Viiratsi Valla Arengukava

LISA Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 65

VIIRATSI VALLA ARENGUKAVA

2011-2018

Viiratsi 2012

SISUKORD

KASUTATUD PÕHIMÕISTED ...... 3

SISSEJUHATUS ...... 6

KOKKUVÕTE EELNEVA PERIOODI ARENGUKAVA TÄITMISEST...... 7

VIIRATSI VALD 2011: HETKEOLUKORD...... 8

VISIOON ...... 23

STRATEEGILISED EESMÄRGID ...... 24

TEGEVUSVALDKONNAD ...... 25

1. JUHTIMINE JA HALDUSSTRUKTUUR...... 25 2. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID ...... 26 2.1 SOTSIAALHOOLEKANNE...... 26 2.2 TERVISHOID...... 28 3. TURVALISUS ...... 29 4. KULTUUR, HARIDUS, SPORT JA NOORSOOTÖÖ ...... 30 4.1 KULTUUR...... 30 4.2 HARIDUS...... 30 4.3 SPORT...... 31 4.4 NOORSOOTÖÖ...... 32 5. VALLA ELUKESKKOND ...... 33 5.1 HALJASTUS ja HEAKORD...... 33 5.2 JÄÄTMEMAJANDUS ...... 33 5.3 VESI JA KANALISATSIOON...... 34 6. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID ...... 35 6.1 KÜTTE- JA SOOJAMAJANDUS...... 35 6.2 TEED JA TRANSPORT ...... 35 6.3 ELEKTER JA SIDE...... 36 6.4 PLANEERIMINE...... 36 7. ETTEVÕTLUS ...... 38 8. MITTETULUNDUSÜHINGUD JA KÜLALIIKUMINE ...... 39 8.1 MITTETULUNDUSÜHINGUD...... 39 8.2 KÜLALIIKUMINE...... 39

KASUTATUD PÕHIMÕISTED

Eesmärk on visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki.

Investeering on kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks, eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel.

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorgan. Tal on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Strateegia on tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab tema pikaajalised eesmärgid, määratleb eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühtse eesmärgistatud tegevussuuna.

Strateegiline planeerimine on süstemaatiline arendustegevusi integreeriv samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ning annab suunad ja juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks.

Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus.

Tegevuskava on loend konkreetsetest tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega.

Valla arengukava on dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat ja kavandatud tegevusprioriteete eesmärkide saavutamiseks.

Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Selle üheks olulisemaks ülesandeks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine.

Kehtestatud üldplaneering on detailplaneeringute ning hajaasustuse maakorralduse alus.

Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu ülesanded on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus,

Visioon on tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada.

SISSEJUHATUS

Vajadus ja eesmärk Käesolev arengukava on Viiratsi valla arengu aluseks olev tegevusplaan aastateks 2012-2018. Arengukava uuendamine algatati vallavolikogu 2010. aasta 30. septembri otsusega ning see lähtus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevatest nõuetest. Eelnevalt kehtis Viiratsi vallas aastateks 2011-2016 koostatud arengukava.

Arengukava on Viiratsi valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks.

Arengukava on vallavalitsusele töövahend, millest lähtutakse tegevuste planeerimisel.

Koostamine Käesolev arengukava on perioodi 2011-2016 uuendatud ja kaasajastatud versioon. Arengukava uuendamisel tugineti strateegiliste arengudokumentide analüüsile ning volikogu komisjonide aruteludele.

Arengukava koosneb kolmest osast: 1) Viiratsi valla üldiseloomustus, kus kirjeldatakse põhjalikult valla olukorda 2011. aasta detsembri seisuga olulisemate eluvaldkondade lõikes. 2) Visioon, strateegilised eesmärgid ja tegevusvaldkondade arengueesmärgid lähtuvalt hetkeolukorra vajadustest ja probleemidest; 3) Tegevuskava, kus on välja toodud vastutaja, võimalikud rahalised allikad ja võimaluse korral ka hinnangulised maksumused aastate lõikes;

Alates 2013. aastast on arengukavaga seotud Viiratsi valla eelarvestrateegia.

Edasiarendamine ja elluviimine Arengukava muudetakse valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Kava uuendamise vajadust ja elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas, hiljemalt 1. oktoobriks.

KOKKUVÕTE EELNEVA PERIOODI (2008-2013) ARENGUKAVA TÄITMISEST

Viiratsi valla arengukava 2008-2013 investeeringute osa täideti aastatel 2008-2010 järgnevalt: 1. Rekonstrueeriti Kalmetu Põhikool. Lisaks koolile said uued ruumid Tänassilma raamatukogu ja avatud Uusna Lasteaia „Tõruke“ Kalmetu lasteaiarühm. 2. Rajati vee- ja kanalisatsioonitrass Viljandi (Kösti) - Vana-Võidu, mille tulemusena said Vana- Võidu elanikud euronõuetele vastava joogivee ning heitvesi puhastatakse Viljandi linna kaasaegses süsteemis. 3. Koostöös ühiskondlike organisatsioonidega valmisid Viiratsi alevikus laululava, Uusnas multifunktsionaalne spordiväljak ning puhastati tiik. Tusti külas korrastati puhkeala ja Valmas muudeti nägusamaks rannaäär.

Arengukava nägi ette rekonstrueerida kruusateid 1,3 miljoni krooni eest aastas. Seda ülesannet ei suudetud plaanitud mahus täita. Samuti ei realiseerunud plaan rajada endisesse Viiratsi Lastekodu hoonesse vanadekodu.

Viiratsi vald 2011: hetkeolukord

1. Asend

Viiratsi vald, üks 15st Viljandimaa omavalitsusest, paikneb Viljandist ida pool, ulatudes kiiluna Viljandi linnast Võrtsjärveni. Valda läbivad Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme ja Mustla maanteed ning Tänassilma ja Ärma jõgi. Praegusel territooriumil (213,2 km2) saadi vallaõigused 7. mail 1992. a. Vald jaguneb Viiratsi alevikuks ja 21 külaks: Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, Loime, Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, Surva, Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara, Verilaske. 1237 elanikuga keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele.

2. Ajalugu ja sümboolika

2.1. Ajalugu

Praeguse Viiratsi valla arengus võib täheldada kolme etappi, millest esimene hõlmab ajavahemiku kuni 1950. aastani. Algselt oli valla territooriumil seitse mõisa, mille piires moodustati vallad: Viiratsi, Vana- Tänassilma, Uusna ja Vana-Võidu vald. 1933-1934.a valdade piiride korrigeerimisega ühendati Viiratsi vald Viljandi linnaga. Pärast seda moodustati Valma, Kalmetu, Uusna ja Matapera külanõukogud. Vallad ja külanõukogud eksisteerisid koos kuni 1950. aastani, mil vallad kaotati. Nüüdispiirid sai Viiratsi vald 1976. aastal. 1977. a. nimetati tollane Uusna külanõukogu Viiratsi külanõukoguks. Kolmanda arenguetapi alguseks on Viiratsi valla moodustamine Viiratsi külanõukogu baasil 7. mail 1992. aastal. Tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel kinnitas oma allkirjaga tunnistuse, mille kohaselt Viiratsi vallale anti omavalitsusliku haldusüksuse staatus.

2.2. Sümboolika

Vapp

Viiratsi valla vapil on lainelõikelise kaldjaotusega vasakult poolitatud kilbi hõbedasel ülapoolel sinine roos, alumisel musta värvi poolel kaldasendis vasakule suunatud hõbedane tammeleht koos tõruga.

Kilbi kaldjaotus viitab valla paiknemisele Sakala kõrgustikul. Lainejoon tähistab jõgesid ja Võrtsjärve. Sinine roos hõbedasel väljal on Viljandi linna heraldiline sümbol vahetatud värvides ning osutab sellisena Viiratsi valla ajaloolisele seosele Viljandi linnaga. Tammeleht tähistab Viiratsi vallas rikkalikult leiduvaid iidseid tammesid.

Lipp

Viiratsi valla lipp on ruudukujuline kangas, mis on laskuva kaldjoonega jaotatud siniseks ülemiseks ja valgeks alumiseks pooleks. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm.

Lipu jaotus ja selle tähendus on samalaadne vapiga. Värvid viitavad vapitunnustele - roosile ja tammelehele.

3. Rahvastik

Vastavalt rahvastikuregistri andmetele elas 2011. a detsembris vallas 3587 inimest, asustuse tihedus on umbes 17 inimest/km2. Rahvaarvult on Viiratsi Viljandimaa viies vald, elanike arv on viimastel aastatel vähenenud. 2011. aasta detsembri seisuga oli elanike sooline jaotus järgnev: 1788 meest ja 1799 naist. Kogu elanikkonnast on alaealisi 0-18 aasta vanuses 667, vanuses 19-60 on 2144 elanikku ja vanemaid kui 61 aastat 776 inimest.

Joonis 1. Viiratsi valla rahvastikupüramiid detsember 2011. a (Rahvastikuregistri andmed )

Valla territoorium jaguneb üheks alevikuks ja kahekümne üheks külaks. Valdav osa valla rahvastikust elab Viiratsi alevikus (1237 inimest) ja selle lähiümbruses. Suurema rahvaarvuga külad on Vana-Võidu (425 inimest), Uusna (386 inimest) ja Tänassilma (178 inimest). Kõige vähem elab inimesi Rebaste külas (18 inimest), Loime külas (23 inimest), Kibekülas (29 inimest) ja Saarekülas (38 inimest).

Tabel 1. Viiratsi valla rahvaarvu muutus aastatel 2005-2011. Asula 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 Jõeküla 69 59 64 70 71 70 76 Kibeküla 29 39 40 41 40 40 40 Kuudeküla 45 44 40 39 36 36 38 Loime 23 21 21 19 16 17 22 Mäeltküla 103 106 108 103 113 113 124 Mähma 118 131 127 116 110 101 85 Rebaste 18 19 20 21 21 21 22 Ridaküla 39 41 42 40 40 39 39 Ruudiküla 53 53 54 57 62 61 62 Saareküla 38 39 43 40 56 57 49 Surva 40 39 40 43 46 48 46 Tusti 147 158 159 158 149 152 159 Tõnuküla 69 66 71 70 67 67 65 Tänassilma 178 169 168 181 176 167 167 Uusna 386 388 381 396 395 389 391 Valma 117 125 128 134 146 145 158 Vana-Võidu 425 428 433 431 434 419 430 Vanavälja 77 79 74 75 77 77 70 Vardja 187 191 186 200 186 189 193 Vasara 70 77 75 75 74 79 75 Verilaske 115 117 120 124 135 139 133 Viiratsi 1237 1266 1273 1314 1320 1316 1324 Valla 4 täpsusega KOKKU 3587 3655 3667 3747 3770 3742 3769

Rahvastik vähenes 2011 aasta jooksul 68 inimese võrra. Aasta jooksul on vallast lahkunud 58 last (lapsed sündinud 2001-2011).

Tabel 2. Lahkunud laste arv (lapsed sündinud 2001-2011) Sünniaasta 2009 2010 2011 2001 2 0 2 2002 2 1 0 2003 6 1 5 2004 3 0 8 2005 4 3 1 2006 4 0 5 2007 8 0 2 2008 8 0 7 2009 2 2 9 2010 0 2 10 2011 0 0 9 KOKKU: 39 9 58

40 surnud

30 sündinud

20 inimeste arv inimeste

0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 aastad

Joonis 2 Viiratsi vallas sündinute ja surnute arv 1996—2011 (Viiratsi Vallavalitsuse andmebaas)

Rahvastiku liikumine 2011 Lahkus kokku 193 inimest, nendest 22 välismaale Saabus kokku 133 inimest, nendest 8 välismaalt Suri 48; sündis 40

4. Haridus, kultuur ja sport

4.1 Haridus

Viiratsi vallas on kaks kooli: Viiratsi Kool (asutatud 1993.a) ja Kalmetu Põhikool (asutatud külakoolina 1870.a). 2011.a detsembri kuu seisuga on õpilaste arv neis vastavalt 71 ja 97 last. Väljaspool valda õpib 178 last. Viljandi linna üldhariduskoolides õpib 153 last ja Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumis 14 last. Holstre Põhikoolis õpib 9 last, Tartu Kivilinna Gümnaasiumis 1 laps, Tartu Kunstigümnaasiumis 1 laps, Tartu Tamme Gümnaasiumis 1 laps, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 1 laps, Pärnu Vanalinna Põhikoolis 1 laps, Saarepeedi koolis 1 laps, Audentese spordikoolis 2 last, Tallinna Tondi Põhikoolis 1 laps, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 1 laps, Tallinna Ühisgümnaasiumis 1 laps, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 1 laps, Tallinna Kunstigümnaasiumis 1 laps, Vana-Vigala Põhikoolis 1 laps, Väike – Maarja Gümnaasiumis 1 laps, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis 1 laps. Teistes omavalitsustes elavaid, Viiratsi valla koolides õppivaid lapsi on 13 (Kalmetu Põhikoolis 4 ja Viiratsi Koolis 9).

Viljandi Spordikoolis käib Viiratsi vallast 64 last, Viljandi Muusikakoolis 10 last, Viljandi Noorte Huvikeskuses 30 last, Viljandi Kunstikoolis 4 last, Hurma Kinnase tantsukoolis 10 last, tantsuklubis Linavästrik 1 laps, tantsuklubis Stiil 1 laps ja spordiseltsis Põhjakotkas 1 laps. Viiratsi vallas on 3 lasteaeda: Viiratsis (99 last), Vana-Võidus (30 last) ja Uusnas (36 last). Viiratsi lasteaias on sõimerühm (kuni 3a), noorem rühm (3-5a), keskmine rühm (5-6a) ja liitrühm(3-7a) ja liitrühm (4-7a). Vana-Võidu lasteaias on 2 liitrühma (2-7a). Alates 2011.aasta sügisest töötab Uusna lasteaias kaks liitrühma (2-7a), üks Uusnas ja teine Kalmetul.

4.2. Kultuur

Viiratsi vallas on neli raamatukogu: Tänassilmas, Uusnas, Vana-Võidus ja Viiratsis. Rahvamajad asuvad Tänassilmas ja Viiratsis, Uusnas on külamaja ning Valmas infopunkt. Viiratsi Rahvamajas tegutsevad käsitööring, naiste võimlemine, laste kunstiring, laste laulu- mänguring, naisteklubi, mudilaste mängutuba, laste kandlering, laste soololauluring, eakate ansambel, Andrus Vooli bänd, kõhutantsuring, naisansambel, jooga, laste näitering. Tänassilma rahvamajas tegutsevad lastering, rahvatantsurühm “Kaheksakand”, kandlering, kõhutants, meestrio, eakate laulu- ja tantsuring ja näitering. Uusna Külamajas tegutsevad lastering, kantritants, naistering, aeroobika, võimlemine, lauluansambel ja kõhutants. Valma infopunktis on avalik internetipunkt, raamatute laenutus ja turistide teenindamine. Tegutseb jooga- ja aeroobikaring. Samuti toimuvad regulaarselt filmiõhtud. Traditsioonilisteks üritusteks kultuuriasutustes on vastlapäev, lasteringi sõbrapäeva üritus, vabariigi aastapäeva tähistamine ja naistepäeva tähistamine, koolilõputrall, ekskursioon lasteringiga, jaanipäeva tähistamine, koolikoti jooks, leivapäeva tähistamine, mardi- ja kadrikommete tundmaõppimine, isadepäeva tähistamine ja jõulukaunistuste meisterdamine. Iga kuu lõpus ilmub valla ajaleht „Kuukiri“, mida antakse välja alates 1993. aastast. 1997. aastast on leht A4 formaadis ja 8 leheküljel ning toimetatakse elanikeni vastavalt tellimusele. Samuti on leht kättesaadav valla raamatukogudes, vallamajas ja Valma infopunktis. Traditsioonilise üritusena toimub igal aastal valla külade päev.

4.3 Sport

Spordiga on võimalik tegeleda Viiratsi staadionil (jooksurada 333,3 m, hüppe- ja heitepaigad, võrk- ja korvpalli-, kurnimängu ning jalgpalliväljak), Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolile kuuluval Vana-Võidu staadionil (staadionirada 305 m, hüppepaigad, võrkpalli- ja korvpalliplats, vibuväljak), Kalmetu Põhikooli staadionil (jooksurada 250 m, jalgpalliplats, kaugushüppekast, kuulitõukesektor, 2 võrkpalliplatsi ning turnimispuud), Uusna Külamaja multifunktsionaalsel spordiväljakul (võrkpall, korvpall, tennis, sulgpall) ja terviserajal, mis on rajatud ümber Viljandi järve. Lisaks saab sportida Kalmetu Põhikooli spordisaalis (mõõtmetega 36x12 m, korv- ja võrkpallimängu võimalus, jõumasinad) või Vana-Võidus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli spordisaalis (mõõtmetega 30x30 m, võimalik mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli ja lauatennist, maadlusmatid, jõusaal). 2003. a jaanuaris avati Viiratsi Kooli keldrikorrusel spordisaal. Nuiamäel ja Sammulis on hobusetallid, kus on võimalik harrastada ratsasporti. 1990. aastast korraldatakse traditsiooniliselt Kolme tamme jooksu, mille põhidistantsi pikkuseks on 10 km. Koos teiste Võrtsjärve-äärsete omavalitsustega (Rannu ja Rõngu Tartumaalt, Puka ja Põdrala Valgamaalt ning Kolga-Jaani ja Tarvastu Viljandimaalt) osaletakse igal suvel ja talvel toimuvatel Võrtsjärve mängudel. Osaletakse Sakala mängudel.

2009. aasta sügisel loodi MTÜ Viiratsi Spordiklubi, kes 2010. aastal alustas Viiratsi Külade Mängude korraldamisega.

5. Valla elukeskkond

5.1 Elamumajandus Tabel 3. Viiratsi valla territooriumil olevad hooned kasutusotstarvete järgi (Ehitusregistri andmebaas, detsember 2011) Nr Ehitise kasutamise otstarve Hoonete arv 2011.a 1. Ühe korteriga elamud 1061 2. Kahe ja mitme korteriga elamud 90 3. Hoolekandeasutused ja ühiselamute hooned 5 4. Hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned 16 5. Büroo- ja administratiivhooned 15 6. Kaubandus- ja teenindushooned 14 7. Transpordi- ja sidehooned 30 8. Tööstus- ja laohooned 56 9. Meelelahutus-, haridus-tervishoiu- ja muud avaliku hooned 23 10. Muud mitteelamud 1964 11. Kõik hooned kokku 3274

Palju on hooneid, mis on ehitatud enne 1919 aastat, millised on valdavalt ühe korteriga elamud. 1990-st aastatest alates on ehitatud enamjaolt üksikelamuid, alates 1996 aastast pole valminud ühtegi kahe ja mitme korteriga elamut. Aastatel 2006-2011 on väljastatud 48 ehitusluba Viiratsi alevikus üksikelamute püstitamiseks ja Vana-Võidu külas on väljastatud 12 ehitusluba üksikelamute püstitamiseks. Valla omanduses on 11 keskküttega korterit, mis kõik on välja üüritud sotsiaalpinnana ja 4 ahiküttega korterit.

5.2. Haljastus ja heakord

Munitsipaalomandis olevate maade heakorratöid teostab Viiratsi Vallavalitsus. Heakorratöid teostatakse kokku 12,8 hektaril. Suurimad hooldust vajavad pinnad on Viiratsi alevikus, kus pidevat niitmist vajab ca 5,5 hektarit ja harvemat hooldust vajab ca 5,0 hektarit. Vana- Võidu külas ja Uusna külas on vallal korrashoitavaid pindu kokku ca 1,4 hektarit.

5.3. Jäätmemajandus

Viiratsi valla jäätmehoolduse kavandamisel on aluseks Viiratsi Vallavolikogu poolt 29. märts 2012.a. määrusega nr 60 vastuvõetud Viiratsi valla jäätmekava. Viiratsi vallas on 2010. a. läbi viidud korraldatud jäätmeveo konkurss, mille tulemusena rakendus 1.juulist 2010.a kogu vallas korraldatud jäätmevedu olmejäätmete osas. Konkursi võitjana teostab korraldatud jäätmevedu Viiratsi vallas AS Veolia Keskkonnateenused. Olmejäätmed kogutakse enamasti konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule või vastavalt kokkuleppele vedajaga. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks on valla territooriumil rajatud 5 avalikku kogumispunkti 11 pakendi- ja paberikogumismahutiga.

Ohtlike jäätmete kogumine on toimunud valla haldusterritooriumil alates 1998. aastast organiseeritult üks kord aastas. 2008. aasta teisel poolel paigaldatati valla territooriumile kaks ohtlike ainete kogumise punkti.

Jäätmete vastuvõtukohad: Viljandi Jäätmejaam - Pärnu mnt 36 Viljandi. Alternatiivsed olmejäätmete prügilad - puuduvad. Pandipakendi vastuvõtukohad - Viiratsi kauplus, Vana-Võidu kauplus, Uusna kauplus, Viljandi linnas vastavad kogumiskohad. Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtupunkt – AS Viljandi Veevärk (Tartu tn 123, Viljandi). Vanametalli vastuvõtt - Kuusakoski AS (Vaksali tn 44 Viljandi). Paberi ja papi konteinerid – Vana-Võidu spordihoone juures 1 , Viiratsis Sakala tn elektrialajaama kõrval 1. Pakendikonteinerid - Viiratsis 5 (Sakala tn elektrialajaama kõrval 1, Ehitajate tn 5 ja 7 2 tk, Aasa ja Sakala tn ristumisel 1 tk ning Sakala tn 3b ja Sakala tn 5 vahel 1 tk) Vana-Võidu Spordihoone juures 1 tk, Uusnas 1 tk, Tusti külas 1 tk, Valmas endise klubihoone juures 1 tk. Ohtlike jäätmete kogumise punktid Viiratsis ja Uusnas.

5.4. Vesi ja kanalisatsioon

Olmasolev veevarustuse süsteem baseerub Viiratsi vallas põhiliselt siluri põhjaveel. Viiratsi alevikku ja Vana-Võidu küla varustatakse Viljandi linna ühisveevärgi veega. Valla territooriumil asuvad puurkaevud järgmistes kohtades: Sillaotsa (1), Kalmetu Põhikool (1), Uusna asum (2), Mäeltküla Järve (1), Valma küla (2), Tusti küla (2), Kaunismäe elamud (1). Vana-Võidu küla (2) ja Viiratsi aleviku (4) puurkaevud on reservis ja neid ei kasutata. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisus on 28,4 km veevarustus- ja 23,5 km kanalisatsioonitorustikke. Torustike vanus küündib enamusel nendest kuni 45 aastani. Alates 2005. aastast on ehitatud juurde 7,7 km vee- ja 9,8 km kanalitorustikke. Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu asumi reoveed pumbatakse Viljandi linna reoveepuhastisse. Uusna asumis puhastatakse reoveed OXYD-90 tüüpi puhastis ja selle järgsetes biotiikides ning Valma reoveed puhastis BIO-25. Tänassilma, Vasara ja Sillaotsa reoveed on suunatud otse biotiikidesse. Aastatel 2011-2012 realiseerub Viiratsi vallas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusprogramm, mille raames rekonstrueeritakse Viiratsi alevikus ja Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma ning Valma asumites kokku 5,6 km vee- ja 2 km kanalitorustikke, 4 veetöötlusega puurkaev-pumbajaama, 4 reoveepuhastit ja 2 reoveepumplat. Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhivara kuulub OÜ-le Viiratsi Veevärk või vallale. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamiseks on OÜ Viiratsi Veevärk sõlminud halduslepingu AS- ga Viljandi Veevärk, kes on Viiratsi Vallavolikogu määrusega määratud valla vee-ettevõtjaks.

5.5. Kütte- ja soojamajandus

Kaugküttepiirkondadeks on vallas Viiratsi alevik ja Vana-Võidu küla. Vana-Võidu soojamajanduse eest vastutab OÜ Avoterm, kellele kuuluvad katlamaja ja soojatrassid. Viiratsi aleviku soojamajanduse eest vastutab alates 2003. a AS Fortum Termest, kellele kuuluvad katlamaja ja soojatrassid. 2012 aastast tegutseb Viiratsi alevikus soojatootjana AS Adven Eesti. Viiratsi Valla territooriumil olev gaasitrass kuulub AS-le Varmata. Uusnas on igal keskküttega kortermajal oma katlamaja ja kütmisega tegeleb iga maja eraldi.

5.6. Teed, transport, side ja elekter

5.6.1. Teed

Valda läbivad kaks suuremat maanteed: Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme ja Viljandi-Rõngu maantee. Kohalike elanike seisukohalt on tähtsamad ühendusteed Viljandi-Väluste-Mustla ja Viljandi- Mõnnaste-Mustla tee. Viiratsi valda läbivate teede kogupikkuseks on 205,3 km, sellest riigimaanteid 93,2 km, neist tolmuvabad 58,9 km; vallateid 69,3 km ja erateid 42,8 km, neist avalikus kasutuses 29,6 km.

5.6.2. Transport

Viiratsi valla territooriumil teostavad ühistransporti OÜ Automen ja AS MTG. Viljandi linna ja Viiratsi valla vahel toimib ühistranspordi liiklus. Ühistranspordi liikumise intervall on keskmiselt üks tund. Kuna valda läbivad Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme ja Mustla maantee, siis selle piirkonna külades on transpordiühendus hea. Põhiteedest kaugemal asuvates külades ei vasta ühistranspordiühendus vallaelanike vajadustele. Ülejäänud piirkondades on bussiliiklus rahuldav. Õppeperioodil lisanduvad õpilasliinid. Viimastel aastatel on valla poolt paigaldatud 11 uut bussiootepaviljoni ning neid paigaldatakse jätkuvalt.

5.6.3. Side ja elekter

Viiratsi vallas on kokku 88 elektrialajaama, neist 35 alajaama teenindab Mustla piirkonnameister ja 53 Viljandi piirkonnameister. Valla telefonidigitaaljaam asub Viiratsi alevikus. Uusna külas, Tänassilma külas ja Vana-Võidu külas on analoogjaamad. Ülejäänud piirkondade elanikud saavad kasutada sidepidamiseks raadiotelefone ja läbi interneti püsiühenduse IP-telefoniteenust. Internetiühendusega on võimalik liituda pea kõikjal valla territooriumil. Suuremates asulates pakub AS Elion klientidele püsiühendust koos Digi-TVga, samuti traadita WiMax ühendust. AS Televõrk pakub CDMA tehnoloogial põhinevat raadiosagedusel töötavat internetiühendust “Kõu”, mis on kättesaadav suuremal osal valla territooriumist. Samuti pakuvad kõik mobiilsideoperaatorid 3G mobiilset interneti. Hajaasustusega aladel ei suuda kahjuks sideoperaatorid pakkuda kõikjal ühtlase kvaliteediga andmeside kiirust. Kõikides valla raamatukogudes, lasteaedades, külamajades ja koolides on olemas kvaliteetne interneti püsiühendus. Raamatukogudes ja Valma Infopunktis on olemas avalikud internetipunktid ning traadita WiFi- ühendused. Vana-Võidu külas asuvad Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppehooned, kus on olemas Elioni püsiühendus, mis laieneb kooli ühiselamutesse. Viiratsi valda läbib Tartu-Viljandi-Sindi 110 kv õhuliin, mis on plaanis rekonstrueerida 330 kv ülekandeliiniks. Valla territooriumil on 3 elektrita majapidamist Ruudikülas. Antud piirkonnas on elektriliinid vananenud ja esineb voolukõikumisi. Osades kompaktse asustusega külades puudub tänavavalgustus. Koostatud on erinevad plaanid tänavavalgustuse paigaldamiseks kompaktse asustusega küladesse. Tihe koostöö on vallavalitsusel AS-ga Eesti Energia, et leida võimalusi elektrivarustuse parandamiseks ja energiasäästliku tarbimise propageerimiseks.

5.7. Planeerimine

Valla üldplaneering on kehtestatud 2007. aastal ja üle vaadatud märtsis 2010. aastal. Kompaktse asustusega aladeks Viiratsi vallas on Viiratsi alevik, Mähma, Tänassilma, Valma, Uusna, ja Vana-Võidu küla keskused ning Vardja külas, Sakala suvilate ala üldplaneeringu kaardil toodud piirides, kus kehtib detailplaneeringu kohustus. Avaliku kasutusõigusega aladeks on avalikud veekogud (Ärma ja Tänassilma jõgi, Võrtsjärv) ning nende kalda-alad, samuti Tusti ja Vana-Võidu park koos alleega. Üldplaneeringu kohaselt on võimalik laiendada ja rajada elamurajoone Viiratsi alevikus, Vana-Võidu külas, Uusna ja Valma külades.

6. Sotsiaalne keskkond

6.1. Üldine olukord

Riikliku toimetulekutoetuse taotlejate hulk on viimastel aastatel suurenenud, sest on vähenenud üldine tööhõive. Võrreldes 2007. aastaga on töötute arv kasvanud kordades. 2007. aasta detsembris oli vallas töötuid 37, 31.jaanuari 2012.a seisuga oli vallas töötuid 120. Paljud valla tööealised kodanikud on tööl välisriikides. Toimetulekutoetuseks eraldatud rahade arvelt on makstud Viiratsi valla registris olevatele elanikele täiendavaid toetusi vastavalt toetuste maksmise korrale. Kõige rohkem on täiendavat toetust vaja läinud abivahendite ja ravimite soetamiseks ning hambaraviteenuse toetamiseks. Viiratsi vallas oli 2011.a lõpu seisuga 3617 elanikust vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajaid kokku 1137, sealhulgas töövõimetuspensionäre 370 ja puudega lapsi 41. 69 täiskasvanule ja 15 lapsele on määratud hooldaja. Vald toetab paljulapselisi peresid. Põhikooliealistele lastele on koostöös riigiga tagatud tasuta koolilõuna. Sotsiaaltöö ja -hooldusega tegeleb vallas viis inimest.

6.2. Tervishoid

Viiratsi alevikus asub Viiratsi Perearstikeskus, kus on kaks perearsti praksist. Viiratsi valla territooriumil puudub apteek. Kiirabiteenust osutab SA Viljandi Haigla.

6.3. Hoolekanne

Viiratsi alevikus asuvas tugikodus on 11 sotsiaaltuba, mis on ette nähtud kodus mittetoimetulevatele eakatele. Nõudlus sotsiaaleluruumide järele on pidev ja praegu on soovijaid rohkem kui pakutavaid eluruume. 2010. a. alustati tugikodu maja rekonstrueerimisega, et sinna oleks võimalik juurde rajada 13 eluruumi ja keldrikorrusel ehitada välja ruumid päevakeskuse tegevusteks. Viiratsi valla elanikest kasutavad hoolekandeteenust 12 eakat, nendest 9 on Viiratsi Hoolekandekeskuses ja 3 on paigutatud teistesse hoolekandeasutustesse. Viiratsi Hoolekandekeskuse ruumides tegutseb ühel päeval nädalas Päevakeskus. Korraga on Päevakeskust võimalik külastada 15 inimesel. Kaugemates külades elavad eakad ja töövõimetuspensionärid tuuakse Päevakeskusesse Viiratsi Hoolekandekeskuse autoga. Päevakeskuses on võimalik lõunat süüa, külastada arsti, käia juuksuri juures, saunas, pesta pesu, kuulata loengut või kontserti.

6.4 Korrakaitse ja päästeteenistus

Korrakaitse tagamisega tegeleb Viiratsi vallas konstaabel. Viiratsi vallas registreeriti 2010. aasta 12 kuuga 64 kuritegu. Registreeritud kuritegudest on enim varavastaseid kuritegusid 42. Avaliku korra vastaseid kuritegusid 9. Isikuvastaseid kuritegusid on registreeritud 7. Liikluskuritegusid (sõiduki juhtimine joobeseisundis) pandi toime 4. Muud kuriteod 2. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli 2010 aastal vallas 4, milles sai vigastada kokku 8 inimest. Avastatud kuritegude arv oli 2010 aastal 24, mis teeb avastamise protsendiks 37,5.

Tabel 4. Viiratsi vallas registreeritud tulekahjud (ESA) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 27 25 16 28 21 20 13 13

7. Looduskeskkond

Viiratsi vald asub Viljandist vahetult idas, ulatudes kauni Viljandi järve kagurannalt Võrtsjärve loodekaldale. Valda läbivad Tänassilma ja Ärma jõgi. Viljandi järve kõrgel idakaldal asuvast Viiratsi alevikust avaneb kaunis vaade Viljandile. Järve lõunakaldal, Sammulis on supelrand ja rändrahn (ümbermõõt 21,5 m), läheduses slaalomimägi. Ligi 2 km kaugusele jäävad kenad järvekesed ja orgudest lõhestatud Nõmme liivik. Võrtsjärve ääres Valmas on supluskoht ja kalasadam. Tänassilma jõe suudmes Oiul on paadisadam. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee lähedal kasvab põline Tamme-Koori tamm (ümbermõõt 4,7 m), mille on jäädvustanud kunstnik Eduard Viiralt. Avara Tänassilma jõe ürgoru kaldal pargis asub 19. saj. algul ehitatud Vana-Võidu mõisaansambel, mille hooned on Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kasutuses. Läheduses asub Kivistiku metsapark. Tänassilmas on õigeusukirik ja kalmistu, jõe põhjakaldal Surva külas asub Eesti riigivanema Jaan Tõnissoni (1868-1941) sünnikodu. Väärtuslikumad maastikud piirkonnas on Rebaste ja Jõeküla maastik ning Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel. Tänassilma jõe lammil paiknevad luhaalad: Oiu, Kärma ja Rebaste-Jõeküla luht.

7.1. Maavarad

Valla territooriumil leidub mõningal määral savi ja teede korrashoiuks sobivat maa-ainest. Maa- ainest kaevandatakse eraomandis olevas Sammuli kruusakarjääris. Viiratsi vallas on arvele võetud üks liiva- ja neli turbamaardlat ja need on kantud üldplaneeringu kaardile. Maardlad on järgnevad: Kurvitsa liivamaardla, Vanavälja turbamaardla (osaliselt valla piires), Kõksa turbamaardla (osaliselt valla piires), Tänassilma turbamaardla (osaliselt valla piires), Parika turbamaardla (osaliselt valla piires).

7.2. Vesi

Viiratsi territoorium on seotud kahe järvega: Viljandi järv ja Võrtsjärv. Lisaks läbib valda Alam- Võrtsjärve vesikonda kuuluv Tänassilma jõgi (pikkus 34 km) ja tema suurim lisajõgi Ärma (pikkus 37 km). Tänassilma jõgi algab Viljandi järve kirdeotsa lähedalt ürgorust ja suubub Oiul Võrtsjärve. Jõgikonna pindala on 454 km2. Ärma jõgi algab Sakala kõrgustiku lõunaosa idaküljelt ning suubub Vana-Võidu ja Uusna vahel paremalt Tänassilma jõkke. Ärma jõgikonnast 44% kuulub Tänassilma jõgikonda (kogupindalal on 199 km2). Suurimateks lisajõgedeks on Varastu ja Verilaske oja (vastavalt 12 ja 13 km).

7.3. Sood

Madal- ja siirdesood Viiratsi vallas puuduvad. Küll aga ulatub osaliselt valla territooriumile Parika raba.

7.4. Metsad

Metsade all on 44% valla territoriumist ehk ca 8800 ha. Riigimetsa on ca 5200 ha, mille uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskuse Viljandimaa metskond. Viiratsi metsa-alad kuuluvad Õisu, Karksi ja Aimla metsandikku. Erakätes on ca 3600 hektarit metsamaad. Levinumad puuliigid on kask ja kuusk, metsatüüpidest sega- ja salumetsad.

7.5. Kaitsealad

Viiratsi vallas on kolm kaitsealust parki – Vana-Võidu mõisa park, Tusti metsapark ning Kivistiku metsapark, mis on kantud üldplaneeringu kaardile. Keskkonnaregistri andmetel on Viiratsi vallas kaitstavad loodusobjektid - Mursi pärnad - Viiratsi tammed - Väike-Kibe pärn - Tamme-Koori tamm; Viiralti tamm - Sammuli rahn - Osaliselt jääb Viiratsi vald Viljandi maastikukaitseala ja Loodi looduspargi maastikukaitseala piiridesse. Rahvusvahelise tähtsusega aladena on valla territooriumil Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Võrtsjärve loodusala, Võrtsjärve linnuala, Kiviaru loodusala Rebaste külas ja Tänassilma loodusala Jõeküla ja Rebaste küla piirides.

7.6. Maakasutus

Kasutatava maa üldpindala on 21 000 ha. Sellest on haritavat maad 8300 ha (39.6%), looduslikku rohumaad 941 ha (4,5%), metsamaad 9500 ha (45,5%), õuemaad 543 ha (2,6%) ja muud maad 1617 ha (7.8%). Maaviljakus on vallas kõrge, paremad põllumaad jäävad valla keskossa, kus haritava maa boniteet ulatub üle 50 hindepunkti.

8. Majandus

8.1. Viiratsi valla eelarve ja investeeringud

Valla eelarve 2011. a (eurodes) TULUD MAKSUD 1 418 840 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 189 880 TOETUSED 1 239 290 MUUD TULUD 40 680 TULUD KOKKU 2 888 690 KULUD ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 290 400 RIIGIKAITSE 130 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 640 MAJANDUS 286 150 KESKKONNAKAITSE 37 590 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 218 740 TERVISHOID 2 560 VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON 358 010 HARIDUS 1 681 000 SOTSIAALNE KAITSE 387 680 KULUD KOKKU 3 262 900

Finantseerimistehingud kokku 51 210 Kulude katteks suunatud vaba jääk 323 000

Eelnevate aastate eelarvetest annab ülevaate tabel 5.

Tabel 5. Viiratsi valla eelarve maht tuh kr aastatel 2005-2011 (Viiratsi valla andmebaas 2011). 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 (€) 34 444 40 171 53 758 57 754 50 651 53 617 3 262 900

Investeeringud riigieelarvest: 2002. a 0 2003. a 407 000 – teede renoveerimine 2004. a 1 700 000 – Viiratsi regiooni reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine (KIK) 590 000 – teede ehitus ja renoveerimine 2005. a 811 000 – ÜVK ehitus Viiratsis (KIK) 200 000 – Viiratsi regiooni reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine (KIK) 504 000 – teede ehitus ja renoveerimine 2006. a 134 000 – matkarada 896 000 – teede ehitus ja renoveerimine 1 000 000 – Vana-Võidu Lasteaia ehitus 2007. a 1 500 000 – Uusna külamaja ehitus 1 000 000 – Viiratsi Lasteaia ehitus 1 391 000 – teede ehitus ja renoveerimine 2008. a 4 800 000 - Vana-Võidu-Kösti vee-ja kanalisatsioonitrass 1 100 000 - teede ehitus ja renoveerimine 2009. a 1 500 000 – Valma infopunkti juurdeehitused 2010. a 14 700 000 - Kalmetu kooli rekonstrueerimine

8.2 Ettevõtted

Viiratsi vallas on ametlikult registreeritud 357 juriidilist isikut. Aktsiaseltse on 10; osaühinguid 144; füüsilisest isikust ettevõtjaid 130; mittetulundusühinguid 45; korteriühistuid 25; tulundusühistuid 1; usaldusühistuid 1 ja sihtasutusi 1. Viiratsi vallas on 2 ettevõtet, kus on 50-250 töötajat, 10-49 töötajaga ettevõtteid on 9. Valla suurimaks tööandjaks on sealiha tootmisega tegelev AS EKSEKO 160 töötajaga. Vallas tegutsevad suuremad ettevõtted on veel AS Viiratsi Saeveski (65 töötajat, metsa kokkuost ja ümbertöötlemine), OÜ Toolivabrik (10 töötajat, puitmööbli tootmine), OÜ Ärma Talu JL (5 töötajat, põllumajandussaaduste tootmine), AS Sektron (6 töölist, ehitamine ja kütuse müük), Vana-Võidu Autokeskus OÜ (jaekaubandus ja teenindus). Majutusega tegelevaid turismiettevõtteid on vallas 8, neist kuus asuvad Valmas. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 2011. a detsembri seisuga 130, neist enamik tegeleb põllumajandusliku tootmisega.

Tabel 6. Üksikisiku tulumaksu laekumine (tuh kr) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 12 248 13 522 17 788 22 106 25 020 22 244 20 639 1 407 522 €

Valla aktiivsemad külaelu ja elukeskkonda arendavad mittetulundusühingud on: MTÜ Uusna Külamaja, MTÜ Tänassilma Külaselts, MTÜ Viiratsi Valla Külavanemate Kogu, MTÜ Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing, MTÜ Valma Külaselts, MTÜ Abimix, MTÜ Viiratsi Jahiselts, MTÜ Kaleselts, MTÜ Viljandimaa Ühistegevuskoda, MTÜ Uusna Haridusselts, MTÜ Tusti Külaselts ja MTÜ Viiratsi Spordiklubi.

8.3. Tööjõud

Tabel 7. Viiratsi vallas registreeritud töötute arv (ESA)

Veebruar Märts April Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar 2007 42 44 46 47 46 45 41 41 32 37 36 37 2009 125 140 167 172 182 187 174 187 188 202 210 210 2010 233 233 240 225 195 182 171 187 165 168 157 153 2011 168 160 153 142 132 128 121 111 112 103 99 104

8.4. Kalandus

Võrtsjärve piirkonnas on heal järjel kalandus, mida häirib perioodiliselt esinev erakordselt madal veeseis. Kalandusega tegeletakse kõige aktiivsemalt Valma külas, mis asub vahetult Võrtsjärve ääres. Valma sadam on üks Võrtsjärve suuremaid, vajalikul määral süvendatud, vajalike rajatiste ja teenindushoonetega ning seda kasutatakse peamiselt kalasadamana. Kalureid on Viiratsi vallas registreeritud 2010.a seisuga 17, neist enamus tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Levinumateks kalaliikideks on latikas, ahven, haug, koha ja angerjas.

8.5 Turism

Turismi- ja puhkemajandus on valdkonnad, mille arendamisse tuleks senisest enam panustada. Viiratsi valla territooriumil on mitmeid olulisi vaatamisväärsusi, mis vajavad pidevat korrastamist ja hooldust. Mustla maantee neljandal kilomeetril on Eesti vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri (1884 - 1953) sünnikohta tähistav mälestusmärk ja selle juurde viiv pärnaallee. Võrtsjärve ääres Valma külas asub sadam, kust saab teha huvi- ja kalaretki järvele. Valmast veidi lõuna pool on Raudsepa dendropark (huvitav oma liigirohkuse ja koosluste poolest) ja 4000 aasta vanune kiviaja asulakoht, millisest on leitud vanimaid antropoloogilisi leide. Ruudiküla külas on Kovali dendropark. Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme maantee lähedal kasvab põline Tamme-Koori tamm (Ø 4,7m), mis on tuntuks saanud tänu Eduard Viiralti (1898 - 1954) 1943. a valminud graafilisele lehele "Viljandimaa maastik" ja mida seetõttu tuntakse rohkem Viiralti tamme nime all. Tänassilma jõe ürgoru kaldal asub 19. sajandi algul ehitatud Vana-Võidu mõisaansambel, kus paikneb Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Kutsekeskkooli ruumides asub muuseumituba. Tänassilmas on kirik ja kalmistu. Kirik kuulub Eesti Apostliku Õigeusu kirikule. 80ndate aastate lõpus alustatud kiriku taastamistööd on praeguseks seiskunud. Tänassilma jõe põhjakaldal, Surva külas Mursil asub Eesti riigivanema Jaan Tõnissoni (1868-1941) sünnikodu. Viljandi kesklinnast vaid kolme kilomeetri kaugusel asuvas Viiratsis on neljast tiigist koosnev veesüsteem, mida ümbritseb park. Viiratsi vallamaja kõrvale jäävad looduskaitsealused tammed. Staadioni juurest mäenõlvalt avaneb suurepärane vaade Viljandi linnale ja järvele. Viljandist 11 km kaugusel asub Tusti paisjärv ja metsapark. Läheduses paiknevad arhitektuurilist huvi pakkuvad karjakastelli varemed. Maakasutuse planeerimisel tuleb arvestada Võrtsjärve piirkonna ja Viiratsi valla üldplaneeringuga. Pikemaajalises perspektiivis omavad puhkemajanduslikku potentsiaali Võrtsjärv ja Ärma ning Tänassilma jõgi oma lähiümbrusega.

9. Koostöö

9.1. Koostööpartenerid Viljandimaal Alates 1997. aastast teevad koostööd Viljandi linna ümbruse vallad ja linn. Viljandi koostööpiirkonda kuuluvad Viljandi linn, Viiratsi vald, Pärsti vald, Paistu vald ja Saarepeedi vald. Ühiselt lahendatakse hariduse, sotsiaalhoolduse, prügimajanduse ja muid küsimusi. Viiratsi vald osaleb ka Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) töös.

9.2 Võrtsjärve-äärne koostöö Koostööd tehakse Võrtsjärve ümbritsevate valdadega (Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu), kellega koos peetakse igal aastal Võrtsjärve suve- ja talimänge.

9.3 Väljaspool Eestit Pikaajalised sõprussidemed seovad valda Juankoski linnaga Kuopio lähistel Soome Vabariigis. Prioriteetideks on kultuurivahetus ja inimestevahelised suhted.

10. Hallatavad asutused

1. Viiratsi Kool 2. Kalmetu Põhikool 3. Viiratsi Lasteaed 4. Vana-Võidu Lasteaed 5. Uusna Lasteaed 6. Viiratsi Raamatukogu 7. Vana-Võidu Raamatukogu 8. Uusna Raamatukogu 9. Tänassilma Raamatukogu 10. Viiratsi Rahvamaja 11. Tänassilma Rahvamaja 12. Valma Infopunkt 13. Uusna Külamaja

VISIOON

Viiratsi vald aastal 2025

Viiratsi valla elanikkond on terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline ning kohaliku elu arendamises aktiivselt osalev. Ühishuvides hoitakse kultuuritraditsioone ja tuntakse rõõmu omaalgatuslikust tegevusest. Viiratsi valla haridusasutused pakuvad konkurentsivõimelist haridust.

Valla elanikkonna hulgas on nii kõrgtasemel eri valdkondade spetsialiste kui ka nõutaval tasemel usaldusväärseid oskustöölisi, kellest enamus leiab rakendust oma valla ettevõtetes. Palju on elujõulisi väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kelle omavaheline, aga ka avaliku sektoriga tehtav koostöö on tihe ja tulemuslik.

Rahvastiku kasv ja noorenev koosseis baseerub uuseramuehitusel ja sisserändel, mida soodustab meeldiv, looduskaunis ja turvaline elukeskkond Viljandi linna läheduses. Valla rahvaarvu aitab suurendada atraktiivsete töökohtade olemasolu ja soodsad eneseteostusvõimalused.

Viiratsi vallas on arenenud infrastruktuur, peetakse lugu heakorrast ning puhtast ja kaunist loodusest. Kõigis valla piirkondades, sealhulgas äärealadel, on korras teedevõrk. Elanikkonnale vajalikud avalikud teenused on kättesaadavad lähiümbruses.

Viiratsi vald on osa suurest ja teovõimelisest kohalikust omavalitsusest, mis on parim kodukoht kõigile terveks eluajaks!

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1. Meeldiv elukeskkond Keskkonnatingimuste ja infrastruktuuri parandamisega on loodud meeldiv elukeskkond. Viiratsi on ilus ja puhas, turvaline ja looduskaunis vald. Kõik vajalikud asutused on elukohale lähedal ja hea transpordiühendus tagab elanikele piisava liikumisvabaduse.

2. Ettevõtjasõbralik vald Avalik ja erasektor teevad tihedat koostööd. Ettevõtlusalade väljaarendamiseks on tagatud vajalik infrastruktuur ja selle pidev korrashoid. Ettevõtjate probleemidele leitakse lahendused, soovi korral nõustatakse ettevõtlusküsimustes. Kohapealsed töötajad tunnevad oma ametit ja on usaldusväärsed. Kõigis valla piirkondades on kasvanud ettevõtlusaktiivsus ning tööpuuduse probleem on vähenenud.

3. Aktiivne elanikkond Valla traditsioonilisi ühisüritusi korraldatakse heal tasemel, toimib aktiivne seltsitegevus. Kultuuri- ja sporditegevuses osalejaid on palju ja ühistegevuses kasvab kogukonnatunne. Külavanemate eestvedamisel on külaelu elavnenud ja inimesed ei jää oma probleemidega üksi. Tegutsevad mitmesugused mittetulundusühingud, kaasates erinevaid huvigruppe ja igas vanuses inimesi.

4. Kasvav rahvastik Viiratsi valla elanike arv kasvab. Valda on elama asunud palju noori ja lastega perekondi, kes eelistavad Viiratsit meeldiva ja turvalise linnalähedase elukeskkonna pärast. Noorenenud on rahvastiku koosseis ja kasvanud sündimus. Vanematel on võimalus leida tööd kohapeal või Viljandi linnas. Vallas tegutsevad õppeasutused tagavad kvaliteetse hariduse.

5. Positiivne maine Viiratsi valda teatakse Viljandimaal ja terves vabariigis. Aktiivselt tegeletakse oma võimaluste tutvustamisega ettevõtjatele ja tulevastele elanikele. Ajakirjanduse, kohalike juhtide ja vallaelanike hinnangul on valla maine positiivne.

TEGEVUSVALDKONNAD

1. JUHTIMINE JA HALDUSSTRUKTUUR

 Arengu lähtekohad

Viiratsi Vallavalitsuses töötab 13 ametnikku. Vallavalitsuse ametnike töö maht ja ülesanded on tegevuse otstarbekamaks korraldamiseks mitmetes valdkondades muutumas või juba muutunud.

30. septembril 2010.a tegi Viiratsi Vallavolikogu ettepaneku Paistu, Pärsti ja Saarepeedi vallale alustada läbirääkimisi Viljandi valla moodustamiseks. Kõikide valdade volikogud on vastanud ettepanekule jaatavalt. Kõigi eelduste kohaselt võib liitumine toimuda 2013. aastal.

Eesmärk aastaks 2018: Valla juhtimine on efektiivne ja ökonoomne ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid. Vald areneb arengukavas kavandatud tegevusi ja prioriteete järgides ühtse strateegia alusel. Valda iseloomustab positiivne maine, kõrge haldussuutlikkus, toimiv efektiivne vallavalitsus ning tõhus finantsjuhtimine.

 Tegevused/Lahendused

1. Efektiivse ja ökonoomse juhtimisskeemi väljatöötamine, et pakkuda kvaliteetset avalikku teenust. 2. Vallavalitsus on konstruktiivne partner kõikidele piirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. 3. Ametnike ja hallatavate asutuste juhtide osalemine ametiülesannete täitmisega seonduvatel koolitustel. 4. Veebipõhiste teenuste juurutamine valla veebilehekülje kaudu. 5. Ettevõtjatele atraktiivse ettevõtluskeskkonna loomine. 6. Vallasisese koostöö tõhustamine erinevate sektorite vahel osapoolte kaasamise kaudu. 7. Tasakaalustatud arengu põhimõtetest lähtumine. 8. Valla arengudokumentide pidev aktualiseerimine ja nende rakendamise kontroll. 9. Hallatavate asutuste töö analüüsimine ja arenguvõimaluste toetamine. 10. Viiratsi valla arenguhuvide esindamine omavalitsuste ühinemisläbirääkimistel.

2. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID

2.1 SOTSIAALHOOLEKANNE

2.1.1 Hoolekandeasutused

 Arengu lähtekohad

2010. aasta novembris müüdi Viiratsi Hoolekandekeskus. Arvestades hoolekandeteenuste pakkumist ja taset naaberomavalitsustes, on Viiratsi vallal võimalik vastavaid teenuseid piisavas mahus sisse osta. Viiratsi vallale kuuluvad sotsiaalkorterid vajavad remonti. 2010. aastal alustati Tugikodu hoone rekonstrueerimist (Tehnika 3, Viiratsi alevik), mis võimaldab tulevikus rahuldada vajaduse sotsiaalkorterite järele. Samasse majja on planeeritud ruumid Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu jaoks ja päevakeskuse teenuste pakkumiseks.

Eesmärk aastaks 2018: Kõigile sotsiaalhoolekande sihtrühmadele on tagatud sotsiaalne turvalisus ja toimetulek. Kaasaegsed ja iseseisvat toimetulekut soodustavad sotsiaalhoolekandeteenused on kättesaadavad kõikidele elanikkonnagruppidele.

 Tegevused/Lahendused

1. Tugikodu (Tehnika 3, Viiratsi alevik) rekonstrueerimine. 2. Sotsiaalkorterite võimaldamine abivajajatele. 3. Päevakeskusele ruumide võimaldamine. 4. Hoolekandeteenuste võimaldamine kodustes tingimustes iseseisvalt mittetoimetulevatele inimestele.

2.1.2 Eri sihtgruppide hoolekanne

Eakate ja erivajadustega inimeste hoolekanne

 Arengu lähtekohad

2011. a lõpu seisuga on Viiratsi valla 3617 elanikust vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni saajaid kokku 1137, sealhulgas töövõimetuspensionäre 370 ja puudega lapsi 41. Erivajadustega 69 täiskasvanule ja 15 lapsele on määratud hooldaja. Vallas tegutsev Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing teeb tihedat koostööd vallavalitsusega. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise tulemusena kasvab pidevalt eriteenuste nõudlus. Probleeme on isikutel, kes iseseisvalt või saatjaga ei ole võimelised eriarsti teenuseni jõudmiseks ühistransporti kasutama. Valla sotsiaaltöötajad saavad transporditeenust osutada ainult erijuhtudel. Vallamajast on võimalik tasuta laenutada erinevaid abivahendeid.

 Tegevused/Lahendused

1. Koduhooldusteenuse arendamine. 2. Töö hooldusperedega (koolitused). 3. Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu tegevuse toetamine. 4. Liikumispuudega inimestele valla hallatavatesse asutustesse juurdepääsuteede rajamine. 5. Meditsiinilist abi vajavatele eakatele ja erivajadustega inimestele transporditeenuse korraldamine. 6. Erivajadustega laste hoolekande tõhustamine. 7. Toetatud elamise teenuse väljaarendamine. 8. Hooldajate nõustamine ja koolitamine. 9. Hoolekande valdkonna vabatahtlike organisatsioonide ja projektide toetamine. 10. Sotsiaalteenuste ostmine erinevatelt teenusepakkujatelt.

Perede hoolekanne

 Arengu lähtekohad

Vallavalitsus toetab hätta jäänud peresid. Probleemiks on noorte alkoholi ja muude sõltuvusainete kuritarvitamine ja koolikohustuse mittetäitmine. Sageli ei suuda lapsevanemad muredega üksi hakkama saada. Toimub koostöö lapsevanemate, õpetajate, perearstide, psühholoogide, eriarstide ja teiste spetsialistide (võrgustikutöö) vahel, mida koordineerib lastekaitsetöötaja.

 Tegevused/Lahendused

1. Paljulapseliste ja noorte perede abivajaduse õigeaegne väljaselgitamine ja vajaliku abi tagamine. 2.Vallapoolne perede toetamine. 3. Tugiisikute ja tugiperede leidmine ja koolitamine. 4. Tihe koostöö laste asenduskodudega. 5. Sõltuvusainetealane ennetustöö. 6. Töö koolikohustust mittetäitvate noortega. 7. Probleemsete perede väljaselgitamine ja töö nendega. 8. Võrgustikutöö jätkamine ja arendamine. 9. Peredele mõeldud tugiteenuste väljaarendamine. 10. Töö hooldusperedega (koolitus).

Töötute hoolekanne

 Arengu lähtekohad

Olukord tööturul on töötute hulka suurendanud. Tekkinud on grupp tööealisi inimesi, kes ei leia püsivat töökohta. Paljudel pikaajalistel töötutel on juurdunud arusaam, et toimetulekutoetusest on võimalik ära elada ja tööd pole vaja otsida. Perekondades, kus lisaks töötusele on alkoholiprobleeme, ei suudeta sageli toetustest saadava rahaga ära elada, sest ei osata ratsionaalselt majandada.

 Tegevused/Lahendused

1. Järjepidev koostöö Töötukassaga. 2. Sõltuvusainetealane nõustamis- ja ennetustöö. 3. Noortele ja töötutele (ümber)õppimisvõimaluste tutvustamine.

2.1.3 Sotsiaaltöö korraldus

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallavalitsuses töötab sotsiaalnõunik ja lastekaitsespetsialist. Hooldustöötajate abiga püütakse jõuda abivajajateni. Muret valmistavad abivajavate elanike igapäevaelu korraldamisega seonduvad küsimused. Sageli on sotsiaaltöötajate klientide puhul tegemist õpitud abitusega.

 Tegevused/Lahendused

 Inimeste nõustamine.  Vallasisese ja vallaülese sotsiaaltöövõrgustiku jätkamine ja arendamine.  Vallaelanike teavitamine sotsiaaltöö küsimustes.  Toetada inimeste enda initsiatiivi probleemide lahendamisel.

2.2 TERVISHOID

 Arengu lähtekohad

Viiratsi valla perearstid osutavad teenust nõuetele vastavates ruumides. Vallarahva üldine tervislik seisund on keskmisel tasemel. Seni ellu viidud tervislikke eluviise propageerivad programmid on olnud edukad ning kindlasti on vaja terviseedendusliku tegevusega jätkata.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi valla elanikele on tagatud kvaliteetne ja usaldusväärne tervishoiuteenus. Vajalik arstiabi on kättesaadav ning haiguste ennetamise programmid on edukad. Enamus valla elanikkonnast väärtustab tervislikke eluviise. Rahva tervis on järjepideva terviseedendusliku tegevuse tulemusena paranenud.

 Tegevused/Lahendused

1. Jätkata tervislike eluviiside propageerimist. 2. Terviseedendusliku tegevuse järjepidev arendamine. 3. Tervisekaitse nõuete tagamine koolides ja lasteaedades.

3. TURVALISUS

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallas on üldjuhul turvaline elada. Vallal on hea koostöö politsei konstaabliga, mille tulemusena on vähenenud avaliku korra rikkumised. Probleemiks on kodanikujulguse puudumine ja hulkuvad koerad ja kassid.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas on turvaline elada, elukeskkonna parandamise ja ohtude miinimumini viimise tagajärjel on tagatud üldturvalisuse hea tase. Ennetustööle suunatud tegevuse tulemusena on ühiskond teadlik ümbritsevatest ohtudest, inimesed käituvad ohte ennetavalt ning kaaskodanikke toetavalt.

 Tegevused/lahendused

1. Pidev koostöö kohaliku konstaabliga, igakülgne ja operatiivne info jagamine. 2. Kodanikuõiguste propageerimine. 3. Tänavavalgustuse väljaehitamine ja videovalve rakendamine avalikes kohtades. 4. Tuletõrjeveevõtukohtade seisukorra jälgimine ja looduslikele veekogudele juurdepääsu tagamine. 5. Tulekahjude ennetamise ja tuleohutuse propaganda koostöös Päästeametiga. 6. Liiklusinfrastruktuuri arendamine lähtudes liiklusohutusest. 7. Valla riskianalüüsi ja hädaolukorra tegevuskava kaasajastamine. 8. Elektrigeneraatorite hankimine. 9. Riskidega arvestamine planeeringute koostamisel. 10. Naabrivalve liikumise ja korteriühistute arengu toetamine.

4. KULTUUR, HARIDUS, SPORT ja NOORSOOTÖÖ

4.1 KULTUUR

 Arengu lähtekohad

Viiratsi valla elanikel on võimalus osaleda erinevate huviringide töös. Kohalike elanike huvi üritustel ja huviringides osalemise vastu on vähene. Hetkel tegutseb Viiratsi rahvamajas 14, Tänassilma rahvamajas 7, Uusna külamajas 7 ja Valma infopunktis 2 erinevat huviringi. Raamatukogud asuvad Viiratsi alevikus, Vana-Võidu külas, Uusna külas ja Tänassilma külas. Tänassilma raamatukogu on saanud uued ruumid rekonstrueeritud Kalmetu Põhikoolis. Uusna Külamaja ja Valma Infopunkt on heaks ajaveetmiskohaks kõigile piirkonna elanikele. Viiratsi vallas tegutseb Elu Sõna kogudus. 2010. aastal valmis Viiratsi alevikus laululava. Viiratsi Rahvamaja vajab rekonstrueerimist.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas on head vaba aja veetmise võimalused ning korraldatakse rohkete osalejatega traditsioonilisi ühisüritusi, kuhu on kaasatud nii suured kui ka väikesed vallaelanikud. Koostöö kultuurielu arendamisel erinevate partnerite ja huvigruppidega on hea.

 Tegevused/lahendused

1. Informatsiooni laialdasem levitamine vallas toimuvate ürituste kohta. 2. Elanike kultuuriliste ja vaba aja veetmise eelistuste väljaselgitamine. 3. Külavanemate töö tõhustamine elanike kaasamisel kultuuriellu. 4. Kodanikualgatuste toetamine. 5. Kultuurivaldkonnas tegutsevate seltside, mittetulundusühingute ja noorteorganisatsioonide toetamine. 6. Viiratsi Rahvamaja (Sakala 3) hoone rekonstrueerimine. 7. Valla välispartneritega kultuurisidemete edasiarendamine. 8. Tänassilma rahvamaja rekonstrueerimine ja territooriumi kohandamine rahvaürituste korraldamise jaoks sobivaks.

4.2 HARIDUS

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallas on kaks kooli: Viiratsi Kool (6 kl) ja Kalmetu Põhikool ning kolm lasteaeda: Vana- Võidu, Viiratsi ja Uusna lasteaed. 2010. aastal teostati Kalmetu Põhikooli rekonstrueerimine ja laiendamine. Valmis juurdeehitis, milles avati lisaks koolile ka Uusna lasteaia Kalmetu rühm. 2011.a lõpetati Viiratsi lasteaia II järjekorra ehitustööd.

Koolides on probleemiks laste arvu vähenemine ja vajadus Viljandi linna haridusasutustega konkurentsis püsida. Oluline on rakenduva uue õppekava nõuetele vastavate materiaal-tehniliste vahendite muretsemine.

Viiratsi Koolis vajatakse nõuetekohaseks õppe-kasvatustöö läbiviimiseks lisaruume. Probleemiks on kooli keldris asuvas spordisaalis tekkiv niiskus, mis rikub ruume.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas on välja kujundatud tegelikest vajadustest lähtuv tänapäeva tingimustele vastav hariduskeskkond, mis on individuaalset lähenemist pooldav, kvaliteetne, konkurentsivõimeline ja lapsekeskne.

 Tegevused/Lahendused

1. Haridusasutuste hoonete korrastamine, ruumide ja mänguväljakute ajakohastamine. 2. Viiratsi lasteaia II järjekorra ehitustööde lõpetamine. 3. Lasteaedade õuealade planeerimine ja piirdeaedade rajamine. 4. Koolide arvutivõrgu parendamine ja õppeklasside varustamine elektrooniliste õppevahenditega. 5. Individuaalne lähenemine kasvatustöös. 6. Kasvatustegevuse tõhustamine õppetöövälise tegevuse mitmekesistamise ja arendamise kaudu. 7. Koostöö Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga erinevate koolitusvõimaluste pakkumiseks. 8. Viiratsi Kooli ruumipuuduse lahendamine endise kaupluse pinna arvelt.

4.3 SPORT

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallas on palju aktiivseid ja tublisid sportlasi ning korraldatakse heal tasemel spordiüritusi ja võistlusi. Enamik spordiüritustest on suunatud rahvasportlastele. Ürituste osalusaktiivsus on viimasel perioodil kasvanud. Korraldatakse küladevahelisi võistlusi erinevatel spordialadel. Viiratsi staadion on ebarahuldavas olukorras.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas on erinevate vajadustega elanikegruppidel võimalik võimetekohaselt spordiga tegeleda. Treeningtingimused on paranenud, valla spordirajatised on rekonstrueeritud. Sportlike ja tervist edendavate tegevuste arv on kasvanud, toimuvad mainekad spordiüritused.

 Tegevused/Lahendused

1. Valla spordiürituste organiseerimine ja sporditegevuse toetamine. 2. Sportliku aktiivsuse tõstmiseks vahendite muretsemine ja vastavate tingimuste loomine ning sellekohase informatsiooni levitamine. 3. Valla spordielu arendamine läbi külade sporditegevuse toetamise. 4. Koos Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga Vana-Võidu suusaraja valgustamiseks võimaluste leidmine. 5. Külaelanike omaalgatusena spordiplatside rajamise jätkuv toetamine. 6. Koostöö maaomanikega veekogu-äärsete puhkekohtade loomisel ja korrastamisel. 7. Aktiivne tegevus heatasemeliste tiitlivõistluste korraldamiseks vallas. 8. Viiratsi staadioni rekonstrueerimine.

4.4 NOORSOOTÖÖ

 Arengu lähtekohad

Viiratsi valla rahva- ja külamajad pakuvad noortele mitmeid ajaveetmise võimalusi. Noorsootöö arendustegevuse probleemiks on ülevallalise noorsootöö koordineerimise puudumine ning seeläbi noorte kaasamine huvi- ja vabaajategevustesse lähtudes nende tegelikest vajadustest ja soovidest. Noored ei osale ise aktiivselt oma vaba aja korraldamises.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid huvi- ja vabaajategevuse võimalusi. Toetatakse tegevusi ja projekte, mis aitavad kaasa huvihariduse ja noorsootöö sisulisele ning materiaalsele arendamisele. Noorte osalus spordi- ja kultuurielus ning otsustusprotsessides on kasvanud.

 Tegevused/Lahendused

1. Välja ehitada Viiratsi aleviku rahvamajas noortetuba. 2. Noortele suunatud info parema leviku tagamine. 3. Noorteühenduste tegevuse toetamine. 4. Algatada ja läbi viia erinevaid noorsootöö projekte. 5. Tagada meelepärased vabaaja veetmise ja huvihariduse omandamise võimalused valla noortele. 6. Tunnustada aktiivseid ja teotahtelisi noori. 7. Suurendada noorte osalust otsustusprotsessides. 8. Noorte omaalgatuse toetamine ning ühiskondliku aktiivsuse tõstmine.

5. VALLA ELUKESKKOND

5.1 HALJASTUS JA HEAKORD

 Arengu lähtekohad

Valla elukeskkonna osas kujutavad olulist keskkonnaohtu põllumajandusliku suurtootmisega tegelevad ettevõtted. Suuremates keskustes häirivad meeldiva elukeskkonna kujundamist mahajäetud või kasutuseta seisvad põllumajandushooned ja valla heakorraeeskirja eiravad maaomanikud. Kompaktse asustusega aladel on probleemiks kõnniteede puudumine. Mitmed olemasolevad kõnniteed vajavad rekonstrueerimist.

Eesmärk aastaks 2018: Valla, ühistute ja maaomanike vahelise tiheda koostöö tulemusena on saavutatud ilus ja puhas elukeskkond, mille hoidmiseks tehakse ühiseid jõupingutusi. Vallakodanik on rahulolev, loodussõbralik ja -säästlik. Vald on tuntud heakorrastatud ja meeldiva elukeskkonna poolest.

 Tegevused/Lahendused

1. Valla heakorraeeskirja eiravate maaomanikega tegelemine. 2. Ühiskondlike organisatsioonide kaasamine heakorraprojektide elluviimisel. 3. Viiratsi vana katlamaja rekonstrueerimine või lammutamine. 4. Haljasalade ja parkide heakorrastamine. 5. Koostöös omanikega leida võimalus kasutuseta seisvate põllumajandushoonete lammutamiseks. 6. Karuputke tõrje jätkamine.

5.2 JÄÄTMEMAJANDUS

 Arengu lähtekohad

Vallas teostab olmejäätmete kogumist AS Veolia Keskkonnateenused. Jäätmevedu on korraldatud kogu valla ulatuses. Suuremates keskustes on korraldatud ka jäätmete liigiti kogumine. Kontrolli jäätmete ebaseadusliku ladestamise üle on pidevalt tõhustatud. Järjest harvem satub prügi “metsa alla”.

Eesmärk aastaks 2018: Tänu toimivale jäätmehooldussüsteemile ei kujuta jäätmed ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Vallal on ajakohastatud jäätmekava, mis on kooskõlas jäätmeseadusega. Prügivedu on tõhus ja tagab olmejäätmete kogumise valla territooriumil. Aruka tegevuse ja tarbimise tulemusena väheneb tekkivate jäätmete kogus.

 Tegevused/Lahendused

1. Kontrolli tõhustamine jäätmete ebaseadusliku ladestamise üle. 2. Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine ja säästva tarbimise propageerimine tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks. 3. Suurendada jäätmete liigiti kogumise võimalusi. 4. Prügimajade ehitamine tiheasustusaladel ja/või korraldatud jäätmete liigiti kogumise platside infrastruktuuri korrastamine (platside loomine selleks planeeritud kohtadesse). 5. Biolagunevate jäätmete kogumiskoha väljaehitamine.

5.3 VESI JA KANALISATSIOON

 Arengu lähtekohad

Olemasolevate puurkaevude võimsused on piisavad praeguste ja prognoositavate vajaduste rahuldamiseks. Kõikide külade ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni puurkaev-pumplatesse on paigaldatud veetöötlusseadmed. Reoveepuhastid ja tähtsamad torustikud on rekonstrueeritud. Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla reovesi on suunatud Viljandi linna uude reoveepuhastisse. Viiratsi ja Vana-Võidu elanikud saavad Viljandist kvaliteetse joogivee.

Eesmärk aastaks 2018: Puhas ja kvaliteetne joogivesi on tagatud igas Viiratsi valla kodus ning lahendatud on reovee käitlemisega seonduvad probleemid.

 Tegevused/ Lahendused

1. Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava elluviimine. 2. Amortiseerunud Viiratsi valla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. 3. Sadeveekanalisatsioonivõrgu laiendamine Viiratsis, Vana-Võidus ja Uusnas. 4. Kaasata MTÜ-sid hajaasustuses veemajanduse korraldamisel. (Viiratsi Vallavolikogu 29. september 2011.a määrus nr 49) 5. Perspektiivis kaaluda võimalust hallata Viljandi linna ja Viiratsi valla veevärgi- ja kanalisatsioonitrasse ühtses organisatsioonis. (Viiratsi Vallavolikogu 29. September 2011.a määrus nr 49)

6. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID

6.1 KÜTTE- JA SOOJAMAJANDUS

 Arengu lähtekohad

Viiratsi valla üldplaneeringuga on määratud kaugküttepiirkondadeks Viiratsi alevik ja Vana-Võidu küla kompaktselt asustatud ala piirides. Vana-Võidu küla soojamajanduse eest vastutab Avoterm OÜ, kes omab asulas katlamaja ja soojatrasse. Soojusenergiat toodetakse põlevkiviõlist. Vana- Võidu asulas on soojusenergia kaod trassides väga suured, kuni 25%. Viiratsi aleviku soojatrassid erastati 1998. aastal ja hetkel vastutab soojamajanduse eest AS Adven Eesti, kes omab alevikus katlamaja ja soojatrasse. Soojusenergiat toodetakse maagaasist. Probleemiks on ka Viiratsi alevikus soojusenergia kadu trassides, mis hinnanguliselt on kuni 20%.

Uusna külas on igal keskküttega majal oma katlamaja ja kütmisega tegeleb iga maja eraldi.

Avoterm OÜ ja AS Adven Eesti poolt müüdava soojusenergia piirhinna kooskõlastab Konkurentsiamet.

Oluliseks probleemiks on kõrge küttehind ja suured soojakaod, mille põhjustavad Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla amortiseerunud soojatrassid.

Eesmärk aastaks 2018: Oluliselt on vähendatud küttetrasside ja hoonete soojakadusid ning soojusenergiat tarbitakse säästlikult.

 Tegevused/Lahendused

1. Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla soojatrasside rekonstrueerimine soojakadude vähendamiseks. 2. Keskkonnasäästlike kütmisviiside toetamine ja hoonete soojapidavuse tõstmine. 3. Selgitada välja, kas praegu tarbitavate soojusenergia koguste puhul on Viiratsi valla kaugküttepiirkonnad jätkusuutlikud. 4. Kaugküttepiirkondade alternatiivsete lahenduste väljatöötamine ja koostöö soojusenergia tootjatega.

6.2 TEED JA TRANSPORT

 Arengu lähtekohad

Valla teed on valdavalt kruusakattega ning nende seisukord on mõnedel lõikudel halb. Suuremate maanteede äärsetel küladel on hea teedevõrgustik. Teede korrashoidu raskendavad valla teedel liiklevad AS EKSEKO raskeveokid. Suuremates asulates on kõnniteed halvas seisukorras või puuduvad üldse.

Eesmärk aastaks 2018: Viiratsi vallas on kaasaegne ja kvaliteetne, piirkonna vajadusi arvestav teedevõrgustik. Tiheasustatud alade teed on tolmuvabad ja rajatud kõnniteed tagavad jalakäijate ohutuse ning kasutusmugavuse. Valla elanikke rahuldav transpordiühendus võimaldab vaba liikumist nii vallasiseselt kui ka väljapoole.

 Tegevused/Lahendused

1. Valla suuremate asulate teede muutmine tolmuvabaks. 2. Koostöö AS-ga EKSEKO valla teede korrashoidmiseks. 3. Valla omandis olevate teede, sildade ja truupide sihipärane ja järjepidev remont ning korrashoid. 4. Koostöö riigiga vallasiseste riigiteede tolmuvabaks muutmisel. 5. Teede ja tänavate hooldamiseks vajamineva tehnika uuendamine. 6. Teede õigeaegne ja korrapärane hooldamine. 7. Kergliiklus- ja kõnniteede rajamine (Viiratsis, Vana-Võidus, Valmas). 8. Kõnniteede pidev ülevaatamine ja korrastamine. 9. Ühistranspordi optimeerimise võimaluste leidmine. 10. Bussipeatuste ja –paviljonide jätkuv korrashoid. 11. Õpilastranspordi toetamine. 12. Koostöö maakonna transpordiliinide korraldajaga.

6.3 ELEKTER JA SIDE

 Arengu lähtekohad

Elektrivõrkude haldamise ja arendamisega tegeleb AS Eesti Energia. Valla ääremaadel on elektrivool nõrk ja pinge kõikuv, mis tekitab probleeme elektriseadmete kasutamisel. Sagedased on elektrikatkestused.

Eesmärk aastaks 2018: Stabiilne elektrivarustus on tagatud kogu valla territooriumil. Kõigile elanikele on kättesaadav kaasaegne ja kvaliteetne andmeside.

 Tegevused/Lahendused

 Tänavavalgustuse väljaehitamine tiheasustusega aladel ja energiasäästlike valgustite kasutuselevõtt.  Energiasäästliku tarbimise propageerimine.  Kiire ja stabiilse andmeside parandamisele kaasaaitamine hajaasustuses.  Avalike internetipunktide olemasolu tagamine.  Koostöös AS-ga Eesti Energia võimaluste leidmine elektrivarustuse parandamiseks ääremaadel.

6.4 PLANEERIMINE

 Arengu lähtekohad

Koostatud on Viiratsi valla üldplaneering. Kompaktse asustusega alad vajavad täpsemaid osaplaneeringuid konkreetse arengukontseptsiooni ellurakendamiseks ning tasakaalustatud ja terviklikuks edasiseks arendustegevuseks. Oluline on tegeleda potentsiaalsete elamuarendus- ja ettevõtluspiirkondade ning suuremate keskuste tervikarendamisega. Detailplaneeringute koostamine sõltub vajadustest ja ehitajate ning investeerijate arendushuvidest.

Eesmärk aastaks 2018: Läbi planeeringute on tagatud valla territooriumi mitmekülgne tasakaalustatud areng. Huvigrupid on kaasatud planeeringu protsessidesse ja huvigruppide vahelised kokkulepped on saavutatud.

 Tegevused/Lahendused

1. Valla suurematele keskustele (Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, Uusna küla) osaplaneeringute koostamine. 2. Tõsta inimeste teadlikkust planeerimistegevuse olulisusest. 3. Luua kodanikele võimalused hõlpsasti planeerimisportsesside jälgimiseks ja arvamuse avaldamiseks. 4. Koostada Valma rannapromenaadi osaplaneering ja detailplaneering lõigul Valma kalasadam - Järveveere Puhkekeskus.

7. ETTEVÕTLUS

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallas on registreeritud 357 juriidilist isikut (10 aktsiaseltsi, 144 osaühingut, 130 füüsilisest isikust ettevõtjat, 45 mittetulundusühingut, 1 tulundusühistu, 1 usaldusühistu, 25 korteriühistut ja 1 sihtasutus). Viimastel aastatel ei ole uusi ettevõtjaid oluliselt lisandunud ja seetõttu on kohapeal töö leidmine raskendatud. Paljud valla elanikud töötavad Viljandi linnas. Ettevõtjatel on probleeme kvalifitseeritud tööjõu leidmisel.

Turismi- ja puhkemajandus on üheks olulisemaks arenguprioriteediks. Viiratsi vallas on nimetatud ettevõtlusvaldkond jõudsalt arenenud, eriti Valma piirkonnas.

Eesmärgid aastaks 2018: Viiratsi vallas on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks, mille tulemusena on suurenenud valla elanike tööhõive.

 Tegevused/Lahendused

 Ettevõtlust soosiv asjaajamine ning potentsiaalsete ettevõtjatega koostöös ettevõtlusalade ettevalmistamine.  Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga koostöö tõhustamine ja edasiarendamine tööjõu kvaliteedi tõstmiseks.  Leida võimalusi Vanasauna (Valma) detailplaneeringu elluviimiseks.  Ettevõtluse arenguks vajaliku infrastruktuuri rajamine ja korrashoid.  Viiratsi Tehnoküla arendusvõimaluste tutvustamine.  Iva tee äärde tehnoküla rajamise toetamine.  Turismi- ja puhkemajandusvaldkonna ettevõtluse arengu toetamine (vaatamisväärsuste kaardistamine, korrastamine ja tähistamine, läbimõeldud viidastus süsteem).  Võrtsjärve piirkonna ja Tänassilma jõe miljööväärtusliku ala korrastamine ja turismipotentsiaali kasutamine ning propageerimine. 9. Valma rannapromenaadi, üldkasutatava puhkesadama ja ujumiskoha rajamine.

8. MITTETULUNDUSÜHINGUD ja KÜLALIIKUMINE

8.1 MITTETULUNDUSÜHINGUD

 Arengu lähtekohad

Viiratsi vallas tegutsevad mittetulundusühingud on enamasti majanduslikult nõrgad ja sõltuvad paljuski oma tegevuses valla toetusest ning projektipõhistest vahenditest. Projektipõhine rahastus seab ohtu tegevuse järjepidevuse ning mittetulundusühingute poolt seatud eesmärkide saavutamise.

Eesmärk aastaks 2018: Valla mittetulundusühingute tegevus on järjepidev ning toimib kolme sektori omavaheline tulemuslik koostöö. Mittetulundusühingud osutavad piirkonniti ja valdkonniti elanikele, ettevõtjatele ja omavalitsusele lepingute alusel mitmesuguseid teenuseid.

 Tegevused/Lahendused

1. Mittetulundusühingute tegevuse toetamine. 2. Mittetulundusühingute suutlikkuse tõstmine erinevate teenuste osutamiseks piirkondades. 3. Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühingu ruumiprobleemi lahendamine. 4. „Alt-üles“ suunalise initsiatiivi toetamine ja motiveerimine ning ühistegevuse arengu toetamine.

8.2 KÜLALIIKUMINE

 Arengu lähtekohad

Viiratsi valla külad on väga erinevad oma elanike arvu, vanuselise koosseisu, põliselanike osakaalu, majapidamiste paiknemise, looduslike olude, infrastruktuuri, ettevõtlusaktiivsuse ja geograafilise paiknemise osas. Need tegurid mõjutavad otseselt külakogukonna aktiivsust ja koostöötahet. Paljud vallaelanikud töötavad Viljandi linnas või mujal nii kodu- kui välismaal, mis põhjustab elu- ja töövõimelise elanikonna vähest osavõttu kohaliku elu edendamisest. Vallas töötab neli vallaelanike teenindamiseks mõeldud keskust: Valma infopunkt, Tänassilma Rahvamaja, Uusna Külamaja ja Viiratsi Rahvamaja. 2010. a valmis MTÜ Uusna Külamaja eestvedamisel ja valla kaasabil multifunktsionaalne spordiväljak Uusna Külamaja juures.

Eesmärk aastaks 2018: Aktiivse külaliikumise tulemusena on vallas arenenud koostegutsemise ja kooskäimise traditsioon, välja on kujunenud tõhusalt toimiv sotsiaalsete suhete süsteem ning kasvanud on inimeste osalussoov ja vastutustunne kohaliku arengu suhtes. Küladevahelises koostöös kasvab kogukonna ühtsus. Vabaaja veetmise keskused on heas korras ja kasutatavad paljude erinevate ürituste läbiviimiseks. Hoitakse külade loodus- ja ehituspärandit ning on parandatud külade välisilmet.

 Tegevused/Lahendused

 Külavanematel leida enda kõrvale aktiivsed abilised ja ressursi olemasolul toetada seltside ja ühingute moodustamist.  Külaseltside tegevuse eesmärgistamine ning külade arengukavade koostamine. Külamajade ja rahvamajade tõhusam koostöö külavanematega tegevuste planeerimisel ja vajaduste väljaselgitamisel.  Toetada külade arengukavades planeeritud külaplatside, mänguväljakute ja külaelanike kokkusaamiskohtade rajamist kohalike elanike initsiatiivil.  Külaliikumise info pidev kajastamine valla kodulehel jm infokandjates.  Külade pidev heakorrastamine.