www..ee/kristiine 17. august 2012 1

Nr 7 (133) 17. august 2012 Kristiine — aed linna südames

lühidalt Kristiine sügislaat Löwenruh pargis Elektririkkest või elektriohust Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab juba kaheksandat aastat järjest meeleoluka pe- teata 1343 repäeva Löwenruh pargis — Kristiine sügislaat toimub 2. septembril 2012 koos Kunin- Et Tallinnas on elektririkkeid üldiselt vähem kui mujal Eestis, ei ganna Kristina päevaga. tea pealinna elanikud alati, millisel numbril rikke korral pöör- duda. Riketest saab teada anda helistades või SMS-i saates Uuel Löwenruh pargi vabaõhulaval astub peaesinejana Elektrilevi rikketelefonile 1343. Samuti saab seda teha veebile- teie ette Getter Jaani. Lapsi sõidutavad ponid, noori ootab hel www.elektrilevi.ee oleva vormi kaudu. Kullo huviringe tutvustav telk. Kuninganna Kristina päeval jätkub tegevust, kuulamist ja vaatamist kõigile. Kristiine Elektrikatkestuse tekkides palume enne rikkenumbrile helistamist linnaosa vanem Andrei Novikov tunnustab projekti „Käi- oodata 15–20 minutit, sest selle ajaga jõuab katkestuse info andme- me Löwenruhs“ aktiivseid osalejaid. baasi ja siis oskab klienditeenindaja rikke likvideerimise kohta juba täpsemat infot anda. Rikketelefon tuvastab helistaja piirkonna ja loeb Esmakordselt on sellel aastal Kuninganna päev koos sü- automaatvastajast esmalt ette info meile selles piirkonnas teadaole- gislaadaga. Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes paku- vatest riketest ja nende kõrvaldamise ajast. Kui automaatvastajale vad mahetooteid, aiakaupu ning käsitööesemeid mõistliku loetud tekst juba sisaldab teie tänava või linnaosa rikkeinfot, pole teil hinnaga. Kauplejate registreerimine: http://www.tallinn.ee/ vaja rikkest klienditeenindajale teatada, kuivõrd selle kõrvaldamisega est/kristiine/kristiine-sugislaat-2012 juba tegeldakse. Kui infot teie rikke kohta ette ei loeta, tuleb jääda Perepäev ja laat on kõikidele tasuta, sh kauplejatele. liinile ja oodata teenindajaga ühendamist pärast automaatvastuse lõppu. Numbril 1343 tuleb teada anda ka elektriohtu põhjustavatest olu- kordadest — näiteks mahakukkunud juhtmetest või lahtistest alajaa- made ja elektrikilpide ustest.

Tänavate rekonstrueerimine Kristiines Tedre tänav avati 17. juulil pärast põhjalikku uuendamist liiklu- sele. Juulikuu lõpus algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval. Tedre tänava kapitaalremont toimus Nõmme tee ja Kotka tänava va- helisel lõigul. Uuendati teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sealhulgas rajati sademevee kanalisatsioon ning paigaldati uus täna- vavalgustus. AS-i Tallinna Vesi tellimusel rekonstrueeriti samaaegselt vee- ja kanalisatsioonitorustik. „Tööde algus viibis tehnilistel põhjustel rohkem kui aasta,“ nentis Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Projekteerimise käigus kujunes ehitustööde maht kavandatust märkimisväärselt suuremaks. Sõidu- tee osutus liiga kitsaks, kraavid tuli likvideerida ning teed palistanud vanad puud maha võtta.“ Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul oli jalakäijate ohu- tus prioriteet number üks. Nii rajatigi paplite asemele kõnnitee. Rekonstrueerimise käigus rajati muu hulgas ka kõnniteed, mis sel tänaval seni puudusid. Tedre tänava rekonstrueerimise riigihanke või- tis AS Lemminkäinen Eesti, lepingu kogumaksumus on 1,09 miljonit eurot.

“Tedre suletud” asendub “Vindi suletud”. Samas algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval. Vindi tänava Tiha- se ja Tedre tänava vahelise lõigu, 410 meetrit, uuendab AS Tref Nord. Rekonstrueeritakse teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sh ra- jatakse sademevee kanalisatsioon ning uuendatakse tänavavalgustus. AS-i Tallinna Vesi tellimusel rekonstrueeritakse samaaegselt veetrass ja reovee kanalisatsioon. Liiklus Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul muutub ühesuunaliseks, Leevikese ja Tedre tänava vahelisel lõi- gul jääb kahesuunaliseks. Uued parkimiskohad rajatakse Vindi tänav 16 ette ning Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul jääb paaritute numbritega tänavapool parkimiseks. Ehitustööde maksumus on 882 tuhat eurot ja tööde lõpptähtajaks on 7. september 2012. 2 17. august 2012

linnaosavanema veerg Löwenruh park läbi sajandite Suvekuude toimetused lõpusirgel

Andrei Novikov Kristiine linnaosa vanem

Suvi on paljude jaoks juba möödas ette nähtud reeglite järgi — neile on ning kahjuks on lõpukorral ka see pe- rõnga kõrguseks ette nähtud 260 cm Löwenruh suvemõis 1880. riood, mil sai natukeseks aja maha võt- (tavakõrgus 305 cm). Lisaks põran- ta ja nautida suveilma või elada kaasa dale ja korvikonstruktsioonidele te- rajatava aianduspiirkonna Kristinen oli allikas, mis sisaldas rauda, väävlit meie sportlaste olümpiasaavutustele. hakse ka hädavajalikud seinte ja lae thaliks ehk Kristiine oruks. Peagi aga ja muid kasulikke aineid. P. A. Possar- Linnaosas on samal ajal toimunud parandustööd. hakati piirkonda nimetama selle põ- ti 1846. aastal Stuttgardis välja antud aktiivselt ehitustegevus — valminud hiotstarbe tõttu Kristiine heinamaaks. raamatus „Statistik und Geographie on Tedre tänav, KULLO keskuse ning Löwenruh park Kuivõrd partsellide omanikud olid des Gouvernements Esthland“ kandis Vindi tänavaga seotud ehitustööd saab endale lava jõukad, siis võib arvata, et üsna pea ravimuda sisaldav allikas Karlsbrun- hakkavad samuti varsti lõppema. Kahjuks puudub meie linnaosal oma tehti algust suvekodude ja neid ümb- neri nime. August von Kotzebue eest- kultuurikeskus ning seepärast olen ritsevate aedade rajamisega. Rootsi võttel andis suvemõisas etendusi tema Lilleküla Gümnaasiumi võtnud suuna panustada senisest ajast on säilinud ka andmeid esimes- rajatud Tallinna asjaarmastajate teater tribüünid ning Kristiine enam pargialade arendamisse ning test suvemõisatest. Näiteks 1681. aas- ehk Revaler Liebhaber-Theater, mis Spordimaja suur saal sinna täiendavate vaba aja veetmise Robert Nerman ta linnaplaanil oli hilisema Löwenruh tegutses aastatel 1784–1795. 2009. aastal renoveeriti Tallinna Lil- võimaluste loomisesse. Usun, et suure ajaloolane suvemõisa kohal väike mõis nimega Tööstuse rajamine Kristiine hei- leküla Gümnaasium tervikuna, selle sammu selles osas astume lava ehita- „B. Stralborn“. Heinrich Julius Wolte- namaale oli otseselt seotud laiemate käigus sai kool endale ka uue spordi- misega Löwenruh parki. Lava koos mate 1689. aasta linnaplaanil oli sama muudatustega ning kindlasti mõju- väljaku. Täna võimaldab uus 25 x 42 pinkidega varustatud pealtvaatajate Tung looduse poole on sajanditepik- suvemõisa kohal maavaldus, mis oli tas seda senisest suurem tähelepanu meetri suurune spordiväljak korral- alaga valmib augustikuu jooksul. Ar- kuse ajalooga. Kuivõrd tiheda hoo- tähistatud kirjaga „Straalborn, Evest“. tähtsamate teede korrashoiule. 1817. dada nii Eesti kui ka rahvusvahelisel vestades asjaolu, et edaspidi jääb ära nestusega ja linnamüüriga ümbritse- See tõendab, et suvemõisa omanikud aastal koostatud Tallinna tähtsamate tasemel võistlusi koos suure pealtvaa- üritustel kasutatava lava rendi kuluar- tud vanalinnas elas rohkesti inimesi vaheldusid üsna sageli. teede nimekirja kuulusid muuhulgas tajate hulgaga. Suvepuhkuse eelsel lin- tikkel, loob see täiendava võimaluse ning paljud nendest pidasid loomi, 1710. aastal jõudsid Vene väed Tal- ka Paldiski mnt Mustamäe teest Must- navalitsuse istungil eraldas linnapea korraldada pargis rohkem vaba õhu siis võib arvata, et linnaõhk ei olnud linna alla. Rootsi väejuhatus otsustas jõeni ning Mustamäe ehk Löwenruh oma reservfondist täiendavalt raha, üritusi ning teiselt poolt pakkuda lava kuigi puhas. Algeline kanalisatsioon maha põletada Tallinna eeslinna ma- tee, mis tollal ulatus praeguse Kadaka mis võimaldab soetada spordiväljaku- kasutamise võimalust ka kõigile soo- ei leevendanud olukorda ning soovi- jad. Nii hävis ka suurem osa Kristii- teeni. Neid teid hooldati linna kulul le uued tribüünid kogumaksumusega vijatele, meelitades seeläbi siia teisigi da jättis ka veevarustus. Puhastavaid ne heinamaa hoonetest. Osa maju jäi paremini, mis mõjutas suvemajade 65 000 eurot. ürituste korraldajaid. tuuli takistas ka kõrge linnamüür. alles ning nendesse asus uue võimu ehitamist ning nende kasutamist töös- Kristiine Spordimajas korraldab Seepärast on mõistetav, miks linlased eliit. Rootsi ajal ehitatud, hilisema tus- või lõbustus- ja puhkeasutustena. igapäevaseid treeninguid noorte Kuninganna Kirstina päev, üritasid rajada väljapoole linnamüüri Löwenruh suvemõisa kohal asunud Esialgu domineerisid lõbustus- ja korvpallis Eesti edukaim klubi Kristiine sügislaat aedu ja suvemaju. See kehtis ka Tallin- peahoonesse asus varsti pärast Põh- puhkekohad. 19. sajandi alguses toi- Palliklubi, kuhu kuulub ca 225 har- ning teised üritused na kohta, kus vaid kohanimedena on jasõda elama Friedrich von Löwen. musid Löwenruh suvemõisas laadad, rastajat vanuses 7–19 aastat. Kahjuks Sellel aastal toimub Kuninganna teada kümneid põldusid, aedasid või Muide, tema järgi hakkas suvemõis mille ajal korraldati tantsupidusid. pole viimasel kahel hooajal saanud Kristina päev ja Kristiine sügislaat üksikhooneid. Neid oli ka tänapäeva kandma Löwenruh nime. F. von Haruldane polnud seegi, et Kristiine ametlikeks võistlusteks kasutusõi- Löwenruh pargis 2. septembril 2012 Lillekülas. Kristiine heinamaa raja- Löwen sündis 1654. aastal Koluvere heinamaal käidi puhkamas kaugemalt. gust spordimaja suur saal. Tänu toi- algusega kell 10.00. Usun, et formaat, mine 17. sajandi keskel oli suurimaks mõisas. 1711–1730 oli ta Eestimaa 1816. aastal välja antud saksakeelses muvatele remonditöödele saab seda kus me ühildame kaks üritust, meeli- pretsedendiks aianduspiirkonna loo- asekuberner, seejärel 1736. aastani brošüüris Tallinnast kui supluskohast olukorda muuta. Ligi 32 000 eurot tab kohale rohkem huvilisi, andes et- misel linna lähedale. Võimalik, et seda Eestimaa kuberner. Talle kuulusid ka propageeriti igati Löwenruh suvitus- maksvate ehitustööde käigus eemal- tevõtmisele enam mastaapi ning mit- mõjutas juba varem Tallinnast lääne paljud mõisad Läänemaal, nende seas võimalusi ja suhtelist odavust. Puh- datakse aastatega lisatud värvi- ja la- mepalgelisemat tegevust igale eale. poole rajatud Toomgildi (Paldiski Koluvere, Seira, Vanamõisa, Lautna jt. kajate teenindamise huvides liikusid kikihid, põrand lihvitakse ning sellele Ürituse peaesineja Getter Jaani astub mnt, Endla tänava ja raudtee vahelisel F. von Löwen suri 1744. aastal. Pärast 19. sajandi I veerandil kesklinna ja kantakse normidele vastav märgistus, lavale kell 14.00. alal) heinamaa. tema surma päris Löwenruh tema Löwenruh vahel kindla intervalli järel rasked ja ohtlikud korvikonstrukt- Lisaks linnaosas toimuvatele üri- 1652. aastal jaotati praeguse Mus- poeg, kindral Friedrich von Löwen. voorimehed. sioonid asendatakse nüüdisaegsetega. tustele soovitan külastada 24. au- tamäe tee, Endla tänava, Pärnu mnt, Mõisa alale olid rajatud kasvuhooned Korvikonstruktsioonide asendamine gustil toimuvat Tallinna lillefestiva- tee ja Linnu tee vaheline ala ja kalakasvatustiigid, mis said vett Kalakasvandus uutega võimaldab korvirõnga kõrgust li lõputseremooniat ning kindlasti 46 partselliks ning suuremad maatü- Tondi liiviku allikatest. Paraku hakkas Lilleküla juba 19. reguleerida selliselt, et ka noorkorv- sügikuude ühte ilusamat üritust — kid jagati linnarae liikmete, gildide ja 18. sajandi lõpus sai Löwenruh sajandi esimesest veerandist supel- pallurid ehk mini-klassi mängijad 20. septembril Kadrioru pargis toimu- tsunftide vanemate ning teiste mõ- suvemõisa omanikuks kindral Fried- piirkonnana tähtsust kaotama. Kir- saaksid harjutada ja mängida neile vat „Valgus kõnnib Kadriorus“. jukate isikute vahel. Rae korraldu- rich von Rosen, kelle nimest tulenes janduses on selle põhjuseks toodud sel kaevati see ala kraavidega läbi ja eestikeelne nimevariant Roosna mõis. Löwenruh suvemõisas toimunud maatükid jagati loosi teel, mille eest Roseni-aegne periood oli soodsaim. kahetsusväärset sündmust — mere- Kristiine linnaosa ajaleht tuli tasuda 100 taalrit ning puhasta- Uus omanik lasi ehitada hooneid ning väeohvitser tappis vihahoos käsitöö- da saadud maatükid kividest, maha planeeris kauni pargi koos kanalite, selli. Sügavam põhjus oli Väljaandja: Kristiine Linnaosa Valitsus Reklaam: [email protected] raiuda võsa ja kõrvaldada mättad. saarekeste ja sildadega. 1798. aastal supelasutuste ning eriti Kadrioru Aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinn www.tallinn.ee/est/g1075 Kirjastaja: Editor Grupp OÜ Järgmine leht ilmub 21. septembril 2012 Kuivõrd Rootsi kuninganna Kristina avati Löwenruh suvemõisas lõbus- puhkerajooni konkurents, millel olid Toimetaja: Ester Põiklik Kristiine Leht veebis: (1632–1654) lahendas Tallinna linna- tus- ja kümblusasutus. Inimesed või- nii kauni pargi kui ka mereäärse asu- e-post: [email protected] http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-Leht le soodsalt ühe maavaidluse sid külastada restorani, kondiitriäri, koha tõttu eelised. Suvemõisate oma- Telefon: 645 7105 http://kristiineleht.blogspot.com sarase piiride osas, siis tänulik linna- tantsusaali, keeglirada, lasketiiru ja nikel tuli otsida uusi võimalusi tulu raad otsustas nimetada just samal ajal ravikümblusasutust. Linnu tee ääres saamiseks. 17. august 2012 3

Aastatel 1804–1811 asus Löwen- paekivist loomalaut, tall ja katlamaja ruh mõisas kaupmees Friedrich Nolt- triiphoonete kütmiseks. kele kuulunud ettevõte, mis valmistas 1936 müüs Löwenruh omanik Anna äädikat, šokolaadi, värve ja salpeetrit. Graf majandi 118 000 krooni eest a/s Löwenruh omanikud rajasid pargi Kinnisvarale. Selle suure majapi- linnapoolsesse külge kalatiigid, mida damise ostule eelnes Kopli Kinnisvara võib praeguseni näha. Ühtekokku oli põhjalik analüüs, milles osalesid agro- kalakasvanduses 19 suurt tiiki, mis noom Johan Kalm, kalanduse eritead- tõid omanikule head tulu. On teada, lane J. Kodres ja aianduse eriteadlane et Löwenruh kalu müüdi suuremas Eerik Lepp. Kopli Kinnisvaral oli kavas koguses ka Peterburi. Majandustege- rajada krundile suurejooneline kala- vus võimaldas juba 19. sajandi keskel kasvatus. 1930. aastate lõpus püsis päe- taastada peahoone ning park põhja- vakorral Kõrgema Aiandusinstituudi likult ümber kujundada. Pargi ette idee. Raske öelda, kumb kahest kavast kahele poole silda osteti 19. sajandi oleks realiseerunud, kuid 1940. aastal keskel Saksamaalt kaks lõviskulptuu- alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu ri, millest üks on tänapäevani alles. jäid need teostamata. Majand tegut- Löwenruh suvemõis jätkas 19. sa- ses erinevate nimede all edasi 1940. ja jandi II poolel peamiselt majanduset- 1950. aastatel. tevõttena. 17. veebruaril 1859. aastal Nõukogude ajal, s.o 1940–1941 sai selle omanikuks Hedwig Rosen. kandis Löwenruh majand Kalatöös- 1863.–1864. aasta kinnisvara hinda- tuse Peavalitsuse abimajapidamise mise materjalide järgi kuulus kahel „Löwenruh“ nime. partsellil asunud krunt nr 354 Hen- 1941. aastal tehti karjalaudale juur- riette Rosenile. Löwenruh territooriu- deehitus, kus hoiti Hollandi-Friisi mil asus tollal kaks elumaja. Kinnistu tõugu puhastverd karja. Karjalauda ulatus teisele poole Linnu teed prae- ümberehituse maksumuseks arvestati guse Tildri tänavani. 50–60 000 rubla. See suurejooneline 30. mail 1880. aastal omandas su- kava jäi lähenevate sõjasündmuste vemõisa Heinrich Keyserling, kellele tõttu siiski teostamata. 19. saj keskpaiku Berliini lähistelt metallivabrikust ostetud lõvikuju. kuulusid ka läheduses asunud kaks partselli. Kinnisvara suurt väärtust EKP põllumajanduslik ja elamiskõlbmatud. Majandil olid sellele oli veel 3 tiiki üldpinnaga keskus paiknes Kadaka tee 51. Puu- tõendasid korralikud ehitised. Kinnis- abimajand veel sepikoda, ait ja abiruumid põllu- 684 m2 ning 9 tiiki kalade talvitami- koolil oli Tallinna piires kasutada ca tu suurus koos juurde ostetud maaga 1945. aasta aprillis asus endise Löwen- tööriistade ning transpordivahendite seks, kogupinnaga 1578 m2. 11 ha suurune maa-ala, millest 2,4 ha Linnu tee ääres oli ligi 56,3 ha ning ruh suvemõisa maa-alal Eestimaa hoidmiseks. Et tehnikat ei olnud, siis Juba 1940. aastate lõpus laienes oli põllumaad, 0,5 ha heinamaad ja 1 seda kasutati peamiselt heinamaana. Kommunistliku Partei Keskkomitee kasutati seda ruumi kalakombinaa- tiigimajand oluliselt. 1949. aasta Kala- ha kasvuhoonete ja lavade all. Kas- 1882. aasta aprillis sai Löwenruh ehk EKP põllumajanduslik abima- di 300–400 tonni soola hoidmiseks. tööstuse ministri käskkirjaga kohus- vuhooneid oli 25, neist köetavaid 21. (kinnistu nr 1375) omanikuks Chris- jand. EKP Keskkomitee oli sisuliselt Juurviljahoidlat kasutati kala-, soola- tati tiigimajandi direktorit üle võtma Köetavat pinda oli 3164,5 m2, lavasid tine Kuntze. Paraku juhtus 1886. aas- Moskva kõrgeimaks võimuesindajaks ja õlilaona. teisel pool Mustamäe teed asunud, oli 1415 lavaraami 6000 m2 suurusel tal tulekahi, mille tagajärjel jäid mõi- Eestis. See ametkond oli suure võimu- 1945. aasta sügisel oli ainukeseks ilma peremeheta jäänud endised Lob- pindalal. Puukooli ülesandeks oli Tal- sahoonetest järele vaid varemed. See täiusega ning oli harjunud sellega, et transpordivahendiks hobune. Lisaks jaka kalatiigid koos 6,2 ha suuruse linna elanike varustamine viljapuude oli tõsine tagasilöök, kuid C. Kuntze ta korraldusi täideti vastu vaidlemata. veoloomale oli tiigimajandil veel 2 pargiga. Sel ajal töötas tiigimajandis ja marjapõõsaste istikutega, samuti jätkas suvemõisas kalakasvatusega. Igasugune vastuseis nn töörahva huve lehma ja 60 siga. 6 töölist. Aasta jooksul anti majandist kiviktaimla taimede, lillesibulate ja 19. ja 20. sajandi vahetusest pärineb kaitsvale ametkonnale võis tollal olla Tõsiseks probleemiks oli majandil müüki 30 340 forelli ja 3620 karpka- lilletaimedega. Esimeseks direktoriks Löwenruh pargi põhiline, tänaseni eluohtlik. Teiselt poolt kõnelevad selle elamispind. Alati leidus mõjukamaid la. Selle aasta sisse mahtus ka pargis määrati Jüri Metsaorg. Ta oli ühtlasi säilinud planeering ning enamik par- aja dokumendid veenvalt terve mõis- isikuid, kes kasutasid ära nähtamatuid asunud 18 sillakese remont. Majandi ka vanemagronoomi ajutine kohuse- gi keskosas kasvavatest puudest. 13. tuse püsimisest. Näiteks esitas EKP hoobasid, et saada korterit tollal veel territooriumil asus 25 puude ja sireli- täitja alates 1. novembrist 1957. Va- novembril 1898. aastal läks suvemõis Keskkomitee 1945. aasta kevadel Tal- uhkes ja korrastatud pargis. Polnud hekkidega palistatud ristkülikukuju- nemraamatupidajaks määrati samast kinkelepingu alusel Alexandra Key- linna RSN TK arhitektuuri osakonna- juhus, et kalakombinaadi direktori list kalatiiki. Läbipaistvas vees ujusid ajast Albert Pesur. serlingi omandusse. le projekti Mustamäe (tollal Kadaka) korraldusel majutati endise Löwenruh laisalt tihedas parves tähnilised forel- Tallinna Puukool allus Riikliku- Endine Löwenruh suvemõis (kin- tee äärde kavandatud suure juurvilja- suvemõisas asunud elumajja kuus tii- lid. Nende vääriskalade kasvatamisel le Aianduse ja Mesinduse Trustile. nistu nr 1375) jätkas Eesti iseseisvu- hoidla väljaehitamiseks. Sellise suure gimajandis mittetöötavat isikut ning tuli teha palju tööd. Varakevadeti, kui 1958. aastal kinnitas Riikliku Aian- se ajal majandusettevõttena. Linna kuurilaadse ning samas kapitaalse samal ajal tõsteti oma korterist välja kalad asusid veel talvitustiikides, pu- duse ja Mesinduse Valitsuse juhataja rahandusosakonnas 19. detsembril hoone väljaehitamine suure liiklusega majandi ainukene kalakasvataja. Veel hastati ja desinfitseeriti suviste tiikide Tallinna Puukooli põhikirja, mille 1933. aastal koostatud teatelehe järgi tänavate äärde ähvardas lõhkuda kogu elas tiigimajandi territooriumil viis põhjad. Kalu söödeti iga päev ja jäl- kohaselt puukool töötas isemajan- oli suvemõisa suurus ligi 26 ha. Vara- ümbruse struktuuritervikut. Seetõt- EKP keskkomitee endise abimajandi giti, et vee juurde- ja äravoolukohad damise põhimõttel. 1958. aasta jaa- semal ajal oli selle postiaadress Kada- tu ei kõhelnud arhitektuuri osakond tööliste perekonda. oleksid puhtad, sest sellega tagati tii- nuaris sai puukooli uueks direktoriks ka tee 27, kuid 1930. aastatel muudeti projekti tagasi saatmast. Mõjuvõim- Löwenruh suvemõisa kohal asu- kide korralik veepuhastus. Arved Mühle. Tema alluvuses töötas hoonestuse tihenemise tõttu majade sale tellijale soovitati juurviljahoidlale nud ettevõte vahetas sageli nime. Veidi eemal, suure talvetiigi kaldal 40 inimest. Endine direktor Jüri Met- numeratsiooni ning uueks aadressiks leida parem asukoht. Hilisemal ajal Näiteks 1949. aasta alguses koostatud asus kalade haudejaam, väike madal saorg jätkas puukoolis vanemagro- sai Kadaka tee 51. andsid linnavõimud märksa kergema- dokumentides mainitakse Löwenruh hoone täis ülestikku asetatud musti noomina. Endise Löwenruh suvemõisa kin- le survele järele. Nendest võrdlustest kalamajandit. 1949. aasta lõpus või puukaste. Igal kevadel asetati neis- 1958. aasta aruande järgi oli puu- nistul asus 1933. aastal kolm 1-korru- võib järeldada ühte — et nõukogude 1950. aasta algul muudeti see kaluri- se sugukaladelt võetud mari ning koolil kasutada 945 m2 lavaruumi ja selist elamut, millest kaks olid puidust võim koos korrumpeeritusega oli tol- kolhoosiks Löwenruh. Selline nimi pidevalt läbivoolavas vees hakkasid 928 m2 kasvumaja pinda, kust saadi ja üks paekivist. Suurem puitmaja oli lal veel väljakujunemise järgus. ei püsinud ka kaua, sest Eesti NSV kuldkollased marjaterad arenema. kokku 66 tsentnerit köögivilja ja 2008 144 m2 pinnaga ning 7 toaga. Väikse- EKP Keskkomitee abimajand ei Kalatööstuse ministri 1950. aasta kor- Mõne aja pärast paigutati imepisike- tuhat taime (enamasti lilled), avamaal mas puitmajas (96 m2) oli neli 1-toa- tegutsenud Löwenruh territooriumil raldusega nimetati kalamajand ringi sed maimud juba tiikidesse. Forelle kasutati köögivilja kasvatamiseks 1,2 list korterit. Suvemõisa omanik Anna kaua. Eesti NSV ministrite nõukogu Tallinna Kalurikolhoosiks. 1950. kasvatati kunstlike söötade abil, mille ha. Kasvatati ka kala, kuid see toot- Graf (Graft) ei osanud tollal majade 1948. aasta korraldusega moodus- aastate alguses esineb dokumentides hulka kuulusid ka õlletööstuse jäägid. misharu andis kasu asemel kahjumit. vanust täpsemalt öelda, igal juhul oli tati sinna kalakasvandus. Sama aas- ja ajakirjanduses Tallinna Kalama- Vitamiinina lisati söötadele nõgeseid Peamiseks puudujäägiks oli halb vee- tegemist vanade hoonetega. 1902. ta septembris koostatud ülevaatuse jandi nimi. ja sideaineks kasutati jahu. Kunstli- režiim, mis põhjustas kalade hulga- aastal ehitatud paekivielamus oli kaks aktist selgub, et kalakasvandus allus ku sööda abil kasvanud forell kaalus list hukkumist. Vesi voolas tiikidesse 1-toalist korterit. 1933. aastal oli siin Tallinna Kalakombinaadile ja kan- Tallinna Kalamajand — kaheaastaselt 200–250 grammi. Sama mööda lahtist kraavi, mis möödus hõre asustus ning seetõttu ei olnud dis nime Tallinna Kalakombinaadi puukool — aiand vana jõeforell kaalus vaid 50–70 gram- äsjavalminud majadest, kus puudus suvemõis ühendatud elektrivõrguga, tiigimajand Löwenruh. Sel ajal oli 1948. aastal oli kalurikolhoosi Löwen- mi. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad kanalisatsioon. mistõttu kasutati petrooleumivalgus- tiigimajandi territooriumil mitu elu- ruh kasutuses 4 tiiki forellide kasvata- ning vesi tiikides kuumenes, ohustas 1960. aastal allus Tallinna Puukoo- teid. Peale elumajade olid krundil maja, neist kaks olid täiesti lagunenud miseks, üldpinnaga 1728 m2. Lisaks kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuks lile 7 osakonda, neist 4 aiandit (Mitšu- oli värske vee lisamine. Peale forelli rini 33, Kadaka tee 51 juures, Telliski- kasvatati kalamajandis ka karpkalu. vi 9 ja tee 22). Peale nende allus Kalamajand likvideeriti 1957. aasta puukoolile kompostmulla tootmise novembris. osakond, mis asus puukooli keskusest 1957. aasta Eesti NSV Põlluma- 21 km kaugusel, Iru külanõukogus. janduse ministri käskkirjaga likvi- Karantiiniaiand asus Saku külanõu- deeriti Linnu tee, Kadaka (tänapäeval kogus ning näidisaed Pirita tee 22. Mustamäe) tee 51 ning Räägu tänava Seal paiknes ka aiand nr 4. vahelisel maa-alal asuv Tallinna Ka- Need muutused polnud ainukesed lamajand ning see allutati koos kol- Löwenruh suvemõisa alal. Peagi alus- mes erinevas piirkonnas (Mitšurini tas seal tegevust kuulus Pirita aian- ehk Vismari 33, Telliskivi 9 ja Pirita dussovhoos, mis hiljem kandis Pirita tee 22) asuva aiandiga Tallinna Puu- lillekasvatuse näidissovhoosi nime. koolile. 1957. a aastaaruande seletus- Selle ja paljude teiste väärikate majan- Vaade Löwenruh pargi sillale. Vaade Mustamäe teelt endise Löwenruh suvemõisa tiigile. kirjast selgub, et Tallinna Puukooli dite juures peatume edaspidi. 4 17. august 2012

Tallinn — 2018. aasta Kristiine linnaosa kõrgepinge- Euroopa Roheline Pealinn? õhuliinid likvideeritakse 29. juunil sel aastal osalesin Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajana kõnega 2012. aasta Rohelises Pealinnas Vitoria- Kui kõik läheb nii, nagu esialgselt planeeritud, siis kõrgepingemastid on Kristiine lin- Gasteiz’is toimunud auhinnatseremoonial. Üritusel kuulutati naosast lähiaastatel kadunud, sest AS Elering on võtnud eesmärgiks asendada linna- välja võitja 2014. aastaks ja seekord osutuks 18 kandidaadi hul- gast valituks Taani Kuningriigi pealinn Kopenhaagen. osa territooriumil asuvad kõrgepinge-õhuliinid kaabelliinidega.

Rohelise Pealinna tiitli põ- Toomas Häidkind hiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja Linnamajanduse osakonna inimesi igapäevaselt püüd- juhtivspetsialist lema parema ja säästvama elukeskkonna poole. Esime- Kristiine linnaosa läbib kolm 110 kV sed võitjad — Stockholm ja õhuliini: Järve–Endla, Endla–Veski- Hamburg —, tänane Euroopa metsa ja –Järve. 2014. aas- Roheline Pealinn Vitoria-Gas- taks likvideeritakse Järve–Endla õhu- teiz ning järgmisel kahel aas- liin, töödega alustatakse juba 2013. tal seda auväärt tiitlit hoid- aastal. Nimetatud õhuliin varustab vad Nantes ja Kopenhaagen Jüri Ratas on väga erinevad linnad nii elektrienergiaga Kristiine linnaosa ja Riigikogu aseesimees kesklinna. suuruselt kui ka asukohalt. Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja Sarnaseks muudab neid aga Eeskätt tuleneb õhuliini kaabliga soov tagada oma elanikele asendamise vajadus õhuliini tehnili- meeldiv ja igati tervislik elukeskkond. Euroopa Rohelise Pealinna tiitli sest seisukorrast, kuid ka õhuliinide pälvimine näitab, et need linnad on seda ka selgelt saavutanud ning elektrivälja mõjust läheduses asuvate on heaks eeskujuks kogu maailmale. elamute elanikele. Endla–Järve õhu- Mul on väga hea meel, et Tallinna päeval, 15. mail 2006. aastal väl- liin likvideeritakse lõplikult pärast ja käidud Euroopa Rohelise Pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Endla–Veskimetsa ja Järve–Veski- Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Esimene Roheline metsa 110 kV kaabelliinide rajamist. pealinn kuulutati välja 2009. aastal ja järjekordne edukalt lõppenud Liinid rajatakse vastavalt 2015. ja konkurss tõestab, et tegemist on jätkusuutliku algatusega. 2016. aastal. Tallinna soov saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks on Endla–Järve kaabelliin hakkab mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Siis tähistab meie riik oma ühendama Endla 35 ja Järve 35 asu- 100 aasta juubelit, Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja-maa vaid alajaamu. Trassi pikkuseks on ning Kadrioru park saab 300 aastaseks. Sümbolid ja vorm on tähtsad, 3854 m. Trassi ja olemasoleva õhuliini aga neist olulisem on asja sisu. kulgemisteed ei ühti. Kaabelliini trass Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal näitas selgelt, et Tallinn suudab algab sarnaselt õhuliiniga Järve alajaa- edukalt konkureerida teiste Euroopa linnadega. Rohelise Pealinna tiit- mast. Olemasoleva õhuliini portaalist li saavutamiseks tuleb meil aga pingutada ja edasi areneda mitmes viiakse kaabel mööda tugikonstrukt- olulises küsimuses. Tõsiseks murekohaks on endiselt liiklustingimused sioone maasse ning edasi kulgeb kaa- ja liiklusest tulenev müra ning õhusaaste. Linn peab muutma ühis- belliin piki Järve tänavat ja Alajaama transpordi korraldust efektiivsemaks, et suurem hulk inimesi jätaks tänavat. Pärast Tammsaare teega ris- auto koju ning liiguks igapäevaselt trammi, trolli või bussiga. Täna on tumist suundub trass piki Seebi täna- veel vara öelda, kas Tallinna otsus tasuta ühistranspordile üle minna vat Tondi tänavani, sealt edasi Kotka aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, kuivõrd tasuta kvaliteetse tänavani ja järgnevalt piki Tulika tä- teenuse pakkumine on keeruline väljakutse. Oleme palju teinud auto- navat Endla 35 asuvasse alajaama. liikluse huvides, üht-teist ka kergliikluse heaks. Oma jalakäijad oleme Kaabelliini paigutamiseks on ette jätnud aga vaeslasteks, liigvee, -lume, libeduse ja pori kätte, kus kõn- nähtud nii lahtise kaeviku kui ka nitee asemel on vaid sõiduteest madalam kõnniteetrass. kinnise meetodi kasutamine. Liin naruumi. Selgituseks olgu öeldud, la–Järve vananenud õhuliini kaabel- Kuidas muuta Tallinn suhteliselt tolmuvabaks linnaks, eriti kevade- paigaldatakse torudesse, mis paikne- et õhuliini kaitsevöönd on maa-ala, liiniga, paraneb Kristiine linnaosa ti, on küsimus, mis vajab lahendamist. Otseselt on see seotud meie vad 2 ... 5 m sügavusel pinnases. 45% mida piiravad mõlemal pool piki lii- elektrienergiaga varustamiskindlus. teede ja tänavate olukorra, nende hooldamise ja liikluskorraldusega. Veel üks tõsine küsimus linnaõhu seisundi, liikluse ja haljasalade trassi pikkusest paigaldatakse lahtisel ni telge paiknevad mõttelised verti- Kindlasti tunnevad õhuliinide kadu- kõrval on mereääre avamine inimestele. Tallinn on merelinn, seega meetodil, ülejäänud osa kinnisel mee- kaaltasandid, mille ulatus on 110 kV misest rahulolu ka paljud elektrivälja tuleb luua oma elanikele mõnus jalutustee piki Tallinna lahe rannikut. todil, mis kujutab endast horisontaal- pinge korral 25 m. Asendades End- suhtes tundlikud inimesed. Oluliselt vajab parandamist ka kergliiklusteede võrgustik eeskätt üht- set suundpuurimist. se terviklikkuse kujundamisel. Tähelepanelikul lugejal tekib kind- Rohelise Pealinna konkurss on paljuski nagu spordivõistlus, kus es- lasti küsimus, miks ei ole kohe pärast matähtis on osavõtt. Seni on tiitlile kandideerinud 56 linna ja need Endla–Järve kaabelliini rajamist või- kõik on pingutanud igapäevaselt selle nimel, et nende elanikud saak- malik likvideerida Endla–Järve õhu- sid elada väga heades keskkonnatingimustes. Tiitli saab pälvida igal liini. Probleem on selles, et Endla– aastal küll ainult üks, aga võitjaks võivad ennast pidada kõik konkursil Järve õhuliini mastid kannavad kuni osalenud linnad ja ennekõike nende elanikud. liinide ühinemiskohani, mis asub Euroopa Roheline Pealinn on hea näide Euroopa Liidu sisesest al- Tildri ja Tildri põik ristmiku lähistel, gatusest ja meie positiivset kogemust on võimalik levitada ka mujal ka Endla–Veskimetsa õhuliini ning maailmas. Keskkond ja selle hoidmine on aktuaalne ja oluline teema pärast liitmiskohta Veskimetsa–Järve kõigis maailmajagudes ning pole kahtlust, et üha olulisemaks see õhuliini. muutub. Ainult üheskoos tegutsedes on võimalik tagada roheline ja Mida võidab meie linnaosa õhu- igati inimsõbralik elukeskkond meie kaunile planeedile, meile ja meie liinide kaotamisega? Üsna palju, sest tulevastele põlvedele. piiranguteta saame hakata kasutama õhuliini kaitsevööndi alla jäävat lin-

19. septembril kell 17.30 infotund „Energiasääst väikeelamus“ Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saal, Tulika 33b 17.30–18.00 Registreerimine, kohvilaud, ettevõtete toote-teenustega tutvumine 18.00–18.05 Avasõnad — energiasääst elamutes Ragnar Kuusk 18.05–18.20 Väikeelamute rekonstrueerimise toetus — vajalikkus ja tegelikkus MKM ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Pille Arjakas 18.20–18.40 Aereco kohtventilatsioon elamutes Karl Sooväli 18.40–19.00 Soojustehnika tooted Tiit Adams 1. augusti infotunni Paus — tutvumine ettevõtete toote-teenustega „Energiasääst elamus“ 19.10–19.30 Soojuspumpade kasutusvariandid Marius Vahter kokkuvõte Kristiine Lehe blogis 19.30–19.40 Ventilatsioon vastavalt vajadusele Viljo Kaul www.kristiineleht.blogspot.com 19.40–20.00 Päikesekütte lahendused, koduleht Eerik Kaste Infoboksis: * Kolmeks OY toodete esitlus — Peeter Kõiva Eelregistreerimine: * Kerdmar STK OÜ tahkekütuse katla esitlus — Kert Kadak Marje Rohtla telefonil 645 7119 17. august 2012 5

Innovatiivne jalgrattaparkla tallinnas tasuta ehk kuidas hoiduda murest Lugupeetud Kristiine linnaosa elanikud! Tallinnas toimub hulk tasuta üritusi, näitusi, kontserte, mida tasub jalgratta parkimise pärast kaema minna. Kutsun teid kõiki osalema ja mõnusalt aega veetma! Andrei Novikov Üha enam kohtab Eesti linnades jalgratastel tuhisevaid inimesi — kes tööle, kes kooli, Kristiine linnaosa vanem kes teeb lihtsalt sporti. Ent sihtkohta jõudes on vaja oma kallist maastikujalgratast või 18. august kell 10 heategevuslik sibulalaat, Stroomi rand vanaema vana ratast kusagil hoida. Esinevad Jana Kask, Erich Krieger, Boris Lehtlaan 18. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6 Esineb Gedymin Grubba (Poola) 18. august kell 17 jalutuskäigud, Kadrioru park (selgitused eesti keeles) Kogunemine Luigetiigi kaldal päikesekella juures. Kuraator Elle Pent 19. august kell 17 jalutuskäigud, Kadrioru park (selgitused vene keeles) Kogunemine Luigetiigi kaldal päikesekella juures. Teabejuht Susanna Olshevskaya 20. august kell 18 esineb ansambel „Jäääär“, Eesti taasiseseisvumispäeva kontsert, Tallinna Botaanikaaed 20. august kell 10–24 perepäev „Kas mäletate teletorni kaitsmist 1991. aastal?“, Tallinna Teletorn, tee 58a 24. august–2. september Kultuuritehas Polymer FESTIVAL, Madara 22 24. august kell 19–22 Lillefestivali lõputseremoonia, Tornide Illustratiivne pilt BIKEEP lahendusest. väljaku park Esinevad Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing, Sergio Bastos Meelis Haidak, Kustas Kõiv, Vaja läheks ühte korralikku turva- ja Raivo Tafenau bänd Ott Reinhold, Taivo Jagomann list jalgrattaparklat, mitte sellist, kus 25. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik on palgatud inimene teatud kellast BIKEEP’i meeskond Toomkogudus, Toom-Kooli 6 www.bikeep.com teatud kellani jalgrattaid valvama, Esineb Kai Krakenberg (Saksamaa) vaid midagi hoopis nüüdisaegsemat. Siin pakuvad lahenduse välja neli 1. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Viimasel ajal on meediast läbi käi- noort inseneri, kes on loomas uudset BIKEEP’i logo. Toomkogudus, Toom-Kooli 6 Esineb Elke Unt nud rida artikleid, milles räägitakse jalgrattaparklat — BIKEEP’i (bike jalgrattavarguste suurest protsendist. keep — jalgratta hoidmine), kus jalg- Parkla-ala muudavad veel turvalise- 2. september kell 10–17 Kuninganna Kristina päev koos Vargaid ei huvita, kas on tegemist ratta parkimine on mugav, kiire ning maks sinna paigutatud kaamera ja sügislaadaga, Löwenruh park, Mustamäe tee 59a nõukaaegse „kokukaga“ (kokkupan- mis kõige olulisem, ka turvaline. alarmsüsteem, mis hakkab tööle, kui Laat avatud 10–16, Kuninganna Kristina päev 13–17. dava rattaga) või mõne uhkema spor- Meie, neli noort inseneri, oleme keegi püüab kinnitusketti või termi- Kuninganna Kristina päev tähistab Kristiine kujunemislugu. Kristina timiseks mõeldud rattaga — kui neil valitud oma jalgrattaparkla i