EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht RAHUTEGIJA NR 47 JUUNI 2018 „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9) RUDOLF TOBIAS 145 aastat sünnist ja 100 aastat surmast Kirjutise aluseks on 29. mail 2018 Tartu Peetri kirikus peetud ettekanne Tänavu 29. mail tähistame 145 aasta möödumist suure eesti helilooja Rudolf Tobiase sünnist. Et aga Tobiase maine elu lõppes 29. oktoobril 1918, siis täitub tema surmast tänavu 100 aastat. Rudolf Tobias on sündinud Hiiumaal Käinas. Tema sünnikodu on praegugi olemas, seal asub kõigile avatud majamuuseum. Isa poolt on Tobias põline hiidlane — ka tema vanavanaisa Juhan on sündinud Hiiumaal. Rudolfi isa Johannes oli köster ja klaverihäälestaja, Haapsalust pärit ema Emilie arvatavasti koduperenaine, sest peres oli 13 last. Rudolf oli vanuselt teine laps. Esimene muusikaõpetaja oli Rudolfil ta oma isa. Varasem teadaolev loominguline katsetus, „Lapse mõtted“ orelile pärineb ajast, mil Rudolf oli 9-aastane. Selle on üles kirjutanud arvatavasti isa. 1885 kolis perekond mandrile Kullamaale ja Rudolf läks Haapsalu Rudolf Tobias 1904. aastal Tartus klaveri taga. kreiskooli. Pühapäeviti mängis ta Haapsalu kirikus jumalateenistustel Foto internetist orelit. Haapsalus märkas tema muusikaannet kohalik klaveriõpetaja Catharina von Gernett ja Rudolf sai tema juures klaveritunde võtta. 1889 astus Tobias Tallinna Nikolai I (nüüd Gustav Adolfi) Gümnaasiumi, õppides samal ajal Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. Reinicke juures on muide õppinud ka teine tuntud eesti muusikamees, Tobiasest kaheksa aastat vanem Konstantin Türnpu. Kunagi, arvatavasti pärast 1886. aastat olevat Tobiaste perekonda Kullamaal külastanud organist ja helilooja Miina Härma, kes, tutvunud Rudolfi loominguliste katsetustega, olevat öelnud: „Minge ka teie Peterburi, kus kõik need suurvaimud asuvad, ja saage ka ise suurvaimuks.“ Tobias astuski 1893 edukalt Peterburi konservatooriumi ja lõpetas selle 1897 oreli- ja kompositsiooni erialal. Orelit õppis ta Louis Homiliuse klassis, heliloomingut aga kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. Tobiase lõputööks oli kantaat „Johannes Damaskusest“. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias Peterburi, kus oli tollal suurim eestlaste kogukond väljaspool Eesti ala. Ta töötas 1898–1904 Peterburi eesti Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Kuni 1901. aastani oli selle koguduse õpetajaks Jakob Hurt, edasi aga Rudolf Kallas. Nõnda puutus Tobias kokku kahe eesti kirikuõpetajast suurvaimuga, kellest esimene oli rahvusliku mõtte esindaja, teine aga üks tollaseid paremaid jutlustajaid ja huvitavamaid teoloogilisi mõtlejaid. Küllap sai Tobias edaspidiseks mõjutusi mõlemalt, sest ta maailmavaade kujunes kiriklik-rahvuslikuks. Peterburis abiellus Tobias Luise Wildega, sündis poeg Paul Ferdinand. Hiljem sündisid poeg Johannes ning tütred Silvia, Beatrice ja Helen. Silvia oli Eestis tuntud harfimängija ja -õpetaja, elas 1972. aastast USA-s. Samas elas pärast II ms meile heliloojana hästi tuntud Helen Tobias-Duesberg. à 2 RAHUTEGIJA RUDOLF TOBIAS — 145 aastat sünnist ja 100 aastat surmast Algus vt lk 1 ilusast“ (1911), ka moodsaid impressionismisugemeid. Tobiase komposit- 1904–1908 elas Tobias Tartus. Selle aja kohta ütlevad ta kaasaegsed, sioonitehnika on väga hea, eriti paistab see välja tema meisterlikes et kui enne Tobias polnudki saksakeelse köstri pojana eriti hästi eesti vaimulikes motettides Berliini-ajast. Ühest küljest on Tobiase muusika- keelt osanud, siis nüüd Eesti vaimupealinnas arendas ta oma keelt ning line Satz ehk häältejuhtimine saksapäraselt ladus. Teisest küljest naudib püüdis sisse elada rahvuslikku seltskonda ja ideedesse. Tartus elas ta Tobias tihti prantsusepäraselt magusaid harmooniaid, nt tuntud lühi- öeldavasti kolmes kohas: algul Kivi tänavas (nr 67), seejärel Rüütli täna- kirikukantaatides „Eks teie tea“ või „Otsekui hirv“. val (nr 9) ja lõpuks Küüni tänavas E. von Stryki majas (nr 3). Tavaliselt öeldakse, et Tobiasel oli kaks loomingulist eesmärki: kiri- Tartus mängis Tobias kohalikus muusikaelus olulist rolli. Lisaks kumuusika reform ja ooper „Kalevipoeg“. Eks näita see tõelist mõtlemise tegevusele klaveri- ja kooliõpetajana, muusikakriitikuna ning klaveri- ja avarust, sest nii ühendab Tobias Jumala riigi asjad maapealsete asja- orelikunstnikuna organiseeris Tobias koos Aleksander Lättega kontserte. dega! Eesti rahvuslikku liikumist on, eriti nõukogude ajal, püütud näidata Ühiselt toodi välja nt G. Fr. Händeli oratoorium „Juudas Makkabeus“, antiklerikaalsena. Ja eks ta seda EV I perioodil mõnes mõttes ka oli, kui mille ettekanne toimus 26. märtsil 1905 Tartu Peetri kirikus, meenutada nt vaimulike laulude eemaldamist 1928. aasta üldlaulupeolt. F. Mendelssohni oratoorium „Kristus“ ning ka Tobiase enda ja Lätte Kuid Tobiase jaoks olid ühevõrra olulised nii rahvuslik liikumine, mida teoseid. 1905. aasta mais tõi Tobias ettekandele pilte Mozarti ooperist tema jaoks sümboliseeris „Kalevipoeg“, kui ka Jumala riik, mida märkisid „Don Giovanni“. Oluline on ka mainida tema juhendatud reaalkooli õpilas- otsingud kirikumuusikas. test koosnevat nn Esimest Eesti keelpillikvartetti, milles mängis I viiulit Kui „Kalevipoja“ kujutamine ooperis jäi Tobiasel pooleli (valmisid vaid Heino Eller ja tšellot Juhan Simm. Tartus nägid 1905 Aleksander Lätte mõned stseenid, nt eelnimetatud „Sest Ilmaneitsist ilusast“ eepose teks- väljaantuna trükivalgust ka Tobiase tuntumad koorilaulud „Teel“, „Murtud tile), siis kirikumuusika reformi teostas Tobias edukalt oma oratooriu- roos“, „Varas“ ja „Noored sepad“. miga „Joonase lähetamine“ (osaline ettekanne 26.11.1909 Leipzigi Tobias elas oma muusikukarjääri kestel Eesti alal ainult 4 aastat, Andrease kirikus, tervikuna Tallinnas Estonia kontserdisaalis 25.05.1989). sest juba 1908 jättis ta kodumaaga Jumalaga. Algul viis Tobiase tee Tobias alustas ka reformi teist teost, oratooriumi „Sealpool Jordanit“, lühikeseks ajaks Pariisi, seejärel Saksamaale ja alates 1910. aastast elas kuid see jäi tema varase surma tõttu lõpetamata. ta Berliinis. Seal ei läinud tal sugugi halvasti, sest alates 1912. aastast Kui püüda kokku võtta see, mida Tobias kirikumuusika reformi all kuni surmani 1918 töötas Tobias Berliini Kuningliku Muusikaülikooli teoo- silmas pidas, siis võiks öelda nii: Tobias soovis kuulutada Jumala elavat riaõppejõuna. Tobiase väärtusest annab tunnistust tõsiasi, et temast sõna kaasaegseile mõistetavas keeles, mis tema ande kohaselt oli aasta noorem hilisem maailmakuulus helilooja Arnold Schönberg oli tol- muusikakeel. lal Berliinis pelgalt eradotsent, mitte aga Saksamaa tähtsama muusika- Kahjuks „Joonase lähetamise“ esiettekanne 26.11.1909 Leipzigis õppeasutuse koosseisuline õppejõud nagu Tobias. 1914 võttis Tobias ebaõnnestus. August Topmani sõnul kirjutas Leipzigi kriitika ajalehes Saksa kodakondsuse, arvatavasti tingituna I ms alguses Saksamaal umbes nii, et teos on vaimustav, kuid komponist tegi ise kõik, mis võima- valitsenud umbusust mittesakslaste vastu. lik, et seda läbi kukutada. Nimelt polnud Tobias just kõige osavam diri- Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918 ja maeti Berliini Wilmersdorfi gent. surnuaeda. 1926. tuli Tobiase lesk tütardega tagasi Eestisse ja tõi kaasa Siis aga olevat Tobiase abikaasa näidanud oratooriumi partituuri tema teosed. Need jäid oma aega ootama Eesti Teatri- ja tookordsele Berliini Kuningliku Muusikaülikooli direktorile, kirikumuusika Muusikamuuseumis. Tobiast ei unustatud, tema surma- ja sünniaasta- asjatundjale prof Hermann Kretzchmarile, kes olevat öelnud, et Bachi päevi tähistati Eestis ikka. Siiski pidi enamik tema muusikast enne ajast peale pole kirjutatud nii võimast oratooriumi. Nii sai Tobias õppe- väärilist kohtlemist aastakümneid ootama. Põhjused on siin peamiselt jõukoha selles Saksamaa esinduslikumas muusikaõppeasutuses, kus Eesti kultuurilises arengus ja meie maad tabanud poliitilistes muutustes. töötas surmani. 7. juunil 1992 toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodu- *** kohta Kullamaale. Kokkuvõttes võib öelda, et Tobias oli omast ajast ees: tema eluajal ei *** leidnud tema muusikalised ideed Eestis veel võimalust realiseeruda, Rudolf Tobias on esimene kompositsioonialase kõrgharidusega eesti tema vaimulikud ideed aga polnud tollasele rahvuslikult meelestatud helilooja. Täpsuse huvides peab küll mainima, et samal aastal 1897, mil eesti seltskonnale veel nii olulised. Täit mõistmist leidsid need aga Tobias lõpetas Peterburi konservatooriumi, lõpetas Dresdeni konserva- Tobiase kaasaegsete hulgas Saksamaal. Seepärast pole vaja Tobiasele tooriumi ka Tobiasest 13 aastat vanem Aleksander Läte. Ent ehkki Läte süüks panna, et ta lahkus Saksamaale ja võttis ka Saksa kodakondsuse. kirjutas oma keelpillikvarteti ja orkestriavamängu Tobiase vastavate Teatavat paralleeli võib siin näha Arvo Pärdiga, kes poleks samuti see, teostega (avamäng „Julius Caesar“, 1896. ja I keelpillikvartett 1899. kes ta on praegu, kui ta poleks leidnud raskel ajal loomingulist vabadust aastal) umbes samal ajal, võib just Tobiast pidada eesti instrumentaal- väljaspool Eestit — teatavasti samuti Berliinis. Siiski sai Pärt Eestisse muusika alusepanijaks. On ju Tobias kirjutanud ka esimese eesti kan- tagasi tulla olukorras, mil Eesti oli tema muusika jaoks valmis. Tobiase taadi („Johannes Damaskusest“, 1897), klaverikontserdi (Concertstück, muusika jaoks sai aga Eesti valmis alles enne taasiseseisvumist 1980. 1897), klaverisonaadi (1897, säilinud ainult finaal, terviklikuna on esimene aastate lõpul, mil toodi välja „Joonase lähetamine“.