55 liiget Laagrist TESTI ENNAST: SUUR KAART: Lehetuni ja kui hästi tunned Leia sobiv Vatslast Haibani oma tulevast kandidaat oma koduvalda? kodukohast! LK 4 - 5 LK 2 LK 8

Üks, kaks, kolm. Küta, , küta!

Just nii kirglikult tahaks siin Ku tise ta na- õn seda ette na idata Saue vallas kaheksa kiirelt liikuja jaõks ei peatu aeg, arutu lahendusi, mitte takistusi. See õn meie va muruplatsil, kaevukaanel su giseses aastat ja me põle tõrmist merd kartnud. kihutaja jaõks aga võ ib see katkeda. õma Saue vald ja meil peab õlema piisa- seenevihmas unistades, kaasa elada Saue Ka ta na ei õle meie na gudel nuditud Jõõksvaid kulusid u learu paisutades võ i valt tarkust kujundada õma valikud ise. vallale. Meie ees seisvatele va ljakutsetele meelt, turvalist tuttava tee õtsimist võ i raha ebamõ istlikult u hte kõhta suunates Me ei usu lapikut maakera. ja võ imalustele. Sellele kõhale peaks pea- jalgupidi põliitretõõrikasse betõneeritud pa rsime õma võ imalusi tasakaalukalt are- gi kerkima uue vallamaja hõõne. Su m- u ksluisust. Harjumuspa rast asendab õtsiv neda. Sõõvime kujundada Saue vallast Üks, kaks, kolm ja korraga bõõlne maama rk uuest ja suuremast Saue vaim. Me õleme valmis ja rgmised neli õmavalitsus, mis saab õlla uhke õma te- vallast, kus sõ bralikult mahuvad sama aastat la bi metsa tungima, põ lved mar- gemiste u le igas maanurgas ning ha bene- Kõõstõ õ s peitub jõ ud. Eelistades valimis- teki alla vald ja Nissi vald ning raskil, et lõ pujõõnele jõ udes hõ isata – jah, mata jagada kõgemusi eeskujuks teistele. liitu, tõetad erakõnnapõliitikatest sõ ltu- Saue linn nagu pehme padi, kuhu panna me tegime a ra. Selleks õn meil vaja teie matut vaba mõ tte võ iduka iku, mis kes- pea. tõetust. Oleme ta nulikud, kui meid usal- „Need seltskonnad, kelle kendub isetult kõduvalla arengule ja tule- date. vikule. Kutsun sind tõetama õma piirkõn- Aga magamiseks põle mahti. Oleme see- juhid on olnud jõuliselt na lemmikkandidaati. Lõõdan, et leiad ta kõrdsetel valimistel ta iesti uue distantsi Hoiame rahaasjad korras ühinemise vastu, ei saa sellest lehest. Meie nimekirjas õn 55 ini- stardijõõnel, legendiks ka es u hinemisle- kuidagi ühinenud Saue mest kõ ikjalt u hendvallast. See õn suhte- ping. Sellele õn eelnenud hulk kõõli- Tõ eliselt hea õmavalitsus ei su nni pelgalt võ rgustik, kellest igau ks õn tulevikus tarkust ja arutelusid. Oleme ees õõtavat seadustest. Selle lõõvad inimesed, ideaa- vallas elu edasi viia. sinu ka epikenduseks igapa evase vallajuh- reaalsust teõõrias kõrduvalt ja kõrduvalt lid ja tulevikuna gemus. Selle elluviimi- See on üks lihtne tõde.“ timise juurde. Need õn kõgukõnnaliidrid, la bi mõ elnud ja planeerinud. Ometi õn seks õn aga vaja hõida jalad maapeal. kes teavad õma piirkõnna muresid. ka esõlev hetk nagu tavaliiklusest ralliau- Meile ei tõõ tulevikus edu „teeme nii nagu Igau ks neist õn sinu inimene võlikõgus, tõ rõõli istumine. Reegleid tead, legendi „Vald peab arenema tasa- Tallinnas“ hõiak ega „õleme u hinemise ja kellel saad alati „nõ õ bist haarata“. Meid tunned, juhtimisagregaadid õn tuttavad, kaalustatult nii keskuses u ldse kõ ige vastu“ suhtumine. Ü hinenud rajale saates võ id õlla kindel, et rõõli taga kui mitte u telda pa he kulunud, aga masin Saue valla elukõrraldust peaks suunama me ei maga. ja rada õn teine. Rada õn selline, et ilma kui äärealadel. Raha selleks kaks põ himõ tet – mõ istmine, et igau hel kõgenud kaardilugejata, tõimiva mees- ei ole kunagi liiga palju.“ peavad õlema valikuvõ imalused ja usk, et Teeme kõõs Saue valla suureks! head Eestit ehitatakse kõõstõ õ s, mitte kõnnata ja selge silmavaateta ja a d kaõta- Andres Laisk jaks. Edu tagab kõõstõ õ . Investeeringute vajadus õn tegelikut u ht- vastandumises. Arusaam, et me tõetame mõõdi suur nii linnas kui maal. Mõ nel õma inimesi ja tõetume nendele. Otsime Saue vallavanem Inimesed on kõik ilusad ja head põõl õn arengut pidurdanud raha- Oleme õma meeskõnnaga viimasel kahel puudus, teisal kuul kõhtunud inimestega Lehetust visiõõni nappus. Laagrini, Haibast kaudu Hu u runi ja See aeg tuleb Riisiperest A a sma e kaudu Saue linnani. nu u d rajal tagasi Kui u hinemise eelselt õli tunda suurt võ ita. Selleks, et lõ het linnaelanike ja „nende teiste“ vahel, targalt ja jõ udsalt siis ta na õn hea meel tõ deda, et sellist investeerida tu- vahe tegemist õn õluliselt va hem. Ja see leb õmada selget õn lõõmulik, sest inimesed õn ju tegeli- sihti va hemalt kult kõ ik ilusad ja head igal põõl, ainult ja rgnevaks ka- mured ja rõ õ mud õn erinevad. heksaks aastaks, raiuda eesma rgid „Meie programmi üks valla arenguka- telgjoontest on vasse ja sellest siis ka kinni pida- inimesekesksus.“ da. Ainult nii su n- Kõõstõ õ kõgukõndadega ja tugevate piir- nivad asjad. Ai- Valla arengu seisukohalt on tähtis, et uus kõndlike esindusõrganisatsiõõnide tõeta- nult nii saame organisatsioon saaks kiiresti kätte mine. Kõhalike traditsiõõnide sa ilitamine kaheksa aasta värske ühise hingamise tunde. ja uute u hisõsade u les õtsimine. Aru- pa rast kõrraks Eelistame teiste mustaveetorustikes tuh- saam, et inimest tuleb kuulata ja samas puhata ja u telda, nimise asemel selge pilguga tulevikku õmalt põõlt õlla valmis selgitama ka neid et jah, me tegime vaadata ja kaevukaaned kinni hoida. raskemaid õtsuseid, mille tegemine eel- a ra. Mitte u leõ õ Rohi on roheline ja elu on ilus. dab „kaptenivastutust“. Meie meeskõnnal ja kõhe. Sest isegi Haldusreform on alles alguses Kuidas edasi? 143 MART JESSE Eesti Liikluskindlustuse Fondi Aastaid õn ra a gitud, et õn vaja lahendada (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside riigi ja õmavalitsuste tõ õ jaõtus ning kõha- Liidu esimees. likele õmavalitsustele pandavate kõhus- tuste finantseerimise ku simus. Kindlasti Su gisest va heneb kõhalike õmavalitsuste õn see õ ige ja sellega peab tegelema, kuid arv pea kõlm kõrda ning alles ja a b 15 lin- arvesse võ ttes teema mahukust ja kee- na ja 64 valda. Muudatuse eesma rk õn rukust, õn ilmne, et selle lahendamine ei luua senisest suutlikumad õmavalitsused, õle la hiajal jõ ukõhane. „Elu maal on mõnus!“ mis õn võ imelised pakkuma paremaid Kuigi ku simus u lesannete ja raha jagami- avalikke teenuseid ja tagada piirkõndade sest õn õluline, õn mõ istlik ehk alustada 132 Katrin Õisma kõnkurentsivõ ime kasvu. juhtimispõ himõ tetest, et va listada juhti- Liitumised lõõvad ku ll eeldused sõõvitud misõtsuste kõõndumine kitsa huvigrupi Mahetalu perenaine ka tte ja a ra hõida raha mittesihipa rane eesma rkide põõle liikumiseks, kuid õn Elades maal, avastasime, et elame u hest ku ljest 50 minuti kaugusel kasutamine. ilmne, et pelk mehhaaniline õmavalitsuste kinõdest, teatritest ja kaubamajadest, kuid õleme u htlasi sama palju lõõduse kes- u hendamine eesma rkideni ei vii. Seetõ ttu Tallinna „eeskuju“ arvesse võ ttes na ib kel, kui na iteks suvitades Saaremaal. Nautimaks ta iel rinnal maaelu võ imalusi, leian, et haldusrefõrm ei õle mitte lõ ppe- mõ istlik kehtestada põ himõ te, et suure- rajasime suure maasikapõ llu, võ tsime kõera, kassi, ku u likud, lambad ja metssead. nud, vaid õn alles alguses. mates valdades ja linnades ei tõhiks u ks Meid u mbritsevatest umbrõhupõ ldudest kujundasime haljad karjamaad. Nii sai Suurem vald ei ole alati parem erakõnd võ i valimisnimekiri saada mitte rajatud ennast u mbritseva keskkõnna hõiuks ta napa evane mahefarm. Palju õn kunagi rõhkem kui 49% kõ igist võlikõgu meeldeja a vaid hetki u histest ku la kõristustalgutest ja jaanipa evadest. Ja isegi ta - On selge, et Eestis õli õmavalitsusi liiga kõhtadest sõ ltumata saadud ha a lte arvust naseks, peale tõsinat aastat elu maal, ei kaõ ta navavalgustusest ja sõ idukite palju ja suur õsa neist õlid haldussuutma- valimistel. Sama võ iks kehtida miks mitte mu rast rikkumata maaelu võ lu. tud. Paljud neist ei saanud hakkama u le- ka Riigikõgu enda puhul. Sellise piirangu- sannete ta itmisega, milleks seadused neid ga õleks tagatud demõkraatliku kõrra sa i- kõhustavad: pru giveõ kõrraldamise, reõ- limine ja hõitaks õhjes erakõnnad ja vali- TEST: Kui hästi tunned oma koduvalda? vee puhastuse, lasteaiakõhtade ja abivaja- misliidud, kes ei õle võ imelised teistega 1. Millises vallas asub Saue küla? jatele eluruumide pakkumisega jne. Para- kõõstõ õ ks ja lasevad võ imul end hulluta- ku peab tõ dema, et puuduja a gid seaduste da. Siinkõhal ei õle ku simus mitte ainult A) Harku vallas B) Viimsi vallas C) Saku vallas D) Missõ vallas ta itmisel ei õle õmased mitte ainult va i- Tallinnast võ i Keskerakõnnast, vaid au- 2. Milline neist on Eesti esimene nullenergia õppehoone? kestele õmavalitsustele, vaid ka suurema- tõkraatne juhtimine ja eksimatuse su nd- A) Midrimaa lasteaed Saue linnas B) lasteaed Nissi vallas tele. Halvimaks na iteks õn ehk Tallinn, kus rõõm võ ib vabalt va lja lu u a ka teiste pu- C) lasteaed Kernu vallas D) Nõ lvaku lasteaed Laagris eelarveraha kasutamist õn aastaid suuna- hul, kui õllakse võ imul u ksinda ja liiga 3. Kus asub mootorispordimuuseum MOMU? nud mitte sõõv õsutada paremaid avalikke kaua. A) Turba alevikus B) Saue linnas teenuseid, vaid avalike vahenditega enda- C) Haiba ku las D) A a sma e ku las le valimistel ha a lte õstmine. Kahjuks ei Teiseks õn elementaarne, et seaduse ta- sandil keelataks õmavalitsustel seadusega 4. Kui suur on Saue linna pindala? kõrraldata seda mitte seadusja rgsete kõ- 2 2 2 2 mitte ettena htud kulutuste tegemine, kui A) 9km B) 5,5 km C) 13 km D) 3,5 km hustuste ta itmise ja rel, vaid just nende 5. Kui vana on Kernu kadakas? arvelt. seadusest tulenevad kõhustused õn ta it- mata. Kuivõ rd nii mõ nigi õmavalitsusjuht A) 200 aastat B) 400 aastat C) 100 aastat D) 300 aastat Teiseks na iteks õn Leedu, kus aastate eest ei suuda ise selle peale tulla, peaks seadu- 6. Kus asub Saue ühendvalla suurim rändrahn Ukukivi? lõõdi u hed suurimad Eurõõpa õmavalitsu- sega sa testama, et enne kui nõ uetekõha- A) Pu ha ku las B) ku las sed ja neid ja i 3,4 miljõni elanikuga riigis selt õn ta idetud kõ ik seadusega pandud C) ku las D) ku las alles u ksnes 56. Refõrmi tulemusel paraku kõhustused, ei tõhi nad kulutada mitte 7. Kus asub Mustkunstiteater? avastati, et neid õn tõ husaks tõimimiseks sentigi u helegi teisele tegevusele, õlgu sel- A) Saue linnas B) alevikus liiga va he ja tekkis ja llegi vajadus nende leks siis na iteks telekanal, tõetused vms. C) ku las D) Riisipere alevikus lahkulõ õ miseks. Kuna enamus õmavalitsusi muutuvad su - 8. Mitu rongijaama asub ühendvalla territooriumil? gisel õluliselt suuremaks ja u hes sellega Teisisõ nu: õmavalitsuse suurus põle u he- kaugenevad paratamatult ka valitsejad A) 9 B) 6 C) 8 D) 7 selt seõtud selle tugevuse, tõ hususe ja ava- rahvast, aitaks see tagada, et raha kasuta- 9. Mitu küla on Saue ühendvallas? like teenuste kvaliteediga. Suurem võ ib taks esmaja rjekõrras õmavalitsuste kõ- A) 40 B) 60 C) 50 D) 30 õlla ku ll tugevam, kuid mitte alati parem hustuste ta itmiseks ja mitte ettevõ tmis- 10. Milline kavand võitis Saue ühendvallamaja arhitektuurivõitluse? elanikele. teks, mille u heks eesma rgiks õn tagada A) „Kevad tuleb“ B) „VIIL“ C) „Draakõn“ D) „Triangel“ õtsustajate endi tagasivalimine. O iged vastused leiad meie kõdulehelt koostoo.ee/test Vabaühenduste roll omavalitsuses 124 DIANA POUDEL Kõ ige kõ rgemalt hindasid kõõs- ta pselt vajadustele võ i siis liht- Rõhkem tagasisidet kasutajatelt. MTÜ Laagri Kogukond eestvedaja, Laagri Robocity projektijuht, tõ õ d õmavalitsusega Saue linna salt su u es kasvab isu, aga kind- Parema u levaate saamiseks tee- Laagri Kooli nõukogu aseesinaine & üle-eestilise lapsehoidjate ja Nissi valla vabau hendused lasti õli selline negatiivne kõrre- nuse tarbijate rahulõlust tuleb andmebaasi Pere24 looja ja projektijuht ning kõ ige kehvema hinnangu latsiõõn vastupidine sellele, mi- luua tagasiside kõgumise prõt- andsid Kernu vabau hendused. da eeldada võ iks. sess, kuhu õleks kaasatud ka va- Sellel kevadel kaitsesin õma lõ - bau hendused. „Vabaühenduste Kusjuures va ga veider seõs tuli Strateegilise juhtimise õsas õn putõ õ d, kus uurisin teenuste eelarved erinevad va lja kehtiva kõõstõ õ lepingu õle- kõ ige tugevamad praeguse Saue Ü le vaadata tõetusmeetmed ning kõõslõõmet tulevase Saue masõlu ja vabau hendusega hin- valla vabau hendused, kellel u ld- selgitada va lja, miks õn nende u hendvalla piirides ja siinkõhal piirkonniti kordades“ nanguga va itele, et neid õn piisa- juhul õn sõ nastatud pikaajalised vabau henduste hinnang õma tahakski jagada mõ ningaid avas- Kui u ldise prõfiili põõlest u hend- valt ressursse, et pakkuda teenu- eesma rgid ning tehtud va hemalt ressursside piisavusele mada- tusi ja ja reldusi. valla vabau hendused ei erine – seid. Need vabau hendused, kes aastane tegevusplaan. Enamikes lam, kellel õn kõõstõ õ lepingud Teema valikut inspireeris palju- enamik neist tegeleb kultuuri, ei õma kõõstõ õ lepingut õmava- vastanud vabau hendustes õn kõhaliku õmavalitsusega. de inimeste va lja õ eldud mure, et vaba aja, nõõrsõõtõ õ ja spõrdi litsusega, õn kaks kõrda suure- suureks prõbleemiks juhatuse Luua piirkõndlik mentõrprõg- kui vallakeskused Saue linna kõ- valdkõnna tegevustega ning kõ i- ma tõ ena õsusega va ga rahul õma ja tkusuutlikkus. Ehk siis juhul, ramm vabau hendustele. livad, siis võ im kaugeneb ja kõõs ge õlulistemateks sihtru hmadeks ressursside piisavusega kui kui praegused eestvedajad peak- sellega ka vajalikud teenused. õn lapsed, nõõred ja pered, siis need, kellel õn sõ lmitud kehtiv sid õrganisatsiõõnist lahkuma, „Kindel on see, et uues Tegelikult ei pea see u ldse nii na iteks rahalised vahendid õn kõõstõ õ leping puuduvad inimesed, kes nende ühendvallas vabaühenduste õlema – va hemalt praeguses va ga erinevad. Na iteks kui Saue tõ õ u le võ taks. Ilma ta iendava uuringuta õn Saue vallas õn enamikes ku lades valla vabau hendustest enam kui võimalused suurenevad. muidugi va ga keeruline hinnata, va gagi tegusad vabau hendused 30% ma rkis õma 2016. aasta Soovitused tulevikuks Laiem koostöövõrgustik ja kas siin õngi realiseerunud õht, (MTÜ -d), kes õmavalitsuse tõel eelarveks enam kui 15 000 eu- et liigne sõ ltuvus avaliku sektõri Vabau hendusi tuleks julgemalt parem ligipääs ressursidele ise elanikele teenuseid pakuvad. rõt, siis Nissi vallas u kski vasta- tõetusest õn va hendanud leid- kaasata seaduslõõmesse ja tege- annavad uusi võimalusi oma Ja tulevikus võ iks vabau hendus- nud vabau hendus nii suuri raha- likkust, tõetused ei vasta pa ris vuste planeerimisse. te rõll isegi suurem õlla. lisi vahendeid ei õmanud. tegevuse laiendamiseks.“ Hindehirmus õppimine on iganenud Ela hetkes su steem. Nii kõhtuvad õ petaja ja 126 TIIA ROSENBERG õ pilane veerand tunniks igal na da- ehk carpe diem Ruila kooli direktor lal, kus analu u sitakse mõ õ dunud Tegev Kernu Vallavolikogus, Lääne-Harju Koostöökogu ja na dalal tehtut ja eesma rkide ta it- Harju Koolijuhtide Ühenduse juhatuses 150 ANNELY SEER mist. Lapsed hindavad kõõlis kõ ige Koolides kehtiv hindamis- Kõ ige õbjektiivsemat tagasisidet enam autõnõõmsust ja iseõtsusta- Laagri perearstikeskuse pereõde, Eesti Õdede Liidu liige, juhend on iganenud ja ühiskon- hetkel annab ehk nelja ja viie eris- mise võ imalust. Eestis õn valdav Saue valla sotsiaalkomisjoni liige, kolme lapse ema nas käib äge diskussioon, kui- tamine, sest perfektse esituse pu- siiani õ petajakeskne la henemine, das muuta numbrilist hinda- hul nõ utakse rõhkem lõõgilist mis tagab head tulemused testide Ajades õma asja, kõhtumiselt kõhtumisele tõrmates ja hõm- mist. mõ tlemisvõ imet ning laiemat sil- sõõritamisel, kuid ja a b napiks mit- mikust õ htuni tõ õ d tehes trummeldab ja rjepanu kuklas, et maringi nutikamate ku simuste meku lgse ennastjuhtiva isiksuse mis veel nu u d teha õli vaja. Kiirus, aina kiirus ja tervisele Meie ta iskasvanutena ei kujuta abil. kasvatamisel. vist ette, kui peaksime pa evas mi- hakkame mõ tlema alles siis, kui mõ ni ha da kallale kipub. tu kõrda hindeliseks sõõritu- O petajaid ehmatab sageli hindami- Meedia kubiseb nõ uannetest ja õ petustest, kõ ik teavad me- „Numbrilise hindamise ditsiinist kõ ike. Oleme ise endi tõhtrid. Aga fu u siline tervis seks valmis õlema. Tundub u sna se kaõtamise juures laste mõtivee- asemel võiks õpilane saa- stressirõhke ning mõ ttetu. rimise teema. Kahjuks õn hinne sõ ltub meie vaimsest tugevusest. siiani sageli ka laste distsiplineeri- da tehtud tööde eest Tõre õn kuulda, kuidas meil rajatakse uusi rattateid ja jõõk- O pilastele tekitab hindamine kõõ- mise vahendiks, sest õ pitakse hin- „arvestatud“ ning tead- suradasid, avatakse ma nguplatse. Ajakirjandus õn ta is infõt lis kahtlemata lisapinget ning tun- de saamise eesma rgil. O ppima liikumise õlulisusest. Fu u siline tegevus õn tõ esti va ga hea dub tihti ka subjektiivne, sest miste taset näitab soori- peaks aga huvile ja uudishimule pingemaandaja. Treeningud õ petavad kõõstegemist ja dist- numbrite taga õn va ga erinevad tuse protsent.“ tõetudes, õma eesma rke silmas sipliini. Kuid seegi vajab tugevat vaimu. Saame õma vaimu tulemused. Meil kehtiva kõrra alu- pidades. Me tegeleme liialt va he tugevamaks treenida sedavõ rd, kuivõ rd õ pime õlema em- sel õn kaks negatiivset hinnet, mil- Nii võ tab õ ppimise eest vastutuse analu u simise ja eesma rgistamise- paatilisemad, rõ õ msamad. Lihtne õn peituda selle taha, et le mõ ttekusest keegi aru ei saa. õ pilane ja lapsevanem, kes ka põ - ga, et laps saaks õma tõ õ eest vas- eestlane õngi õma lõõmult kinnine ja kade inimene. Võ i õn Kõlme skaala õn va ga lai, sest selle hiseaduse kõhaselt lapse kõõliha- tutust võ tta. lausa kasulik sellisena na ida, sest õleme emõtsiõnaalselt paneme õ pilasele, keda peame riduse eest vastutab. Kindlasti õn kirjaõskamatud? hindama la htuvalt tema edasijõ ud- Hõllandi kõõlidega tutvudes tõr- lapsevanemal va ga lihtne saada misest võ rreldes tema enda tule- kas aga eelkõ ige silma klassijuha- lapse edasijõ udmise kõhta kõõlis Olen ta hele pannud, et ka tervisespõrdist õn saamas ikka ja mustega, mitte nõ utud ainealaste taja tõ õ õ pilasega tema tulemuste infõt hinde na õl. Hinnangutesse ja ja lle võ istlusspõrt. Kuhu kaõb rõ õ m ilusast ilmast, mõ nusast õ pitulemustega. Kõlme paneme ka ja edasiste plaanide u le arutlemi- õ ppetõ õ sisusse su u vimine võ tab seltskõnnast, tõredast pa evast. Kallid mehed, te ei pea jõõk- siis, kui ja a b napilt neljast puudu. sel ning sisukas tagasisidestamise aega. Aastaid kõõlidirektõrina tõ õ - su- võ i rattarajalt tulles tundma veremaitset suus, saades tades na en, et paljudes kõdudes põsitiivse elamuse asemel rikutud tervise. Kurb õn vaadata napib nii huvi kui aega. Hindamis- spõrdiu ritustel lapsi, kes lõhisevad vanema ka e õtsas finis i juhendi muutmisega sisulisemaks põõle, endal nutt silmis. Laske neil kulgeda õmas tempõs, anname rõhkem infõt ka vanemale nautida emõtsiõõni, mille ja rele nad õn tulnud, tunda tun- lapse edasijõ udmise kõhta kõõlis net, et nad õn saanud ise hakkama. Ta htis ei õle, kas ta õli ning tõ stame sellega vanemate esimene, kõlmas võ i kõlmeku mnes. Ta htis õn põsitiivne teadlikkust ja kaasamist lapse õ pe- emõtsiõõn. tamisel. Juba lasteaias ja kõõlis ka ib kõ ik võ idu peale − hõmmikune Hindamine peaks kõõli alles ja a - kõhale jõ udmine, kes-keda. Kas põleks hõõpis mõ istlikum ma, kuid teistsugusel kujul. O pila- võ tta hõmmikul 15 minutit pikem minekuaeg ja õlla u kstei- ne peab saama sisulist tagasisidet sele õlemas. Ra a kida ja kuulata. See viimane, kuulamisõskus ja võ tma ise vastutuse õma õ ppi- õn meil varsti kadumas, sest kõgu suhtlus ka ib vaid la bi nu- mise eest. Sellepa rast peaks kõõlis tiseadme. Kui tahame muuta elukeskkõnda turvalisemaks ja Põnevaid fakte Ruila kooli kohta: õlema õluliselt suurem õsa- elamisva a rsemaks, siis alustame iseendast, pu u des va hem  Viimase 15 aasta jooksul on õpilaste arv kahekordistunud kaal analu u simisel, eesma rgista- arvustada, hinnata, võ rrelda. misel ning valikuvõ imaluste pak-  4 põlve Leelo Tungali perest on õppinud Ruila koolis Ka tte õn jõ udmas su gisesed pikad õ htud. Selle asemel, et  Ruila kooli ainekavas on ratsutamistund kumisel, õ ppimise ta htsuse tead- vustamisel. tund-paar kauem tõ õ l õlla, võ tke õma la hedased, et õlla nen- dega. Ünustamata, et meil kõ igil õn kusagil emad-isad, va- naemad-vanaisad, õ ed-vennad, lapsed. Helistage ja ku sige, kuidas neil la heb, veel parem, minge ku lla. Kui teate mõ nda Unistame suurelt ja tegutseme julgelt u ksikut vanaha rrat võ i -prõuat, minge ja ku sige, kuidas tal Praegu õn Saue Gu mnaasium u ks Eesti parimaid la heb. 174 ANDRES PAJULA gu mnaasiume, seda nii õ pikeskkõnna kui ka haridus- Tallinna Haridusameti juhataja taseme põõlest. Olen õ nnelik, et minugi lastest „Märgake, sekkuge, aidake!“ Varasemalt olnud ka Saue linnapea ja kaks õn selle kõõli lõ petanud ning kõlmas õ pib Nissi kooli direktor seal praegugi. On õlnud mitmeid arutelusid ja mõ ttevahetusi, milline õn Suur-Sauel Saue Gu m- Lapsed õn kõ ige tasuvam investeering. Sõ ltub ju va- naasiumi tulevik. Kehtivate kõkkulepete kõhaselt nema põ lvkõnna õ nnelik pensiõnipõ li ta nastest õ n- sa ilib Saue Gu mnaasium aastani 2023. Mis saab nelikest, haritud ja hõõlivatest lastest. Seega peaks aga pa rast seda? meie kõ igi eesma rk õlema investeerida laste õ nne Saue Gu mnaasiumi arengut ei tule na ha mitte ning õ ppimisse. eraldi seisva u ksuse, vaid uue õmavalitsuse kõõli- Varsti põle meil enam eraldi Saue linna, vaid õn suur võ rgu õsa arenguna. Tahame seda võ i mitte – Saue. Pean tõ dema, et õlin u hinemise vastu, kuid ku- u ldise haridustaseme Sauel ma a rab võ rgustiku na võ imukandjad õn õma õtsused teinud, õn vaja nõ rgim lu li. minna edasi õlukõrras, mis meil ta na õn. Põle mõ tet Et ei teõstuks must stsenaarium – Saue valla lap- taga nutta mõ õ dunut, vaid tuleb kaasa ra a kida muu- sed ei pa a se riigigu mnaasiumisse – vajame me tuste prõtsessis. va hemalt 30 aastat ettevaatavat, põ õ rast ja ta na Suures vallas tuleb ka suurelt mõ elda. Ei tõhi seada võ ib-õlla isegi võ imatuna tunduvat „Saue haridu- endale liiga va ikesi eesma rke. Sauele riigigu mnaasiu- se arengukava aastani 2050“. Me peame kõõstõ õ s mi ehitamine õngi minu arvates liiga va ike eesma rk. õlema valmis uuteks „põ õ rasteks“ ideedeks, et Võ itlus selle u le, kas uus kõõl tuleks ehitada raud- teha valla arengus parim investeering, sest inves- teest 100 meetrit paremale võ i vasakule võ i kas Saue teerides lastesse ja haridusse tagame kõ ige kiire- Gu mnaasiumile ja a b alles gu mnaasiumiõsa, õn nagu ma ning tulemuslikuma uue valla arengu. lati alt la bi kõ ndimine. Meil tuleb leida uus visiõõn, mis võ ib-õlla 30 aas- Kui me õma valla haridusvõ rgus ei suuda pakkuda ta pa rast põle ku ll enam aktuaalne, aga õn selleks tugevat põ hiharidust, võ ib rajatava riigigu mnaasiu- ajaks taganud valla hariduse, kultuuri ja spõrdi mi tase õsutuda meie lastele liiga kõ rgeks. Kui aga arengu ning siin haritud lapsed suudavad meie riigigu mnaasiumi tase õleks madalam, ta hendaks see vallast teha maailma kõ ige kiiremini areneva ja KAS TEADSID, ET Saue ühendvalla territooriumil asub 7 kooli madalamat kvaliteeti ning õ pilased hakkaksid eelis- innõvaatilisema piirkõnna. Vasakul: Ruila kool, Turba kool, Kernu kool Haibas tama teisi gu mnaasiume. Seega tuleb meil tegeleda õluliste ku simustega. Paremal: Nissi kool, Saue gümnaasium, Laagri kool, Ääsmäe kool

ANDRES LAISK DIANA POUDEL NILS JOONAS PÕLDME TIIA ROSENBERG PEEDO KESSEL Saue vallavanem aastast 2009 MTÜ Laagri Kogukond eestvedaja 22 aastane Saue linna kodanik Muusika küla, Kernu vald Turba, Nissi vald Eriala rahandus ja juhtimine Laagri Kooli nõukogu aseesinaine Noorim kandidaat meie valimisliidus Ruila kooli direktor Nissi vallavanem kuni 2017

MARIS ZERNAND ALLAN MUUK KÄÄRST ENN KARU KATRIN ÕISMA Valingu ja Aila külaseltsi eestvedaja Laagri ja Saue linna kodanik Kernu vallavanem alates 1993 Riisipere lasteaia direktor TTÜ majandusteaduskonna lektor Reporter Sünnilt võrokene, Urvaste kihelkonnast Maaelu optimist

AAVO SÕRMUS KÄTLIN VAU TOOMAS ARTMA DIANA BONDARTŠUK INDREK EENSAAR Laagri, Saue vald Vanamõisa ja Saue linn Laagri Kooli direktor Alliku, Saue vald Saue abivallavanem Ettevõtja Saue valla hariduskomisjoni liige Saue vallavalitsuse liige Ettevõtja

MARELLE ERLENHEIM JANEK HAMIDŽANOV TERJE JAUP RAIDO INGERAINEN HELE-MALL KINK Riisipere, Nissi vald Saue vallavalitsuse liige Pärinurme küla, Saue vald Laagri, Saue vald Jõgisoo küla, Saue vald Sotsiaalministeeriumi kantsler 2009-2014 külavanem Ettevõtja Saue valla hariduskomisjoni liige

MART JESSE OLVIA LAUR JAANUS KALLION LAILI PAK AIN KARUTOOM Laagri, Saue vald Lehetu külaseltsi asutaja Ääsmäe kooli direktor Tuula küla, Saue vald Turba, Nissi vald LKF ja EKSL juhatuse esimees „EV100 igas külas“ Harjumaa koordinaator Saue valla hariduskomisjoni esimees Saue valla majanduskomisjoni liige Õpetaja, kokk ja spordimees

ÜLLE RONDO MEELIS KELDREMA ANNELY SEER RISTO KIILBERG KEY SMIRNOVA Saue - Jõgisoo Haridusseltsi looja Valingu küla, Saue vald Laagri perearstikeskuse pereõde küla, Saue vald Maidla küla, Saue vald Ettevõtja Turvaspetsialist Saue valla sotsiaalkomisjoni liige Kuuendat põlve sauevallakas Külaliikumise aktivist

ERMO KOLD TIINA TINT MEELIS KOLK KRISTJAN KONGO SIGVARD KUKK Laagri, Saue vald Ääsmäe küla, Saue vald Haiba küla, Kernu vald Laagri, Saue vald Alliku küla, Saue vald Ettevõtja Ääsmäe külaelu eestvedaja Kernu mõisa tegevjuht Forum Cinemas Baltics tegevjuht „Liigume edasi“

GERT KULLAMÄE VELJO KUUSK TEET LEHTME JAANUS LUHAÄÄR AHTO OJA Koidu küla, Saue vald Laagri, Saue vald Nurme küla, Nissi vald Laagri, Saue vald Ääsmäe külavanem aastast 2006 Korvpalli treener Ettevõtja AS Lemeks Harju juhataja Korteriühistu esimees Rohelise energia tootja

TIIT OJAVESKI KRISTJAN OK ANDRUS ORUSTE HELMUT PAABO ALLAN POHLAK Alliku küla, Saue vald Aila küla, Saue vald Saue linn Kiia külavanem küla, Saue vald MTÜ Karutiigi juhataja IT ettevõtja Saue Muusikakooli hoolekogu esimees Energeetika ja jäätmemajandus

SILVAR SAVOLAINEN LENNART STEINBERG TORMI TABOR JAANUS TEDER EINAR ALLIKSAAR Laagri, Saue vald Laagri, Saue vald Koidu külaseltsi eestvedaja Riisipere, Nissi vald Kaasiku külavanem Ettevõtja ja terviseedendaja Laagri Kooli nõukogu liige AS Nissi Soojus juhataja Kernu vallavolikogu aseesimees

KULDAR PAJU ANDRES PAJULA EERO KALJUSTE VELLO TOOMIK ARNOLD ÕISPUU Kernu vallavolikogu esimees Saue linn Vanamõisa, Saue vald Saue linn Hüüru külavanem Tallinna Haridusameti juhataja Saue vallavolikogu aseesimees Tegus pensionär Saue valla heakorra- ja keskonnakomisjoni esimees

Mõned faktid meie liikmete kohta:  Kõkku õn nimekirjas 16 naist ja 39 meest. Külasta ka meie kodulehte  Meie nimekirjas õn 5 inimest Saue linnast, 7 Nissi vallast, 5 Kernu vallast.  Kõkku õn meie valimisliidus esindatud 26 asumit.  Keskmine vanus 45,5 aastat - kõ ige nõõrem kandideerija õn 22 aastane ja www.koostoo.ee kõ ige vanem õn 69 aastane.  40 liiget õn kõrgharidusega.  50 liiget nimekirjas ei kuulu ühtegi erakonda. Või leia meid  100% meie liikmetest kasutavad ID kaarti ja/või mobiil ID-d ja suutsime esitada õma nimekirja valimistele ta iesti paberivabalt. /KoostooVL Minu Saue, aitäh! Meie vald on meie kätes Mulle meeldib, et inimesed siin Sauel ja likult õn enamuses kõhta- meie u mbruskõnnas õn õsavõ tlikud. 138 MARELLE ERLENHEIM 130 JAANIKA KÄÄRST des nullpunktist edasi saa- Juuli alguses, kui põstitasin Saue linna Viie lapse ema Riisiperest, kes on olnud dud ja ku simus ei õle Aktiivne Saue linna kodanik kõdanike Facebõõki gruppi u leskutse sotsiaalministeeriumi kantsler, kaitseliitlane ja enam selles, kas kõõstõ õ d leida kaaslasi 50 maasikakilõ ta itu- EELK diakooniakomisjoni liige teha, vaid juba selles, kui- miseks, et maasikad õtse meile siia, das seda teha. See, kas Lapsepõ lves õli õõtusa revus suur, kui Sauele tõõdaks, kasvas sellest va lja Tabasin end u hel hetkel tõ õ d teha. Praktikas see peale u hinemist tekib meil vanata di juurde siia, Sauele ku lla maasikatellimus, mis kõlme ja põõle tõn- ujudes mõ tlemas sellest, aga nii enesestmõ istetav u ks u htne tõimiv õmava- sõ itsime. Meenutades aega, kui vanata di nini ulatus, õlles kindlasti Eesti rekõrd kas Maidla ja rv, minu u ks ei õlnud. Ü hel kõhtumisel litsus, mille u le me u hiselt Aliide kõ õ gis istusime, kumab siiani kõ r- u hises maasikatellimuses. armastatumaid ujumis- õmavalitsusjuhtidega ra a - uhked saame õlla, sõ ltub vus rõngide vile, mis raudteejaamast Aita h, et te minu autõvaeva suurele tu- kõhti, õn tulevikus meie kisime erinevate sõtsiaal- meist kõ igist. lahkudes signaali andsid. Jah, nu u d ei vallas. Kõhapeal alguse teenuste õsutamisest ja pane rõngivilet enam ta hele, aga kuskil rule minekuks sa a stsite. Ma õlin õ nnelik ja u llatunud. Va ikestest sõõvidest võ ivad saanud mõ te ja i vaikselt jõ udsime ikka ja ja lle sel- „Meie oleme need, ajusõpis õn teadmine, et suurlinn ei õle kuklasse kummitama, ku- leni, et kui u ks vald u ksi ei kes oma suhtumi- kaugel. teinekõrd kasvada suuremad ettevõ tmised. Ja arvatavasti ka vaarikate ni võ tsin ka tte ja vaatasin jaksa võ i põle mõ istlik, siis sega määravad, kas u hinemise kõdulehelt u le. mitu kõõs saaks kindlasti Minu teekõnd Sauel sai alguse veidi ning kurkide tellimustega õleme kind- meid jäävad mine- va hem kui seitse aastat tagasi, kui perega lasti Eesti juhtmeeskõnnas. Talunikud ei Jah, ja a b. Tundsin selle u le hakkama. Samas valmisõ- Nõ mmelt siia kõlisime. Ü ks siia kõlimise uskunud kunagi, et see võ imalik õn. Nad siiralt heameelt. Sellest lekut selleks ei tundunud vikust kummitama põ hjus õli kindlasti kõmpaktne linnake, õn ha mmingus, kuidas õn võ imalik nii ajast õlen hakanud juba õlema. Kõhvipausi ajal lehmad ja nende kus õlemas tõidupõed, transpõrt Tallin- usaldada õma kõgukõnda, et nad kind- tõimivaid u hisõsasid tead- sattusin u he vallavanema- ära söödud kapsad na, lasteaed, kõõl, ma nguva ljakud, ujula lasti ja rgi tulevad õma tellitud talukau- likult ta hele panema. La bi ga juttu ajades samale tee- ja muusikakõõl. Ma teadsin, et tulevikus, bale. isikliku tunnetuse õn tek- male. Tema kõnkreetne ning kas me näeme kui lapsed kõõli la hevad, saavad nad ise kinud arusaam, kui suur kõkkuvõ te varasemate edaspidi koostöös kõõliska imisega hakkama ning kõõli Mina usaldan teid ja kummardan, et õlete asi õn u hisvalla lõõmine ja katsete pealt õli: „… kõõs- teie–meie vastu- viimise ja tõõmise lõgistika u le ei pea ma mind usaldanud, et need maasikad, kui õluline õn see, kuidas tõ õ , see õn ilmvõ imatu.“ vaarikad, kurgid, põhlad, ku u slaugud ja me seda teeme. Oma vara- olusid või leiame pead murdma võ i muretsema. Ka huvi- Sama mõ tet natukene tei- ringid õn kõ ik u hes piirkõnnas. sibulad Sauele jõ uavad. sema kõgemuse pealt endas jõu ajada tean, et u heks võ tmetegu- sel kujul, kuid u snagi ilme- ühist asja.“ riks saab kindlasti õlema kalt kõkkuvõ tvalt sõ nas- see, kui ha sti me õskame tas u ks maavanem. Ü he Mina usun, et me saame na ha tervikut ja kui lõõ- tõ sisema prõbleemina hakkama, aga tean ka se- mulikuna la heb meie ja va iksemas maakõnnas tõ i da, et iga uue asjaga harju- teie mõ tlemine u le u ht- ta va lja selle, et paljud mine võ tab aega. Ü heks seks u hiseks meieks. head algatused nullivad võ imaluseks ennast u hi- a ra isiklikud vastuõlud. sest meiest mõ tlema har- Oma eelmises ametis sõt- Ehk nagu tema va ljendas, jutada õn võ imalus õtsida siaalministeeriumi kants- et isegi siis, kui algul kõ ik juba tõimivaid u hisõsasid. lerina õli mul palju ha id laabuvat tundub, jõ utakse Olgu selleks siis mõ ni tõre võ imalusi kõhtuda tõreda- lõ puks ikka selleni, et sinu paik võ i inimesed, millega te inimestega u le terve vanaema lehm sõ i minu seõtud põsitiivsed kõge- Eesti. Tihtipeale jõ udsime vanaema kapsad a ra ja mused saab tulevikku kaa- erinevatele prõbleemidele mina sinuga kõhe kuidagi sa võ tta ja mille u mber õn lahenduste õtsimisel vaja- kõõstõ õ d teha ei saa. Ajad lihtsam seda suurt u hist Mick Pedaja ja Angeelia hoovikontsert duseni teha kõõstõ õ d. See õn edasi la inud ja ta na õn MEIE valla tunnet rajama Jaanika koduhoovis Saue linnas võ ib ju tunduda nii lihtne, u le terve Eesti inimesed hakata. et kui kõõstõ õ s saab pare- kõõstõ õ s lõõmas uusi u hi- mini, siis tuleb ka kõõs- nenud õmavalitsusi. Ja re- Elu võimalikkusest väikeses külas „ääremaal“ Vabariigis hakata Lehetu ku la muutma leval ajal õlen Kõdukandi prõgrammi mekad nõõred la hevad õ ppima ja kõlivad 144 OLVIA LAUR parimaks paigaks maailmas. Seltsi tege- „EV100 igas ku las“ u ks Harjumaa kõõrdi- a ra. Aga viimastel aastatel õn Lehetu ku l- Lehetu külaseltsi asutaja, Lääne- vuse põ hieesma rgiks õn ku laelu arenda- naatõritest. Lehetu Ku laseltsi veel u heks la õsad nõõred, nu u d juba peredena, ta- Harju Koostöökogu hindamis- mine ja ku laelanikele vabaaja võ imaluste õluliseks tugevuseks õn ku laelanikele, gasi kõlinud ning õn huvitatud ku laseltsi komisjoni liige ja Kodukant pakkumine. Va ljunditeks õn traditsiõõni- eriti nõõrtele, võ imaluse andmine u ritus- ja ku laelu arendamisest. programmi „EV100 igas külas“ lised su ndmused õ pitubade, rahva- te ettevalmistamisel ja la biviimisel ning Harjumaa koordinaator kalendri ta htpa evade ta histamise, talgute seltsi ja rjepidev tegutsemine – kui liider Selline õn siis meie elu u hes va ikeses ku - jm na õl. Seltsi põõlt kõrraldatud u ritus- a ra va sib, siis tuleb teine asemele. Samas las „a a remaal“. test võ tavad õsa Lehetu ku laelanikud ja õn nõ rkuseks liidrite ja relkasv, sest võ i- „Kui kord oled valinud selle suurematest u ritustest nagu jaanituli ka koha elamiseks, on Sinu naaberku lade elanikud ning endised Le- hetu elanikud. Alates 2006. aastast õn võimuses muuta see parimaks ku laselts kirjutanud ja ellu viinud prõjek- paigaks maailmas“. te maja hõõldusremõndiks. Valminud õn kaks saali ja vajalikud abiruumid, mida Mulle meeldib see Kõdukant Harjumaa ku tavad õ hksõõjuspumbad. mõtõ sellepa rast, et see õngi nii. Lehetu ku la asub Nissi vallas. Selles ku las õlen 20 aasta jõõksul õn juhtunud palju – õn ma elanud juba 34 aastat. Kunagisest Sai- õlnud tõ usuperiõõd ja mõ õ naperiõõd, da sõvhõõsi keskusest õn saanud va ike, aga viimase 10 aasta jõõksul õleme endi- ca 190 elanikuga ku la. Lehetu ku las ela- se lasteaia hõõne kujundanud ku lakesku- vad erineva tausta ja harjumustega Nissi seks, kus õn hea kõõs ka ia, u hisu ritusi valla kõdanikud. On inimesi, kes ka ivad ette valmistada ja neid la bi viia, ajalehti, tõ õ l ja võ tavad õsa aktiivselt avalikest ajakirju ning raamatuid lugeda, internetti tegevustest. Kuid õn ka neid, kes õn pi- kasutada, sõtsiaaltõ õ taja vastuvõ tul kaajalised tõ õ tud, tõimetulekuraskustes ka ia – võ imalusi õn palju. paljulapselised pered ja sõ ltuvusprõblee- midega isikud. Va ikeku las tekitab selline Lehetu Ku laseltsi tugevusteks õn mõti- veeritud ja mitmeku lgsete õskustega liik- sõtsiaalne kihistumine tugeva lõ he kõgu- Lehetu külaseltsi juhatus kõnnas. med, kes õn la bi aastate õsalenud kõgu- kõnna tõ õ s. Seltsi liikmed õn õsa võ tnud ja vabatahtlikud 1997 aastal asutasime Lehetu naistega Liikumine Kõdukant prõjektidest nagu ku laseltsi, et taasiseseisvunud Eesti „ O ppiv ku la” ja „A rgake, ku lad”. Ka ka esõ- Kuula! Kes su uksele koputab? Saue valla ja linna ühine rattaretk läbi ühineva valla unustamas õlulist tõ siasja. Need valimised tõimu- 129 ALLAN MUUK vad ta iesti uutes tingimustest meie kõ igi jaõks— Telereporter u hendvalla tingimustes. Paljuski endisi õmavalit- Üles kasvanud Lehetus, nüüd on suse põliitikuid selle uueneva valla a a repiirkõnda- kodukohaks Nõlvaku piirkond Laagris des ei teata. Selle paratamatusega peab leppima. Kuidas aga suhtuda lihtsasse inimesse, keda te ei Raske õn! Ohkavad ilmselt suur õsa pealinlasi, kes tunne ja kes õn u hel hetkel teie ukse taga ja hak- peavad õlema kõ ige tulisema valimisvõ itluse tuul- kab lubama uut kergliiklusteed? Ilmselt saadaks tes. Erinevad na õd elektripõstidel ja plakatitel ai- paljud selle kõdaniku heasse sõõja kõhta...? Alati nult lubavad midagi. Mõ ne erakõnna puhul põle see ei õle see kõ ige õ igem tegu. Sõõvitan, uuri ta need inimesed isegi kuskil reaalses valimisnime- ka est, kuidas ja kas ta seda lubadust ka ta ita suu- kirjas figureerimas, vaid ainult lubavad. Raske õn dab. Kas ta ka selle idee eest võ itlema ja a ks ka siis, isegi meenutada aegu, kui Tallinnas ka is nii a ge kui ta valmistel ukse taha ja a b? Ilmselt tulevad võ imuvõ itlus. Lubadusi õn seinast seina ja usun, et sealt taas lubadused. Siin tulebki appi igau he su da- va hemalt põõltel neist põle erilist katet. Peaasi, et metunnistus võ i isiklik veendumus, kuidas sõõvite. valijad ha a le annaksid, siis vaatame edasi. Põ hju- sed, miks see Tallinnas eriti nii, õn ilmselt paljude- Üue u hendvalla tingimustes õn minu arusaama le teada ja siin selles põstituses ma neid lahkama ei ja rgi kõ ige suurem ja ta htsam asi õmavalitsus tõi- Kiirtee Saue linnast tahaks hakata. Lubadused õngi valimiste u ks esi- mima saada. Sellist va ljakutset ei õle Eestimaa pal- mesi tunnuseid iga kõnkreetse valimisliidu võ i jud piirkõnnad veel kõgenud. Siin õngi kõ ige õluli- partei põõlt. sem leida need inimesed, kes seda suudaksid ja Keilasse ja Tallinna kellel ei õleks õluline võ imule saada vaid pelgalt Minu elu esimene kõhtumine valijatega sai teõks lubaduste tõel. Tulevikus võ ivad neist kujuneda emõtsiõnaalselt va ga õ iges kõhas. Kunagise Saida põliitilised intrigandid, kellede eesma rgiks vaid 170 TORMI TABOR sõvhõõsi keskuses Lehetus, kus ma õlen su ndinud. võ imuvõ itlus. Seda õn kõrduvalt tõ estanud Eesti Koidu Külaseltsi juhatuse esimees, Saue valla maa- ja Samas kõ rval Turbas õlen kõõlis ka inud. Iseene- põliitpraktika. Peaasi, et saaks taas umbusaldust planeeringute komisjoni liige, Laagri Kooli nõukogu seski mõ ista õn mul ka selle kõõli va ga tugev emõt- avaldada ja kõhti u mber ma ngida. See ei õle tõ õ ra- liige, Nõlvaku Lasteaia hoolekogu esimees 2012 - 2016 siõnaalne side. See kõhtumine Lehetu ku laseltsi- hu. Selle taustapealt ei õlegi võ imalik tulevikus majas, kus lauaa a res õlid inimesed, keda ma tun- uusi kergliiklusteid rajada. Kõgu aur la heb põliitili- Taanis rajatakse Kõpenhaagenisse ja la hiu mbrusesse jalgrat- nen mõ nda u le paariku mne aasta, andis u he va ga sele võ itlemisele. Saue u hendvald õn tõ siasi ja selle ta kiirteede võ rgustikku Supercykelstier. Võ rgustiku mõõ- tugeva õ ppetunni kõgu selleks valimisperiõõdiks. teadmisega tuleb kõhalikku põliitikat edasi aren- dustavad õmavahel seõtud ku mnete kilõmeetrite pikkused, ,,A ra luba midagi, mida sa ta ita ei suuda!,, dada. spetsiaalselt ta histatud rattateed, mis õn disainitud eelkõ ige ratturite vajadustest la htudes. Seda sama kinnitasid ka inimesed, kes sellel kõhtu- Ma ei luba, et ma septembris ei jõõ, nõvembris ei misel viibisid. Mulle tundub, et just lubamine õngi kõõ võ i detsembris La tist ei tõõ. Ma tahan aidata ja „Kopenhaagenis ja lähiümbruses tehakse ju- saanud nende valmiste u heks õluliseks õsaks. Pa- arendada. Na ha u he uue ja suure asja elujõ uliseks ba 60% kõikidest kuni 5 km pikkustest lii- raku me õlema kasvõ i Saue valla kõntekstis a ra kasvamist! kumistest rattaga.“ Senisest õluliselt laialdasema rattakasutuse eelduseks Eestis Saue ühendvallas on 21 586 elanikku ning valla territoo- õn stereõtu u pide muutumine, head rattateed ja pikemate 2 õtsade kõrral tõimiv u histranspõrt (meie vallas eelkõ ige rõn- riumi pindala 615 km . Vallas on kokku 54 asulat: üks linn giliiklus). Kõ iki neid kõmpõnente saab ja tuleb õmavalitsuse (Saue), kolm alevikku (Laagri, Riisipere, Turba) ning 50 kü- tasandil edendada, sest rattasõ idul õn meie elukeskkõnnale pakkuda rida eeliseid, mida autõga ei õle võ imalik saavutada. la. Saue vald on kõige suurem vald mandri-Eestis. Rattaga sõ ites tagame endale ja lastele piisava liikumise ning seela bi tervemini elatud elu. Ratas võ tab autõst kõrdades va hem ruumi ja la hisõ itudel õn ajaliselt autõga ta iesti võ rrel- dav. Ratas ei saasta. Ratas ei vaja liisingumaksete teeninda- Keskkond on meie enda teha mist. Ratas tõõb inimesed õmavahel kõkku. Ratas ei nõ ua danud õma aeda, “nutikamad” õn Inimene, kes õn õma krundi taga hirmkalleid neljarealisi ta navaid, viimaste arvelt saaks riik ja 167 ALLAN need peitnud maja ligidale põ õ - asuvale kõ rgepingeliinide õhu- õmavalitsus senisest rõhkem panustada hõõpis na iteks laste POHLAK sastesse. “Tegijamatel” õn suisa tusalale tu nni paigaldanud ja sin- huviringidele võ i nõrmaalselt tõimivale u histranspõrdile. On töötanud 20 aastat mitu vaati. Vaatidesse kõgutakse na pakendeid põ letamiseks kõ- energeetika ja jäätme- nii plast– ja paberpakendeid kui gub, sõ idab iga pa ev mõ õ da valla Need õn põ hjused, miks ma aastate jõõksul va ga kirglikult käitluse valdkondades haljastus- ja segaõlmeja a tmeid. uuematest ja na gusamatest pa- rattateede edendamise eest õlen seisnud. O htul pimeduse hakul pannakse kendite kõgumise kõnteineritest, Hetkel õn Saue tulevases u hendvallas kavandamisel suured Saue vald õn mõ nus paik elami- tu nni sisule tuli õtsa ning ja etak- mis asuvad tema kõdust vaid tee-ehitustõ õ d, kus alates Tallinna piirist kuni Va lja tee risti- seks inimesele, kes hindab pu- se tihti niisked ja a tmed hõmmi- 300m kaugusel… masendav. ni (edaspidi Keilani va lja) rajatakse uued maanteed ja ka hast keskkõnda. Viimastel aasta- kuni tõssama. Sedasi vaikselt kergliiklusteed. tel õn valla põõlt palju panusta- suitsedes eraldub põ lemisel kõ i- Kui sa seda põstitust lugedes tun- tud meie elukeskkõnna paranda- ge rõhkem kahjulikke u hendeid, ned endas a ra u he paljudest ja a t- mete põ letajatest, siis usu mind, „See loob suurepärase võimaluse korrata miseks. Rajatud õn kergliiklus- mida kõ ik naabrid peavad sisse Kopenhaageni edulugu Saue vallas ja rajada teid ja arendatud u histranspõrti. hingama. tegelikult õn palju mugavam viia Paigaldatud õn na gusad ja ker- ja a tmed selleks ettena htud kõh- Tallinn - Saue - Keila kiirtee. Seekord jalgra- gesti ligipa a setavad pakendi ja Olen ka inud ise kõrduvalt põ õ - ta. Kui sinu kõdukõhas ei õle ligi- tastele.“ vanapaberi kõnteinerid. La bi sastes ja relevalveta lõ õ mavaid duses pakendite kõgumist, ku si hangete õn tagatud sõõdsa hin- tu nne kustutamas, paraku tun- infõt valla keskkõnnaspetsialis- Kasutagem siis seda võ imalust arukalt ja a rgem taandagem naga segaõlmeja a tmete a ravedu, dub see suhteliselt mõ ttetu tege- tilt, kes õskab kindlasti aidata rajatavat trassi mingites lõ ikudes kitsalt vaid mõ ne kõrter- tasuta saab kaks kõrda aastas a ra vusena, kuna varsti õn ja lle ku la leida lahenduse kõõs ja a tmeka it- maja arendust teenindavaks jalgteeks tuues õhvriks u hest anda õhtlikke ja a tmeid ning val- kõhal tunda plastiku ka rsahaisu. lejaga, et kuidas saaksid võ imali- asulast teise sõ itvate jalgratturite õhutuse. Va rskelt avalda- laelanikele õn tagatud võ imalus Kurb na ide õn ka see pilt. kult mugavalt lahti pakendi ja a t- tud Tõpi-Saue teeprõjekti tõ õ versiõõnis õn paraku just selli- viia Pa a sku la ja a tmejaama ehi- metest. Kui iga nelja na dala ta- sed arengud avaldunud ja rattateele õn seetõ ttu kavandatud tus - ja lammutusja a tmeid, suur- gant segaõlmeja a tmete vedu õn 2 kõnfliktset maanteeu letust. Tegemist õn ta iesti uue teelõ i- ja a tmeid, elektrõõnika ja a tmeid, liiga harv, siis võ id muuta veõ guga, me õleme suutelised paremaks! vanu rehve jne. Kõ lab nagu mui- sagedust kahele na dalale. See nasjutt… paar eurõt lisa tu hjenduskõrra eest kuus ei õle kallis. Kui teate Aga reaalsus õn see, et vastraja- õma ta naval võ i ku las inimesi, tud kergliiklustee u mbrus õn ta is kes tu nnides ja a tmeid põ letavad, tu hja taarat, kraavides vedelevad selgitage neile julgelt, mida nad vanad rehvid ja metsa alla õn kal- valesti teevad ja mis õn õhutu- latud ehitusja a tmeid. Ü le valla mad alternatiivid. Hingate ju ise leiab kõ ikjal 200 liitriseid vanu sisse seda, mida naaber põ letab. vaate, kus sees põ letatakse ja a t- Meid ümbritsev keskkond on meid. Laisemad õn need paigal- meie enda teha! Ettepanek: Laagrist Keilani kulgev rattatee

Valimisjaoskondade asukohad: 1) Hu u ru mõ is 2) Saue valla kultuurikeskus (Laagri) 3) Tuleviku lasteaed (Laagri) 4) valimispa eval Saue gu mnaasium eelha a letamise pa evadel Ku tise 4 5) A a sma e kõõl 6) Kernu valla rahvamaja 7) Ruila kõõl 8) Laitse Seltsimaja 9) Nissi vallavalitsus 10) Turba kultuurimaja

KOV2017 valimised 5. - 11. oktoober 2017 E-hääletamine 9. - 11. oktoober 2017 Eelhääletamine 15. oktoober 2017 Valimispäev