DOCSLIB.ORG

Konstantin Päts, 12. Märts Ja Moskva Vabadussõjalased

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Konstantin Päts, 12. Märts Ja Moskva Vabadussõjalased KÄSITLUSED Suure majanduskriisi ajal aga hakkas kõik Konstantin Päts, muutuma. 1921. aastast alates kuni 1932. aas- tani oli valitsuste eluiga olnud küll suhteli- 12. märts ja selt lühike – keskmiselt 11 kuud, kuid mitte katastroofiliselt lühike. 1931. aasta lõpul ja Moskva järgmise aasta algul toimusid erakondade ühinemised – Rahvaerakonna, Tööerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna liitumisel tekkis Rahvuslik Keskerakond ja teisalt Põllumees- Jaak Valge tekogude ja Asunike Koonduse baasil suur Põllumeeste erakond. Erakondade ühinemi- ne oleks võinud poliitilist süsteemi stabilisee- rida. Seda aga ei juhtunud, sest neid suuri äsja 1. Taust ühinenud erakondi lõhestas seestpoolt võitlus krooni kursi pärast. Valitsuste võimuloleku 1929. aastal alanud suure depressiooni tule- aeg lühenes keskmiselt viiele kuule ja värs- musel teravnesid järsult nii riikidevahelised ked suurerakonnad lagunesid taas. Nõnda kui ka sisepoliitilised suhted. Eestisse jõudsid pole põhjust imestada, et 1929. aastal tekki- kriisiraskused tuntavamalt alates 1930. aas- nud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit politisee- tast, teravnesid järsult 1931. aasta sügisel, mil rus 1931. aastal ja muutus järgmistel aastatel Eesti peamised väljaveomaad oma valuuta erakordselt populaarseks. Vabadussõjalaste devalveerisid, ning muutusid ülimalt rängaks propaganda keskendus parema poliitika va- 1932. aastal. Majandushalvatus Eestis kujunes jadusele ja põhiseaduse muutmisele.1 Asutati eriti raskeks seetõttu, et Eesti ei langetanud ajaleht Võitlus, kus käsitleti korruptsiooni ja õigeaegselt oma rahakurssi. Juhtpoliitikutest rünnati erakondade poliitikat. Ülimalt tera- olid krooni senise kullapariteedi säilitamise vate kriisiraskuste taustal kahanes valitsuste poolt kõige kindlamalt just Konstantin Päts eluiga järsult ning omavahel intriigitsevad ja sotsialistide liidrid. Krooni kurss hinnati erakonnapoliitikud olid kindel tõend selle ümber alles 1933. aasta juunis Jaan Tõnissoni kohta, et kogu poliitiline süsteem vajab kar- valitsuse initsiatiivil. dinaalset reformi. Just selle teostamiseks tõu- Eestis sai ülirängast majanduskriisist tu- sid vabadussõjalased justkui tuhast. Või nagu lenenud sisepoliitiliste pingete piksevardaks nende enda propaganda väitis – nad olid kut- põhiseaduse muutmise küsimus. 1920. aasta sutud ja seatud Eestile otsustaval hetkel end konstitutsiooniga oli kehtestatud parlamen- ilmutama – nii nagu Vabadussõjaski. taarne süsteem, aga ilma presidendi institut- Ka parlamendierakonnad ei ignoreerinud sioonita. Peaministri rolli täitis riigivanem, kel põhiseaduse muutmise vajadust, mis oli leid- olid ka mõned presidendi ülesanded. Sajast nud ühiskonnas laiaulatuslikku kõlapinda. liikmest koosneva parlamendi valisid koda- 1932. aasta märtsis kiitis Riigikogu IV koos- nikud üldisel, ühetaolisel ja salajasel hääle- seis Põllumeestekogude ja Rahvaerakonna tamisel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. ettepanekul algatatud eelnõu heaks. Vastu Valitsuse kutsus ametisse ja vabastas ametist olid vaid sotsialistid. Augustis rahvahääle- Riigikogu. Parlamendis esindatud erakonda- tusele tulnud eelnõu, mille puhul hääleta- del oli erakordselt suur võimuküllus. Süsteem mine tehti määrusega kohustuslikuks, kuk- siiski toimis ja valitsused ei vaheldunud olu- kus siiski napilt läbi: põhiseaduse muutmise liselt kiiremini kui Euroopa demokraatlikes eelnõu poolt anti 334 000 ja vastu 335 000 riikides keskmiselt. häält. Vastupropagandat tegid sotsialistid ja 1 R. Marandi. Must-valge lipu all. Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. I. Legaalne periood (1929–1934). Studia Baltica Stockholmiensia 6, lk. 36. 42 Tuna 2/2007 Jaak Valge / Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva vabadussõjalased. Esimesed seepärast, et ei laiali minema.3 See ettepanek ei leidnud Rii- pidanud põhiseaduse muutmist vajalikuks, gikogus heakskiitmist. Pole põhjust arvata, et teised seepärast, et töötasid oma põhiseaduse see oleks parlamendi ja erakondade prestiiži eelnõuga ja pidasid Riigikogu eelnõud liiga tõstnud. väheradikaalseks. Lisaks eeltoodule madaldas valitsuse ja Vabadussõjalaste suhted parlamendiera- erakondade mainet sõjalaevade “Vambola” kondadega, eriti aga sotsialistidega hakkasid ja “Lennuk” müümise ümber lahvatanud järsult teravnema juba alates 1931. aasta lõ- skandaal, milles nähti õigustatult korrupt- pust. Sotsialistid süüdistasid vabadussõjalasi siooni. Loomulikult oli süüdistajate esireas demokraatiavastasuses. Sotsialistide ja vaba- vabadussõjalaste ajaleht Võitlus. Poliitiline dussõjalaste paramilitaarsete rühmade vahel pinge kasvas erakordselt suureks. Riigivanem juhtus kokkupõrkeid. Jaan Tõnissoni spontaanne otsus Tartu Va- Novembris 1932 esitasid vabadussõja- badussõjalaste Liidu keelustamisest 1. juunist lased rahvaalgatuse korras oma ettepane- ning Tartu linnas ja maakonnas kaitseseisu- ku põhiseaduse muutmiseks. 22. novembril korra väljakuulutamine pigem kõrgendasid valis Riigikogu petitsiooni läbivaatamiseks kui maandasid seda. 11. augustil kehtestas komisjoni, kuid kolm päeva hiljem sai see valitsus aga kogu riigis kaitseseisukorra ja komisjon Riigikogult ülesande välja töötada keelustas vabadussõjalaste tegevuse, lugu- uus põhiseaduse muutmise kava Rahvusliku pidamatuseavaldused valitsusele ja poliitili- Keskerakonna poolt esitatud eelnõu alusel.2 sed koosolekud, kehtestas eeltsensuuri ning Selles oli võrreldes eelmise Riigikogu kavaga saatis tekkinud poolsõjaväelised rühmitused parlamendi osatähtsust suurendatud. Komp- laiali. Viimaseid oli viis, neist sotsialistide omi romissi kummagi poolega ei sündinud: nii kolm.4 Erakondi ei suletud, kodanikke ei ar- vabadussõjalased kui ka sotsialistid olid kava reteeritud, kuid kindlasti tekitas see poolik ja vastu, esimesed parlamendikesksuse, teised halvasti argumenteeritud aktsioon rahvas veel aga, vastupidi, parlamendi võimu piiramise järsemat vastasseisu Toompeale ja sümpaatiat tõttu. Küll muutis Riigikogu aga 1920. aas- vabadussõjalaste suhtes ega takistanud tege- tast kehtinud rahvahääletuse seadust, et põ- likult oluliselt ka nende poliitilist tegevust. hiseaduse muutmist kergendada. Põhiseadu- Tõnissoni valitsuse prestiiži langust kiirendas se parandamise eelnõu vastuvõtmiseks loeti veelgi skandaal kohtu- ja siseministri ümber, rahvahääletusel küllaldaseks, kui selle poolt keda seostati salapiirituseveoga. oli suurem osa hääletamas käinuid, kuid neid Ehkki vabadussõjalaste tegevus oli nüüd ei pidanud olema vähemalt 50% hääleõigusli- keelatud, pidi nende põhiseaduse kava edasi kest kodanikest nagu varem, vaid 30%. menetletama. Eelnõu kohaselt tuli riigivane- Uue põhiseaduse eelnõu poolt hääleta- ma-nimeline riigipea valida rahva poolt viieks mist propageeris seekord aktiivselt ka valit- aastaks ning parlament ei saanud sundida sus eesotsas riigivanem Jaan Tõnissoniga. teda tagasi astuma, küll võis aga riigivanem Kuid tulemus oli ikkagi ühene. Juunis 1933 50 isikust koosneva ja neljaks aastaks valita- toimunud rahvahääletusel anti Riigikogu eel- va Riigikogu vajadusel laiali saata. Samuti nõu poolt 162 000, vastu aga 333 000 häält, oli riigivanemal dekreediõigus ja vetoõigus. niisiis oli ka osalus väike. Seekord esitas Rah- Valitsus, kelle tööd juhtis peaminister, pi- vuslik Keskerakond ettepaneku kohaldada di omama nii riigivanema kui ka Riigikogu põhiseaduse paragrahvi 32, mille kohaselt usaldust. Riigipeale olid antud küll legaalsed rahvalt umbusalduse saanud Riigikogu pidi võimalused rahvaesindusest mööda minna, 2 A. Mägi. Kuidas valitseti Eestis. – Tõrvik 1951, lk. 84–85; W. Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn, 1992, lk. 335. 3 R. Keskerakond nõuab uue riigikogu valimisi. – Postimees 15.06.1933, lk. 1. 4 R. Marandi. Must-valge lipu all, lk. 284. Tuna 2/2007 43 KÄSITLUSED kuid olid ka kõik võimalused parlamentaar- julge, vahekord rahvaesindusega aga oleneb se valitsemisviisi jätkamiseks. Juba juunis, pä- erakondade hoiakust, samas ei võivat parla- rast Riigikogu eelnõu läbikukkumist avaldas ment aga loomulikult enam endisele prestii- vabadussõjalaste eelnõule toetust Põllumees- žile pretendeerida. Karl Ast sai kindlasti aru, tekogude kongress. et võimu hoidmiseks kasutab Päts vajadusel Oktoobris toimunud rahvahääletusel sai ebalegaalseid teid, kuid pidas seda parata- vabadussõjalaste eelnõu hiilgava ülekaalu matuks: “Pidasin seda tuhat korda paremaks hoolimata sellest, et vabadussõjalased ise kui võimu loovutamist Sirgule ja Larkale.”6 ei tohtinud tegutseda ning sotsialistid seisid Sotsialistide erakonna Riigikogu rühmale ja raevukalt ning Rahvuslik Keskerakond vä- selle keskkomiteele Ast seda siiski oma väi- hem raevukalt sellele vastu: poolt hääletas tel konkreetselt ei väljendanud, kinnitades, 417 000 ja vastu 157 000 kodanikku. Lisaks oli et Päts püüab uue põhiseaduse rakendami- Riigikogu suutnud end veel rohkem kompro- seks leida demokraatlikke teid. Niisiis, ehkki miteerida sellega, et tõstis 4. oktoobril enne Pätsi ja Laidoneri konkreetsem kokkulepe hääletust sotsialistide algatusel põhiseaduse juba oktoobris 1933 ei tundu loogiline, võib eelnõu heakskiitmise kvoorumi taas 50%-le järeldada, et Päts oli juba oktoobrikuise rah- hääleõiguslikest kodanikest. vahääletuse järel üleminekuvalitsuse juhiks Hääletustulemuse teadasaamisel puhke- pürgides sotsialistide juhtide toel või isegi nud vaimustusetorm ja spontaansed meele- ärgitusel arvestanud sellega, et võimu hoid- avaldused, mille valitsusepoolne tõkestamine miseks tuleb vajadusel kasutada ka ebalegaal- tähendanuks kokkupõrkeid, näitasid, et kait- seid vahendeid. seseisukord sisuliselt ei kehti. Valitsus lõpetas Sotsialistide ja vabadussõjalaste
Load more

Recommended publications
  • List of Prime Ministers of Estonia
    SNo Name Took office Left office Political party 1 Konstantin Päts 24-02 1918 26-11 1918 Rural League 2 Konstantin Päts 26-11 1918 08-05 1919 Rural League 3 Otto August Strandman 08-05 1919 18-11 1919 Estonian Labour Party 4 Jaan Tõnisson 18-11 1919 28-07 1920 Estonian People's Party 5 Ado Birk 28-07 1920 30-07 1920 Estonian People's Party 6 Jaan Tõnisson 30-07 1920 26-10 1920 Estonian People's Party 7 Ants Piip 26-10 1920 25-01 1921 Estonian Labour Party 8 Konstantin Päts 25-01 1921 21-11 1922 Farmers' Assemblies 9 Juhan Kukk 21-11 1922 02-08 1923 Estonian Labour Party 10 Konstantin Päts 02-08 1923 26-03 1924 Farmers' Assemblies 11 Friedrich Karl Akel 26-03 1924 16-12 1924 Christian People's Party 12 Jüri Jaakson 16-12 1924 15-12 1925 Estonian People's Party 13 Jaan Teemant 15-12 1925 23-07 1926 Farmers' Assemblies 14 Jaan Teemant 23-07 1926 04-03 1927 Farmers' Assemblies 15 Jaan Teemant 04-03 1927 09-12 1927 Farmers' Assemblies 16 Jaan Tõnisson 09-12 1927 04-121928 Estonian People's Party 17 August Rei 04-121928 09-07 1929 Estonian Socialist Workers' Party 18 Otto August Strandman 09-07 1929 12-02 1931 Estonian Labour Party 19 Konstantin Päts 12-02 1931 19-02 1932 Farmers' Assemblies 20 Jaan Teemant 19-02 1932 19-07 1932 Farmers' Assemblies 21 Karl August Einbund 19-07 1932 01-11 1932 Union of Settlers and Smallholders 22 Konstantin Päts 01-11 1932 18-05 1933 Union of Settlers and Smallholders 23 Jaan Tõnisson 18-05 1933 21-10 1933 National Centre Party 24 Konstantin Päts 21-10 1933 24-01 1934 Non-party 25 Konstantin Päts 24-01 1934
    [Show full text]
  • Ettekande Fail
    Põhiseaduse tegijad Hannes Vallikivi ja nende päritolu 1919 1920 märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni MNK APSK VAK PSK I PSK II PSK III PS Uluotsa APS eelnõu Uluotsa II PS eelnõu Uluotsa I PS eelnõu Riigikohtu, kohtunike, riigikontrolöri, peastaabi, ministrite jt kommentaarid MNK APSK PSK § Palvadre § Asson, Jans, Kurs-Olesk, Oinas, Vain § Ast, Kartau, Kurs-Olesk, Neps, Vain jt § Ruubel § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Tomberg § Anderkopp, Kalbus, Olesk, Ruubel, Strandman, Talts jt § Maim, Parts § Parts, Poska, Tõnisson, Westholm § Kuusner, Maim, Parts, Poska jt § Linnamägi § Kann § Kann, Leesment § Uluots § Uluots § Uluots § Pezold, Koch § Kruus § Loorits, Kruus § Sorokin MNK = Maanõukogu juristide komisjon; APSK = ajutise põhiseaduse komisjon; PSK = põhiseaduskomisjon; VAK = valitsemise ajutine kord; PS = põhiseadus © Hannes Vallikivi 2020 Erakondade aktiivsus (VAK) Erakondade aktiivsus (PS) kristlik rahvaerakond tööerakond rahvaerakond rahvaerakond 4% 21% 11% 34% kristlik rahvaerakond 4% maaliit 21% maaliit 12% sakslased 1% sakslased 4% venelased tööerakond 3% venelased 15% 1% sotsiaaldemokraadid esseerid 42% esseerid sotsiaaldemokraadid 0% 5% 22% Saadikute aktiivsus (VAK) Saadikute aktiivsus (PS) Tõnisson Uluots Einbund Päts Olesk Ast Vain Seljamaa Jans Sorokin Ast Jans Päts Tõnisson* Strandman Olesk Oinas Anderkopp Vain Kruus © Hannes Vallikivi 2020 MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. MNK APSK VAK PSK PS PM KM Koht. Anderkopp, Ado Olesk, Lui Asson, Emma Palvadre, Anton Ast, Karl Parts, Kaarel
    [Show full text]
  • Baltic Security and Defence Review 2010
    Baltic Security and Defence Review Volume 12, Issue 1 2010 Baltic Security and Defence Review is the publication of the Baltic Defence College © 2010, Baltic Defence College, All rights reserved ISSN 1736-3772 (print) 1736-3780 (online) Editorial Board Editor: Dr. James S. Corum, Dean, Baltic Defence College Lt. Col. John Andreas Olsen PhD, Norwegian Air Force, Dean, Norwegian Defence University College Dr. Richard DiNardo, Professor, US Marine Corps Staff College Dr. Joel Hayward, Dean, RAF College Cranwell, UK Dr. Adam Seipp. Dept of History, University of Texas Dr. Jürgen Foerster, Department of History, University of Freiburg Col. Robert Ehlers PhD, Professor, USAF School of Advanced Air and Space power Studies Dr. Arunas Molis, Department of Strategy and Politics, Baltic Defence College Brigadier General Walter Feichtinger PhD, Austrian National Defence Academy Dr. Hannu Kari, Finnish National Defence University Dr. Flemming Hansen, Royal Danish Defence College Assistant editor and layout: Villu Varjas Cover design and print: Momo Electronic version of the Baltic Security and Defence Review can be accessed on the website of the Baltic Defence College at www.bdcol.ee All articles of the Baltic Security and Defence Review are also available through the International Relations and Security Network (ISN) at www.isn.ethz.ch All inquiries should be made to the Baltic Defence College, Riia 12, 51013 Tartu, Estonia, ph: +372 717 6000, fax: +372 717 6050, e-mail: [email protected] Baltic Security and Defence Review Volume 12, issue 1, 2010 Contents Baltic Defence College Workshop on the New NATO Strategic Concept, 18 February 2010 By Baltic Defence College faculty............................................................
    [Show full text]
  • Crols, Dirk (2006) from Tsarist Empire to League of Nations and from USSR to EU: Two Eras in the Construction of Baltic State Sovereignty
    Crols, Dirk (2006) From Tsarist empire to League of Nations and from USSR to EU: two eras in the construction of Baltic state sovereignty. PhD thesis. http://theses.gla.ac.uk/2453/ Copyright and moral rights for this thesis are retained by the author A copy can be downloaded for personal non-commercial research or study, without prior permission or charge This thesis cannot be reproduced or quoted extensively from without first obtaining permission in writing from the Author The content must not be changed in any way or sold commercially in any format or medium without the formal permission of the Author When referring to this work, full bibliographic details including the author, title, awarding institution and date of the thesis must be given Glasgow Theses Service http://theses.gla.ac.uk/ [email protected] FROM TSARIST EMPIRE TO LEAGUE OF NATIONS AND FROM USSR TO EU: TWO ERAS IN THE CONSTRUCTION OF BALTIC STATE SOVEREIGNTY Thesis submitted by Dirk Crols to obtain the degree of Doctor of Philosophy (PhD). Date of submission: 23 July 2006 Department of Central and East European Studies, University of Glasgow Supervisor: Dr. David Smith, Senior Lecturer, Department of Central and East European Studies, University of Glasgow. 1 ABSTRACT This thesis examines how the three Baltic countries constructed their internal and external sovereign statehood in the interwar period and the post Cold War era. Twice in one century, Estonia, Latvia and Lithuania were namely confronted with strongly divided multiethnic societies, requiring a bold and wide-ranging ethnic policy. In 1918 all three Baltic countries promised their minorities cultural autonomy.
    [Show full text]
  • Commemoration of Independence Day in the Republic of Estonia 1919–1940
    Ajalooline Ajakiri, 2015, 1/2 (151/152), 85–119 Commemoration of Independence Day in the Republic of Estonia 1919–1940 Peeter Tammisto Abstract World War I led to the collapse of the Austro-Hungarian and Russian empires, generating widespread political upheaval across Europe that provided numerous ethnic groups within those former empires the opportunity to break free and begin the process of independent nation-building. New nations need to create a history for themselves and their people to legitimate their existence. Estonia was one such nation. It was forced to fight a War of Independence at the very begin- ning of its existence as a separate entity to establish its right to statehood. This war served as Estonia’s founding myth and even while it was still being fought, the war was integrated into the narrative of the Estonian people’s great, cen- turies-long struggle for liberation from the yoke of Baltic German oppression. The achievement of independence was seen as the culmination of Estonian his- tory. This article explores the customs that evolved for commemorating Inde- pendence Day from the perspective of performative, collective memory. These customs form the basis for analysing the shifts that took place in the politics of memory and history when a coup d’état carried out in March of 1934 estab- lished an authoritarian regime in Estonia in place of parliamentary democra- cy. Thenceforth the narrative was adjusted so that the culmination of Estoni- an history was no longer merely the achievement of independence. Instead, the narrative claimed that independence was won when Estonians defeated their Baltic German historical enemy once and for all.
    [Show full text]
  • Introduction
    Notes Introduction 1This study uses ‘Estonian Veterans’ League’ as the most practical translation of the Eesti Vabadussõjalaste Liit (‘Veterans’ League of the Estonian War of Independence’). The popular term for a Veterans’ League member was vaps (plural: vapsid), or vabs, derived from vabadussõjalane (‘War of Independence veteran’). This often appears mistakenly capitalized as VAPS. A term for the Veterans frequently found in historical literature is ‘Freedom Fighters’, the direct translation of the German Freiheitskämpfer. Another unsatisfactory translation which appears in older literature is ‘Liberators’. It should be noted that until 11 August 1933 the organization was formally called Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (‘The Estonian War of Independence Veterans’ Central League’). 2 Ernst Nolte, The Three Faces of Fascism (London, 1965), p. 12. 3 Eduard Laaman, Vabadussõjalased diktatuuri teel (Tallinn, 1933); Erakonnad Eestis (Tartu, 1934), pp. 54–62; ‘Põhiseaduse kriisi arenemine 1928–1933’, in Põhiseadus ja Rahvuskogu (Tallinn, 1937), pp. 29–45; Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees (Stockholm, 1949). 4 Märt Raud, Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu (Toronto, 1953); Evald Uustalu, The History of Estonian People (London, 1952); Artur Mägi, Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. I. Das Regierungssystem (Stockholm, 1967). 5 William Tomingas, Vaikiv ajastu Eestis (New York, 1961). 6 Georg von Rauch, The Baltic States: The Years of Independence 1917–1940 (London, 1974); V. Stanley Vardys, ‘The Rise of Authoritarianism in the Baltic States’, in V. Stanley Vardys and Romuald J. Misiunas, eds., The Baltic States in War and Peace (University Park, Pennsylvania, 1978), pp. 65–80; Toivo U. Raun, Estonia and the Estonians (Stanford, 1991); John Hiden and Patrick Salmon, The Baltic Nations and Europe: Estonia, Latvia & Lithuania in the Twentieth Century (London, 1991).
    [Show full text]
  • The Carlsons at Home in Estonia, 1926-1937
    The Carlsons: At Home in Estonia U.S. Consul Harry E. Carlson (Eesti Filmiarhiiv) U.S. Consul Harry E. Carlson and his wife Laura Reynert Carlson were two early fans of Estonia. While the normal tour of duty for a U.S. Consul was just two years, the Carlsons spent almost eleven years in Tallinn from 1926 to 1937. They liked life in Estonia so much that they kept summer homes in Haapsalu and Valgejõe where they spent their weekends and summers just like many Estonian couples. Making Estonia into a real family home, Harry and Laura's son Harry Edwin Reynert Carlson was born in Tallinn on October 21, 1927 – thereby setting a precedent which many U.S. diplomats have since followed. Harry Jr.'s sister Margaret Elisabeth Reynert Carlson was born here several years later on January 30, 1932. The Carlson's made themselves at home in Estonia in many other ways. Harry was a well-known fisherman and went fishing every chance he got. On February 1, 1937, Rahvaleht described Harry as belonging to a "family of famous sports fishermen." Like many Americans, Harry also liked to drive – he would take his car and drive his family all across Estonia to fish or spend time in the country-side. According to Postimees (May 5, 1932), one of the Carlsons' favorite places was Rõuge in southern Estonia near the town of Võru. By the end of his extended tour in Estonia, Harry seemed to have developed a particular affinity for Estonian summers. During his farewell interview to Uus Eesti (January 21, 1937), Harry was quoted as saying: "Estonia is not so rich in nature and the climate here is not that pleasant either, but the short Estonian summer is very appealing." By the time the Carlsons left for their onward assignment in London on February 1, 1937, they seem to have adjusted quite well to life in Estonia.
    [Show full text]
  • Volume 15, Issue 2 2013
    Baltic Security and Defence Review ________________________________________________________ Volume 15, Issue 2 2013 Baltic Security and Defence Review is the bi-annual publication of the Baltic Defence College © 2013, Baltic Defence College, All rights reserved ISSN 1736-3772 (print) 1736-3780 (online) Editorial Board Editor: Dr. James S. Corum, Dean, Baltic Defence College Deputy editor Mr. James Rogers, Baltic Defence College Harold E. Raugh, Jr., Ph.D. Command Historian, V Corps Lt. Col. John Andreas Olsen PhD, Norwegian Air Force, Dean, Norwegian Defence University College Dr. Augustine Meaher, Department of Political and Strategic Studies, Baltic Defence College Dr. Hannu Kari, Finnish National Defence University Dr. Maja Ericksson, Swedish National Defence Academy Erik Mannik, International Centre for Defence Studies Dr. Olaf Mertelsmann, Tartu University Dr. Margarita Seselgyte, Vilnius University Lithuania Dr. Zaneta Ozolina, University of Latvia Layout: Oliver Toots Cover and print: www.ecoprint.ee Electronic version of the Baltic Security and Defence Review can be accessed on the website of the Baltic Defence College at www.bdcol.ee All articles of the Baltic Security and Defence Review are also available through the International Relations and Security Network (ISN) at www.isn.ethz.ch All inquiries should be made to the Baltic Defence College, Riia 12, 51013 Tartu, Estonia, ph: +372 717 6000, fax: +372 717 6050, e-mail: [email protected] Disclaimer: The Baltic Defence College publishes the Baltic Security and Defence Review as
    [Show full text]
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Travel Guide
    TRAVEL GUIDE Traces of the COLD WAR PERIOD The Countries around THE BALTIC SEA Johannes Bach Rasmussen 1 Traces of the Cold War Period: Military Installations and Towns, Prisons, Partisan Bunkers Travel Guide. Traces of the Cold War Period The Countries around the Baltic Sea TemaNord 2010:574 © Nordic Council of Ministers, Copenhagen 2010 ISBN 978-92-893-2121-1 Print: Arco Grafisk A/S, Skive Layout: Eva Ahnoff, Morten Kjærgaard Maps and drawings: Arne Erik Larsen Copies: 1500 Printed on environmentally friendly paper. This publication can be ordered on www.norden.org/order. Other Nordic publications are available at www.norden.org/ publications Printed in Denmark T R 8 Y 1 K 6 S 1- AG NR. 54 The book is produced in cooperation between Øhavsmuseet and The Baltic Initiative and Network. Øhavsmuseet (The Archipelago Museum) Department Langelands Museum Jens Winthers Vej 12, 5900 Rudkøbing, Denmark. Phone: +45 63 51 63 00 E-mail: [email protected] The Baltic Initiative and Network Att. Johannes Bach Rasmussen Møllegade 20, 2200 Copenhagen N, Denmark. Phone: +45 35 36 05 59. Mobile: +45 30 25 05 59 E-mail: [email protected] Top: The Museum of the Barricades of 1991, Riga, Latvia. From the Days of the Barricades in 1991 when people in the newly independent country tried to defend key institutions from attack from Soviet military and security forces. Middle: The Anna Akhmatova Museum, St. Petersburg, Russia. Handwritten bark book with Akhmatova’s lyrics. Made by a GULAG prisoner, wife of an executed “enemy of the people”. Bottom: The Museum of Genocide Victims, Vilnius, Lithuania.
    [Show full text]
  • Treaty of Good Understanding and Co-Operation Between Estonia, Latvia, and Lithuania
    TREATY OF GOOD UNDERSTANDING AND CO-OPERATION BETWEEN ESTONIA, LATVIA, AND LITHUANIA. SIGNED AT GENEVA, SEPTEMBER 12TH, 1934 THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA, THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA and THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LATVIA, Having decided to develop co-operation between the three countries and to promote closer understanding between the Baltic States, Being firmly determined to play their part in maintaining and guaranteeing peace and to co-ordinate their foreign policy in the spirit of the principles of the Covenant of the League of Nations, Have resolved to conclude a Treaty, and have appointed as their Plenipotentiaries for that purpose: THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA: His Excellency Monsieur Stasys LOZORAITIS, Minister for Foreign Affairs; THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA: His Excellency Monsieur Julius SELJAMAA, Minister for Foreign Affairs; THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LATVIA: Monsieur Vilhelms MUNTERS, Secretary-General of the Ministry of Foreign Affairs; Who, having communicated their full powers, found in good and due form, have agreed as follows: Article 1. In order to co-ordinate their efforts in the cause of peace, the three Governments undertake to confer together on questions of foreign policy which are of common concern and to afford one another mutual political and diplomatic assistance in their international relations. Article 2. For the purpose set forth in Article 1, the High Contracting Parties hereby decide to institute periodical conferences of the Ministers for Foreign Affairs of the three countries, to take place at regular intervals, at least twice a year, in the territories of each of the three States in turn.
    [Show full text]