DOCSLIB.ORG

Eesti Ülevõtmine Saksa Okupatsioonivõimudelt Novembris 1918

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Ülevõtmine Saksa Okupatsioonivõimudelt Novembris 1918 Ajalooline Ajakiri, 2018, 2/3 (164/165), 97–143 Eesti ülevõtmine Saksa okupatsioonivõimudelt novembris 1918 Ago Pajur Eesti iseseisvuse sünniloos kerkib esile kolm daatumit, mida võib tingli- kult pidada Eesti vabariigi sünnipäevaks: 15. (ukj 28.) november 1917, mil maanõukogu kuulutas end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis, lahu- tades seeläbi Eesti Venemaast; 24. veebruar 1918, mil rahvusmeelsed jõud võtsid enamlastelt võimu Tallinnas ja moodustasid Eesti ajutise valitsuse; 11. november 1918, mil Saksa okupatsiooni ajal tegevuse katkestanud ajutine valitsus taas kokku tuli ning alustas omariikluse tegelikku ülesehitamist. Kui kahest esimesest daatumist ning neile eelnenud ja järgnenud sünd- mustest on suhteliselt rohkesti kirjutatud1, siis 11. november 1918 pole sama- sugust tähelepanu pälvinud. Muidugi ei saa öelda, nagu poleks toonaseid olusid üldse uuritud. Vastupidi, omariikluse loomist on kirjeldatud pea kõigis Eesti ajaloo üldkäsitlustes ning põhjalikult analüüsitud mitmes monograafi as.2 Lisaks on sellega seotud üksikküsimusi vaadeldud mujalgi3 ja leidub ka mälestusi kaasaegsetelt4. Sellele vaatamata võib väita, et 1918. aasta november alles ootab uurijaid. Senise suhteliselt tagasihoidliku tähelepanu üheks põhjuseks on allik- materjalide nappus, kuna riigiloojad keskendusid omariikluse aluste raja- misele, mitte aga toimuva dokumenteerimisele ja dokumentide säilita- misele. Seetõttu tuleb ajaloolastel suures osas tugineda sekundaarsetele allikatele, nagu ajakirjandus ja mälestused, mille usaldusväärsus jätab aga paratamatult soovida. 1 Nt: Vabaduse tulekul I: koguteos Eesti Maanõukogu 1917. aasta 15./28. nov. otsuse tähistamiseks (Tartu: Akadeemia, 1938); Iseseisvusmanifest: artikleid, dokumente ja mälestusi (Tartu: Rahvusarhiiv, 2014). 2 Nt: Eduard Laaman, Eesti iseseisvuse sünd (Tartu: Loodus, 1936); Mati Graf, Eesti rahvusriik: ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini (Tallinn, 1993). 3 Nt riigikaitse loomisest: Eesti Vabadussõda 1918–1920, I–II (Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937/39). 4 Nt Mälestused iseseisvuse võitluspäivilt, I–II (Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Liit, 1927/1929). https://doi.org/10.12697/AA.2018.2-3.02 97 98 Ajalooline Ajakiri, 2018, 2/3 (164/165) Kuna riikluse ülesehitamise protsess oli keerukas ja paljuharuline, siis pole mõeldav selle käsitlemine ühes artiklis, mistap keskendutakse järg- nevalt üksnes ühele aspektile – võimu ülevõtmisele Saksamaa haldus- ametnikelt. Taust ja eellood Ilmasõja viimase aasta (1918) kevad ja suvi näisid soosivat keiserlikku Sak- samaad. Pärast Brest-Litovski rahulepingu sõlmimist likvideerus senine idarinne ja hulk väekoondisi paisati läände. Kuid loodetud strateegilist edu, ammugi mitte otsustavat pööret sõjas, ei saavutatud. Saksamaa olukorda halvendas Ameerika Ühendriikide sekkumine sõtta. Ookeani tagant saa- bus Euroopasse hulgaliselt moodsat sõjavarustust ning miljoneid sõdureid, kes ei kannatanud kurnatuse ja sõjatüdimuse all. Tänu sellele panid lääne- liitlased oma ülekaalu maksma, sundides sakslasi taanduma Hindenburgi liinile. 27. septembril murdsid vastased sellestki läbi.5 Saksamaa eliit asus otsima võimalusi sõja lõpetamiseks. 3. oktoobril riigikantsleriks nimetatud Badeni prints Maximilian tegi Entente’ile ette- paneku alustada kõnelusi vaherahu sõlmimiseks. Kuid see samm osutus ebapiisavaks. Sõjaliste nurjumistega kaasnes riigis rahulolematuse ja revo- lutsioonilisuse kasv. 29. oktoobril puhkes Saksamaa peamises sõjasadamas, Wilhelmshavenis madruste vastuhakk, mis kasvas loetud päevadega üle- riigiliseks Novembrirevolutsiooniks. Keiser Wilhelm II lahkus troonilt, prints Maximilian andis valitsusohjad üle Friedrich Ebertile, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja 11. novembril kirjutati Compiègne’i metsas alla relvarahule, mis lõpetas ilmasõja.6 Compiègne’i relvarahu nõudis muuhulgas Brest-Litovski lepingu tühis- tamist ja Saksa vägede lahkumist sõja eel Venemaale kuulunud aladelt.7 See tähendas, et Eesti mandriosas ligi 9 ja Lääne-Eesti saartel koguni 13 kuud võimutsenud Saksa administratsioon saab otsa. Eesti rahvuslike jõudude ees näis avanevat võimalus naasta omariikluse loomise juurde. Lihtsaks ei tõotanud see aga kujuneda. Saksa võimud olid teinud lõpu poliitilisele tegevusele, keelustanud rahvakogunemised, likvideerinud 5 John Keegan, Esimene maailmasõda (Tallinn: Varrak, 2002), 380–399. 6 Vt Reinhard Sturm, “Vom Kaiserreich zur Republik 1918/19”, Informationen zur Politischen Bildung 2011, Nr 261 (http://www.bpb.de/izpb/5549/vom-kaiserreich-zur- republik-1918-19?p=all, vaadatud 11.08.2018) 7 “Compiegne’i vaherahuleping Saksamaa kohustustest Ida-Euroopas, 11.11.18”, Kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis 1918–1920: dokumente ja materjale, I (Tallinn: Eesti Raamat, 1984), 97. Pajur: Eesti ülevõtmine Saksa okupatsioonivõimudelt 99 erakonnad, asendanud ajakirjandusvabaduse tsensuuriga, arreteerinud juhtivaid iseseisvuslasi. Eesti vabariigist ei tahetud kuuldagi, maanõu- kogul ei lastud koguneda, ajutise valitsuse kooskäimisi salliti vaid märtsi keskpaigani ning rahvusväeosade tegevust aktsepteeriti üksnes Põhja-Ees- tis ja sealgi lühiajaliselt. Kogu võim kuulus Saksa sõjaväelastele: okupeeritud idaaladel – Saksa relvajõudude ülemjuhatusele idas (Ober-Ost; kindralfeldmarssal Baieri prints Leopold); endistes Balti kubermangudes – 8. armee ülemjuhatusele (A.O.K.8; jalaväekindral Hugo von Kathen); Lõuna-Eestis – 60. armee- korpuse juhatusele (Generalkommando 60; kindralleitnant Ludwig von Estorff ); Põhja-Eestis – 68. armeekorpuse juhatusele Generalkommando( 68; kindralleitnant Adolf von Seckendorff ); Lääne-Eesti saartel – Saaremaa sõjakubernerile (kindralleitnant William Balck); maakondades ja suurema- tes linnades – Saksa ohvitseridest maakonna- või linnapealikutele (Kreis- hauptmann, Stadthauptmann). Sõjaväelaste jaoks võõrastes oludes orien- teerumiseks moodustati mitmeid nõukodasid (Beirat), kus andsid tooni baltisakslased, ehkki kaasati ka kadakasaksu. 1917. aastal demokraatlike üldvalimiste läbi moodustatud kohalikud omavalitsused saadeti laiali ja nende volikogud asendati sõjaväe päevakäskude alusel ametisse määratud üksikisikutega: linnapeadeks (Bürgermeister) ja kihelkondade eestseisja- teks (Amtsvorsteher) nimetati baltisakslasi, valdade eestseisjateks (Orts- vorsteher) aga eestlasi. Pärast seda, kui Venemaa loobus 27. augustil vormilisest suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle, hakati sõjaväelise haldusaparaadi kõrvale kujundama tsiviiladministratsiooni. Kutsuti ellu Baltimaade sõjaväeline valitsus (Mili- tärverwaltung im Baltenland), mille eesotsas seisis riigipäevasaadik Alfred von Gossler. Nii Gossler kui talle allunud Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa provintsivalitsused (Provinzialverwaltung) said korraldusi osalt 8. armee ülemjuhatuselt, osalt aga Saksamaa siseministeeriumilt. Provintsivalitsus koordineeris maakonna- ja linnapealike tegevust, kindralkomando aga keskendus militaarküsimustele.8 Siiski ei õnnestunud sakslastel Eesti iseseisvusliikumist täielikult tasa- lülitada. Vabadusse jäänud ajutise valitsuse liikmed pidasid salaja sidet nii omavahel kui ka välisdelegatsiooniga. Mitmed avaliku elu tegelased koh- tusid Eestit väisanud kõrgete Saksa sõjaväelaste ja poliitikutega (kindral- admiral Preisi prints Heinrich, kindralfeldmarssal Baieri prints Leopold, ratsaväekindral Mecklenburgi hertsog Paul Friedrich, välisministeeriumi riigisekretär Max Wallraf, riigivarade ministeeriumi riigisekretär krahv 8 Tallinna ajalugu III: Vene linnaseaduse kehtestamisest (1877) nüüdisajani [ilmumisel]. 100 Ajalooline Ajakiri, 2018, 2/3 (164/165) Siegfried von Roedern jt), üritades tutvustada Eesti olusid ja esitada koguni mõningaid sooviavaldusi. Alates oktoobrist täheldati survepoliitika mõningast nõrgenemist. Olu- korda kasutades nõutas Jaan Poska kindral Seckendorffi lt välja loa Eesti era- kondade juhatustele koosolekute pidamiseks (kuna koosolekud pidanuks toimuma Saksa usaldusmeeste kontrolli all, siis eestlased loobusid võima- lusest). 21. oktoobril vabastati vangistusest päästekomitee liige Konstantin Konik ja maanõukogu esimees Otto Strandman. Mitmed Saksa poliitikud otsisid kontakte eestlastega ning mõned neist vihjanud koguni, et Saksa võim Eestis pole igavene.9 Riigipäeva saadik Gerhart von Schulze-Gaevernitz kinnitas 23. oktoob- ril toimunud kohtumisel eestlastega, et: esiteks, poliitiliselt ei suuda Sak- samaa Baltimaid toetada, kuid Saksa väed jätkavad nende sõjalist kaitset kuni rahulepingu sõlmimiseni; teiseks, senine sõjaväeline administratsioon asendatakse tsiviilvalitsusega, mille kõrgeimaks halduriks saab Baltimaade riigikomissar, kes hakkab alluma mitte Saksamaa sise-, vaid välisminis- teeriumile; kolmandaks, Saksamaa on eluliselt huvitatud baltisakslaste koostööst põlisrahvastega. Eestlased vastasid märgukirjaga, kinnitades, et rahvuslike erakondade püüdeks on sõltumatu Eesti vabariik, mistõttu on hädavajalik likvideerida võimalikult kiiresti Saksa sõjaväevalitsus ja kutsuda kokku Eesti maanõukogu, kes korraldab asutava kogu valimised. Rahvusvähemustele (eeskätt baltisakslastele) lubati tagada proportsionaalne valimisõigus ja kooliautonoomia. Dokumendile kirjutasid alla Jaan Poska (Eesti demokraatlik erakond), Jüri Jaakson (Eesti radikaaldemokraatlik erakond), Nikolai Köstner (Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste partei) ning Otto Strandman ja Konstantin Konik (Eesti tööerakond). Märgukiri val- mistas Schulze-Gaevernitzile pettumuse, kuna tema lootused eestlaste ja baltisakslaste koostööle kukkusid läbi. Siiski lubas ta aidata kaasa poliiti- listel põhjustel vahistatud eestlaste vabastamisele.10
Load more

Recommended publications
  • Preoccupied by the Past
    © Scandia 2010 http://www.tidskriftenscandia.se/ Preoccupied by the Past The Case of Estonian’s Museum of Occupations Stuart Burch & Ulf Zander The nation is born out of the resistance, ideally without external aid, of its nascent citizens against oppression […] An effective founding struggle should contain memorable massacres, atrocities, assassina- tions and the like, which serve to unite and strengthen resistance and render the resulting victory the more justified and the more fulfilling. They also can provide a focus for a ”remember the x atrocity” histori- cal narrative.1 That a ”foundation struggle mythology” can form a compelling element of national identity is eminently illustrated by the case of Estonia. Its path to independence in 98 followed by German and Soviet occupation in the Second World War and subsequent incorporation into the Soviet Union is officially presented as a period of continuous struggle, culminating in the resumption of autonomy in 99. A key institution for narrating Estonia’s particular ”foundation struggle mythology” is the Museum of Occupations – the subject of our article – which opened in Tallinn in 2003. It conforms to an observation made by Rhiannon Mason concerning the nature of national museums. These entities, she argues, play an important role in articulating, challenging and responding to public perceptions of a nation’s histories, identities, cultures and politics. At the same time, national museums are themselves shaped by the nations within which they are located.2 The privileged role of the museum plus the potency of a ”foundation struggle mythology” accounts for the rise of museums of occupation in Estonia and other Eastern European states since 989.
    [Show full text]
  • EESTI LIPP Peeter Grünfeldt, Minu Kodu”, 1930
    EESTI LIPP Peeter Grünfeldt, Minu kodu”, 1930 Eesti lipp, sa päiksekiiril Sinine ja must ja valge – kolme koduvärviga koduvärvid kaunimad lehvi uhkelt pilvepiiril teevad rõõmsaks meie palge, üle kalli kodumaa! kaunistades kodumaad. Kaua pidid ennast peitma, Andvad jõudu meile püüda, vaikselt ennast varjates, tubliduses töötada, pidid ennast põrmu heitma alust südamlikult hüüda; võõra vägivalla ees. “Ela, Eesti, ela sa!” Nüüd on lõpnud võõras voli, Eesti lipp, sa päiksekiiril vabaks saanud meie maa; lehvid jälle vabana, kõik, mis enne võõras oli, lehvi uhkelt pilvepiiril unelmina kadund ta. kolme koduvärviga! Alljärgnevad katkendid pärinevad on oma põhiolemuselt individualistli- klasside võimu vallutamise püüdu ja Juhan Viiganti pikemast kirjutisest kuma loomusega rahvaid maailmas.” Ja kasvatatud jätmatut nõudmistungi “Meie iseseisvus ja rahva tulevik”, täiesti õigesti kirjutas Eduard Laamann riigi vastu. Erakondade omavahelises mis ilmus ajakirja “Kaitse Kodu” ühes pikemas kirjutises: “Ei ole kaht- võitluses on aastate jooksul järjekind- veebruarinumbris 1934. aastal, kui lust, et üks meie rahva tervematest tun- lalt püütud alavääristada meie juhti- Eesti Vabariik sai 16-aastaseks. Nüüd gidest on tema individualism. “Ise olgu vaid riigimehi ja selle tulemusena on käib meie riik taas oma kuueteist- mees!” See on meie rahva üks õilsama- tekkinud laiade hulkade rahulolema- kümnendat vabadusaastat pärast 50 test elureeglitest. Hoolimata sotsialistli- tus ja pettumus olemasolevaga. See on aastat kestnud okupatsiooni. Kas ja kust ajavaimust, lõi see individualism tekitanud isegi teatud alaväärsustun- kui palju on elu vahepeal muutunud? ürgjõulise hooga läbi maauuenduses. net eestluse suhtes ja kahtlust meie rii- Isegi sotsialistid olid sunnitud talle alla ki loovais ja enesevalitsemise võimeis. …Isegi kõige suurem skeptik võrreldes vanduma. Rahva suhtumine maale on Möödunud põhiseaduse muutmine tänapäeva Eestit ennemaailmasõjaaeg- aga üks tema kõige sügavamatest elu- seaduslikus korras, kus rahvas oma ala- sega ei saa salata, et Eesti väline kui suhtumistest.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonian Review E E S T I R I N G V a a D E VOLUME 19 NO 27 JUL 29 - AUG 4, 2009
    Estonian Review E E S T I R I N G V A A D E VOLUME 19 NO 27 JUL 29 - AUG 4, 2009 FOREIGN NEWS FOREIGN NEWS Estonian Foreign Minister Pleased with Inclusion of Baltic Candidate in NATO Group of Wise Men 4 August - Estonian Foreign Minister Urmas Paet has expressed satisfaction over the inclusion of the Baltic states' common candidate, Latvian diplomat Aivis Ronis, in the NATO Group of Wise Men tasked with developing the alliance's new strategy. "Preparing a new strategic concept for NATO is an important process that involves many issues of significance for the Baltic states. For this reason, the Foreign Minister Urmas Paet during his visit to Afghanistan in March inclusion of the Baltic 2009, with Deputy Governor of Helmand Province Abdul Satar nations' common candidate Mirzakwal and chief doctor of Bost Hospital Dr. Enaytullah Ghafary. in NATO's so-called ‘Group of Estonia Helping to Treat the Sick in Afghanistan wise men’ is a significant event that creates a 2 August - The oxygen delivery system of the central hospital of Helmand wonderful situation for Province in Afghanistan, which Estonia helped the hospital procure, began Estonia, Latvia and Lithuania functioning this week. Bost Hospital is the best and biggest hospital in Helmand to continue close co- Province, with beds for 150 patients and 34 doctors on staff. Together with out- operation and NATO-themed patients, the hospital helps almost 300 people a day. The first patient to be treated consultations," the minister with the oxygen delivery system was a small Afghan boy.
    [Show full text]
  • Here Began the Regaining of Estonian Independence
    The expansion of Hirvepark was accomplished after 1923 when the FROM A DENDROLOGICAL city obtained resources to tidy up and systematise the construction FALGI ROAD of the green belt. The work was led by city gardener H. Lepp. In order GARDEN INTO A PARK to expand Hirvepark, the city bought land from a private landowner. Hirvepark, located in front of the bastion, mainly on the area of the Hirvepark (deer park) was named after Hirveaed (deer garden) 5 HIRVE- moat and partly on the Wismar ravelin, dates back to when Tallinn was constructed in 1930 and located in the area of the park on the side of 21 removed from the list of citadels in 1857 after the Crimean War (1854– Toompea Street. The roe deer brought to Hirveaed, however, did not 1855). Later, the park area was rented to the Estonian Horticultural last very long but they did give the park its name. After the Second 25 Society with the aim to build a presentable dendrological garden and World War, a copy of the sculpture “Roe deer” by the sculptor Jaan an arboretum. The future park was then called the Garden of The Koort was brought to the park, which was later relocated to the 3 Horticultural Society. beginning of the streets Laia and Vaksali, where it stands to this day. The work began in 1865. At first, only drier and higher places could be In 1936, the entire park became the property of the city of Tallinn PARK TOOMPUIESTEE used for planting, mainly the side of Wismari Street, formerly known and was transformed into a public park for the townsfolk.
    [Show full text]
  • Vative Linguist, Was Born in the Family of a Lawyer in Tallinn on 13 August
    Linguistica Uralica XLVI Reviews 2010 3 IN MEMORIAM ANTS-MICHAEL UESSON Ants-Michael Uesson began to attend lectures on comparative linguistics, read by Professor Nils Holmer who was a most distinguished linguist with widely varied interests. In 1955 Ants-Michael Uesson passed Licentiate Examination in Nils Holmer’s subject . In 1961, Ants- Michael Uesson together with Nils Hol- mer and another fellow-student published an innovative article on language types, blood groups and areals of culture in the series on linguistic of ”Språkliga bi- drag” . Nils Holmer retired on a pension at the end of the 1960 s and since then his subject on comparative linguistics ceased to be in the university curriculum. However, by 1970 Ants-Michael Uesson had written and issued his manuscript ”On Linguistic Affinity. The Indo-Uralic Problem” in Malmö with the help of the publishers ”Förlag AS Eesti Post”, which was meant to become his doctoral disser - tation, however, the defence of the work turned out to be impossible. Thanks to the publication of his book, the general Ants-Michael Uesson , a prominent inno - public could more widely get acquainted vative linguist, was born in the family of with his work. a lawyer in Tallinn on 13 August 1926 . He Ants-Michael Uesson’s book demon - obtained his secondary education at the strates that forty years ago he held view - gymnasia of Westholm and Gustav Adolf points which strike as most contempo - in Tallinn . In his youth Ants-Michael rary today and therefore should again Uesson was arrested by the Gestapo, at be included into the current discussion the age of 18 he was a fighter for the liber - about the origin of Uralic languages ation of Estonia in the detachment of and their contacts with other language Admiral Johan Pitka until he had to groups.
    [Show full text]
  • National Energy Board L’Office National De L’Énergie
    JOINT REVIEW PANEL FOR THE ENBRIDGE NORTHERN GATEWAY PROJECT COMMISSION D’EXAMEN CONJOINT DU PROJET ENBRIDGE NORTHERN GATEWAY Hearing Order OH-4-2011 Ordonnance d’audience OH-4-2011 Northern Gateway Pipelines Inc. Enbridge Northern Gateway Project Application of 27 May 2010 Demande de Northern Gateway Pipelines Inc. du 27 mai 2010 relative au projet Enbridge Northern Gateway VOLUME 63 Hearing held at Audience tenue à Sowchea Elementary School 2649 Sowchea Bay Road Fort St. James, British Columbia July 19, 2012 Le 19 juillet 2012 International Reporting Inc. Ottawa, Ontario (613) 748-6043 © Her Majesty the Queen in Right of Canada 2012 © Sa Majesté du Chef du Canada 2012 as represented by the Minister of the Environment représentée par le Ministre de l’Environnement et and the National Energy Board l’Office national de l’énergie This publication is the recorded verbatim transcript Cette publication est un compte rendu textuel des and, as such, is taped and transcribed in either of the délibérations et, en tant que tel, est enregistrée et official languages, depending on the languages transcrite dans l’une ou l’autre des deux langues spoken by the participant at the public hearing. officielles, compte tenu de la langue utilisée par le participant à l’audience publique. Printed in Canada Imprimé au Canada HEARING /AUDIENCE OH-4-2011 IN THE MATTER OF an application filed by the Northern Gateway Pipelines Limited Partnership for a Certificate of Public Convenience and Necessity pursuant to section 52 of the National Energy Board Act, for authorization to construct and operate the Enbridge Northern Gateway Project.
    [Show full text]
  • Johan Pitka 140 Meheks
    Tervitused ja õnnitlused Iseseisvuspäevaks! Asutatud 1908 taasilmub 1999 veebruar 2012 Nr. 50 tervitused ja õnnitlused iseseisvuspäevaks! Foto autor: Peeter Hütt “Tippfoto” mis 11. novembril 1918 muudeti Kaitseliiduks, Pitka sai juhatuse esi- Johan Pitka 140 meheks. Johan Pitka, kelle 140 sünniaasta- kuid pidi peagi ema haiguse tõttu Novembris-detsembris 1918 kor- päeva tänavu veebruaris tähista- 1885. aastal õpingud katkestama ja raldas soomusrongide ja -autode ehi- me, oli üks põhimõttekindlamaid isatalus tööle hakkama. 1891–1895 tamist ja alustas Eesti sõjalaevastiku ja energilisemaid Eesti iseseisvuse jätkas õpinguid Käsmu, Kuressaare loomist. Töötas sõjaministeeriumi eest võitlejaid. Pitka isikus oli ühen- ja Paldiski merekoolis ning soori- volinikuna ja määrati 16. detsembril datud teoinimese ja juhi omadused, tas kaugsõidutüürimehe ja -kapteni 1918 merejõudude juhiks. Juhatas tema elu oli täis võitlust ja traagi- eksamid. Sõitis erinevatel laevadel Vabadussõjas kõiki Eesti mereväe kat. Admiral Pitkat teati ning hin- Hiiumaa, Tallinna, Kunda ja Peter- operatsioone. Aprillis-mais 1919 oli nati Eesti iseseisvuse eest võitlejana buri vahet. asutava kogu liige. Vabadussõjas, nii Kaitseliidu looja- 1902–1904 töötas Peterburis in- 2. juulil 1919 vallutas Landes- na ja juhina, kes organiseeris esi- sener Mühlenthali laevatehases. Et wehri sõja ajal meredessandiga mest sõjalist vastupanu 1918. aas- mitte lasta end mobiliseerida Ve- Daugavgrı´va ja Bolderaja. Sep- ta novembris, kui ka mehena, kes ne-Jaapani sõtta, lahkus 1904. aastal tembris ülendati kontradmiraliks. korraldas soomusrongide ja -auto- Inglismaale. 1905–1911 elas Kings- 1920 asutas Eesti Valve Liidu ja Sirguga tülli, lahkus vapside hulgast. de ehitamist ja rajas Eesti sõjalae- ton-upon-Hullis ja Liverpoolis. hakkas välja andma ajalehte Valve; Oli Allveelaevastiku ja Omakaitse vastiku ning merepäästeteenistuse.
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • Alberta Estonian Heritage Society Winter 2016 • Issue 45
    ALBERTA ESTONIAN HERITAGE SOCIETY WINTER 2016 • ISSUE 45 Häid Pűhi! Head Uut Aastat! Merry Christmas! Happy New Year! WINTER 2016 1 Alberta Estonian Heritage Society 2016 The Alberta Estonian Heritage Society (AEHS) was formally established on April 23, 2005 to preserve and promote the cultural heritage of Alberta’s Estonian community, and to increase awareness of developments in Estonia. BOARD President Kelly Schuler Vice-President Helgi Leesment Treasurer Toomas Paasuke Secretary Rein Paasuke Director, Membership Lorne Hennel Director, AjaKaja Eda McClung Director, AjaKaja Dave Kiil Director Martha Munz Gue Director Juri Kraav Director Bob Tipman Past President Ave Peetri Alberta Estonian Heritage Society (AEHS) website: www.aehs.ca AEHS Membership Application Membership applications can be completed on www.aehs.ca website under Menu Option: Membership. Membership queries and written applications can be submitted to Membership Director Lorne Hennel: e-mail: [email protected] Regular mail: Lorne Hennel 48 Thornlee Cres. N.W., Calgary, AB., T2K 2W3. AjaKaja AjaKaja is published semi-annually to inform members about Society activities and heritage topics. Publication and distribution costs are covered by membership dues. Copies of AjaKaja can be purchased from Eda McClung at [email protected]. Cost of AjaKaja is $10.00 per issue, including postage in Canada. Please submit articles, photographs and heritage-related items to Eda McClung at [email protected] or Dave Kiil at [email protected] Correction: Cover photo of Summer 2016 issue #44 by Sylvia Boehrnsen is entitled “Elbow Falls, Alberta”. The correct spelling of Sylvia’s family name is ‘Boehrnsen”. Cover: Photo by Ain Paloson entitled “Külm öö Jänedal” (2016).
    [Show full text]
  • The Inter-War Japanese Military Intelligence Activities in the Baltic States: 1919-1940
    To My Parents and Younger Brother The Inter-War Japanese Military Intelligence Activities in the Baltic States: 1919-1940 Shingo Masunaga Doctoral Candidate University of Turku Author Note Shingo Masunaga, Centre for East Asian Studies (CEAS), Department of Philosophy, University of Turku. Shingo Masunaga is currently a Doctoral candidate of the Centre for East Asian Studies. Correspondence concerning this book should be addressed to him. E-mails: [email protected] (Primary) [email protected] © 2017 Shingo Masunaga. All rights reserved. ISBN 978-1-387-00565-9 Shingo Masunaga 増永 真悟 • Date of Birth: February 20th 1988 (29 years old) • Nationality: JAPAN Degrees: Master (MA) in Social Sciences, Tallinn University (2015) Bachelor (BA) in International Communication, Kansai Gaidai University (2010) Publications: 1. Masunaga, S. (2017). Sarkans Junijs: Military Relationship between the Baltic States and Japan. Nagoya, Japan: International Academic Forum (IAFOR). Page 45-49. http://iafor.org/archives/proceedings/APSec/APSec2016_proceedings.pdf 2. Masunaga, S. (2016) Emerging Japanese Nationalism and Its Correlations with the Collapse of Japan as a Family Nation. Northridge, CA, the United States: California State University Northridge. http://scholarworks.csun.edu/handle/10211.3/174801 3. Masunaga, S. (February 9, 2015) Is an Asian NATO on the Horizon? Prague, Czech Republic: NATO Information Centre Prague. http://data.idnes.cz/soubory/na_zpravy/A150217_M02_022_150209_ MASUNAGA.PDF THE INTER-WAR JAPANESE MILITARY INTELLIGENCE ACTIVITIES IN THE BALTIC STATES: 1919-1940 1 Introduction Recently, researchers have shown an increased interest on the Interwar Japanese military intelligence activities. The book ‘In the shore of the Baltic Sea’ (Baruto-kai no Horoti Nite) published in 1985, by Yuriko Onodera, wife of Japanese military attaché Makoto Onodera in Riga residence (1936-38), has been a must-read book for those who are interested in Japanese military intelligence activities in the Baltic Sea region.
    [Show full text]
  • Kaitse Kodu! Nr. 6/2009
    KKAITSEAITSE LLUURERÜHMUURERÜHM ESTRIF-5ESTRIF-5 TTEENISEENIS PPOOLOOL AAASTATASTAT KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 6 U(90/536) 2009! BBALKANILALKANIL BBALTIALTI KKETISTETIST MMÖÖDUSÖÖDUS 2020 AASTATAASTAT NNAISKODUKAITSEAISKODUKAITSE PIDASPIDAS 82.82. SÜNNIPÄEVASÜNNIPÄEVA NOORKOTKASTE OLÜMPIAMÄNGUD – VÕRDNE VÕIMALUS KÕIGILE VABARIIGI SÕJAKOOLI ASUTAMINE 90 AASTAT TAGASI JA SELLE ESIMESED LÕPETAJAD SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist Kuulutame välja Iraagi-teemalise fotokonkursi – STONE: kutsung Iraagist Saada meile oma parimad jäädvustused operatsioonilt „Iraagi vabadus“. Laekunud fotode seast valib žürii välja 30 fotot, mis eksponeeritakse näitusel 18.11.2009 Solarise keskuses. Peaauhinnaks on fotokaamera Canon Digital IXUS 980 IS. Nõuded fotole: originaalsuuruses JPEG fail, vähemalt 1-2 MB. Fotod oma kontaktidega palume saata hiljemalt 23.10.2009 andmekandjal CD/DVD- plaadil aadressil: Kaitseväe Peastaap Teavitusosakond Märgusõna “STONE” Juhkentali 58, 15007, Tallinn, Eesti või E-postile: [email protected] Lisainfo: tel 717 0825 www.elukutse.ee ETTEVÕTMIST TOETAVAD: KAITSEMINISTEERIUM, KAITSEVÄGI JA KAITSERESSURSSIDE AMET SISUKORD KAITSE KODU! 6’ 2009 (90/536) BALTI KETIST MÖÖDUS 20 AASTAT Vabadustule Tallinnast Vilniusse saatmine Balti keti teed pidi oli sümboolne austusavaldus selles rivis seisnutele .......................................6 LUURE KUI PUSLE VII: MEHHANISEERITUD LUURE – AGRESSIIVNE JA RÜNDAV Kiire tankide või lahingumasinatega sooritatud luureretk nõuab 12 põhjalikku ettevalmistust ja head koostööd ..............................................
    [Show full text]