;£#sMi^& lli;iNr/.7;vJUUÜ:::1936; ^^^ :• '-mmm

S*:>::W;5Ä-;:^

'••••"'•"•• ;! ':-"i:" ••m'm,^?m ••••

:A Ä

llr*

v:-f^

i "'""""" '""'"Üflilll

WWWUM •lillil SISUKORD:

A. Rannit: Kardinad mustast tuulest. Luuletus. V. K.: Julius Seljamaa. In memoriam. J. Pert: Kolonel Karl Parts. Mälestuskilde. W Chesterton. Artikkel. R. Rolland : Järelehüüe Maksim Gorkile. M. Gorki:' Laul kotkast. Novellett. A. Blokk: Surma tants. Luuletus. A. Laikmaa : Õigest ja ebaõigest matkamisest. Art. H. Adamson : Hall härg. Luuletus. A. üksip: Eesti loodus. Artikkel. A.|Möldroo: Teekond Laika niie. Reisipilte. H. Kompus : Miks meelsasti matkan jalgsi. Art. A. J.: Soome Noorsoo Liidu suvipäevilt. Muljeid. V. Eller: Matkamisest. Artikkel. Naatanael : Pärlipüüdjad. Veste. H. Zetterström: Püksitraksid. Huumor. Noorsoo töömailt. Sport.

KAANE JOONIS (VESKI) HANNO KOMPUSE MATKAMÄRKMIKUST. ILMUB KORD KUUS

TALLINNAS, 27. JUULI 1936 8. AASTAKÄIK

ACEKSB1 QANNI7 KARDINAD MUSTAST TUULEST PÜH. ANTANINA DAMBRAUSKAITE'LE

Kardinad mustast tuulest tõmmati akna ette. Õmmeldi tundmustuunik tumedast markisetist.

Sündisid hiigelpikad hunnitud ööd ja päevad. Kurbuse käskis Kippar vinnata mustast kaevust.

Ragises luisi maste - - - puri eita, vanal laeval. """' Ahastusleinast raskeid ..-.::. sirutid lained kaelu.

Lugesid musti palveid öödele härdad vihmad. Armunud Musta Palge — valgust ei iial ihka. -••*-'•

Valgust ei iial ihka naervale valust suule. Kardinad mustast tuulest sidund kui terasrihmad. Kogust „Akna raamistuses" ...... - - Julius Seljamaa

18. juunil tõid ajalehed kurva sõnumi, et eelmise päeva õhtul oli Tallinnas Toompeal, välisministri korteris, lahkunud jäädavalt Ees­ ti avaliku elu tegelaste hulgast silma paistvamaid inimesi. Julius Seljamaa surm oli jäi-jekorraüne raske kaotus meie riigi vääii- kamate loojate ridades, mis ajajooksul har­ vaks kipuvad jääma, kuigi meie iseseisvuse saabumisest kõigest 18 aastat on möödunud, Kui lehitseda Eesli ajaloo kõige hilisema pe­ rioodi lehekülgi, siis märkame imestusega, et kuri surm ja raske saatus on katnud unustuse linikuga paljusid omaaegseid julgeid võitle­ jaid Eesti iseolemise eest. J. Seljamaa oli üks erandlikest Eesti vaimsetest jõududest, belle tööind ja võimed olid vastu suutnud pidada suurele töökoormale kodumaa kasuks, alates iseseisvuse algupäevadesit kuni prae­ guse ajani. Ikka harvemaks jäävad meil sar­ nased mehed ja ikka rohkem selgub meie noorele Eesti iseseisvusaegsele generatsioonile nende meeste väärtus. Aeg teeb oma märka­ Välisminister Julius Seljamaa "f" matut tööd, viies minema meilt neid ettevõt­ likkuse ja väsimatuse algkujusid, kelle en­ nastohverdav püüd oli teostada julgel hoo­ to.d igavikku, neist viimasena nüüd J. Selja­ bil seda vabaduseiha, mis aastasadu oli ju­ maa. Mitte ainult iseseisvuse väljakuulutamise- ba meie esivanemate rinnus pakitsenud. Iga eelsete läbirääkimiste, vaid ka hilisemate Eesti sarnase võitleja lahkumine võitlusväljalt mõ­ kõige tähtsamate välispoliitiliste lepingute sõl­ jub valusalt noortele algajatele, kes korraga mimine ja välispoliitiliste sammude ja kaa­ tunnevad teatud üksijatmist sellel keerulisel lutluste teostamisel on J. Seljamaa olnud te­ eluareenil, kus noored lnädalikul korral ikka gev. Kogu Eesti välispoliitilisele tegevusele Va­ kogenenud võitlejalt abi ja nõu tulevad otsima bariigi algusest kuni auni on J. Seljamaa ja seda leiavad. J. Seljamaa surmaga kaotasi­ töö ja tõekspidamised oma osa mõjust jät­ me mehe, kes oli muuseas Eesti suveräänsuse nud, millele keegi ei keela andmast oma tun­ esimesi tegelikke tõlgitsejaid. Tema oli üks nustust. Kui meie noored süvenevad meie aja­ neist kolmest julgest Eesti esindajast, kes loo kõige haaravamasse ja pinevamasse os­ ilmusid enne iseseisvuse väljakuulutamist ühel sa, s. o. meie rahva uuestisünni võitlusse, päeval Suur-Briti ametliku esindaja juure ja siis kahtlemata nemad tajuvad noorusliku tun­ teatasid selle ilmariigi saatkonnale, et too­ delikkusega kõige paremini, missugune täht­ kord võrdlemisä vähetuntud eesti rahvas ka­ sus on üksikul hoogsel juhil saatuslikul võit- vatseb võtta edaspidi oma katte enese saa­ lusperioodil ja missugune arvamata väärtus tuse juhtimise. Et rahvaste enesemääramise on julgel ja ettevaatlikul sammul ajaloo edas- õigus oli alles *äga uus vaidiusobjekt va- -pidise arenemise kohta. J. Seljamaa oli üks nadie riigiõiguse doktriinide hulgas, oli eesti energilisemaid Eesti mehi, kes oma mõistuse rahva soovide ettekandmine Suur-Britile sünd­ ja kogu tööjõu ohverdas kodumaale. Kuivõrd museks, millel suure põhimõttelise tähtsuse ettevaatlikult ja hoolikalt ta kaalus enne te- juures on ka suur ajalooline ilme. See oli gutsiemist omi samme, sedavõrd vankumatu 10. jaanuaril 1918. a. Peterburis, kui riigi- kindlalt ja, — peaasi, kiirelt ta viis oma ot- mehed Poska, Vilms ja Seljamaa esma­ susi täide. Sarnane iseloomujoon on eduka te­ kordselt westi rahva esindajatena olid läbi­ gevuse pant ja eranditult omane kõikidele rääkimistel välisriigiga. Sellest päevast algab suurtele teoinimestele. Eesti diplomaatia tegelik teostamine. Koik kolm esimest eesti ralhva saadikut on kutsu- Kaotades J. Seljamaa isikus ühe vilunud kogemusrikka, diplomaadi ja selgeltnägeva riigi.

208 Kolonel Karl Parts (Kilde sangari 50. sünnipäeva puhul)

Minu esimene kokkupuude kolonel Karl Partsiga juhtus detsembri esimesel poolel J918. aastal admiral Johan Pitka töökodades Tallinna sadama rajoonis. Kuulnud kaasvõitlejailt kooliõpilasilt, et uus soomusrong sõidab lähemal ajal liinile, asu­ sime koolipoisse neljakesi teele Pitka töö­ kodadesse, kus teadsime soomusrongi lor- meeritavat. Ühel talvekuu õhtuvidevikus siis arglikult koputasime otsitud ustele. ,.Sisse!'' kõlas mehe hääl. Ja nüüd avanes töökoja või lao sisemuses meile väheke karm vaatepilt. Võrdlemisi hal­ vasti valgustatud ruumis nähtus kaks või kolm meest, kõik tõsised, asjalikud, nägudel ennem karm kui lahke ilme. „Mis teid tõi siia?'' küsitakse. Seletame oma kuuldusest: soomusrong soil vat liinile, tahtsime sel vabatahtlikena kaasa sõita. Pikakasvuline, tõsiseilmeline, veidi karmide näojoontega ja imposantse kujuga ohvitser, toetunud püsti seistes seinale, lausub vas­ tuseks asjalikult: „Täna rong välja ei sõida. Tulge homme õhtul tagasi..." Samal ajal kõneleja pilk hajus nagu kau­ gusse, ta meelis ja mõtteis nagu rõhus miski muu, kaugem ja sõjakani. See oligi kolonel, siis kapten, Karl Parts. Ajal, mil punased Narva all võidukalt peale surusid, tookord Karl Partsi pilk ja vaade sümboliseeris täisroiääraliselt meie kogu to- sistunud üldsust ähvardava punalaine ees. Ja see, ta asjalik-nõudlik, aga tunduvalt ka murelik kuid sealjuures noruta, vaid pige­ Koi. Karl Parts mini kalk-kindel pilk lõikas erilise võluna ja vallutavana meie noorte koolipoiste hinge. See pilk on nii teravasti mul tänaseni meeles, elu. Ilusõnadeta, tagala vaimustuseta, juht mil minu tulevane diviisiülem mu paari üld- värbis omale vabatahtlikke — karges asja­ lausega vastu võttis koos kaaslastega noor­ likkuses ja lihtsuses. sõduriks. Näiliselt polnud selles ei tervitavat-julgus- Kui siis l.-r. soomusrong nr. 2 äsja valmi­ tavat rõõmuläiget, et... noored vabatahtlikud, nuna välja sõitis eesliinile, oli kpt. Karl tulite suurel silmapilgul, olge kiidetud! Ei, Parts ise selle esimeseks ülemtaks. Ta asus Karl Partsi pilk sel hetkel oli võrdne saatus- esimeses kuulipildurite komandos — seega kangelase omale, kes on täie teadmise juu­ ühes ja samas vagunis algas nüüd meie sõi­ res, et nüüd läheb võitluseks elu ja surma dutee. peäle, ja teie, noored, astunud üle selle ukse Elektri-signalisatsioon vedurile käis siis läve, teie ei jää kindlasti homme tulemata, ka loomulikult meie komandosse: üks kord aga siis jagate minuga ka ühist saatust. traadiotsad kokku panna — tähendas edasi, Selles ja säärases vastuvõtus on oma suur kolm korda — seis ja kaks korda •— tagasi. Parts siis kasutas seda primitiivset sig­ nalisatsiooni rongi juhtimisel, aga kui see miehe, loodame, et tema sügav kodumaa-ar- hetkeks rikki läks, puhus adjudant lpn. Jan­ miastus ja tenia usk eesti rahva tulevikku kan­ son signalpasunat ... Siseelu komandos muutus otse uskumatult dub edasi meie noorpõlve ja tiivustab kõiki pea kohe eriti sõbralikuks ja soojaks, kus järelkasvavaid noori sihikindlale tööle meie kõik, alates rongiülemast Karl Partsist kuni kalli kodumaa biäälkäiguks ja õitsienguks. On noorima koolipoisini tundsid end vaheseinteta, suurim1 rahuldus naha Suure Igaviku lävel oma ühise koduse pere liikmetena. Selgus ka, et eht sõjameheliku välimusega õilsate veenete ja tahte edasijatkamist noores rongiülem oli kõigile sõbraks, jutukaaslaseks, elus! " V. K. kes ei põiganud ka nalja. v _

209 Komandos ei puudunud veiwbumehi, nagu šrapnell. K. Parts on käest haavatud. Ta seda oli teine, järgmine rongiülem ja siis käsi langeb nõrkenuna iseenesest alla. Kuid Pilka mereoperatsioonides dessantide juht K. Parts esimesel hetkel ei tee sellest väljagi. staabilt apten Paulus. Tuli ka Partsil selle Ta närvid on soomusrongide tulejuhtimisiel vigureile ja väljamõeldusile naerda kaasa. pingul, enda jaoks poleks aega ega mahti. Esimesel sõjapäeval, mil rong nr. 2 Rak­ Alles kui varukale ilmub veri verest sõitis Kunda harule, aegajalt teel pol­ gu sõdureid oma tulega abistades ja edasi Meie väed uhke ja võimsa löögiga mais sõites, tuleb raudteed mööda vastu väheldane 1919 jõuavad Pihkva alla. Punaste read on vanem nässpak meesterahvas, kaelas punane löödud segi. Kpt. Parts käsutab ja ajab oma saL ja käe otsas korv. Selle kohal Parts pea­ soomusronge hurdakoertena punastele kan­ tab rongi ja asub vastutulijat küsitama: nule. „Kust sa tuled? Kus on punased? Kuhu Meie väeüksused jõuavad välja Pihkva ette sa lähed ?'' Velikaja kaldale, millest üleviivad silid on Vanamees seletama pikalt ja laialt, et rut- aga punaste poolt õhku lastud. tab Rakverre, aga kus on punased, seda ei tea. Meie väeüksused valmistuvad paatides üle- ,,Sa ise oled punane, ega sa muidu kaelas sõidule. Esimesse üle Velikaja sõitvass1,.: kanna punast salli. Me laseme su maha," paati asuvad enne-kõike juhid ise! Nende sõnab lõpuks Parts jutule vahele toonil, nagu seas on kpt. K. Parts. ei puutuks see ei elu ega surma, vaid nagu Astunud Pihkvapoolsel jõekaldal maale, pakuks ta lahkesti külalisele suitsu või muud, on vastas uudishimulik linnarahva parv, ei kuid seda aupakliku tõsidusega. Kuulnud iseda, tervitada üle jõe lähenevaid sõdurite paate, külamehe hing nagu lõi kinni, käed hakka­ kes linna vabastama ruttavad punastest. sid värisema ja surma hirmul mees nüüd ..Kelle väed tulevad Pihkvasse?" küsitakse seletama: rahva seast. ; ; : ,,Mina punane...! Olen samast, kõrvalt „Eesti sangarliku armee (doblestnoi armii) kiriku kellamees ..." võidukad väed...!'' on kpt. Partsi vastusi „Sa siis ei taha, et sind maha lastakse?" Uhkesti, ajaloolise lausena deklareeritud al- küsib Parts uuesti, omal pilk hajub kaugusse, laandvale vene tsaaride vanale-kuulsale Pihk- nagu oleks juttu kellestki kolmandast või vale. viiendast. I „Ei, jumaluke, ei taha!" haarab kellamees Koi. K. Parts löögiväeosa juhina oli ise paluval toonil sõnast. endastmõistetavalt sama liiki sangareid, kes ,,No kui ei taha, ei taha. Mis me sinust siis aga samal ajal oli ka küllalt ettevaatlik maha laseme. Eks siis mine Rakveret vaa­ käskija. tama . . ." Alles kui löök tuli anda, kui seda anda oli Kellamees tänades kadus kiiresti edasi. vaja, kui otsus oli langetatud — siis K. Parts Teda saatis soomusrongi meeste muhelev nae- nõudis, et lüüakse täie jõu ja valuga. Siin rukõmin. ei kannatanud ta ajaraisku ega venimist. Niigi ägedaid, lahinguis vihaseid oma soo- Tapa vallutatud, kpt. K. Parts esimese musronglasi ta ähvardas tõkete esilekerkimisel soomusrongiga sõitis edasi Tartu sihis, vii­ kas või oma käega maha lasta, kui neid otse­ mast punaste käest vabastama. Julge ette­ kohe ei kõrvaldata. Vana võis ka hästi rägi­ võte. Kuid julgete päralt on võit! Sel teel, seda ! mõnesaja sõduriga vaenlase keskel, kpt. Part­ Kui Võnnu lahinguis „Läti 2. Võnnu polk" sil tuli ka isiklikult rongilt maas dessandis landesvääri ees laiali jooksis, kpt. K. Parts sekka lüüa. Vabadussõja kestes tal tuli üle otsis üles selle polguülema läti polkovniku elada mitmeid kriitilisi hetki, vatil ta oli ees­ ja nõudis „Kus on teie polk?!" liinil sõna otseses mõttes tules ja kus ta „Sel ajal, kui eestlased löövad elu ja Sturma hea saatuse hoidmisel ellu jäi, nagu teisedki peäle meie igipõlise vaenlasega lahingut, mil meie sõjasangarid, läbi teinud kõik tuleproovid. otsustatakse ka läti rahva saatus, teie ei uea, Teel Tartu oli ta oma mõne kaaslasega kord kus on teie polk..." dessandis maal sissepiiratud, kuid pääses * ometi l Kui olukord muutus liialt kriitili­ Kui prantsuse kolonel du Barquet - juuli seks, kasutati sooinlusronglaste vana tak­ algul 1919 Riia väravais tuli läbi frondi,'•" et tikat: bravuuriga ja täile julgusega vaenla­ meie vägede edasitungi landesvääri kannul sele kallale! Parts isiklikult toimis siin sa­ seisma panna ja peäle -sundida- meile sõja­ muti, käsutas nrehed üles ja lauluga läks riistade rahu, ja viimati vaherahu liitlaste vaenlasele vastu. See ehmus — ja andis end survel ka meile peale sunniti — jõudnud alla! kpt. Partsi juure, viimane deklareeris: ,.Teie tulite siia vaherahu asjus, hüva: Elva taga Kirepi kohal. 23. jaanuar 1919. Võin selle kohta teile vastata: Võtan vastu Jälle valusaid päevi soomusronglasile! Des­ vaherahu, kuid ainult järgmistel tingimustel'. sandid löövad lahinguid külades kahel pool Riia linn tuleb meile üle anda, samuti peavad raudteed, rongid peavad vihast võitlust pu­ sakslased ja baltlased meile üle andma kõik naste soomusrongidega ja patareiga, mis kül­ oma relvad ...'' vavad oma tulega üle toeie seisukohad. Selles Ja veel palju uhkeid lugusid püsib soo- tules kpt. K. Parts askeldab rahulikult soo­ musronglaste mälestuses oma tublist ja .jul­ musrongide üldjuhina raudteel rongide vahel. gest juhist, vabadussõja sangarist kolonel Ühel hetkel — ta kolial ülal lõhkeb Karl Partsist. " I. Pert.

210 JOSEPH MARTIN Huumori filosoof Üks tähelepanuväärsemaid kujusid kaasaegses inglise kirjanduses oli Gil- b e r t K e i t h C h

211 Ta kirjutas lava tarbeks; ta kirjutas Kõik, mis ta kirjutas, oli täis elu; parima raamatu Dickensist; ta kirjutas ning kogu ta loomingut rikastab hää Viktooria ajastu kirjandusest suure­ loomus ja kõrge vaim. Rahvamehena päraseid köiteid; uurimused Brownin- leidus tal palju vastaseid, sest et ta vaa­ gust ja Chaucerist olid ta võimsa sule ted nii poliitikas kui tegelikus elus olid saavutused; ta võlus oma lugejaskonda kaugel ortodoksest; kuid vaenlasi tal utoopiliste romaanide ja dedektiivjut- ei olnud. Võis ju võidelda Chestertoni tudega; satiirid ja epigrammid sündi­ vastu, kuid tarvitses ainult teda õppida sid ta sulest sama ületamatu kergusega tundma ja •— teda armastati. kui humoristlikud värsid. Kuid tema Teda kaotades kaotas Inglismaa ühe kõige õnnestunumaid fraase ja kohti oma suuremaist ning hääsüdamlike- leiame siiski ta eepilisest poeemist maist rahvameestest. ,,Valge hobuse ballaad".

Järelhüüe Maksim Gorkile ROMAIN ROLLAND

Armsaima sõbra, kes mulle kahekümne aas­ kaasa elanud proletariaadi viletsused ja häbi, ta jooksul seltsimeheks Ja kaasvõitlejaks ol­ mees, kes nagu Dante oli väljunud põrgust, nud, surma teate saabumisel ei luba mind valu kuid väljunud sealt mitte üksi, vaid kaasa ängistus kirjutada ajalehe artiklit. Meelsa­ tõmmates oma seltsimehi ja neid päästes. mini ihkab mu valu siivenduda teravvalusaiKse Kunagi pole suurel kirjanikul olnud õilsamat mälestusiste. Lahkumise halastamatul tunnil osa. Ta oli kui kirjanduse, kunstide ja tea­ ei ole mul silmi ees mitte suur inimene ega duste ülem valitseja SSSR'is, nende juhataja, kuulus kirjanik, ka mitte tema avar elu ja nende vali õpetaja, nende kaitsja. Tema ava­ võimas tegevus. Meenuvad koos veede­ rast intelligentsist, tema lõputu häädusest on tud suve kuud, meenub teine lahkumine saanud osa sovjettide valitsused, kes temale 1935. a. juuli lõpus Moskva vaksalis, tema austamisavaldusi korraldasid ja kellede ju­ minusse kiindunud pilk, tema lahked silmad, hid olid tema isiklikud sõbrad. Ta sureb ta soe sügav hääl, ta tugev õiglane käepi­ samal tunnil, mil valmib töö, mis paneb pitsati gistus. Meenub kustumata elu, mis Kärnaselt sovjettide võidule — konstitutsioon. Suure- tema kodumaa Volgale manab tema jutus­ päraseim, humaanseim ja vabam; mis kunagi tustes esile mõtete ja piltide voolu. Meenub ühele rahvale antud ja mille valmimisel tema nooruslik tuli ja loitev entusiasm uue ilma mõte kindlasti on aidanud kaasa. (Ma kuulsin vastu, mille aluseid ta aitas rajada, tema lõp­ teda sellest kõnelevat möödunud suvel}. matu häädus ja tema sügav kurbus. Eile õhtul ma kuulasin raadiost Moskvast Vaikiksin meelsamini, et paremini olla te­ edasiantuna Beethoveni sünget leinamarssi ja maga igaveses rahus, kuhu on astunud see tõsiseid sõnu, mis kuulutasid surma. Ma tund­ suur süda. Kuid kuna mul pole õigust sulgeda sin ennast Moskvas, miljonite leinavate meeste endasse oma leina ja armastust, lubatagu mulle ja naiste keskel. Mõttes võtsin ma möödunud pühendada temale kõigi ees lühike ja kirglik ööl osa Ieinavalvest uinunud sõbra ümber. austuse ja leina läkitus. Ma olen üks neist Oleksin ma Moskvas, tunneksin mõne päeva miljoneist, kellele tema surm on inimkonna; pärast õlal tema surnukirstu, mille kand jäist suurim lein. Ta oli esimene suurim maa­ oleksin. ilma kunstnikest, kes, olles valmistanud ette Sõbrad, Ühendame oma valu, oma armas­ proletaarse revolutsiooni, sellele abiks pühen­ tuse, oma austuse! Milliste avaldustega ka das kõik, mis tema võimuses, oma kuulsuse sä­ ei austataks seda suurt meest, kelle nime kan­ ra ja oma rikkad kogemused... nab üks vägevamaid SSSR1 linnu, tema ilu­ Ta oli mees, kes lapsepõlvest saadik on saim, tema pühim kalm on meie südameis.

212 Maksim Gorki noorte sõprade keskel

MAKSIM GORKI LAUL KOTKAST

Kõrgele mägedesse roomas madu ja jäi — Jah. suren! vaatas kotkas, ohates sii- lebama sinna, niiskesse kuristikku, tõmbudes gavasti. Ma elasin vahvasti!.. Maitsesin õn­ kerra ja vaadates alla mere poole. ne!.. Ma võitlesin vaprasti!.. Nägin tae­ Kõrgel taevas säras päikene, mäed hõõ- vast !.. Nõnda lahedalt seda sina ei näe gasid kuumust taeva poole ja all lained iial!... Oo, sind armetut! loksusid vastu kivi... — Noh, mis on siis õieti taevas?., tühi Ja piki kuristikku pimedas ja vahutades koht... kuidas saaksin sääl roomatagi ? Mul tormas merele vastu vetejuga, kihutades üle siingi on hää... soe ja niiske! kivide. Nõnda vastas vabale linnule madu ja nae­ Üleni valges vahus, hall ja võimas, ta ratas südames ta sonimiste üle. Häbistas mäge ja kukkus merre, uludes vi­ Ja mõtles nõnda: lenda või rooma, lõpp on hasena. ju teada — kõik mattub kord mulda, kõik Äkki sellesse kuristikku, kus madu le­ muutub kord põrmuks ... bas kerratõmbunult, kukkus taeva alt kot­ Ent vapper kotkas võpatus äkki, ta tõu­ kas, purustet rinnaga, suled veripisaraks... sis vähekeseks jalgadele ja heitis kiire pil­ .Lühida kisendusega ta kukkus maha ja gu piki kuristikku. peksis jõuetus vihas rinnaga, rabeledes vas­ Vesi immitses halli kivi vahelt ja lämma­ tu kivi... tav oli pimedas kuristikus ja lehkas mäda­ Madu ehmus, roomas eemale vilksasu", nemisest. ent peagi taipas? et linnule jätkub elu veel Ja kotkas hüüdis valus ja ahastuses, võt­ minutiks kah.eks-kolmeks, mitte kauemaks. nud kokku oma viimse jõu: — Oo, kui saaksin Ta roomas haavatud linnule lähemale ja tõusta veel korrakski taeva alla!.. Vaenlase sisistas talle otse silmadesse: pigistaksin rinna haavadele, ja ... ta lämbuks — Mis on, kas sa sured? minu veres! Oo, lahingute joobnustavathurma!

213 l2nt madu mõtles: peab olema, taevns on ALEKSANDER BLOKK ikka tõepoolest mõnus, kui ta leinab seda nii taga! TSÜKLIST Ja ta pääs valmis vabale linnule ettepanek: sa nihutu kuristiku ääreni, ning ivisku säält alla — võib olla, et tiivad kannavad sind. j;\ «SURMA TANTS» sa elad veel mõne hetke oma Õhkkonnas. Ning äkiline "värin läbistus kotkast ja kar­ 2 jatades nõrgasti ta lähenes kuristiku äärelt-, Öö, latern, apteek. Tänav tühi. libisedes küüntega kivi limasel pinnal... Helk müüril mõttetu ja tuhm. Ja jõudnud ääreni, ta ajas tiivad laiali, Kui tahad, edasi veel rühi — hingas täie rinnaga ja veeris alla siltoade siit ringist ei vii ükski ubin. välgahtadfis. Kui sured — algad vanal plaanil Ja ise, libisedes kivina mööda kaljusid ja korduvad kõik tuntud lood: ta kukkus kiiresti, murdes tiibu, kaotades öö, jäine virvendus kana al il, sulgi. umbtänav, latern, rohupood. Kose laine haaras tema oma rüppe, uhtus puhtaks verest, riietas vahuriiüsse ja kandis merre. 3 Ent merilained loksusid kurva sii mürisedes Öö. Kustund aknad. Üks vaid hõõgub ruut. vastu kivi. Ent linnu laipa ei olnud näha mere Sääl suigub unes rohukaupmees — juut. ääretuses Kuid kapi ees „Venena", millel silt, on kummardumas võigas hirmupilt. II. Skelett, mil rippuv rüü kui varnapuul, Lebades kuristikus, madu mõtiskles kaua sääl miskit otsib irvitaval suul. linnu surmast, linnu kirest taeva vastu. Käes! Hetkeks aga varises ta hoid Ning vaatas temagi sellesse kaugusse, mis ja pöördus kriiksuv kolp. Apteeker loid hellitab igavesti silmi unistustega õnnest. end upitas, kuid samas norskas taas. Kuid mida siis nägi too surev kotkas sel­ Tol ajal luustik, hõlmas mürgiklaas, les kõrves, ääretus ja põhjatus? Mispärast sel­ naispaaril' seda pakub ninatumal' lised kui tema surres erutavad hinge armas­ all tänaval, hõõglaternate kumal. tusega taevaiendude vastu? Mis on neile sääl selge? Kuid mina võiksin kõike seda saada teada, lennates taeva alla, olgugi tiritte kauaks. test. Mina tean tõde. Ja olen kurt nende kut­ Ütles ja — teostas. Tõmbund rõngasse, ta setele. Maa tütar, maaga olen lahutamatu. hüppas õhku ja säras kitsa lindina päikese Ning ta tõmbus kerra kivil, olles uhke ene­ kiirtes. sele. Kes loodud roomama, see ei suuda lennata. Sätendas meri üleni, heledast valgusest kae­ Unustades selle, ta kukkus tagasi kividele, tud ja süngesti lained tormasid vastu kallast. kuid ei purunenud, vaid pahvatus naerma... Nende lõvi möirgamises kõmises laul uhkes|t linnust, vabisesid kaljud nende löögest, väri­ Ennäe, milles seisabki taevaiendude veetlus ses võimsast laulust taevas. — kukkumises! Veidrad linnud! Maad tund- ..Vaprate meeletust ülendame lauluks!" mata, ahastades tema pinnal nad tormavad Vaprate meeletus — selles peitubki elutar­ kõrgesse taeva alla ja otsiv/ad elu selles kõr­ kus! Oo, julge kotkas! Lahingus vaenlastega vetavas tühjuses. Sääl valitseb ainult tühjus. Sääl on palju valgust, ent puudub sääl toit sa nõrgusid tühjaks verest... Ent saabub ja pole sääl tuge elusale kehale. Kuid nn Ueks, aeg ja su kuuma vere pisarad kui sädemed see uhkus? Milleks need etteheited? — Sel­ löövad leegitsema elu pimeduses ja palju jul­ leks, et varjata soovide meeletust, peita nen­ geid südameid süttub meeletust janust vaba­ de taha oma kõlbmatust tegelikuks eluks. duse, valguse järele! Veidrad linnud!.. Kuid ei peta mind enam — Mis sellest, et surid!.. Ent nende lau­ sellised kõned! Ma tean kõik ise! Ma nägin lus, kes julged ja tugevad hinges, sa elad ees­ taevast...- Ma tõusin üles, mõõtsin selle, kujuna igavesti, oled uhkeks sõjahüüdeks va­ elasin üle kukkumise, ent ei purunenud, vaid baduse, valguse poole! usun kindlamini veel enesesse. Las need,, kes ..Vaprate meeletust me ülendame lauluks!" ei suuda armastada maad, elavad enesepet- Vene keelest V. Vent.

214 Uni muistne: müürisakist Rikka käes taas au ja võim, lampide näed välgatust. kehv see vaevleb varjus. Sääl — vaid vesi pigimust, Paistab kuu. Ta kiirte lõim säält sa leiad unustust. hiilgab majaharjus, — Vari nurgast peidetust, mecltepingel lahendab, samas teine möödub sust. terav jooni mahendab, Naiscrinna \ilgatust heites oma uima näed — ning Õit, mis punab frakist. kiviriik! tuima. Vari teine — rüütel sirge, Kõiges aga peituks patt, või ehk mõrsja kirikust? kui ei oleks kuningat Kiiver, suled. Pale, kust kaitsmas tõtt ja trooni. õhkub laiba tarretust. Ära otsi ent paleed, Iloovikeüa kime kukk. sõbra südamesse teed Väravas ju kriiksub lukk. ega kuldset krooni. Üle läve lõbunukk Puistudest ta tuleb tumm, roimariga kaob täis kirge. ringi laternate lumm Tuul ent undab jäine, viil iv. öösse laotet. Öö on tühi, pime, võik. Rätiräbal kaelas lal, Ülal vilgub aknalõik. jäiseks irveks mütsi all Üks ta kõik ... hambad praotet. Vesi pigina on' must. Säält sa leiad unustust. Tlk. Heiti Talvik, Kolmas kuju. Sina kust, sina, varjust varju hiiliv?

ANTS LAIKMAA Oigest ja ebaõigest matkamisest

On hakatud viimaks ka meil matke kunagi muud teist nime veedetud harrastama ja korraldama ekskursioo­ kohast, kui ainult raudtee jaama ni­ ne, mis on õieti tervitatav meie kodu­ me, milliseni oli neil lunastatud sÕi- maa tundma õppimisel, kuna see dupilet. Et nad sealt jaamast olid sÕi- külg on meil kuni seni õieti unarale dutalud hobusel veel edasi 10, 20 või jäänud niivõrd, et mulle aastaid ta­ 30 km., ei see neid häiri, kõik kuulub gasi kiitles üks maal sündinud harit­ ikka raudteejaama nime alla. Kohale lasi, et ta ei tundvat oma sünnikoha kaasa võetud on pamp raamatuid, mil­ ümbrust ei rohkemalt kui umbes lVs lele keskendub kõik nende huvi. Nagu km. ulatuselt. Või nagu üks Tallinnas istub vaguni nurgas läbi terve maailma, (Eesti ajal) sündinud ja seal üleskasva­ põu ja taskud pakatamas raamatuist, nud keskkooli haridusega neiu, minuga noor venelanna ja kirjutab pärast loe­ möödudes Tallinna vanast auväärsest tud raamatuist uusi pakse raamatuid Niguliste kirikust, küsis, mis kirik see ja uusi tarkusi läbirännatud maadest olevat, see tähendab, et ta seda kirikut ja nende rahvastest ete. Nad on nii seni veel polnud näinud, vaatamata oma elu- ja maailmapimedad, et ma tean kahekümnele aastale, mis ta siin oli (ka hiljutisest ,,tsaari-ajast") üht vene elanud ning liikunud. Või nagu teine­ soost daami, kes oli komandeeritud kord samaseid noori daame minuga maale kooliõpetajannaks, oma sihtjaa­ Hiiumaast juttu ajades, selle kohta ma jõudes ja läbides jaamahoone, selle aralt tähendas, et see, Hiiumaa, kuu­ tagatrepil hõikas: „Iswostšik!" -— na­ luvat Soomele... Suvitades selli­ gu oleksid maakohad lihtsalt linnatä­ sed noored kuskil maal ei tea navad, kuhu küüdivad võõraid nagu

215 Ants Laikmaa Düsseldorfi akadeemia jüngrina a. 1892-93 teel Drachen- bergi tipule Königsvinterl linna juures Rheinimaal kunagi linnades jaama ees ootavad „is- vastu linnatänaval igale vastutulijale. wostšikud". Küsitledes kord üht linna- Tegin ükskord katset suuroma linlaste preilit, kas ta oskavat vahet teha här­ salgaga, kui olime jõudnud Haapsalust ja ning lehma vahel, vastas see: ,.Leh­ üle kitsukese merelahe Noarootsi, sel­ mal on sarved ja ta hammustab" ... See jaga pöördudes Haapsalule ja silma- lugu kõlab küll veidi anekdoodina, aga suunda võttes teisale, paludes järsku ma võiksin paraku oma isiklikest ko­ seltskonnal näidata mulle Haapsalut. gemusist serveerida veel mõndagi sel­ Koik otsisid nüüd Haapsalut sellest list „ anekdooti". suunast, kuhu mina vaatasin ja keegi Linlane on ju kasvanud üles müüride ei taibanud tagasi vaadata mere poo­ vahel, alias ,.kraavis", kus ta muud le, kus seisis Haapsalu üle kitsukese ei näe kui alatasa sagivaid inimesi ja lageda vee nagu peopesa peäl. orienteerub,,kraavi" külgedele ülessea­ Ja teinekord Helsingi lähedal poole- tud kraavinimede ja kraavi osade — sajapealise salkkonnaga metsa teel ühe majade — numbrite järgi. Vististi oli vana, üle tee kummarduva männi alt ka too õmbleja linnast pärit, kelle ame­ läbi läinud, küsisin, mis keegi oli tisildi 'roa aastate eest leidsin maal ük­ näinud iseäralikku, siis oskas osutada sikul metsamaja seinal, 5 km kaugel vanale längule männile ainult üks suurest teest ja teistest inimelamuist 12—13 aastane tütarlaps, kes oli õp­ Kui vähe linlane, kes on õppinud ik­ pinud, harjunud õhtuti ja öiti oma ka ainult omaette vaatama, end maal isa kaasas otsima ning uurima ja arru orienteerida oskab (nagu seda sanna vä­ panema taeva tähti. he oskab maainimene, kes on õppinud, Tähendab, me peame õppima nä­ harjunud kaugele suunda võtma, tõukab gema, kui tahame õieti matkata.

216 HENDRI ADAMSONK HALL HÄRG

ümber valgete lumitannerde Hall härg astub alla ammuden, on metsade hämar võra, kõik kohad on täis ta jõra; pilvi prohveti habemele sarnelden maa haliseb-soigub sammuden, ripub alla üle taeva tõra, kui toetab sinna sõra; ehatriip paistab nende narmenden kesk lumelagedat tammuden, kui miski tuldlõõskav mõra, et põrgugi põrand pörab, kuu pilvest pilve käib karelden, oma tohutu tugedes rammule kui tohutu kella kõra. ta vastase järgi jõrab. Kuu pilvest pilve käib karelden kui hädakella kõra. ehatriip paistab paksuden parveden kui miski tuldlõõskav mõra, näe, habe kohal sõnni sarvede ripub üle taeva tõra ja metsad ümber lumitannerde kui piirav! vägede võra.

Meile hakataksegi nägemist õpetama paremini tähele, mõtleb sügavamini, soodustatud ekskursioonide näol raud- arutleb segamatult. Puututakse kokku teil kui ka autodel ja omnibustel. inimestega otsekohe, kelledest oldi seni Aga hic haeres aqua: umbseist eemal, õpitakse neid tundma, huvi kitsaste akendega vaguneist ei saa tundma nende huvide, nende töö ning hulk midagi näha ja kitsastesse tegevuse vastu, see ,.austab" neid ja omnibustesse kulutuna saavad lap­ nad austavad, usaldavad siis ka teid. sed ainult loksutada, et nad peatus- ja Tekib vastastikune arusaamine ja hin­ sihtkohtades ei suuda enam väsimusest damine. Teile tuldakse siis paremini magadagi. Hea, kui nad veel kraavis vastu, kui tuldakse vastu kuumal ki­ pole käinud ja nende luud-liikmed on bedal tööajal mööda "maanteed veni­ terved. Laidan seepärast ära kõik sel­ vale hulgale, kellele suhtutakse kui lised „ ekskursioonid" — kihutamisea! asjatult logelejaile, kellele ei suu­ omnibustel ja autodel lastele kui ka deta ega soovitagi anda sagedasti süüa vanematele inimestele. Neist võib ,.lõ­ või öömajagi. Vaadatakse neil© kui bu" tunda see, kellel enam muud teist „tülitajaile". kihku veres ei ole. Lastele ei anna sarna­ Seepärast: malkakem üksikult ja sed kihutamised midagi head, kui ai­ jala — pikkamisi ja mõnuga. Jalgsi nult vanematele muret nende (laste) rännates ja üksi vaadeldes õpib ini­ „ekskursioonide" vältel. mene rokem, ei kärise ta tähelepa­ Milline oleks aga siis see õige ja nu tükkideks ja pealiskaudseiks nagu õilsam matkamisviis? Ikka jala ja hulga seas rännates. Üksikult rända­ võimalikult üksi! Kus hulk koos mine ei väsita, vaid ergutab, kosutab, on, olgu ka kahe või kolmekesi, ei karastab ihu ja hinge, annab koge­ ole enam ühtlast huvi ega omaette ole­ musi, kasvatab, on õilsam ja Õpetli­ mist (ehk olgu siis kaasas õige terane kum sport. Peale selle ei ole soovi­ juht), pöördub tähelepanu tahtma­ tav aina suuri teid käia, sagedasti on tult mööda sihist ja läheb pealiskaud­ need igavad, vaid tõmmatagu kaardile seks. Hulgal (massil) ei oi© vastutus­ joon mööda külasid ja ühendatagu tunnet ja „mida rohkem koeri koos, nende kaudu suuremad keskused üks­ seda vedelam on lake" — nägemine, teisega. Nii nähtakse enam maa s i- nauding, õppimine. Üksikult rännates see! u. nähakse kõige paremini, paneb rändaja All ons siis!

217 ALBERT ÜKSIP EESTI LOODUS

Eesti loodus ... Üpris laiaulatuslik piirjoonest võib tähele panna huvita­ teema! Selle, n. ü. sulgude avamine vaid ,,kallakuid", üleminekuid lääne üksnes juba on paksu köidet nõudev! resp. ida vormide suunas. Äärmised ,,Eesti Nooruse" toimetus oma noorus­ punktid läänes kui ka idas on muidugi likus muretuses on asetanud nende ri­ kõige erinevamad, nii et kui näiteks dade kirjutaja mitte vähemasse kitsi­ Narvas võib väga hästi läbi saada vene kusse, kui tal tulnuks, näiteks, avaldu­ määrajatega, siis Kihelkonnas jääb da kas või ,,eesti nooruse" üle (väikese nendega hätta ja tuleb abiks võtta Sak­ tähega !) ... sa resp. Rootsi määrajaid. Kui mõnd Kõigepealt juba looduse mõiste mää- loodusteadlast talle teadmata tuua Saa­ ritlemine — teadusliku või igapäevase remaa lääneossa ja seal tal silmad lahti tarvitamise seisukohalt! Seal, kus tea­ siduda, siis võib ta arvata, et viibib dusejünger näiliselt paljal soolakas- kuskil Saksamaal või Lõuna-Rootsis. savisel mererannal uurib haruldasi kü­ Sama tugevat effekti saavutame, kui lalisi — soolakutaimi, ütleb tavalise asetame ta Irboska ümbrusse, kus terve selge aruga varustatud talupoeg, — maastik on nii Kesk-Vene tüüpi, et on ,,siin pole ju mingit loodust, pole iial hästi põhjendatud selle ala nimetus — olnudki." Nii lähevad lahku arvamised Estonia Sarmatica! ühe ja sama kohta. Millistel põhjustel tugeneb selline looduse vaheldavus? Kõigepealt juba Tavaliselt mõistavad inimesed loodu­ mere läheduse 1, mis k 1 i i m a 1 i- se all vormide ja värvide kontrasteeri­ seit mõjustab nii taime, kui ka loo­ vat mängu, ta lopsakust ja ilu; loodus mariiki. Nii on Eesti põhja-, eriti aga on aga enamikule seega elav pilt, suu­ lääneosa merikliima valduses, lõuna-, re looja kunstiteos. Mõjub loodus ini­ resp. ida osa kontinentaalse kliima mesele kui kunstiteos; mõjub ta ilu­ mõjus. Sellele kliimalisele vaheldavu- meelele, siis alles kõneldakse loodu­ seie seltsib veel pinnase k emis mi sest. Puudub loodusepilt, siis pole vaheldavus: lubjarikkus põhjas (läänes) mingit loodust, Puise mehe klassikalise ja lubjavaesus lõunas. Sellest asjaolude üteluse järgi. kompleksist on siis sõltuv looduse Looduse, eesti looduse võludest rikkus läänes ja põhjas ja suh­ kõnelevad teile samas numbris teised teline vaesus (liikide vaesus) 1Õ u- — loodusimetlejad kunstnikud-matka- n a s, kuigi see võib tavalisele vaatle­ jad. Mulle lubatagu, vastavalt toime­ jale näida kummalisena ja ebausuta­ tuse soovidele, mõne reaga iseloomus­ vana. Lisaks kõigile on Lõuna-Eesü, tada eesti loodust teaduslikust seisu­ oma maaharimisele ja põllutööle sood­ kohast. sama pinnasega, tugevasti kultuuride Vaatamata oma väiksusele ei ole all, ning loomulikule, algupärasele Eesti siiski nii ühetooniline loodusli­ loodusele on pandud tõkked. See­ kult, kui vast võiks arvata, või võib pärast, on loodusteadlane vähem huvi­ näida, vaid pakub küllaltki vaheldust tatud Lõuna-Eesti loodusest ja loeb ja põhjendatud üleminekuid. Nii on teda „vaeseks", kuna ta siin märksa huvitav märkida, et Eestit läbis­ vähem leiab endale huvitavat metsikut tab tähtis taimiegeograafili- loodust ta puudutamatuses, kui näi­ n e piir, mis teda jaotab kaheks — teks põhjas. Kultuurtaimed ei kuulu Ida-Euroopaja Kesk-Euroopa loomulikku loodusepilt!, nad on siia provintsidesse kuuluvaiks osadeks. See enam-vähem vägivaldselt paigutatud piir läheb praegu puhtalt põhjast—lõu­ ning kaovad kohe, kui kultuurist loo­ na, umbes liinil: Võsu—Jäneda—Türi butakse. Üks näide. Igaüks tunneb ruk­ — Kõpu—Mõisaküla (prof. T Lippmaa kilille, ning keegi vist ei kahtle ta kuu­ taimegeograafiline liigestus). Sellest luvuses eesti floorale. Ent kui kujuta-

218 me ette, et mingil põhjusel maahari­ ja lihtsalt peab esinema teiste mine (põllutöö) meil Eestis kaoks, siis rõhujana! Kuid olukorra muutudes kaoks ka rukkilill meie taimestiku võivad tulla võitjateks (rõhujateks!) aga koosseisust, olgugi et ta igatahes mitu ka teised liigid... sada aastat siin on püsinud eesti taime­ Et kaitsta niisugust põlist loodust na. Niisuguseid, inimese tegevust ja ta h u V i t a v a i d mälestusmärke ini­ saatvaid taimi on terve rida. Kaob mese ahnuse, kui ka sageli rumaluse inimene oma tegevusega, kaovad ka eest, — on kõikjal (ja ka meil) loodud nemad jäljetult.. . nn. looduskaitse. Selleks antakse Floristi huvitab seepärast esmajoo­ seadusi ja määrusi ning pannakse nes see, mis on põline, mis püsib, ametisse vastavad hooldajad. Suuremad mis on truu oma maale, oma pin­ või väiksemad maaalad, mis on nii või nale ; mis ei olene inimese tahtest ja ta teisiti huvitavad (on tüübilised, sisal­ vahelesegamisest looduse käiku, vaid davad huvitavaid esemeid ja liike, mil­ mis allub looduseseadustele. Muidugi, liseid meile, ja veel suuremal määral tuleb ka seda püsivust võtta suh­ tulevastele sugupõlvedele, kõnelevad en­ teliselt; aegade kestel toimuvad pikal­ distest aegadest), — eralldatakse, dased muutused looduses (kliimas, pin­ kas täielikult või osaliselt kaitse­ nases, pinnavormides jn.e), mis soo­ aladeks ehk reservaatideks. Üks dustavad ühti vorme ja ebasoodustavad suurimaid reservaate maailmas on kuu­ teisi. Tekivad uued eluvormide gru­ lus Yellowstone'i park Ühendriiges, pid, uued ühiskonnad, ku s ühe d mis on oma pindalalt V5 Eestist! Ka on ikka rõhujad ja teised rõ­ meil on viimastel aastatel loodud mitu hutu d. Kuldne ajastu, kus1 ei ole reservaati. rõhujaid ega rõhutuid, on mõeldav ai­ Vaatamata seadustele ja määrustele nult eksperimendi kunstlikes raames ... ei ole siiski loodus veel kaitstud, kui „vaba s" looduses niisugust vabadust rahvas oma enamikus ei ole läbiim­ ei leidu! bunud mõttest, loodu se kaitse va­ Vahest toodud väite tõendamiseks üks jadusest. Niisugune mõte on aga pike- näide. Meie kliimas on meil praegu maaja kasvatuse resultaadina ai­ valdavaks puuliigiks kuusk. Kui mil­ nuüksi mõeldav, ning ses suhtes oleks legi pärast Eestis tekiks olukord, et eesti noorusel suur ja õilis ülesanne kaoks igasugune inimtegevus (maa ha­ täita oma laialdase, tiheda organisatsi­ rimise, metsakasutamise ja põllutöö ooni võrgu kaudu. Loodusesõprade rin­ kujul), siis kattuksid varsti meie kul­ gid ÜENÜ osakondade juures aitaksid tuurmaad metsaga ja n i m eit k u u- palju kaasa loodusest ja ta kaitsest semetsaga. Sest niikaua kui on klii­ arusaamiseks. Ja nii oleksime oma ma meil selline, nagu ta on käesoleval kultuuris jällegi samm edasi pare­ ajal, on kuusk see puuliik, mis on ma tuleviku suunas! teistest kõige» konkurentsivõimelisem Sellega lubage lõpetada.

219 ALEKSANDER MÖLDROO TEEKOND BALKANILE

Belgrad. Belgrad — serbia keeles Beograd, Jugo­ slaavia kuningriigi pealinn, asub miaalikal Balkani mäestiku eelkõtrgendikul. Viimane küünib Save jõe suubumise kohal Doonau jõeni. Linna piirab koiatest küljest vesi. On harva leida linnu, millledie asend oleks nii kaunis.- Vahest väiks Belgradi selles suhtes võrrelda vaid Konstantinoopoli või Stockhol­ miga. Doonau jõgi, mis pikkuselt Euroopas teine, piirab Belgradi, ning on tähtsaks laevateeks Lääne-Euroopa ning Balkani riikide vahel. Doonau ja Save kõrgetel kallastel püsib tänapäevani veel vanaaegne kindlus. Ivale- megdan. Belgrad on väravaks, mille kaudu levis Lääne-Euroopa kultuur Balkanile. Seda näi­ tab meile linna hoogne kasvamine, suured kiviehitused, mis ameerikaliku kiirusega on püstitatud maailmasõja lõpul. Need anna­ vad tähelepandava tunnustuse linna jõuku­ sest. Reisija, kes on huvitatud vana Belgradi ilmest, võib leida veel üksikuid vanu ehitisi — muljutud katustega ja ettenihutatud aken­ dega türgi majakesi, Invis just kui peidetud pilvelõhkujate rägastikku. A. Möldroo Need järelejäänud ehitised on tähelepan­ davad oma ehitusviisi poolest. Eriti silma- torkav omapärase arhitektuuri poolest on nn. ajaks, sest suure rahvasterändamise ajal võit­ prints Pauli loss. Selles asub praegu kunsti les mitu rahvast Belgradi pärast. muuseum. Teine tähelepandav ehitis on vana Alles kuuendal sajandil õnnestus keiser Serbia ülikool. Neis ehitusis peegeldub idamaa Ju.stinianusel uuesti haarata Belgradi Bütsantsi puhas bütsantsi stiil. võimu alla. 11. ja 12. sajandid olid Belgradile. Juba vanal ajal viisid Belgradi kaudu õitseajaks. Kui ungarlased tulid oma prae­ Kesk-Euroopast, Saloniiki ja Konstantinoopo­ gusele kodumaale, sõdisid nad Belgradi pä­ li tähtsad ja strateegilised ja kaubanduslikud rast kreeklastega. Siiski jäi linn seekord teed. Viimased olid ühenduses Lõuna- ja Ida- kreeklastele. Kui serblased 'Nemanjuci dü­ Euroopa ühelt- ja Aasia vahel teiseltpoolt. nastia ajal saavutasid suurema võimu, püüd­ Oma geograafilise asendi tõttu oli Belgrad sid nad Belgradi vallutada, ning lõppeks saigi sageli vanal, kesk- ja uuel ajal veriste võit­ nende esimene kroonitud kuningas linna kreek­ luste keskkohaks. Vaevalt leidub linna, mil­ lastelt oma kätte. , les olnud rohkem valitsejaid kui Belgradi^, Siit peale algab Serbia valitsejate vahel­ samuti leidub vähe linnu, mis omanud rohkeni dusrikas ajalugu. Tänapäeva Belgrad on il­ nimetusi kui Belgrad. melt rahvusvaheline. Linn on suurel määral Belgradi nimetati omal ajal ,,Singidunum", euroopaseerunud: siledad asfaldi ja tamme­ ,,'Nandor-Fehervar", „Beli-Orad", „Dar-ul-Dji- parketist tänavad läbivad linna, ' kerkivad had" ja ..Alba-Greka". mioodsed suured ehitised; nende varjus jää­ vad unustusse vanad Aasia kultuuri jäänused. Juba hallil vanal ajal, kui valitsesid Bai- Vahetpidamata näeme elavat liiklemist koh­ kanil illüürid, oli Belgrad tähtsaks kauban­ vikutes ja ajakohastes restoraanides kihab duslikuks keskkohaks. Nende valitsuse iga pidevalt elu. Mitte ainult ilmelt, vaid ka kestis kuni neljandama sajandini e. Kr. Siis elult on Belgrad üks originaalsemaid linnu langes Belgrad keltide katte. Keltide ülemva­ Balkanil; vaevalt leiame nii suurt kontrasti- litsuse all oli Belgrad kuni esimese sajandini rikkust kui siin. Juba raudtee jaamast välju­ p. Kr.; siis vallutasid linna roomlased; vii­ des silmanne rohkearvulisi näruses rõivastuses mased kindlustasid Belgradi veel suuremal cVöaanlasi, kes pakuvad endid pakikandjaiks, määral. Tänapäevani on veel säilinud vanad või on valmis igasugusele juhuslikule tööle. roomaaegsed kindluseväravad Kalemegdanis. Kuid see esimene ebameeldiv mulje vaibub Kui Rooma keiser Theodosius Suur jao­ vähehaaval, ajakohastele nõuetele vastavad tas oma riigi lääne- ja idapoolseks, sattus võõrastemajad hoolitsevad reisija 'mugavuse Belgrad Bütsantsi alla, kuid ainult lühikeseks eest. ,

220 Minu Belgradi saabumise ajaks oli jaanuari­ kuu algus. Siis kattis Belgradi niiske udu ning olid vaheldumisi vihina- ja lumesajud. Vaatamata sellele, et Belgradis valitses niiske ]sa vihmane lõunamaa talv, oli siiski heameel sattuda põhjamaa külwast märksa soojemasse kliimasse. Belgradi talv kestab vaevalt 2 kuud, siis ärkab kevad oina. soojusega ja võtab kiiresti võimu om!a kätte. Meenutades omi matke Lääne-Euroopa rii­ kides, pean tähendama, et Balkan oma sünge ja vaheldusrikka ürgjõulise loodusega äratas mu hinges palju senitundmatuid tundeid. Juba Belgrad pakub palju huvitavat nii etnograa­ file kui ka kunstnikule. Linna äriala sarnaneb Lääne-Euroopa linnade omale. Suured moodsed äriruumid ja vitriinid rohkete väljapanekutega annavad tunnistust elavast ärilisest tegevu­ Turg Sarajevos. sest. Eriti torkab silma igasuguste oriendi- kaupade erikaubamajad ja vaipade rohkus. Serblane armastab kaunistada orata kodu vaipadega. Riiklik kaubamaja oima rahvapärase jõid'', ..Kolm talupoega". Omapärased on ka kodukäsitööga on meeldivaks ostukohaks tu­ leivaärid ja rahva söögimajad, mis samuti ristidele. Eeskujulikud on linna turud, mis kui kaianad asuvad suuremalt jaolt madalates väärivad tähelepanu oma eluskala basseini­ ehitistes. Leivaküpsetamine sünnib kõigile dega ja juurvilja rohkusega. Elumaksimusie nähtavaloleva vitriini taga. Rahvustoidud val­ indeks vastab ligikaudu Eesti omale. Vaid mistatakse harilikult juureviljast sealihaga, tuletikud, tubakasaadused ja suhkur on tun­ mis paprikaga segatakse. Rahvustoiduks on ka duvalt kallimad riigi monopoli tõttu. Selle­ hapupiim, mis tunduvalt kallini! kui rõõsk- vastu on eriti odavad viinamarja-veinid, ning piim; hapupiima valmistatakse piima eriliselt sügisel marjade hooajal on kcdkjal kättesaa­ keetes, ta on väga maitsev ja kefiiri sarnane. davad lõunamaa puuviljad. Vaadeldes linnaelu Kui õhtutel Belgrad särab tulede meres ja liikumist, torkab silma ehitatavate majade ja linna ehitised peegelduvad vastu tänava rohkus. Ehitatakse peamiselt 5- kuni 8-kord- sillutises, siis kostavad ..Kaianadest" idamaa seid. Tähelepandav on majade vundamendi viisid ning mustlase viiul kaebab ja kutsub, suur sügavus, mis sageli ulatub 5 süllani. sulades ühte tänava liikumise müraga. Siit- kuuldub lehepoiste ühetoonilisi hõikeid, tram­ Reisija, kes on külastanud Belgradi 10 mid ja autod kihutavad mööda siledaid täna­ aastat tagasi, võib märgata linn,ailmies suurt vaid, valgustusreklaam. mängleb sädeides öö­ muutust ning tugevnenud Lääne-Euroopa mõju. pimeduses — kõikjal kihab elu. Elanikke on tänapäeva Belgradis üle 300.000. Kaunis on Belgrad öösel, kui vaadelda Gmia ehituslaadilt on enamjagu maju moodsed, Kalemegdani kõrgest pargist seda tulede sära­ ning valitsuse hooned, mis asuvad peamiselt vat looklevat mängu. Tähistaevas katab öö- Miloša Velikog'i tänaval, on rooma stiilis ja pimedust, kaugel ühinevad linna tuled mus­ jätavad imposantse mulje. Mainitav on äsja­ tendava taevavõlviga, paistab, nagu ei oleks valminud Postipeavaltisuse monumentaalehitis, lõppu sellel tulede merel. All sügaval voolab mis tähelepandav oma bütsantsi-stiili poolest. Save jogi, liuglevad pimeduses üksikud tule- Omapärase ilme annavad linnale albaanla­ kesed. Kaugemal taevavõlvil kumab Zemuni sed, kes tulnud rahvariideis pealinna otsima (Zemlini) linna kuiwa . .. Kalemegdani kind­ teenistust. Neid näeb kõikjal kõndimas täna­ luse siluetid kõnelevad tummalt, minevikust... vail, saag ja kirves käevarrel,. mlääMdinud räba­ Nii päeval kui õhtul on Kalemegdan belg- lates ning süngete nägudega, valmis leppima radlaste armsamaks jalutuskohaks. igasuguse juhusliku tööga. Serblased on iseloomult heasüdamlikud ja Kuigi Belgrad viimasel ajal suurel määral lahked külaliste vastu. Sajandite jooksul sõ­ euroopaseerunud, on siiski märgatav idamaa dades karastatud ei ole suutnud aeg kaotada mõju. Seda näeme säilinud vanades „Kai'a- rahva omapära. nades" (restoran-Jkohvik). Kafanad asuvad ta­ Rahvakombed on muutmatud ka tänapäeval valiselt väikestes iseloomulikkudes majakes­ nii linnas kui ka maal. Meeldivaks elamu­ tes, mis stiililt meenutavad bütsantsi mõju. seks oli külastada serbia perekonda. Vastu Neid haruldasi ehitisi, mis kõnelevad linna võttes oma külalist kostitab teda pereproua minevikust, ähvardab moodne Belgrad lamlmu- eeskätt marjakeedisega ning klaasi veega, lõ­ tada. Suurem osa ongi juba lammutatud. Ka- puks serveeritakse türgi kombe järgi musta fana on serblasele teiseks koduks. Siin puh­ kohvi. kab ta, joob musta kohvi türgi laadiliselt väi­ Nagu teame, on serblased õigeusulissed. Pa­ kesest tassist ning rüüpab külma vett peale. ganausu ajast peäle oli perekonnas korn^ Leidub omapäraseid kafanade nimetusi; kõige beks pühitseda perekonnaisa nimepäeva nn. vanemaks, tuntuimaks ning armsaimaks bo­ „slavat", see komme on säilinud tänaseni. heemlaste koonduspaigaks on „Kolm kaapu". Kui perekonnas tuleb ..slavapäev", siis kin­ On veel: „Kaks põtra", „Noor araablane", nitatakse maja lulksele lilledest pärg, ning ^Kindral Gum", .Maavärin", „Must hobu­ majaproua keedab suure pajatäie läätsi, mida ne", „Kuld hobune", „Kalcs, kes vendlust siis külastaja oma kohustuseks peab sööma;

221 Belgradi muuseumid ei ületa kogude rik­ kuse poolest provintsi omi. Tähelepandav kunstigalerii on asutatud ning kogutud prints Pauli poolt. See asub vanas Serbia kuningate ajaloolises lossis, mis ehitusviisilt bütsantsi stiilis. Maja esikülg mõjub massiivselt ja imposantselt; ent seesmiste ruumide jaotus vastab tolleaegsete valitsejate ühisatele elu­ viisidele. Eriti paistab silma võrdlemisi suure pinnaga muistne troonisaal. Saali keskel tõuseb põrand paari astme võrra kõr­ gemale ning kerkib puusamlanastee baldahiini- taoline ehitis. Seda ruumi täidavad peamiselt Jugoslaavia suurema meistri-kujuri Meštro- vici arhitektoonilised kujud. See galerii annab võrdlemisi hea ülevaate tänapäeva serbia kunstnikkude loovast tööst. Rohkesti välja­ Spliti üldvaade panekuid leiame veel inglise, vene ja prant­ suse ning saksa silmapaistvate kunstnikkude töödest. sel päeval on külastajaid ja õnnesoovijaid Rahvamuuseum, muis asub Miloša Velikog'i palju, isegi riigi pooli on seadusega lubatud tänaval, võtab oma alla kolmekordse maja. puududa ametist ,,slavnpäeval''. Kuid ruumid on ebasoodsed rikkalikkudele Vaevalt leidub kuskil kaunimaid kombeid, kogudele, mis korratult paigutatud pimeda­ kui on lihavõtte pühade ajal Serbias. iNeed tesse kitsastesse toakestesse. Siin võime jäl­ pühad on tõsises mõttes laste pühadeks. gida Serbia ajalugu. Leidub isegi originaalseid Iga perekond valmistub aegsasti pühadeks. esemeid vanast, Kreekast, Roomast ning Egip­ Et mudilastele valmistada sädelevat rõõmu, tusest, j on kombeks lastele lihavõtteks valmistada Tähelepandav on ortograafiline muuseum, uusi rõivaid ning jalanõusid. Vaesemaid, kel­ leiame üle 10 000 eseme, mis kõnelevad Bal­ lel puudub selleks aineline võimalus, on kunin­ kani minevikust. Muuseumi vaatamine on kõi­ ganna heldel käel abistamas. gile maksuta. Iga laps saab lihavõtteks kingituseks väi­ Nagu riik hoolitseb koolide eest, nõnda kese metallist rahvusvürvilise lindiga kellu­ peab ta ülal kõiki kuningriigi teatreid. Bel­ kese. Esimese lihavõtte püha hommikul mudi­ gradi ooperis tutvusin Jugoslaavia teatri ja lased kogunevad kogu misek oht adesse, ei osa kunstiga. Ooper võrdub oma kunstiliselt ta­ võtta jumalateenistusest. Peale kirikut on et­ sapinnalt keskpärase Läänc-Euroopa teatri­ le. Ka pöördlava tehniline külg ja valgustus te nähtud kuningalossis lastele Jaud maius­ ei moodusta midagi ebaharilikku. Kõik teatri­ tustega. Liigutav on silmapilk, kui näed ki­ tegelased kuuluvad riigiteenijate hulka, neil on rikust väljumas lapsi värvirikkas rõivastu­ pensioniõigus ja nad on garanteeritud põhju­ ses, väiksemad ees ja suuremad taga. Kaugele seta vallandamise eest. kostub kellade helistamine. Nägudel peegel­ Südamlikud mälestused seovad mind popu­ dub otse kirjeldamatu rõõm'; nii sammutakse laarse serbia kunstniku N. Bcševiei pere­ laulu ja helide saatel peatänava — Kralja- konnaga. Pereproua on eestlanna, kes lõpetas Milana kaudu kuningalossi poole. Roomas kontserva tooriumi, on Belgradi kõr­ Sel silmapilgul on keelatud igasugune lii­ gema muusikakooli õppejõuks. Ta on võitnud kumine tänavail, mida läbistab rongikäik. Tä­ oma esinemistega üldist tähelepanu. Oli meel­ navad kogu ulatuses on laste päralt. Rahva­ divaks vahelduseks kõnelda kaugel kodumaast massid jälgivad kõnniteedel rõõmukiilluses jälle eesti keelt. saiitouuvaid lapsi, kõigil nägudel säramas rõõ­ mus muhelus. Nii sammub noorus ühes keva­ Jugoslaavia kujutavad kunstnikud on end dega süngel Balkanil, kelle ajalugu sarnaneb organiseerinud kutseühinguisse ja korraldavad meie põhjamaa rahva ajaloole. sageli näitusi. Linnavalitsuse poolt on tasuta Jugoslaavias, välja arvatud Kroaatia, ei ole tarvitada antud kunstnikkudele vanem linna seisuste vahesid, isegi kuningas on võrsunud maja, milles leidub üksikuid ateljeesid, mis kunstnikkude poolt oma maitsele vastavalt Montenegro talupoja seisusest. Sagedad on ümber ehitatud. Kalemegdani pargis asub nä­ juhtumised, et ristiisaks vaese talupoja pe­ gus ampiirstiili hoone ajanõuetele vastav rekonnas on kuningas. Eriti populaarne oli kunsti paviljon „Tsveta Usoric", mis silma­ kuningas Peeter, Marseille'is mõrvaohvrina paistev näituse spetsiaal (ruumidega. See kuus- langenud kuningas Aleksandri isa. Alati vii ti-paviljon on Balkani noore, lõkkele löönud bis ta vaesemates perekondades ning hoolit­ kultuurile kauniks teerajajaks. ses kõigiti oma rahva hea käekäigu eest. Peale maailmasõja lõppu on Jugoslaavia ha­ Jälgides serbia kunsti ajalugu, näeme riduslik tasapind jõudsasti tõusnud; üle riigi keskajal rooma ja bütsantsi mõjude vahelist on loodud tihe rahvakoolide võrk ning koolis­ võitlust. Serbia kloostrid ja kirikud, mis ehi­ käimine on tehtud sunduslikuks. Kõik koo­ tatud sellel ajal, näitavad kord võitlust, kord lid algkoolist ülikoolini on rahvale kätte­ jälle romaani ja bütsantsi stiili liitumist. saadavad tasuta. Üldiselt hoolitseb riik vää­ Kui Serbia riik tõrjuti keskajal Aadria riliselt oma kodanikkude haridusliku tasa­ merelt eemale, siis võitis bütsantsi stiil. Büt­ pinna . tõstmise eest. santsi stiil pidi parajasti kujunema mingi-

222 suguseks serbia rahvusstiiliks, kuid sellele ga tüürib sirgjooneliselt Jugoslaavia rahvaste tegi lõpu türklaste pealetung. rahvusliku sünteesi poole. Türklaste ajal ehitati kirikute asemele mo- Tema töödes avaldub suurejooneline arhi­ šeed, eeskätt Bosnias ja Hertsegovinas, kus tektooniline skulptori vaim. suurem osa slaavlasi oli muhameediusku. Alles plärast Serbia vabastamast 19. sajan­ Mestroviei viimastest töödest on maini- dil ilmusid maalikunstnikud, kes maalisid tav Kalemegdani pargis püstitatud kolossaal­ ilmalikkudele teemadele. Asjaolu,, et ajaloo ne ilmasõjas langenud prantslaste mälestus­ maalimine sündis peamiselt saksa eeskujul, on sammas ja Splitis (Spalato) Diokletianuse seletatav rahva hingelise seisukorraga, kelle palee esisel Moosese suur pronkskuju. kallal ajalugu oli palju patustanud ja kes veel Kuna minu reisi eesUiiärk oli igakülgselt nii palju lootis tulevikust. tutvuda Jugoslaaviaga, siis leidsin südamliku Uuema kujutava kunsti suuna esitavad eks­ vastutulekut Balkani kunstnikkude-Kolleegide pressionistid Vukanovie, Pavle Jovanovic, Bi- poolt. Mul on meeldivaks kohustuseks mai­ jelic, Milieie ja N. Beševie. Aga kuigi kõi­ nida Jugoslaavia Press-büroo juhatajat dr. gel sellel üldjoones euroopaliku tähendust ei Mika Radovanovici, kelle lahke vastutuleku ole, on siiski Jugoslaavia kunstiajaloos maa­ tõttu võimaldus mul priisõit riigiraudteede ilma kuulsusega nimi: Ivan Meštrovic. See l klassis. kuiur on sündinud üalmaatsias; nüüd elab Suure seesmise rahuldustundega algasin ta Zagrebis. pikka ja meelepärast reisi, et näha rahvaid ja I. Mestrovie ei ole mitte ainult suurejoo­ maid, puutumata loodust, mis kõneleb mitu­ neline, vaid ühtlasi ka geniaalne lõunaslaav- sada aastat kestnud rahvaste heitlusest elu lane; tema kunst on rahvavõitluse sümboliks ja surma eest.

HANNO KOMPUS Miks meelsasti matkan jalgsi

Mui on sõpru-mootorraitureid, kes on vai­ mustatud oma Indianist või Harlcyst, mida nad järelmaksuga ostnud, — mina olen vai­ mustatud omast kahest koivast, mida ema mulle sünnipäevaks kinkinud ja mis mitte midagi, ei maksa. Kuid nad on hindamatud: kannavad mind, kuhu tahan ja millal tahan, ega vaja nad lukuseppa ega bensiinijaama. Surisevad vaid mõnusaisti, kui kilomeetreid kakskümmend päeva jooksul maha tallatud. 1 ni. — see on umbes kaks mõnusat jalu- tussammu; 1 km. (1000 ni.} — see on siis 2000 sammu; ja 20 km. teevad välja, ütleme, 10 000 sammu, — jala tõstmist, astumist ja jalatõuget. Eks see ole juba paris1 kena sport? Egas jalad üksi, kogu kere saab oma. Hanno Kompus Laua taga istuja kossunud rind kumerdufo seljakotti taludes, õlad ja turi tugevnevad se rütmist. Linnas elatakse öösel, mil sama kandamit kandes, kops tuuldub värskes maal magatakse. Linnas on hooaeg talvel, õhus, nahk kerge särgi all naerab päikese mil loodus puhkust peab; maal aga on hoo­ ja tuule kläes. Vibutad keppi käes ja vile aeg suvel, mil looduski toimib. Ja kevade tuleb vägisi huultele. Ning silmad, uudis­ tulekust ei teata linlasele esimene lõokese himulikud nagu silmad kord juba on, silmiad ÜSõritus, vaid vastutuleva neidise kevade-kü- uitavad ringi ja rüüpavad kõike, mida lin­ bar... nas ei näe, sest et seda seal ei ole. See sõltumatus looduse rütmist on vas­ Olen maapoiss, kuid linnastunud. Kas tea­ tu looduse seadusepärasust Iga eksimus sea­ te, mispoolest linn erineb maast? Linn on duse vastu toob aga karistust: üle- teinud enese sõltumatuks loodu­ töötus, närvilikkus, tüdimus ja muud kor-

223 Foto Hanno Kompus.

Vastseliina lossi varemed.

ratused on tulemuseks. Ravi k s tuleb Muide, loodust tundma õppides1 õpime ka minna loodus s e, nimelt ni inna ja kodumaad tundma |a see teeb jalamat- mitte sõita, kamise ühtlasi mõnusaks. .Mootorratas ja auto keset loodust, see oa Kui käime päevas keskmiselt 20 km., siis midagi vägivaldset. Kaugusi tuleb vallutada kulub selleks 4—5 tundi, olenedes mitte sel­ samm-sammult, mitte aga neist läbi kihutada lest, kui käbedad oleme käima, vaid sellest, ühest otsast teise. Auto ja mootorratas nagu kui hoolsad ja isukad ringi vaatama. ühe ropsuga lõikavad loodusest läbi, nad ei Ent So km. autol või mootorrattal on poole läbista teda, ei viibi tenias. Nad veavad lin­ tunni tee — politsei poolt lubatava tunni­ na hoolimatust looduse vastu endaga kaasa. kiiruse juures, k—g tunniga näeb ometi roh­ Meie aga vajame just andeksandmist selle kem', paremini ja meelejäävamalt, kui J/g tun­ hoolimatuse pärast. niga! Kui üldse oleme võimelised nägema! Selle hoolimatuse parimaks võrdkujuks on Kõiva kaldal laiub kümneid kilomeetreid kreissaag või nn. jooksev lint — teate, nagu puisniit, seal kaslvab- tamlmi, tmisi hargne­ autotehases, kus ühes otsas on "mingi mitto vad otse maapinnalt, pärni imetaoliselt si- midagi lindi peäl, mis jookseb ühe töölise nakasroheliste, nagu lakeeritud läikivate leh' eest teise ette, kes kinnitavad tüki tüki järele tedega, ja jõge palistavad suured, sulgvõrased sellele risule külge, ikka sama tükk ja sa­ hõbepajud, nagu udukuhjad. Ning tundide kau­ mad liigutused, kuni teisest otsast tulevad pa ei ühtki inimest. valmis autod välja, üksteise järele, lõpma­ Seisad päikese veerengul Irboska ürgorus. tult» vahetpidamatult. Taevas hõõgub oraanžis Leegis; pikad violetid Iga loomulik töö on rütmiline, kus vahel­ pilvetriibud jooksevad tast üle. Noor mänd duvad kasulik ja, töö mõttes, kasutu liigutus. joonistub imevaheda siluetina sel taustal, nii Nii raiume puud, saeme, külvame, niidame et arvad kõiki ta okkaid ükshaaval võivat — teine liigutus jookseb tühja, on paljas lugeda! Kauge mets on kui laapisest lõigatud, hoovõtmine. Aga inimene leiutas selle edasi- oru veerud kui smaragdiga kaetud. Ning kõik tagasi liigutamiste asemele ringikujulise lii­ kordub veel kord nagu hinge kinni pidava jär­ kumise, kreissae, kus midagi ei jookse ve pinnas. (Ei ühtki hingelist!) tühja, jooksvia lindi, kus pinge on pidev. Kassari laiu kõrgel kruusiaseJjandikuI seisab Tulemused on rohkemad, kuid kulutus riiüs- kadakate tihnik. Vaatad päri päikest, mille tavam. Pealegi inimene kaotas sellega rütmi. viimsed kiired teda riivavad — üksainus lõ- Linnaielu ja linnatöö on ka midagi säärase kendus oliivikas tulesi ja tuhandes! tulekeeles. kreissae taolist. Midagi jooksvast lindist on Eemal aga pastellsinine meri kuldse liivalaiu ka autos ja mootorrattas: ka nemad ei tunne ribaga, miile kohal ujub pärlmutrine pilveke rütmi. Loodust tundma õppida aga tähendab siidises taevas. (Ei ainustki inimest!) uuesti ta rütmi tunda saada, ta muutustega Kas seda kunagi näeb automees või moo­ kaasa liikuda. Ainus rütmiline liiklusvahend torrattur? Kus sa oled käinud, seda ja aga on me omad koivad. ainu/t seda oled ka tõesti näinud.

224 Soome Noorsoo Liidu suvipäevilt ?°^ A90 ^«M

Soe junni tuul hajutab merepinnal pikka­ misi udu. Tasane lainetus loksub laeva külgi- pidi, ja pa;ar kajakat tiirlevad ülal mastide kohal. Laeva pärast aga kostuvad merel nii ebaharilikud, õrnad helid ning tasa ümisetav lauluviis: ÜENÜTO tantsurühm sõidab Soo­ nte Noorsoo Liidu suvipidustusile ning see on Kandle Juss, kes laseb oma vanal pillil tü­ dimatult kuuldavale loo loo järele. Siis pöördub „Suomi" lahe põhjarannikut iseloomustavate kaljusaarte vahele ning peagi oleme Soome Noorsoo Liidu juhtide hoolitsusel Turu poole viiravas kiirrongis. Kell on veidi üle 17, kui Perniö jaamas antakse märku rongilt lahku­ miseks. Enne suudetakse siiski lõpetada reisi- kaaslasile armsaks saanud ,,piibu laul". Jaa­ mas on vastas Soomie Noorsoo Keskliidu sek­ retär hra Osia. Üllatab veel koduselt lau­ sutud „tere tulemast" ning järgnev eestikeelne selgitus ühelt noorelt ja ilusalt proualt ning UENÜTO tantsurühm laeval. veelgi nooremalt näitsikult. Jaa, proua A 1 a n- Laul areneb kandle saatel. n e on leidnud omale elukaaslase lähedal asu­ vas soome suurtalus ning teda on praegu kü­ lastamas tema väike õde. Talus olevat sula- Aga jalgsi matkamine pakub ka võrratut sedki kõik Eestist! — Peagi peatub autobus p u h k u s t. Näiline paradoks, — see keha jaamast kilomeetrit kuus asuvas Perniö kiri- vaevamine ometi väsitab. Kuid egas linlase kukülas, kus tänavu peetakse Soome Noorsoo keha nii väga ei vajagi puhkust, kui ta Keskliidu suvepäevad ja Varsinais-Soome v a i m, ta h i n g. Miski aga ei pühi meist nii Noorsoo Liidu 50 a. juubel. Peoplatsil koh­ tõhusast! tülpimust ja tüdimust, kui jalanxatka- tame juba varematest kokkupuudetest arm­ mise täielik vabadus ja sõltumatus saks saanud sõpru: kunstnik Hj. K arbul at kõigest linlikust: lähed kuhu tahad ja mil­ ja Turu segakoori „Kulkuset" juhataja lal tahad; ükski kiri, telegramm, ajaleht, koh­ Edvin Laaksosega. Järgneb kiire eine tukutse ega tulumaksuleht ei saa sind kätte; ning asumegi jälgima Soome Noorsoo Liidu keegi ei tea, kus sa parajasti oled, ja nii esimehe mag. Aarne Aulanko peokõnet. tekib sinus ürgne tunne, et on ainult kaks, Kõne on südamlik ning kõneleja tervitab eriti sina ja loodus, imetaoliselt karastav eesti külalisi, lootes, et nad ennast siin Var- üksilduse tunne. sinais-Soomes (Päris-Soomes) eriti koduselt tunnevad, kuna murre, mida siin kõneldakse, See kõik noore ndab: sport keha, uued on nii lähedane eesti keelele ja kuna just muljed vaimu, puhkus vabaduses ja sõltuma­ Varsinais-Soomes kinnitasid esimesed Eestist tuses — hinge. Ning iseloomu noorendab tead­ tulnud Soome suguharud oma kanna selle tu- mine, omal nahal proovitud, oma kehaga ko­ handejärvemaa kaljusele pinnale. — Järgneb getud teadmine, et oled omal jõul midagi kavakohaselt koori ning orkestri ettekandeid. korda saatnud, ei ole hoolinud kõrvetavast Peole pühendet värsi kannab meisterlikult ette päikesest, sarjavast tuulest ega leotavast vih­ deklamaator Eero S a 1 o 1 a. Järgneb huvi­ mast, mis näkku piitsuta». tavaid soome rahvatantse ja siis. .. Siis Kuid ega mu jutt ütle midagi sellele, kes ei lööb Kandle Juss lahti ..Kungla rahva" ning tunne rännukirge, meie vana vikerlaste aja selle kungla rahva järglased astuvad lava­ pärandust, seda, mis Kalevipojagi ukutas le. Enne aga kui läheb lahti tantsuks, an- aerutama ja purjetama Sädemete saarele.

225 Soome Noorsoo-Liidu pidustuste ettekannete jälgijaid.

takse sõna ÜENÜ Keskjuhatuse esindaja nrs! tud maaling „Perniö emandast''. — Sama aja­ A. Meikopile, kes ütleb „vägeva, sooja- loolist huvi pakub ka Perniö vana kirik. See hingelise ja südamesse tungiva" kõne ja ter­ tornita ehitis (torn on eraldi ehitisena) on aas­ vituse, nagu mäikis hiljem ajakirjandus!. tast 1400 ning tema vanad laemaalid on alles Meie teised soome keelt ju palju ei välda­ hiljuti avastatud ning korda seatud. nud, aga aru saime küll ja tantskil Pärast kiriku külastamist oli lahke kutse läks lahti sama hoo ja temperamendiga, eesti lõunale proua Alanne' tallu, kuhu omnibus rahvusriide lehvides ja lennutades, nii et viis veerandtunnise sõiduga. Siin leidsime tu- järgnev ovatsioon võis tagasihoidlikult öel­ kikese Eestit sel kaljuseinaal. Kõikjal talus duna samavõrragi teenitud olla. Kiitsid meid kõlas eesti keel ja laul (ainult lahke peremees ja sõbrad olid kõik. Perniö politseiülem kä­ ja üks tüdruk on soomlasi). Maitsva lõuna sutas kohale politseiauto ja, kuna oli lau-, eest ütlinse küll aitäh!, kuid armsa sõpruse päeva õhtu, läks sõit kilomeetrit 20 eemal- ja lahke vastuvõtu eest ei osanud muud teha asuvasse Lepäulahti pansioni kuulsasse sauna. kui laulda ja veel kord laulda. Oli tõesti hüva saun ja noor näitsik pesi selja Tagasi jõudnult algataks© rongikäiguga. puhtaks nii lembe käega, et kohe kahju nagu Soome lipu järgi lehvib rongikäigu eel me­ oli lahkuda. Jäi vist vareni märkimata, et hine Eesti lipp, siis ÜENÜ Keskjuhatuse oma. tantsurühm oli komplekteeritud tantsi jäiga UE Pole märganud varem ÜENÜ lipu kaunisust, NÜ Võimle'misinstituudist, ning eliitvõimlejad kuid siin mõjus ta tuules <1 eh vi vana tõesti näitasid sauna ees asuval kaljul siis ka sellist kaunilt: roheline ja valge — otsekui põhja­ „keha tehnikat", et lausa jube hakkas vaadata, maa noor kuusik sirutamas tuules käsi val­ kuna kõik need võtted näisid graniidilahmakal gete pilvede poole! — Järgneb eesti tantsu­ elukardetav aina. Vähem «elukardetav polnud rühm, siis kaugemalt tulnud, siis kohalikud aga ka sõit Lepänlahele ja tagasi, kuna tee organisatsioonid ja nii looklebki rongikäik viis järsutest tmiäeseljandikest aiva üles ja peoplatsile, kus ootamas mitmetuhandepealine alla kaudu kuristikke ja kaljupervi, ning kii- publiku pere. nisemõõtja näitas üha üle 90. Õhtul järgnes Algab suur rahvapidu. Esinevad koorid ja pidu Perniö noorsoo seltsi kodus. Siin sai orkestrid, kõned, laule, deklamatsioone, võim­ päevakangelaseks meie rahvapillimees Kand­ lemist, rahvustantse jne. järgneb vahelduvas le Juss, kes esitas rahvaviise nii kandlel kui ja 'kirjus kangas. Publik, kes kuumuse ja parmupillil. Õhtu lõppes laulumängu esitaimi- päikese käes touutunud veidi uniseks, elustub sega Perniö N. S. näiterülvmia poolt. Sama­ ja saab taas erksaks eesti tantsurühma lavale aegselt olid ettekanded ka lähedal asuvas selt­ ilmudes. Nüüdki kisub eesti tants publiku simajas. kaasa täiel määral ning antud lisapaladki ei Teisel päeval, s. o. pühapäeval, tutvusime rahulda vaatajaskonda. Asuvad siis lavale nrs Perniö muuseumiga. Sääl on palju vaatamis­ Einling ja nrs Lepp ning esitavad poistetant- väärset meile eestlasile, kuna sisaldab palju suna virtuoosliku ,,Kandali". esemeid Varsinais-Soome asustamise ja järg­ Pooletunnise vaheaja järgi algab seltsima­ nevast ajast; ajast, mil Eestiski võis valitseda jas jällegi peoõhtu, kus muu kava hulgas umbes sama kultuuritase nii riiete kui kuuleme Eero S a 1 o 1 a deklamatsioone eesti ka põllu- ja käsitöö alal. Tähelepanu väärib rahvalauludest ja Eino Leinot. Hinge pidades leitud riidfejäänuste ja ehete järgi moodusta­ jälgib saalitäis rahvas^ ,,Ilo laulu" jsi. Aho ,,'Too-

226 Tegelik hõimutöö.

nela kella". Nii hääd dekalmaatorit, kui E. ja Eero Salola lahkel kaasabil, kes meist ei Salola polnud roe kuulnud varem. — Ka peo­ lahkunud Helsingiski, vaid lahkelt meile näi­ kõned olid väga- ja väga head, eriti edus- tasid linna vaatamisväärsusi. kunnaliikme Tilda Lõthmae-Kopone n'i Pidustustest tõid soome lehed pikki kir­ kõne. Meiegi halvasti soome keelt taipajad jeldusi, mainides kiitvalt eestlaste esinemist, otsekui neelasime iga pudeneva sõna. eriti „Turun Sanomat", ,,Uusi Aura" ja ,,Tu- Peo külalisist sidus sõprus eriti „Kulkus- runmaa". Pika artikli jutuajamisest ÜENÜ tega". Nad kutsusid ka oma poole tassile Keskjuhatuse esindaja A. Meikopiga tõi ,,Uusi kohvile, kus aega veedeti südamlikus vest­ Suomi". luses. — Pidustusist oleks kirjutada väga Käisime Soome Noorsoo Liidu suvi päeva- palju hääd ja õpetlikku, aga on ju suvi ja del ja Varsinais-Soome Noorsoo Liidu 50. a. kes tahaks nüüd lugeda õpetlikku. Olgu siis juubelipidustusil, mis peeti Perniös 4. ja 5. käesolevad read rohkem malkakirjaks. juulil 1936. a. Tagasi saime muidugi ka hästi hra Osia Matka ja tantsupoiste.

VOLLI ELLER MATKAMISEST Peipsi veer ja Sõrve säär linnulennult

Narva-Jõesuu ... Pärnu ... need on tiht^- värskeid matkaniuljeid! Avarad tuuled, look­ 'korduvad sõnad suvitajate leksikonis. Neis levad teed sinetavate metsade, mägede, rukki­ sõnus tundub soliidi kõla, neis paigus ser­ lilledes põldude vahel, teie ootate ruttavaid veeritakse suve kodanlikult meelepäraseks jalgu, vastuvõtlikke nt eeli; kodumaa peidetu­ tehtuna. Neis sõnus tundub veidi laiska mu­ mad nurgad, tähelepandamatuks jäänud sopid, gavust, veidi üleannetut hääolugi, Rannamuu- teie ootate uudishimulikke silmi! sika, bridžipartiii five o'clock, supelrahva ul­ Saagem kord aastas elulähcdasiks selle jad näod — see on klaas suvemõnususte va- sõna kõige otsemas mõttes, saagem looduslä- huviina, kihisevat ja esinduslikku, kuid — hedasiks. See on öeldud peamiselt linlastele. igavat, siiski veidi igavat, tõepoolest. Laskem orkestri asemel mängida rukkirääku, Andestage, lugupeetud supelinspektorid, ma hingakern parfüümide asemel rukkipõldude ja kõnelen siin vaid peamiselt seiklushimulise metsade lõhna, joogem morsi asemel kruus nooruri seisukohalt, kes aga, muide, ei tar­ valget sooja piima, mida teile põlleta ja vitse olla igakord ka aastatelt noor. Leidub tanuta ^ettekandja" lehmaudara alt ulatab. tüüp inimesi, kel suve saabumisega asub verre Sel hetkel te tänate, et teil ei tarvitse kanda niisugune nnaadevallutarnise janu, et põrutaks rannapidžamat ja kuulda vaid ühekülgseid kas või jalgsi Hooma, kand kohe sügeleb kohviku-uudiseid. Looduse sügav, salapärane maantee järele. Ning kui siis saabub oodatud sosin kutsub teid, rikastab teid uute mulje­ hetk — suvepuhkus, sirgub küüru vajunud selg tega ja peenendab teie tundeelu. Rä.nnakem kui terasvedru, Muljeid, muljeid, palju uusi ka kodumaa, vähemtuntud paikadesse.

227 jau tuleb ronida ruumipuudusel pajukoorte kõrgete virnade otsa, kus võrdlemisi mugav esimese klassi pehmus ja ülevaatlik posit­ sioon mõlemale kaldale pilguheitmiseks. Ai­ na pikad vene külad. Ühes külas kõnnib vene vaimulik valges ametirüüs, pikad juuk­ sed lein ivad tuules. Majad on paljuaknalised ja korrapäraselt rivistatud ahelikuna kal­ dale. Jões on ilusaid saarekesi, keerukaid hargnemisi. Lõppeks Peipsile lähenedes muu­ tub jõgi veelgi laiemaks. Olemegi Eesti Ve­ nemaa pealinnas Vasknarvas. Pikad laiad hil lutamata tänavad, mille ääres asuvad kor­ rapäraselt rivistatud ja täiesti ühesuguse ehi­ tusviisiga elamud. Eesti keelt kuuleb vaid politsei-jaoskonna» ja piirivalve kordonis. Mui­ du valitseb kõikjal vene keel. Tänavail jook­ seb kisades hulk määrdunuid poolalasti lap­ si, Vasknarva asub Peipsi ääres. Üle kitsa Peipsi nurga paistab tükike Nõukogude Ve­ net tuulikuga. Ning kuna ilim, o'n vaikne, kuuldub säältpoolt lõbusaid lõõtspilli viise Muhuriides neiu ja poiste muigeid. Vene noored on tulnud lõ­ butsema Peipsi ääre, mis kui värvide ookean Alljärgnevas viin teid huvitckitamiscks kor­ laiub kauge silmapiiriga loojeneva päikese raks Peipsi ääre ja sealt, viuh!" pika hüp­ kiiris. Merest erineb Peipsi vaid seepoolest, pega läände, Sõrve säärele. et õhk ei sisalda merele omaseid soolaseid lõhnu ja vesigi on maitstes üllatavalt mage. PEIPSI. Muidu aga on tavaliste mõistete järgi veidi Päike kõrvetab mis hull. Kuski pajukoor­ igavapoolne Peipsi põhjakallas nagu mitme­ te virnade vahel lehkab pooltühi silgutünn. kümne kilomeetri pikkune plaaž puhta valge Asumie „Võitjal", ,.ookeaniauriku" pardal, tub­ liivaga, mille taustaks on madal küngaste- lil „ujuval kohvimasinal", mis ähkides meid ahelik, kaetud jändrikute kaskede ja männi­ tirib vastu Narova ägedat voolu üles otsemat metsaga. Kõneldakse, Peipsi tormid olevat teed Venemaale. Venemaale, mis asub Ees­ kurjad. Üht tormi oli meil võimalus tis! Õieti algab see Venemaa juba Kulgu jälgida Kallastel, Peipsi julgemate kalurite sadamaga Narva külje all. Habemikud vene­ asupaigas. Kalurid tulid parajasti järvelt, mis lased aina askeldavad laeva juures tünnide kees kui katel. Paat oli tais nieetripikuseid ja tännidega. On käinud linnas sisseoste te­ havisid, mida sääl püütakse põhjaõngedega. gemas, mõni saanud kaubastki lahti, nüüd Venelaste habemed tilkusid veest, nii märjad on juttu koduteel nii rohkesti, nagu see ai­ nad olid üleni. Lained uhtusid peagu ranna nult venelaste juures võib esineda. Eesti kee­ ääres olevate majade seinu, vahutükid prit­ lel on siit peale lõpp. sisid madalatele katustele. Kuid kalurid on siin harjunud sellega. Rahulikult toovad nad Sõiduplaanis on Narova liinil ka uhkelt saagi maale importeerimispunkli, kus kalad märgitud sadamad, kuhu laev sisse sõidab. sorteeritakse ja siis jääle asetatakse. Päev Tegelikult näeb see nii välja, et laev nihutab hiljem1 on need juba Tallinna turul. Tihti on end kaldale lähemale ja keegi asjamees — kalur ell ka sekeldusi sellel piiril, mis Peipsi madrus laevalt viskab kiiresti paar lauda pooleks jagab. Sõuad kogemata üle piiri — ühenduse pidamiseks kaldaga. Kaldal on val­ päälegi on viimane nähtamatu — võid sattuda mis suured puntrad pajukoori, mida vinna­ vangi Nõukogude Venesse. Kus seda vintsuta­ takse laevale. Neid veetakse nahaparkimise mist siis! Kalurid teavad kõnelda isegi vabrikuisse Peipsi ääres. Nagu laev, nii on lugusid tulevahetusest Peipsil Nõukogude Vene laevakaptengi tublisti auru all. Saanud oma piirivalve paatidega. koorma, tossutab laev jälle edasi. Peatusi on tihti ja igas kordub sama lugu, nii et lõp­ Suuremad tormid peksavad hulk kalu Peip­ peks näib laev suure heinakoormiana, Reisia si liivasele kaldale, kes säält enam vette ta-

228 gasi ci pääse ja sinna surevad. Seeparast on, eriti Peipsi põhjakallas tihedalt täis ka­ lade laipu, millede seas leidub vahel ka üsna suuri. Jalgsi hakkasime mineiiwa Vasknarvaa Lo­ husuu ja Mustvee sihis. Venelaste külalis­ lahkus on märkimisväärne. See kuulub nende iseloomu. Ühelgi juhul ei öelda ära pak­ kumast veidi süüa ja öömaja, ning enamast', tasuta tahetakse seda anda. Ei ole nii nagu meil eesti peredes tihti, et perenaine on tumm ja talu taat kratsib pool tundi kukalt, enne kui lausub ühe „ei tea nüüd!". Venelased on elavaloomulisel! ja lahked — tõele peab au andma. Peipsiäärse rahva teistsugune loomus ja koi- mikkülade omapärane miljöö loovad isesuguse uudse õhkkonna, mida tasub vaadata. Mustvee on juba suurem alev sadamaga. Siin müüakse kohalikes tehastes valmistatud tahveisuhkvut, mis niisutatud mingis aromiaa- tiiises vedelikus. Maitseb kui karamell komp­ vek. Venelased joovad sellega teed. Mustvee, nagu kõik peipsiäärsed asundused, on kitsas ja pikk, ulatub peagu Om eduni. Sellele järgneb rida kalurite külasid. Raja küla kalmistu väraval ilutseb uhlkc venekeelne silt, mille Sõrve tuulik sisu tõlkes on järgmine: ^Kalmistul viibi­ mine lõbustamise eesmärgiga kõvasti keela vat teed lõuna poole. Enne Ansekülla jõud­ tud. Samuti ei ole lubatud käia armastajatel mist leidub maanteel koht, kust paistavad paaridel kalmistul suudlemas. Üleastujaid ka­ korraga Lääne meri ja Riia laht. See on Sõrve ristatakse määruse s. ja s. § järgi." kael, kitsaim poolsaare osa. Anseküla oma Läbides Kodavere ja Kallaste, algab Alats­ puhta valge nukuliku kirikuga sisendab pü- kivi vaheldusrikas ja kaunis maastik. Kalmis­ hapäevalikke meeleolusid. Vasakul pool sä­ tul kaks populaarset kalmu: Juhan Liiv ja deleb mändide vahel meri. Kallas teega on Laksi Tõnis. Viimaslc kalmu mälestismärk — merepinnast kõrgemal üsna tunduvalt. Maa­ lihtne neljatahuline kivisammas, millel rel- pind muutub lõuna poole minnes künklikumaks, jieclidena kaks maapinna sihis haaravat kätt kuni korraga Viieristi metsa kohal üllatute. — mõjub oma lihtsuses üht eesti ajaloo epi­ Meri on jäänud hoopis kuhugi alla, olete tä­ soodi meenutavalt. helepanematult tõusnud maanteed mööda käies üllatavalt suurele kõrgusele. Siin, Viieristi Sõrve säär. metsas, peitub nagu kogu poolsaare süda ja Nüüd lendame Peipsi äärest järsku Saare­ hing. Ürgeliselt puutumatu kõrge kuuse- ja maale, Sõrve poolsaarele. Siingi on aina ka­ männimets künklikul, lainelisel maapinnal on lurid, keda meile on igakülgselt tutvus­ täis saladusi, lindude sädistusi' oravate kar­ tanud kirjanik Mälk oma romaanides ja no­ gamist, päratu «uuri ämblikuvõrke. Metsa­ vellides. Milline vahe on Peipsi ja Sõrve alune on täis suuri rammusaid (mustikaid. Siin, vahel! Siin on kalad teised, püügiriistad tei­ tundub, elab loodus segamatult omaenda elu, sed ja kaluridki teised. Vene keele asemel olenematult linnakärast, sõdades, inimlikku?- võib siin kuulda, kui just tingimata kõnelda dest muredest ja tsivilisatsiooni hüvedest ja võõrkeele oskusest, inglise, prantsuse, portu- pahedest. Siin on omad rõõmud ja mured, mis gaalia j. m. keeli. Need kalurid siin on maa­ ei allu suure maailma eluvõngetele. Seda võiks ilma näinud mehed. Noores eas enamasti kõik öelda ka üldse siinse rannarahvagi elu ise­ on aastaid maailma imteredel purjetanud. loomustamiseks. On saak hea, on ka tuju hea. Alustame omia mataka Sõrve poolsaare lää­ Saarlane kõneleb Suurest Maast (eesti mau- nekaldaga, suundudes mööda ilusat vaheldu- nermaaj tihti kui vlälismaast.

229 Lõunapoole muutub maa taas madalamaks sammastiku vast praegugi ja moodustab so­ ja lagedamakski ning kui hakkab paistma juba pilisel künklikul maapinnal kirjeldamatuid vai- tuiitorn, on ümbrus avar ja lage. Kitsa kii­ guseffckte, eriti kui ta on madalal ja mervgi luna läheb Lalinuki ots ehk Vesitiiki maa puude vahel sädeleb. Õtse Lindniägede külje loogcldcs merre. Tuletorni tipust vaadatuna all asub kena puhas taluke suure õunaaiaga on see omapärasemaid vaateid sellele kit­ ja kahe lahke vanaga. Need on rahvuskir­ sale merre kalduvale sel jantlikule. Tollel lii­ janik F. Toomusa vanemad. vasel ribal kasvab merikapsaid ja leidub oma­ Mis Sõrve poolsaarel eriti silma torkab päraseid, siledaksuhutuid värvilisi kive. ja eriti meeldima hakkab, on rahvariie? mida Meie jõudes tipust tagasi praeti meile naised ka argipäeval kannavad. €ks naine näi­ häid rasvaseid lesti ehk kameljaid, kelle kai» tas meile tervelt kuus rahvariide-komlplekti, daletoomist ka ise pealt vaatasime. Saaremaal millede seas olid siis ka pühapäevariided. on kuulsad kalad — Nasva lestad. Nad on vä­ Rehvariie ise on väga nägus lõikelt, värvi­ hemad kui Tallinna omad, kuid Maitsevad delt ja väljatöötamiselt. Näginte juhuslikult hulga paremini. Jämaja kirikust väljuvat rahvast pühapäeva Tagasi põhja poole suundusime poolsaare hommikul. Rahvariided aina kirendasid päi­ idakallast pidi, mis üldiselt ei ole nii hu­ keses. See riietus teeb vanadki naised kuidagi vitav kui läänekallas. Kuid Lindmäed ja Kär­ nooremaks ja elurõõmsamaks. gi mõis — need on pärlid; eriti Lindmäed Lõpetan sellega need paar lühikest pilku Kaunispeal. Usun, paljud ei tea üldse sää­ Peipsi ääre ja Sõrve poolsaarele, kuid vaa­ raste mägede olemasolust Eestis, nii peide­ tama peate ise, näha saate ainult ise. See­ tud ja varjatud on nad suure maailma eest. pärast matkama! Kui on vaba aega, kasu­ Päike paistab sinna läbi kõrgete inännitiivede tagem ka seda produktiivselt.

NAATANAEL PÄRLIPÜÜDJAD

Meid oli kolm. Vedasime end saarlase veski kucl niisugused! Tulge ja küsige, anname teile juurest alla piki Pärlijõe kallast Sänna kõhutäie süüa... Aga ärge röövige! poole. Südapäeval päikeseleitsak 'muudab vist Sõber Joonatanile oli süüdistus liig: konnagi külma vere geiseriks, meid ta muu­ — Peremees, pidage oma suud rohkem sil­ tis higivammideks. Kuid pidime saama edasi, mas. Kaebame teid veel sinatisse. Paneme sündigu või meie higivermetest uputus Pär­ auteotaniise eest veele-leivale. Tulete süüdis­ lijõe luhal. tama meid... Teate ka, kes me oleme? Ah? Lapsest saadik olen peljanud põõsaid ja — Kabajantsikud! Linnavurled! Ja kuhu tihnikuid. Alateadlikult. Vanaema ikka pi­ leivakannikadki. . . medatel õhtutel pomises jutte röövlitest) ja — Pidage, müristas Joonatan. Ärge kut­ kõrilõkajatiest, kes passisid teeveertel põõ­ suge tuliseid süsi oma pea peale. Oleme saste taga, puss hambus ja „tukk" pihus. Ja pärlipüüdjad! Kuulsid sa. Pärlipüüdjad ole­ kui äkki jõeveeres põõsa tagant kargas meie me. Ja-j ah, keeruta nüüd silmi kui võitaldri- teele mees ja vehkis niaaillmlatumia mala­ kuid. Otsime pärleid. Leiame suuri ja ilu­ kaga kui Don Quijotte piigiga, siis hing said. Toredamaid, kui maailm kunagi varem nõksatas kurku kui löögist südameauku. näinud. Siis ostame su talu ja su luhaheina- — Pole mul raha, pomisesin enne, kui maa, sinugi ostame päriseks. Paneme heina te­ röövel sai sõna suust. Mõni kroon, see ei tasu gema. kulusidki . . . — Otsite pärleid... Ostate minugi päri­ Mees ei lasknud mind kõnelda edasi. Põ­ seks ... rutas : — Jaa. Otsime pärleid. Kogu maakera os­ — Mis te huigute siin? Tallate maha kõik tame ära. Kui oled mõistlik mees, paneme mu ilusa heina. Kui kolm varganägu. Kül­ sinu varahoidjaks. Ehime su üleni pärlikuue- lap teie oletegi need, kes viimasel ajal on käi­ ga.. . Hei, mees, pea nüüd! Kuhu sa jooksed? nud revideerimas meie heinaküüne. Sunni- Tule tagasi, hei, kuule nüüd...

230 Mees ei kuulnud. Tal polnud aega kuula­ miseks, Lippas kui argpüks haavikuemand üle luhaheinamaa, jättes pikka, üle põlvede ulatuvasse heina sügava vao, kui oleks sealt roomanud läbi koletuslik madu. — Litsume nüüd varvast. Läheb ja rõkkab kogu küla lärmi täis, et vaimuhaiged, hul­ lumajast põgenenud isikud patseerivad hei­ namaal. Tulevad kambaga ja pistavad kotti veel. Seevaldisse toimetamiseks. Nõu ei olnud laita. Kiskusime seljakotid mugavamini Õlgadele ja lisasime kiirust. Pärlipüüdjad põgenesid. Kurjade inimeste eest. Põgenesime. Kümlme kilomeetrit tunnis. Kuid kui kaua ? Kaua saab inimene ummisjalu joosta, kui loodus ümberringi pretendeerib pa- radiisiaia nimele? Sellest siis tuli, et varsti vedasid jälle kolm vanderselli end läbi Pärli­ jõe luhaheinamaade pika rohu. Kui kolm tigu. Kui jõel on hing, nagu räägib üks Pärli­ jõe müüte, siis jõehing on väga ebapraktiline. Vähemasti oli. Võibolla nüüd materjaalse ja rnootoriseeritud ajastu mõjutusel temagi on muutunud proosaliseks ja taaterjaalselt mõt­ levaks. Kuid siis, kui sündis jõgi, hing oli Sõrve rahvariides neiud, kindlasti suur idealist, suur iluarmastaja. Esteet. Praktiline meel oleks ajanud jõe otse­ joones, õkva. Sirgjoon kahe punkti vahel on — Pärli... kõige lühem.1 tee. Lähem tee tähendab aja­ — Ohoo. võitu. Ja jõukulu. Mis pakuksid ilumeelele — ... sarnase kivi tüki meie jõed, kui nad jookseksid kilomeetrite — Ptüi! Näkiplika sind neelaku! •kaupa kui joonlaua järele tõmmatult! Hm. Ujusime edasi. Allavett on mõnus tõmh Pärlijõe hing on olnud eriti ilumeeleline. mata, pikkamisi tõmbad kätega, kuid tunned Jõgi teeb lõpmatuid käände ja pöörakuid, kohe, kuidas kaugused vaovad selja taha. tihti paistab, et ta on loobunud edasi tungimasti Oi, poisid, ma leidsin midagi! ja pöörab tagasi. Kui laisile hõbesiug look­ Tore mees, too Joonatan. Leidis inimese. leb ta lepa- ja pajupuhmaste vahel. Hüp­ Näkineiu. Istus ta kaldaveerel ja pesi jalgu. pab sulisedes üle rändrahnude jõe põhjas, Noor, punapõseline neiuke. Poiste südamevalu hääletult hiilib sirgteel, kuhu pole peatuima ja musirullike. jäänud kivihulkurid. Ja pahaselt kurjustades Ta oli julge. Ei peljanud ega kartnud. Ilu­ tormab alla inimeste kätetööst — veski tarni­ sad naised ikka on julged, kui tegemist mees­ mist. Vaba vesi on rakendatud inimeste tee- soost isikutega. Pealegi poolpaljastega. Ine­ nistussie! tud, nemad on pelglikud ja häbenevad. Aga Tükk miaad pealpool veskit Pärlijõgi voolas meie näitsik oli kena ja silmad täis piiritut rahulikult, mõnes kohas vaid mulistades ära­ uudishimu, päris: ; eksinud kivi ümber. Siin ometi peaks olema — Mida te otsite? ' pärleid? — Kust teate, et midagi otsime ? Koorime end paljaks. Peaaegu paljaks. — Ma kuulsin. Pärisite üksteiselt, mida Inimasulad läiuedal, alastükultuur võiks tuua leidsid. kaela sekeldusi. Ja siis vette. — Otsisime, mida leidsime, tahtsin olla — Joonatan, leidsid sa midagi? kavaler. Otsisime näkineidu. — Ainult kive. Aga Joonatan pajatas: - Sulin. Kui kolm kurge, kes konnajahil. — Otsime pärleid. Pärlipüüdjad oleme. — Hannibal, mida sa leidsid? , — Pärleid. Oi kui tore! Ja ta plaksutas

231 käsi, et eemal pardipaar tõusis prääksudes se suuga meie poole kui kutsudes. Me pol­ lendu. nud halvasti kasvatatud, et oleksime mär­ •— Tahad lca sina omale pärleid? kamatult mööda marssinud. Hoovasime pam­ Ta mõtles. Siis: bud seljast, viskasime nad küünipõrandale. — Ei taha. Kuhu ma nad paneksin? Mina, Küüni seina najal oli vanu kuivanud lepa- lihtne külaplika. Lehma did hakkaksid inise­ raage, möödunud aasta saatudeveo jalaste ma, nähes mind tulevat lauta sätendav pärl skeletid. juustes. — Hannibal, sul tikud. Tee tuld! — Siis sa tõesti ei taha? Varsti leparaod praksudes lõid leekima. — Ei. Kinkige linnapreilidele, kellel siidi- Sääskedeparv pirisedes lendas eemale varit­ kleidid. ; sema parajat silmapilku uueks pealetungiks. Tõusis ja hõljus minema. ,, Kolm pärlipüüdjat aga viskusid rohule. Puh­ — Ei see vist maaplika. Kerge käik ja ketund oli kätte jõudnud. valged peopesad. Ja sidistab kui pääsuke. Suveöö on rammestav. Ukniasekstegev. Kui Pärlipüüdmise tuju oli otsas. Näkineid ei tihe siidriie liibub ta ümber keha, lämmatab, tahagi pärle. kellele neid püüda siis? Ro­ matab silmnäo. Teeb rahutuks ja midagi nisime kaldale ja lidusime tagasi riiete juure. ihaldavaks, kuhugi miinnatahtvaks. Ja siis edasi külla, et saada toop sooja piima Üksik täht pilgutas alla meie poole. Te­ ja üleleiva lõigatud kaanale leiba. Õhtu oli malgi igav. Jõgi sulises jalgade all ja kus­ ligi ja pärlipüüdjategi koht nõuab oma. kil kiljus tüdruk lauluviisi. Slaagerit. Üle­ Piima saime. Ja värsket leiba. Perenaine möödunud hooajast. Taga külas aga kires oli teinud säinal päeval, päts õhkus lahtilõi­ kukk, tal suveööl ajaarvamine segi läinud. Või kamisel alles mõnusat soojust. Või sulas lei- peletab suveöö ramlmestav mõju une temagi vavülakul, kadus leivaõnarustesse kui vesi laugudelt? rannaliiva. Kuidas maitses võist läbiinumutatud — Joonatan, kas homme leiame pärle? värske taluleib sooja piimaga! Seda peab — Leiame. Kindlasti leiame. mjaitsema igaüks ise, alles siis taipad, et — On neid kunagi leitud varem? häädus ja ilu teinekord seisab kõige lihtsa­ — Palju. Ja suuri. Katariina II kroonis mates asjades. Õige maitse tundmuseks peate oli kaks Pärlijõest leitud pärli. Nad olid päev läbi vedama jalgu läbi pikast luhaheinast, ilusamad kõigist teistest. Katariina saatis siia ujuma mitu tundi päevas ja püüdma jõest ka suuri töölisteartelle pärle otsima. Palju pärle. i ei leitud, kuid siiski leiti. Vabariigi alg- Õhtueinega polnud pärlipüüdjate päev veel aastailgi veel leiti, kuigi väiksemaid ja vä- õhtus. Edasi. hemväärtuslikke. Kuhu siis veel vastu õhtut? Pimedaks lä­ — Kust need pärlid siia? Meie jõkke? heb pea ja lähedal talusid ega kulasid pole — Teadlased räägivad, siin elanud pärli- enam. Perenaine nähtavasti ei peljanud võõ­ karbid, kes hiljem välja surnud. Rahvasuu raid hulkureid. pajatab hoopis teist lugu. Vanasti elanud ku­ Kuhu? Parematele püügimaadele. Oleme ningatütar, kes olnud kangesti õnnetu. Ei pärlipüüdjad. Toome Pärlijõest päevavalge­ miski maailmas pole pakkunud talle rõõmu. Ei le määratuid rikkusi. Siin pole veel pärle, väärtasjad, toredad toaletid ega uhked bal­ kuid hommikuks peaime olema seal, kus pole lid. Kavalerid ajanud preilile külmajudinad vaja muud, kui pista käsi vette ja peo ongi üle selja. Siis kuningatütar läinud õnne otsima. täis silmipimestavaid smaragde ja oonük­ Sõitnud uhkes kaarikus, kaheksa hobust tõlla seid. ees. Läbinud maid ja rahvaid, peatunud siin Vaene naine, ta ei mõistnud meid. Raputas ja seal, kuid õnn pole näidanud oma palet. pead. Hakkas vahest temagi kahtlema meie Ta ei jätnud jonni. Sõites läbi Maarjamaalt mõistuses. Tundis võibolla koguni kergendust, läbis kuningatütar ka Sänna küla kohalt Pär­ kui kolm seljapampu kadusid ai avar ava taha. lijõe. Tütar vaadanud tõllaaknast välja ja Kus on pärlipüüdjate teerada? Sinise joo­ näinud silla taga looklevat jõge, madalat luhta nena lookleb maakaartidel. Paadid ja loot­ ja selle veerel kerkivaid kõrgeid kaldaid, kus sikud sõidavad ta turjal. Meil ei olnud ei haigutasid koopad. Luht oli täis lilli ja ime­ suurt laeva ega väikest paati. Olime vaid ilusaid liblikaid. kehvad matkamehed ja vantsisime seepärast — Pidage kinni, hüüdis kuningatütar. jala juba õhtuniiskusest jahedas rohus. Kuhu ? Tõld peeti kinni ja kuningatütar hüppas I! ^ Jõeveerel kükitas küjün. Haigutas nelinurk­ tõllast maha. Jooksis alla maanteelt, lippas

232 H U U M

Richard ja Georg saabusid ühtlasi linna PUKSITRAKSID ja asusid mõlemad samasse võõrastemajja. HASSE ZETTERSTROM Oli väike heanimeline hotell. Kui hommikul mõlemad riietusid — neil oli ühine tuba — lausus Georg: ...Millised traksid sul on! Niisugused ko­ letised!!!" Richard vaatles oma trakse. Ja, olid tei­ sed küll vanad ja inetud. ,,Aranas sõber," sõnas ta siis, „on päris õige, mis ütled; on äärmiselt labased trak­ sid. Kuid seni ma seda ei märganud. Olen neid peale tõmmanud ja maha võtnud, kuid (millalgi pole ligemalt vaadelnud, aga sul on õigus — nad on koledad." ,,Oota ainult minut, ja ma toon sulle paari uusi." Georg läks ja tuli kohe toreda traksipaa- riga tagasi. Nad olid mustast siidist, kuld- pannaldega, ja Richard tänas korduvalt ilu­ sa kingituse eest. Siis tõmbas Richard uued traksid peale, ja et aken oli avatud, viskas vanad välja. Nad langesid tänavale. Georg ja Richard olid parajasti valmis einele minema, kui uksele koputati ja noor toaneitsi sisse astus. Tal olid Richardi trak­ sid käes ja ta ütles: ,,Kas pole keegi härradest traksid tänavale pillanud? Nägin nad praegu kukkuvat." Richard puhastas silmapilgu hoolega pril­ liklaase, siis lausus tõsise näoga: „Kas pole keegi härradest traksid tänavale „Ma ei mõista, mis te mõtlete?! Paar pük- pillanud? ..." sitrakse aknast välja pillata?! Kuidas võib paar trakse aknast välja pillata? ! Mis te ummisjalu lillelisele j Selliliale ja hakkas õieti tahate. Tulete 'meie juure süüdistuste­ noppima lilli. Läks ikka kaugemale ja kauge­ ga ! Traksid! Näidake ometi! Ja missugused male ja saatjaskond sai juba rahutuks ja läks veel. Tee oma vest lahti, Georg, — ainult teda otsima. Ta lebas selili rohus, õtse jõe­ üle'mised nööbid — ja näita lugupeetud preili­ kaldal, paljad jalad mängisid vallatute laine­ le, et sul on paar trakse! Ja vaadake siia — tega jões ja peod olid tal täis ilusaid lilli. kas pole minulgi? Paar siiditrakse kuldpan- — Ma olen õnnelik, ohkas kuningatütar. naldega! Ja nüüd peaksime olema kaotanud See oli esimene kord, mil ta oli õnnelik. niisugused traksid? Kutsuge uksehoidja! Palju päevi veetis kuningatütar Pärlijõe kal­ Kohe!" lastel. Kui ta siit lahkus, puistas kõik oma Vaene toaneitsi kadus, kahvatanud ja eh­ pärlid jõkke ja lausus: munud, ning uksehoidja tuli trepist üles tor­ — Et ka need õnnetud, kes tulevad siia mates, i otsima pärle. saaksid maitsta õnnelikkuse Richard oli juba kübaras ja ülikuues. Ta magusaid tunde! võttis mõlemad maha ja pakkus uksehoidjale Varsti Une-Mati võttis kolm väsinut, õnne- istet. See keeldus. Siis lükkas Georg talle too­ otsivat pärlipüüdjat oma hõlma alla. li seljataha ja Richard sundis ta istuma.

233 ,,Teie hotellis sünnivad ju õige kumina- ..Sellega saadan leile teie traksid. Et teie malised asjad. Eile õhtul asusime siia ühe nimi nende peal seisab, siis tean, et nad on sõbra soovituse peale — lihtsalt õnnetus — teie omad. ja arvasime, et oleme paremas võõrastema­ Kõige austusega jas. Võtsime kahepeale toa, käime õhtul väl­ Eri and Johansson, uksehoidja.'' jas, tuleme varakult tagasi, läheme voodi, ma­ game hästi, ärkame hommikul heas meele­ „Väga hea!" naeris Richard. Kelner läks, olus ja riietume. Kui valmis oleme, astub kee­ ja et aken lahti seisis, viskas Richard trak­ gi tüdruk sisse ja ütleb, et meie olevat paar sid jällegi välja. vanu, katkiseid, mustunud trakse tänavale pil­ Siis istusid suurimas südamerahus maha lanud. Mu härra, ma olen maalikunstnik, olen ja mängisid bakaraad. viis aastat töötanud, mul on kuuskümmend Ning vanad traksid langesid läbi armsa ke- maali näitusel, ja see siin on mu sõber. Kuidas vadõhu ja vajusid vaikselt ja tasa ühele suu­ tohib siin keegi sisse astuda ja meid süüdis­ rele imeilusale kevadkübarale, mida kandis tada, need olevat meie traksid!!" noor neiu. Uksehoidja tõusis püsti. Georg aga surus Tal oli kohtamine oma armsamaga, kelle ta uuesti toolile, ning ta ütles: ümber keerlesid kõik ta mõtted. Ta märkas ,,Asi on ainult kahetsetav eksitus, nia pa­ küll, et midagi kukkus kübarale, aga et ta lun väga härraseid vabandada!" sellest midagi rohkem ei näinud aga tunnud, ,,Isegi mõista! Esiti tehakse meile ettehei­ siis ei pannud ta seda suuremat tähele. de, millel puudub tõendus, ja siis peame ko­ Kolie selle järele kohtas ta oma armsamat. he vabandama, et meid haavatud. Ei mõtlegi Ta silmad särasid rõõmust. sellega leppida! Tee oma vest lahti, Georg, , Kui imeilus on täna!" hüüdis neiu. ja näita, et sul on paar trakse — ainult üle­ „t)a, imeilus," vastas teine. mised nööbid, Georg, — ning vaadake siia Siis sammusid kõrvuti edasi. Kui tükk kas pole mul paar mustsiidist trakse kuld- aega käidud oli, märkas mees trakse. pannaldega? Ei, mu kallis! Lugu läheb lii­ Ta peatus ja sõnas: ga kaugele! Tooge mu arve! Maksan! Tahan „Mis asi sul kübaral on?" ära siit! Palun laske auto tulla. Kohe! Vii­ „See on ju mu uus kevadekübar," vastas^ ge meie asjad alla." teine ja naeratas. Abitult ja täiesti häbistatult] vaatas ukse­ Mees sirutas end ja võttis traksid maha. hoidja mõlema solvatud võõra peale. Ta kat­ Nad seisid üsna vait, siis ütles neiu: sus suu avada, et uuesti vabandusi kogeleda. ,,See on ju paar püksitrakse l Ja kuidas Kuid suurepärase käeviipega võttis Georg tal nad mu kübarale said?" sõna suust. ,,See on ju väga imelik!" sõnas teine to ,,Ärge end rohkem tülitage. Asi on otsus­ siselt. Kas sa siis neid ei näinud, kui kü­ tatud." bara pähe panid." Kahetsemisvääme mees kehitas õlgu ja lah­ „Mis see siis peab tähendama?" kus väga punetava näoga, kummaski käes „Noh, ega's ometi lama daami kübaral trak­ kohver. sid, ilma et daam nende kandjat tunneks. Võidurõõmsalt vaatas Georg talle järele. Kes ta on?" ,. ,,'Oleks kena lugu küll, kui sarnaste sol- „Aga Artur!" vamistega leppida." Ta tõstis traksid kõrgele ja ütles: Tuli auto, ning Georg ja Richard sõitsid „See on kõige avalikum pettus, mis mulle .1 ära. Sõitsid „Grandi". Seal võtsid ühise toa iganes juhtunud." kolmandal korral. Siis viskas ta traksid sillalt, millel nad Oli ilus hommik, ja päike kõrvetas tuppa. parajasti kõndisid, alla vette ja läks üksi Ning Georg lausus: minema. Ja neiu võttis kahe käega peast kin­ ,,Kas 'mängime bakaraad?"- ni ja ta siniseis silmis säras ja virvendas tu­ „01gu!" vastas Richard, hat küsimust. Koputati. Kelner astus sisse ja tõi mingi­ Traksid ujusid "oma teed edasi. Siis vajusid suguse paki. Richard avas ta. põhja, mudasesse põhja. Ta vanad püksitraksid! Seni võitis Georg Richardilt bakaräas" Ühte nööbiauku oli kaart kinnitatud ja viis krooni, mis oli maksnud mustsiidist trak­ sellel seisis: side eest, "

234 NOORSOO TÖÖMAILT

—""P. : • - |Hp,w f!l~ .. "*^K"'".. ^'•>:--:;-

»&«<.",. [ fcjf yy*. ^KÄ^ 3^§M& i W^^^W ÜENÜ Tamsalu, Naistevälja- fyf Fj lii ^B Nõmküla, Avispea ja Porkuni osakondade noored ÜENü mŠjBj Cl.^j*' l^Mal rahvuslikel pidustusi! 27. juu­ nil Tallinnas Reaalkooli väljakul. us }• Andkem üksteisele eeskuju! Meil leidub väga palju ÜENÜ osakondi, või alata mitte 'mingisuguste kõrvaliste ja kus tehakse vägagi palju tähelepanuväärivat tähtsusetute asjade kirjeldamise või sisseju­ lööd, mis võiks eeskujuks olla teistelegi osa­ hatusega. Iga >uus mõte tuleb artiklis alata kondadele. Kuid kui sellest osakonnast ei tea uluelt realt. peäle lähema ümbruskonna keegi midagi, siis Kas kaastöö eest tasu ka nõuda või mitte, on tehtud töö vaid kohaliku tähtsusega ja see jäägu iga kirjasaatja enda otsustada. üldsusele jääb tundmatuks selle intensiivselt Üldiselt aga arvan ma, et vähemtähtsate töötava osakonna nimi. Selle eest, et teated osa­ sündmuste puhul võiks tasu ära jääda, olgu konna tegevusest ulatuksid üle ringkonna ja see siis üldtähtsusega sündmuste puhul, kus maakonnapiiride või koguni üle riigi, tuleks artikli juurde võib jätta kirjutamata ..Tasuta informeerida ajakirjandust pidevalt, kuna pal­ kasutamiseks". » jud osakonnad, eriti uued ja need, kus juhid Teiseks: noored peaksid astuma ükstei­ on ÜENÜ töös alles vilumata, leiaksid siit sega kirjavahetusse, sest niiviisi saab kõige alustuseks ja eeskujuks palju. Teateid ÜENÜ paremini ja üksikasjaliikumalt teada osakon­ tegevusest vajab ka seltskond, seda esmalt dade tegevusest. Sageli juhtub ka, et tähtsa­ juba seepärast, et tutvuda ligemalt organisat­ mad sündmused ajakirjandusse ei satu, siis siooni mitmekülgse ja huvitava tegevusega. neist saab teäda ainult osakondade noorte Pidev informatsioon ajakirjanduses aitab kaa­ omavahelisest kirjavahetusest. sa ka osakonna liikmete arvu £uurendamir seks. Tean seda omast kogemusest noorkotk­ „Eesti Nooruses" on pühendatud üks osa luse alal. Noorkotkaste Aluste rühmas pii „ Noorsoo töömailt'' noorte töö ja tegevuse poisse 10—12, kuid kui ilmus teateid ajakir­ informeerimiseks, kuid kui sõnum alles sinna janduses selle rühma tegevusest ja 1934. a. satub, on see sageli vana koguni paar kuud rühm parimaks ja töökamaks Pärnumaa rüh­ ja tegevus, mis osakonnas oli, ei kolba järele­ maks osutus, algas uute lükmlete vool rüh­ tegemist enara enne, kui teisel aastal, kuna ma, mis Õige lühikese ajaga ületas 30. See on alanud uus tegevusperiood. Teiseks — oli ka juba maksimum. ,,Noorte töömailt" osa leiab vähe, kasut ainitist, ainult vähesed osakonnad informeerivad pi­ Pidev informatsioon ajakirjanduses aitab devalt endi tegevusest. Seepärast noored —> kindlasti palju kaasa ka uute teguvõimsate kirjavahetusse teiste osakondade üenülastega. osakondade asutamiseks ja on ergutuseks su- revaile osakondadele. Kevadel ja suvel, matkates võõras maako­ Ajakirjanduses informeerimise võib enda has, on hea, kui leiad sealt tuttava eest või peäle võtta osakonna parim kirjamees, kes vähemalt selle, kellega kirjavahetuses oledv kokkuvõtlikult ja lühidalt ajalehtede ja aja­ Kindlasti ei keeldu see abi ja juhiseid andmast kirjade veergudel informeerib osakonna ette­ matkajale, vaid täidab aatekaaslase soovid võtteist ja tegevusest üldse. suurima heameelega. Kõige tähtsam peab olema paigutatud peäl- Nüüd, noorsoolased! Informeerige oma te­ kiria ja esimestesse lausetesse. Üldse peab gevusest ajakirjandust ja looge aatekaaslas- pealkiri valitud olema tabavalt, nii et hoop tega tutvussidemeid kirjavahetuse kaudu. on sattunud otsie ..naelapeale". Artiklit ei E. Tammsoo.

235 ÜENÜ Muhu-Hellamaa ja Voka osak. rahva­ tantsijad ÜENÜ pidus­ tusi! Tallinnas.

ÜENÜ KAIU OSAKOND 15-AASTANE 3. juulil s. a. möödus 15 aastat ÜENÜ Kaiu vus üha laiaulatuslikumaks, tegutses 5 te­ osakonna asutamisest. Asutamise koosolekust gevusharu: spordi-, karskus-, näite-, kirjan­ võttis osa 26 inimest, nende hulgas tolle­ dus- ja lauluharu. Koostati üldkoosolekute aegne Kaiu algkooli juhataja Jaan Laane ja ja sisemine kodukord. kauaaegne noortejuht Valter Olt. Osakonna 1925. a. hakkas os. välja andma Šapiro- asutajaist .enamiku moodustas keskkooli õpi­ graleeritud aegkirja „Noorte Püüded", prae­ laspere, kes sügiseks Kaiust Tallinna siirdus. guse Harju Maakoolivalltsuse juhataja Ste­ Asutamisaastal tegutses võimas laulukoor J. pan Leidtorpi vastutaval- ja Elise Ruudi Laane juhatusel, samuti tegutses näite- ja — Maapalu tegevtoimetusel. Viimane oli õpe­ spordiharu. tajaks Kaius. Sel aastal muretseti näitelava Et jimatusliikmieiks olid keskkooliõpila­ seinad, võeti osa Juuru kihelkondlikust noor- sed, seepärast kandus osakonna tegevus Kai­ tepäevast, korraldati pidusid ja referaatkoos- ust Tallinna. Peakoosolekuid peeti Tallinnas, olekuid jne. Samal aastal sai osakond ka lipu. õpetajate seminari ruumes. 1926. a. võttis laulukoor osa I omakultuur- Hoogsale tööle järgnes seisak, sest õpilased päevast Tallinnas. Pühitseti os. V aastapäeva. ei suutnud linnas midagi korda saata osak. 1927. a. korraldati kirjandusnädal, näite- kasuks, oli tööd kooliski küllaldaselt. müük ja majapidamiskursus, et Kaiu pere­ Maal asuvad noored tundsid suurt vajadust naiste oskust majapidamises tõsta. organisatsiooni järele, mispärast 1923. a. Tal­ Järgmine aasta tõi languse os. ellu, sest linnas peetud peakoosolekul otsustati osa­ polnud juhte. Endised tegelased lahkusid elu­ konna varandus Kaius elavaile noortele üle anda. koha muutmise tõttu. Seepärast 1929. a. põ­ hikirja alusel kutsuti kokku koosolek, kus 1923. a. lõpul peeti esimene uuesti-slün- valiti uus juhatus. Seetõttu saadi võtDa osa dinud osakonna koosolek Kaius, kus juhatusse valiti ainult maalasuvaid — elavaid noori. Te­ II omakul tuurpäevast Tallinnas. gutsema hakkas uuesti laulukoor, näite- ja Nrs. Nikolai Leidtorp kutsus uuesti ellu spordiharu. karskusharu, et võidelda inimsoo kõige suu­ Järgneval, s. o. 1924. a. muutus os. tege­ rima vaenlase — alkoholiga.

ÜENÜ Kaiu osakonna Juhatus 1935. q. 236 1930. a. energiliselt tegutses spordiharu l kerge- ja raskejõustik), maalulundusega, mäs A. Klenvnieri juhatusel. Korraldati õpireise. on väga laialdane ala, karskus- ja hõimuküsi- Muretseti uued dekoratsioonid. musiga, näitekunsti alal on ette kantud näiden­ Esimesed kergejõustiku ja 'miaadlusvõistr deid, näit. A. Kitzbergi „Tuulte pöörises", „Pü- lused Kaius peeti 1931. a. ve talus", A. Mälgu „Isade tee" j. t., majapida­ 1932. a. hakkas uuesti ilmuma aegkiri mise alal kursusi, metsapäev, j uri öö males- .Noorte püüded", korraldati I karskuspüha,, tusõhtud, võidupühad, E. V. aastapäevad, ju­ asutati omakultuurliaru. malateenistusi jne. Laulukoor alustas uuesti tegevust 1933. a., Viimasel ajal pole ühestki aktsioonist osa­ mil Kaiu tuli õpetajaks Elmar Veetamm. kond eemale jäänud, igal pool on käed külge Koor esines ka Mahtra sõja 75. aastapäeva pandud, teades, et noorte päralt on tulevik. pidustusil. Osakond on liige: E. Lauljate Liidus, E. Järgnev aasta oli peamiselt suunatud ke­ Haridusliidus, (Jleimaal. MaanoorLe Ühenduses halisele kasvatusele, korraldati 4 spordipidu, ja Autorikaitse ühingus. neist 1 raskeramMumieeste päev, võimlemis- kursus mees- ja naisnoorile. Esineti Eesti 1. jaanuaril 1936. a. oli osakonnal liikmeid Mängudel Tallinnas võiml emiste ja rahva- 91. Kassas raha üle 1000 krooni. Praegu on tantsudega. Rahvatantsude õppimiseks on juhatuses: esimees — E. Veetamm, abi — 1934. a. peale igal aastal korraldatud kur­ A. Leinola, laekur — E. Pärn. kirjatoimetaja susi. — L. Paas, varahoidja O. Järve, arhivaar Mainimist väärib 1934. a. maatulundusharu — J. Tiimus ja pidude korraldaja E. Kon- ellukutsumine, kelle poolt korraldatud reie- tavet. Peotoimkond: K. Veesaar, A. Vaht- raatkoosolekud, näitekohus, heintaimede tund­ mäe, E. Piller, O. Järve, V. Koidu, V. Ober­ ma õppimiseks katselapid jne. Samal aastal man ja M. Oberman. korraldati veel kirjan dusharu poolt raamatu- * loterii ja I lühijuttude ja luuletuste võistlus. Pühapäeval. 12. juulil s. a. toimus ÜENÜ 1935. a. oli tegevusrikkam aasta. Tegutses Kaiu osakonna 15. aastapäeva pidustus ko­ 4 haru: kirjandus-, spordi-, omakultuur- ja haliku algkooli ruumes. Ülevaate os. tege­ maatulundusharu, peale harude segakoor E. vusest esitas os. esimees. Järgnes tervitusi Veetammi juhatusel. ja naelalöömisi lipuvardasse. Külakosti juu­ Kirjandusharu jätkas aegkirja „Noorte bilarile tõid naaber-valla Kuimetsa tegelased, Püüded" väljaandmist, korraldas hariduspäe- kes kandsid ette A. Mälgu näidendi „Mees va, aktusi juubelite puhul jne. Osakonna juu­ merelt". Muusikalise osa täitis Kuimetsa beliks ja eestikeelse raamatu 400-a. juube­ puhkpillide orkester. Rahvast oli pidustusel liks ilmus koguteos „Kaiu sõnas ja pildis". palju. Seega on ÜENÜ Kaiu os. käesoleval Laulukoor võttis osa Pärnumaa laulupeost aastal korraldanud kaks suuremat pidustust: Pärnus. ; VI Lõuna-Harju noörsoopäeva ja os. 15. aas- Üldkokkuvõttes pole peaaegu ühtki ala, tapiäeva pidustuse. millega poleks osakond vabaharidustööpõllul Kõigile endistele tegelastele südamlik tänu tegelenud: nii on tegeletud kirjandusega, lau­ tehtud töö eest! Veel parimat koostööd prae­ luga, võimlemise- ja rahvatantsuga, spordiga gustega ! Elmar Veetamm.

ÜENü Tõrma osakonna naispere õppimas koka­ kunsti.

5—7. juunini korraldas ÜENÜ Torma osa­ olulise lõppõhtuga hää kordamineku tähe all. konna kodukultuurharu küpsiste valmistami­ Kursuse korraldajaks hingeks oli energi- se kursuse pr. E. Junsi (X) juhatusel. Kur­ line kodukultuurharu juht prl, H. Annus (XX). susest- osavõtt oli elav, ning lõppes meele-

237 Teoreetiiline osa, mis algul kavas oli, jäi ajapuudusel ära. Kursust juhatas ins. Alver. Kursusest osavõtt oli tasuta ja osavõtjaid 52. ÜENÜ Sadrametsa osakond Osakonna tegevus 11. leg. aasta algul juba näitas, et osak. tegevust tahetakse viia laie- male alusele. Praegu on osakonnal 45 liiget, oma raamatukogu, mis on avalikkude raa­ matukogude võrgus. Moodustati ka 5-liikme- line vanemale nõukogu. Praegu on käsil as­ jade loterii 20-tuhande sendi suuruses, mille puhas sissetulek läheb raamatukogule. Osakond oma energilise esimehe August ÜENÜ Sadrametsa spordiharu energiline juhataja Möksi ja osak. sekretäri Valter Pärus- Leo Post ki propageerimisel cn suudetud hankida hulk ÜENÜ Vändra osakond liikmeid naabervallast Krabilt. Juhatusse kuu­ luvad veel Aug. Grünthal (laekur), Ar­ 21. mail korraldas ÜENÜ Vändra- osakond nold Moks, sekret. abi ja Endel Peltal Vändras spordi päeva, mis algas sportlaste (esim. abi). Spordiharu juhatajaks on ener­ rongikäiguga läbi aleviku kaitseliidu orkestri giline osak. sportlane Leo Post. A. M. saatel. Võisllejaina oli osavõtjaid ÜENÜ Vändra. Sikana ja Rõusa osakondadest, Vänd­ ra majandusgümnaasiumist, keskkoolist, Kä­ ÜENÜ Sikana osakond rust ja noorkotkaste Aluste rühmast. Osakonna noorved võistlesid 17. mail k. a. Alustes algkooli platsil Aluste noorkotkaste ÜENÜ Vändra osakonna kirjandusharu ülal- rühma meeskonnaga võrkpallis. Võitis esi­ pidada olev aleviku avalik lugemisi aud lõpetas mene 2:0 (15: 13 ja 15:13).' mai lõpul oma tegevuse suveks. Lugemislaud Samas peeti ka teine võistlus, mis lõppes avatakse jälle sügisel keskkooli kokkutule­ jällegi Aluste noorkotkaste rühma meeskonna kuks, kuna valdavam osa lugannislaua külas­ kaotusega 1: 2 (1 5 :13, 7 : 15 ja 10 : 15). tajaist olid õpilased. Ajakirju lugemiseks all­ Osakond korraldas 14. juunil Alustes spor- kirja vastu saab aga endiselt. dipäeva, millest võttis võistlejaid osa Vilu­ vere vabatahtliku tuletõrje ühingust, ÜENÜ <7. juunil korraldas osakond tsemendi- ja Sikana ja Vändra osakondadest, Vändra ma­ betoontööde kursuse. Kursuse alguks kogu­ jandusgümnaasiumist ja noorkotkaste Aluste nesid osavõtjad Vana-Vändra vallamajja, kust rühmast. Ilus ilm mõjus eriti soodustavalt ta­ ühes tööriistadega mindi teemeistri küüni ja gajärgedele. samas asuvasse Vunki tallu. Ühed asusid Õhtul oli Aluste algkooli ruumes pidu. valmistama tsement-telliskive, teised köögi- Tantsu vaheaegadel esitasid noorsoolased dek­ põrandat ja kolmandad suurt teetoru. Õhtuks lamatsioone, kahekõne ja näidendi. Peol ja­ oli valmistatud 75 tsement-telliskivi, köögi- gati Võistlejaile diplomid ja auhindu. Ilusa põrand ja üks teetoru ja spordiplatsil lipu­ ilma tõttu oli peolisi rohkesti ligidalt ja masti raudbetoon alus. , kaugelt ja peost laekus kenake summa.

kirjanduse kaudu saavutustega juba on tuttav. SPORT Eesti kergejõustiku meistriteks 1936. a. Hiljuti möödunud kergejõustiku esivõist­ osutusid järgmised kergejõustiklased: lused pakkusid igale spordisõbrale palju nä- gemisv äärset. Kõigepealt olid need võistlu­ 100 ja 200 m jooks: R. Toomsalu sed, kus ühekorraga -võis näha kõiki pare­ 400 m jooks: V. Nesterov maid sportlasi üle maa. Spordihuvilised olid 800 m jooks: A. Jürlau eriti üles köetud provintsiaalest, kelle hääd 1500 m jooks: I. Piliste tagajärjed siin-seal ajalehis varem olid vilk­ 5000 m jooks: E. Prööm satanud. Aga kahjuks rida selliseid suurusi 10000 m jooks: E. Martin maalt jäi võistlustele ilmumata (Külm, Laid­ 110 m tõkkejooks: J. Toomre vere, j. t.). 400 m tõkkejooks: P. Kutti Üllatusmeheks osutus E. Sepp Ambla spor­ 4 X 100 m teatejooks: „Kalev" diringist 5000 m. jooksus, kes jättis E. Mar­ 4X400 m teatejooks: „E. A. S. K." tini ja A. Kõrbe enda selja taha. E. Pröömi Kuulitõuge: A. Viiding ja R. Samsi järele saabus ta kolmandana Kettaheide O. Erikson 1'iniši, saavutades ajaks 16:18,2. Odavise: A. Mägi Teine tulevikumees oli F. Tarkman Kiviõli Raskus- ja vasaraheide: K. Annamaa Spordiklubist, tulles kõrgusil, vah ©hüpetel 6. Kaugushüpe: E. Tamm kohale võitjaks teiste 1.70 mi. meeste ees. F. Kõrgushüpe: A. Kuuse Tarkmanni hüppeviis oli krobeline, aga stiilipä- Kolmikhüpe: N. Küttis rasemalt hüpates võib ta tulevikus paarküm­ Teivashüpe: E. Ärman mend sm1, enda resultaadile lisada. Organisatsioonid järjes tusid: 1. Tallinna Esivõistlušte kõiki tagajärgi pole mõtet ,.Kalev'' 159 p., 2. Eesti Akadeemiline Spor­ siin avaldada, kuna iga spordiauviline aja- diklubi 129 Pf, 3. ÜENÜTO 42 p., Valga ÜENÜ

238 saavutas oma ainukese võistleja P. Määritsa teks jääb kogu võistluste läbiviimine. Tu- abil 7. koha. levikus võistlusi korraldav osakond peaks Esivõistlused olid ühtlasi olümpiaadile saa­ hoolitsema alade kohtunike kohaloleku eest, detava meeskonna koostamise katsevõistlus­ kuna üks isik alade rohkuse tõttu ei suuda teks. 01 ümpia-atleetide nimekiri ühes nor­ neid kiirelt läbi viia. midega on nagu majaka tuli, mis paistab Osa võtsid peagu kõik ringkonda kuuluvad kord heledalt ning selgelt, siis jälle kustub. osakonnad. Üldvõitjaks tuli Raiküla osak. 123 Kõige kindlamad kandidaadid ise muretsesid punktiga. Järgnesid Hagudi osak. 97,25 p., seni asja keerulisuse eest. Nii üüatas K. Kaiu osak. 45 p., Ingliste osak. 34,5 p., Põlli Annamaa korduvalt, saavutades tagajärgi 45 25 p.. Paluküla 1,25 p. m piirides, kuigi möödunud hooajal temast Keskjuhatuse poolt annetatud rändauhinna kui olümpiamehest kindlasti kõneldi. Esivõist­ võitis Raiküla osak. kolmat korda ja jääda­ lustel jäi ta tagajärjeks 45,85 m, millise ta­ valt. 100 m jooksus ja hüpetes saavutati gajärjega võib olümpiaadil näha kohta astro­ häid tulemtusi, kui arvestada. rada ja noomiliste arvudega. Millest on see alanorm kehva hüppepaika. Tehnilised tulemused tingitud? Raske öelda, kuid karta on, et sel­ olid järgmised: les asjas on pisikesed patukesed olümpia- Meesalad: 100 m: Risto (Põlli) 11.8. 2. treeneri südamel. Tänavu kutsusid soomlased Oljum (Hagudi) 12,0, 3, Orutalu (Raikü­ K, Annamaa'd vasaraheitjate erilaagrisse la) 12.3. 400 m: Oljum (H) 58,8, 2. Suuk Soome, kuid treeneri „veto" tõttu jättis ta (R) 60,3, 3. Orutalu ('RJ 60,4. 3000 m: soodsa võimaluse kasutamata. Kraam (II) 10:18,0, 2. Laiapea (H) 10:10,9, A. Viiding on varem juba olümpia normi 3. Erin (Kaiu). 4;<100 m: Raiküla 54,0, 2. ületanud ja puhkab nüüd ..loorberitel". Iga­ Hagudi 58,5. 400-j-300+200-[-100 m: llafjudi tahes on tal täielik õigus olümpiaadile mi­ 2:24,0, 2. Raiküla 2:24,2. Kaugus: Oljum nekuks. (H) 6.00, 2. Epner Rakvere osakond korraldab 1. ja 2. augustil *\ V ah ep ä äi on olümpia kergejõustikla­ kohapealsel Tammiku sõiduteel Eesti esi­ sed juba selgunud, nagu kõigil spordihuvilistel võistlused jalgratta sõidus. Kavas on: A kl. ajakirjandusest teada. Samuti on mitmed ar­ 1 ja 5 km; B kl. 5 km ja C klassis 3 km. tiklis puudutatud sportlased saavutanud va- Naistele 3 km. Üldklassile 30 km. Samuti hepääl mitmeti tõhusamaid tagajärgi, eriti korraldatakse maanteesõit 120 km meestele kergejõustiku võistlustel 10. juulil, millest ja 25 km naiistele. võttis osa rida jaapanlasi. Nii kerkis 1500 m esile hoopis uus olümpianägu (Uba), An­ Edaspidiseks spordinurga toimetamiseks namaa parandas oma resultaati märksa ja „Eesti Nooruses", palume kõigist ÜENÜ osa­ Toomsalu hiigelsaavutused kauguses ja 100 kondade poolt korraldatavatest võistlustest) m jooksus lisavad ainult eelavaldatud lootusi. saata andmeid Spordi Kesk toimkon­ Sule pigemini kahandas kui parandas lootusi. nale, Lembitu 20. Tegev-toimetaja: Vold. Vent. Vastutav toimetaja: August Meikop. Toimetus: Erika Viirsalu» Arvi Moor, Leo Soonberg, H. Tarand. Väljaandja: Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Keskjuhatus. Toimetuse ja talituse aadress: Tallinn, Lembitu 20. Trükikoda „Estotrükk" Tallinn, S. Karja 8. 1936. a. Hina 30 senti

TRÜKIKODA ESTOTRUKK SUUR KARJA 8. TELEFON 445-25

MASINALADU, AUTOMAAT TRÜKIMASINAD JA MOODSAD KIRJAD GARANTEERIVAD HEA, KIIRE JA MÕÕDU­ KATE HINDADEGA TÖÖ

Uuendage „EESTI NOORUSE"

tellimine järgnevaks poolaastaks!

/ EESTI —^ RAHVUSRAAMATUKOGU L_AR )