DOCSLIB.ORG

Majandusaasta Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Majandusaasta Aruanne MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: OÜ TAPA VESI registrikood: 10293718 tänava/talu nimi, Rakvere tee 1 maja ja korteri number: linn: Tapa linn vald: Tapa vald maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 45106 telefon: +372 3220048 faks: +372 3293977 e-posti aadress: [email protected] OÜ TAPA VESI 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Kasumiaruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Varud 11 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 12 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 13 Lisa 8 Kasutusrent 13 Lisa 9 Laenukohustised 14 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 11 Võlad tarnijatele 15 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 16 Lisa 14 Sihtfinantseerimine 16 Lisa 15 Osakapital 16 Lisa 16 Müügitulu 17 Lisa 17 Muud äritulud 17 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 20 Tööjõukulud 18 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 18 Lisa 22 Seotud osapooled 18 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Üldist OÜ Tapa Vesi põhitegevusaladeks 2020.aastal olid jätkuvalt veevarustuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamine tarbijatele. Ettevõte on seadnud eesmärgiks pakkuda kõrge kvaliteediga ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenust võimalikult paljudele tegevuspiirkonna kinnistuomanikele järgides samal ajal kehtestatud keskkonnanõudeid. Tapa Vallavolikogu, OÜ Tapa Vesi ja Tamsalu Vesi AS omaniku rollis, otsustas ühendada kaks eelpoolnimetatud Tapa vallale kuuluvat äriühingut. Ettevõtted ühendati seisuga 01.01.2020. Äriühingute ühendamisel loetakse Tamsalu Vesi AS kui ühendatav ühing lõppenuks. OÜ Tapa Vesi osutas aruandeperioodil vee-ettevõtjana ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Tapa vallas: Tapa linnas, Lehtse alevikus, Jäneda, Moe, Vahakulmu, Saiakopli ja Näo külas, Tamsalu linnas, Sääse alevikus, Vajangu, Porkuni , Assamalla, Kaeva ja Kursi külas. Juhtimine OÜ Tapa Vesi on 100% Tapa valla osalusega ettevõte. Osaühingu kõrgeim juhtimisorgan on osanike koosolek – Tapa vallavalitsus. Osanike esindamiseks ja juhtimiseks on 6 liikmeline nõukogu ja 3 liikmeline juhatus. Juhatuse esimees on Aare Palmsalu. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu opereerimine 2019 aasta andmed koos Tamsalu Vesi AS -ga. 2020 2019 pumbatud vesi M3 513790 510125 müüdud vesi klientidele M3 445984 423203 veekadu % 13,2 17,0 sisenev reovesi puhastitesse M3 568586 559226 klientidelt vastuvõetud reovesi M3 329466 307576 31.12.2020.a. seisuga oli Osaühingu teenindada 22 veepumplat 13 veetöötlusjaama ja 100 km veetorustikke, 7 reoveepuhastit, 40 reoveepumplat ja 97 km kanalisatsioonitrasse. Tulud, kulud ja kasum OÜ Tapa Vesi müügitulu oli 2020. aastal 1165,7 tuhat eurot. Kogu müügitulust moodustas kanalisatsiooniteenuste müügist saadud tulu 53% ja vee müügist saadud tulu 37%. Soojatorustike renditulu 3%. Muud müügitulud 7%. Võrreldes 2019 aastaga suurenes kogu müügitulu üle 30%, eelkõige seoses Tamsalu piirkonna klientide lisandumisega. Kulud moodustasid 2020. majandusaastal 1523,5 tuhat eurot , kahjum 261,2 tuhat eurot. Arvestades sihtfinantseeringuga kaetud varade kulumit, kujuneb aurandeaasta tulemiks sihtfinantseeringu netomeetodi korral kasum 111,1 tuhat eurot. Peamised finantsarvud 2020 2019 Müügitulu 1165653 774946 Käibe kasv (%) 50,4 5,93 Puhaskasum ( korrigeeritud sihtfinantseeringuga) 111136 180109 Puhaskasumi kasv (%) (korrigeeritud sihtfinantseeringuga) -38,3 1,34 Puhasrentaablus 9,53 23,24 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,3 4,7 Varade rentaablus (ROA) 0,61 1,59 Omakapitali rentaablus (ROE) 0,65 1,64 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv (%) = (müügitulu 2020– müügitulu 2019 )/ müügitulu 2019* 100 Puhaskasum ( korrigeeritud sihtfinantseeringuga) = aruandeaasta kahjum 2020 - tulu varade sihtfinatseerimiest2019 + sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus 2019 Puhaskasumi kasv (%) = (puhaskasum 2020 – puhaskasum 2019)/ puhaskasum 2019 * 100 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum/ müügitulu * 100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused ROA (%) = puhaskasum/ varad kokku * 100 ROE (%) = puhaskasum/ omakapital kokku * 10 Investeeringud 2020.aastal moodustasid investeeringud põhivarasse kokku 174,7 tuhat eurot 1.„Moe küla linna veemajandusprojekt“ 150,9 tuhat eurot Millest omafinantseering oli kokku 48,9 tuhat ja SA Keskkonnainvesteerinute Keskuse toetus 102 tuhat eurot. Projekti tulemusena rekonstrueeriti Moe küla joogiveetorustik ning Moe küla ja Tapa linna vaheline survekanalisatsioonitorustik. 2. Tapa linna kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine 8,1 tuhat eurot 3. Lehtse Uue tänava kanalisatsioonitorustiku 7,4 tuhat eurot 4. Veoauto MB ost 8,3 tuhat eurot Personal OÜ Tapa Vesi töötajate arv majandusaastal oli 17. Aruandeaasta tööjõukulud moodustasid 327776 eurot. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks OÜ Tapa Vesi näeb 2021. majandusaasta põhiliste eesmärkidena: • Kaugloetavate arvestite paigaldus endises Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonnas. • Rajada Lehtse Uue tänava piirkonna ja Vahakulmu küla reovee biopuhastid koos imbväljakutega. • Vajangu imbväljaku rajamine. • Rekonstrueerida Moe küla kanalisatsiooni reovee peapumpla . • Loode tn 35 survekanalisatsioonitorustiku ning Loode 30 ja 32 veetorustiku rajamine. • Rakvere tee 1 hoone fassaadi rekonstrueerimine. • Soojuse võrguettevõtja kohustuste täitmine. OÜ TAPA VESI 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 842 428 485 041 2 Nõuded ja ettemaksed 128 229 138 967 3 Varud 8 340 19 925 4 Kokku käibevarad 978 997 643 933 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 17 120 842 10 666 210 6 Kokku põhivarad 17 120 842 10 666 210 Kokku varad 18 099 839 11 310 143 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 107 180 72 900 9 Võlad ja ettemaksed 312 263 64 127 10 Kokku lühiajalised kohustised 419 443 137 027 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 454 293 218 700 9 Kokku pikaajalised kohustised 454 293 218 700 Kokku kohustised 873 736 355 727 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 1 238 032 1 238 032 15 Kohustuslik reservkapital 123 803 123 803 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 16 125 428 9 708 512 Aruandeaasta kasum (kahjum) -261 160 -115 931 Kokku omakapital 17 226 103 10 954 416 Kokku kohustised ja omakapital 18 099 839 11 310 143 6 OÜ TAPA VESI 2020. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Müügitulu 1 165 653 774 946 16 Muud äritulud 101 990 3 007 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused -485 531 -241 154 18 Mitmesugused tegevuskulud -77 826 -48 032 19 Tööjõukulud -327 776 -176 607 20 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -632 376 -424 982 6 Kokku ärikasum (-kahjum) -255 866 -112 822 Muud finantstulud ja -kulud -5 294 -3 109 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -261 160 -115 931 Aruandeaasta kasum (kahjum) -261 160 -115 931 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest 101 990 0 14 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 475 116 296 041 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 111 136 180 109 netomeetodi korral 7 OÜ TAPA VESI 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestaud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning info esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud, välja arvatud need valdkonnad, mis on muutunud muudatuste tõttu raamatupidamise seaduses või Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Aastaruanne on koostatud vastavalt väikeettevõtja aruandetingimustele. Kasumiaruanne on koostatud kasumiarunde skeemi nr.1 alusel. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke(v.a. arvelduskrediit).Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teada olevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal „Ebatõenäoliselt laekuvad summad”. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades
Load more

Recommended publications
  • Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
    Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest
    [Show full text]
  • Meie Saame Sind Aidata!
    LK 3TURISMISEKTORIS TEHAKSE ÜMBERKORRALDUSI LK 6 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka Tapa linnas 24/ 7 kohapeal Rakvere, Vabaduse 12 Tel 512 4620 6. november 2020 Nr. 41 (1120) Tasuta nädalaleht Meie saame Sind aidata! Põhjalik nägemiskontroll Tipptasemel tehnika Suur valik prilliraame Optiliste abivahendite määramine ja konsultatsioon Eesti Nägemistervisekeskus pakub nägemise abivahendeid riigipoolse osalusega. Soodustuse saamiseks tuleb kaasa võtta isikliku abivahendi kaart. Broneeri aeg: 324 0301 [email protected] Laada 29, Rakvere T–R 10–18, L 10–14 silmatervis.ee kaminad biokaminad ahjud elektrikaminad pliidid suitsutorud kaminasüdamikud korstnad pelletikaminad saunakerised E-R 9-18, L 10-14 E-R 10-18 E-R 9-18, L 10-14 KLAASIDE MÜÜK, VAHETUS, PARANDUS, www.autotehnika.ee KLAASIKAHJUDE KÄSITLEMINE Tel 324 4446, mob 5334 5533 Sõiduautod, pakiautod, veoautod, bussid, traktorid Rägavere tee 44, Rakvere 2 TASUB TEADA Kuulutaja reede, 6. november 2020 MÕNE REAGA Kehalas toimub uuendusliku MÕNE REAGA Kundas saab taas puu küljest helkureid Kultuuripreemiad Juba neljandat aastat on Kundas Kooli bussipeatuse juures, Ka- ootavad kandidaate formaadiga miniralli Ralli ajakava ja muu semäe 18 maja otsas kasvava kasepuu küljes rippumas helkurid, Eesti Kultuurkapital kuu- mida möödakäijad sealt vajadusel kaasa võtta saavad. Kuigi autoralli Eesti meistri- pealtvaatamise koht muidu- info avaldame 13. novembri Kuulutajas. lutab välja kultuuripreemia Kunda helkuripuu idee algataja ja elluviija Merike Aasmäe võistlustele pandi punkt juba gi Kehala Ringi kompleks, Kultuuripärl ja aastapree- rääkis, et tänavu alustas ta helkurite riputamist vahetult sügise- oktoobri alguses sõidetud kus autod on pikal distantsil miate kandidaatide esitami- se koolivaheaja eel ning praeguseks on juba umbes 30 helkivat Saaremaa rallil, ei ole kodune hästi jälgitavad,“ rääkis ralli remaks spordivõistluseks se Lääne-Viru maakonnas.
    [Show full text]
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • 28. Jooks Ümber Porkuni Järve
    28. jooks ümber Porkuni järve 21.09.2013 Osalejaid jooksus kõndijaid 138 28. jooks ümber Porkuni järvede kuni 6 aastased 300m. Tüdrukud jrk Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi Tulemus 1 Martta Raudsepp 2007 47,2 2 Mairit Kaarjärv 2007 SK Rakke 48,2 3 Kirke Konnapere 2006 Tamsalu 49,2 4 Jane Sumre 2008 Porkuni 1.02,1 5 Marit Võhma 2009 Porkuni 1.03,6 6 Linette Pukk 2009 Tamsalu 1.11,4 7 Jasmiin Kraas 2009 Tartu 1.14,4 8 Marian Pilli 2009 Rakvere 1.22,5 9 Berit Hiiemaa 2010 Tamsalu 1.35,4 10 Angelina Ala 2008 Tallinn 1.40,0 11 Adeele Aart 2009 Vinni 2.07,3 12 Mariliis Sild 2009 Tamsalu 2.30,2 13 Annemai Part 2010 Koplitaguse 2.45,2 14 Jete Kraas 2011 Tartu 4.39,5 Poisid 1 Marten Langinen 2006 Tamsalu 46,8 2 Taimo Teer 2007 Assamalla 49,1 3 Hugo Rannamets 2007 Laagri 52,2 4 Keimo Kari 2007 Tapa 56,2 5 Adrian Ala 2006 Tallinn 56,8 6 Kusti Priks 2008 Lasila 57,3 7 Joosep Pitk 2008 Tallinn 1.00,8 8 Artur Hallik 2009 Tamsalu 1.01,7 9 Steven Mälter 2009 Moe 1.14,3 10 Erik Piirsalu 2008 Triigi 1.25,7 11 Taaniel Boltowsky 2008 Tartu 1.30,0 12 Sten Boltowsky 2010 Tartu 1.53,8 13 Rain Joosep Parve 2009 1.57,6 14 Ander Kivikas 2010 Pärnu 2.17,5 28. jooks ümber Porkuni järvede 2003 ja hiljem sünd. 1,3km. Tüdrukud jrk Nr Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi 1 18 Kirke Suur 2003 Tamsalu 2 22 Sandra Tiidrus 2003 Kohila 3 29 Brita Rannamets 2004 AO Suusaklubi 4 10 Liilia Kinsiveer 2004 Tamsalu 5 23 Riinu Tiidrus 2005 Kohila 6 60 Karmen Elken 2003 Piisupi 7 48 Leandre Langinen 2003 Tamsalu 8 72 Anett Kari 2006 Tapa 9 45 Mairiin Vainus 2004 10 42 Getrin Raudsepp 2005 V-Maarja 11 69 Emma Lotta Vikk 2006 Porkuni 12 67 Kärt Maasik 2006 Tamsalu Poisid 1 31 Frode Hallik 2003 Tamsalu 2 34 Kristo Mälter 2004 Moe 3 24 Rasmus Võhma 2005 Porkuni 4 20 Romel Seemann 2003 Tamsalu 5 41 Ossi Priks 2005 Lasila 6 52 Kerdo Vainer 2003 Kullenga 7 50 Germo Partsioja 2003 Tamsalu 8 57 Oskar Rnnamets 2005 Laagri 9 68 Karl Oskar Vikk 2005 Porkuni Tulemus 5.17,8 5.24,1 5.35,7 5.37,2 6.06,3 6.36,9 6.40,3 6.51,6 7.02,7 7.09,0 8.57,1 15.07,2 5.02,7 5.16,0 5.34,8 5.52,1 5.59,1 6.11,0 6.32,3 6.39,2 6.51,6 28.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • Tapa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE 2021 Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne Nimetus : Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Versioon : Eelnõu Töö nr : 18 /PA/ 20 Aeg : aprill 2021 Üldplaneeringu koostaja : Tapa Vallavalitsus Aadress: Pikk 15, Tapa linn , 45106, Tapa vald, Lääne -Virumaa Telefon: 322 9650 E-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant : OÜ Entec Eesti Aadress; Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Telefon: 617 7430 E-post: [email protected] KSH koostaja : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3a -15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert : Pille Antons, MSc Osalejad : Lea Jalukse, MSc Toomas Pallo, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Tapa valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]