DOCSLIB.ORG

Julius Seljamaa Lapselaps: Olen Oma Vanaisa Üle Uhke!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Julius Seljamaa Lapselaps: Olen Oma Vanaisa Üle Uhke! Head Eesti Vabariigi aastapäeva! VALLALEHT • NR 271 • VEEBRUAR 2020 Lk 2 Raske- liikluse ümber- Julius Seljamaa lapselaps: suunamisest olen oma vanaisa üle uhke! Loo alevikus Jõelähtme vabadus- samba naabruses elab juba viimased kuus aastat Julius Seljamaa pojapoeg Jüri Selja- maa (72). Ehkki lapse- laps ei ole oma vana- isaga iial kohtunud, elab vanaisa tema mä- lestustes läbi vanaema meenutuste ning roh- ke arhiivimaterjali. ohtume Jüri Seljamaa- ga tema helevalges ko- Tartu rahu delegatsioon. Vasakult Ants Piip, kindralmajor Jaan Soots, Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamine 2. veebruaril Jõelähtme Lk 3 Kdus Jõelähtme külas, rahusaatkonna esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa, Mait Püüman. vabadussamba juures, kõneleb Jõelähtme kirikuõpetaja Margus Kirja. Info uutest akendest avanevad avarad vaa- Foto: välisministeeriumi koduleht Foto Priit Põldma ted ning kiiskav päike võtab sil- taotlus- mi kissitama – valgus on foto- voorudest graafina töötava mehe jaoks vä- Jõelähtme vabadussammas ga oluline. Jüri Seljamaa on pil- Jõelähtme kiriku vastas üle tee asub Jõelähtme vabadussammas, mis on distanud toite kümnete koka- püstitatud austusavaldusena neile meestele ja naistele, kes on andnud oma panuse Eesti riigi sünnile. Lk 4 raamatute jaoks, ta pildistab si- Jõelähtme vabadussammas avati 23. juunil 1939. aastal. Samba autor sekujundusi ja arhitektuuri, te- oli kuulus Eesti skulptor Anton Starkopf. Nõukogude okupandid lam- Kuhu minna, malt tellitakse toote- ning rek- mutasid ausamba 1941. aasta kevadel. Saksa okupatsiooni ajal 24. juunil mida teha laamfotosid. Vabakutselise fo- 1942. ausammas taastati ja taasavati. 1944. aasta kevadel lasti sammas õhku ja selle tükid maeti maha. Praegune ausammas on algse ausamba märtsis tograafina tegutsedes seab ta koopia ja taasavati 23. juunil 1992. vajadusel fotostuudio üles oma 2. veebruaril möödus 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, mille- koju, seepärast ka päikesepool- ga Venemaa tunnustas Eesti vabariigi iseseisvust ja lõppes vabadussõda. sed aknad kodu valikul võtme- Tartu rahu delegatsiooni kuulusid Ants Piip, kindralmajor Jaan Soots, rolli mängisidki. rahusaatkonna esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Mait Püüman, Lk 5 nende allkirjad seisavad ka Tartu rahulepingul. „Otsisin koduks sobivat Neeme kohta ja kuna üks tingimus oli, koolimaja taha et see asuks Tallinna piirist li- Julius Seljamaa gikaudu 20 km raadiuses, siis kerkis väli- • Sündinud 27.03.1883 Sindis, rahuläbirääkimistel ning allkir- erinevaid kohti läbi sõites ju- jastas Tartu rahulepingu. huslikult Jõelähtmesse jõudsin- surnud 17.06.1936 Tallinnas treeningseade • Diplomaat, poliitik, ajakirja- • Diplomaatilist karjääri alustas gi,” räägib mees. nik, õpetaja veebruaris 1918 Eesti Vabarii- Aga Jõelähtmega on seotud • Õppis 1899–1902 Riias õpe- gi esimese välisdelegatsiooni tal ka mitmeid tööalaseid mä- tajate seminaris liikmena, esindades koos Jüri Seljamaa septembris 2017 renoveeritava Jõelähtme kiriku torni • 1902–1905 Taali ministeeriu- Johan Laidoneriga Eestit Lk 6–7 lestusi – 1980ndatel käis ta äs- Nõukogude Venemaal. tipus. Foto erakogu mikoolis õpetaja ja valminud Loo kooli hoonet • 1905–1909 Taali ministeeriu- • Julius Seljamaa oli saadik Jõelähtme valla pildistamas. „Selle ehitas Ehi- mikooli juhataja Lätis (1922–1928), Leedus tusmontaaži valitsus ja mina Jüri Seljamaa näitab hästi säili- Vanaisa Julius Seljamaast • 1909–1914 Rakvere haridus- (1925–1926), Nõukogude aasta tegijate ja seltsi kooli juhataja Liidus (1928–1933), samuti oli olin tellitud kõiki nende objek- nud vanaaegset fotot, millel pe- on alles küll palju materjali ar- ta välisminister (1933–1936), tegude te pildistama,” selgitab ta. Ta on rekond Seljamaad – vanaema hiivides, perekondlikke mäles- • 1915–1918 Õppis Peterburi ülikoolis õigusteaduskonnas, lühikest aega ka peaministri tunnustamine pildistanud samuti Linnamäe Anna Maria, vanaisa Julius ning tusesemeid on aga säilinud vä- töötas Pealinna Teataja toi- asetäitja. hüdroelektrijaama peale selle nende kaks last, poeg Jüri ja tü- hem. metuses ja Vene IV Riigiduu- • Juunis 1936 nimetati saadi- mas ajakirjanikuna. kuks Rooma, kuid suri vähki valmimist ning käinud pildista- tar Evi Helene, foto võib olla „Vanaema kartis väga vene enne ametisse asumist. mas Jõelähtme kirikutorni kui tehtud umbes 1930ndatel. aega ning hävitas palju vanaisa • 1917 Eesti Vabariiklaste Liidu tegelasi ja Ajutise Maanõu- • Julius Seljamaad on tunnus- seda renoveeriti. „Vanaema Anna Maria elas memuaare ja mälestusi. Kinni kogu liige tatud Vabadusristi III liigi 2. Ehitus, disain ja arhitektuur 98 aastaseks ning tema kaudu pandi ta 1940ndate aastate lõ- • 1918–1921 Vaba Maa peatoi- järguga, Eesti Punase Risti I on teda köitnud kogu elu ning olen vanaisast ja nende tollasest pus sellest hoolimata, aga metaja. järgu II astme mälestusmärgi- • 1919–1920 osales Eesti-Vene ga, Kotkaristi I klassi teenete- oma kätega sai omal ajal perele elust ikka meenutusi kuulnud. võib-olla muidu oleks Siberisse märgiga. suur majagi ehitatud, samuti re- Küll on kahju, et praegu pole saadetud,“ arutleb mees. Ta on noveeritud praegune kodu. Ta enam võimalust küsida, nüüd kindel selleski, et kui vanaisa Ju- ise ütleb naljatledes, et peab juba oskaks palju rohkem uuri- lius poleks 1936. aastal surnud, sele kirjutas, on alles siiani. Hil- au sees – mullu Tartu rahu aas- end ikka ehitajaks, kelle jaoks da, tollal noore poisina ei osa- oleks temagi seina äärde maha- jaaegu avastas Jüri Seljamaa ka tapäeval avati Sindi gümnaasiu- fotograafia on hobi. nud neid teemasid nii oluliseks laskmisele või Siberisse saade- filmirulli, millel on vanaema ja mi ees mälestusmärk kooli Siiski on enam kui kolme- pidada,“ räägib Seljamaa, kellel tud. vanaisa Keila-Joal välisminis- kuulsaimale vilistlasele, riigi- kümmend aastat fotograafina on praegu käsil vanaema ja va- Julius Seljamaa abikaasale, teeriumi residentsi territooriu- mehele Julius Friedrich Selja- tegutsemist kasvatanud hinda- naisa poolne sugupuu koosta- Anna Maria Seljamaale määra- mil jalutamas ja lapsed – Jüri maale. matu teadmiste- ja kogemuste mine ning arhiivmaterjali kogu- ti aastatepikkune vangistus, isa ja tädi jooksevad kõrval. „Olen vanaisa kohta väga pagasi, mida ta on valmis teis- mine. „Keegi peab seda lugu ju millest ta istus viis aastat Har- „Seda oli hea vaadata, justkui palju lugenud, ta oli väga tark telegi jagama. „Võiksin hea edasi kandma, kui mina seda ei ku naistevanglas ja sai enne et- elav mälestus,“ oskab mees lei- mees. Riigitöö kõrval ei saa aga Lk 8 Keskkond meelega noortele või muidu fo- tee, siis igal järgneval põlvkon- tenähtud karistusaja lõpuni tut hinnata. vähem oluliseks pidada ka tema – kilekott tograafiahuvilistele fototunde nal on veelgi raskem,“ sõnab ta kandmist amnestia. Ta tunnustab väga ka Sindi rolli kooliõpetajana Rakveres,“ või kursusi anda,“ sõnab omal mõeldes oma pojale ja kuue- Palvekiri, mille vanaema kogukonda, kes hoiab Sindist arvab kuulsa riigimehe poja- prügikotina alal kõrgelt hinnatud fotograaf. kuusele lapselapsele. vanglast vabanemiseks valitsu- pärit Julius Seljamaa mälestust poeg Jüri Seljamaa. • 2 TAETED NR 272 • VEEBRUAR • 2020 Volikogu veerg Vallavalitsusel on plaan LooL keskusest ALV LIILU EEKORIDORIDE ALTERNATIIVVARIAND VÄINO HAAB raskeliikluse ümbersuunamiseks volikogu esimees LOO ALEVIKU Loo alevik on ajalooli- RASKELIIKLUSE20 Loo aleviku ja eebruar on sünd- selt kujunenud nii, et TEEKORIDORIDElähikülade üldplaneeringus musterohke kuu, aleviku tootmisalad ALTERNATIIV- kavandatud raskeliikluse jäävad raskeliikluse LOO ALEVIKU RASKELIIKLUSEVARIANDID TEEKORIDORIDEteekoridor ALTERNATIIVVARIANDID Vveebruaris on L ALV LIILU EEKORIDORIDE ALTERNATIIVVARIAND põhisuuna seisukohalt vastlapäev, veebruar on sõbrakuu, veebruaris tä- elamupiirkonna ja histatakse Tartu Rahule- ühiskondlike ehitiste Raskeliikluse teekoridori pingu aastapäeva ja Eesti seljataha. Sellest tule- 2001alternatiiv Loo aleviku läbi ja HKScani Vabariigi 102. aastapäeva, nevalt on aleviku pea- 2001 Loo aleviku20lähiküladevärava Looja lähi aleviku jaüldplaneeringus- Vahe ja tee lähiküladekavandatud üldplaneeringus raskeliikluse lisaks on veebruar aasta tänav, Saha tee, koor- külade üldplaneeringus kavandatudteekoridor raskeliikluse kavandatud raskeliikluse kõige lühem kuu. Veeb- matud rasketranspor- teekoridoraskeliikluse teekoridori ruari 13. kuupäeval toimus diga ning see kujutab teekoridor alternatiiv läbi ani ka käesoleva aasta teine endast nii potent- totmisterritoriumi Lõuna volikogu istung, päevakorras oli 22. päevakorrapunkti. siaalselt ohtu alevikus R askeliikluse teele teekoridori Esimese päevakorrapunktina andis ülevaate õiguskorrast liikuvatele inimestele RaskeliikluseRalternatiiv askeliikluseteekoridori läbi teekoridori HKScani alternatiiv läbialternatiivvärava HKScani ja Vahe läbi teeHKScani Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Kersti Kald. kui ka põhjustab müra värava ja Vahe tee Peamised kuriteo liigid Jõelähtme vallas on varavastased, isiku- ja õhusaastet. värava ja Vahe tee vastased ja liikluskuriteod. 2019. aastal on kuritegude arv võr- Raskeliikluse teekoridori reldes eelmise aasta sama perioodiga langenud marginaalselt. ANDRUS UMBOJA askeliiklusealternatiiv läb teekoridorii HKScani Raskeliiklusealternatiivtootmisterritooriumi teekoridori läb i ani Lõuna Võrreldes eelmise perioodiga on toimunud märgatav väärtegu- Vallavanem de kasv. Peamiseks põhjuseks, miks on suurenenud väärtegude alternatiiv läbitotmisterritoriumiteele. HKScani Lõuna teele arv, on liiklusseaduse rikkumiste arvu suurenemine. Liiklusrik- allavalitsus on tegele- tootmisterritooriumi
Load more

Recommended publications
  • The University of Chicago Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924
    THE UNIVERSITY OF CHICAGO SMUGGLER STATES: POLAND, LATVIA, ESTONIA, AND CONTRABAND TRADE ACROSS THE SOVIET FRONTIER, 1919-1924 A DISSERTATION SUBMITTED TO THE FACULTY OF THE DIVISION OF THE SOCIAL SCIENCES IN CANDIDACY FOR THE DEGREE OF DOCTOR OF PHILOSOPHY DEPARTMENT OF HISTORY BY ANDREY ALEXANDER SHLYAKHTER CHICAGO, ILLINOIS DECEMBER 2020 Илюше Abstract Smuggler States: Poland, Latvia, Estonia, and Contraband Trade Across the Soviet Frontier, 1919-1924 What happens to an imperial economy after empire? How do economics, security, power, and ideology interact at the new state frontiers? Does trade always break down ideological barriers? The eastern borders of Poland, Latvia, and Estonia comprised much of the interwar Soviet state’s western frontier – the focus of Moscow’s revolutionary aspirations and security concerns. These young nations paid for their independence with the loss of the Imperial Russian market. Łódź, the “Polish Manchester,” had fashioned its textiles for Russian and Ukrainian consumers; Riga had been the Empire’s busiest commercial port; Tallinn had been one of the busiest – and Russians drank nine-tenths of the potato vodka distilled on Estonian estates. Eager to reclaim their traditional market, but stymied by the Soviet state monopoly on foreign trade and impatient with the slow grind of trade talks, these countries’ businessmen turned to the porous Soviet frontier. The dissertation reveals how, despite considerable misgivings, their governments actively abetted this traffic. The Polish and Baltic struggles to balance the heady profits of the “border trade” against a host of security concerns shaped everyday lives and government decisions on both sides of the Soviet frontier.
    [Show full text]
  • Estonia Today
    80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS 1. 80 YEARS OF JUNE DEPORTATIONS In June 1941, within one week about 95 000 people from Estonia, Latvia, Lithuania, Poland, and Bessarabia (Moldova) were deported to the Soviet Union. This mass operation was carried out simultaneously in Lithuania, Latvia and Estonia – between 14 and 17 June 1941. The operation saw the arrest of all people who were still at liberty and considered a thorn in the side of the occupying forces, mainly members of the political, military and economic elite who had been instrumental in building the independence of their states. They were taken to prison camps where most of them were executed or perished within a year. Their family members, including elderly people and children, were arrested alongside them, and they were subsequently separated and deported to the “distant regions” of the Soviet Union with extremely harsh living conditions. To cover their tracks, the authorities also sent a certain number of criminals to the camps. Prologue • As a result of the Molotov-Ribbentrop Pact signed between Nazi Germany and the Soviet Union on 23 August 1939, the Soviet Union occupied Estonia in June 1940. • Preparations for the launch of communist terror in civil society were made already before the occupation. As elsewhere, its purpose was to suppress any possible resistance of the society from the very beginning and to instil fear in people to rule out any organised resistance movement in the future. • The decision to carry out this mass operation was made at the suggestion of Soviet State Security chiefs Lavrentiy Beria and Vsevolod Merkolov in Moscow on 16 May 1941.
    [Show full text]
  • Treaty of Good Understanding and Co-Operation Between Estonia, Latvia, and Lithuania
    TREATY OF GOOD UNDERSTANDING AND CO-OPERATION BETWEEN ESTONIA, LATVIA, AND LITHUANIA. SIGNED AT GENEVA, SEPTEMBER 12TH, 1934 THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA, THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA and THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LATVIA, Having decided to develop co-operation between the three countries and to promote closer understanding between the Baltic States, Being firmly determined to play their part in maintaining and guaranteeing peace and to co-ordinate their foreign policy in the spirit of the principles of the Covenant of the League of Nations, Have resolved to conclude a Treaty, and have appointed as their Plenipotentiaries for that purpose: THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA: His Excellency Monsieur Stasys LOZORAITIS, Minister for Foreign Affairs; THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA: His Excellency Monsieur Julius SELJAMAA, Minister for Foreign Affairs; THE PRESIDENT OF THE REPUBLIC OF LATVIA: Monsieur Vilhelms MUNTERS, Secretary-General of the Ministry of Foreign Affairs; Who, having communicated their full powers, found in good and due form, have agreed as follows: Article 1. In order to co-ordinate their efforts in the cause of peace, the three Governments undertake to confer together on questions of foreign policy which are of common concern and to afford one another mutual political and diplomatic assistance in their international relations. Article 2. For the purpose set forth in Article 1, the High Contracting Parties hereby decide to institute periodical conferences of the Ministers for Foreign Affairs of the three countries, to take place at regular intervals, at least twice a year, in the territories of each of the three States in turn.
    [Show full text]
  • Soome Presidentide Visiitide Mõju Eesti-Soome Suhetele Aastail 1918-1940
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: prof Eero Medijainen Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3 1. 1918-1922 – AKTIIVNE KOOSTÖÖ .............................................................................................. 8 1.1 Soome-Eesti riigi suhete algus .................................................................................................... 8 1.2 Eesti ja Soome saatkonnad Helsingis ja Tallinnas ................................................................. 11 1.3 Kaarlo Juho Ståhlbergi välispoliitiline tegevus ...................................................................... 12 1.4 Riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome 1922 ..................................................................... 15 2. 1922-1934 – ÄRAOOTAV SUHTUMINE ..................................................................................... 18 2.1 Eesti ja Soome suhted kuni 1925. aastani ................................................................................ 18 2.2 Lauri Kristian Relanderi valimine presidendiks ning visiit Eestisse 1925 ........................... 21 2.3 Eesti ja Soome poliitilised
    [Show full text]
  • The Soviet Union, Lithuania and the Establishment of the Baltic Entente *
    FROM THE PAST The Soviet Union, Lithuania and the Establishment of the Baltic Entente * Magnus Ilmjärv The problem concerning the attitude of the Soviet Government towards the establishment of the Baltic Entente, i.e. the agreement of mutual assistance concluded between Estonia, Latvia and Lithuania, in Geneva on September 12, 1934, has so far been dealt with slightly. There is not much known about the reasons that forced Lithuania to change its earlier negative attitude towards Baltic cooperation. In this respect, the lack of knowledge can be explained by the inaccessibility of Eastern archives, especially the Archive of the Soviet Ministry of Foreign Affairs. The official Soviet interpretation, cited in the history books, was that in 1934, the Soviet Government approved of cooperation between the Baltic States because the Baltic Entente was looked upon as a possibility to strengthen the independence of Estonia, Latvia and Lithuania and to prevent German expansion in the Baltics. The real reasons and Soviet intentions were not mentioned. The objectives of this article are to explain Soviet policy toward the Baltic States in 1933-1934, during the period when major political changes took place in Europe. These changes include the coming to power of the Nazis in Germany, the conclusion of a non- aggression pact between Poland and Germany and the end of the Rapallo policy; to answer the question why the Soviet Union began to support Baltic cooperation that it had so far opposed. Another question regarding Baltic cooperation is whether cooperation was seriously looked upon by the three states as a means of safeguarding their independence, or, was it simply a move by the three authoritarian regimes to mislead public opinion.
    [Show full text]
  • The 1934 Treaty of the Baltic Entente: Perspectives for Understanding
    Ajalooline Ajakiri, 2012, 1/2 (139/140), 183–200 The 1934 Treaty of the Baltic Entente: perspectives for understanding Eero Medijainen Estonia, Latvia, and Lithuania signed the Treaty of Understanding and Cooperation in Geneva on 12 September 1934. The treaty prescribed regu- lar meetings at the level of foreign ministers. Over the course of six years (1934–40), eleven trilateral meetings of foreign ministers took place. At these, political issues of common interest were discussed and, as a rule, opinions on international negotiations and prospective treaties as well as joint positions under the League of Nations were coordinated. The conclu- sion of the treaty was a starting point for further collaboration between the official institutions of Estonia, Latvia, and Lithuania. In addition, meetings of non-governmental organizations (NGOs) (those of journalists, lawyers, economists, university students, teachers, trade institutions, local govern- ments, firemen, etc.) of the three countries, as well as joint art exhibitions and sports competitions (so-called Baltic Weeks), were held on a regular basis in the 1930s. The activities of the NGOs were supported by the gov- ernments of the Baltic states. “The need for close cooperation between the Baltic states is the cornerstone of our foreign policy,” was stated in the review of the activities of the Ministry of Foreign Affairs of Estonia in 1934.1 The treaty itself and the tight collaboration in the 1930s confirmed the image of Baltic unity in the eyes of outsiders. In the cataclysmic years of 1939–40, it therefore appeared to the big countries in Europe (United King- dom, France, Germany, the Soviet Union) rather natural that the destiny of Estonia, Latvia, and Lithuania would be determined by some common settlement.
    [Show full text]
  • The League of Nations: Legal, Political and Social Impact on Estonia
    sjps.fsvucm.sk I ISSN 1335-9096 (online) © 2019 The Faculty of Social Sciences University of Ss. Cyril and Methodius, Trnava. DOI: https://doi.org/10.34135/sjps.190204 THE LEAGUE OF NATIONS: LEGAL, POLITICAL AND SOCIAL IMPACT ON ESTONIA David Ramiro Troitiño1 - Tanel Kerikmäe2 - Ondrej Hamuľák3 Abstract The League of Nations, predecessor of the current United Nations, was the first world organization with a real impact on its members. The organization was created after the WWI in an attempt to establish a stable peace system among its members. Estonia, a country formed after the end of the war, was in a need of international recognition and protection. Hence, the membership was welcome as an anchor to liberty and freedom. This research analyses how the organization influenced Estonia and what were the major contributions of the country in the development of the League of Nations. The aim of the paper is to analyse the concrete impact of the membership on the position and recognition of Estonia as well as the influence of Estonia on the development of key activities of the League of Nations, in particular the questions of refugee protection and return of prisoners of war; protection of minorities (including the support to protection of rights of native American tribes) and attempts to establish the uniform global legal order. A special focus is given also to personal impact represented by the authority of Ragnar Nurkse. KEY WORDS: League of Nations, Estonia, Legal International Organizations, World Peace. INTRODUCTION Estonia, located in the Baltic Sea, is a country with strong connections to the Scandinavian world and the Germanic world.
    [Show full text]
  • Tallinn EESTI KÕRGEM KOMMERTSKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Pubiications of Estonian Business School Eesti Kõrgema Kommertskooli Publikatsioonid
    Eesti E stonian Kõrgem Business Kommertskool School EESTI KÕRGEMA KOMMERTSKOOLI PUBLIKATSIOONID PUBLICATIONS OF ESTONIAN BUSINESS SCHOOL No. 4 (1998) Vahur Made, M.A. in History ESTONIAN BANKING AND CURRENCY REFORM LOAN OF 1927: A CASE STUDY OF THE ESTONIAN ECONOMIC COOPERATION WITH THE LEAGUE OF NATIONS Tallinn EESTI KÕRGEM KOMMERTSKOOL ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Pubiications of Estonian Business School Eesti Kõrgema Kommertskooli publikatsioonid No. 4 (1998) Vahur Made, M.A. in History ESTONIAN BANKING AND CURRENCY REFORM LOAN OF 1927: A CASE STUDY OF THE ESTONIAN ECONOMIC COOPERATION WITH THE LEAGUE OF NATIONS E E S T } ^ K Õ R G E ^ ^ KOMMERTSKOOL C G H Q O RAAMATUKOGU -5 AT3 Tallinn 1998 1. Introduction 3 2. Prologue to the receipt of the loan 5 3. Receipt of the loan 9 4. Further status of the loan 14 5. Conclusion 20 6. Bibliography 21 Copyright @ Vahur Made Copyright O Estonian Business Schoo! Lauteri 3, EE0001 Tallinn, Estonia tel.(372)6466 421 fax. (372) 6 313 959 E-mail: [email protected] Translated by Maimu Nõmmik. ISSN 1406-1260 The publishers assume no responsibility for statements of fact or opinion made by contributors, and reserve the right to edit and revise all articles submitted. Estonia became a member of the League of Nations in 1921. In 1927, Estonia was able to arrange for a loan from Great Britain with the support of the League of Nations. The loan was used to implement economic and banking reforms. The procurement of the loan was an instrumentai episode in the relations between Estonia and the League of Nations, as it was the iargest foreign aid package received by Estonia in the period between the two World Wars.
    [Show full text]
  • Impact of Alleged Russian Cyber Attacks
    Volume 11, 2009 Baltic Security & Defence Review Impact of Alleged Russian Cyber Attacks By William C. Ashmore* During a two week period in April and May of 2007 Estonia was the victim of a sustained massive cyber attack on its information infrastructure. While the cyber attack was not the first nor was it the largest, it was the first cyber attack that was directed at the national security of a country. (Davis, 2009) The significance of a cyber attack on a small country can be difficult to measure for a casual observer. Estonia is a small country that can be seen as a model for the future. Estonians have developed and used internet technology for voting, education, security and banking (ninety-five percent of banking operations are done electronically) (Collier, 2007). It is not uncommon to see a sign for free Wi-Fi internet access at a pub, restaurant or on public transportation.1 Imagine going to an Automated Teller Machine (ATM), while on a business trip, to get money for meals and lodging and the system is down. Restaurants and hotels are unable to process your credit card. You try to send a message to your bank, your work, and your family but the computer servers are all down. The government is unable to communicate with the public and its different departments. News agencies are having difficulties publishing information. The aftermath of a cyber attack can impact anyone that uses the internet, whether it is an individual, business, or government that has been affected. By investigating the attack, how it happened, and Estonia’s reaction, states can decide whether their internet defences and strategies are adequate.2 The cyber attacks on Estonia have implications for both its allies and adversaries.
    [Show full text]
  • Foreign States and the Establishment of an Authoritarian Regime in Estonia in 1934
    5 https://doi.org/10.22364/hssl.29.1.01 “NO SENSATIONAL DISCLOSURES”: FOREIGN STATES AND THE ESTABLISHMENT OF AN AUTHORITARIAN REGIME IN ESTONIA IN 1934 Peeter Kenkmann1 Institute of History and Archaeology, University of Tartu (Estonia) Abstract On 12 March 1934, the Estonian government carried out a coup d’état and justified it by the danger allegedly posed by the radical right movement, the Estonian War of Independence Veterans’ League. This article examines the reports of diplomats residing in Estonia from six countries and concludes that the foreign diplomats were convinced that the real reason for the coup was the government’s fear of losing power to the Veterans as a result of the forthcoming elections. Nevertheless, the coup and the subsequent establishment of an undemocratic regime did not damage Estonia’s international position. Keywords: Estonia; coup d’état; foreign relations; loss of democracy; radical right; 1930s Introduction On March 12, 1934, a coup d’état was carried out in Estonia, led by Prime Minister Konstantin Päts, and with the support of the police and the military. In the process, a new political organisation that was aspiring to power – the Estonian War of Independence Veterans’ League2 – was disbanded, using the justification of ensuring public security, and an authoritarian regime was established. There was no resistance to the coup, 1 Contact Peeter Kenkmann; [email protected]; Institute of History and Archaeology, University of Tartu, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia. 2 The Estonian War of Independence Veterans’ Central League (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) was established in 1929, as the result of the merger of the regional organizations that stood for the social and economic interests of soldiers who had taken part in the War of Independence, 1918–1920.
    [Show full text]
  • •Lillil SISUKORD
    ;£#sMi^& lli;iNr/.7;vJUUÜ:::1936; ^^^ :• '-mmm S*:>::W;5Ä-;:^ '••••"'•"•• ;! ':-"i:" ••m'm,^?m •••• :A Ä llr* v:-f^ i "'""""" '""'"Üflilll WWWUM •lillil SISUKORD: A. Rannit: Kardinad mustast tuulest. Luuletus. V. K.: Julius Seljamaa. In memoriam. J. Pert: Kolonel Karl Parts. Mälestuskilde. W Chesterton. Artikkel. R. Rolland : Järelehüüe Maksim Gorkile. M. Gorki:' Laul kotkast. Novellett. A. Blokk: Surma tants. Luuletus. A. Laikmaa : Õigest ja ebaõigest matkamisest. Art. H. Adamson : Hall härg. Luuletus. A. üksip: Eesti loodus. Artikkel. A.|Möldroo: Teekond Laika niie. Reisipilte. H. Kompus : Miks meelsasti matkan jalgsi. Art. A. J.: Soome Noorsoo Liidu suvipäevilt. Muljeid. V. Eller: Matkamisest. Artikkel. Naatanael : Pärlipüüdjad. Veste. H. Zetterström: Püksitraksid. Huumor. Noorsoo töömailt. Sport. KAANE JOONIS (VESKI) HANNO KOMPUSE MATKAMÄRKMIKUST. ILMUB KORD KUUS TALLINNAS, 27. JUULI 1936 8. AASTAKÄIK ACEKSB1 QANNI7 KARDINAD MUSTAST TUULEST PÜH. ANTANINA DAMBRAUSKAITE'LE Kardinad mustast tuulest tõmmati akna ette. Õmmeldi tundmustuunik tumedast markisetist. Sündisid hiigelpikad hunnitud ööd ja päevad. Kurbuse käskis Kippar vinnata mustast kaevust. Ragises luisi maste - - - puri eita, vanal laeval. """' Ahastusleinast raskeid ..-.::. sirutid lained kaelu. Lugesid musti palveid öödele härdad vihmad. Armunud Musta Palge — valgust ei iial ihka. -••*-'• Valgust ei iial ihka naervale valust suule. Kardinad mustast tuulest sidund kui terasrihmad. Kogust „Akna raamistuses" ...... - - Julius Seljamaa 18. juunil tõid ajalehed kurva sõnumi,
    [Show full text]
  • Konstantin Päts, 12. Märts Ja Moskva Vabadussõjalased
    KÄSITLUSED Suure majanduskriisi ajal aga hakkas kõik Konstantin Päts, muutuma. 1921. aastast alates kuni 1932. aas- tani oli valitsuste eluiga olnud küll suhteli- 12. märts ja selt lühike – keskmiselt 11 kuud, kuid mitte katastroofiliselt lühike. 1931. aasta lõpul ja Moskva järgmise aasta algul toimusid erakondade ühinemised – Rahvaerakonna, Tööerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna liitumisel tekkis Rahvuslik Keskerakond ja teisalt Põllumees- Jaak Valge tekogude ja Asunike Koonduse baasil suur Põllumeeste erakond. Erakondade ühinemi- ne oleks võinud poliitilist süsteemi stabilisee- rida. Seda aga ei juhtunud, sest neid suuri äsja 1. Taust ühinenud erakondi lõhestas seestpoolt võitlus krooni kursi pärast. Valitsuste võimuloleku 1929. aastal alanud suure depressiooni tule- aeg lühenes keskmiselt viiele kuule ja värs- musel teravnesid järsult nii riikidevahelised ked suurerakonnad lagunesid taas. Nõnda kui ka sisepoliitilised suhted. Eestisse jõudsid pole põhjust imestada, et 1929. aastal tekki- kriisiraskused tuntavamalt alates 1930. aas- nud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit politisee- tast, teravnesid järsult 1931. aasta sügisel, mil rus 1931. aastal ja muutus järgmistel aastatel Eesti peamised väljaveomaad oma valuuta erakordselt populaarseks. Vabadussõjalaste devalveerisid, ning muutusid ülimalt rängaks propaganda keskendus parema poliitika va- 1932. aastal. Majandushalvatus Eestis kujunes jadusele ja põhiseaduse muutmisele.1 Asutati eriti raskeks seetõttu, et Eesti ei langetanud ajaleht Võitlus, kus käsitleti korruptsiooni ja õigeaegselt
    [Show full text]