võimuorganid ...... 22 2.3.1 Iseloomustus ...... 22 2.3.2 Eelarve (tulud, kulud) ...... 22 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid ...... 24 3.1. alevik ...... 24 3.2. Kärstna küla ...... 30 3.3. Soe küla ...... 32 3.4. küla ...... 36 3.5. Ettepanekud renoveerimise osas ...... 40 4. Ühisveevärki ja kanalisatsiooni teenindav ettevõte ...... 42 4.1 Tarvastu Varad OÜ põhinäitajad ...... 42 4.2 Veemajanduse OÜ põhinäitajad ...... 43 4.3 Toodangu kvaliteedi näitajad ...... 43 II ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 44 5.1 ÜVK arendamise kava koostamise põhimõtted ...... 44 5.2 ÜVK rajamise maksumuse alused ...... 44 5.3 ÜVK arendamine ...... 44 6. Arenguprogramm ...... 45 6.1. Arendustegevused, elluviimise aeg ja projektide maksumused ...... 46 7. Finantsanalüüs ...... 46 7.1 Vee- ja kanalisatsiooni teenuste müük ...... 47 7.2 Tariifid ja laekumine ...... 47 7.3. Vee ja kanalisatsiooniteenuse tulud ja kulud ...... 48 7.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid, tariifide taskukohasuse hindamine ...... 49 7.5. Omavalitsuse finantssuutlikkus ja projektide kaasfinantseerimine ...... 49 7.6. Kokkuvõte ja järeldused finantsprognoosist...... 49

2

LISAD: ...... 55 Lisa1. Mustla aleviku reoveekogumisala kaart ...... 55 Lisa 2: Mustla aleviku olemasolevate veetrasside skeem ...... 56 Lisa 3: Mustla aleviku olemasolevate kanalisatsioonitrasside skeem ...... 57 Lisa 4: Mustla aleviku planeeritavate veetrasside skeem ...... 58 Lisa 5: Mustla aleviku planeeritavate kanalisatsioonitrasside skeem ...... 59 Lisa 6: Mustla aleviku sadeveetrasside skeem ...... 60 Lisa 7 Soe küla reoveekogumisala kaart ...... 61 Lisa 8: Soe küla veetrasside skeem ...... 62 Lisa 9: Soe küla kanalisatsioonitrasside skeem ...... 63 Lisa10: Suislepa küla reoveekogumisala kaart ...... 64 Lisa 11: Suislepa küla veetrasside skeem ...... 65 Lisa 12: Suislepa küla kanalisatsioonitrasside skeem ...... 66 Lisa 13 Kärstna küla reoveekogumisala kaart ...... 67 Lisa 14: Kärstna küla veetrasside skeem ...... 68 Lisa 15: Kärstna küla kanalisatsioonitrasside skeem ...... 69 Lisa 16: Joogivee analüüsilehed ...... 70

3

I OLUKORRA KIRJELDUS

SISSEJUHATUS

Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 24 tuleb arendamise kava kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Veevarustus, kvaliteetse joogivee tagamine ja heitvee kanaliseerimine on tehniliselt keerukas ja majanduslikult kulukas ettevõtmine, mis peab toimuma pikaajalise ja põhjendatud kava kohaselt. Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) on terviklik üldine tegevusjuhis, mis määratleb vallavalitsuse ja -asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ning nende üldise pingerea. ÜVK arendamise kava eesmärgiks on hinnata üldisemalt valla vee ja kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused.

Veemajandus on riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega. Kuna lisaks seadusandja rollile on riik ka enamiku veemajanduslikku tähtsust omavate veeallikate ja suublate (põhjavesi, piiriveekogud, laevatatavad ja kalamajandusliku tähtsusega veekogud jt) omanik, on riiklikult ehk seaduste ning Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustega kehtestatud mitme veemajandusliku tegevuse (vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise jt) korrad, nõuded, normatiivid ja piirangud. Kohalikel omavalitsustel on kohustus täita riiklikke veemajandust reguleerivaid õigusakte.

4 1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

1.1. Õiguslik baas

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest ja normdokumentidest:

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lõige 1 alusel on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. § 35 alusel võib omavalitsusüksus veeteenuste osutamiseks asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks veeteenuseid osutavas äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses.

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 4 alusel on Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks vajalik koostada ning volikogu poolt kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Sama paragrahvi alusel peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 7 lõige 1 järgi on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. § 7 lõige 2 alusel määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõikes 2 sätestatu alusel, kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis. § 8 lg 4 kohaselt on Tarvastu Vallavolikogu 04. juuni 2009.a. määrusega nr.26 kinnitatud Tarvastu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri .

• Veeseadus § 32 Vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise alused (5) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks; 2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist; 3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist; 4) kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavate veekogude kasutamisele vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 4; 5) kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja; 6) korraldab ja tagab meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimist vastavalt oma pädevusele.

• Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” on kehtestud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimeetmed. Alla 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) reostuskoormusega reostusallikal määrab heitvee piirkontsentratsioonid või puhastusastmed vee erikasutusloa andja ja need ei tohi olla rangemad määruse lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest. Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie või kui vaatluse all on määruse lisades 1 ja 3 loetletud ohtlike ainete sisaldus tööstusheitvees või saastatud sademevees, määratakse proovivõtu sagedus vee erikasutusloa või muu veeheidet reguleeriva loaga. Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse proovivõtu nõuded vee erikasutusloaga.

5 Tabel 1. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed 2000–9999 ie reostuskoormusega asulatele (alla 2000 ie nõuded ei tohi olla rangemad) Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve 15 ≥ 90 (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75 Hõljuvaine ehk heljum 25 ≥ 80

Tabel 2. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed kuni 2000–9999 ie reostuskoormusega asulatele (alla 2000 ie nõuded ei tohi olla rangemad) Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Heljum 25 ≥ 80 Üldfosfor 1,5 ≥ 80 Üldlämmastik -5 -

• Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määrusega nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti (välja arvatud kohtpuhasti ehk reovee eelpuhasti), pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded.

• Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrusega nr 61 kehtestatud “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord” Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja). Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik. Sanitaarkaitseala ulatuse, majandustegevuse kitsendused või veevõtukoha hooldusnõuded lepitakse kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ja kohaliku omavalitsusega.

• Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009 määruse nr 57 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” alusel ja vastavalt veeseadusele tuleb reovee kogumisalad (ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse) määrata, kui asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 ie. Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas.

6 • Standard EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• Sotsiaalministri 31. juuli 2001 määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” sätestab Euroopa Liidu standardiga samased joogivee kvaliteedinõuded. Kuni 1. jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt Veeseaduse paragrahvis 13¹ sätestatud nõuetele.

Tabel 3. Sotsiaalministri määrusega nr 82 määratud vee kvaliteedinõuded (valik)

Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 G/L Ammoonium 0,5 mg/l Elektrijuhtivus 2500 µS cm-1 20 0C juures Jääkkloor ≥0,2 ja ≤0,5 mg/l Jääkosoon 0,3 mg/l Kloriid 250 mg/l Mangaan 50 G/L Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus 5 mg/l O2 Orgaanilise süsiniku Ilma ebaloomulike muutusteta sisaldus (TOC) Raud 200 G/L Sulfaat 250 mg/l Vesinikioonide ≥6,5 ja ≤9,5 pH ühik kontsentratsioon

Hägusus Tarbijale vastuvõetav, NTU ebaloomulike muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Clostridium perfringens 0 PMÜ/100ml (koos eostega)¹

Kolooniate arv 22 0C Ebaloomulike muutusteta Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium 100 Bq/l Efektiivdoos 0,1 mSv/aastas

7 1.2. Tarvastu valla arengukava 2012–2020

Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava peamine eesmärk on valla elu kujundamine meile endile soovitud suunas, kasutades meie piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid. Tarvastu vallavolikogu on kehtestanud Tarvastu valla arengukava aastateks 2012–2020 25. jaanuari 2012 määrusega nr 1.

Arengukava punktis 1.7.5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon käsitletakse valla veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadeveega seotud temaatikat järgnevalt:

Ühisveevärki varustavad tsentraalsed puurkaevud, kus joogivee kvaliteet on rahuldav. Probleemiks on normist suurem rauasisaldus. Kaevude tootlus on piisav. Kõikide külade puurkaevud on 2011.a lõpuks varustatud puhastusseadmetega ning joogivesi vastab nõuetele, probleemiks asulates on amortiseerunud torustikud. 2010.a koos Posti tn täieliku rekonstrueerimisega ehitati tänava alla aleviku vee- ning kanalisatsioonisüsteemi peamagistraalid, kuhu tänava-äärsete kinnistute omanikud saavad jooksvalt liituda. Lisaks on valminud ülejäänud aleviku täielik vee-ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekt mille etapiviisiline väljaehitamine algab 2012.a. Projekteerimisel on Soe küla uus vee-ja kanalisatsioonisüsteem. Täielikult on rekonstrueeritud Soe ja Suislepa küla reoveepuhastid, Kärstna küla saab uue puhasti 2012.a esimesel poolaastal. Kõiki neid projekte on ellu viidud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt taotletud projektiraha abil. Kõigi valla keskasulate vee- ja kanalisatsiooni süsteemid on amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. Põhjavee kasutamine ja süsteemide uuendamine toimub tulevikus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava ning põhjaveeuuringute alusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste renoveerimisel ning arendamisel tehakse koostööd maakonna keskkonnaameti veespetsialistidega.

1.3 Planeeringud

Viljandimaa maakonnaplaneeringus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduv temaatika leidnud kajastamist peatükis 4.3, kus muuhulgas on välja toodud järgnev: 4.3.1. Hetkeolukorra kirjeldus Kogu vajaminev tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest. Põhjavee looduslikud varud on maakonna jaoks piisavad ja vee kvaliteeti võib üldjuhul hinnata rahuldavaks. Probleemiks on põhjavee suhteliselt kõrge looduslik rauasisaldus (0.95...1.81 mg/l), mis on tingitud rauarikka liivakivi esinemisest aluspõhjas. Lisaks sisaldab toorvesi ka väävelvesinikku, mis annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Oluliselt suurendab joogivee reostatust veetorustike halb seisukord. Piirkonniti on kõrge ka toorpõhjavee fluorisisaldus. Rajatud on linna reovee- ja joogiveekäitlussüsteem, uued veetrassid ja uus veehaare Tomuskis. Uued heitveepuhastid on saanud Võhma linn, Karula ja Kõo asula. 4.3.3 Strateegiline kavandamine Visioon Viljandimaa heaolu läbi puhta keskkonna, maastiku ja elustiku mitmekesisuse ning loodushoidliku majandamise. Eesmärgid ja strateegiad 1. Kättesaadav kvaliteetne joogivesi.

8 Mõõdikud • Kättesaadava joogiveega elanikkonna protsent on suurenenud. Strateegiad • Tiheasustuse majapidamistes tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine. • Toorvee töötlemine ohtlike lisandite kõrvaldamiseks. • Piirkondliku joogiveealase koostegevuse arendamine. • Veehaarde rekonstrueerimine. • Elanikkonna informeerimine joogivee kvaliteedist. • Elanikkonna teadlikkuse tõstmine. 2. Kvaliteetne põhja- ja pinnavesi. Mõõdikud • Normatiividele vastav põhjavesi. • Normatiividele vastav heitvesi. • Pinnavee veekvaliteedi võimalikult lähedane seisund looduslikule foonile. Strateegiad • Toorvee töötlemine ohtlike lisandite kõrvaldamiseks. • Hüljatud ja kasutuseta puurkaevude sulgemine/likvideerimine. • Reovee nõuetekohane puhastamine. • Puhastusseadmete rajamine, hooldamine ja rekonstrueerimine. • Veekogude saneerimine. • Veekogu toitainete sisalduse vähendamine. • Veekogude süsteemne hooldamine. • Veekogude füüsilise seisundi muutmine põhjendatud oludel. • Kobraste tekitatud tõkete likvideerimine. • Kobraste arvukuse reguleerimine. • Vooluveekogude seisundi hoidmine looduslähedases seisundis. • Hea põllumajandustava rakendamine põllumajanduses. • Omavalitsuste veemajanduse arengukavade koostamine.

1.4. Tarvastu valla üldplaneering

Tarvastu vallal on olemas kehtiv üldplaneering, mis on koostatud OÜ Pärnu Instituut ja AS Entec ning Tarvastu valla vahelises koostöös ja kehtestatud Tarvastu Vallavolikogu 06.veebruari 2008.a. määrusega nr 10. Kehtestatud üldplaneering on aluseks ehitus- ja maakorraldusele valla territooriumil ning detailplaneeringute koostamisele. Koos üldplaneeringu koostamisega viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning selle aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument.

2.11 Tehniline infrastruktuur Vesivarustus ja kanalisatsioon. Valla ülesandeks on vallaelanike varustamine puhta veega. Toimivad puhastusseadmed on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele, seepärast peab heitvete kanaliseerimise põhieesmärgiks olema võimalikult süsteemsete kanalisatsioonivõrkude rajamine. Vastavalt valla arengukavale (Tarvastu valla arengukava…, 2004) on üheks prioriteediks veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Kõikides keskasulates on vee- ja kanalisatsioonitrassid ning puhastid amortiseerunud, biotiigid vajavad puhastamist. Vastavalt vajadusele tagada valla elanikele kaasaegne infrastruktuur ning puhas elukeskkond, on arengukavaga seatud järgmised eesmärgid: • Mustla, Kärstna, Soe ja Suislepa asulate joogi- ja reoveesüsteemide rekonstrueerimisprojektide koostamine; • keskasulate joogi- ja reoveesüsteemide rekonstrueerimine.

9 Koostatud on Tarvastu valla veevarustuse ja kanalisatsiooni eeskiri. Tarvastu vallal tuleb koostada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Võrtsjärve piirkonna arengukavas (2000) peetakse oluliseks koostatava ühisveevärgi arendamise kavaga määrata: • võrkude, kaevude ja puhastite omanikud, nende kohustused ja õigused; • võrkude rekonstrueerimise vajadus; • uute võrkude rajamise vajadus; • võrkude rekonstrueerimise ja ehitamise prioriteedid; • võrkudega liitumise ja arvestamise kord jms. Käesoleva üldplaneeringuga sätestatakse, et veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma Tarvastu Vallavolikogu poolt vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt ning arengukavade kohased tegevused ei ole üldplaneeringu muutmine. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse reoveekogumisalaks Mustla alevik oma piirides. Reovee kogumisalade laienemine perspektiivis toimub üldplaneeringu kaardil näidatud kompaktselt asustatud alade piirides.

1.5. Veemajanduse uuringud

2005 aastal on AS Maves Ettepanekud veemajanduskavade ja Eesti riikliku arengukava (RAK) ning Eesti maaelu arengukava 2007–2013 tegevuste Ühitamiseks, kus on Tarvastu valda kirjeldatud – olulise põllumajanduskoormusega piirkonnana haritava maa osatähtsus 43%, loomkoormus haritavale maale 0,3 LÜ/ha. Artikkel 5 aruande järgi on põllumajanduse poolt ohustatud pinnaveekogud: Tarvastu jõgi ja Õhne jõgi. Meetmena nähakse ette farmide keskkonnanõuetega vastavusse viimine

1.6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on Tarvastu valla kohta välja toonud järgmist: Mustla reoveepuhasti rahuldab hetke vajadusi, kuna piimatööstus on tootmise lõpetanud ja reostuskoormus mitmekordselt vähenenud. Sellele vaatamata vajab puhasti rekonstrueerimist (kaasajastamist). Tarvastu valla ülejäänud kolme asula – Suislepa, Soe ja Kärstna – reoveepuhastid vajavad rekonstrueerimist. Vallas on endiste ja ka praeguste farmide reovee puhastamiseks arvukalt biotiike, mis on väikese reostuskoormusega. Suuremate loomakasvatushoonete paiknemises avaldub väga selgesti nende kontsentreerumine kahte piirkonda: järvest läänepool Ärma ja Tarvastu jõgikonnad, lisaks Väluste oja väikesel valglal; , Tarvastu ja valdades paiknevad Eesti ühed viljakamad põllumaad ja toimub Eesti keskmisest intensiivsem põllumajanduslik tootmine.

1.7. Tehnovõrkude joonised

Olemasolevate trasside joonised valdavalt puuduvad, samuti on puudulikud andmed trasside asukoha, läbimõõtude, materjali ja seisukorra osas. Trasside andmed on kogutud vee- ja kanalisatsioonimajandusega tegelevate inimeste käest. Tehnovõrkude joonised on koostatud vastavalt plaanitud tööde teostamisele – tehtud on Soe, Suislepa ja Kärstna reoveepuhasti joonised, Mustla aleviku Posti tänava ning Soe küla I etapi vee- ja kanalisatsioonitrasside tööjoonised. 2011 aastal valmis Projekt O2 OÜ poolt Mustla aleviku vee-ja kanalisatsioonitrasside projekt (Töö nr. 3666).

10 1.8. Vee erikasutusluba

Tabel 4. Vee erikasutusluba

Tarvastu vald- Mustla, Kärstna, Soe, Suislepa Vee erikasutaja Veemajanduse OÜ Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Keskkonnaamet Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev L.VV/321102 Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 01.01.2012 - 31.12.2016 VEEVÕTT Veehaarde nimetus, Põhjaveekihi Luba- Tegelikult võetav Vee eri- nimetus tud kogus kasutustasu veevõtt m3/d tuh €/aastas m3/d Mustla alevi Välja Silur-Ordoviitsiumi 68 53 1,3 puurkaev põhjaveekogum Devoni kihtide all Tarvastu töökoja Kesk-Devoni 14 0 - puurkaev põhjaveekogum Tuletõrje puurkaev Kesk-Devoni 68 0 - põhjaveekogum Soe küla puurkaev Kesk-Devoni 36 21 0,5 põhjaveekogum Suislepa küla puurkaev Kesk-Devoni 22 16 0,4 põhjaveekogum Kärstna küla puurkaev Kesk-Devoni 22 16 0,4 põhjaveekogum KOKKU 230 106 2,6 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Väljalaskme nimetus, Saasteaine nimetus Lubatud Tegelik Saastekahju- suubla nimetus kogused reostuskoormus hüvitis (tuh t/aastas t/aastas €/a)

Mustla BHT7 0,624 0,105 1,2 puhastusseade; Heljum 0,876 0,293 suubla: Põdraoja Püld 0,076 0,038 Nüld - 0,218 KHT 3,124 0,041

Kärstna biotiigid; BHT7 0,2 0,023 0,1 suubla: Tarvastu jõgi Heljum 0,28 0,056 Püld - 0,012 Nüld - 0,043 KHT 1 0,013

Soe asula BioFix BHT7 0,324 0,15 1,0 70K+ biotiik suubla Heljum 0,456 0,248 Soe oja Püld 0,028 0,036 Nüld - 0,235 KHT 1,62 0,318

Suislepa BioFix70K BHT7 0,2 0,058 0,4 ,biotiigid suubla Õhne Heljum 0,28 0,094 jõgi Püld - 0,019 Nüld - 0,101 KHT 1 0,174 KOKKU 2,7

11 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad

2.1 Keskkond 2.1.1 Asukoht Tarvastu vald asub Viljandimaal Võrtsjärvest läänes. Valla pindala on 409 km2 (Võrtsjärve arvestamata) ning rahvaarv on 2012.a. seisuga 4169 inimest. Nii pindalalt kui rahvaarvult on Tarvastu valdadest Suure-Jaani valla järel suuruselt teine omavalitsus Viljandi maakonnas ning pindalalt üks suurimaid omavalitsusi vabariigis. Valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka suurim asula on Mustla alevik, teised suuremad asulad on Kärstna, Suislepa, Soe ja Väluste. Rahvastikutihedus on Tarvastu vallas 10,5 inimest km2 (Statistikaamet). Võrreldes Tarvastut teiste Viljandimaa omavalitsustega, on Tarvastu keskmise asustustihedusega vald. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige Kärstna, Suislepa ja Soe küladesse ning Mustla alevikku. Tarvastu valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Valla piiridesse jääb ka Võrtsjärve tuntuim saar Tondisaar. Maismaapiir on Tarvastul Viiratsi, , Karksi ja Põdrala vallaga, neist viimane kuulub Valga maakonda.

Joonis 1: Tarvastu valla kaart

12 2.1.2 Põhjavesi

Suurem osa Tarvastu valla territooriumist on suhteliselt ja keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Mustla alevikus, Suislepa ja Soe küla kompaktse asustusega alal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Mustla aleviku kagupiirile jääb väike kaitsmata põhjavee ala. Kärstna küla asub suhteliselt kaitstud põhjavee alal. Tarvastu valla territoorium asub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alal. Mustla alevikku varustatakse joogiveega Välja puurkaevust, Tuletõrje ja Tarvastu puurkaevu tänasel päeval ei kasutata. Soe, Suislepa ja Kärstna külade varustamiseks joogiveega on rajatud puurkaevud: . Andmeid põhjavee kvaliteedi kohta sisaldavad tabelid 5, 6, 7 ja 8.

Tabel 5. Välja puurkaev

Näitaja Mõõtühik Tulemus Piirnorm Analüüsimeetod 1 Lõhn Palli 0 GOST 3351-74 2 Värvus Pt-Co 3,2 EVS-EN ISO 7887 3 Hägusus NTU <0,2 EVS EN ISO 7027 4 PH 20 C juures 8,1 6,5-9,5 ISO 10523 1994(E) 5 Ammoonium mg/l 0,15 0,5 GOST 4192-82 6 Elektrijuhtivus 20 C 638 2500 EVS-EN 27888 juur µS/cm 7 Nitritid mg/l <0,005 0,5 ISO 6777-1984(E) 8 Nitraadid mg/l <0,44 50 ISO 7890-3 9 Fluoriidid mg/l 2,2 1,5 HACH 10 Üldraud µg/l <20 200 HACH 11 Mangaan µg/l 14 50 HACH 12 Kloriidid mg/l 25 250 ISO 9297 1989 13 Sulfaadid mg/l 190 250 HACH DR 890 14 Permanganaatne mgO/l <0,5 5 EVS-EN ISO8467 hapnikutarve 15 Coli-laadsete bakt. arv PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 16 Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ISO 7899-2:2000 Kolooniate arv 22C PMÜ/1ml 3 Ebaloomulike EN ISO 6222:1999 18 muutusteta

13 Tabel 6. Soe puurkaev

Näitaja Mõõtühik Tulemus Piirnorm Analüüsimeetod 1 Lõhn Palli 0 GOST 3351-74 2 Värvus Pt-Co <1,4 EVS-EN ISO 7887 3 Hägusus NTU 0,6 EVS EN ISO 7027 4 PH 20 C juures 8 6,5-9,5 ISO 10523 1994(E) 5 Ammoonium mg/l 0,13 0,5 GOST 4192-82 6 Elektrijuhtivus 20 C 402 2500 EVS-EN 27888 juur µS/cm 7 Nitritid mg/l <0,005 0,5 ISO 6777-1984(E) 8 Nitraadid mg/l <0,44 50 ISO 7890-3 9 Fluoriidid mg/l 0,23 1,5 HACH 10 Üldraud µg/l 211 200 HACH 11 Mangaan µg/l 14 50 HACH 12 Kloriidid mg/l 3,6 250 ISO 9297 1989 13 Sulfaadid mg/l 190 250 HACH DR 890 14 Permanganaatne mgO/l <0,5 5 EVS-EN ISO8467 hapnikutarve 15 Coli-laadsete bakt. arv PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 16 Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ISO 7899-2:2000 Kolooniate arv 22C PMÜ/1ml 2 Ebaloomulike EN ISO 6222:1999 18 muutusteta

Tabel 7. Suislepa puurkaev

Näitaja Mõõtühik Tulemus Piirnorm Analüüsimeetod 1 Lõhn Palli 0 GOST 3351-74 2 Värvus Pt-Co 2,8 EVS-EN ISO 7887 3 Hägusus NTU 3,0 EVS EN ISO 7027 4 PH 20 C juures 7,8 6,5-9,5 ISO 10523 1994(E) 5 Ammoonium mg/l 0,18 0,5 GOST 4192-82 6 Elektrijuhtivus 20 C 525 2500 EVS-EN 27888 juur µS/cm 7 Nitritid mg/l <0,005 0,5 ISO 6777-1984(E) 8 Nitraadid mg/l <0,44 50 ISO 7890-3 9 Fluoriidid mg/l 0,12 1,5 HACH

14 10 Üldraud µg/l 493 200 HACH 11 Mangaan µg/l 29 50 HACH 12 Kloriidid mg/l <3 250 ISO 9297 1989 13 Sulfaadid mg/l <3 250 HACH DR 890 14 Permanganaatne mgO/l 0,9 5 EVS-EN ISO8467 hapnikutarve 15 Coli-laadsete bakt. arv PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 16 Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ISO 7899-2:2000 Kolooniate arv 22C PMÜ/1ml 6 Ebaloomulike EN ISO 6222:1999 18 muutusteta

Tabel 8. Kärstna puurkaev

Näitaja Mõõtühik Tulemus Piirnorm Analüüsimeetod 1 Lõhn Palli 0 GOST 3351-74 2 Värvus Pt-Co 7,6 EVS-EN ISO 7887 3 Hägusus NTU 14,4 EVS EN ISO 7027 4 PH 20 C juures 7,6 6,5-9,5 ISO 10523 1994(E) 5 Ammoonium mg/l 0,16 0,5 GOST 4192-82 6 Elektrijuhtivus 20 C 517 2500 EVS-EN 27888 juur µS/cm 7 Nitritid mg/l <0,005 0,5 ISO 6777-1984(E) 8 Nitraadid mg/l <0,44 50 ISO 7890-3 9 Fluoriidid mg/l 0,44 1,5 HACH 10 Üldraud µg/l 2139 200 HACH 11 Mangaan µg/l 76 50 HACH 12 Kloriidid mg/l 6,2 250 ISO 9297 1989 13 Sulfaadid mg/l 22 250 HACH DR 890 14 Permanganaatne mgO/l 0,65 5 EVS-EN ISO8467 hapnikutarve 15 Coli-laadsete bakt. arv PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 16 Echerichia coli PMÜ/100ml 0 0 ISO-9308-1:2000 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ISO 7899-2:2000 Kolooniate arv 22C PMÜ/1ml 1 Ebaloomulike EN ISO 6222:1999 18 muutusteta

15 2.1.3 Pinnavesi Tarvastu valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, valla edelapiiril asub Veisjärv. Suurematest vooluveekogudest asuvad Tarvastu vallas Tarvastu jõgi ja Õhne jõgi, mis mõlemad suubuvad Võrtsjärve ning on eelvooluks vallas asuvatele reoveepuhastitele. Puhastist väljuva heitvee näitajad vastavad Vabariigi Valitsuse määruses “Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine” kehtestatud nõuetele.

2.1.4 Tehiskeskkond Tarvastu vallas keskkonnaohtlik tööstus praktiliselt puudub, kuid põhjavee kaitstuse seisukohalt kujutavad enim põllumajandusettevõtted (eeskätt loomakasvatus) ja kütusemahutid. Kekskonnaregistri andmetel on kütusehoidlatest ohtlike objektidena ära märgitud SW Energia OÜ kütusemahuti Mustla alevikus (registrikood OOB0070919), AS Olerex tankla Soe külas (registrikood OOB0062533) ja AS Ekseko kütusemahuti külas (registrikood OOB0105716). Põhjavee seisukohalt probleemsena võiks välja tuua ka Üle 300 lü loomakasvatushooned: Paju farm, Vardja farm, Nuki sigala, AS Nurme seafarm ja Vooru seafarm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2010 aastal OÜ Maves poolt koostatud Uuring suurtootjate mõjust põhja- ja pinnaveele, ettepanekud mõju vähendamiseks (Töö nr: 9081) ei tuvastanud anomaalselt suurt lämmastikukoormust farmide ümbruse pinna- ega põhjavees. Uuringu alusel peeti väetamisnormidest peetakse suures plaanis kinni ning ei toimu üleväetamist farmide ümbruses. Enamus vedelsõnnikust kasutati farmide puhul kuni 10 km raadiuses farmist. Suure koguse vedelsõnniku, silo ja heitvee kontsentratsioon suurfarmi alal põhjustab paratamatult keskkonnaohu, mille ohjamine nõuab pidevat hoolt. Probleemiks on ka Mustla aleviku lääne- ja lõunapoolne ala, sest selles piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon ning igal elamul on rajatud oma suhteliselt madal puurkaev ja reoveed juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevud on tihti ebatihedad ning joogiveega varustamiseks mõeldud kaevud suhteliselt madalad – seetõttu on joogivee reostamise oht suur.

Tabel 9. Potentsiaalsete reostusallikate nimistu

Jrk nr Objekti nimetus Märkused (sanitaarne olukord 2012. a seisuga) 1. Kütusemahutid Mustla Kütusemahutid vastavad üldiselt kehtestatud nõuetele alevikus, Soe ja Vooru ja otsest ohtu põhjaveele ei kujuta. Probleeme võib külas tekkida avariide või kütuselekete korral.

2. Üle 300lü Vastavad nõuetele, kuid võivad kujutada ohtu loomakasvatushooned põhjaveele kui ei täideta sõnniku (läga) käitlemise nõudeid. 3. Ebatihedad Ebatihedad trassid tekitavad probleeme tugevate kanalisatsioonitrassid sadude ja põhjavee kõrge taseme korral. Probleem (Mustla, Soe, Suislepa, tekib reovee puhastamisel, sest vihmasadude korral Kärstna), saab rikutud reoveepuhasti normaalne töö ja toimub kanalisatsioonitrasside puhastamata reovee ülevool suublasse. Kuival puudumine (Mustla) perioodil imbub reovesi trasside ebatiheduste kaudu pinnasesse ja tekib oht reostada põhjavett. Ebatihedad kogumiskaevud on samuti ohuks põhjavee reostamisel.

16

1- Paju farm 2- SW Energia mahuti 3- Vardja farm 4- AS Olerex Soe tankla 5- Nuki sigala 6- AS Nurme seafarm 7- Vooru seafarm

Joonis 2. Kütusemahutite ja üle 300lü loomakasvatushoonete asukohad

17 2.2 Elanikkond Tarvastu valla rahvaarv on 2012.a. seisuga 4169 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 10,2 inimest/km2. Valla rahvaarvu muutumine aastatel 2004-2012 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Aasta Elanike arv 2004 4291 2005 4290 2006 4284 2007 4262 2008 4241 2009 4216 2010 4202 2011 4176 2012 4169 Tabel 10: Rahvaarv Tarvastu vallas aastatel 2004–2012 (Allikas: Statistikaamet)

Valla elanikkond on vähenenud 2004-2012 aastatel keskmiselt 0,36% võrra aastas, mis on väiksem kui Viljandi maakonnas keskmiselt (-0,51%) ja on Eestis keskmisel (-0,36%) tasemel. Tasuvusuuringu ja finantsanalüüsi koostamisel on arvestatud elanike arvu stabiliseerumisega praegusel tasemel.

Rahvastiku vanuseline koosseisu dünaamika on toodud joonisel 3. Jooniselt võib näha, et Tarvastu valla rahvastiku koosseis vananeb. Seda iseloomustavad laste (0-14 aastased) ja nooremate (15-19 aastased) elanikkonna gruppide rahvaarvu vähenemine. Kõikides vanusegruppides (välja arvatud tööealised elanikud) on toimunud elanike arvu pidev vähenemine. Suhteliselt stabiilne on olnud üle 65 aastaste elanike osakaal, mis viitab kogu Eestile iseloomulikule rahvastiku vananemisele.

4500 4000 774 778 763 759 3500 3000 65 ja vanemad 2500 20-64 2401 2425 2437 2470 2000 15-19 1500 0-14 1000 346 319 318 301 500 695 680 658 639 0 2009 2010 2011 2012

Joonis 3: Tarvastu valla rahvastiku vanuseline koosseis 2009-2012 (Allikas: Statistikaamet)

18 2.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad Ühisveevarustuse võrguga on kaetud umbes pool Mustla alevikust. Veetrassidega on Mustlas liitunud ca 500 inimest (ca 50%), kanalisatsiooniga ca 600 inimest (ca 60%). Soel, Suislepas ja Kärstnas on trassid välja ehitatud kogu reoveekogumisalal trassidega liitunute arv on Soel 280, Suislepas 190 ja Kärstnas 205 inimest.

Lähtuvalt 2011 aasta veekasutuse aruandest haarati Mustla, Soe, Suislepa ja Kärstna puurkaevudest kokku 38,13 tuhat m3 vett ja reoveepuhastitesse juhiti 34,2 tuhat m3 reovett, mis jääb alla tarbitud vee kogusele, sest osa reoveest eksfiltreerub läbi amortiseerunud torustike pinnasesse. Vee-ettevõtja andmetel kohaselt ületab vaid saju- ja lumesulamispäevadel puhastisse jõudev reoveekogus keskmist veetarvet.

Reovee reostuskoormus põhineb peamiselt vaid elanikel, sest täiendavat reostuskoormust tekitav tööstus praktiliselt puudub. Seega on puhasti reostuskoormus võrdne asumite kanalisatsiooniga liitunud elanike arvuga. Mustla piirkondades kus puudub ühiskanalisatsioon, on rajatud lokaalsed suhteliselt madalad puurkaevud ning reovesi suunatakse lokaalsetesse kogumiskaevudesse või on rajatud kuivkäimlad. Piirkondades on olnud probleeme puurkaevude reostusega ja seda peamiselt lekkivate reoveekaevude tõttu.

2.2.2 Leibkonna liikme sissetulek ja maksevõime Leibkonna liikme keskmiseks sissetulekuks Tarvastu vallas on võetud Viljandimaa keskmine sissetulek.

Keskmine Aasta brutopalk € 2007 607,0328 2008 677,1439 2009 643,1429 2010 637,7743 Tabel 11: Viljandimaa keskmine brutopalk 2007-2010 (Allikas: statistikaamet)

Lähtudes üksikisiku tulumaksu laekumisest omavalitsuse eelarvesse on viimastel aastatel elanikkonna palgatulu seoses üldise majanduslangusega, tööhõive vähenemisega ja omavalitsustele eraldatava tulumaksu protsendi vähendamisega mõnevõrra langenud, kuid viimasel ajal on hakanud maksulaekumine paranema.

2.2.3 Tööpuuduse faktor 2007-2008 aastatel oli tööpuudus vallas suhteliselt stabiilne (ca 60-70 registreeritud töötut). Seoses majanduslangusega hakkas tööpuudus kiiresti suurenema ja saavutas maksimaalse määra 2010. aasta veebruaris, mil Taravstu vallas oli 228 registreeritud töötut. Viimastel aastatel on tööpuudus järk-järgult vähenenud ning 01.05.2012 seisuga oli registreeritud vallas 79 töötut.

19 250

200 2007 2008 150 2009 100 2010

50 2011 2012 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9101112

Joonis 4: Registreeritud töötute arv Tarvastu vallas 2007-2012 (Allikas: Töötukassa)

2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete laekumine Vee-ettevõtja sõnul ei ole arvete laekumisega väga suuri probleeme olnud, põhjuseks kindlasti ka see, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kombineeritud tariif on olnud pikka aega suhteliselt madal ning teenuse eest tasumine probleeme ei tekita. Arvestama peab, et tariifi tõusmisel võib suureneda ka maksehäirete arv ning valmis tuleks olla erinevate sanktsioonide rakendamiseks (hoiatused, teenuse väljalülitamine, kohtumenetlus). Finantsanalüüsis on arvete laekumiseks arvestatud 98%.

2.2.5 Ettevõtlus Spetsiifiilsi ja ÜVK seisukohalt olulisi ettevõtteid Tarvastu vallas ei tegutse. Reoveekogumisaladel asuvad ettevõtted on pigem teenindavad, samuti on suhteliselt suur osakaal kohaliku omavalitsusel ja hallatavatel asutustel.

Tabel 12. Tarvastu vallas tegutsevad ettevõtted ja nende peamine tegevusala (allikas: Tarvastu valla koduleht)

Ettevõtja, asutuse nimi Tegutsemisvaldkond Sakala Teed OÜ Teede ehitamine ja hooldus AS Eesti Post Postiteenused Nukkry OÜ Kosmeetikateenused OÜ Meccer elektritööd Yliopiston Apteekki OÜ Ülikooli Apteek Mustlas Apteek OÜ Linnaveski Kiviraiumine, veski Elductum OÜ Kauplus Mustla Perearstikeskus Perearst Suurelepa Turismitalu Turism OÜ Pariisi Erihoolduskeskus Hooldekodu Kärstna Hooldekodu Hooldekodu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tarvastu Kogudus FIE Ants Relvik Elektriprojektid OÜ Tarvastu Varad Kommunaalteenused ZRG Grupp OÜ Ehitus OÜ Pihlapuu All Kauplus OÜ Achtman Tehn ülevaatus

20 OÜ Karpo Põllumajandus OÜ Karter Tehnikakauplus, bussid Tiigi pood OÜ toidukaup AS Roni REM puidutööstus Anton Peeki Undi talu Põllumajandus Härma Lilleäri Lillekauplus OÜ Vaigu Farm Põllumajandus OÜ Nukike Põllumajandus Ilusk OÜ Tünni Kõrts OÜ Viiratsi Lihatööstus Kauplus Liivaku Tallid OÜ Põllumajandus Laanevall OÜ Heakord OÜ Väluste PL Põllumajandus Olde Ühistalu Põllumajandus Olerex Soe tankla Autokütuste müük VTÜ Kärstna kauplus VTÜ Soe kauplus Aja O FIE Helve Kaasik Kauplus Rõivad VTÜ Mustla kauplus A ja O VTÜ Suislepa kauplus OÜ Telliskaar pottsepp Lipsu Männiku talu Põllumajandus FIE Reelika Pihl Juuksur Tarvastu apteek Apteek Indremon OÜ Kaevetööd Arumetsa puhkeküla Turismiteenused Tarvastu Gümnaasium Tarvastu Muusika- ja Kunstikool Kärstna Kool (koos lasteaiarühmaga) Suislepa Lasteaed-Algkool Tarvastu Lasteaed Naeruvõru Vambola Lasteaed Tarvastu Avatud Noortekeskus Mustla Rahvamaja Suislepa Rahvamaja Kärstna Vaba Aja Keskus Kärstna Raamatukogu Tarvastu Raamatukogu Tarvastu Käsitöökoda Suislepa Raamatukogu Väluste Raamatukogu

Lisaks valla ettevõtetele käivad piirkonna inimesed tööl ka väljaspool valla territooriumi (eeskätt naabervaldades, Viljandis ja Tallinnas).

21 2.3 Kohaliku omavalitsuse võimuorganid

2.3.1 Iseloomustus Tarvastu Vallavolikogu ja -valitsus korraldavad kohaliku elu küsimusi lähtudes kehtivast seadusandlusest ja valla põhimäärusest.

Tarvastu Vallavolikogu on 15-liikmeline ning pärast 2009. aasta valimisi on volikogus esindatud järgmised erakonnad ja valimisliidud: • Erakond Isamaa ja Res Publica Liit – 8 volikogu liiget (Artur Grossthal, Andrus Jürgenson, Aivar Kustavus, Kersti Vunder, Tiiu Rõõm, Airi Aruoja, Kalle Nukka, Joel Mandri) • Eesti Reformierakond – 3 volikogu liiget (Mairot Paks, Tarmo Arak, Tiia Ilusk) • Valimisliit Tarvastu – 3 volikogu liiget (Anton Peek, Marge Pissarev, Madis Tafenau) • Valimisliit Elukaar - 1 volikogu liige (Ly Kirt) Vallavalitsus on 7-liikmeline – Alar Karu, Anne Kirsipuu, Märt Tomp, Jaan Ingermann, Rein Anton, Mati Valli, Jaan Pärl.

Veevarustuse ja -kanalisatsiooni korraldamisel on vallavolikogu ja -valitsuse ülesanne vastava ala arengu planeerimine ja ka projektide omafinantseeringud on seni eraldatud valdavalt vallaeelarvest.

2.3.2 Eelarve (tulud, kulud) Tabel 13. Tarvastu valla 2010. ja 2011. aasta eelarved (eurodes) (allikas: www.tarvastu.ee)

2010 2 011 TULUD Maksud 1278233 1 453 990 Kaupade ja teenuste müük 199572 184 662 Toetused 1624471 1 261 386 Muud tulud 22369 21 410 Fiantseerimistehingud 77585 127 971 TULUD KOKKU 3202229 3 049 420 KULUD Üldised valitsussektori teenused 281020 417 537 Avalik kord ja julgeolek 6391 2 247 Majandus 213154 206 447 Keskkonnakaitse 57079 56 796 Elamu-ja kommunaalmajandus 190744 58 486 Tervishoid 10635 8 631 Vaba aeg, kultuur , religioon 416850 408 452 Haridus 1723617 1 610 787 Sotsiaalne kaitse 302739 280 037 KULUD KOKKU 3202229 3 049 420

22 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni doteerimist Tarvastu vallas ei toimu, omavalitsus tasub ainult vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele osutatud teenuste eest ning osaleb vajadusel veevarustuse ja kanalisatsiooni projektides, eraldades eelarvest vajaliku projektide omafinantseeringu. Kohaliku omavalitsuse laenuvõtmist reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Väljavõte seadusest: § 34 Netovõlakoormuse ülemmäär (1) Netovõlakoormus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. (2) Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 4) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; 5) tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed; 6) pikaajalised võlad tarnijatele; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused; 8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. (5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. (51) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud omavalitsuste finantssuutlikkuse hindamise analüüsi alusel on Tarvastu vallal nõrkusena välja toodud rahvastiku vähenemine kuid tugevustena rõhutatakse järgmist: • Arvestuslike tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2006-2011 moodustasid 73% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada • Kuludest 9,7% on suunatud perioodil 2003-2011 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludest on keskmine • Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2011 olnud 1,09. Omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka osaliselt arengusse • Võlakoormus moodustas 2011. aasta lõpu seisuga 26% puhastatud eelarvest. Keskmine võlakoormus võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite arvelt. • Omavalitsusüksuse eelarve defitsiit perioodil 2003-2011 on olnud 2,4% puhastatud eelarvest. Väike defitsiit tagab omavalitsusüksuse pikemaajalise suutlikkuse

23 • Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2011 keskmiselt 6% puhastatud eelarvest. See võimaldab omavalitsusüksusel teenindada probleemideta olemasolevaid kohustusi. Valla omafinantseerimisvõimekus on olnud 2004-2012 stabiilselt 1,07-1,14 (keskmine 1,09), mis näitab, et vald on võimeline jooksvate kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka arengusse. Samuti on vallal lisaraha võimekust 2011 aasta lõpu seisuga ligi 1,1 miljonit eurot, mis tagab vajadusel projektide omafinantseerimise.

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid

3.1. Mustla alevik Mustla alevik on ligikaudu 1000 elanikuga suhteliselt kompaktne asula. Alevik asub Viljandi linnast kagus, ligikaudu 30 kilomeetri kaugusel Viljandi-Rõngu maantee ääres. Mustla alevik on Tarvastu valla administratiivne ja kultuuriline keskus. Alevik sihteliselt madala hoonestusega (valdavalt kuni 2-korruselised hooned), korrusmajad asuvad aleviku läänepoolses osas. Mustla alevik moodustab ühe reoveekogumisala (RKA0840511) pindalaga 63ha, reostuskoormus 600ie. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 10 ie/ha. Kuna Mustla alevik asub reoveekogumisalal (vt lisa 1), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on välja ehitatud eri aegadel ja vastavalt vajadusele. Ühisveevärki ja –kanalisatsioonisüsteemi ei ole arendatud plaanipäraselt, mistõttu esineb süsteemis mitmeid puudusi. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Ehitatavate trasside asukoht on plaanitud tänavate maa-alale. Enamik trasse on rajatud üle 30 aasta tagasi, mistõttu on avariide ja ummistuste hulk suur. Kaootilise trasside rajamise tõttu on palju tupikliine, trasside läbimõõdud ei vasta vajadusele. Trassidega varustatud paremini Mustla lääne- ja põhjapoolne osa, Posti ja Kuressaare tänavate vahelisel maa-alal trassid praktiliselt puuduvad. Trassidega on liitunud ca 50% elanikest.

Puurkaev-pumplad

Ühisveevarustuseks võetakse vett Välja t puurkaevust(katastri nr 7067), vett võeti 2011 aastal 191700 m3. Pumbamajja paigaldati 2006 aastal rauafiltrisüsteem EURA S75 Duplex, katlakivi inhibiitori doseerimissüsteem DPG 60 ja pöördosmoosiseade UO 1600. Veepuhastussüsteem teostab rauaärastust, fluoriidi ärastamist ja aereerimist, seadmete jõudlus on 7m3/h. Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. Kahest 100 m3 mahutist on kasutusel üks. Pumbamaja seadmed on heas seisukorras ja rekonstrueerimist ei vaja. Välja t puurkaevust võrku antava vee kvaliteet on toodud tabelis 5 :

24 Tabel 14: Mustla aleviku ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumplate tehnilised andmed. (allikas: Tarvastu Varad OÜ) Nimetus/asukoht Välja Tuletõrje Tarvastu Katastri nr 7067 7065 6257 Veekompleks S D2 D2 Puurimise aasta 1986 1961 1968 Koordinaat X 6456000 6456429 6457100 Koordinaat Y 610232 609252 608848 Lubatud vee-võtt, m3/d 68 68 14 Tegelik veevõtt, m3/d 53 0 0 Pumba mark GS 8-22 8A-9*6 4’’MC250/6.0 Puurkaevu sügavus 210 145 110 Puurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remonti Puudub, kasutuselevõtuks tuleb ehitada Automaatika Töötab Ei tööta Ei tööta Omanik OÜ Tarvastu OÜ Tarvastu OÜ Tarvastu Varad Varad Varad Haldaja Veemajanduse Veemajanduse Veemajanduse OÜ OÜ OÜ

Foto 1: Välja tänava puurkaevu pumbamaja

25

Foto 2: Välja puurkaevu veetöötlus

Tarvastu puurkaevust(katastri nr 6257) ei ole viimastel aastatel vett võetud – põhjuseks liialt suur rauasisaldus vees ja seadmete amortiseerumine. Puurkaev asub maa-aluses šahtis. Rõhutõsteseadmena kasutati kaht 1 m3 suurust hüdrofoori.Veevarustuse stabiilsuse tagamiseks tuleks puurkaev kasutusele võtta – selleks tuleb ehitada puukaevuhoone, rekonstrueerida seadmed ning paigaldada veepuhastussüsteem (eelkõige rauaärastus). Tuletõrje puurkaev(katastri nr 7065) on reservis, kaevu tehnised seadmed on amortiseerunud ja kaevu ei ole plaanis lähiajal kasutusele võtta.

Veetorustikud

Mustla alevikus on ca 8,2 km veetorustikku, millest suurem osa on malm- ja terastorustikku. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad, käesoleva töö andmed on saadud valdavalt veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegevate inimeste käest ja võivad olla ebatäpsed. Puurkaevude rajamisaastate põhjal võib järeldada, et vanemad torustikud on üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Torustike avariide likvideerimiseks on kohati kasutatud peenema plasttoru paigaldamist teras- või malmtorusse. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse. Osa alevikku on ühisveevärgiga katmata. Posti tänavale rajati 2010 aastal uus plasttorudest veetorustik.

26 Tabel 15: Mustla veetorustiku iseloomustus

Materj Läbimõ 0… 6…1 11…1 16…2 21…2 26…3 üle 30 Kokku al õt 5 0 5 0 5 0 (mm) Torustiku pikkus (km) Teras 100 1,8 1,8 25,6% 50 0,3 0,3 Malm 100 1,7 1,7 29,3% 76 0,7 0,7 Plast 2,4 0,6 0,7 1,0 3,7 45,1% Pikkus vanuse 2,4 0,6 0,7 1,0 4,5 8,2 järgi

Kanalisatsioonitorustikud

Kanalisatsioonisüsteem on rajatud eri aegadel: suurem osa aleviku kanalisatsioonitorustikust on vanusega üle 30 aasta ning 2010 aastal valminud Posti tänava kanalisatsioon. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 7,3km. Vanem torustik on amortiseerunud. Kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett, koormates üle enne puhastusseadmeid asuva reoveepumpla ja puhastusseadmed. Osa alevikust on kanaliseerimata.

Tabel 16: Mustla kanalisatsioonitorustiku iseloomustus

Materjal Läbimõõt Vanus aastates Kokku (mm) 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 üle 30 (km) Keraami 300 1,4 1,4 ka 250 1,1 1,1 150 0,5 0,5 Asbest- 200 1,6 1,6 tsement 100 0,3 0,3 Plast 110-200 2,4 2,4 Pikkus vanuse järgi 2,4 4,9 7,3

Rekonstrueeritud on Posti tänava kanalisatsioonisüsteem, kus on kasutatud kaasaegseid plasttorusid ja teleskoop plastkaevusid. Vanemates torustiku osades on kanalisatsioonikaevud üldjuhul välja ehitatud koos kanalisatsioonitorustikega ning on reeglina üle 30 aasta vanad. Vanemad kanalisatsioonikaevud on ehitatud betoonraketest, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Uute kaevude rajamisel kasutatakse teleskoop plastkaevusid. Vanade kanalisatsioonikaevude ja -torustike ümberehitamine vähendab infiltratsiooni torustikesse. Mustla ainus reoveepumpla asub täna reoveepuhasti juures. Pumpla on töökorras kuid vajab rekonstrueerimist koos trassidega.

27 Reoveepuhasti

Reovesi puhastatakse 1987 aastal ehitatud aerotank tüüpi puhastis (tüüpprojekt 902-03-17), järelpuhastiks on kaks biotiiki kogupindalaga 5200 m2, millest üks on aereeritav. Olemasoleval puhastil puudub purgimissõlm. 2011 aastal juhiti puhastisse 17,2 tuhat m3 reovett.

Andmed väljalaskme kohta: Väljalaskme nimetus Mustla puhastusseade, biotiigid Väljalaskme kood VI 659 Suubla nimetus Tarvastu jõgi 3 km suudmest Suubla kood VEE1016500 Lubatud saasteainete kogused vee erikastusloa järgi on esitatud tabelis 4. Puhasti tõhusus 2011 aasta veearuande järgi:

Siseneva vee BHT7 83 mg/l Väljuva vee BHT7 4 mg/l Puhasti tõhusus BHT7 järgi 95.2% Siseneva vee KHT 225mg/l Väljuva vee, KHT 5mg/l Puhasti tõhusus KHT järgi 97,8% Siseneva vee heljum 61mg/l Väljuva vee heljum 23mg/l Puhasti tõhusus heljumi järgi 62,3% Siseneva vee Nüld 58mg/l Väljuv vee Nüld 14 mg/l Puhasti tõhusus Nüld järgi 75,9% Siseneva vee Püld 8,9mg/l Väljuva vee Püld 4,5mg/l Puhasti tõhusus Püld järgi -

Puhasti ei vasta puhastusnõetele fosfori osas. Puhasti vajab rekonstrueerimist.

Sadevesi

Sadeveetrassid rajati Posti tänavale 2010 aastal. Trassid on rajatud plasttorudest ja kogutav sadevesi on juhitud Posti tänava ääres asuvatesse kraavidesse. Sadeveetrasside kogupikkus on 1,7km. Teistes Mustla piirkondades toimub sadevete immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka sadevee kraave ja see rahuldab vajadused täielikult.

Tuletõrjevesi

Tuletõrje veevõtukohtadena on Mustla alevikus välja ehitatud ja tähistatud järgmised kohad: 1. Vallamaja juures asuva tiigi lähedal juurdepääsuga Posti tänavalt 1000m3, rekonstrueeritud 2010. Tiigi kaldale on rajatud tuletõrjevee saamiseks eraldi kaev, mis on ühendatud torustikuga kaudu tiigiga. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud ja vastab nõuetele;

28 2. Harju tänaval katlamaja juures – betoonmahuti 60 m3, tähistatud ja vastab nõuetele.

Foto 3: Väljaehitatud ja tähistatud tuletõrje veevõtukoht Tarvastu vallamaja juures Mustla alevikus on torustikul olemas ka nõukogude ajal rajatud hüdrante, kuid need on kinni roostetanud ja ei tööta. Tuletõrje veevõtukohtade asukoht on näidatud käesolev töö lisas 2 (Mustla aleviku olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

29 3.2. Kärstna küla

Kärstna küla reoveekogumisalal elab ca 205 inimest, tegu on endise majandikeskusega. Küla läänepoolses osas paiknevad korruslelamud, idapooses osas ühepereelamud. Kärstna küla moodustab ühe reoveekogumisala (RKA0840512) pindalaga 12ha, reostuskoormus 303ie. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 25 ie/ha. Kuna Kärstna küla asub reoveekogumisalal (vt lisa 13), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on välja ehitatud eri aegadel ja vastavalt vajadusele. Ühisveevärki ja –kanalisatsioonisüsteemi ei ole arendatud plaanipäraselt, mistõttu esineb süsteemis mitmeid puudusi. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Ehitatavate trasside asukoht on plaanitud tänavate maa-alale. Valdavalt on trassid rajatud üle 30 aasta tagasi, mistõttu on avariide ja ummistuste hulk suur. Kaootilise trasside rajamise tõttu on palju tupikliine, trasside läbimõõdud ei vasta vajadusele. Trassidega on liitunud ca 100% elanikest.

Veehaare

Ühisveevarustuseks võetakse vett Kärstna puurkaevust (katastri nr 6119), vett võeti 2011 aastal 5780 m3. Pumbamajja paigaldati 2010 aastal rauafiltrisüsteem EURA IRA 40 Duplex. Veepuhastussüsteem teostab rauaärastust ja mangaaniärastust, seadmete jõudlus on 2,5m3/h. Rõhutõsteseadmena on kasutusel 50 liitrine hüdrooor. Pumbamaja seadmed on heas seisukorras ja rekonstrueerimist ei vaja. Kärstna puurkaevust võrku antava vee kvaliteet on toodud tabelis 8 :

Tabel 17: Kärstna küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumpla tehnilised andmed. (allikas: Tarvastu Varad OÜ)

Nimetus/asukoht Kärstna Katastri nr 6119 Veekompleks D Puurimise aasta 1971 Koordinaat X 6445904 Koordinaat Y 606245 Lubatud vee-võtt, m3/d 22 Tegelik veevõtt, m3/d 16 Pumba mark 4”MC250/6.0 Reguleerimisseade 50 l terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 60 Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Omanik OÜ Tarvastu Varad Haldaja Veemajanduse OÜ

30 Veetorustikud

Kärstna külas on ca 1,4 km veetorustikku, millest suurem osa on malm- ja plasttorustikku. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad, käesoleva töö andmed on saadud valdavalt veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegevate inimeste käest ja võivad olla ebatäpsed. Torustikud on valdavalt üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Torustike avariide likvideerimiseks on kohati kasutatud peenema plasttoru paigaldamist teras- või malmtorusse. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.

Tabel 18: Kärstna veetorustiku iseloomustus

Materj Läbimõ 0… 6…1 11…1 16…2 21…2 26…3 üle 30 Kokku al õt 5 0 5 0 5 0 (mm) Torustiku pikkus (km) Teras 50 0,05 0,05 3,6% Malm 75 0,35 0,35 25% Plast 0,2 0,8 1,0 71,4% Pikkus vanuse 0,2 0,8 0,6 1,4 järgi

Kanalisatsioonitorustikud.

Kanalisatsioonisüsteem on rajatud üle 30 aasta tagasi ning rekonstrueerimisi seal tehtud praktiliselt ei ole. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 3,6 km. Torustik on amortiseerunud ja kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett, koormates üle puhastusseadmed. Kanalisatsioonikaevud on üldjuhul välja ehitatud koos kanalisatsioonitorustikega ning valdavalt on tegu betoonraketest kaevudega, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Kanalisatsioonikaevude ja -torustike ümberehitamine vähendab infiltratsiooni torustikesse.

Tabel 19: Kärstna kanalisatsioonitorustiku iseloomustus

Materjal Läbimõõt Vanus aastates Kokku (mm) 0…5 6…10 11…15 16…20 21…25 26…30 üle (km) 30 Asbest- 200 0,6 0,6 tsement 150 3,0 3,0 Pikkus vanuse järgi 3,6 3,6

31 Reoveepuhasti

2011 aastal juhiti Kärstna reoveepuhastisse 5060m3 reovett ning puhasti tagab reovee puhastamise nõutud määrani.

Olemasolev puhastusseade on amortiseerunud ning reovesi puhastatakse kolmes biotiigis kogupindalaga ca 9000 m2 . Biotiikides on probleeme kobraste tegevusega. Biotiigid vajavad puhastamist ja maa-ala korrastamist. SA KIK on teinud positiivse otsuse Kärstna reoveepuhasti rekontsrueerimiseks ning uue puhastina plaanitud kasutada BioFix70 tüüpi kompaktpuhastit. Eeldatavasti lõpevad puhasti ehitustööd 2012 aastal. Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Kärstna puhastusseade Väljalaskme kood VI 660 Suubla nimetus Tarvastu jõgi 20 km suudmest Suubla kood VEE101650 Lubatud saasteainete kogused vee erikasutusloa järgi on esitatud tabelis 4

Sadevesi

Kärstna külas toimub sadevete immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka sadevee kraave ja see rahuldab küla vajadused vajadused täielikult.

Tuletõrjevesi Tuletõrje veevõtukohana on Kärstna külas välja ehitatud ja tähistatud Kärstna külast kirde poole jääva tiigi äärne veevõtukoht.

3.3. Soe küla

Soe küla asub Viljandi – Rõngu maantee ääres ca 4 km kaugusel Mustlast. Soe küla reoveekogumisalal elab ca 300 inimest. Küla lõunapoolses osas paiknevad korruslelamud, põhjapooses osas ühepereelamud. Soe küla moodustab ühe reoveekogumisala (RKA0840511) pindalaga 16ha, reostuskoormus 290 ie. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 18 ie/ha. Kuna Soe küla asub reoveekogumisalal (vt lisa 7), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on välja ehitatud eri aegadel ja vastavalt vajadusele. Ühisveevärki ja –kanalisatsioonisüsteemi ei ole arendatud plaanipäraselt, mistõttu esineb süsteemis mitmeid puudusi. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Ehitatavate trasside asukoht on plaanitud tänavate maa-alale. Valdavalt on trassid rajatud üle 30 aasta tagasi, mistõttu on avariide ja ummistuste hulk suur. Kaootilise trasside rajamise tõttu on palju tupikliine, trasside läbimõõdud ei vasta vajadusele. Trassidega on liitunud ca 100% elanikest.

32 Veehaarded

Ühisveevarustuseks võetakse vett Soe puurkaevust (katastri nr 6267), vett võeti 2011 aastal 7470 m3. Rõhutõsteseadmena on kasutusel 300 liitrine hüdrooor. Pumbamaja seadmed on töökorras kuid vajavad kaasajastamist. Nõuetekohase tarbevee tagamiseks tuleb paigaldada rauaärastus seadmed.

Soe puurkaevust võrku antava vee kvaliteet on toodud tabelis 6 :

Tabel 20: Soe küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumpla tehnilised andmed. (allikas: Tarvastu Varad OÜ) Nimetus/asukoht Soe Katastri nr 6267 Veekompleks D2-1 Puurimise aasta 1984 Koordinaat X 6453976 Koordinaat Y 613160 Lubatud vee-võtt, m3/d 36 Tegelik veevõtt, m3/d 21 Pumba mark GS 8-22 Reguleerimisseade 0,3 m3 terasest hüdrofoor Puurkaevu sügavus 150 Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Omanik OÜ Tarvastu Varad Haldaja Veemajanduse OÜ

Foto 4: Soe puurkaevu pumbamaja

33 Veetorustikud

Soe külas on ca 2,55 km veetorustikku, millest suurem osa on malm- ja terastorustikku. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad, käesoleva töö andmed on saadud valdavalt veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegevate inimeste käest ja võivad olla ebatäpsed. Torustikud on valdavalt üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Torustike avariide likvideerimiseks on kohati kasutatud peenema plasttoru paigaldamist teras- või malmtorusse. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.

Tabel 21. Soe küla veetorustikud

Materj Läbimõ 0… 6…1 11…1 16…2 21…2 26…3 üle 30 Kokku al õt 5 0 5 0 5 0 (mm) Torustiku pikkus (km) Teras 40 0,45 0,45 37,2% 50 0,5 0,5 Malm 65 0,46 0,46 43,1% 76 0,64 0,64 Plast 0,05 0,1 0,35 0,5 19,6% Pikkus vanuse 0,05 0,1 0,35 2,05 2,55 järgi

Kanalisatsioonitorustikud

Kanalisatsioonisüsteem on rajatud üle 30 aasta tagasi ning rekonstrueerimisi seal tehtud praktiliselt ei ole. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 2,3 km. Torustik on amortiseerunud ja kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett, koormates üle enne puhastusseadmeid asuva reoveepumpla ja puhastusseadmed. Kanalisatsioonikaevud on üldjuhul välja ehitatud koos kanalisatsioonitorustikega ning valdavalt on tegu betoonraketest kaevudega, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Kanalisatsioonikaevude ja -torustike ümberehitamine vähendab infiltratsiooni torustikesse.

Tabel 22. Soe küla kanalisatsioonitorustikud

Materjal Läbimõõt Vanus aastates Kokku (mm) 0…5 6…10 11…15 16…20 21…25 26…30 üle (km) 30 Keraamika 200 1,2 1,2 Asbest- 200 1,1 1,1 tsement Pikkus vanuse järgi 2,3 2,3

34 Reoveepuhasti

2011 aastal juhiti Soe reoveepuhastisse 7060m3 reovett ning puhasti tagab reovee puhastamise nõutud määrani. Soe külas kasutatakse reovee puhastamiseks BioFix70K tüüpi kompaktpuhastit, järelpuhastina kasutatakse biotiike. Puhasti on rekonstrueeritud 2010 ja vastab täielikult nõuetele. Puhasti hüdrauliline jõudlus on 70m3/d ja projektijärgne jõudlus 400ie. Fosfori ärastamiseks on võimalus kasutada raudsulfaadi lisamist kuid puhasti on taganud reovee vastavuse normidele ning seni pole selleks tarvidust olnud.

Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Soe asula BioFix 70K, biotiigid Väljalaskme kood VI672 Suubla nimetus Soe oja 5 km suudmest Suubla kood VEE1016400 Lubatud saasteainete kogused vee erikasutusloa järgi on esitatud tabelis 4

Foto 5: 2010 aastal rekonstrueeritud Soe küla reoveepuhasti.

Sadevesi Soe külas toimub sadevete immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka sadevee kraave. Mõnedes Soe küla piirkondades esineb sadevee probleem, hõreda asustuse tõttu ei ole eraldi sadevee süsteemi rajamine mõttekas. Kaaluda võiks lahtise kraavituse laiendamist või pärast kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimist vana trassi kasutamist sadevee trassina.

Tuletõrjevesi Tuletõrje veevõtukohtadena on Soe külas välja ehitatud ja tähistatud veevõtukoht Soe paisjärve ääres.

35 Tuletõrje veevõtukoha asukoht on näidatud käesolev töö lisas 8 (Soe küla olemasoleva ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem).

3.4. Suislepa küla

Suislepa küla asub Viljandi – Rõngu maantee ääres ca 12 km kaugusel Mustlast. Suislepa küla reoveekogumisalal elab ca 190 inimest. Küla lõunapoolses osas paiknevad korruslelamud, põhjapooses osas ühepereelamud. Suislepa küla moodustab ühe reoveekogumisala (RKA0840509) pindalaga 16ha, reostuskoormus 326 ie. Reoveekogumisalal reostuskoormus on ligikaudu 20 ie/ha. Kuna Suislepa küla asub reoveekogumisalal (vt lisa 10), siis on keelatud nimetatud alal reovee pinnasesse immutamine kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on välja ehitatud eri aegadel ja vastavalt vajadusele. Ühisveevärki ja –kanalisatsioonisüsteemi ei ole arendatud plaanipäraselt, mistõttu esineb süsteemis mitmeid puudusi. Paljud trassid asuvad eramaadel, raskendatud on trasside haldamine. Ehitatavate trasside asukoht on plaanitud tänavate maa-alale. Valdavalt on trassid rajatud üle 30 aasta tagasi, mistõttu on avariide ja ummistuste hulk suur. Kaootilise trasside rajamise tõttu on palju tupikliine, trasside läbimõõdud ei vasta vajadusele. Trassidega on liitunud ca 100% elanikest.

Veehaarded

Ühisveevarustuseks võetakse vett Suislepa puurkaevust (katastri nr 6112), vett võeti 2011 aastal 5710 m3. Pumbamajja paigaldati 2008 aastal veepuhastusseade BR 2160 V 260/ XP2. Veepuhastussüsteem teostab rauaärastust ja aereerimist, seadmete jõudlus on 2,5m3/h. Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. Pumbamaja seadmed on töökorras. Suislepa puurkaevust võrku antava vee kvaliteet on toodud tabelis 7 :

Tabel 23: Suislepa küla ühisveevarustussüsteemis kasutatud puurkaev-pumpla tehnilised andmed. (allikas: Tarvastu Varad OÜ)

Nimetus/asukoht Suislepa Katastri nr 6112 Veekompleks D2 Puurimise aasta 1959 Koordinaat X 6447145 Koordinaat Y 616655 Lubatud vee-võtt, m3/d 22 Tegelik veevõtt, m3/d 16 Pumba mark GS 8-22 Reguleerimisseade Sagedusmuunduriga pump Puurkaevu sügavus 80 Puurkaevu hoone Vajab remonti Automaatika Töötab Omanik OÜ Tarvastu Varad Haldaja Veemajanduse OÜ

36 Veetorustikud

Suislepa külas on ca 2,25 km veetorustikku, millest suurem osa on malm- ja plasttorustikku. Täpsed andmed ja kaardid torustike kohta puuduvad, käesoleva töö andmed on saadud valdavalt veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegevate inimeste käest ja võivad olla ebatäpsed. Torustikud on valdavalt üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Torustike avariide likvideerimiseks on kohati kasutatud peenema plasttoru paigaldamist teras- või malmtorusse. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.

Tabel 24. Suislepa küla veetorustikud

Materj Läbimõ 0… 6…1 11…1 16…2 21…2 26…3 üle 30 Kokku al õt 5 0 5 0 5 0 (mm) Torustiku pikkus (km) Teras 40 0,3 0,3 22,2% 50 0,2 0,2 Malm 65 0,33 0,33 76 0,32 0,32 37,7% 100 0,2 0,2 Plast 0,1 0,1 0,7 0,9 40% Pikkus vanuse 0,1 0,1 0,7 1,35 2,25 järgi

Kanalisatsioonitorustikud

Kanalisatsioonisüsteem on rajatud üle 30 aasta tagasi ning rekonstrueerimisi seal tehtud praktiliselt ei ole. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 2,1 km. Torustik on amortiseerunud ja kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett, koormates üle enne puhastusseadmeid asuva reoveepumpla ja puhastusseadmed. Kanalisatsioonikaevud on üldjuhul välja ehitatud koos kanalisatsioonitorustikega ning valdavalt on tegu betoonraketest kaevudega, kaevud ei ole veetihedad, probleeme on olnud kaevukaante sisselangemisega ja sadevete pääsuga kanalisatsioonisüsteemi kaevude kaudu. Kanalisatsioonikaevude ja -torustike ümberehitamine vähendab infiltratsiooni torustikesse.

Tabel 25. Suislepa küla kanalisatsioonitorustikud

Materjal Läbimõõt Vanus aastates Kokku (mm) 0…5 6…10 11…15 16…20 21…25 26…30 üle (km) 30 K 250 1,0 1,0 eraamika 200 0,8 0,8 Asbesttsement 150 0,3 0,3 Pikkus vanuse järgi 2,1 2,1

37

Foto 6: Sisselangenud kanalisatsioonikaev Suislepas (jaanuar 2012)

Reoveepuhasti

2011 aastal juhiti Suislepa reoveepuhastisse 4880m3 reovett ning puhasti tagab reovee puhastamise nõutud määrani. Suislepa külas kasutatakse reovee puhastamiseks BioFix70K tüüpi kompaktpuhastit, järelpuhastina kasutatakse biotiike. Puhasti on rekonstrueeritud 2011 ja vastab täielikult nõuetele. Puhasti hüdrauliline jõudlus on 70m3/d ja projektijärgne jõudlus 400ie. Fosfori ärastamiseks kasutatakse raudsulfaadi lisamist. Väljalaskme nimetus Suislepa asula BiFix 70, biotiigid Väljalaskme kood VI 662 Suubla nimetus Õhne jõgi 6 km suudmest Suubla kood VEE1013700 Lubatud saasteainete kogused vee erikasutusloa järgi on esitatud tabelis 4

Puhasti tõhusus 2011 aasta veearuande järgi:

Siseneva vee BHT7 110 mg/l Väljuva vee BHT7 2,4 mg/l Puhasti tõhusus BHT7 järgi 97,8% Siseneva vee heljum 72mg/l Väljuva vee heljum 18mg/l Puhasti tõhusus heljumi järgi 75% Siseneva vee Nüld 61mg/l Väljuv vee Nüld 6,5 mg/l Puhasti tõhusus Nüld järgi 89,3%

38 Siseneva vee Püld 9,5mg/l Väljuva vee Püld 3,4mg/l Puhasti tõhusus Püld järgi 64,2%

Sadevesi

Suislepa külas toimub sadevete immutamine haljasaladel, paiguti on rajatud ka sadevee kraave. Mõnedes Suislepa küla piirkondades esineb sadevee probleem, hõreda asustuse tõttu ei ole eraldi sadevee süsteemi rajamine mõttekas. Kaaluda võiks lahtise kraavituse laiendamist või pärast kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimist vana trassi kasutamist sadevee trassina.

Tuletõrjevesi Tuletõrje veevõtukohana on Suislepa külas välja ehitatud ja tähistatud veevõtukoht Õhne jõe ääres.

39 3.5. Ettepanekud renoveerimise osas

Veehaarded

Nõuetekohase joogivee varustuse tagamiseks tuleb teha järgmised investeeringud: Soe küla pumbajaama rekonstrueerimine, veepuhastus Kärstna, Soe ja Suislepa puurkaev-pumplate varustamine juhtimisautomaatika ja häireedastussüteemidega

Veetrassid

Et tagada elanikkonna varustamine puhta joogiveega ja varustada kõik reoveekogumisalal elavad inimesed veetrassidega on vaja rekonstrueerida (ehitada) 15400m veetorustikku. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32–110 mm. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Mustlas on võimalik trassid paigutada valla omandis olevate tänavate alla. Soel, Suislepas ja Kärstnas on probleemiks külateede omandiküsimus, sest enamus teid on eraomandis. Ka nendes külades tuleks trassid paigaldada teede alla, selleks peab aga eelnevalt saama maaomanike nõusoleku. Trasside paiknemine teede all võimaldab hiljem oluliselt lihtsamalt tagada trasside haldamise.

Veetrasside ehituse ligikaudsed mahud: Mustla alevik 10400m Kärstna küla 1600m Soe küla 1700m Suislepa küla 1700m

Projekti tulemused: • Mustla, Soe, Suislepa ja Kärstna elanikud ja ettevõtted varustatakse puhta joogiveega; • väheneb elanike terviserisk; • veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad;

Kanalisatsioonitorustik

Kanalisatsioonivõrgu laiendus on vajalik elanike elukvaliteedi parandamiseks ja põhjavee saastamisriski vähendamiseks. Kokku on eesmärgiks rekonstrueerida (ehitada) 16300 m isevoolset ja survekanalisatsioonitrassi. Olemasolevad amortiseerunud keraamilised torud ja betoonist kanalisatsioonikaevud likvideeritakse. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160–200 mm ja plastikkaevudest teleskooppäiste ja malmluukidega. Kanalisatsioonitorustiku renoveerimise ja laiendamise korral tuleb rajada viis uut reoveepumplat ja rekonstrueerida üks reoveepumpla: 1. Pikk tänava lõpus asuvate elamute juurde 2. Lembitu ja Põllu tänavate ristmiku lähedale 3. Aia ja Kevade tänava ristmiku lähedale 4. Jaani tänavale 5. Välja tänavale

40 6. Reoveepuhastisse tuleva reovee ülepumpamiseks Kõik pumplad on ette nähtud varustada kahe sukelpumbaga, kusjuures eelpool esitatud jõudlusega peavad olema võimelised töötama mõlemad pumbad eraldi.

Mustlas on võimalik trassid paigutada valla omandis olevate tänavate alla. Soel, Suislepas ja Kärstnas on probleemiks külateede omandiküsimus, sest enamus teid on eraomandis. Ka nendes külades tuleks trassid paigaldada teede alla, selleks peab aga eelnevalt saama maaomanike nõusoleku. Trasside paiknemine teede all võimaldab hiljem oluliselt lihtsamalt tagada trasside haldamise. Torustike ehitus- ja renoveerimismahtu kuulub ka uute liitumispunktide rajamine.

Kanalisatsioonitrasside ehitus: Mustla alevik 9800m Kärstna küla 2300m Soe küla 2200m Suislepa küla 2000m

Projekti tulemused: • reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; • vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni; • suureneb reoveepuhasti efektiivsus; • väheneb elanike terviserisk.

Tuletõrje veevarustus

Probleemiks on vanad maa-alused hüdrandid, ms on amortiseerunud. Samuti ei taga pumbajaamades olevad mahutid ja seadmed (eelkõige veepuhastus) nõutavat vooluhulka. Seetõttu oleks ka edaspidi otstarbekas lahendada tuletõrje veevarustus olemasolevate veevõtukohtade baasil. Koos Välja tänava pumpla trasside väljaehitmisega kaaluda eraldi hüdrandi paigaldamist Välja tänavale selliselt, et hüdrandi toitevesi ei läbi veepuhastust. Sellisel juhul on võimalik tagada vajalik vooluhulk..

41 4. Ühisveevärki ja kanalisatsiooni teenindav ettevõte

4.1 Tarvastu Varad OÜ põhinäitajad Mustla, Soe, Suislepa ja Kärstna vee- ja kanalisatsioonitrasside omanik on Tarvastu vallale kuuluv äriühing Tarvastu Varad OÜ (registrikood 10414412). Oü Tarvastu Varad tegevuseks on Tarvastu valla eelarves ettenähtud toetuste abil valla õpilasliinide tegevuse , haljastustööde, teede korrashoiu ning tänavavalgustuse korraldamine ja kom. teenuste arvete vahendamine elamutele, mis ei ole veel majas ühistut või ühisust loonud. OÜ Tarvastu Varad põhivarad on antud rendile 10 aastaks (kuni aastani 2017) OÜ-le SW Energia (soojuse tootmine) ja Veemajanduse OÜ-le (vesi-kanalisatsioon). Ettevõtte majandustegevus toimub Viljandimaal Tarvastu vallas Mustlas, Kärstnas, Soel ja Suislepas .

Tulud, kulud ja kasum 2011.a. majandusaasta tegevustulu oli 392 633 eurot, kulud 374 896 eurot. Kasum 17 752 eurot.

Tabel 26: Peamised finantssuhtarvud

2011 2010

Müügitulu koos toetustega 393 489 (tuhat eurot)

Tulu kasv -20 % 40 % Müügikäibe ärirentaablus 4,5 % 18,8 % kasum (tuh. eurot) 18 92

Investeeringud

2011.a. rekonstrueeriti Suislepas biopuhasti, selleks taotlesime KIK-ilt toetust 102 tuh. eurot. Valmis Mustla vee- ja kan.trasside rekonstrueerimise projekt maksumusega 25 tuh. eurot, sellest KIK-i toetus 15 tuh. eurot.

Personal

Majandusaastal töötas oü-s Tarvastu Varad ainult juhataja, suvekuudel maksti töötasu ka heakorra töötajale. Töötasu koos sotsiaalmaksuga maksti 9,3 tuhat eurot, s.h. juhataja töötasu majandusaastal oli 6,1 tuhat eurot. Nõukogu töös osalemise eest liikmetele tasu ei makstud.

42 4.2 Veemajanduse OÜ põhinäitajad

Tarvastu valla vee-ettevõtjaks on 2007 aastal määratud Veemajanduse OÜ (registrikood 10912357). Veemajanduse OÜ-l on 5 põhikohaga töötajat, neist 2 on püsivalt Mustlas. Veemajanduse OÜ on majandusaasta aruannete põhjal olnud kasumis.

Tarvastu valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise tulude-kulude struktuur 2011 aastal on järgmine.

Tulud veevarustusteenuse müügist 38,3tuhat € Tulud kanalisatsiooniteenuste müügist 37,9 tuhat € Muud tulud 1,5 tuhat€ Tulud kokku 77,7 tuhat€

Tasutud ressursitasu veevõtu eest 4,6 tuhat€ Tasutud saastetasu heitvee eest 3,6 tuhat€ Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega seotud kulud kokku 65,6 tuhat€ Põhivara kulum veevarustuse- või kanalisatsiooniteenusega seoses 1,2 tuhat€ Muud kulud 1,2 tuhat€ Kulud kokku 76,2 tuhat€

4.3 Toodangu kvaliteedi näitajad

Veeproovide võtmise sagedus: Reovesi 4 korda aastas Joogivesi 1 kord aastas (kaevust ja tarbija juurest)

43 II ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE

5.1 ÜVK arendamise kava koostamise põhimõtted Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada teatud soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja ÜVK arendamise kavade koostamise praktilistest kogemustest. Rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksid omandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud valla maale. Eramaal asuvad rajatised tuleks seadustada. Tuletõrjevett on vaja puhastada ainult siis, kui see puutub kokku joogiveega. Joogivee kvaliteedi tagamiseks kaaluda veevarustuse projekteerimisel eraldiseisva tuletõrjevee süsteemi rajamise otstarbekust. Võimalusel kasutada veetorustiku rekonstrueerimiseks kinnist meetodit, mille puhul tõmmatakse olemasolevatele veemagistraalidele sisse peenemad torud – see aitab oluliselt vähendada trasside ehitusmaksumust. Kanalisatsioonikaevude ja -torustike taastamine vähendab infiltratsiooni torustikesse.

5.2 ÜVK rajamise maksumuse alused Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise maksumuse hindamisel on kaevetööde hinna osakaal võrreldes torustikega nii suur, et ÜVK arendamise kava koostamisel ei ole alati vajadust hinnata eri läbimõõduga torustike maksumust, eriti raskete kaevetingimuste korral. Need määratakse vajadusel hiljem, eelarvestamise ja pakkumiste käigus. Plastmasstorudest veetorustiku rajamise ühe meetri maksumus on ca 110 eurot. Plastmasstorudest survekanalisatsioonitorustiku rajamise ühe meetri maksumus on ca 150 eurot. Plastmasstorudest isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise ühe meetri maksumus on ca 150 eurot. Tööde maksumus sisaldab kaevetööde tegemist, torustiku maksumust ja kaevetööde maa-ala taastamist. Tegemist on 2012. aasta hinnaga, mis on saadud ehitusettevõtjate hinnapakkumiste alusel. Arvestuslikele ehitushindadele on lisatud ehitusmaksumusest: 10% projekteerimis ja uuringukuludeks 10% ettenägematuteks kuludeks 5% omanikujärelevalve ja projektijuhtimise kuludeks

5.3 ÜVK arendamine Peamised probleemid: • Tarbijate madal maksevõime ja valla piiratud laenuvõime vajalike investeeringute tegemiseks. • Riiklike ja välisabist saadavate investeeringute vähene kättesaadavus (alla 2000 ie asulate probleem). • Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad nõuded ja kohustused ei ole kooskõlas ühiskonna reaalsete investeerimisvõimalustega. • Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikud. • Personali madal professionaalsus ja puuduvad võimalused tööjõudu motiveerida.

Arendamiseks vajalikud tegevused: • Täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmine välisabiprojektides osalemise kaudu. • Erakapitali kaasamine uute kinnisvara arendusalade infrastruktuuri loomiseks. • Tarbijakeskse teenindamise arendamine ja veemõõtjate paigaldamine kõigile ÜVK-ga ühendatud hoonetele. • Vallavalitsuse aktiivne osalemine veemajanduse tuleviku otsustamisel. • Teenindava personali koolitamine ja täiendamine.

44 • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevate kõigi kohalike õigusaktide väljatöötamine ning vastuvõtmine lähtudes tarbijate huvidest. • Sanitaarkaitsealade moodustamine ühisveevärgi puurkaevudele.

6. Arenguprogramm

Arenguprogrammi eesmärk on inimeste tervise kaitse tagamine, põhjavee reostamise lõpetamine läbi ebatiheda reoveetorustiku ja kõikide reovee kogumisalas elavate inimeste varustamine töökindla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

45 6.1. Arendustegevused, elluviimise aeg ja projektide maksumused

Tabel 27. Tarvastu valla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud

Jrk Projekti nimetus Projekti INVESTEERINGUD (milj eurot) nr maksumus kokku Milj eurot 2012 2013 2014 2015 2016 2017- 2024 1 Soe vee- ja 0,272 0,272 kanlisatsioonitrasside rekonstrueerimine I etapp 2 Soe pumbajaama rek, 0,025 0,025 veepuhastus 3 Kärstna biopuhasti 0,04 0,04 trassi rekonstrueerimine 4 Mustla trasside ehitus 3,1 1,5 1,6 5 Kärstna biopuhasti ja 0,006 0,006 puurkaev -pumpla automaatika, häireedastus 6 Soe biopuhasti ja 0,006 0,006 puurkaev-pumpla automaatika, häireedastus 7 Suislepa biopuhasti 0,003 0,003 häireedastus 8 Soe vee- ja 0,38 0,38 kanlisatsioonitrasside rekonstrueerimine II etapp, biotiigi puhastamine 9 Suislepa küla trasside 0,6 0,6 ehitus 10 Kärstna küla trasside 0,55 0,55 ehitus 11 Tarvastu pumbajaama 0,07 0,07 ehitus, seadmed 12 Mustla reoveepuhasti 0,4 0,4 rekonstrueerimine, biotiikide puhastamine, pumpla rekonstrueerimine, purgimissõlm KOKKU 5,352 0,272 1,58 1,88 0,6 0,55 0,47

7. Finantsanalüüs

Finantsanalüüsi eesmärgiks on anda Tarvastu valla investeeringu projektis osaleva vee-ettevõtte finantsnäitajatest ülevaade, olukorra kirjeldus ning analüüsida, kas elluviidav projekt on tasuv ja anda hinnang Tarvastu valla omafinantseerimise võimele. Toetuse taotlemisel peab olema

46 tõestatud, et vee- ja kanalisatsiooni investeeringud on finantsiliselt jätkusuutlikud, „saastaja maksab“ printsiip on täidetud ning teenuse hind tarbijatele vastuvõetav. Finantsprojektsioonid on koostatud 12 aasta kohta.

7.1 Vee- ja kanalisatsiooni teenuste müük Elanike tänased veetarbimise mahud on Tarvastu vallas järgmised: Mustla alevik 80l/in/d Suislepa küla 70l/in/d Soe küla 80l/in/d Kärstna küla 50l/in/d Finantsanalüüsis on elanike veetarbimise mahuks arvestatud tänane tarbimise maht asumite lõikes ja konservatiivsuse huvides seda planeerimisperioodi jooksul muudetud ei ole. Mustlas on arvestatud tarbimise mahtude kasvuga vastavalt investeerimisprojekti elluviimisele.

7.2 Tariifid ja laekumine Veeteenuste hinnaregulatsioon on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, mille kohaselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja esitab vee- ja kanalisatsioonihinna muutmiseks hinnataotluse omavalitsusele kooskõlastamiseks ning kehtestab ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Vee- ja kanalisatsiooni tariifid peavad katma ettevõtte opereerimis- ja tegevuskulud, amortisatsiooni- ja intressikulud ning sisaldama põhjendatud tulukust. Sellise hinnakujunduse korral tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus tulevikus.

Tarvastu Vallavalitsus kehtestas vee- ja kanalisatsioonihinnad Mustlas alevis, Kärstna külas, Soe külas ja Suislepa külas 20 septembril 2011 määrusega nr.4. Hinnad hakkasid kehtima alates 01.01.2012.a. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid Tarvastu vallas on toodud tabelis 28.

Tabel 28. Tariifid

Vesi €/m3 Hind Käibemaks 20% Hind kokku käibemaksuta Mustla elanikud 0,94 0,19 1,13 asutused 1,01 0,20 1,21

Soe elanikud 0,7 0,14 0,84 asutused 0,89 0,18 1,07

Kärstna elanikud 0,74 0,15 0,89 asutused 0,81 0,16 0,97

Suislepa elanikud 0,86 0,17 1,03 asutused 1,14 0,23 1,37

Kanalisatsioon €/m3 Hind Käibemaks 20% Hind kokku käibemaksuta Mustla elanikud 1,00 0,20 1,20 asutused 1,71 0,34 2,05

47 Soe elanikud 0,9 0,18 1,08 asutused 1,02 0,20 1,22

Kärstna elanikud 0,76 0,15 0,91 asutused 0,84 0,17 1,01

Suislepa elanikud 0,90 0,18 1,08 asutused 1,02 0,20 1,22

Nagu tabelist näha, on asutustele-ettevõtetele kehtestatud Mustlas 40%, Soel 25%, Suislepas 25% ja Kärstnas 10% kõrgem komplekstariif kui eraisikutele.Proportsionaalselt sama suure hinnaerinevusega on arvestatud tariifide muutumisel kuni palneerimisperioodi lõpuni. Arvete laekumisega ei ole senini olnud suuremaid probleeme ning finantsprognoosis on arvestatud arvete 98% laekumisega. Pärast projekti ellurakendamist. 2024. aastaks on vee- ja kanalisatsioonitrassidega varustatud ca100% reoveekogumisala elanikest. Tarvastu valla elanike arvu prognoosis on arvestatud, et planeerimisperioodi jooksul ÜVK piirkondades jääb elanike arv muutumatuks kuni planeerimisperioodi lõpuni. Asutustes ja ettevõtetest tekkivate vee- ja reoveekoguste planeerimisel on aluseks võetud 2012. aasta andmed ning see planeerimisperioodi jooksul ei muutu, kuna ettevõtteid võib nii juurde tekkida kui ka ära kaduda. Seetõttu ei ole ettevõtluses kasutatava ÜVK kogust võimalik planeerida.

7.3. Vee ja kanalisatsiooniteenuse tulud ja kulud Vee ja kanalisatsiooniteenuste tulud ja kulud on järgmised:

Tulud veevarustusteenuse müügist 38,3tuhat € Tulud kanalisatsiooniteenuste müügist 37,9 tuhat € Muud tulud 1,5 tuhat€ Tulud kokku 77,7 tuhat€

Tasutud ressursitasu veevõtu eest 4,6 tuhat€ Tasutud saastetasu heitvee eest 3,6 tuhat€ Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega seotud kulud kokku 65,6 tuhat€ Põhivara kulum veevarustuse- või kanalisatsiooniteenusega seoses 1,2 tuhat€ Muud kulud 1,2 tuhat€ Kulud kokku 76,2 tuhat€

Vee- ja kanalisatsiooni teenuste osutamine on olnud viimased aastad väikeses kasumis kuid pikas perspektiivis ei kata tariifid tehtavaid investeeringuid. Varade planeeritav eluiga on arvestatud järgmiselt: Seadmed 20 aastat Ehitised/rajatised 50 aastat Torustikud 50 aastat Projekti nüüdisväärtuse arvestamisel on diskonteeritud rahavoogusid diskontomääraga 6%. Inflatsioonimääraks on arvestatud rahandusministeeriumi prognoosiga. Finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks: − välja on jäetud käibemaksust tulenev rahavoog1; − vee-ettevõtluselt saadavalt kasumilt tulumaksu ei maksta, eeldades, et kasum reinvesteeritakse ja dividende välja ei maksta.

48 7.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid, tariifide taskukohasuse hindamine Vee- ja kanalisatsioonitariifide muutmine on kavandatud lähtudes investeeritud põhivara kulumist. Lisaks on veeteenuse tariifi kujundamisel jälgitud, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääks alla 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. 4% piiri loetakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud väärtuseks, mille võiks leibkonnaliige oma kuu netosissetulekust maksimaalselt kulutada vee- ja kanalisatsiooniteenusele. Sissetuleku arvestuse aluseks on statistikaameti avaldatud andmed Tarvastu valla brutopalga kohta. Brutopalgast on maha arvestatud maksud ning palka on planeerimisperioodil korrigeeritud vastavalt inflatsioonile. Tänasel päeval katab valla veeteenuse tariif küll tegevuskulud kuid investeeringuid teha ei võimalda. Seetõttu tuleks investeeringute elluviimisel esimestel aastatel tõsta oluliselt vee- ka kanalisatsioonitariife: esimestel aastatel kuni 30%, edaspidi 10-15% aastas. Tulevikus on tariifide tõstmisel on lähtutud põhimõttest, et veemajandusest saadavad tulud oleksid pikemas perspektiivis piisavad veemajandusega seonduvate kulude katmiseks, sh. ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks. Põhivarade amortisatsioonikulude kogumahus kajastamine finantsprognoosis näitab, kas valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine on jätkusuutlik. Amortisatsioonikulude kajastamisel tariifis tekib vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel rahavoog, mida on võimalik põhivarade uuendamisel kasutada. Sellega tagatakse Tarvastu valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlik majandamine. Käesolevas finantsprognoosis jääb prognoositav leibkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimiskulu alla 2,7% (Tabel 4). Lähiaastatel (2013-2020) prognoositav võrdlemisi suur tariifide tõus (10-30% aastas) on tingitud tehtavast investeeringust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, mille omafinantseeringu katmise tarbeks on planeeritud võtta laenu või katta omafinantseering vallaeelarve vahenditest. Vee ja kanalisatsioonitariif ei ületa projektiperioodi vältel 4% leibkonna sissetulekust.

7.5. Omavalitsuse finantssuutlikkus ja projektide kaasfinantseerimine Tarvastu vald võib rahastada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti järgnevate vahendite arvelt: • valla võetud laenud; • valla eelarve tulud; • vee-ettevõtte omavahendid; • tagastamata välisabi ja toetus (k.a Euroopa Ühenduse abifondidest); • ühtekuuluvusfond ( alla 2000 ie reoveepiirkondadel taotlemine keeruline); • keskkonnaprogrammi vahendid; • erakapital. Investeeringute omafinantseeringu määraks on arvestatud 15%.

7.6. Kokkuvõte ja järeldused finantsprognoosist Tasuvusuuringus on hinnatud projekti elluviimisega (ehitusega) ja ekspluatatsiooniga seotud kulud ja tulevikus teenitav tulu. Finantsanalüüs on koostatud 12. aastase perioodi kohta ning erinavate reoveekogumisalade põhiselt. 15% omafinantseeringu määraga arvestatud puhastulude nüüdisväärtus jääb küll mõnevõrra negatiivseks, kuid arvestama peaks järgmiste asjaoludega: • Tariifide tõus ei tohiks olla liiga järsk, sest see võib tekitada häireid maksete laekumises. Tariifide edaspidisese muutmises tuleb leida kompromiss elanike maksevõime ja ettevõtte majandamise jätkusuutlikkuse vahel. Tariifide tõstmine sõltub suuresti ka majanduse üldisest olukorrast ja võib olla finantsanalüüs arvestatust mõnevõrra erinev. Tariife tuleks korrigeerida vastvalt inflatsioonile;

49 • Tegemist on suhteliselt väikeste asumitega, kus elanikke vähe aga investeerida on vaja suhteliselt palju, seetõttu tuleb ka investeeringu omahind elaniku kohta suhteliselt suur; • Finantsanalüüs on koostatud 12 aastase perioodi kohta, mõned investeeringud tehakse planeerimisperioodi teises pooles. Samas on investeeringute eeldatav eluiga tunduvalt pikem kui planeerimisperiood. Seetõttu tuleks vaadelda jätkusuutlikkuse hindamiseks pikemat perioodi. Planeerimisperioodi pikendamisel väheneb ka projekti puhastulude negatiivne nüüdisväärtus.

50

Tabel 29: Finantsprognoos Mustla aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusprojekti elluviimisel

Aastad 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Inflatsioon % 2,8% 3,0% 2,8% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% ÜVK-ga liitunud elanike arv in 500 500 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 1000 Vee tariif käibemaksuta €/m3 0,94 1,22 1,47 1,91 1,91 2,29 2,29 2,29 2,29 2,52 2,52 2,52 2,52

Kanalisatsiooni tariif käibemaksuta €/m3 1,00 1,30 1,56 2,03 2,03 2,43 2,43 2,43 2,43 2,68 2,68 2,68 2,68 Veetariifi tõus % 30,0 20,0 30,0 20,0 10,0 Kanalisatsiooni tariifi tõus % 30,0 20,0 30,0 20,0 10,0 Komplekstariif €/m3 1,94 2,52 3,03 3,93 3,93 4,72 4,72 4,72 4,72 5,19 5,19 5,19 5,19 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal leibkonna sissetulekust % 1,1 1,4 1,6 2,0 2,0 2,3 2,3 2,2 2,1 2,3 2,2 2,2 2,1 Elanikele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 14600 14600 29200 29200 29200 29200 29200 29200 29200 29200 29200 29200 29200 Asutustele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 5400 Tulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamiselt kokku €/a 42424 55151 109483 142328 142328 170794 170794 170794 170794 187873 187873 187873 187873 Tegevuskulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamisele €/a 39500 40685 41824 42953 44100 45267 46454 47664 48898 50157 51443 52757 54100 Rahavoog vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügist €/a 2924 14466 67659 99375 98228 125527 124340 123130 121896 137716 136430 135116 133773 Investeeringud aastas €/a 1500000 1600000 400000 Omafinantseering 15% €/a 0 225000 240000 0 0 60000 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum €/a 0 0 45000 91650 88901 86233 95646 92777 89994 87294 84675 82135 79671 - Puhastulu €/a 2924 -1485534 -1577341 7725 9327 360706 28693 30353 31902 50422 51755 52981 54102 Diskontotegur (määr 6%) 1 0,9434 0,89 0,83962 0,79209 0,7473 0,705 0,6651 0,6274 0,5919 0,5584 0,5268 0,497 Puhastulude nüüdisväärtus kogu - projektile €/a 2923,92 -1401447 -1403828 6486 7388 269541 20228 20186 20016 29845 28900 27910 26887 -2884047 Puhastulude nüüdisväärtus arvestades ainult 15% omafinantseenguga €/a 2923,92 -198617 -193433 6486 7388 -15473 20228 20186 20016 29845 28900 27910 26887 -216754

51 Tabel 30: Finantsprognoos Soe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusprojekti elluviimisel

Aastad 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Inflatsioon % 2,8% 3,0% 2,8% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% ÜVK-ga liitunud elanike arv inimest 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 Vee tariif käibemaksuta €/m3 0,70 0,91 1,09 1,09 1,26 1,26 1,32 1,32 1,32 1,32 1,32 1,32 1,32 Kanalisatsiooni tariif käibemaksuta €/m3 0,90 1,17 1,40 1,40 1,61 1,61 1,70 1,70 1,70 1,70 1,70 1,70 1,70 Veetariifi tõus % 30,0 20,0 15,0 5,0 Kanalisatsiooni tariifi tõus % 30,0 20,0 15,0 5,0 Komplekstariif €/m3 1,60 2,08 2,50 2,50 2,87 2,87 3,01 3,01 3,01 3,01 3,01 3,01 3,01 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal leibkonna sissetulekust % 0,9 1,1 1,3 1,3 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 1,3 1,3 1,3 1,2 Elanikele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 8760 Asutustele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 560 560 560 560 560 560 560 560 560 560 560 560 560 Tulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamiselt kokku €/a 14856 19312 23175 23175 26651 26651 27984 27984 27984 27984 27984 27984 27984 Tegevuskulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamisele €/a 2000 2060 2118 2175 2233 2292 2352 2413 2476 2540 2605 2671 2739 Rahavoog vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügist €/a 12856 17252 21057 21000 24418 24359 25632 25570 25508 25444 25379 25312 25244 Investeeringud aastas €/a 272000 31000 380000 Omafinantseering 15% €/a 40800 4650 57000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum €/a 0 8160 8845 19980 19380 18799 18235 17688 17157 16643 16143 15659 15189 Puhastulu €/a -259144 -21908 -367788 1020 5038 5560 7396 7882 8350 8801 9236 9653 10055 Diskontotegur (määr 6%) 1 0,9434 0,89 0,83962 0,79209 0,74726 0,70496 0,66506 0,62741 0,5919 0,55839 0,52679 0,49697 Puhastulude nüüdisväärtus kogu projektile €/a -259144 -20668 -327330 857 3990 4155 5214 5242 5239 5210 5157 5085 4997 -561996 Puhastulude nüüdisväärtus arvestades ainult 15% omafinantseenguga €/a -27944,3 4191 -39861 857 3990 4155 5214 5242 5239 5210 5157 5085 4997 -18468

52 Tabel 31: Finantsprognoos Suislepa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusprojekti elluviimisel

Aastad 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Inflatsioon % 2,8% 3,0% 2,8% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% ÜVK-ga liitunud elanike arv inimest 190 190 190 190 190 190 190 190 190 190 190 190 190 Vee tariif käibemaksuta €/m3 0,86 1,20 1,57 2,03 2,24 2,69 2,69 2,69 2,69 2,69 2,69 2,69 2,69 Kanalisatsiooni tariif käibemaksuta €/m3 0,90 1,26 1,64 2,13 2,34 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 Veetariifi tõus % 40,0 30,0 30,0 10,0 20,0 Kanalisatsiooni tariifi tõus % 40,0 30,0 30,0 10,0 20,0 Komplekstariif €/m3 1,76 2,46 3,20 4,16 4,58 5,50 5,50 5,50 5,50 5,50 5,50 5,50 5,50 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal leibkonna sissetulekust % 1,0 1,3 1,7 2,2 2,3 2,7 2,6 2,6 2,5 2,4 2,4 2,3 2,3 Elanikele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 4855 Asutustele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 390 Tulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamiselt kokku €/a 9217 12904 16776 21808 23989 28787 28787 28787 28787 28787 28787 28787 28787 Tegevuskulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamisele €/a 8600 8858 9106 9352 9602 9855 10114 10377 10646 10920 11200 11486 11779 Rahavoog vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügist €/a 617 4046 7669 12456 14387 18931 18673 18409 18141 17867 17587 17300 17008 Investeeringud aastas €/a 3000 600000 Omafinantseering 15% €/a 0 450 0 90000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum €/a 0 0 180 175 18169 17624 17096 16583 16085 15603 15135 14681 14240 Puhastulu €/a 617 -1954 7489 -587718 -3782 1307 1577 1827 2056 2264 2452 2620 2768 Diskontotegur (määr 6%) 1 0,9434 0,89 0,83962 0,79209 0,74726 0,70496 0,66506 0,62741 0,5919 0,55839 0,52679 0,49697 Puhastulude nüüdisväärtus kogu projektile €/a 617,314 -1843 6666 -493460 -2996 977 1112 1215 1290 1340 1369 1380 1376 -480958 Puhastulude nüüdisväärtus arvestades ainult 15% omafinantseenguga €/a 617,314 2968 6666 -65254 -2996 977 1112 1215 1290 1340 1369 1380 1376 -47940

53 Tabel 32: Finantsprognoos Kärstna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusprojekti elluviimisel

Aastad 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Inflatsioon % 2,8% 3,0% 2,8% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% ÜVK-ga liitunud elanike arv inimest 205 205 205 205 205 205 205 205 205 205 205 205 205 Vee tariif käibemaksuta €/m3 0,74 0,89 1,02 1,33 1,73 1,73 1,90 1,90 1,90 1,90 1,90 1,90 1,90 Kanalisatsiooni tariif käibemaksuta €/m3 0,76 0,91 1,05 1,36 1,77 1,77 1,95 1,95 1,95 1,95 1,95 1,95 1,95 Veetariifi tõus % 20,0 15,0 30,0 30,0 10,0 Kanalisatsiooni tariifi tõus % 20,0 15,0 30,0 30,0 10,0 Komplekstariif €/m3 1,50 1,80 2,07 2,69 3,50 3,50 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal leibkonna sissetulekust % 0,8 1,0 1,1 1,4 1,8 1,7 1,8 1,8 1,7 1,7 1,7 1,6 1,6 Elanikele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 3741 Asutustele müüdav vee- ja kanalisatsiooni kogus m3/a 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 Tulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamiselt kokku €/a 6688 8025 9229 11998 15597 15597 17157 17157 17157 17157 17157 17157 17157 Tegevuskulud vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamisele €/a 2000 2060 2118 2175 2233 2292 2352 2413 2476 2540 2605 2671 2739 Rahavoog vee-ja kanalisatsiooniteenuse müügist €/a 4688 5965 7111 9823 13364 13305 14805 14743 14681 14617 14552 14485 14417 Investeeringud aastas €/a 46000 0 550000 Omafinantseering 15% €/a 0 6900 0 0 82500 0 0 0 0 0 0 0 0 Põhivara kulum €/a 0 0 1380 1339 1298 17759 17227 16710 16209 15722 15251 14793 14349 Puhastulu €/a 4688 -40035 5731 8484 -537934 -4455 -2422 -1967 -1528 -1105 -699 -308 68 Diskontotegur (määr 6%) 1 0,9434 0,89 0,83962 0,79209 0,7473 0,705 0,6651 0,6274 0,5919 0,55839 0,52679 0,497 Puhastulude nüüdisväärtus kogu projektile €/a 4687,64 -37769 5101 7123 -426094 -3329 -1708 -1308 -959 -654 -390 -162 34 -455427 Puhastulude nüüdisväärtus arvestades ainult 15% omafinantseenguga €/a 4687,64 -882 5101 7123 -55791 -3329 -1708 -1308 -959 -654 -390 -162 34 -48236

54 LISAD:

Lisa1. Mustla aleviku reoveekogumisala kaart

55 Lisa 2: Mustla aleviku olemasolevate veetrasside skeem

56 Lisa 3: Mustla aleviku olemasolevate kanalisatsioonitrasside skeem

57 Lisa 4: Mustla aleviku planeeritavate veetrasside skeem

58 Lisa 5: Mustla aleviku planeeritavate kanalisatsioonitrasside skeem

59 Lisa 6: Mustla aleviku sadeveetrasside skeem

60 Lisa 7 Soe küla reoveekogumisala kaart

61 Lisa 8: Soe küla veetrasside skeem

62 Lisa 9: Soe küla kanalisatsioonitrasside skeem

63 Lisa10: Suislepa küla reoveekogumisala kaart

64 Lisa 11: Suislepa küla veetrasside skeem

65 Lisa 12: Suislepa küla kanalisatsioonitrasside skeem

66

Lisa 13 Kärstna küla reoveekogumisala kaart

67 Lisa 14: Kärstna küla veetrasside skeem

68 Lisa 15: Kärstna küla kanalisatsioonitrasside skeem

69 Lisa 16: Joogivee analüüsilehed

70 71

72 73

74