Summary Report on the Stakeholder Awareness Survey Results
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out. -
Tallinna Linn. Hinnang Liiklusolukorrale Peale Haabersti Liiklussõlme Valmimist
2018 INSENERIBÜROO STRATUM Tallinna linn. Hinnang liiklusolukorrale peale Haabersti liiklussõlme valmimist Täiendatud 30.05.2018 Sisukord 1. Sissejuhatus ja töö lähteülesanne .......................................................................................... 2 2. Liiklusanalüüsi lähteandmed ja eeldused .............................................................................. 2 2.1 Võrdlusandmed eelnevast perioodist .............................................................................. 2 2.2 Liikluse prognoosimudel Tallinn 2018HR ......................................................................... 2 3. Ühistranspordiradade vajaduse hinnang ............................................................................... 3 3.1 Paldiski mnt suund linna. ................................................................................................. 3 3.2 Paldiski mnt suund linnast välja. ...................................................................................... 3 3.3 Rannamõisa tee suund linna. ........................................................................................... 3 3.4 Rannamõisa tee suund linnast välja. ................................................................................ 4 3.5 Ehitajate tee ..................................................................................................................... 4 4. Liikluse analüüs peale Haabersti liiklussõlme valmimist ........................................................ 5 4.1 Mõju - Paldiski mnt.......................................................................................................... -
Kristiine Prisma on Tänasest Oma Alkoholimüügi Loast Ilma. Keeld
USD SEK Euribor ÄP indeks 0,11% 11,08 EEK 1,70 EEK 4,750 2508,59 Tallinkist Euroopa suurim firma Tallink Grupi üks omanik Enn Pant unistab, et Tallink oleks hiljemalt kümne aasta pä- rast reisijateveo sektoris suurim laevafir- ma Euroopas. Kruiisilaevanduse turule Tal- linkil Pandi hinnangul niipea veel siiski asja WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT ei ole. 2 | | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 175 (3426) | 19 kr | ARVAMUS Pooled veeprojektid on takerdu- nud, sest vahepealne hinnaralli on tõstnud nen- de maksu- muse kohati kolmekord- seks. Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister 27 BÖRS 0,7% II pensionisamba Eile lõuna ajal seati Tallinnas Kristiine Prismas üles silte, mis teavitavad kliente tänasest kehtima hakkavast alkoholimüügi keelust. Foto: Andres Haabu rahast on paiguta- tud Eesti aktsia- tesse. Pensionifon- did ei pea Tallinna börsi atraktiivseks. 10–11 LISAKS TEHNIKA 16 Lotus Symphony versus OpenOffice Tehtud! ÄRIPÄEV IDA- VIRUMAAL 20 Maakonna Kristiine Prisma on tänasest edukaim oli Viru Keemia Grupp oma alkoholimüügi loast LISAKS TSITAAT Suurim töökuulutuste leht Eestis: tiraaž 100 000, levib üle Eesti TÖÖKUULUTUSED | Neljapäev, 27. september 2007 | nr 39 (133) | tasuta | kor o Mik o : Arn: ilma. Keeld kangema Kaua me võime taluda seda, mis Foto Evert Kreek julgeb teha toimub alkoholi tarbimisega. See on asju valesti DHL Eesti tegevjuht teab, et tänapäeva äris, kus aeg on raha ja kiirus loeb, on parem teha hea kraamiga kaubelda kehtib ületanud igasugused piirid. Miks siis seda otsus täna kui väga hea homme. 3 TOOTMISE PLANEERIJAT VAHETUSE VANEMAT kelle põhiülesanneteks on toodangu õigeaegseks kelle põhiülesanneteks on vahetuse töö korraldamine sh AS Favor on 1990. -
A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada -
The Health Profile of Tallinn
THE HEALTH PROFILE OF TALLINN THE HEALTH PROFILE OF TALLINN Positive developments, problem areas and intervention needs in the health of the population of Tallinn at the end of the first decade of the 21st century Tallinn Social Welfare and Health Care Department Tallinn 2010 This document is a short summary of the Health Profile of Tallinn (http://www.tallinn.ee/ g4181s51124), analysing the changes in the health of the city’s population and temporal trends in factors affecting health, presenting positive changes and tight spots in the health situation of the city people. The Health Profile of Tallinn will be the basis for defining targets for the future health promotion and for setting up necessary interventions in health promotion in the city. DEMOGRAPHIC AND GENERAL MORBIDITY RATE DATA The area of Tallinn is 158.27 km² and the population density is slowly but consistently growing (Figure 1). In 2008, the population density was 2512.27 people per km2 and in 2009, 2518.40 people per km2. In the last few years, the net migration balance has remained stable. Tallinna rahvastik Paljasaare laht PIRITA Tallinna laht Kakumäe laht PÕHJA- Kopli laht TALLINN LASNAMÄE HAABERSTI KESKLINN Harku KRISTIINE järv MUSTAMÄE Ülemiste järv Asustustihedus 1 - 500 NÕMME 501 - 1 500 1 501 - 3 000 3 001 - 6 000 Allikas - Rahvastikuregister Figure 1 Population density in Tallinn, ppl./ km² 4 Source: Population Register 3,00 2,00 1,00 0,00 2000 2002 2004 2006 2008 -1,00 Tallinn Ees ti -2,00 -3,00 -4,00 -5,00 Statistikaamet Birth rate in Tallinn has increased (Figure 2) more than in Estonia as a whole and natural popula- tion increase has been positive since 2006 (Figure 3). -
Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future. -
Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected] Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonst- rueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaas- nevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); tei- ne ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavanda- takse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab -
City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St. -
Tallinn Annual Report 2014
Tallinn annual report 2014 Tallinn annual report 2014 CONTENTS 9PAGE 12PAGE 24PAGE 26PAGE FOREWORD BY THE MAYOR TALLINN - TALLINN HAS A TALLINN AND ITS DIVERSE THE CAPITAL OF THE PRODUCTIVE ECONOMY ARRAY OF ACTIVITIES AND REPUBLIC OF ESTONIA EXPERIENCES 30PAGE 37PAGE EDUCATED, SKILLED, AND TALLINN RESIDENT CARED Tallinn OPEN TALLINN FOR, PROTECTED, AND annual report annual HELPED - SAFE TALLINN 2014 42PAGE TALLINN AS A COSY, Facts 13 Education 31 City transport and 43 INSPIRING, AND ENVIRON- Population 14 Sports 34 road safety MENTALLY SUSTAINABLE Economy 15 Youth work 36 Landscaping and 45 CITY SPACE Managing the city 18 Social welfare 38 property maintenance Safety 40 City economy 47 Health 41 City planning 48 Water and sewerage 49 PAGE Environmental 50 54 protection Income 55 OVERVIEW OF BUDGET Operating costs 56 IMPLEMENTATION OF Investment activity 58 TALLINN CITY IN 2014 Financing activities 59 and cash flow PAGE PAGE 8 9 LINNAELU ARENG FOREWORDLINNAELU BY ARENGTHE MAYOR VALDKONNITI VALDKONNITI In their dreams and wishes, people must move faster than life dictates because this is when we desire to go on and only then we shall one day have the chance to ensure that something has been completed again. Tallinn is accustomed to setting tion of the Haabersti intersection in proven itself to be a stable city and big goals for itself - taking responsi- cooperation with the private sector. shelter for many people who would bility for ensuring that its residents Concurrently with the construction have otherwise been forced to search receive high quality services and of new tram tracks, the section of abroad for jobs. -
Kristiine Linnaosa Üldplaneeringu Seletuskiri
Tallinna Linnavolikogu [kuupäev] otsuse nr [nr] LISA 1 KRISTIINE LINNAOSA ÜLDPLANEERING TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TALLINN 2015 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................5 2. Üldplaneeringu lähtekohad...................................................................................................6 2.1. Seosed kõrgema tasandi planeeringute jt strateegiliste arengudokumentidega................6 2.2. Olemasoleva linnaehitusliku olukorra lühiiseloomustus...................................................8 2.3. Avalikest huvidest tingitud arenguvajadused, probleemid ja linnaplaneeringulised lahendusvõimalused................................................................................................................10 2.4. Tõenäolised ehitustrendid ja uusehitusmahud ning elanikkond......................................11 3. Linnaosa ruumilise arengu suunad, planeerimislahenduse kirjeldus ja põhjendus......13 3.1. Linnaosa ruumilise ja linnaehitusliku arengu üldised eesmärgid ja planeerimispõhimõtted............................................................................................................13 3.2. Planeerimislahenduse lühikokkuvõte..............................................................................15 3.3. Ulatuslikumad arendus- ja uusehituspiirkonnad.............................................................16 3.4. Tulevikus kavandatavad olulisemad ühiskondlikud ehitised..........................................17 -
AEGNA MARATON VÕISTLUSTEADE (Nor)
AEGNA MARATON VÕISTLUSTEADE (NoR) 20.juuli 2019, Pirita, Tallinn. Korraldav kogu: Windfire OÜ koostöös Eesti Purjelaualiiduga. 1. REEGLID 1.1. Võistlused peetakse alljärgnevate reeglite ja juhiste alusel: 1.1.1. Purjetamise Võistlusreeglid 2017-2020 1.1.2. Käesolev võistlusteade 1.1.3. Peakohtuniku otsused 1.2. Võistluste korraldus lähtub headest surfitraditsioonidest. 2. VÕISTLUSKLASSID JA ARVESTUSED 2.1. Aegna, ehk pikk distants: Üldarvestus - osalevad kõik klassid (purjelaud, purjelaua foil, lohe, lohe foil, katamaraan, SUP klass, optimist); Purjelaud klassi vanuse- ja eriarvestused: § Üldarvestus § Naised § Veteran (üle 55) – sünd.1963 või varem. § Juunior U17 – sünd. 2003 või hiljem. • Üld • Tüdrukud § Purjelaud funboard kuni 140L (k.a) Lohe - osalevad lohe klassid (k.a.lohe foil klass) § Üldarvestus SUP - osalevad aerulauad • Üldarvestus • Naised Tiimiarvestus – osalevad osavõtuavaldusel märgitud klubid või tiimid. (liidetakse tiimi 3 parima võistleja kohapunktid) 2.2. Kuulimuna, ehk lühike distants: Purjelaud • Üldarvestus • Naised • PRO KID U13 - sünd. 2007 või hiljem SUP harrastajad – osalevad SUP harrastajad klassi, kuni 12’2“, aerulauad. • Üldarvestus • Naised Optimist • Üldarvestus 2.3. Vanim ja noorim osavõtja – osalevad Aegna ja Kuulimuna distantsi võistlejad. 3. REGISTREERIMINE JA OSAVÕTUTASUD 3.1. Võistlustele eelregistreerimine toimub interneti aadressil - https://forms.gle/A31h5L1TgukQgFZA9, mis on avatud kuni reede, 19.juuli, kella 20:00-ni. 3.2. Eelregistreerimisega võtab vormi täitja kohustuse tasuda korraldajale Aegna Maratoni osavõtutasu. 3.3. Osavõtutasud võistleja kohta on alljärgnevad: Noored (U17) 15 € Veteran (üle 55) 15 € EPL liikmed 20 € EPL Mitteliikmed 30 € 3.4. Võistlustele registreermine võistluspaigas, ehk 20. juulil on lisatasu eest +15 €. 3.5. Võistlustel osalemiseks peab võistleja registreerima 20. juuli hommikul regatibüroos oma kohaloleku ning tasuma osavõtutasu. Regatibüroo asub Pirita Surfiklubis. -
Generational Use of News Media in Estonia
Generational Use of News Media in Estonia Contemporary media research highlights the importance of empirically analysing the relationships between media and age; changing user patterns over the life course; and generational experiences within media discourse beyond the widely-hyped buzz terms such as the ‘digital natives’, ‘Google generation’, etc. The Generational Use doctoral thesis seeks to define the ‘repertoires’ of news media that different generations use to obtain topical information and create of News Media their ‘media space’. The thesis contributes to the development of in Estonia a framework within which to analyse generational features in news audiences by putting the main focus on the cultural view of generations. This perspective was first introduced by Karl Mannheim in 1928. Departing from his legacy, generations can be better conceived of as social formations that are built on self- identification, rather than equally distributed cohorts. With the purpose of discussing the emergence of various ‘audiencing’ patterns from the perspectives of age, life course and generational identity, the thesis centres on Estonia – a post-Soviet Baltic state – as an empirical example of a transforming society with a dynamic media landscape that is witnessing the expanding impact of new media and a shift to digitisation, which should have consequences for the process of ‘generationing’. The thesis is based on data from nationally representative cross- section surveys on media use and media attitudes (conducted 2002–2012). In addition to that focus group discussions are used to map similarities and differences between five generation cohorts born 1932–1997 with regard to the access and use of established news media, thematic preferences and spatial orientations of Signe Opermann Signe Opermann media use, and a discursive approach to news formats.