DOCSLIB.ORG

Kristiine Sügislaat Löwenruh Pargis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kristiine Sügislaat Löwenruh Pargis www.tallinn.ee/kristiine 17. august 2012 1 Nr 7 (133) 17. august 2012 Kristiine — aed linna südames LÜHIDALT Kristiine sügislaat Löwenruh pargis Elektririkkest või elektriohust Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab juba kaheksandat aastat järjest meeleoluka pe- teata 1343 repäeva Löwenruh pargis — Kristiine sügislaat toimub 2. septembril 2012 koos Kunin- Et Tallinnas on elektririkkeid üldiselt vähem kui mujal Eestis, ei ganna Kristina päevaga. tea pealinna elanikud alati, millisel numbril rikke korral pöör- duda. Riketest saab teada anda helistades või SMS-i saates Uuel Löwenruh pargi vabaõhulaval astub peaesinejana Elektrilevi rikketelefonile 1343. Samuti saab seda teha veebile- teie ette Getter Jaani. Lapsi sõidutavad ponid, noori ootab hel www.elektrilevi.ee oleva vormi kaudu. Kullo huviringe tutvustav telk. Kuninganna Kristina päeval jätkub tegevust, kuulamist ja vaatamist kõigile. Kristiine Elektrikatkestuse tekkides palume enne rikkenumbrile helistamist linnaosa vanem Andrei Novikov tunnustab projekti „Käi- oodata 15–20 minutit, sest selle ajaga jõuab katkestuse info andme- me Löwenruhs“ aktiivseid osalejaid. baasi ja siis oskab klienditeenindaja rikke likvideerimise kohta juba täpsemat infot anda. Rikketelefon tuvastab helistaja piirkonna ja loeb Esmakordselt on sellel aastal Kuninganna päev koos sü- automaatvastajast esmalt ette info meile selles piirkonnas teadaole- gislaadaga. Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes paku- vatest riketest ja nende kõrvaldamise ajast. Kui automaatvastajale vad mahetooteid, aiakaupu ning käsitööesemeid mõistliku loetud tekst juba sisaldab teie tänava või linnaosa rikkeinfot, pole teil hinnaga. Kauplejate registreerimine: http://www.tallinn.ee/ vaja rikkest klienditeenindajale teatada, kuivõrd selle kõrvaldamisega est/kristiine/kristiine-sugislaat-2012 juba tegeldakse. Kui infot teie rikke kohta ette ei loeta, tuleb jääda Perepäev ja laat on kõikidele tasuta, sh kauplejatele. liinile ja oodata teenindajaga ühendamist pärast automaatvastuse lõppu. Numbril 1343 tuleb teada anda ka elektriohtu põhjustavatest olu- kordadest — näiteks mahakukkunud juhtmetest või lahtistest alajaa- made ja elektrikilpide ustest. Tänavate rekonstrueerimine Kristiines Tedre tänav avati 17. juulil pärast põhjalikku uuendamist liiklu- sele. Juulikuu lõpus algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval. Tedre tänava kapitaalremont toimus Nõmme tee ja Kotka tänava va- helisel lõigul. Uuendati teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sealhulgas rajati sademevee kanalisatsioon ning paigaldati uus täna- vavalgustus. AS-i Tallinna Vesi tellimusel rekonstrueeriti samaaegselt vee- ja kanalisatsioonitorustik. „Tööde algus viibis tehnilistel põhjustel rohkem kui aasta,“ nentis Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Projekteerimise käigus kujunes ehitustööde maht kavandatust märkimisväärselt suuremaks. Sõidu- tee osutus liiga kitsaks, kraavid tuli likvideerida ning teed palistanud vanad puud maha võtta.“ Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul oli jalakäijate ohu- tus prioriteet number üks. Nii rajatigi paplite asemele kõnnitee. Rekonstrueerimise käigus rajati muu hulgas ka kõnniteed, mis sel tänaval seni puudusid. Tedre tänava rekonstrueerimise riigihanke või- tis AS Lemminkäinen Eesti, lepingu kogumaksumus on 1,09 miljonit eurot. “Tedre suletud” asendub “Vindi suletud”. Samas algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval. Vindi tänava Tiha- se ja Tedre tänava vahelise lõigu, 410 meetrit, uuendab AS Tref Nord. Rekonstrueeritakse teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sh ra- jatakse sademevee kanalisatsioon ning uuendatakse tänavavalgustus. AS-i Tallinna Vesi tellimusel rekonstrueeritakse samaaegselt veetrass ja reovee kanalisatsioon. Liiklus Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul muutub ühesuunaliseks, Leevikese ja Tedre tänava vahelisel lõi- gul jääb kahesuunaliseks. Uued parkimiskohad rajatakse Vindi tänav 16 ette ning Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul jääb paaritute numbritega tänavapool parkimiseks. Ehitustööde maksumus on 882 tuhat eurot ja tööde lõpptähtajaks on 7. september 2012. 2 17. august 2012 LINNAOSAVANEMA VEERG Löwenruh park läbi sajandite Suvekuude toimetused lõpusirgel Andrei Novikov Kristiine linnaosa vanem Suvi on paljude jaoks juba möödas ette nähtud reeglite järgi — neile on ning kahjuks on lõpukorral ka see pe- rõnga kõrguseks ette nähtud 260 cm Löwenruh suvemõis 1880. riood, mil sai natukeseks aja maha võt- (tavakõrgus 305 cm). Lisaks põran- ta ja nautida suveilma või elada kaasa dale ja korvikonstruktsioonidele te- rajatava aianduspiirkonna Kristinen oli allikas, mis sisaldas rauda, väävlit meie sportlaste olümpiasaavutustele. hakse ka hädavajalikud seinte ja lae thaliks ehk Kristiine oruks. Peagi aga ja muid kasulikke aineid. P. A. Possar- Linnaosas on samal ajal toimunud parandustööd. hakati piirkonda nimetama selle põ- ti 1846. aastal Stuttgardis välja antud aktiivselt ehitustegevus — valminud hiotstarbe tõttu Kristiine heinamaaks. raamatus „Statistik und Geographie on Tedre tänav, KULLO keskuse ning Löwenruh park Kuivõrd partsellide omanikud olid des Gouvernements Esthland“ kandis Vindi tänavaga seotud ehitustööd saab endale lava jõukad, siis võib arvata, et üsna pea ravimuda sisaldav allikas Karlsbrun- hakkavad samuti varsti lõppema. Kahjuks puudub meie linnaosal oma tehti algust suvekodude ja neid ümb- neri nime. August von Kotzebue eest- kultuurikeskus ning seepärast olen ritsevate aedade rajamisega. Rootsi võttel andis suvemõisas etendusi tema Lilleküla Gümnaasiumi võtnud suuna panustada senisest ajast on säilinud ka andmeid esimes- rajatud Tallinna asjaarmastajate teater tribüünid ning Kristiine enam pargialade arendamisse ning test suvemõisatest. Näiteks 1681. aas- ehk Revaler Liebhaber-Theater, mis Spordimaja suur saal sinna täiendavate vaba aja veetmise Robert Nerman ta linnaplaanil oli hilisema Löwenruh tegutses aastatel 1784–1795. 2009. aastal renoveeriti Tallinna Lil- võimaluste loomisesse. Usun, et suure ajaloolane suvemõisa kohal väike mõis nimega Tööstuse rajamine Kristiine hei- leküla Gümnaasium tervikuna, selle sammu selles osas astume lava ehita- „B. Stralborn“. Heinrich Julius Wolte- namaale oli otseselt seotud laiemate käigus sai kool endale ka uue spordi- misega Löwenruh parki. Lava koos mate 1689. aasta linnaplaanil oli sama muudatustega ning kindlasti mõju- väljaku. Täna võimaldab uus 25 x 42 pinkidega varustatud pealtvaatajate Tung looduse poole on sajanditepik- suvemõisa kohal maavaldus, mis oli tas seda senisest suurem tähelepanu meetri suurune spordiväljak korral- alaga valmib augustikuu jooksul. Ar- kuse ajalooga. Kuivõrd tiheda hoo- tähistatud kirjaga „Straalborn, Evest“. tähtsamate teede korrashoiule. 1817. dada nii Eesti kui ka rahvusvahelisel vestades asjaolu, et edaspidi jääb ära nestusega ja linnamüüriga ümbritse- See tõendab, et suvemõisa omanikud aastal koostatud Tallinna tähtsamate tasemel võistlusi koos suure pealtvaa- üritustel kasutatava lava rendi kuluar- tud vanalinnas elas rohkesti inimesi vaheldusid üsna sageli. teede nimekirja kuulusid muuhulgas tajate hulgaga. Suvepuhkuse eelsel lin- tikkel, loob see täiendava võimaluse ning paljud nendest pidasid loomi, 1710. aastal jõudsid Vene väed Tal- ka Paldiski mnt Mustamäe teest Must- navalitsuse istungil eraldas linnapea korraldada pargis rohkem vaba õhu siis võib arvata, et linnaõhk ei olnud linna alla. Rootsi väejuhatus otsustas jõeni ning Mustamäe ehk Löwenruh oma reservfondist täiendavalt raha, üritusi ning teiselt poolt pakkuda lava kuigi puhas. Algeline kanalisatsioon maha põletada Tallinna eeslinna ma- tee, mis tollal ulatus praeguse Kadaka mis võimaldab soetada spordiväljaku- kasutamise võimalust ka kõigile soo- ei leevendanud olukorda ning soovi- jad. Nii hävis ka suurem osa Kristii- teeni. Neid teid hooldati linna kulul le uued tribüünid kogumaksumusega vijatele, meelitades seeläbi siia teisigi da jättis ka veevarustus. Puhastavaid ne heinamaa hoonetest. Osa maju jäi paremini, mis mõjutas suvemajade 65 000 eurot. ürituste korraldajaid. tuuli takistas ka kõrge linnamüür. alles ning nendesse asus uue võimu ehitamist ning nende kasutamist töös- Kristiine Spordimajas korraldab Seepärast on mõistetav, miks linlased eliit. Rootsi ajal ehitatud, hilisema tus- või lõbustus- ja puhkeasutustena. igapäevaseid treeninguid noorte Kuninganna Kirstina päev, üritasid rajada väljapoole linnamüüri Löwenruh suvemõisa kohal asunud Esialgu domineerisid lõbustus- ja korvpallis Eesti edukaim klubi Siili Kristiine sügislaat aedu ja suvemaju. See kehtis ka Tallin- peahoonesse asus varsti pärast Põh- puhkekohad. 19. sajandi alguses toi- Palliklubi, kuhu kuulub ca 225 har- ning teised üritused na kohta, kus vaid kohanimedena on jasõda elama Friedrich von Löwen. musid Löwenruh suvemõisas laadad, rastajat vanuses 7–19 aastat. Kahjuks Sellel aastal toimub Kuninganna teada kümneid põldusid, aedasid või Muide, tema järgi hakkas suvemõis mille ajal korraldati tantsupidusid. pole viimasel kahel hooajal saanud Kristina päev ja Kristiine sügislaat üksikhooneid. Neid oli ka tänapäeva kandma Löwenruh nime. F. von Haruldane polnud seegi, et Kristiine ametlikeks võistlusteks kasutusõi- Löwenruh pargis 2. septembril 2012 Lillekülas. Kristiine heinamaa raja- Löwen sündis 1654. aastal Koluvere heinamaal käidi puhkamas kaugemalt. gust spordimaja suur saal. Tänu toi- algusega kell 10.00. Usun, et formaat, mine 17. sajandi keskel oli suurimaks mõisas. 1711–1730 oli ta Eestimaa 1816. aastal välja antud saksakeelses muvatele remonditöödele saab seda kus me ühildame kaks üritust, meeli- pretsedendiks aianduspiirkonna loo-
Load more

Recommended publications
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • Kristiine Prisma on Tänasest Oma Alkoholimüügi Loast Ilma. Keeld
    USD SEK Euribor ÄP indeks 0,11% 11,08 EEK 1,70 EEK 4,750 2508,59 Tallinkist Euroopa suurim firma Tallink Grupi üks omanik Enn Pant unistab, et Tallink oleks hiljemalt kümne aasta pä- rast reisijateveo sektoris suurim laevafir- ma Euroopas. Kruiisilaevanduse turule Tal- linkil Pandi hinnangul niipea veel siiski asja WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT ei ole. 2 | | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 175 (3426) | 19 kr | ARVAMUS Pooled veeprojektid on takerdu- nud, sest vahepealne hinnaralli on tõstnud nen- de maksu- muse kohati kolmekord- seks. Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister 27 BÖRS 0,7% II pensionisamba Eile lõuna ajal seati Tallinnas Kristiine Prismas üles silte, mis teavitavad kliente tänasest kehtima hakkavast alkoholimüügi keelust. Foto: Andres Haabu rahast on paiguta- tud Eesti aktsia- tesse. Pensionifon- did ei pea Tallinna börsi atraktiivseks. 10–11 LISAKS TEHNIKA 16 Lotus Symphony versus OpenOffice Tehtud! ÄRIPÄEV IDA- VIRUMAAL 20 Maakonna Kristiine Prisma on tänasest edukaim oli Viru Keemia Grupp oma alkoholimüügi loast LISAKS TSITAAT Suurim töökuulutuste leht Eestis: tiraaž 100 000, levib üle Eesti TÖÖKUULUTUSED | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 39 (133) | tasuta | kor o Mik o : Arn: ilma. Keeld kangema Kaua me võime taluda seda, mis Foto Evert Kreek julgeb teha toimub alkoholi tarbimisega. See on asju valesti DHL Eesti tegevjuht teab, et tänapäeva äris, kus aeg on raha ja kiirus loeb, on parem teha hea kraamiga kaubelda kehtib ületanud igasugused piirid. Miks siis seda otsus täna kui väga hea homme. 3 TOOTMISE PLANEERIJAT VAHETUSE VANEMAT kelle põhiülesanneteks on toodangu õigeaegseks kelle põhiülesanneteks on vahetuse töö korraldamine sh AS Favor on 1990.
    [Show full text]
  • Tallinn Annual Report 2014
    Tallinn annual report 2014 Tallinn annual report 2014 CONTENTS 9PAGE 12PAGE 24PAGE 26PAGE FOREWORD BY THE MAYOR TALLINN - TALLINN HAS A TALLINN AND ITS DIVERSE THE CAPITAL OF THE PRODUCTIVE ECONOMY ARRAY OF ACTIVITIES AND REPUBLIC OF ESTONIA EXPERIENCES 30PAGE 37PAGE EDUCATED, SKILLED, AND TALLINN RESIDENT CARED Tallinn OPEN TALLINN FOR, PROTECTED, AND annual report annual HELPED - SAFE TALLINN 2014 42PAGE TALLINN AS A COSY, Facts 13 Education 31 City transport and 43 INSPIRING, AND ENVIRON- Population 14 Sports 34 road safety MENTALLY SUSTAINABLE Economy 15 Youth work 36 Landscaping and 45 CITY SPACE Managing the city 18 Social welfare 38 property maintenance Safety 40 City economy 47 Health 41 City planning 48 Water and sewerage 49 PAGE Environmental 50 54 protection Income 55 OVERVIEW OF BUDGET Operating costs 56 IMPLEMENTATION OF Investment activity 58 TALLINN CITY IN 2014 Financing activities 59 and cash flow PAGE PAGE 8 9 LINNAELU ARENG FOREWORDLINNAELU BY ARENGTHE MAYOR VALDKONNITI VALDKONNITI In their dreams and wishes, people must move faster than life dictates because this is when we desire to go on and only then we shall one day have the chance to ensure that something has been completed again. Tallinn is accustomed to setting tion of the Haabersti intersection in proven itself to be a stable city and big goals for itself - taking responsi- cooperation with the private sector. shelter for many people who would bility for ensuring that its residents Concurrently with the construction have otherwise been forced to search receive high quality services and of new tram tracks, the section of abroad for jobs.
    [Show full text]
  • Kristiine Linnaosa Üldplaneeringu Seletuskiri
    Tallinna Linnavolikogu [kuupäev] otsuse nr [nr] LISA 1 KRISTIINE LINNAOSA ÜLDPLANEERING TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TALLINN 2015 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................5 2. Üldplaneeringu lähtekohad...................................................................................................6 2.1. Seosed kõrgema tasandi planeeringute jt strateegiliste arengudokumentidega................6 2.2. Olemasoleva linnaehitusliku olukorra lühiiseloomustus...................................................8 2.3. Avalikest huvidest tingitud arenguvajadused, probleemid ja linnaplaneeringulised lahendusvõimalused................................................................................................................10 2.4. Tõenäolised ehitustrendid ja uusehitusmahud ning elanikkond......................................11 3. Linnaosa ruumilise arengu suunad, planeerimislahenduse kirjeldus ja põhjendus......13 3.1. Linnaosa ruumilise ja linnaehitusliku arengu üldised eesmärgid ja planeerimispõhimõtted............................................................................................................13 3.2. Planeerimislahenduse lühikokkuvõte..............................................................................15 3.3. Ulatuslikumad arendus- ja uusehituspiirkonnad.............................................................16 3.4. Tulevikus kavandatavad olulisemad ühiskondlikud ehitised..........................................17
    [Show full text]
  • Generational Use of News Media in Estonia
    Generational Use of News Media in Estonia Contemporary media research highlights the importance of empirically analysing the relationships between media and age; changing user patterns over the life course; and generational experiences within media discourse beyond the widely-hyped buzz terms such as the ‘digital natives’, ‘Google generation’, etc. The Generational Use doctoral thesis seeks to define the ‘repertoires’ of news media that different generations use to obtain topical information and create of News Media their ‘media space’. The thesis contributes to the development of in Estonia a framework within which to analyse generational features in news audiences by putting the main focus on the cultural view of generations. This perspective was first introduced by Karl Mannheim in 1928. Departing from his legacy, generations can be better conceived of as social formations that are built on self- identification, rather than equally distributed cohorts. With the purpose of discussing the emergence of various ‘audiencing’ patterns from the perspectives of age, life course and generational identity, the thesis centres on Estonia – a post-Soviet Baltic state – as an empirical example of a transforming society with a dynamic media landscape that is witnessing the expanding impact of new media and a shift to digitisation, which should have consequences for the process of ‘generationing’. The thesis is based on data from nationally representative cross- section surveys on media use and media attitudes (conducted 2002–2012). In addition to that focus group discussions are used to map similarities and differences between five generation cohorts born 1932–1997 with regard to the access and use of established news media, thematic preferences and spatial orientations of Signe Opermann Signe Opermann media use, and a discursive approach to news formats.
    [Show full text]
  • P\365Hja Prefektuur.Xlsx
    Prefektuur Politseijaoskond Konstaablijaoskond Teeninduspiirkond Ametnik Juht kontakt telefon Vastuvõtu koht (aadress) Vastuvõtu aeg Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Ivo Roosimägi piirkonnavanem 6124637, 5229016 Karjääri 11, Maardu Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Maardu linn Kersti Kald 6124640, 53339076 Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Jõelähtme vald Ivo Roosimägi 6 124 659, 5229016 Saha tee 11a, Loo/Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Maardu linn Roland Meritee 6 124 639, 53451167 Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Kose vald Rain Puks 6 124 658, 53093904 Hariduse 2,Kose vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Aegviidu vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Kase 10, Aegviidu,74501 vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Raasiku vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Tallinna mnt 24, Aruküla vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Anija vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Kooli 16, Kehra vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Loksa linn Kalev Kuuspalu 6 124 656, 5123615 Tallinn 45, Loksa vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Kuusalu vald Kalev Kuuspalu 6 124 656, 5123615 Kuusalu tee 33, Kuusalu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Viimsi vald Maria Bulak 6 028 855, 57808682 Nelgi tee 1, Viimsi vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Rae vald Rainer Väli 6124669, 59192869 Aruküla tee 9, Jüri vastuvõtt
    [Show full text]
  • Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014–2021
    Appendix to Regulation No. 22 of Tallinn City Council, 12 June 2014, “Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014-2021”. Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014–2021 View of Tallinn Old Town from the east. A. Olearius 1635 Tallinn 2014 2 SUMMARY ...................................................................................................................................... 4 INTRODUCTION ............................................................................................................................. 4 1. UNESCO WORLD HERITAGE AND TALLINN OLD TOWN ............................................ 6 1.1. World Heritage Convention, criteria and the notion of Outstanding Universal Value ....... 6 1.2. Outstanding Universal Value of Tallinn Old Town and its attributes ................................ 7 1.3. The World Heritage site and its buffer zone ..................................................................... 13 2. PRESERVATION OF THE CULTURAL HERITAGE OF TALLINN OLD TOWN AND ANALYSIS OF THE PRINCIPAL DOMAINS ............................................................................. 19 2.1. Legislation and institutions protecting the cultural heritage of Tallinn Old Town........... 19 2.2. Preserving the values of Old Town ................................................................................... 23 2.2.1. Rich layers of archaeological findings from 800 years of city history as well as from the preceding human settlements over a period of 5,000 years ..................................................
    [Show full text]
  • EXPLANATIONS of VISION and STRATEGIC GOALS in „Tallinn 2035“ Development Strategy
    EXPLANATIONS OF VISION AND STRATEGIC GOALS in „Tallinn 2035“ development strategy CONTENTS VISION ............................................................................................................................................................. 2 FRIENDLY URBAN SPACE ................................................................................................................................. 4 1. WHY THIS GOAL? ........................................................................................................................................... 4 2. HOW DO WE ASSESS OUR PROGRESS TOWARDS THE GOAL? .................................................................................... 6 3. CITY'S AREAS OF ACTIVITY THAT SUPPORT THE ACHIEVEMENT OF THIS GOAL ............................................................... 8 4. EXPLANATIONS OF THE SUBSECTIONS OF THE GOAL ............................................................................................. 10 CREATIVE GLOBAL CITY ................................................................................................................................. 16 1. WHY THIS GOAL? ......................................................................................................................................... 16 2. HOW DO WE ASSESS OUR PROGRESS TOWARDS THIS GOAL?.................................................................................. 16 3. CITY'S AREAS OF ACTIVITY THAT SUPPORT THE ACHIEVEMENT OF THIS GOAL ............................................................
    [Show full text]
  • Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2015 QUARTERLY BULLETIN of STATISTICS ESTONIA EE S TI S T a T ISTI K A
    Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2015 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EE S TI S T A T ISTI K A K V A R T A L IKI R I 3/2015 Q U A R TER L Y BULL E TI N O Kuidas kujuneb piirkondlik lisandväärtus? F S T A T ISTICS ES Eestlased ja mitte-eestlased tööturul Ettevalmistused registripõhiseks loenduseks T ONI A Mis on statistiline kondentsiaalsus? Vanemaealised ja internet Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2015 9 771736 792064 ISSN 1736-7921 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2015 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA TALLINN 2015 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable . andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte publication of data not allowed due to the principle of data protection - nähtust ei esinenud magnitude nil Väljaandes on kasutatud Statistikaameti andmeid, kui ei ole viidatud teisiti. The publication is based on Statistics Estonia’s data, unless specified otherwise. Toimetuskolleegium / Editorial Council: Riina Kerner, Siim Krusell, Robert Müürsepp, Taimi Rosenberg, Mihkel Servinski, Ene-Margit Tiit, Anu Tõnurist Toimetanud Ene Narusk Inglise keelest/keelde tõlkinud Kairi Kübarsepp, Triangular OÜ Inglise keele toimetanud Helen Loode, Kairi Kübarsepp Küljendus Uku Nurges Edited by Ene Narusk Translation into/from English by Kairi Kübarsepp, Triangular OÜ English edited by Helen Loode, Kairi Kübarsepp Layout by Uku Nurges Kirjastanud Statistikaamet, Tatari 51, 10134 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn September 2015 Published by Statistics Estonia, Tatari 51, 10134 Tallinn Printed by Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn September 2015 ISSN-L 1736-7921 ISSN 1736-7921 (trükis / hard copy) ISSN 2346-6049 (PDF) Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2015 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.
    [Show full text]
  • Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives
    Urban Planning in Tallinn: Challenges & Perspectives Kerttu Märtin coordinator City of Tallinn Ca 80% land is private or state owned, including 74% of waterfront Less than 2% developable land in municipal property 430 772 inhabitants (March 1, 2014) 159.1 sq kms 2600 people per square km 46.2 km waterfront 2 lakes, 3 rivers, 1 island 8 districts, 84 subdistricts Tallinn Comprehensive Plan (2001) Comprehensive plans for city districts are in process Comprehensive plan of Comprehensive plan of Haabersti District Northen Tallinn Started on March 23, Started on Jan 26, 2006 2006 Planned confirmation Comprehensive plan of Planned confirmation autumn 2014 Pirita Disrtict 2014 Started on Oct 18, 2001 Confirmed on Sept 17, 2009 Comprehensive plan of Lasnamäe redidential district Started on June 20, 2005 Confirmed in 2010 Comprehensive plan of Mustamäe District City Centre Started on Jan 10, 2002 Confirmed on June 22, 2006 Comprehensive plan of Lasnamäe industrial district Started on Jan 28, 2006 Planned confirmation 2013 Comprehensive plan of Comprehensive plan of Nõmme District Kristiine District Started on Jan 22, 2001 Started on March 9, 2006 Planned confirmation 2014 Planned confirmation 2014 Theme plans cover specific issues Location of possible high-rises Regulations for wooden residential areas under heritage protection Landscaping and green network Streets and light traffic roads Structure plans deal with complex urban areas that need more specific approach Former brownfields Many landowners, including state or municipality Cooperation
    [Show full text]
  • Haabersti, Kristiine, Lasnamäe Ja Nõmme Linnaosas Asuvate Erastamisele Mittekuuluvate Mitteeluruumide Nimekiri
    Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1998, 273, 1136 Haabersti, Kristiine, Lasnamäe ja Nõmme linnaosas asuvate erastamisele mittekuuluvate mitteeluruumide nimekiri Vastu võetud 28.05.1998 nr 66 Juhindudes mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997,13, 210) paragrahvi 2lõikest 4 ning linnavolikogu 20. märtsi 1997. amääruse nr 9 (RTL 1997, 70, 397; 1998, 218/219, 868) punktist 2,Tallinna Linnavolikogu otsustab: 1. Kinnitada juurdelisatud Haabersti, Kristiine, Lasnamäeja Nõmme linnaosas asuvate erastamiselemittekuuluvate mitteeluruumide nimekiri. 2. Avaldada käesolev otsus Riigi Teataja Lisas jaajalehes, kus avaldatakse Tallinna linna ametlikud teated. 3. Otsus jõustub 15. juunil 1998. a. Volikogu aseesimees MerikeVARVAS Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 28. mai 1998. aotsusega nr 66 Haabersti, Kristiine, Lasnamäe ja Nõmme linnaosasasuvate erastamisele mittekuuluvatemitteeluruumide nimekiri Jrk nr Aadress Üldpindm2 Asukohtelamus Mitteerastamise põhjendus 1. Haaberstilinnaosa 1.1. Astangu 52 29,8 I korrus Tallinna Politseiprefektuuri ametiruumid,vajalikud avaliku korra tagamiseks Astangul 1.2. Ehitajate tee 111 67,7 I korrus Tallinna Telefonivõrgu telefonijaamad,vajalikud telefoniside tagamiseks linnaosas(punktides 1.2 kuni 1.6 nimetatudmitteeluruumid) 1.3. Järveotsa tee 35a 62,2 I korrus 1.4. Paldiski mnt 181 109,4 I korrus 1.5. Õismäe tee 65 109,5 I korrus 1.6. Õismäe tee 148 69,6 I korrus 1.7. Järveotsa tee 23 102,5 I korrus Vajalikud raamatukogu säilitamiseks linnaosas,ruume kasutab Väike- Õismäe Raamatukogu 1.8. Õismäe tee 115a 417,2 I korrus Vajalikud raamatukogu Haabersti, Kristiine, Lasnamäe ja Nõmme linnaosas asuvate erastamisele mittek... Leht 1 / 3 säilitamiseks linnaosas,ruume kasutab Eesti Lasteraamatukogu 2. Kristiine linnaosa 2.1.
    [Show full text]
  • Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei the City Centre in a Nutshell
    estonia Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei The city centre in a nutshell If it is ever possible to attach signifi cance to a city district as being the most important in the country, the city centre of Tallinn is it due to its high concentration of government and cultural institutions. The city centre is home to both parliamentary and government buildings (on Toompea Hill), ministries, Tallinn City Council and Tallinn City Government, the Estonia National Opera, a variety of theatres and concert halls, the National Library, the National Stadium and numerous museums and churches. As such, the residents of the district are always at the heart of political and cultural life in Estonia. The City Centre district was formed on 4 March 1993 by a decision of Tallinn City Council that divided the capital into eight local government units with limited powers. Prior to this reform, what is now considered the city centre had been divided between four districts (Kalinin, Lenin, Meri and Oktoober), each of which bordered one side of Town Hall Square. Due to its location, the city centre can be considered a link between the other districts of Tallinn, as it borders Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme, Lasnamäe and Pirita alike. Rae municipality and the Baltic Sea are also direct neighbours. The administrative area of the city centre also includes Lake Ülemiste and Aegna Island in the Gulf of Finland. As at 1 September 2020, the population of the City Centre district was 63,692. That makes it the third largest district in Tallinn after Lasnamäe and Mustamäe, but there is only one other town or city in Estonia with a larger population: Tartu.
    [Show full text]