EESTI GEOLOOGIAKESKUS Tartu regionaalosakond

Ain Põldvere

PUDIVERE DOLOKIVIKARJÄÄRI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

OÜ Eesti Geoloogiakeskus direktor Vello Klein

Tartu 2008 SISUKORD

1. Kokkuvõte…………………………………………………………………… 5 2. Sissejuhatus…………………………………………………………………. 8 2.1. Teave keskkonnamõju hindamise osaliste kohta ..…………………….. 8 2.2. Keskkonnamõju hindamise vajadus ja eesmärk ..……………………... 8 2.3. Teave keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise kohta…………………………………………………… 8 2.4. Ülevaade kasutatud keskkonnamõju hindamist reguleerivatest aktidest 10 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus…………………………………. 10 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus……………………………………………. 10 4.1 Pudivere dolokivi maardlal kavandatava Pudivere karjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus…………………………………………….. 10 4.1.1. Asukoht, asustus………………………………………………. 10 4.1.2. Ümbruskonna kaevud, nende seire……………………………. 10 4.1.3. Teedevõrk, asustus veoteede ääres……………………………. 12 4.1.4. Reljeef ja vetevõrk…………………………………………….. 12 4.1.5. Pudivere maaparandusobjekt………………………………….. 13 4.1.6. Jõgeva–Põltsamaa gaasitrass………………………………….. 13 4.1.7. Väike-konnakotkas……………………………………………. 13 4.1.8. Vääriselupaigad……………………………………………….. 13 4.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned………………… 13 4.2.1. Pinnakate……………………………………………………… 13 4.2.2. Aluspõhi……………………………………………………….. 13 4.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus……………………………………… 14 4.3. Maavara (kasulik kiht)………………………………………………… 14 5. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ja võrdlus……………………………………………………………..….. 14 5.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine.. 14 5.2. Karbonaatkivimite (dolokivi) kaevandamine………………………….. 15 5.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid……………………………….………. 15 5.3.1. Mäetööde põhiprotsess………………………………………... 15 5.3.2. Dolokivi kobestamise alternatiivide võrdlus………………….. 15 5.3.3. Maardlate ja tootmisalade võrdlus……………………………. 19 5.4. Mäemassi purustamine, saadava tootme ladustamine ja laadimine, transport……………………………………………………………….. 21 5.5. 0-alternatiivi kirjeldus…………………………………………………. 22 6. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju…………………………. 22 6.1. Välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ja heitekoguste määramine……………………………………………………………… 22 6.2. Hinnang kaevandamise mõjust pinna-, pinnase- ja põhjaveele………... 24 6.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta…………... 29 6.4. Kaevandamise mõju maastikule……………………………………….. 29 6.5. Kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule ja lindudele, sealhulgas väike-konnakotkale ja vääriselupaikadele………………… 29 6.6. Kaevandamise ja killustiku tootmisega kaasnevad tootmisjäätmed…… 30 6.7. Müra karjääris, väljaveoteedel, liikluskoormuse kasv…………………. 32 6.8. Lõhketööde ja vibratsiooni ning õhulööklaine prognoos……………… 33 6.9. Kaevandamisega kaasneva võimaliku radooni oht……………………. 33 6.10. Kaevandamise (sh lõhketööde) mõju inimeste tervisele ja ehitistele… 33 6.11. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang……………………………………………………………….. 34 6.12. Kaevandamise mõju naaberkinnistute väärtusele……………………. 34 6.13. Kaevandamise ala korrastamine……………………………………… 34 6.14. Negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise võimalused…. 35 7. Loodusressursid..…………………………………………………………… 35 8. Kavandatav seire……………………………………………………………. 35 9. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse……………………………… 36 10. Hindamistulemuste lühikokkuvõte………………………………………… 36 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………. 38

Tekstilisad

1. Väljavõte AS Kiirkandur majandustegevuse registrist……………………... 39 2. Pudivere karjääri kaevandamise loa taotlus………………………………… 40 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja maavara kaevandamise loa taotluse menetluse peatamine (Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldus 27.02.2007 nr 387)………………………………………………. 41 4. Keskkonnamõjude hindamise programm Pudivere dolokivi karjääri rajamise kohta………………………………………………………………. 42 5. Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine (Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldus 23.05.2007 nr 960)……………….. 46 6. Pudivere dolokivi karjääri keskkonnamõjude hindamise programmi avaliku arutelu protokoll 02.04.2007………………………………………………… 47 7. Pudivere dolokivi karjääri keskkonnamõjude hindamise programmi avaliku arutelu osavõtjate nimekiri………………………………………… 49 8. Lustivere Küla Seltsi juhatuse liikme Riina Paluoja kiri 28.03.2007 Jõgevamaa keskkonnateenistusele………………………………………….. 51 9. Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja asetäitja Toivo Vihalem’i kiri 02.04.2007…………………………………………………………………... 53 10. KMH eksperdi Ain Põldvere vastused 28.03.2007 kirjale (esitanud Lustivere Küla Seltsi juhatuse liige Riina Paluoja)………………………… 54 11. KMH eksperdi Ain Põldvere vastused 02.04.2007 e-kirjale (esitanud Jõgeva Maaparandusbüroo)………………………………………………… 56 12. Kodanik Raivo Omleri poolt saadetud nimekiri Pudivere dolokivi karjääri mäeeraldisest kuni 6 km kaugusele jäävate kaevude kohta………………… 57 13. Pudivere KMH käigus mõõdetud salv- ja puurkaevud……………………. 59 14. Mõõdetud kaevude vee omadused ………………………………………… 60 15. Joosep Tuvi eksperthinnang 13.06.2007 (MTÜ Kotkaklubi)……………… 61 16. Eksperthinnang Jõgeva maakonna Rõstla paekarjääri mõjust ümbruskonna põhjavee seisundile………………………………………………………… 63 17. Eksperthinnang Pudivere dolomiidimaardla vee-eralduse mõjust eesvooludele……………………………………………………………….. 74 18. Koostööleping nr 01-08 (AS Kiirkandur ja Kotkaklubi)…………………... 79 19. Purustus-sorteerimissõlm Metrotrak 900x600 Hyd tehnilised andmed…… 81 20. Eesti Geoloogiakeskuse teadusnõukogu istungi protokoll nr 65………….. 83 21. Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju aruande avalik arutele Põltsamaa Vallavalitsuses 18.02.2008 (koosoleku protokoll)……………… 84 22. Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju aruande avalik arutele Põltsamaa Vallavalitsuses 18.02.2008 (osavõtjate nimekiri)………………. 91 23. Ettepaneku ja vastuväited Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande kohta (Lustivere Külaselts; 13.02.2008)……………… 93 24. Ettepaneku ja vastuväited Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande kohta (lisa 1 - allkirjad)……………………………….. 101 25. Vastused Lustivere külaseltsi kirjale, mis laekus Jõgevamaa keskkonnateenistusele 18.02.2008…………………………………………. 111 26. RMK Põltsamaa metskond, kiri 18.02.2008. nr 9-1/69 (Pudivere paekarjääri keskkonnamõjude hindamine)…………………………………. 113 27. Vastused RMK Põltsamaa metskonna kirjale 18.02.2008. nr 9-1/69……… 114 28. Toomas Timmuski ja Jaak Timuski ettepanekud Pudivere dolokivi karjääri keskkonnamõju hindamise aruandele (kiri 12.02.2008)…………………… 115 29. Vastused Toomas Timmuski ja Jaak Timuski kirjale (kiri 12.02.2008)…… 116 30. Ühiste kavatsuste protokoll (RMK ja AS Kiirkandur) riigimetsamaal asuva Nukumäe tee kasutamise osas……………………………………….. 117 AS Kiirkandur Pudivere dolokivikarjääri seirekava (projekt) 119

Graafiline lisa 1

Pudivere dolokivikarjääri keskkonnamõjude hindamine. Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:20 000 5

1. Kokkuvõte

Tegevuse arendajaks on AS Kiirkandur, kes taotleb kaevandamise luba Jõgevamaal, Põltsamaa vallas paikneva Pudivere dolokivi maardla Pudivere karjääri mäeeraldisel. Taotletava Pudivere karjääri mäeeraldise pindala on 22,1 ha. Mäeeraldis asub Lambasaare (katastri tunnus 61606:002:0690) kinnistu piires. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt 27.02.2007 korraldusega nr 387, kus tuvastati KMH vajalikkus kaalutluse alusel. Keskkonnamõju hindamine algatati põhjusel, et dolokivi kaevandamisega muudetakse pöördumatult maastikku, toimub põhjavee taseme alandamine ning võib olla häiriv mõju läheduses elavale I kategooria kaitsealusele liigile (väike-konnakotkas). Keskkonnamõju hindamise aluseks oli programm, mis kiideti heaks 23.05.2007 Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 960. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus Põltsamaa vallamajas 02.04. 2007. Pudivere karjääri mäeeraldise piires on kaevandatava aktiivse tarbevaru maht 2811 tuh. m 3, mis sobib kõrgemargilise killustiku tootmiseks. Praktiliselt kogu kaevandatav varu (95%) jääb põhjaveetasemest madalamale. Planeeritava karjääri sügavuseks (sõltuvalt maapinna reljeefist) kujuneb keskmiselt 15,3 m, esimese kaeveastme puhul (koos katendiga) 8,6 m. AS Kiirkandur kavatseb alustada karjääri rajamist ja kaevandamist taotletava mäeeraldise lõunaosast. Aastane maksimaalne kaevandatav kogus on 200 tuh. m 3. Keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandes analüüsiti karjääri avamisega, dolokivi kaevandamisega, vee väljapumpamisega ja ärajuhtimisega ning killustiku transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid nii piirkonna elanike tervisele, elukvaliteedile, kaevude veetasemele, kaevude ja pinnaveekogude vee kvaliteedile, lähikonda rajatavale gaasitrassile, olemasolevale maaparandussüsteemile ja looduskeskkonnale, sh väike-konnakotka pesitsemis- ja toitumisalale ning vääriselupaikadele. Alljärgnevalt esitatakse kokkuvõte kavandatava karjääriga seotud tegevustest, nendega kaasnevatest keskkonnamõjudest, mõjude olulisusest ja leevendamisvõimalustest. Karjääri avamine (katendi eemaldamine). Kaevandamise esimesel etapil teisaldatakse mullast, moreenist ja kaljukatendist kattekiht, mis vallitatakse ümber mäeeraldist (tulevast karjääri) selleks ettenähtud teenindusmaale. Kattekihi teisaldamine ekskavaatori, buldooseri ja kallurautode abil on võrreldav tavapärase tegevusega liiva- ja kruusakarjäärides ning sellisele tegevusele (karjäär pindalaga alla 25 ha) reeglina keskkonnamõju hindamist Eesti tingimustes rakendatud pole. Valdavalt saviliivmoreenist katendi teisaldamisega ei kaasne tolmu teket. Katendist vall on oluliseks leevendavaks meetmeks dolokivi kaevandamisega tekkiva müra, tolmu ja lõhkeproduktide leviku vähendamisel. Samasugust rolli omab ka mäeeraldisest lõuna- ja kagupool kasvav kuuse-segamets. Mäeeraldise välispiirile rajatakse kraav, mille kaudu hakkab ära voolama ümbritsevalt alalt valguv sademete ja maaparandusdrenaaži vesi. Kaevandamise esimesel etapil rajatakse karjäärist väljapumbatava vee tarbeks settetiigid ning puhastatakse/süvendatakse äravoolukraav Luiska ojja. Korrastatud äravoolukraav ja settetiigid võimaldavad karjäärivett suunata looduslikku veekogusse, ilma seda reostamata . 6

Kaitsealuse väike-konnakotka püsielupaik asub kavandatava karjääri piirist 360 m kaugusel ida pool. AS Kiirkandur ja Kotkaklubi vahel sõlmitud koostöölepingu alusel ei teosta kaevandaja lõhkamis- ja purustustöid ajavahemikul 15.03–30.06. juhul, kui väike- konnakotkas kõnealusel pesitsusterritooriumil pesitseb. Ülalesitatud keeluperioodist kinnipidamisel ei ole kaevandamine ja sellega seotud tegevused väike-konnakotkale olulise negatiivse mõjuga. Dolokivi kaevandamine lõhkamise abil. Alternatiivsete kaevandamismeetodite (lõhkamine, raimamine) võrdlusest selgus, et väiksemate kahjulike keskkonnamõjudega on lõhkamine. Lõhkamisega kaasneb lühiajaline pinnase vibratsioon, tolm, müra, gaaside teke ja võivad lendude kivimitükid. Lõhketööde pass, mille koostab litsentseeritud firma, peab kindlustama, et kivimitükkide lennukaugus ja pinnase vibratsioon ei ületaks seadusega ettenähtud piire (vastavalt 200 m ja 0,7–0,9 cm/s) . Sellisel juhul pole karbonaatkivimite kobestamine lõhkamise abil olulise keskkonnamõjuga tegevus ja ei ohusta Kullamäe talu, väike-konnakotka elupaika ja mäeeraldisest põhja pool kulgevat madalsurve gaasitrassi. Esimeste lõhkamiste jooksul tuleb maapinna võnkekiirust mõõta seismograafiga lähima, Kullamäe talu juures. Lõhkamisega kaasnev müra, mille levikut takistavad nii katendivallid kui ka karjäärisüvendi seinad, on väga lühiajaline. Nädalas lõhatakse maksimaalselt kolm korda. Lõhkamisega eraldub õhku gaasilisi lämmastiku ja süsinikuühendeid, mis hajuvad kiiresti ja ei põhjusta olulist kahjulikku keskkonnamõju. Lõhkamisega kaasneva müra, tolmu ja gaaside ulatuslikuma leviku vältimiseks ida pool asuva väike-konnakotka püsielupaiga suunas tuleb arvestada tuule suuna ja kiirusega. Dolokivi transport ja purustamine karjääris. Kobestatud mäemass purustatakse purustus-sorteerimissõlmes, mis asub katendivallidega piiratud karjääri süvendis. Mäemassi ja killustiku laadimine toimub ekskavaatori/laaduri ja kallurautode abil. Kaevandamine toimub päevasel ajal ajavahemikul 7–23. Karbonaatkivimite kaevandamisel, purustamisel ja transpordil on tehnika vahekauguseks karjääris kümned ja sajad meetrid. Arvutuste kohaselt ei ületa müra intensiivsus karjääri piires 80–100 dB. Karjääri põhjas toimuva tegevusega kaasneva müra ja tolmu levikut ümbritsevale alale piirab nii katendist piirdevall kui ka karjääri seinad ja mäeeraldise lõunaosa ümbritsev mets, mille tõttu jääb müra tase karjäärist ca 400 m kaugusel (Kullamäe talu ja väike-konnakotka püsielupaik) väiksemaks kui 20–40 dB, mis on ligi 1,5 korda madalam lubatud piirist (50 dB) elamute ümbruse välisõhus. Arvutuste kohaselt tekib karbonaatkivimite tarbimiseks ettevalmistamise protsessis ning karjääris transpordil tolmu ca 100 t aastas ja maksimaalse tolmu tekitamise ajal (purustamine, laadimine, vedu) 6,1 g/s. Kundas, Aru-Lõuna lubjakivikarjääris tehtud uuringud on näidanud, et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus väheneb tolmuallikast (purustus-sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m 3 ja juba 160 m kaugusel jõudis see lubatud piirile (0,5 mg/m 3; Välisõhu …, 2004). Nende mõõtmiste tulemusel ei peaks ka Pudivere karjääri kontuurist juba 160 m kaugusel tolmu sisaldus õhus ületama lubatud piirnorme, sest karjääri ümbritseb katendivall ja lõunaosas mets. Kokkuvõtvalt – karjääris dolokivi purustamise ja transpordiga kaasnev müra ja tolm pole olulised keskkonnamõjud. Kaevandamisega kaasnev vee väljapumpamine ja selle ärajuhtimine . Karjääri töötamise lõpuaastatel on arvutuslik väljapumbatava vee kogus 8670 m 3 ööpäevas ja 7 veetaseme alanemine 1 km kaugusel 3,5 ning kahe kilomeetri kaugusel 1,0 m. Analoogsetes geoloogilistes ja mäenduslikes tingimustes (Rõstla paekarjäär) ulatub veetaseme alanemine karjäärist vaid mõnesaja meetri kaugusele. Kaevandamise jooksul tuleb teha pinnasevee seiret Kullamäe talu salvkaevus ja põhjavee seiret lähimates, 1,2– 2,1 km kaugusel loodes, läänes ja lõuna-edelas asetsevates puurkaevudes nr 2, 14 ja 9. Kaevandamisega põhjustatud vee kvaliteedi muutuste ja veetaseme alanemise korral on Jõgevamaa keskkonnateenistusel õigus nõuda arendaja kulul ka kaugemate salv- ja puurkaevude seire läbiviimist. Settebasseinides selginenud vesi suunatakse idapoolse äravoolukraavi kaudu Luiska ojja. Väljapumbatava vee arvutuslik kogus on 100 l/s. Hüdrotehnikainsener Kalev Raadla eksperthinnangu põhjal selgus, et isegi kui kogu väljapumbatav vesi suunata maaparanduskraavi kaudu Luiska ojasse, ei mõjuta see oluliselt kraavi veeseisu ega maaparandussüsteemi ning metsakuivendussüsteemi toimimist. Kuival ajal tuleb pidev vee voolamine isegi kasuks, sest kraavi ei kasva taimestik, mis takistaks vee läbilaskevõimet. Karjääri settebasseinidest väljapumbatava vee saastekoormus on madal ja ei avalda negatiivset mõju pinnaseveele ega infiltreerudes põhjaveele. Karjäärist väljapumbatava vee koostise seire teostamiseks tuleb vaatluspunkt rajada karjäärivee kogumissüvendisse (pumbajaama) ja settebasseinidest väljuvasse kraavi. Seiret on tarvis alustada vahetult enne tööstuslike kaevetööde algust. Seire alustamisel ja kaevandamise esimesel aastal tuleb selgitada vee keemiline koostis (kindlasti NH 4, NO 3 ja NO 2), naftaproduktide ja tahkete osakeste sisaldus. Saadud andmete alusel tuleb täpsustada seire käigus jälgimist vajavate ühendite (näitajate) nimistut. Kindlasti tuleb jätkata tahkete osakeste, naftaproduktide ja NO 3 sisalduse jälgimist. Vaatluspunktidest on esimesel aastal soovitatav veeproovid koguda 4 korda aastas – kevadise suurvee ja sügisese vihmade maksimumi- ning kevad-suvise ja talvise miinimumiperioodi ajal. Vaatluspunktides tuleb kindlasti jälgida veetaset. Mõõta tuleb orienteeruvalt kord kvartalis ja kindlasti ka veeproovide võtmise ajal. Veoteed . AS Kiirkandur kavatseb Pudivere dolokivi karjääris valmistatud killustikku turustada Tartu suunal Lõuna-Eestis. Väljaveoteena hakatakse kasutama riigimetsa läbivat Nukumäe teed, mille kasutamiseks on RMK ja AS Kiirkandur koostanud 17. juunil 2008 ühiste kavatsuste protokolli. Väljaveoteel sõitvate kaasaegsete kallurautode müratase jääb autost 30 m kaugusel alla 60 dB ja kuna väljaveotee kulgeb metsa vahel, toimib mets täiendava müratõkkena. Kohustutakse tegema tolmutõrjet. Maksimaalse aastase toodangu korral (200 tuh. m 3 dolokivi) kujuneks täiskoormaga veoautode sõidutiheduseks 15–20 autot tunnis. Kokkuvõtvalt – kavandatav Pudivere karjäär ja sellega seotud tegevused ei avalda looduskeskkonnale ja piirkonna elanikele ning nende elukeskkonnale olulist negatiivset mõju. Planeeritava tegevusega kaasneb tööhõive suurenemine ja korrastatakse väljaveotee. Tulevikus karjääri alale kujunev veekogu rikastab looduskeskkonda ja võib saada kohalikele elanikele ujumis- ja kalastamiskohaks. Käesolevas keskkonnamõjude hindamise aruandes tehtud ettepanekuid võimalike mõjude leevendamiseks saab Jõgevamaa keskkonnateenistus rakendada täiendavate tingimustena kaevandamise loas ja väga vajalikus seirekavas. 8

2. Sissejuhatus 2.1. Teave keskkonnamõju hindamise osaliste kohta. Tegevuse arendajaks on AS Kiirkandur (MTR number KKA000034; lisa 1), kes taotleb karbonaatkivimite (dolokivi) kaevandamise luba (lisa 2) Jõgevamaal, Põltsamaa vallas paikneva Pudivere dolokivi maardla Pudivere karjääri mäeeraldisel (joonis 1; graafiline lisa 1). Taotletava Pudivere karjääri mäeeraldise pindala on 22,15 ha. Mäeeraldis asub Lambasaare maaüksuse (katastri tunnus 61606:002:0690) piires. Kaevandamise luba taotletakse viieteistkümneks aastaks. Keskkonnamõju hindamise läbiviiaks on OÜ Eesti Geoloogiakeskus (ekspert Ain Põldvere, litsents nr KMH0108; 19.01.2005). Asjast huvitatud isikute ringi kuulub AS Kiirkandur, Põltsamaa Vallavalitsus, Jõgevamaa Keskkonnateenistus ja Lambasaare maaüksuse ümbruse elanikud ja maaomanikud ning killustiku väljaveo tee ääres elavad inimesed.

2.2. Keskkonnamõju hindamise vajadus ja eesmärk. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahv 11 lg 2 vaatas otsustaja (Jõgevamaa Keskkonnateenistus) AS Kiirkandur kaevandamise loa taotluse läbi. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Jõgevamaa Keskkonnateenistuse poolt 27.02.2007 juhataja korraldusega nr 387; lisa 3, kus tuvastati KMH vajalikkus kaalutluse alusel. Planeeritav kaevandamise ala suurus on 22,15 ha, teenindusmaa suurus 33,92 ha, aastane maksimaalne kaevandatav maht 200 tuh. m 3. Kavandatava tegevusega kaasneb müra ja tolmu levik, maapinna vibratsioon, võimalik mõju veerežiimile ümbruskonna kaevudes ja ümruskonnas elavate inimeste elukvaliteedile. Samuti muudetakse jäädavalt olemasolevat maastikku. Otsuse kaevandamise loa taotluse rahuldamiseks või mittte, teeb Jõgevamaa Keskkonnateenistus pärast keskkonnamõjude selgitamist. Keskkonnamõju hindamine tehti KMH programmi (lisa 4) alusel, mis kiideti heaks 23.05.2007 Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 960; lisa 5. Keskkonnamõju hindamisel ja selgitamisel lähtuti arendaja AS Kiirkandur arusaamadest, et kaasajal maavara kaevandamisel arvestatakse lisaks arendaja majanduslikele huvidele ka seda, et kaevandamise tulemusel ei kahjustuks karjääri ümbruse looduskeskkond, ei kahjustataks põhja- ja pinnavett ning paraneks piirkonna elanike tööhõive ja teede olukord.

2.3. Teave keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise kohta. KMH programm oli tutvumiseks välja pandud Põltsamaa vallamajas ja sellega sai tutvuda ka Jõgevamaa Keskkonnateenistuses. Kaks nädalat enne avalikku arutelu avaldati vastav informatsioon ka kohalikus ajalehes. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus Põltsamaa vallamajas 02.04.2007 (lisa 6). Nimekiri osalejate kohta on esitatud lisas nr 7. Tehtud ettepanekute alusel ja Jõgevamaa Keskkonnateenistuse soovitusel täiendas arendaja KMH programmi. Keskkonnamõju avalikul arutelul anti keskkonnamõju hindajale üle ka Lustivere küla seltsi juhatuse liikme Liina Paluoja kiri (lisa 8) ja Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja asetäitja Toivo Vihalem’i kiri (lisa 9). P

i

k

k

n

9 u L r u r k h m e to r j e a a a j s 80.6 is 68.7 sk 75.5 Ve

K a a v e r e 70.9 76.6 67.7 66.9

68.1 75.6 66.3

75.1 65.9

67.5 j e ntee va m72.1aa m a - Jõge õltsama r S u l u s t v e r e P u n a e L N u i s k

a

o j 60.8 a oja Pudivere re e dolokivi iv d karjääri 65.6 u 62.0 P 65.3 mäeeraldis 61.0

2 km 3 km

P u d i v e r e P

u

d 1 km i 62.7 60.1 v

e

r 60.5 66.3 e

o

j

a

60.2 63.0 a 56.8 55.4 oj 57.7 e er tv 57.8 s lu Su 53.0 58.5

e

e t

e V 54.6 ä 59.6 ä

m l j u 53.6a k v

u o o 58.5 N l

P

i 54.3 k k T õ r e n u r m e n u 62.6 r m

e

j õ j k 54.0 k e e 56.0 m r 53.9 u n k ik K P P a u H

h U d u 51.4 i n 55.1 i m v s d e i i o b l N e a n u r m e r j 53.8 l e a u a s o

p i j a k j

r 56.4 53.8 49.0 Ta llinn - Ta rtu m aan tee 50.1 P Hu u n 51.9 51.9 d K d ioj a i a h U v is e il m r l b e a u s i

j

Joonis 1. Taotletava Pudivere dolokivikarjääri mäeeraldise asukoht, veotee (pruuni joonega), vee äravoolutee Pikknurme jõkke ja välitöööde käigus mõõdistatud kaevud (siniste pumktidena). Mõõtkava 1:50 000. Alus: Eesti Baaskaart. 10

Arutelu käigus tehtud ettepanekuid on arvestatud käesolevas KMH aruandes. Liina Paluoja ja Toivo Vihalem’i kirjadele on vastatud (lisa 10 ja 11) ning nende poolt tehtud ettepanekute alusel KMH programmi täiendatud. KMH aruande kohta tehtavad ettepanekud ja märkused koos nendele koostatud vastustega on lisatud aruandele.

2.4. Ülevaade kasutatud keskkonnamõju hindamist reguleerivatest dokumentidest. Keskkonnamõju hindamisel tugineti kehtivatele seadustele, määrustele ja teistele normdokumentidele, samuti geoloogilise uuringu andmetele ning välivaatlustele. Arvestati kohalike elanike ja maaomanike poolt esitatud põhjendatud soovitusi ja ettepanekuid. Kasutatud seaduste ja määruste nimistu tuuakse kirjanduse loetelus.

3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. AS Kiirkandur kavatseb Pudivere dolokivi maardlale rajatavast Pudivere karjäärist toota ehituskillustikku, mida kasutada nii ehitustöödel kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis. Karjäär töötaks viisteist aastat ja maksimaalselt kaevandatakse aastas 200 tuh. m 3 karbonaatkivimeid (dolokivi).

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. 4.1 Pudivere dolokivi maardlal kavandatava Pudivere karjääri asukoha ja selle ümbruse iseloomustus 4.1.1. Asukoht, asustus Taotletav Pudivere karjääri mäeeraldis (joonis 1 ja 2) asub Jõgevamaal Põltsamaa vallas Lambasaare (katastri tunnus 61606:002:0690) kinnistu piires. Mäeeraldise pindala on 22,15 ha. Valla keskus Põltsamaa asub mäeeraldisest ligikaudu 10 km lääne pool. Pudivere küla keskusest on mäeeraldis ca 1,5 km ida pool. Lähemad suuremad külad on Pudivere 1,5 km lääne, Sulustvere 3 km loode, Lustivere 4 km lääne ja Neanurme 4 km lõuna pool. Taotletav mäeeraldis on ca 20% ulatuses kaetud segametsaga, ülejäänud ala paikneb haritaval maal. Mäeeraldisest põhjapool asuvad Vahemetsa, Triibu, Otsa ja aadressita (katastri tunnus 61606:001:1640) kinnistud. Need maaüksused on valdavalt metsaga kaetud. Mäeeraldisest kirdesse ja itta jäävad Sundjasaare ja Sündisaare kinnistud, millel on nii metsa kui ka haritavat maad. Kaugemal idas asuvad Põltsamaa metskonna metsamaad. Kagusse jääb Kullamäe ja Mollisaare, lõunasse Tiidu ja Timuski, läände Tolga kinnistu, mis on valdavalt metsaga kaetud (joonis 2). 4.1.2. Ümbruskonna kaevud, nende seire Keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus tehti salv- ja puurkaevude seiret kuni 6 km kaugusele Pudivere dolokivi karjääri mäeeraldisest (joonisel 1; graafiline lisa 1). Kuni kuue kilomeetri kaugusel mõõtmist vajavate kaevude nimekirja edastas KMH läbiviiale e-kirja teel hr Raivo Omler (lisa 12). Kavandatava karjääri lähemas ümbruses (kuni 2 km) asuvate kaevude mõõdistamine toimus arendaja initsiatiivil. Välitööde käigus saadi andmeid 31 puurkaevu, 18 salvkaevu ja härra Omleri kinnistul 11

61606:001:1350 Sundjasaare 61606:001:1620 Otsa 61606:001:1500 Triibu Endine kotka püsielupaiga 61606:001:1640 piirkond Koti 61606:001:1790 Vahemetsa

61606:001:0093 Sündisaare 61606:002:0690 Lambasaare

Kotka püsielupaiga 61606:002:0039 piirkond Tolga

61606:002:0460 Kullamäe

VEP 135010 61606:002:0042 Mollisaare 61606:002:0700 Tiidu

61606:002:1130 Timuski

VEP 000163

Leppemärgid

Pudivere dolokivi Mäeeraldise Maaparandusobjekti karjääri mäeeraldise teenindusmaa Vee äravoolukraav pir kontuur kontuur

VEP 000163 Väljaveotee Rajatav gaasitrass 61606:002:0690 Maaüksuse Vääriselupaik Lambasaare piir, katastri nr ja nimi (VEP), number

Joonis 2. Maaparandus, väike-konnakotka püsielupaiga piirkond, rajatav Jõgeva-Põltsamaa gaasitrass, väljaveotee, vee ärajuhtimiskraavid ja vääriselupaigad Pudivere dolokivi karjääri ümbruses. Alus: Eesti Põhikaart, mõõtkava 1:15 000. 12 asuvate tiikide kohta. Kaevud, kus mõõtmisi teha ei saanud (värav või kaev lukus, omanik polnud kodus), on samuti ära toodud graafilisel lisal nr 1. Välitöid tehti 22.–23. jaanuaril ja 9. ning 14. septembril 2007. aastal. Seire käigus mõõdeti kaevude veetaset ja sügavust, kaevu nurkkoordinaate L-Est süsteemis ning küsitluse teel tehti kindlaks ka maksimaalsed ja minimaalsed veetasemed (lisa 13). Võimaluse korral mõõdeti sondiga ka kaevuvee elektrijuhtivust, veetemperatuuri, mineraalsust, soolsust, hapnikusisaldust, redokspotensiaali ja pH. Andmed mõõtmistulemuste kohta on esitatud lisas nr 14. Ligikaudu kilomeetri raadiuses on vaid üks majapidamine (Kullamäe), mis jääb kavandatava mäeeraldise piirist ca 400 m kaugusele kagu poole. Seal kasutatakse 7 m sügavuse salvkaevu vett. Mäeeraldisest ühe kuni kahe kilomeetri kaugusele jääb 3 salvkaevu ja üks puurkaev. Ülejäänud mõõtmist vajanud salv- ja puurkaevud jäävad taotletavast mäeeraldisest kaugemale. Salvkaevude sügavus on 2,8–7,0 m, puurkaevude sügavus valdavalt 20 m. Enamasti kasutatakse puurkaevude vett. 4.1.3. Teedevõrk, asustus veoteede ääres Teedevõrk on piirkonnas suhteliselt hästi välja arendatud. Teed on kruusakattega. Kavandatavast mäeeraldisest ligikaudu 4 km loode pool kulgeb asfaltkattega Jõgeva- Põltsamaa ja 5 km edela pool Tallinn–Tartu maantee (graafiline lisa 1). AS Kiirkandur kavatseb Pudivere dolokivi karjääris valmistatud killustikku turustada Tartu suunal Lõuna-Eestis. Killustiku väljaveoks Tallinn–Tartu maanteele analüüsiti keskkonnamõjude hindamise algetapil kahte varianti: teed läbi Pudivere, Neanurme ja Tõrevere küla ja Nukumäe teed läbi riigimetsa . Kuna arendaja on saavutanud kokkuleppe killustiku väljaveoks läbi riigimetsa Nukumäe teed mööda ja selleks otstarbeks teed läbi Pudivere, Neanurme ja Tõrevere küla kasutama ei hakata, siis ülalnimetatud külasid läbiva, alternatiivse tee keskkonnamõjude hindamise vajadus langes ära. Kokkuleppel Riigimetsa Majandamise Keskusega on killustiku väljaveoteena võimalik kasutada Põltsamaa metskonna maaüksusel M-16 asuvat Nukumäe teed (joonis 1), milleni on vaja rajada karjäärist tee piki Jõgeva–Põltsamaa gaasitrassi teenindusmaad. AS Kiirkandur koostab metsatee tee-ehitusprojekti vastavalt ühiste kavatsuste protokollis toodule (lisa 30) ja kooskõlastab selle Põltsamaa Vallavalitsuse, Jõgevamaa keskkonnateenistuse ja Maanteeametiga. Tee peab olema teepikkuselt 50% ulatuses kahesuunaliselt kasutatav. Tuleb paigaldada kõik ohutut liiklust tagavad liikluskorraldusvahendid. Tee tuleb ehitada paekivikillustikust paksusega vähemalt 0,4 m. Olemasolevad teekraavid tuleb puhastada. Vajadusel tuleb vahetada välja tee alla jäävad truubid. 4.1.4. Reljeef ja vetevõrk Mäeeraldise ümbruses toimub sademete pindmine äravool maaparanduskraavide kaudu (joonis 1 ja 2, graafiline lisa 1). Mäeeraldise edelanurga lähedusest algab kraav, mis kulgeb edelasse ja suubub Hundiojja, viimane omakorda Pikknurme jõkke. Mäeeraldisest ida poole jääb kraav, mis voolab Luiska ojja, see omakorda Pikknurme jõkke. Kogu piirkonna reljeef on nõrgalt lainjas. Mäeeraldise piires jääb maapinna absoluutne kõrgus 61–65 m piiridesse ja alaneb lõuna suunas. Ümbritseval alal on absoluutkõrgused 61–71 m vahemikus. 13

4.1.5. Pudivere maaparandusobjekt Kavandatav Pudivere dolokivi karjäär asub Pudivere IV maaparandusobjektil (joonis 2, graafiline lisa 1). Jõgevamaa Maaparandusbüroo juhataja asetäitja Toivo Vihalem’i andmetel maaparandussüsteemi drenaaž töötab, kogujakraavid suubuvad Hundiojasse ja Luiska ojja. Kraavid on dimensioneeritud kuivenduse vajaduseks, maaparandusobjekti tee ja truubid ei ole dimensioneeritud suuremahuliseks transporttööks. 4.1.6. Jõgeva–Põltsamaa gaasitrass Ehitamisel on Jõgeva–Põltsamaa madalsurve gaasitrass, mille lähim punkt kavandatavast karjäärist jääb 170 m kaugusele (joonis 2, graafiline lisa 1). Madalsurve gaasitrassi kaitsevöönd on maksimaalselt 25 m. 4.1.7. Väike-konnakotkas MTÜ Kotkaklubi eksperdi Joosep Tuvi andmetel (lisa 15) elutseb kavandatava dolokivi karjääri naabruses kaitsealune väike-konnakotkas. Joosep Tuvi koostatud eksperthinnangust selgub, et varasematel aastatel pesitses kotkapaar kavandatavast karjäärist põhjapool asuval pesapuul, mis käesolevaks ajaks on kuivanud ja ümbritsev mets maha raiutud. 2006. aasta lõpus jätsid kotkad selle puu maha ja hõivasid ida pool Sündisaare maaüksusel asuva hiireviu pesa. Joosep Tuvi hinnangul tuleb kuivanud puul asunud pesakoht mõne aasta pärast Eesti Looduse Infosüsteemist kustutada ja pesa ümbritseva püsielupaiga piirang kaob. Praegune püsielupaik, mis asub Sündisaare maaüksusel, jääb Lambasaare maaüksuse piirist 360 m kaugusele ida poole (joonis 2). 4.1.8. Vääriselupaigad Kavandatava karjääri piirist ca 600–700 m kaugusel kagu pool laiuvas segametsas on arvele võetud kuusiku ja kuuse-segametsa ning männiku ja männi-segametsa tüüpi vääriselupaik (joonis 2), mille piires soovitatakse hoiduda majandamisest ja surnud puude ning lamapuude eemaldamisest. Kahe vääriselupaiga pindala on kokku ca 2,1 hektarit.

4.2. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse põhijooned 4.2.1. Pinnakate. Pudivere maardla pinnakattesetted on esindatud vaid saviliiv- ja liivsavimoreeniga, mis sisaldab vähem kui 20% jämepurdu, peamiselt lamava Raikküla kihistu dolokivist. Moreeni paksus kõigub 0,8 meetrist ala loodenurgas kuni 3,5 meetrini lõuna- ja kirdepoolses osas. Väljapool mäeeraldise kontuuri ulatub pinnakattesetete paksus kirde pool 6 meetrini (Korbut, Peikre, All, 2006). Ka seal esineb moreenpinnas. 4.2.2. Aluspõhi. Pudivere dolokivi karjääri mäeeraldise (maardla) piires moodustab aluspõhja Siluri ladestu Raikküla kihistu, mis jaguneb kaheks järsult erinevaks kivimkompleksiks – Mõhküla ja Imavere kihtideks. Mõhküla kihid moodustavad ülemise osa Raikküla kihistust ning neid iseloomustab teraline ja teralis-mudaline struktuur, keskmisekihiline tekstuur, tumehall värvus, mis peaaegu alati on rauaühenditest lillakirju, poorsus ja kavernoossus, kusjuures kavernid on tekkinud peamiselt kivististe väljaleostumisest, tihti pentameriididele iseloomulike septide jäljenditega. Alumise kompleksi Raikküla kihistust moodustavad Imavere kihid. Need kihid koosnevad väga peeneteralisest kollakashallist, ühtlasest, valdavalt massiivsest dolokivist. Imavere kihtide avatud paksus Pudivere maardla piirkonnas ulatub 10,0 m-ni. 14

4.2.3. Hüdrogeoloogiline ehitus. Piirkonna hüdrogeoloogilisest läbilõikest on karjäärivee moodustumise ja elanike veevarustusega seotud kvaternaarisetete ja Siluri veekompleks. Pudivere mäeeraldisel jääb põhjavee tase 59,3–62,7 m absoluutsele kõrgusele, selle keskmine kõrgus on 60,2 m. Pudivere mäeeraldise piiresse jäävates puuraukudes (Korbut jt., 2005) on veetase 1,4–5,6 m sügavusel. Veetaseme absoluutseks kõrguseks on mõõdetud 59,3–62,7 m. Põhjavesi on mage, kuivjäägi sisaldus on 0,4 g/l, vesinikkarbonaatne magneesiumi- kaltsiumiline. Lämmastiku ühendeid esineb kogustes, mis jäävad tunduvalt alla lubatud piiride. Vesi on kare (6,8 mg-ekv), pH 7,9. Vee juurdevool planeeritavasse karjääri moodustub põhjavee juurdevoolust ja karjääri langevaist sademeist. Kivimi lõhelisuse ja karstumise tõttu on põhjavee sissevool karjääri ebaühtlane. Väljapumbatava vee saab suunata settetiikide ja olemasoleva kraavisüsteemi kaudu Pikknurme jõkke.

4.3. Maavara (kasulik kiht) Pudivere dolokivi maardlal taotletava Pudivere karjääri mäeeraldisel moodustavad maavara (kasuliku kihi) Siluri ladestu Raikküla kihistu karbonaatkivimid. Valdab dolokivi, vähesel määral esineb dolomiidistunud lubjakivi. Maavara paikneb vahetult pinnakattesetete all. Mäeeraldise piires jääb maavara (kasulik kiht) 95% ulatuses põhjavee tasemest madalamale. Kaevandatava kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus jääb 46,20–50,20 m tasemele. Taotletaval mäeeraldisel (pindala 22,15 ha) asuva ehitusdolokivi varu suuruseks on 2811 tuh. m 3. Mäeeraldisel asuvad karbonaatkivimid vastavad füüsikalis-mehaanilistelt omadustelt (külmakindlus 25 tsüklit, survetugevus keskmiselt 800) ehituskillustiku tootmiseks.

5. Kavandatava kaevandamise ja selle võimalike alternatiivide kirjeldus ja võrdlus 5.1. Kattekihi eemaldamine ja dolokivi kaevandamiseks ettevalmistamine Kaevetöödele eelnevad ettevalmistavad tööd, mille käigus eemaldatakse mets ja võsa, juuritakse kännud ning kooritakse kattekiht. Kaevetöödega alustatakse mäeeraldise lõunaosas. Kattekihi eemaldamisel kasutatakse buldooserit ja ekskavaatorit. Kattekiht eemaldatakse etappide kaupa pindalalt, mis võimaldab arendada karbonaatkivimite planeeritud kaevandamist. Esmalt eemaldatakse kasvukiht, mis vallitatakse mäeeraldisest lõuna pool asuval teenindusmaal. Kattekihi põhiosa moodustab moreenpinnas. Moreen kooritakse ekskavaatoriga ja kopplaaduriga ning transporditakse kallurautodega teenindusmaale. Koos moreeniga eemaldatakse ka kohati maavaral lasuv, kattekihi hulka arvatud kaljukatend. 3–5 m kõrguse vallilaadse pinnavormi rajamine ümber mäeeraldist vähendab oluliselt karjäärist leviva müra, tolmu ja lõhkamisproduktide levikut. Mäeeraldise välispiirile rajatakse kraav, mille kaudu hakkab ära voolama ümbritsevalt alalt valguv sademete ja maaparandusdrenaaži vesi. Rajatakse karjäärist väljapumbatava vee tarbeks settetiigid ning puhastatakse/süvendatakse äravoolukraavid. 15

Peale kattekihi eemaldamist rajatakse mäeeraldisele kaeveastme kivimi kaevandamiseks planeeritud sügavuse ja profiiliga veekogujakraav, mis päädib kogujakaevuga, kust vesi pumbatakse settetiikidesse. Settetiikidest voolab selginenud vesi mäeeraldisest ida pool asuva kraavi kaudu esmalt Luiska ojja, seejärel Pikknurme jõkke.

5.2. Karbonaatkivimite (dolokivi) kaevandamine AS Kiirkandur kavandab Pudivere karjäärist kaevandada maksimaalselt 200 tuh. m 3 karbonaatkivimeid aastas. Mäeeraldise piires on kaevandatava karbonaatkivimite kihi keskmine paksus 12,7 m, selle väljamine planeeritakse kahe ca 6 m kaeveastmega. Kaevandatava kihi lamami absoluutne kõrgus on vahemikus 46,20– 50,20 m.

5.3. Lõhkamine ja selle alternatiivid. 5.3.1. Mäetööde põhiprotsess. Selleks on kasuliku kihi eelnev kobestamine ning kobestatud mäemassi laadimine kalluritele. Kasuliku kihi kobestamine saab toimuda nii puur-lõhketööde abil kui ka hüdrovasaraga raimamisel. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma kooskõlas kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud passile. Arendaja lubab firmal kasutada lõhkamistöödel lõhkeainena nobeliiti, ANFO-d või teisi lõhkeaineid, kuid kindlasti tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga. Lõhkeaine erikulu 1 m 3 karbonaatkivimite massiivi kohta on tavaliselt 0,50–0,60 kg. Tulenevalt planeeritavast maksimaalsest toodangust (200 000 m 3 looduslikke karbonaatkivimeid aastas) on nädalas tarvis lõhata kuni 4000 m 3 karbonaatkivimit. Seega lõhkeaine kulu moodustab nädalas kuni 2400 kg. Lõhkamiskord, lõhkepuuraukude tihedus ja sügavus, lõhatava mäemassi kogus ja tingimused sõltuvad korraga lõhatava maavara kihi paksusest, kvaliteedist ja vajalikust kobestatud massi kogusest, kuid samuti tööde vahetust asukohast ning määratakse lõhketööde kaardi (passi) ja laengu konstruktsiooniga (Lõhkematerjali…, 1999). Lõhketööde passi koostamisel tuleb passis kehtestada puuraukude diameeter ja nõuded topise pikkuse kohta. On soovitatav, et lõhkamiseks vajalike puuraukude puurimine toimub kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumomeetodil. Tuleb kasutada lühiviitlõhkamist. See vähendab seismilist efekti ja õhku paiskuva tolmu kogust. Sõltuvalt vajalikust tootmise mahust toimub lõhkamine nädalas kuni 3 korda. Lõhkamine tuleb läbi viia ainult tööpäevadel ja lõhkamisest teavitada lähima, Kullamäe talu elanikke. Kuna Kullamäe talu paikneb rohkem kui 400 m kaugusel ja on ümbritsetud metsaga, siis lõhkamisel tekkinud tolm tuulega elamuni ei kandu. 5.3.2. Dolokivi kobestamise alternatiivide võrdlus. Eestis kasutatakse karbonaatkivimite kaevandamisel killustiku tootmiseks kivimi eelnevaks kobestamiseks puur-lõhketöödele ja hüdrovasaratega raimamist. Lõhkamisega kaasneb väga lühiajaline (esimesed sekundid) tume müra, maapinna võnkumine ja tolm ning kivitükkide paiskumine õhku (joonis 3). Hüdrovasaraga raimamisel tekib pidev, teravaid lööke saatev müra ja tolmu eraldumine.

Kaevandamise võimalikkuse üle otsustatakse keskkonnamõju (õhu kvaliteet – tolm ja gaasid, mõju põhjaveele, müra tase ja mõju tervisele, mõju kotka elupaigale) ja majandustulemuste järgi. Alljärgnevalt (tabel 1) võrreldakse omavahel kahe Eestis 16 kasutatava, põhimõtteliselt erineva kobestustehnoloogia mõjusid 5 palli süsteemis. Kui üks nendest mõjudest pole rahuldav (pallide arv 1), pole kaevandamine võimalik. Võrdlus on koostatud Eesti juhtivate mäeinseneride H. Viilupi ja I. Maristi kogemuste ja arvamuste põhjal. Peale keskkonnamõjude on võrdluses rõhutatud töötingimusi, kuna karjääris töötajad viibivad olulise keskkonnamõju tingimustes. Karjääri ümbruse elanikud on tabelist välja jäetud, kuna Pudivere karjääri ümbruses asuvad elamud piisavalt kaugel ja kaevandamise keskkonnamõju nendele on väike. See ei tähenda, et kaevandamise mõju nendeni üldse ei ulatu. Ulatub küll, kuid sellisel tasemel, et Euroopas ja Eestis kehtestatud normatiivide alusel ei ohusta see inimeste tervist, nende eraldamine taustmõjudest pole võimalik jne. Kaevandamismeetodite võrdluse tulemused pallides tuuakse alljärgnevas tabelis nr 1.

Tabel 1 Kaevandamismeetodite võrdlus pallides Kaevandamismeetod Karbonaatkivimite kobestamine Raimamine mehhanismide abil puurlõhketöödega Kriteerium

Majanduslik tasuvus 4 2 Õhu kvaliteet 3 3 Müra 3 2 Vee kvaliteet 3 3 Kesk- mõjud konna- Veetase kaevudes 3 3 Kotka elupaik 2 2 Tervisekaitse 4 3 Keskmine punktide arv 3,1 2,6

Pallide arvu iseloomustus 5 4 3 2 1

Majanduslik Väga kiire Kiire Keskmine Aeglane Väga aeglane tasuvus Õhu Muutub palju Muutub Jääb samaks Halveneb Ei vasta kvaliteet paremaks paremaks normidele Müratase Väheneb palju Väheneb Jääb samaks Suureneb Ei vasta normidele Vee Muutub palju Muutub Ei mõjuta Halveneb Ei vasta kvaliteet paremaks paremaks normidele Veetase Tõuseb palju Tõuseb Ei mõjuta Väheneb Vesi kaob kaevudes Keskkonnamõjud Kotka Muutub palju Muutub Jääb samaks Halveneb Ei sobi elupaik paremaks paremaks elamiseks Tervise- Töötingimused Töötingimused Töötingimused Töötingimused Töötingimused kaitse muutuvad palju muutuvad jäävad samaks halvenevad ei vasta paremaks paremaks normidele 17

Tabel 1 järg

Karbonaatkivimite kaevandamise valikud (alternatiivid) Alternatiiv Pallide arv puur- Kriteeriumite kirjeldus lõhketöödelt üleminekul Kriteerium ainult raimamisele

Majanduslik tasuvus 2 Kulud on suured. Selleks, et toota raimamisega sama palju kui puurlõhketöödega, on vaja osta täiendavalt hüdrovasaraid. Lisada veel pideva hoolduse tasud, kütuse maksumus ja masinisti palk Õhu kvaliteet 3 Õhu kvaliteet jääb samaks. Vahe tekib sellest, et lõhkamisel on tolmuheide lühiajaline ja suurem, raimates on aga tolmuheide pidev ja väiksem. Kokku tuleb tolmuheitme aastane kogus ikka sama suur. Müra 2 Kui lõhkamisel on müra hetkeline, siis raimates on müra pidev ja kokkuvõttes keskkonnale kahjulikum. Vee kvaliteet 3 Kuna lõhatakse ja raimatakse veetasemest kõrgemal, siis vee kvaliteet ei muutu Kotka elupaik 2 Nii lõhkamine kui ka raimamine häirivad Keskkonnamõjud kotkast. Raimamise müra ja vibratsioon on pidev. Veetase 3 Kuna kaevud jäävad kaugele, siis kummagi kaevudes meetodiga tekkinud maapinna võnked ei mõjuta kaevude veetaset Tervisekaitse 2 Tervisekaitse seisukohalt muudab pidev müra töötingimused halvemaks. 18

Joonis 3. Lõhkamine Sopimetsa dolokivi karjääris Jõgevamaal. Sarivõtte 2. (ülal) ja 15. (all) kaader. Lõhatud nõlva kõrgus 5–6 m (analoogne Pudivere karjääris projekteeritavaga). Kivitükkide lennukõrgus paarkümmend meetrit, lennukaugus alla 50 m. Tolmu ja heitgaaside vertikaalne levik ca 20–25 m. Tolm hajus mõne minuti jooksul ja ei väljunud karjääri alalt. Fotod Ain Põldvere. 19

Toodud tabelist järeldub, et karbonaatkivimite kobestamine puurlõhketöödega on keskkonnasõbralikum kui hüdrovasaraga raimamisel. Tulevikus pole välistatud puurlõhketööde asendamine kihtkihilise kobestamisega raskete freeskombainide või buldooserite abil. Sellesuunalisi katsetöid teostati Väo lubjakivikarjääris juba 90-ndate aastate algul. Lubjakivi kobestamist katsetati freeskombainiga Wirtgen 2600 SM. Katsed näitasid, et Eestimaa paekivide kobestamiseks peab masin kaaluma 80–150 tonni. Sellise tehnikaga kobestamisel kaasnes pidev kõrgenenud müra. Saadud paekillustikus suurenes aga pärast täiendavat purustamist plaatjate tükkide osakaal ning killustik oli sobilik kasutamiseks ainult teede aluskatte materjalina. Majanduslikust seisukohast on freeskombaini kasutamine võimalik ainult karjäärides, mille aastatoodang on suurem kui 500 000 m 3 karbonaatkivimeid. Vaatamata masina paljulubavatele näitajatele tuli müra suurenemise tõttu ja killustiku kvaliteedi ning majanduslike näitajate halvenemise tulemusel selle kasutamisest loobuda.

5.3.3. Maardlate ja tootmisalade võrdlus. Jõgeva maakonnas asub kaheksa karbonaatkivimite maardlat (joonis 4, tabel 2). Tabel 2 Jõgeva maakonna karbonaatkivimite maardlate andmestik Maardla, Varud 2006 Mäe- Kaevandaja, Kaevandamisviisid, mäenduslikud tema nr aasta lõpu eraldised 2006. aastal tingimused seisuga kaevandatud Rõstla Ta 2407 Rõstla Põltsamaa Graniit OÜ Lõhkamine, väljatakse ka veealust (29) tuh. m 3 135 tuh. m 3 varu Pajusi Ta 3029 Otisaare AS Kaltsiit Lõhkamine, väljatakse ka veealust (49) tuh. m 3 Otisaare II 259,7 tuh. m 3 varu Sopimetsa Ta 383 Sopimetsa OÜ Luige Kivi Lõhkamine. Väljatakse veepealset (786) tuh. m 3 110 tuh. m 3 varu. Pudivere Ta 2811 Pudivere Planeeritakse Planeeritakse lõhkamine, 95% (taotletav) kaevandada varust asub vee all maksimaalselt 200 tuh. m 3 aastas Vitsjärve Ra 3310 pole Ei kaevandata, puudub Mäenduslikud tingimused (668) tarbevaru sarnased Rõstlaga, vähe uuritud Adavere Ra 594 pole Ei kaevandata, puudub Reservvaru osaliselt veetasemest (390) tarbevaru madalamal, vähe uuritud Kalana Ra 1359 pole Ei kaevandata, puudub Mäenduslikud tingimused (338) tarbevaru sarnased Pajusiga, vähe uuritud Neanurme Ra 301 pole Ei kaevandata, puudub Reservvaru osaliselt veetasemest (391) tarbevaru madalamal, vähe uuritud Ra – aktiivne reservvaru (vajab täiendavat geoloogilist uuringut); Ta – aktiivne tarbevaru (kaevandatav). 20

ska oja

r Lui

k

p A i u d

u

p

õ K ja Kose to h ja u io L d n u

H

a

j

o

e a

r j

e o

v e i r

d e

T r õ r u n e m e v

u di P Pu karjäär) Pudivere Pudivere oja dolokivimaardla r r a b a (taotletav Pudibere (taotletav

T T a p i k u

j

e

m

r

u

n

a e N K a a K va a r e e P u d P id u v r e e

N e a n u r u n a e N m e a

j

o

e

a

r

j

e

o

r

v

t k e

s r

p

e

u

l v

t va h a L r e e

u

s

e

r

S

u k

r

l

e

r e

u

a

v a S

s Neanurme r r a b a

a j

s si h

i mbu

k U a

s

e L V N N u r g a s a a r e dolokivimaardla Kauru

Kahisilla pkr

S u S lu t vs u r e e

j

i

s u

L u s t is u L v r e e b Kalana

K a K la i k lü a

m U Mõrtsi

pkr aküla Kabl

A n n A in n k v r e e r

k

p

e r g k

i p

a e j u r

ve karjääridest. ning vimaardlatest o

L Mõisaküla ik

n

n r

Nurga

a A k

p

g Kalana Kalana e

r

r e

N u r u N a g

K a K la a n a v

k

u i

n

n n e A

Pajusi Pajusi

g Sopimetsa Sopimetsa i

Uinvilja u

Velti L 000. (Otisaare ja (Otisaare

(Luigekarjäär) r lubjakivimaardla Velti k Luigesoo lubjakivimaardla V õ h V mh õ mõ n a m e P a u a s t P vs a u a r e e lubjakivi maardla P A J SU I P A Otisaare II karjäär) Otisaare

L o o p r p o o L e J A

A A lt vs a r e e A M pkr A re S ve T ast L S o p S ip o m a te s l Õ A P kr p kr p e re ig a u Sa L Vorsti

r

J ti k

Ki A P i ir a a e s s

A r

M iti k

A K

S M lä l i k v r e e

T

L

r

k

Õ

a

P

n

s

L u iu L e g a a

P a P ja i s u R Pajusi Pendi pkr PÕLTSAMAA re pkr Alevisaa K u n K in u ma g n e ä V õ V iõ i s k u

j e kr m p r e u er n v i du ä M k h õ lü a a P Adavere P P u d u P k u d u lü a E s k u E s

kr p ku si P u P iu ta u õi

V lubjaki ja dolo- maakonna Jõgeva JoonisÜlevaade 4. 1:100 mõõtkava Alus: Baaskaart, Eesti

a

j

o

a o

K a K la m e p

o

e Adavere Adavere

s

S

Nõmavere e

r

e

mõ N va r e e

v

u

r

ja i sna o dolokivi maardla

Rä V

P Õ L T S A M A A M A P Õ SL T A

a

j

o

a

V õ V r õ ve r e e n s

ä R Rõstla Rõstla r r a b a Vitsjärve P P i l u R õ s t ls õ R a (Rõstla karjäär) (Rõstla K K i i ve g r e e V V i jt s r ä v e dolokivi maardla dolokivi maardla dolokivi maardla dolokivi maardla R ä s n a n s ä R I M A V EI E R M A 21

Kaheksast maardlast neljas (Adavere, Kalana, Neanurme ja Vitsjärve) aktiivne tarbevaru puudub ja nende kasutuselevõtuks tuleks teha täiendavad geoloogilised uuringud. Intensiivselt kaevandatakse Rõstla, Pajusi ja Sopimetsa maardla mäeeraldistel. Kokku kaevandati 2006. aastal Jõgeva maakonnas 504,7 tuh. m 3 karbonaatkivimeid. Sopimetsas väljatakse veepealset varu, kuid tehakse ettevalmistusi veealuse varu kaevandamiseks. Rõstla ja Pajusi maardlas asub kasulik kiht veetasemest madalamal ja kaevandamise käigus toimub karjäärist vee väljapumpamine. Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmetel on aastased väljapumbatava vee kogused Rõstlas 350 tuh. m 3 ja Otisaare karjäärides kokku 466 tuh. m 3. Pudivere maardla hüdrogeoloogiliste uuringute andmetel jääb kavandatavast Pudivere dolokivi karjäärist väljapumbatava vee kogus väiksemaks kui Rõstla või Otisaare karjäärides. Kuna Rõstla, Pajusi ja Pudivere maardla asuvad sarnastes geoloogilistes ja mäenduslikes tingimustes, siis Pudivere maardlal kaasnevad kaevandamisega sarnased keskkonnamõjud. Võrreldes teistega, on Pudivere maardla asend Tartu suunal kõige parem. Maardla kasutuselevõtuga väheneksid oluliselt veokulud ja vedudega kaasnevad keskkonnamõjud. Tartu suunal võiks alternatiivsena kõne alla tulla Neanurme maardla, kuid see asub samuti karstunud dolokivide levikualal. Maardla varud on väikesed, varu asub samuti valdavalt veetasemest madalamal ja geologilisi uuringuid on tehtud vaid reservvaru tasemel.

5.4. Mäemassi purustamine, saadava tootme ladustamine ja laadimine, transport Kaevise laadimine hakkab toimuma ekskavaatori või kopplaaduriga kallurveokile, mis transpordib kaevise purustini. Karbonaatkivimid purustatakse karjääri territooriumile paigaldatud purusti abil. Seal toimub ka killustiku erinevate fraktsioonide sorteerimine. Karjääri töötamise algusajal paigutatakse purustus-sorteerimissõlm väljatöötamata alale karjääri süvendisse, mis on tekkinud 1,2–3,6 m paksuse katendi eemaldamisel. Hiljem, vajaliku suurusega kaevandatud ala tekkimisel, paigutatakse purustus-sorteerimissõlm karjääri põhja. Mäemassist fraktsioonide valmistamisel kasutatakse kinniseid kaetud sõlmi ja transportööre, kus purustamisel ja sõelumisel tekkiv tolm utiliseeritakse. Vajadusel toimub lubjakivi peenestamisel ka selle täiendav niisutamine (kastmine). Peenestatud ja tarbimiseks ettevalmistatud massi ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse keskmiselt 20 tonnise kandejõuga “Scania” tüüpi kallurauatosid. Kuhilatest suunatakse nõutav fraktsioon tarbijateni. Pudivere karjäärist veetakse killustik riigimetsas asuva Nukumäe tee kaudu Tartu-Tallinna maanteeni. Enne dolokivikarjääri kasutuselevõttu tuleb Nukumäe tee muldkeha tugevdada või ümber ehitada piirini, mis tagab intensiivse raskeliikluse toimimise ilma teed kahjustamata. Tegevus toimub päevasel ajal ajavahemikus 7 00 kuni 23 00 . 22

5.5. 0-alternatiivi kirjeldus Kui Pudivere karjääri ei rajata, jääb tarbevaru tasemel uuritud maavara kasutusele võtmata. Planeeritava karjääri alal (raiesmikul) hakkab kasvama valdavalt segamets. Ei kujune supluseks ja kalastamiseks sobivat veekogu. Loomata jäävad mitmed töökohad, kohalikud ettevõtjad ei saa pakkuda majanduse hoogustumisega nõutavaid teenuseid. Kohalik omavalitsus jääb ilma maavara kaevandamisega kaasnevast ressursimaksust.

6. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju. Peatükist 5 järeldub, et Eestis kasutatakse karbonaatkivimite kaevandamisel kivimi eelnevaks kobestamiseks puur-lõhketöid ja hüdrovasaratega raimamist. Teised reaalsed metoodikad puuduvad. Raskete kobestajate (freeskombainid jms) kasutamine ei võimalda saada kvaliteetset materjali ja pole majanduslikult tasuv, nagu ka ligikaudu sajand tagasi laialt levinud paekivi käsitsimurdmine. Sellest tulenevalt vaadeldakse allpool ainult tunnustatud ja kasutatava killustikutootmise tehnoloogiaga kaasnevat keskkonnamõju.

6.1. Välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsiooni ja heitekoguste määramine Karbonaatkivimite kaevandamisel, purustamisel ja transpordil kaasnevad tolm ja heitgaasid . Tekkiv tolm on valdavalt karbonaatse koostisega . Tolm tekib lõhketöödel, killustiku tootmisel ja transpordil. Tolmu tekke koguste arvutustes kasutati Eesti lubjakivikarjääride (Väo, Harku, Kolga-Saka jt) keskkonnamõju hindamise metoodikat ja atmosfääriheitmete piirmäärade arvutusi (Kruus, 2002). Tolmu ja gaasi levi sõltub ilmast (õhuniiskus, tuule tugevus ja suund). Selle tõttu tuleb lõhketööde tegemisel arvestada ilmastikuga. Nagu mainitud, tuleb lõhketöid vältida, kui on tugev lääne- ja loodetuul, mis kannab lõhkegaase ja tolmu idas asuva kotka elupaiga ja kagus asuva Kullamäe talu suunas. Kaasajal läbiviidavad lõhketööd ei paiska purustatud materjali õhku, vaid kobestavad kivimit. Lõhkamisel ei tohi kivitükkide lennukaugus ületada 200 m (Lõhketöö…, 2005). Lõhkamise käigus tekkiva ja õhku paiskuva tolmja fraktsiooni sisaldus on väga väike ja tolmu eraldumine lühiaegne (joonis 6). Tolmu tekib purustatud karbonaatkivimite kohta kuni 0,11 kg/m 3 (Kruus, 2002). Tekkivast tolmust on õhu saasteainena arvestatavat tolmu (osakeste aerodünaamiline diam. <10 µm) ca 40%. Siit järeldub, et 200 tuh. m 3 karbonaatkivimite kaevandamisel aastas eraldub 8,8 t tolmu (200 000 x 0,11 x 0,4). Lõhketööde gaasid ja tolm levivad kuiva ja tuulise (4–6 m/s) ilmaga avatud maastikul 400–600 m kaugusele. Pudivere karjääris toimub lõhkamine esmalt 4–5 m kõrguste katendivallide vahel, hiljem kuni 6 m kõrguste seintega karjääri süvendis. Lisaks piirab karjääri lõunaosa segamets. Valdav enamus lõhkamise tahketest komponentidest settib karjääris või lähiümbruses. Selliste kaitsebarjääridega piiratud alal on tolmu ja heitgaaside levik kaks kuni kolm korda väiksem kui avatud maastikul. Lõhketööde gaaside ja tolmu mõju on väga lühiajaline. Kuna lõhkamise ajal on töö karjääris seisatud, siis teiste tööprotsesside täiendavat tolmu ei lisandu. 23

Mürgiste gaaside tekke ja leviku vältimiseks kasutatakse lõhketöödel tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga lõhkeainet. Lenduvad lämmastik- ja süsinikühendid hajuvad kiiresti. Lõpptulemusena jääb saastekomponentide sisaldus lähimate elamute lähedases õhus madalamaks lubatust saastekoormusest. (Välisõhu saastetaseme ..., 2004). Aastas kobestatud karbonaatkivimite mass on ca 520 000 tonni (200 000 m 3 x 2,6 t/m 3). Karjääris kavatsetakse kasutada Suurbritannia päritolu purustit ja sõelasid, mis vastavad Euroopas kehtivatele tolmu ja müra nõuetele ja on kooskõlas EÜ masinadirektiivi 98/37/EÜ sätetega, vastavate EEEL ühtlustatud standarditega ning riiklike BS standardite ja määrustega. Kui lähtuda purustus-soreerimissõlme (Metrotrak 900x600 Hyd) optimaalsest tootlikkusest (110 tonni tunnis), töötab purustus- sorteerimissõlm aastas 4700 tundi. Kui tolmu utiliseerimine on välja lülitatud ja niisutamist ei kasutata, on kivimi purustasmisel välisõhku eralduva tolmu kogus (kg/h) kalkuleeritav valemist: Pt = K 1 x K 2 x K 3 x K 4 x K 5 x B x C t kus ; K 1 – tolmufraktsiooni osa materjalis (0,03) K 2 – atmosfääri jõudva tolmufraktsiooni osa (0,01) K 3 – kohalikke meteoroloogilisi tingimusi arvestav koefitsient (1,2) K 4 – tootmissõlme tuulekaitset arvestav koefitsient (1) K 5- materjali niiskust arvestav koefitsient (0,7) B – puiste kõrgust arvestav koefitsient (0,7) C t – purustatava ja sorteeritatava kivimi kogus (keskmislt 110 t/tunnis), millest tulenevalt võib mäeeraldisel aastas paiskuda õhku 130 tonni tolmu. Pudivere karjääri karbonaatkivimite peenendamisel kasutatakse kaetud sõelte ja transportööridega purustus-sorteerimissõlme (tolmu utiliseerimist) ja sõelumisel materjali niisutamist . See vähendab õhku eralduva tolmu kogust vähemalt 4 korda ja moodustab reaalselt 32,5 tonni aastas (4700 töötunni korral) ehk vastavalt 0,2 g/s. Faktilistel mõõtmistel Kundas Aru-Lõuna karjääris eraldus purustus-sorteerimissõlmest võimsusega 100 t/tunnis töötamise ajal õhku maksimaalselt 0,4 g/s tolmu (Kört, 2004). Killustiku veoks bituumendatakse karjäärist väljsõidutee ja kuival ajal toimub karjäärisiseste teede kastmine 3–5 korda päevas. Sellistes tingimustes ei ületa karjääri siseteedelt autotranspordi poolt ülestõstetav tolmu lühiajaline heide 3,6 g/s (12,9 kg/h). Transport töötab 50% töötundidest. 50% ajast transport seisab, on laadimise all või selle ootel. Transpordil tekkiva tolmu kogus karjääri siseteedel: 2350 x 12,9 = 30,3 t/aastas ehk töö ajal 3,6 g/s. Karjääris killustiku autodele laadimisel tekib tolmu laadimiskohas purustus- sorteerimisliini lähedal kuival ajal ligi 4,5 g/s. Laadimist teostatakse ca 2350 tundi aastas (50% karjääri tööajast). Tolmu eraldub kuival perioodil laadimisel aastas 38 t (2350 töötunni jooksul). Pudivere karjääris laaditav killustik on niiske (lisaks killustiku niisutamisele tuleb arvestada sademetega ja seega on laadimisel eralduva tolmu kogus vähemalt 2 korda madalam arvutatust kuiva killustiku jaoks, st 19 t ehk tegevuse kulgemise ajal 2,3 g/s. Kokku tekib karbonaatkivimite tarbimiseks ettevalmistamise protsessis ning karjääris transpordil tolmu ca 100 t aastas. Maksimaalse tolmu tekitamise ajal (purustamine, laadimine, vedu) on tolmu kogus 6,1 g/s. 24

Tahked karbonaatsete kivimite osakesed püsivad õhus kuni 2 minutit ja levivad tuule (kuni 6 m/s) korral maksimaalselt 600 m kaugusele. Kuni 6 m kõrguste karjääri seinte ja kuni 5 m kõrguste kaitsevallide ning metsa varjus on õhku paiskunud karbonaatkivimite osakeste levi oluliselt väiksem. Õhus hajub tolm koonusekujuliselt. Tolmu kontsentratsioon ruumala ühiku kohta on maksimaalne tolmutekitaja (purustus- sorteerimissõlm) lähedal ja kauguse suurenedes väheneb oluliselt. Kogu tegevuse käigus eralduvad tolmukogused on väikesed ja karbonaatse koostisega ning suurem osa neist langeb maapinnale karjääri või karjääri ümbritseva kaitsevalli ning metsa piires. Kundas, Aru-Lõuna lubjakivikarjääris tehtud uuringud on näidanud (Kört, 2004), et killustiku valmistamisel lenduva tolmu sisaldus õhus vähenes tolmuallikast (purustus-sorteerimissõlmest) kaugenedes oluliselt. Tolmuallika lähedal saadi õhu maksimaalseks saastetasemeks 5,06 mg/m 3 ja 160 m kaugusel saasteallikast vähenes see 10,1 korda ning jõudis seal lubatud piirile (0,5 mg/m 3). Kaugemal ei ületanud õhu saastetase lubatud piiri (Kört, 2004). Nende mõõtmiste tulemusel ei peaks ka Pudivere karjääri kontuurist juba 160 m kaugusel tolmu sisaldus õhus ületama 0,05 mg/m 3 tunnis piiri (graafiline lisa 1; joonis 5). Kui purustus-sorteerimissõlm paigaldada karjääri põhja, ei peaks tolm levima ka karjääri kontuuride (piirdevalli) taha ja seega ei mõjuta ka lähima Kullamäe talu elanikke. Lõpptulemusel jääb Pudivere karjääri piiride taga elamuid ümbritsevas õhus (purustus-sorteerimissõlmest 400 ja enama meetri kaugusel) tolmu sisaldus arvutatust veelgi madalamaks ja oluliselt alla lubatud piiri (0,05 mg/m 3 tunnis) ning mõju keskkonnale pole oluline (Välisõhu …, 2004). Transpordivahenditena kasutatakse keskmiselt 20 tonnise kandejõuga “Scania”, "MAN" ja "Volvo" tüüpi või teisi kaasaja kallureid. Lähtudes projektsest lahendusest, et aastane toodang on 200 000 m 3 kivimit, töötab karjääris korraga maksimaalselt kopplaadur, lubjakivi veol eest kuni purustussõlmeni 2 kallurit ja soreerimissõlm (Metrotrak 900x600 Hyd). samuti valmistoodangu laadur (kas transpordivahenditele või kuhilatesse laadimiseks). Kallurautod “Scania”jt tarbivad töötamisel diiselkütust, sõltuvalt mootori töö intensiivsusest, 20 kuni 40 liitrit tunnis. Ligikaudu sama palju tarbib ka ekskavaator (kopplaadur), purusti ja kopplaadur. Kui arvestada, et karjääris töötab normaaltingimustes korraga ekskavaator (kopplaadur), 2 kallurautot ja purustus- sorteerimissõlm ning täiendavalt 2 autot ja kopplaadur killustiku ladustamisel ja veol, eraldub minutis õhku ligi 10 kuni 15 kg heitgaase. See on tootmisega kaasnev normaalne nähtus, need hajuvad õhus ja nendes esinevate saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi (Välisõhu ..., 2004).

6.2. Hinnang kaevandamise mõju kohta pinna-, pinnase- ja põhjaveele Pudivere maardla piirkonnas esineb Siluri survevaba veekompleks, mis toitub sademetest ja lume sulavetest. Veekompleksi paksus on hinnanguliselt 40 m. Geoloogilise uuringu puuraukudes jäi põhjaveetase maapinnast 1,4–5,6 m sügavusele ehk 59,3–62,7 m absoluutsele kõrgusele. Ligikaudu 95% kasulikust kihist jääb allapoole põhjaveetaset. Veealuse varu kaevandamisega kaasneb vee väljapumpamine ja veetaseme alanemine. Peale kattekihi eemaldamist rajatakse mäeeraldisele kaeveastme kivimi kaevandamiseks planeeritud sügavuse ja profiiliga veekogujakraav, mis päädib kogujakaevuga, kust vesi pumbatakse settebasseinidesse. 25

61606:001:1620 61606:001:1350 Otsa Sundjasaare

61606:001:1500 Triibu 61606:001:1640 Koti

61606:001:1790 Vahemetsa

61606:001:0093 Sündisaare 61606:002:0690 Lambasaare 1 km 1 60m 200 m

61606:002:0039 Tolga Kotka püsielupaiga 200 m piirkond

61606:002:0460 Kullamäe

Sk 6 VEP 135010

61606:002:0700 61606:002:0042 Tiidu Mollisaare 61606:002:1130 Timuski VEP 000163

Leppemärgid Mets Rajatav gaasitrass Pudivere dolokivi Maaüksuse Vee äravoolukraav 61606:002:0690 karjääri mäeeraldise Lambasaare piir ja katastri tunnus kontuur Settetiik Väljaveotee Katendivall VEP 000163 Vääriselupaik Kontuurjoon karjääri servast (200 m), millest kaugemale ei tohi (VEP), number kivimitükkide lennukaugus ulatuda (Lõhketööde projektile esitatavad nõuded, 2005) Prognoositav tolmu levikukontuur, millest kaugemal ei ületa karjääris töötava purustus-sorteerimissõlme poolt õhku paisatava Sk 6 Kullamäe talu salvkaev tolmu sisaldus lubatud piirnormi (0,5 mg/m3). Kaugus purustus-sorteerimissõlmest peab olema vähemalt 160 m Purustus-sorteerimissõlm (Kundas asuva Aru-Lõuna lubjakivikarjääri näitel).

Joonis 5. Pudivere dolokivi karjääri vahetus läheduses kaevandamisega kaasnevate mõjude (tolm, kivitükkide maksimaalne lubatud lennukaugus) prognoositav ulatus. Mõõtkava 1:10 000. Alus: Eesti Põhikaart. 26

Kaevandatakse kaheastmeliselt. Esimese kaeveastangu kõrgus on keskmiselt 6 m, teise puhul ca 6,7 m. Koos katendikihiga (keskmiselt 2,5 m) on esimeses kaeveastmes asuva dolokivi väljamise korral karjääri sügavus 8,5 m. Esimeses kaeveastmes asuva varu suurus on ca 1,3 miljonit kuupmeetrit. Maksimaalse aastase kaevandamise korral (200 tuh. m 3 aastas) jätkub varu vähemalt kuueks aastaks. See aga tähendab, et vähemalt esimese kuue aasta jooksul on karjääri sügavus ca 8,6 m, mille tõttu pole vaja sügavamal asuvat vett välja pumbata. Peale seda, kui esimese kaeveastme varu on väljatud, minnakse sügavamale ja siis kujuneb karjääri sügavuseks ca 15,3 m. Järgnevatel aastatel tuleb arvestada olukorraga, kus veetase hoitakse karjääri piires vähemalt 15,3 m sügavusel. Karjäärist väljapumbatud selginenud vesi suunatakse sealt edasi äravoolukraavi. Kraav suubub Luiska ojja, sealt edasi Pikknurme jõkke. Vee väljapumpamisega kaasneb ümbritseval alal veetaseme alanemine (joonis 6). Geoloogilise uuringu andmetel (Korbut jt., 2006) on tehtud veejuhtivuse hindamiseks rühmapumpamist, mis oli vajalik vee juurdevoolu hindamiseks karjääri. Puuraukude sügavus oli 20 m ja nad avasid Raikküla veekihi ülemist osa. Vee juurdevool karjääri moodustub valdavalt põhjavee juurdevoolust. Külgnevalt alalt tulev pinnavesi juhitakse piirdekraavide abil äravoolukraavidesse. Kuna uuringu andmetel on kivim muutliku lõhelisusega, kohati massiivne, siis siin esitatud arvutustes kasutatakse katsepumpamise keskmist veejuhtivuse väärtust km 164 (km = 373 m 2/ööp.) ja tasemejuhtivus (a) on: a = = = 8200 m²/ööp. µ 02,0 Vee juurdevoolu arvutame kuuendal aastal (esimese kaeveastme lõpetamise ajaks) ja viieteistkümendal aastal (karjääri ammendamise aeg). Vee juurdevoolu (Q) arvutus , kui väljatakse esimese kaeveastme (8,6 m = kattekiht+kasulik kiht) varu kuue aasta jooksul: 221000 alandus S = 8,6 m; aeg t = 6 aastat; karjääri pindala F = 221000 m²; raadius R = = 265 m. π Q = 4 πkmS/ln(6,12 x at/R2) = 4 π x 373 x 8,6/(ln(6,12 x 8200 x 365 x 6) - ln(265 2)) = 5475 m 3.

Vee juurdevoolu (Q) arvutus karjääri täieliku ammendamise ( 15 aastat ) korral (teises kaeveastmes asunud varu väljamisel kujuneb karjääri sügavuseks 15,3 m ): 221000 alandus S = 15,3 m; aeg 15 aastat, karjääri pindala F = 221000 m²; raadius R = = 265 m. π Q = 4 πkmS/ln(6,12 x at/R2) = 4 π x 373 x 15,3/(ln(6,12 x 8200 x 365 x 15) - ln(265 2)) = 8670 m 3. Põhjaveetaseme alanemine 1 km kaugusel: Kuuendal tööaastal on veetaseme arvutuslik alanemine ühe kilomeetri kaugusel: S = Q/4 πkm x ((ln2,25at) - (lnR 2)) = (5475/4 π x 373) x ln(( 2,25 x 8200 x 365) – ln 1000 2)) = 2,2 m .

Viieteistkümnendal tööaastal on veetaseme arvutuslik alanemine ühe kilomeetri kaugusel: 27

S = Q/4 πkm x ((ln2,25at) - (lnR 2)) = (8670/4 π x 373) x ln(( 2,25 x 8200 x 365) – ln 1000 2)) = 3,5 m .

Põhjaveetaseme alanemine 2 km kaugusel: Kuuendal tööaastal on veetaseme arvutuslik alanemine kahe kilomeetri kaugusel: S = Q/4 πkm x ((ln2,25at) - (lnR 2)) = (5475/4 π x 373) x ln(( 2,25 x 8200 x 365) – ln 2000 2)) = 0,6 m .

Viieteistkümnendal tööaastal on veetaseme arvutuslik alanemine ühe kilomeetri kaugusel: S = Q/4 πkm x ((ln2,25at) - (lnR 2)) = (8670/4 π x 373) x ln(( 2,25 x 8200 x 365) – ln 2000 2)) = 1,0 m .

Ülalesitatust on näha, et arvutuslik põhjaveetaseme alanemine karjääri töö lõpuaastatel võib kilomeetri kaugusel ulatuda 3,5 ja kahe kilomeetri kaugusel 1,0 meetrini. Vee väljapumpamise mõju kaugemale pole tõenäoline ja seal kaevude veetase ei muutu.

Võrdluseks esitame Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmed väljapumbatava vee koguste kohta Rõstla ja Otisaare ning Otisaare II karjäärist. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjäärid asuvad taotletava Pudivere dolokivi mäeeraldisega sarnastes geoloogilistes tingimustes. Rõstla mäeeraldise pindala on ca 19 hektarit, kaevandatud kasuliku kihi paksus ca 16 m, Otisaare karjääride pindala on ca 29 ha ja karjääride sügavus kuni 20 m. Rõstla karjäärist on 2006 aastal vett välja pumbatud 350 tuh. m 3 ehk 960 m 3 ööpäevas ja Otisaare karjääridest on 2006 aastal vett välja pumbatud 466 tuh. m 3 3 ehk 1280 m ööpäevas. Nii Rõstla kui ka Otisaare karjäärid töötavad juba aastaid. Veetaseme tegelikku alanemist karbonaatkivimte kaevandamisega kaasneva vee väljapumpamise tulemusel on hinnatud Rõstla karjääri ümbruses . Eksperthinnangust Jõgeva maakonna Rõstla paekarjääri mõjust ümbruskonna põhjavee seisundile (Raudsep jt., 1995; lisa 16) selgub, et sel ajal, kui paekarjäär oli ligikaudu 8 m sügavune, oli paekarjääri vahetus läheduses kujunenud ebakorrapärase kujuga veetaseme alanduslehter, kuid juba mõnesaja meetri kaugusel karjäärist oli veetase sama, mis see oli enne paekivi kaevandamist. Tuginedes eksperthinnangule (lisa 16), pole tõenäoline, et Pudivere karjäärist vee väljapumpamisel veetase rohkem kui ühe kilomeetri kaugusel üldse alaneks. Juhul kui siiski karjääri ümbruse kaevudes veetase alaneb, peab arendaja rajama uued, piisava sügavusega puurkaevud. Karjääri valguvat põhja- ja sademete vett tuleb Pudivere karjäärist välja pumbata kogu karjääri töötamise jooksul. Seda tehakse ka teistes paekarjäärides. Väljapumbatava vee kogused on kõige suuremad karjääri töötamise lõpuaastatel, ulatudes hinnanguliselt 8670 m 3-ni ööpäevas. Vett kavatsetakse ära juhtida olemasolevate maaparanduskraavide kaudu, mis eelnevalt puhastatakse ja vajadusel süvendatakse. Lähtudes väljapumbatava vee maksimaalsest kogusest, pumbatakse (algselt settetiikidesse ja sealt edasi äravoolukraavidesse) ühes tunnis 361 m 3, minutis vastavalt 6,0 m 3, ja sekundis 0,1 m 3 vett. Maaparanduskraavide (äravoolukraavide) sügavus on 1,5–2,5 m, vee voolutee ristlõige kraavi põhjas ca 0,1 m 2 (0,5 x 0,2 m). Maapinna langus 2 km 1 km

Pudivere PUDIVERE karjäär 15 m sügav Veetaseme Veetaseme Veetaseme alandus alandus alandus 1 m 3,5 m 13 m (viimastel (viimastel (viimastel tööaastatel) tööaastatel) tööaastatel)

Joonis 6. Pudivere karjääris vee väljapumpamisega kaasnev veetaseme alanemise ulatus hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal. 28 29 mäeeraldise idapiirilt Luiska ojja suubuval kraavil on keskmiselt 2,0–2,5 m kilomeetri kohta. Maaparanduskraavi suubumisel Luiska ojja on vee voolukiiruseks mõõdetud 0,5 m/sek. Sellise voolukiiruse juures peab voolutee ristlõige olema vähemalt 0,3–0,4 m 2, et mitte uputada nendesse suubuva maaparandusdrenaaži suudmeid. Sellise ristlõike korral on arvestatud veehulgaks kuni 0,2 m 3 sekundis, millest poole moodustaks looduslikult voolav vesi. Hüdrotehnikainsener Kalev Raadla eksperthinnangu põhjal (lisa 17) selgub, et isegi kui kogu väljapumbatav vesi suunata maaparanduskraavi kaudu Luiska ojasse, ei mõjuta see oluliselt kraavi veeseisu ega maaparandussüsteemi ning metsakuivendussüsteemi toimimist. Kuival ajal tuleb pidev vee voolamine isegi kasuks, sest kraavi ei kasva taimestik, mis takistaks vee läbilaskevõimet.

6.3. Hinnang karjäärist väljapumbatava vee saastetaseme kohta. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema hõljumisisalduse (savi- ja tolmuosakesed) ning võimaliku suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Vette võib sattuda lõhkamisega seotud lämmastiku- ja süsinikuühendeid. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta selgineda settebasseinis. Hõljumi väljasettimine ning vee infiltreerumine pinnasesse toimub nii kraavides kui ka settebasseinides. Settebasseinid oleks kõige otstarbekam rajada karjääri teenindusmaa lõunaossa, maapinna kallakuse suunas. Lämmastiku- ja süsinikühendite (seotud lõhkeainetega), tahkete osakeste ja naftasaaduste sisaldust on süstemaatiliselt jälgitud Väo lubjakivikarjäärist väljapumbatavas vees. Nendest kahe esimese sisaldus on jäänud vastavalt madalamaks 20 µg/l ja 8 µg/l. Sellised saastekomponentide sisaldused on kümneid kordi madalamad lubatust (Heitvee…, 2001). Karjäärist väljapumbatava vee saastekoormus jääb madalamaks, kui põllukraavides kujuneva ajutise vee saastekoormus. Karjäärivesi ei avalda negatiivset mõju pinnaseveele ega infiltreerudes põhjaveele.

6.4. Kaevandamise mõju maastikule Kaevandamisega kujundatakse ümber maa-ala reljeef, pinnas ja taimestik. See ümberkujundamine peab olema loodust säästev ja arvestama Põltsamaa valla, Jõgevamaa keskkonnateenistuse ning kohalike elanikkonna soove ja ettepanekuid. Neid nõudmisi tuleb arvestada juba karjääri projekti koostamisel. Karbonaatkivimite väljamisel kujuneb Pudivere karjääri alale ligikaudu 12–15 m sügavune ja 22 ha suurune tehisveekogu, mille kalda-ala korrastatakse. Teenindusmaale vallitatud muld ja saviliivmoreenist kattekiht kasutatakse karjääri nõlvade planeerimisel. Korrastamise projekt, selle tähtajad ja tingimused kooskõlastatakse Jõgevamaa keskkonnateenistuse ja Põltsamaa Vallavalitsusega.

6.5. Kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule ja lindudele, sealhulgas väike- konnakotkale ja vääriselupaikadele. Pudivere karjääri mäeeraldis asub rohumaal ja osaliselt segametsaga kaetud alal. Enne kaevandamisele asumist mets raiutakse, kännud juuritakse ja muld ning moreenkatend vallitatakse selleks taotletud teenindusmaale. 30

Pudivere karjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal pole teada kaitsealuseid taimi. Loomade pääsu karjääri pidurdab karjääri ümbritsev piirdevall. MTÜ Kotkaklubi eksperdi Joosep Tuvi andmetel (lisa 15) elutseb kavandatava dolokivi karjääri naabruses kaitsealune väike-konnakotkas. Tema koostatud eksperthinnangust selgub, et varasematel aastatel pesitses kotkapaar kavandatavast karjäärist põhja pool asuval pesapuul, mis käesolevaks ajaks on kuivanud ja ümbritsev mets maha raiutud. 2006. aasta lõpus jätsid kotkad selle puu maha ja hõivasid ida pool Sündisaare maaüksusel asuva hiireviu pesa. Joosep Tuvi hinnangul tuleb kuivanud puul asunud pesakoht mõne aasta pärast Eesti Looduse Infosüsteemist kustutada ja pesa ümbritseva püsielupaiga piirang kaob. Praegune püsielupaik (joonis 2), mis asub Sündisaare maaüksusel, jääb kavandatava karjääri piirist 360 m kaugusele ida poole. Eksperthinnangust järeldub, et seoses karjääri rajamisega mõjub kotka elamistingimustele kõige negatiivsemalt toitumisalade vähenemine. Aerofotolt (joonis 7) on näha, et kavandatava karjääri ala moodustab väga väikese osa ümbruskonna rohu- ja põllumaadest. Aerofotolt, millel on ülevaade ca 25 km 2-st, selgub, et pesapaiga lähikonnas on turvalisi rohumaid nii suurte lagendikena kui ka metsaheinamaadena. Teiseks oluliseks negatiivseks mõjuks peab ekspert kotka häirimist seoses inimeste tihedama sattumisega pesa ja karjääri vahelisele toitumisalale ning kaevandamisega seotud tegevust – lõhkamise ja mehhanismide müra. Inimeste viibimist karjäärist ida pool asuval põllul ei saa ära keelata ka sel juhul, kui kavandatavast tegevusest loobutaks. Kaevandamise ajal peab arendaja instrueerima karjääris töötavaid inimesi sellest, et karjäärist ida pool asuval põllul viibimine võib häirida naabruses elutsevat kotkaperet. Karjääri tegevusega kaasnev müra ei saa oluliselt mõjutada kotka elukeskkonda, sest karjääri lõunaosa, mis on püsielupaigale kõige lähemal, piirneb ida poolt müra summutava metsaribaga. Karjääri põhjaosa jääb aga püsielupaiga piirist 600– 900 m kaugusele. Müra levikut aitavad tõkestada ka karjääri ümbritsev katendist vall ja karjääri seinad. Enamus tegevusest toimub karjääri süvendis. AS Kiirkandur ja Kotkaklubi vahel sõlmitud koostöölepingu (lisa 18) alusel ei teosta kaevandaja lõhkamis- ja purustustöid ajavahemikul 15.03–30.06. juhul, kui väike- konnakotkas kõnealusel pesitsusterritooriumil pesitseb. Ülalesitatud keeluperioodist kinnipidamisel ei ole kaevandamine ja sellega seotud tegevused väike-konnakotkale olulise negatiivse mõjuga.

Kavandatava karjääri piirist ca 600–700 m kaugusel kagu pool laiuvas segametsas on piiritletud erineva kooslusega taimede vääriselupaigad (joonis 2). Kahe vääriselupaiga pindala on kokku ca 2,1 hektarit. Kavandatava karjääriga seotud tegevuse mõjud nendeni ei ulatu.

6.6. Kaevandamise ja killustiku tootmisega kaasnevad tootmisjäätmed Karbonaatkivimite kaevandamise, killustiku tootmise ja kasutamiseks ettevalmistusega tootmisjäätmeid ei teki. Kasutust leiavad kõik killustikufraktsioonid, kaasa arvatud tootmise käigus utiliseeritud kivitolm. Tootmisjäätmetena võib tinglikult käsitleda ainult ajutisi kattekihi puistanguid (huumushorisondi ja moreeni vallid). Ajutised kattekihi puistangud ja muld kasutatakse karjääri nõlvade korrastamiseks ja bioloogiliseks rekultiveerimiseks. Väljaveotee Endine kotka püsielupaiga piirkond

Kotka püsielupaiga piirkond 31

Taotletav mäeeraldis

5,5 km

Joonis 7. Väike-konnakotka püsielupaik, taotletav mäeeraldis ja väljaveotee aerofotol. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. 32

6.7. Müra karjääris, väljaveoteedel, liikluskoormuse kasv Karbonaatkivimite kaevandamisel on müra peamised tekitajad lõhketööd, karjääris töötavad 20 tonnise kandevõimega Scania tüüpi kallurid, kopplaadur ja purustus- sorteerimisseade. Lähtudes kavandatavast rütmilise töö korraldamise ja valmistatavate fraktsioonide vajadusest, lõhatakse lubjakivi nädalas kuni 3 korda. Karjääris töötab korraga kuni 3 kallurit, kopplaadur ja purustus-sorteerimisseade. Neile võib lisanduda keskmiselt üks karjääri sisenev/väljuv kallur. Tööpäeva jooksul põhjustavad need kallurid koos kopplaaduri ja purustiga pideva mürafooni. Firma ”Scania” tehnikaspetsialisti Tanel Paaveri andmetel (www.scania.ee) on 15-tonnise kalluri maksimaalseks müraks täisvõimsusel töötavast kallurautost 7 m kaugusel mõõdetud kuni 78 detsibelli (dB). Sama müratase on teistel kaasaegsetel kalluritel. Purustus-soreerimissõlme (Metrotrak 900x600 Hyd) poolt tekitatav müra (helirõhu tase, lisa 19) on 20 m kaugusel ca 68–73 dB (mõõdetud kõval pinnasel, kuivades ja tuuletutes tingimustes 1,6 m kõrgusel maapinnast). Karbonaatkivimite kaevandamisel, purustamisel ja transpordil on tehnika vahekauguseks karjääris kümned ja sajad meetrid. Seega arvutuste kohaselt ei peaks müra intensiivsus karjääris ja karjäärist väljaveol ületama 80–100 dB. Üldjuhul on müra tugevus konkreetses vaadeldavas punktis pöördvõrdeline müraallika ja selle punkti vahelise kauguse ruuduga. Müraallikast kaugenedes arvutatakse müra tugevuse tase, takistusteta ala tingimuste järgnevalt (Ossipova, Judina, 1987; Füüsika Kesklabor):

L p = L v – 20 x logL – 8 dB abil, kus L p on müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), L v on müraallika tugevus (dB) L on vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus, m. Toodud valemist tulenevalt väheneb välisõhus müra tase karjääris purustussõlme ja kallurautode summaarsest müra tasemest 400 m kaugusel 60 dB võrra ja jääb seal 40 dB tasemele. Vaadeldaval juhul asub purusti karjääris elumajadest ja kotka elupaigast enam kui 400 m kaugusel (joonis 5) ning karjääri serv koos kattekihist piirdevalliga tegutseb täiendava mürabarjäärina. See vähendab müra taset veelgi. Karjääri seina ja kaitsevalli müra summutav mõju sõltub barjääri kõrguse ning müraallika kauguse suhtest. Mida suurem on suhe tinglikult horisontaali ja müralainete võimaliku levisuuna vahel, seda enam väheneb müra. Näiteks 8–9 o nurga korral barjäärist 300–400 m kaugusel maapinnast 3–4 m kõrgusel väheneb müra täiendavalt 26% (Technical..., 1988). Kui arvestada, et antud juhul moodustub barjäär (maavarakihi paksus + kattekihi paksus + kaitsevalli kõrgus), mille kõrgus on vähemalt 10 m ja peamine töötav tehnika asub kaitsevallist 70–80 m kaugusel, siis müra tase väheneb karjäärist 300–400 m kaugusel täiendavalt 10–11 dB. Seega jääb müra tase lähimate elamute juures väiksemaks kui 20– 40 dB, mis on ligi 1,5 korda madalam lubatud piirist (50 dB elamute ümbruse välisõhus; Müra normaaltasemed …, 2002). Toodangu transpordiks kasutatakse “Scania” tüüpi kallurautosid. Ühe kallurauto poolt põhjustatud maksimaalne müratase jääb autost 30 m kaugusel alla 60 dB ja see ei ületa ka maanteeäärsete elamute lähedal välisõhus päevasel ajal elamurajoonides lubatud 33

(60 dB) mürataset (Müra normaaltasemed…,2002). Kallurautode juhid on väljaveoteel kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid. Killustiku väljavedu karjäärist Tallinn–Tartu maanteele planeeritakse karjäärist põhja poolt piki Jõgeva–Põltsamaa gaasitrassi teenindusmaad riigimetsas asuvale Nukumäe teele. Tee peab vastama intensiivsele raskeliiklusele. Maksimaalse aastase toodangu korral (200 tuh. m 3 dolokivi) kujuneks täiskoormaga veoautode sõidutiheduseks 15–20 autot tunnis. Nõusoleku riigimetsas asuva Nukumäe tee kasutamiseks killustiku väljaveoteena on andnud RMK Põltsamaa metskond (lisa 30).

6.8. Lõhketööde ja vibratsiooni ning õhulööklaine prognoos Nagu mainitud, lubab arendaja lõhketöid teostaval firmal kasutada lõhkeainena nobeliiti, ANFO-d või teisi lõhkeaineid, kuid kindlasti tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikubilansiga. See minimeerib lõhkamisel mitte ainult mürgiste gaaside teket, vaid koos lühiviitlõhkamisega vähendab seismilist efekti ja lööklaine tugevust ning õhku paiskuva tolmu kogust. Karjääri lähiümbruses on pinnakatte paksus valdavalt üle 2 m. Tulevasest karjäärist asuvad elamud jt. hooned kaugemal kui 400 m ning paiknevad savisel ja liivasel moreenil. Lõhketööde kaardi ja laengu konstruktsiooni dokumendi (passi) koostamisel tuleb jälgida, et lõhkamisega kaasnev maapinna suurim võnkekiirus mainitud elamute jt hoonete lähedal ei ületaks majandusministri määruses nr 60 toodud savi, kruusa, liiva ja moreenpinnases lubatavat suurimat võnkekiirust 0,7–0,9 cm/s; (Lõhkematerjali…, 1999). Passis kehtestatud piirangu kontrollimiseks mõõdetakse võnkekiirust lähima maja juures seismograafiga. Lõhkamisel tuleb ka jälgida puuraukude diameetri ja topise pikkuse suhet. Meie tingimustes kehtib nõue, et puuraukudes laengut katva topise pikkus ületaks vähemalt 15 kordselt puuraugu läbimõõdu. Sellisel juhul pole lõhketöödega kaasnevate löök- ja akustiliste lainete mõjud lähimatele elamutele ja elanikele kahjulikud. Võimalike probleemide vältimiseks tuleks enne lõhketööde alustamist fikseerida lähima, Kullamäe talu hoonete seinte ja vundamendi seisukord. Kindlasti peavad olema jäädvustatud kõik lõhed. Vajadusel tuleb objektid pildistada või jäädvustada videofilmile. Selline lähenemine aitab tuvastada lõhkamisega hoonetele põhjustatud võimalikke kahjustusi ja need arendaja poolt probleemideta likvideerida.

6.9. Kaevandamisega kaasneva võimaliku radooni oht Kaevandatavad karbonaatkivimid on madala uraani ja raadiumi sisaldusega (<1,5 mg/kg). Nendes raadiumi lagunemisel tekkiva ja pinnasepooride õhku eralduva radooni sisaldus jääb samuti madalaks (<30 000 Bq/m 3) ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Kuna radoon vees ega veeküllastunud pinnases ei levi, siis probleemi ei teki ka karjääri alale kujuneva veekogu korral.

6.10. Kaevandamise mõju inimeste tervisele ja ehitistele Lähimad elamud asuvad karjääri kaguservast enam kui 400 m kaugusel. Nagu selgus eelpooltoodust (pt 6.1–6.8), jäävad kaevandamisega kaasnevad mõjud lähiümbrusele Eestis kehtestatud normide piiridesse või on nendest madalamad ja on seega keskkonnamõju hindamise seisukohast väheolulised. Nii tolmu kui ka müra tase 34 jääb lähemate elamute juures seadusandlusega lubatud piiridesse. Kaevandamine ei mõjuta oluliselt ka pinnase ja põhjavee kvaliteeti. Lõhketööde passi koostamisel tuleb eelpooltoodud nõuetesse suhtuda kui kohustuslikesse. Nende järgimisel ei kaasne olulisi keskkonnahäired ning ei tekitata kahju kohalikele elanikele. Lõhkamisi tehakse maksimaalselt 3 korda nädalas ja ainult tööpäevade hommikupoolikutel, arvestatakse tuule suunda. Sellisel juhul häirib lühiajaline heli inimesi kõige vähem. Pärast mäeeraldisel kaevandamise lõpetamist karjäär korrastatakse (seinad tasandatakse). Kujunev ca 22 ha suurune tehisveekogu rikastab oluliselt piirkonna loodust ja loob kohalikele elanikele täiendavaid puhkevõimalusi.

6.11. Võimalikud avariid tootmistsüklis ja kaasnevate keskkonnariskide hinnang Tootmine karjääris toimub organiseeritult ja pideva järelvalve all. Pidev järelvalve kuulub karjäärimeistri otseste töökohustuste hulka, kes võimalike avariide korral rakendab meetmed nende likvideerimiseks. Vajadusel tootmine peatatakse, keskkonnakahjude vältimiseks kaastakse avarii likvideerimisel spetsialiste või toimitakse varem kooskõlastatud käitumisjuhendi järgi. Võimalikud avariid ja nende likvideerimine: Mehhanismide riketest tulenevate naftaproduktide sattumine karjäärivette . Likvideerimiseks kasutatakse selleks karjääris hoitavaid absorbente. Liigne tolmu eraldumine õhku . Likvideeritakse purustus-sorteerimissõlme või tolmu utiliseerimisseadme rikked või tehakse plaaniväline karjäärisiseste, vajadusel ka väljaveoteede kastmine. Lõhkamisel tekivad lubatust kõrgemad pinnasevõnked (seismograafide näidud). Vähendatakse laengute suurust või kooslõhatavate puuraukude arvu. Vastav muudatus fikseeritakse lõhketööde passis. Ohtlike ainete sattumine keskkonda . Vastavuses AS Kiirkandur kodukorra kohaselt kogutakse keskkonnale ohtlikud jäätmed (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jm) karjääri paigaldatud erikonteineritesse.

6.12. Kaevandamise mõju naaberkinnistute väärtusele Planeeritav Pudivere karjäär piirneb 11 kinnistuga (joonis 2), mille omanikud on huvitatud, et nende kinnistute väärtus seoses karbonaatkivimite kaevandamisega ei väheneks. Pudivere karjääri tegevuse jooksul (ca 15 aastat) pole mõistlik karjääri vahetusse lähedusse elamuid rajada. Seni nende kinnistute piires elamumaa ka puudub. Kaevandmine ei mõjuta ka põllumajandust. Naabruses asuvate kinnnistute väärtus võib tõusta, kuna ka seal esineb dolokivi, mille kaevandamine on lihtsam, kui lähtutakse olemasolevast karjäärist.

6.13. Kaevandatava ala korrastamine Peale veealuse varu väljamist kujuneb karjääri alale ca 22 ha suurune veekogu, mille kaldad korrastatakse vastavalt Jõgevamaa keskkonnateenistusega kooskõlastatud projekti alusel. 35

6.14. Negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise võimalused Pudivere karjääris planeeritakse killustiku tootmisel kasutada kaasaegset, keskkonnasõbralikku tehnikat ja lõhkeainet. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks on tarvilik: – jälgida pidevalt kopplaadurite, kallurite ja purustus-sorteerimissõlme tehnilist seisukorda ja tööd. Tehniliste rikete korral kuni rikete likvideerimiseni töö peatada; – on oluline, et tolmu utiliseerimise või kaitse süsteemid töötaksid passis kehtestatud nõuete kohaselt. Õigeaegselt kasutada purustatud materjali täiendavat niisutust; – kuivadel perioodidel jälgida, et karjäärisiseseid teid pidevalt kastetaks; – viia läbi laadurite juhtide täiendav instruktaaž, mis tagaks selle, et laadimisel satuks vähem tolmu keskkonda; – kasutada maksimaalselt loodussõbralikke (bioloogilisi) õlisid; – jälgida, et mahavalgunud õli likvideeritaks koheselt ja et karjääris ei vedeleks õliseid kaltse, masinate osi, vanu akusid jt keskkonda saastavaid jäätmeid.

7. Loodusressursid AS Kiirkandur poolt taotletava mäeeraldise piires asuva Raikküla kihistu Mõhküla ja Imavere kihtide aktiivse kaevandatava tarbevaru kogus on 2811 tuh. m 3. See sobib kasutada ehituskiviks. Maa-alal teised loodusvarad puuduvad. AS Kiirkandur plaanib kogu varu kasutada killustiku tootmiseks. Kasutamisele kuuluvad kõik valmistatavad fraktsioonid, kaasa arvatud tekkiv peenes (fraktsioon < 5 mm). Maavara kaevandamisel eraldatav kattekiht kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks.

8. Kavandatav seire Karbonaatkivimite kaevandamisega võib kaasneda lähiümbruse põhjavee taseme ja tõenäoliselt ka vee keemilise koostise mõningane muutus ning saaste tolmu- ja saviosakestega. Lõhketöödega kaasneb maapinna võnkumine ning vähesel määral pinna- ja pinnasevee saaste lämmastik- ja süsinikühenditega. Nende muutuste ja mõju jälgimiseks ning vajadusel õigeaegsete meetmete rakendamiseks on tarvis rajada pinnase- ja põhjavee- ning seismoseire. Soovitatav on kasutada pinnasevee seireks lähimat, Kullamäe talu salvkaevu (graafiline lisa 1), mille sügavus on 7 meetrit. Põhjavee seireks tuleks kasutada lähimaid puurkaeve. Loode suunas asub lähim puurkaev (nr 2) ca 1,2 km, läänes (puurkaev nr 14) ca 1,9 km ja edela-lõuna suunas (puurkaev nr 9) ca 2,1 km kaugusel (graafiline lisa 1). See võimaldaks jälgida kaevandamise, lõhkamise ja pumpamise mõju nii pinnase kui ka põhjavee veetasemele ja kvaliteedile. Karjäärist väljapumbatava vee seire teostamiseks on otstarbekas vaatluspunkt rajada karjääri vee kogumissüvendisse (pumbajaama) ja settebasseinidest väljuvasse kraavi. Seiret on tarvis alustada vahetult enne tööstuslike kaevetööde algust. Seire alustamisel ja kaevandamise esimesel aastal tuleb selgitada vee keemiline koostis (kindlasti NH 4, NO 3 ja NO 2), naftaproduktide ja tahkete osakeste sisaldus. Saadud andmete alusel tuleb täpsustada seire käigus jälgimist vajavate ühendite (näitajate) nimistut. Kindlasti tuleb jätkata tahkete osakeste, naftaproduktide ja NO 3 sisalduse jälgimist. Seire vaatluspunktidest on esimesel aastal soovitatav veeproovid koguda 4 korda aastas – kevadise suurvee ja sügisese vihmade maksimumi- ning kevad-suvise ja 36 talvise miinimumiperioodil. Vaatluspunktides tuleb kindlasti jälgida veetaset. Mõõta tuleb orienteeruvalt kord kvartalis ja kindlasti ka veeproovide võtmise ajal. Liikuv seismoseire jaam rajatakse lõhkelaengute mõju kontrollimiseks lähima elamu lähedusse. Seire sagedus sõltub peale esimest mõõtmist.

9. Üldsuse suhtumine kavandatavasse tegevusse Üldsuse suhtumine ettevõtte tegevusse on erinev. Programmi arutelu sõnavõttudest ja esitatud küsimustest jäi mulje, et kohalik elanikkond pole kavandatavale tegevusele vastu, kuid leiti, et keskkonnamõjude hindamine on vajalik ja kaevandamise ning killustiku veoga seotud tegevus ei tohi häirida tavapärast elu nii karjääri ümbruses kui ka killustiku veoteede äärde jäävates majapidamistes. Olulisel kohal oli huvi, kuidas mõjutab kaevandamine ümbruskonna kaevude veetaset ja vee kvaliteeti.

10. Hindamistulemuste lühikokkuvõte Kaevandamismeetodite alternatiivide võrdlemisel osutus paremaks kaljupinnase kobestamine lõhkamise abil. Karbonaatkivimite kaevandamisega ja kobestatud kaljumassi töötlemisega karjääri põhjas kaasnev tolm ja müra ei levi kaugele ja pole inimasustuse seisukohast olulised keskkonnamõjud. Tolmu ja müra levikut aitavad tõkestada katendist piirdevallid ja karjääri lõunaosa piirav mets. Viimane on täiendavaks tolmu- ja müratõkkeks Kullamäe talu suunal, mis asub karjääri alast rohkem kui 400 m kaugusel. Kaitsealuse väike-konnakotka püsielupaik asub kavandatava karjääri piirist 360 m kaugusel ida pool. AS Kiirkandur ja Kotkaklubi vahel sõlmitud koostöölepingu alusel ei teosta kaevandaja lõhkamis- ja purustustöid ajavahemikul 15.03–30.06. juhul, kui väike- konnakotkas kõnealusel pesitsusterritooriumil pesitseb. Ülalesitatud keeluperioodist kinnipidamisel ei ole kaevandamine ja sellega seotud tegevused väike-konnakotkale olulise negatiivse mõjuga. Karbonaatkivimite lõhkamist teostab litsentseeritud firma lõhketööde passi alusel. Kui kaevandamisel peetakse rangelt kinni lõhketööde passis sätestatust, siis planeeritavas Pudivere karjääris karbonaatkivimite kaevandamisega ei kaasne lubatust suuremat vibratsiooni ja kildude lennukaugust ning seega pole need olulised keskkonnamõjud. Lõhkamine viiakse läbi ainult tööpäevadel ja kindlal ennelõunasel ajal . Lõhkamisega eraldub õhku gaasilisi lämmastiku ja süsinikuühendeid, mis hajuvad kiiresti ja ei põhjusta olulist kahjulikku keskkonnamõju. Maapinna võnkekiiruse mõõtmiseks lähima, Kullamäe talu juures tuleb seirekavas ette näha seismoseire. Kaevandamisega kaasneb vee väljapumpamine ja veetaseme alanemine. Karjääri töötamise lõpuaastatel on arvutuslik väljapumbatava vee kogus 8670 m 3 ööpäevas ja veetaseme alanemine 1 km kaugusel 3,5 ning kahe kilomeetri kaugusel 1,0 m. Analoogsetes geoloogilistes ja mäenduslikes tingimustes (Rõstla paekarjäär) ulatub veetaseme alanemine karjäärist vaid mõnesaja meetri kaugusele. Kaevandamise jooksul tuleb teha pinnasevee seiret Kullamäe talu salvkaevus ja põhjavee seiret lähimates, 1,2– 2,1 km kaugusel loodes, läänes ja lõuna-edelas asetsevates puurkaevudes nr 2, 14 ja 9. Kaevandamisega põhjustatud vee kvaliteedi muutuste ja veetaseme alanemise korral on Jõgevamaa keskkonnateenistusel õigus nõuda arendaja kulul ka kaugemate salv- ja puurkaevude seire läbiviimist. 37

Settebasseinides selginenud vesi suunatakse idapoolse äravoolukraavi kaudu Luiska ojja. Vajadusel saab kasutada ka karjäärist lääne poolt algavat maaparanduskraavi. Väljapumbatava vee arvutuslik kogus on 100 l/s. Hüdrotehnikainsener Kalev Raadla eksperthinnangu põhjal selgus, et isegi kui kogu väljapumbatav vesi suunata maaparanduskraavi kaudu Luiska ojasse, ei mõjuta see oluliselt kraavi veeseisu ega maaparandussüsteemi ning metsakuivendussüsteemi toimimist. Kuival ajal tuleb pidev vee voolamine isegi kasuks, sest kraavi ei kasva taimestik, mis takistaks vee läbilaskevõimet. Settebasseinidest väljapumbatava vee saastekoormus on madal ja ei avalda negatiivset mõju pinnaseveele ega infiltreerudes põhjaveele. Karjäärist väljapumbatava vee seire teostamiseks tuleb vaatluspunkt rajada karjääri vee kogumissüvendisse (pumbajaama) ja settebasseinidest väljuvasse kraavi. Seiret on tarvis alustada vahetult enne tööstuslike kaevetööde algust. Seire alustamisel ja kaevandamise esimesel aastal tuleb selgitada vee keemiline koostis (kindlasti NH4, NO 3 ja NO 2), naftaproduktide ja tahkete osakeste sisaldus. Saadud andmete alusel tuleb täpsustada seire käigus jälgimist vajavate ühendite (näitajate) nimistut. Kindlasti tuleb jätkata tahkete osakeste, naftaproduktide ja NO 3 sisalduse jälgimist. Seire vaatluspunktidest on esimesel aastal soovitatav veeproovid koguda 4 korda aastas. Vaatluspunktides tuleb kindlasti jälgida veetaset. Mõõta tuleb orienteeruvalt kord kvartalis ja kindlasti ka veeproovide võtmise ajal. Väljaveoteena hakatakse kasutama riigimetsa läbivat Nukumäe teed, milleni jõudmiseks ehitatakse teelõik piki Jõgeva–Põltsamaa gaasitrassi. Väljaveoteedel sõitvate kaasaegsete kallurautode müratase jääb autost 30 m kaugusel alla 60 dB ja see ei ületa ka maanteeäärsete elamute lähedal välisõhus päevasel ajal elamurajoonides lubatud (60 dB) mürataset. Nukumäe tee kasutamise kohta on RMK ja AS Kiirkandur koostanud ühiste kavatsuste protokolli. Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada seirekava, mis lähtub Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt kaevandamise loas sätestatud täiendavatest tingimustest. Seirekava kinnitab Jõgevamaa keskkonnateenistus. Seirekava projekt on lisatud keskkonnamõju hindamise aruandele.

Keskkonnaekspert Ain Põldvere 38

Kasutatud kirjandus

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269.

Kruus, V., 2002. Atmosfääriheidete piirmäärade kehtestamine Tondi–Väo karjääris. OÜ Väo Paas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogus vastu võetud 22.02.2005.a.

Korbut, S., Jürgenson, V., 1987. Aruanne ehitusdolomiitide otsingu-hinnangulistest töödest Rõstla küla lähedal Jõgeva rajoonis. Keila, EGF 4265.

Korbut, S., Peikre, R., All, T., 2006. Jõgevamaa Pudivere dolokivimaardla Pudivere uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.08.2006). Tallinn, EGF 7810.

Lõhketöö projektile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määrus nr 64.

Maapõueseadus. Riigikogus vastu võetud 23.11.2004.a.

Müra normaaltasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise tulemused. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42.

Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Keskkonnaministri 2. aprilli 2004.a määrus nr 12.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003.a määrus nr 17.

Technical Guides –Calculation of Road Traffic Noise 1988. NPL The UK's National Measurement Laboratory

Veekogusse või pinnasesse juhitava heitevee kohta esitatavate nõuete muutmine ja täiendamine. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrus nr 290.

Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrus nr 115.

Ossipova, G., Judina, E.. 1987. Müra alandamine hoonetes ja elamutes. Moskva (vene keeles).