DOCSLIB.ORG

Elva Maastikukaitseala Elustikku Ei Ole Seni Küll Süsteemselt Süsteemselt Küll Seni Ole Ei Elustikku Maastikukaitseala Elva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Elva Maastikukaitseala Elustikku Ei Ole Seni Küll Süsteemselt Süsteemselt Küll Seni Ole Ei Elustikku Maastikukaitseala Elva © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Palupera vald, Valgamaa vald, Palupera Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Elva linn, Nõo ja Rõngu vald, Tartumaa Tartumaa vald, Rõngu ja Nõo linn, Elva Kujundus: Areal Disain OÜ OÜ Disain Areal Kujundus: Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Elva jõgi Liivamäe jalamil, Arne Ader Arne jalamil, Liivamäe jõgi Elva foto: Esikaane maastikukaitseala Trükise koostajad: Katrin Kaldma, Kaili Viilma, Piret Valge Piret Viilma, Kaili Kaldma, Katrin koostajad: Trükise Elva Elva Foto: Limatünnik, Arne Ader Arne Limatünnik, Foto: www.vvvs.ee www.keskkonnaamet.ee Tel: 525 4172; 508 8359 508 4172; 525 Tel: Tel: 730 2240 730 Tel: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Vapramäe-Vellavere-Vitipalu händkakku ja tiigilendlast. ja händkakku Jõgeva-Tartu regioon Jõgeva-Tartu rabakiili, valgelaup-rabakiili, vareskaera-aasasilmikut, vareskaera-aasasilmikut, valgelaup-rabakiili, rabakiili, Keskkonnaamet Keskkonnaamet a korraldaj leppa, soohiilakat, ainulehist soovalku, sookäppa, hännak- sookäppa, soovalku, ainulehist soohiilakat, leppa, Kaitseala külastuse külastuse Kaitseala Kaitseala valitseja Kaitseala nimetatud veel näiteks läikivat kurdsirbikut, karvast maarja- karvast kurdsirbikut, läikivat näiteks veel nimetatud Lisaks elustiku peatükis väljatoodutele on kaitse-eeskirjas kaitse-eeskirjas on väljatoodutele peatükis elustiku Lisaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks üheks ja sihtkaitsevööndiks Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 õigusrikkumised Keskkonnaalased eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks neljaks astmele piiramise majandustegevuse ja eripärale Hädaabi number 112 number Hädaabi Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra kaitsekorra vastavalt jaguneb veeala ja maa- Kaitseala • • luste, elustiku mitmekesisuse ja maastiku ilme säilitamine. säilitamine. ilme maastiku ja mitmekesisuse elustiku luste, Looduses liikudes tuleb hoida koer rihma otsas. rihma koer hoida tuleb liikudes Looduses kaitse, väljakujunenud või kujundatavate looduslike koos- looduslike kujundatavate või väljakujunenud kaitse, külastusel tekkinud prügi endaga kaasa. endaga prügi tekkinud külastusel luhtade, järvede ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade elupaikade nende ja liikide kaitsealuste ning järvede luhtade, • • Looduses tuleb tegutseda jälgi jätmata ning võtta võtta ning jätmata jälgi tegutseda tuleb Looduses tusega jääajajärgsete pinnavormide, vooluveekogude, jõe- vooluveekogude, pinnavormide, jääajajärgsete tusega üldine kaitse-eesmärk on esinduslike ja teadusliku väär- teadusliku ja esinduslike on kaitse-eesmärk üldine tuleb kirjalik luba saada kaitseala valitsejalt. valitsejalt. kaitseala saada luba kirjalik tuleb • • Kaitse-eeskirja kohaselt on Elva maastikukaitseala maastikukaitseala Elva on kohaselt Kaitse-eeskirja Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks korraldamiseks rahvaürituste osalejaga 50 kui Rohkem Kaitsekord kahjustada omaniku vara ega häirida tema kodurahu. tema häirida ega vara omaniku kahjustada • • Eramaal liikudes tuleb järgida head tava ning mitte mitte ning tava head järgida tuleb liikudes Eramaal Foto: Palu-karukell, Toomas Tuul Toomas Palu-karukell, Foto: küsida omanikult. omanikult. küsida • • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks tuleb luba luba tuleb liikumiseks eramaal Tähistatud/tarastatud lubatud omaniku loal. omaniku lubatud tähistatud kohas. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine tegemine lõkke ja telkimine on Õuemaal kohas. tähistatud • • Telkida ja lõket võib teha ainult selleks ettevalmistatud ja ja ettevalmistatud selleks ainult teha võib lõket ja Telkida • • Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. mootorita sõita lubatud on vetel Kaitseala nähtud teedel ja parkida ainult tähistatud parklasse. tähistatud ainult parkida ja teedel nähtud • • Jalgratta ning mootorsõidukiga võib sõita vaid selleks ette- selleks vaid sõita võib mootorsõidukiga ning Jalgratta • • Lubatud on harrastuslik kalapüük. harrastuslik on Lubatud • • Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande. muid ja seeni marju, korjata võib Kaitsealal (leitav www.riigiteataja.ee). www.riigiteataja.ee). (leitav • • Enne kaitseala külastamist tutvu ala kaitse-eeskirjaga kaitse-eeskirjaga ala tutvu külastamist kaitseala Enne Külastaja meelespea Külastaja ELVA MAASTIKUKAITSEALA Vapramägi Elva maastikukaitseala (ca 1064 ha) moodustati Ürgoru keskosas asub keeruka pinnamoega, kolme kõrge- 10.03.2016. a mitmete üksteisega piirnevate, kuid erineval ma tipuga vallseljak Vapramägi, mille nõlvad on üsna järsud, ajal kaitse alla võetud ja erineva kaitsekorraga loodus- kaldega 25 - 30°. Mäe kõrgus jõe pinnast on ca 40 m, objektide liitmisel. Alad, millest Elva maastikukaitseala absoluutkõrgus merepinnast 78 m. Vapramäe lael asub sulg- moodustati on Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Elva-Peedu lohk e. söll (termokarstiline pinnavorm viimasest jääajast), metsapark, maastiku üksikelement Vapramägi ja Elva jõe mis tekkis jääserva küljest lahtimurdunud panga sulamisel. hoiuala Tartumaa osa. Suuremateks maastikulisteks väärtusteks on Vapramäe mitmekesine reljeef ja mäenõlvu kattev mets. Kaitseala asub Tartu maakonnas Elva linnas, Nõo ja Rõngu vallas ning Valga maakonnas vallas. On arvatud, et Vapramäel võisid muinasajal asuda püha hiis ja ohvripaik. Järskude nõlvade tõttu on Vapramäge peetud ka vanaks eestlaste linnuseks ning mägi olla legendi järgi Elva jõe ürgorg oma nimegi saanud kohaliku linnusevanema Vapra järgi. Elva jõe ürgorg moodustab kaitseala tuumiku ning on selle Vapramäe jalamil asuvad ka Liivi sõja aegsed lahingupaigad. Foto: Liivamäe lõkkekoht, Aire Olesk läbivaks teljeks. Elva jõgi saab alguse Valgjärve mõisa metsa- pargis asetsevast Valgjärvest. Oma teel voolab jõgi suures Külastusobjektid ja –rajatised osas kaitsealadel – Otepää looduspargis, Elva maastiku- Kaitsealal on palju tähelepanu pööratud aktiivse puhkuse kaitsealal, Keeri-Karijärve looduskaitsealal kuni lõpuks võimalustele. Vapramäe piirkonnas on 3,5 km pikkune suubub Emajõkke Alam-Pedja looduskaitsealal. Sarnaselt (looduses puna-valge-punase tähistusega) Vapramäe paljude teiste Eesti jõeorgudega, asub praegune jõeorg loodusõpperada, mille üks osa on kollase tähistusega vanema ja palju suurema oru põhjas. Ürgoru laius ulatub 1,6 km pikkune lasterada. valdavalt 500 - 600 meetrini. Vitipalu piirkonnas asuvad 14,4 km pikkune Elva ürgoru Elva jõe suurte ebamääraste pervedega org ehk orund on matkarada (puudel valge-punase-valge tähistusega), Eestis üks suuremaid. Orundi pinnakatte moodustavad Viti järve 2,3 km pikkune matkarada (kollane tähistus) koos kihitatud põuakartlikud liivad, mille tõttu on ala kasutusel Liivamäe puhkekohaga, 1,5 km pikkune seikluste rada põhiliselt metsa- ja puhkemaastikuna. Kunagist liustiku serva- (kollane tähistus) koos madalseiklusrajaga, 6,5 km pikkune moodustist, pealt lauget liiva-kruusakuhjatist - sandurit, Foto: Vapramäe loodusmaja, Triinu Pertels metsanduse õppe- läbib Elva jõe org põhja-lõuna suunal. Koos oma lisajõgede rada (roheline orgudega liigestab Elva jõe org liivatasandiku väiksemateks Elustik tähistus), 23,5 km tasandikeks ehk paludeks (nt Udernapalu, Illipalu, pikkune rattarada Elva maastikukaitseala elustikku ei ole seni küll süsteemselt Varesepalu). Kaitsealal asub neli järve: Vitijärv, Umbjärv, (mida saab läbida ka uuritud, kuid siin esinevaid liike loetakse ala jaoks esindus- Väike-Umbjärv ja Vaikne järv. lühendatult 15 km likeks ja väärtuslikeks. Loodusdirektiivi elupaigatüübid, pikkusena) ja Tartu mis moodustavad kaitsealast ligi 75%, pakuvad elupaika maratoni raja trass. 9-le looduskaitsealusele linnuliigile - mitmetele rähnidele, röövlindudele, jäälinnule. Elva jõe ääres võib näha Rattaradadel sõit- tegutsemas saarmast, jões elab 14 kalaliiki, sealhulgas jõe- miseks soovitatakse forell ja kaitsealune liik harilik hink. Jõeforelli jaoks on rände- kaasa võtta raja- tõkkeks väljaspool kaitseala jõele rajatud arvukad paisud. kaardid. Radadele on ehitatud telkimise- Kaitsealustest liikidest on leitud kiile (nt suur-rabakiil, rohe- Paksukojaline puhke- ja pikniku- vesihobu), liblikaid (nt suur-kuldtiib, sõõrsilmik), apteegi- e. kohad. Infot jagavad kirjukaani, harilikku jõevähki ja paksukojalist jõekarpi. jõekarp ja toredaid tegutse- Botaanilistest väärtustest kohtab Elva jõe liivalavadel 16 misvõimalusi paku- erinevat taimeliiki – erinevaid käpalisi (nt balti sõrmkäpp, vad Vapramäe- kõdukoralljuur, roomav öövilge, Russowi sõrmkäpp, kaunis Vellavere-Vitipalu SA kuldking, soo-neiuvaip jt), alssosja, vahelmist näkirohtu, töötajad Vapramäe kollast kivirikku, palu-karukella jt. Alal võib leida kasvamas ka Loodusmajas Vapra- I kaitsekategooria all olevat seeneliiki limatünnikut. Foto: Suur-kirjurähn, Arne Ader mäel. Foto: Viti vaatetorn, Aire Olesk Elva jõgi 7 7 7 7 7 Külajärv 7 7 7 7 7 ! 55 55 55 55 55 , 7 54.1 38.8 7 59.9 ! ! 59.7 7 70 , 7 38.4 55 80 7 50 0 50 50 50 89.6 50 Vellavere Kogrejärv Kullamägi Tartu 21 km ! 7 80 Vissi järv Tepripalu Vissi mets ! ! 7 44.2 83.4 7 59.1 60 60 60 80 46.4 60 ! Voika oja 7 55 55 55 55 55 55 55 55 50 7 57.8 ! ! ! 7 Voika järv 766.8 ! ! ! Kõrvemägi 50 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 75 ! ! , 7 Kavilda jõgi , , 58.0 ! ! ! 75.8 50 7 Vissi , Luke oja 66.5 ! ! 7 60 7 ! ! ! 91.3 Vapramägi 779.7 Voika ! 7 70.3 79.3 7 51.8 ! ! 59.2 7 70 47.0 Metsalaane 7 70.1 7 74.6 79.4 7 7 7 Kanahaud , 61.4 78.2 50 7 , 7 772.7 7 , 7 , Vapramäe skv. , 73.5 67.6 , 7 7 86.5 Kavilda jõgi 7 53.4 Valgevarik 7 64.1 60
Load more

Recommended publications
  • Konguta Valla Arengukava 2008- 2015
    KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015 TEGEVUSKAVA 2008- 2013 Konguta 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4 3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10 5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18 6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19 7. Tegevuskava 2008- 2013 20 9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26 1. SISSEJUHATUS Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel.
    [Show full text]
  • August 2017.Indd
    VALLA LEHT NR 7 (237) NÕO AUGUST 2017 Nõo vald jääb! lk 2 Naisrahvatantsurühmast Tähetar lk 4 Vallavolikogu valimistest lk 3 Triiniks tantsupeol / Meeri külapäevast lk 5 Postiljonide tööst lk 3 Avatud talude päev Luke Farmimeiereis lk 5 off-road klubi korraldas lastele meeldejääva päeva lk 4 Kaunimad kodud 2017 lk 5 NÕO valD JÄTKAB ISESEISvana! Head kaaslased! 06. juuli pole kunagi enam nõokate jaoks lihtsalt üks kuupäev. Alates aastast 2017 tähistab see meie jaoks Nõo valla iseolemise jätkumise päeva. See on päev, mil Vabariigi Valitsus otsustas lõpetada sundliitmise menetluse Nõo valla osas. Meil üheskoos läks korda see, mida me nii väga soovisime, mille nimel me te- gime tohutu palju tööd ja millesse me jäägitult uskusime. Meil läks see korda — vaatamata sellele, et oli palju neid, kes väitsid, et nagunii tehakse ära ja meil pole ju lootustki. Me tegime seda hoolimata sellest, et meile tehti etteheiteid, meie pärast „tunti häbi“ ja esitati igat sorti etteheiteid. Tänaseks me oleme saavutanud oma ja tõestanud, et meie rahvaküsitlusele kutsuv loosung „Sina otsustad!“ toimis päriselt ka nii. Nõo rahvas otsustas! Ma olen korduvalt kohtumistel lubanud, et Nõo valla valija valib sügisel Nõo valla volikogu. Oli üksikuid hetki, kui ma mõtlesin — ega ma ei valeta? Ei valeta- nud. Ja seda tänu teile, kes te uskusite, et me koos teeme õiget asja. Iseseisvana jätkamise õiguse saavutamine polnud kerge. Teen suure kummar- duse Krista Kvarnströmile, kes hetkekski usku kaotamata vedas rahvaalgatus- likku ühendust „Vali Nõo!“; kõigile selle ühendusega liitunud inimestele, kõigile vabatahtlikele, kes olid nõus kaasa lööma rahvaküsitluse läbiviimisel. Tänan meie ettevõtjaid, kes toetasid meie kampaaniaid loterii auhindadega.
    [Show full text]
  • Rõngu Kihelkonnapäev Tõi Kogukonna Taas Kokku
    Õuepäev Kesk tänava Noore Murumuna remont pere kool lasteaias graafikus innustab LK 4 LK 5 LK 7 JUUNI 2019, NR 53 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kihelkonnapäev tõi LÜHIDALT kogukonna taas kokku Rõngu kihelkonnapäev Sai meisterdada ja muusikat nautida toimus 25. mail ja kandis Peale sportimise jagus ka uudista­ üldpealkirja KEEL- mist ja meisterdamist. Rõngu Maa­ naiste Seltsi tegevusala juures sai MEEL-HÄÄL „Eesti keel, proovida vardasaia valmistamist. naiste meel, pilli hääl“. Nende töötoa moto oli „ise teen ja ise VEREVI. Foto: Mikk Järv söön“. Lastealas said pered uudista­ da Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi RANNAHOOAEG MARI-LIIS VANAISAK tule tõrjeautot, istuda politsei patrul­ ON ALANUD RÕNGU RAHVAMAJA lautos trellide taga, harjutada korv­ erevi ja Arbi järv oota­ JUHATAJA pallivõtteid BC Elva korvpallitöötoas ja hüpata batuudil ning kaunistada vad puhkajaid – sup­ põsed näomaalijate juures. Vlusvesi on mõlemas el aastal keskendus kihel­ Kohalike isetegevuskollektiivide järves Terviseameti analüüside konnapäev kolmele tee­ kontserdi avas Rõngu Pasunakoor, järgi puhas. male: eesti keele aastale, tantsuilu pakkusid Valguta Vahvad Verevi järve randa valvab LAPSED UUDISTASID TULETÕRJEAUTOT. Foto: Jaak Jänes Rõngu Maanaiste Seltsi 90. ja Ringen. Laulurõõmu sai kuulda AS G4S. Rannavalveteenust Saastapäevale ja Rõngu Pillimuuseu­ osutatakse kõikidel nädala­ Erle Mägi solistide esituses ja ilusa mi 5. tööaastale. Rõngu Maanaistel enim torkasid silma just erinevate mõõtu tillujooksus, lastejooksus punkti kontserdile panid Astra kel­ päevadel 1. juunist 31. juulini, jagub juubeliaastasse mitmeid tege­ istikute müüjad. ning end sai proovile panna põhi­ mikad naised. Pillimuuseumis sai ajavahemikus kl 12–20. Au­ vusi, kuid kulminatsioon toimub ok­ jooksus ja kepikõnnil. gustikuus lõpetatakse valva­ Päeva sportlik osa veidi uudistada Kodulootuba ja avatud toobris, kui toimub suur konverents.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • 2015.A. Toimunud Üritused
    2015.a. toimunud üritused: 12.detsember Jõuluetendus lastele 05.detsember Meeri meister 2015 - Valime parima veinimeistri, õllepruulija, hoidisevalmistaja, piruka- küpsetaja 13.november Tantsuõhtu Mängib Raul Vester Pilet 5.- 09.november Elurõõm 10 07.november kell 12.00 Arvamusfestival - Avakõne peab Terje Trei, suunda aitavad seada Esta Tamma ja Jaanus Järveoja 19-23.oktoober Koolivaheaeg Meeri seltsimajas Esmaspäevast reedeni kl 11.00-14-00 • Meistrimehed oleme, tööd me hästi tunneme... - paberipäev • Ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja... - puutööpäev • Terve olla väga hea, seda sõber meeles pea. – sportlik tegevus • Hiiretips läks putru keetma, pani paja tulele... - kokkamine • Lapsed ühe mütsi alla, nüüd võib mängud lasta valla... – lauamängude päev Koolivaheaega toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. 12.september Meeri sissekeedukursus. Hoidiseid lasterikastele peredele valmistavad Tartu Pereliit, Naiskodukaitse ja Meeri küla. Tänuga võtame astu kõik abikäed, aiasaadused ja tühjad purgid. Täname sissekeedukursuse toetajad: Naiskodukaitse, Tartu Pereliit, Juurviljaait, Lõunakeskuse Taluturg, Verevi Aed, Erko Roosma Kuusiku talu, Margit Kade, Riina Aadusoo, Aime Paavel, Järve Aiand, Anne Saal, Malle Roomet, Linda Org, Endla Laius, Eve Jõgi, Hele Nurme, Andres Tamm, Jaan Tohu, Mait Kütt. Aitäh teile! 22.august kogupere rattamatk "Meeri mõisa radadel". Kogunemine kell 10.00 seltsimaja ees. Kiiver pähe, helkurvest selga! Jalgratas olgu tehniliselt korras! Kaasa oma söök-jook. Matka kestvus ca 3h. 05.september külastame Piirissaare esimest sügislaata. 15.august kell 10.00 Koolialguse kirbukas seltsimaja juures. Tule ostma - müüma - vahetama! 08.august XIII Nõo kihelkonna külade mängud Nõgiaru palliplatsil. Meeri võistkond on osalemas, kes soovib võistkonnaga liituda, võtke ühendust Ave Kütiga tel 513 3469. XIII Kihelkonnamängude võitjaks osutus Luke küla. Nõo noored asuvad ratastel koduvalda kaardistama, 20.-22 juuli möödub Nõo valla noortel ratastel.
    [Show full text]
  • Nõo Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030
    Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................ 6 2. OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................ 7 2.1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ............................................ 7 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................. 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................... 8 2.1.3 Planeeringud ..................................................................................... 8 Detailplaneeringud .......................................................................................... 9 2.1.4 Põhjaveevarude uuringud ................................................................. 11 2.1.5 Vee erikasutusluba .......................................................................... 11 2.1.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ....................................... 12 2.1.7 Reoveekogumisalad ......................................................................... 12 3. KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ............................. 14 3.1 KESKKOND ............................................................................................... 14 3.1.1 Lühiülevaade..................................................................................
    [Show full text]
  • Palupera Valla Arengukava 2012-2025
    PALUPERA VALLA ARENGUKAVA 2012-2025 Hellenurme 2012, muutmine, uus redaktsioon 2015 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3 1. Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................................... 4 1.1 Palupera valla asukoha ja looduskeskkonna iseloomustus ..................................................... 4 1.1.1 Asend ja asustusstruktuur .......................................................................................... 4 1.1.2 Palupera valla kujunemine ......................................................................................... 5 1.1.3 Looduskeskkond ja keskkonnaseisund ........................................................................ 6 1.2 Rahvastik .......................................................................................................................... 9 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ...................................................................................... 14 1.4 Ettevõtlus ja asutused ....................................................................................................... 15 1.5 Kommunaalmajandus ....................................................................................................... 17 1.5.1 Veemajandus .......................................................................................................... 17 1.5.2 Soojamajandus ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
    [Show full text]
  • Elva Vald Avas Avalikud Spordi Ja Mängu Väljakud
    Elva vald Pika tänava Telli tasuta toetab spordi­ rekonstrueeri­ pakendi­ klubisid misest kotiteenus LK 2 LK 4 LK 9 11. MAI 2020, NR 73 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald avas avalikud LÜHIDALT ELVA VALLA MAI- JA JUUNIKUU AVA- spordi­ ja mängu väljakud LIKUD ÜRITUSED JÄÄVAD ÄRA Elva Vallavalitsus otsustas 28. aprillil toimunud lva vallas toimuma pi da nud kõik mai- ja juu- istungil avada valla avalikud mängu- ja spordi- Eni kuu avalikud üri tused jäävad seoses Eestis keh tes- väljakud, mis olid eriolukorra ja koroonaviiruse tatud eriolukorra ning ko roo- leviku tõttu suletud. na viiruse leviku tõttu ära. Edasiste otsuste tegemisel Elva valla välijõusaalid jäävad praegu suletuks ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse soovitustest ja juhistest. Sünd- jätkuvalt on keelatud avalike ürituste korraldamine mustega seotud otsustest ning toimuvatest üritustest teavita- ning avalikud kogunemised. takse esimesel võimalusel val- la infokanalite kaudu. lva vallavanem ja valla kindaid ning kindlasti pidada kinni kriisi komisjoni esimees 2+2 reeglist,“ lisas Järveoja. Lisainfo: Toomas Järveoja ütles, et Margit Kink, valla spordi- ja mängu- Spordi­ ja mängu­ kultuurispetsialist Eväljakud otsustati avada pärast [email protected] väljakutel tuleb järgida selle teema arutamist valla kriisi- järgmisi reegleid: tel 5855 3137 komisjonis. „Valla kriisikomisjon ja vallavalitsus leidsid, et kuna ini- » spordi- ja mänguväljakutel tuleb järgida 2+2 reeglit ehk üksteisest mesed soovivad aina enam värskes (v.a perekond) ning teistega tuleb olla vähemalt kahe meetri õhus aega veeta ning kuna seni on tuleb hoida vähemalt kahe- kaugusel; meie vallas eriolukorra juhistest meetrist vahemaad. hästi kinni peetud, siis võime välja- » mänguväljakute atraktsioone kud taas avada.“ kasutades tuleb kanda kindaid; Elva Vallavalitsus sulges 27.
    [Show full text]
  • Nõo Valla Leht Nr 276 Veebruar
    VALLA LEHT NR 2 (276) NÕO VEEBRUAR 2021 Hajaasustuse Persoon: Tartumaa programmi TRIINU PERTELS — Loometalgud taotlusvoor avanes „Liikumine looduses tulevad taas 1. veebruaril on minu eluviis!“ UURI JÄRGI LK 2 LOE LÄHEMALT LK 4 LOE LÄHEMALT LK 6 Nõos allkirjastati kultuuripealinna leping tähtede lähedal Palju õnne, Eesti! toimetuse veerg Veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäevakuu ning sel aastal möö- dub Vabariigi väljakuulutamisest juba 103 aastat. 1918. aasta 24. veebruaril avaldati Tallinnas „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 24. veebruari kui Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäeva tähistati esimest korda juba 1919. aastal, kui sõda Punaarmeega veel käis. Ajaloolistest dokumentidest võime saada infot, kuidas tähistati riigi iseseisvuspäeva siis, kui riigi rajamise valud ja vaevad olid värskelt meeles. Läbi kogu sõjaeelse aja oli Eesti iseseisvuspäeval üks tõmbe- Vasakult: SA Tartu 2024 juht Priit Mikk, SA Tartu 2024 nõukogu esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas ja Nõo vallavanem Rain Sangernebo koostöö- numbreid hoonete valgustamine. Eelmise sajandi 20-ndatel aastatel lepingut allkirjastamas. Foto: MANA KAASIK oli pimedal talveajal linna valgustamine aga veel midagi täiesti uut. Vanadelt Tartu linnas toimunud aastapäevapiltidelt võib näha, et hoo- ned olid kaunistatud vanikutega, peeti aktusi ning esinesid orkestrid. 27. jaanuaril allkirjastasid se sisse kirjutatud kultuuriteema Nüüd algavad iseseisvuspäeva sündmused tavakohaselt sini- Nõo vallavanem Rain Sanger- rõhutamine on põhjendatud. mustvalge piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Samasugune nebo, SA Tartu 2024 juht Priit „Euroopa kultuuripealinn traditsioon on paljudes peredes, ikka päikesetõusuga koos minnakse Mikk ning SA Tartu 2024 nõuko- on Tartu ja Lõuna-Eesti suurim õue ja heisatakse koduhoovis trikoloor. See moment on alati nii pidu- gu esimees ja Tartu linnapea Ur- valdkondadeülene koostöö.
    [Show full text]
  • Elva Vald Jagas Tunnustust Sajale Noorele Tegijale
    Koerte ja kasside Rally Elva vaktsineerimisest Estonia kohvikute- tuleb taas päev kutsub LK 3 LK 4 LK 5 JUUNI 2019, NR 54 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald jagas tunnustust LÜHIDALT VEREVI RANNA sajale noorele tegijale KAUPLEJA ON SELGUNUD 12. juunil toimus Elva Elva Vallavalitsus otsus tas lauluväljakul Elva valla sõlmida lepingu Verevi ranna kauplemiskoha õpilaste tunnustamis- kasutusse andmiseks. üritus 100 Noort Tegi- lva vallavalitsus korral- jat. Sündmusele olid das Elva linnas asuva kutsutud õpilased valla EVerevi ranna kauplemis- koha kasutusele andmiseks üheksast koolist, kes konkursi. Elva valla omandis olev Verevi rannas asuv kaup- oma õppetöö või kooli- lemiskoht koos olemasoleva välise tegevusega on hoonega antakse rendile kol- meks aastaks. panustanud nii iseenda, Tähtajaks laekus kaks pak- kumist ning pärast läbirää- kooli kui ka kogukonna kimisi mõlema pakkujaga arengusse. otsustati sõlmida leping CM PILDIALLKIRI. Foto: ... Meelelahutus OÜ-ga. Enne kauplemiskoha avamist peab ka neid medaliga lõpetajaid, kes ela- Õpilaste aasta haridusteo nominen- tusse, neile anti üle tänukiri ja kin- ettevõtja tegema kauplemis- LIIS LEHISTE vad Elva vallas, kuid käivad teistes did olid Konguta Kooli 5. klass jõu- gitus. Kingikotis oli akupank ning kohas remondi ja hankima HARIDUSSPETSIALIST gümnaasiumites. lulaada korraldajana, Rõngu Kesk- kaks piletit Elva valla noortefestile vajalikud kooskõlastused. An- kooli 8. klassi rahatarkuse viktoriini SUWA- suvi ja wabadus! Festival name esimesele võimalusel unimetusega 100 Noort Vahepealkiri naalvõistlusel osalejad ning Puhja toimub 28. juunil Waksal Wabrikus teada, millal ettevõtja alustab Tegijat tunnustatakse Esmakordselt anti välja Aasta noore Kooli õpilasesindus mitmete sünd- ning peaesinejateks on Púr Múdd, kauplemisteenuse pakkumise- silmapaistvaid, aktiiv- aunimetus ning Õpilaste aasta hari- muste korraldajana.
    [Show full text]