EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

Ra h u t e g i j a NR 47 JUUNI 2018

„Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) RUDOLF TOBIAS 145 aastat sünnist ja 100 aastat surmast

Kirjutise aluseks on 29. mail 2018 Tartu Peetri kirikus peetud ettekanne

Tänavu 29. mail tähistame 145 aasta möödumist suure eesti helilooja Rudolf Tobiase sünnist. Et aga Tobiase maine elu lõppes 29. oktoobril 1918, siis täitub tema surmast tänavu 100 aastat. Rudolf Tobias on sündinud Hiiumaal Käinas. Tema sünnikodu on praegugi olemas, seal asub kõigile avatud majamuuseum. Isa poolt on Tobias põline hiidlane — ka tema vanavanaisa Juhan on sündinud Hiiumaal. Rudolfi isa Johannes oli köster ja klaverihäälestaja, Haapsalust pärit ema Emilie arvatavasti koduperenaine, sest peres oli 13 last. Rudolf oli vanuselt teine laps. Esimene muusikaõpetaja oli Rudolfil ta oma isa. Varasem teadaolev loominguline katsetus, „Lapse mõtted“ orelile pärineb ajast, mil Rudolf oli 9-aastane. Selle on üles kirjutanud arvatavasti isa. 1885 kolis perekond mandrile Kullamaale ja Rudolf läks Haapsalu Rudolf Tobias 1904. aastal Tartus klaveri taga. kreiskooli. Pühapäeviti mängis ta Haapsalu kirikus jumalateenistustel Foto internetist orelit. Haapsalus märkas tema muusikaannet kohalik klaveriõpetaja Catharina von Gernett ja Rudolf sai tema juures klaveritunde võtta. 1889 astus Tobias Tallinna Nikolai I (nüüd Gustav Adolfi) Gümnaasiumi, õppides samal ajal Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. Reinicke juures on muide õppinud ka teine tuntud eesti muusikamees, Tobiasest kaheksa aastat vanem Konstantin Türnpu. Kunagi, arvatavasti pärast 1886. aastat olevat Tobiaste perekonda Kullamaal külastanud organist ja helilooja Miina Härma, kes, tutvunud Rudolfi loominguliste katsetustega, olevat öelnud: „Minge ka teie Peterburi, kus kõik need suurvaimud asuvad, ja saage ka ise suurvaimuks.“ Tobias astuski 1893 edukalt Peterburi konservatooriumi ja lõpetas selle 1897 oreli- ja kompositsiooni erialal. Orelit õppis ta Louis Homiliuse klassis, heliloomingut aga kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. Tobiase lõputööks oli kantaat „Johannes Damaskusest“. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias Peterburi, kus oli tollal suurim eestlaste kogukond väljaspool Eesti ala. Ta töötas 1898–1904 Peterburi eesti Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Kuni 1901. aastani oli selle koguduse õpetajaks Jakob Hurt, edasi aga Rudolf Kallas. Nõnda puutus Tobias kokku kahe eesti kirikuõpetajast suurvaimuga, kellest esimene oli rahvusliku mõtte esindaja, teine aga üks tollaseid paremaid jutlustajaid ja huvitavamaid teoloogilisi mõtlejaid. Küllap sai Tobias edaspidiseks mõjutusi mõlemalt, sest ta maailmavaade kujunes kiriklik-rahvuslikuks. Peterburis abiellus Tobias Luise Wildega, sündis poeg Paul Ferdinand. Hiljem sündisid poeg Johannes ning tütred Silvia, Beatrice ja Helen. Silvia oli Eestis tuntud harfimängija ja -õpetaja, elas 1972. aastast USA-s. Samas elas pärast II ms meile heliloojana hästi tuntud Helen Tobias-Duesberg. à 2 Ra h u t e g i j a RUDOLF TOBIAS — 145 aastat sünnist ja 100 aastat surmast Algus vt lk 1 ilusast“ (1911), ka moodsaid impressionismisugemeid. Tobiase komposit- 1904–1908 elas Tobias Tartus. Selle aja kohta ütlevad ta kaasaegsed, sioonitehnika on väga hea, eriti paistab see välja tema meisterlikes et kui enne Tobias polnudki saksakeelse köstri pojana eriti hästi eesti vaimulikes motettides Berliini-ajast. Ühest küljest on Tobiase muusika- keelt osanud, siis nüüd Eesti vaimupealinnas arendas ta oma keelt ning line Satz ehk häältejuhtimine saksapäraselt ladus. Teisest küljest naudib püüdis sisse elada rahvuslikku seltskonda ja ideedesse. Tartus elas ta Tobias tihti prantsusepäraselt magusaid harmooniaid, nt tuntud lühi- öeldavasti kolmes kohas: algul Kivi tänavas (nr 67), seejärel Rüütli täna- kirikukantaatides „Eks teie tea“ võ