Viiratsi Valla Arengukava
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
LISA Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 65 VIIRATSI VALLA ARENGUKAVA 2011-2018 Viiratsi 2012 SISUKORD KASUTATUD PÕHIMÕISTED ........................................................................ 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 6 KOKKUVÕTE EELNEVA PERIOODI ARENGUKAVA TÄITMISEST.............7 VIIRATSI VALD 2011: HETKEOLUKORD.......................................................8 VISIOON ........................................................................................................ 23 STRATEEGILISED EESMÄRGID ................................................................. 24 TEGEVUSVALDKONNAD ............................................................................ 25 1. JUHTIMINE JA HALDUSSTRUKTUUR.......................................... 25 2. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID .................................................... 26 2.1 SOTSIAALHOOLEKANNE......................................................................................................26 2.2 TERVISHOID...........................................................................................................................28 3. TURVALISUS ..................................................................................... 29 4. KULTUUR, HARIDUS, SPORT JA NOORSOOTÖÖ ........................ 30 4.1 KULTUUR................................................................................................................................30 4.2 HARIDUS.................................................................................................................................30 4.3 SPORT......................................................................................................................................31 4.4 NOORSOOTÖÖ.......................................................................................................................32 5. VALLA ELUKESKKOND .................................................................. 33 5.1 HALJASTUS ja HEAKORD......................................................................................................33 5.2 JÄÄTMEMAJANDUS ..............................................................................................................33 5.3 VESI JA KANALISATSIOON...................................................................................................34 6. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID ............................................. 35 6.1 KÜTTE- JA SOOJAMAJANDUS............................................................................................. 35 6.2 TEED JA TRANSPORT .......................................................................................................... 35 6.3 ELEKTER JA SIDE................................................................................................................. 36 6.4 PLANEERIMINE.....................................................................................................................36 7. ETTEVÕTLUS .................................................................................... 38 8. MITTETULUNDUSÜHINGUD JA KÜLALIIKUMINE .................... 39 8.1 MITTETULUNDUSÜHINGUD.............................................................................................. 39 8.2 KÜLALIIKUMINE.................................................................................................................. 39 KASUTATUD PÕHIMÕISTED Eesmärk on visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Võib eristada pea- ja alaeesmärki. Investeering on kulutus, mida tehakse püsivääruste loomiseks, eesmärgiga kasutada neid arenguprotsessis pikema aja vältel. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorgan. Tal on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Strateegia on tegevusprogramm, mis lähtub omavalitsuse rollist ja määrab tema pikaajalised eesmärgid, määratleb eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid ning annab omavalitsusele ühtse eesmärgistatud tegevussuuna. Strateegiline planeerimine on süstemaatiline arendustegevusi integreeriv samm-sammuline protsess arengueesmärkide ja -prioriteetide, nende saavutamise teede ja tegevuskava sõnastamiseks. Strateegiline plaan loob konteksti ning annab suunad ja juhised detailsemaks planeerimiseks ja administratiivsete otsuste langetamiseks. Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Tegevuskava on loend konkreetsetest tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on omavalitsuse visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arenguvajadusi, strateegiat ja kavandatud tegevusprioriteete eesmärkide saavutamiseks. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Selle üheks olulisemaks ülesandeks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Kehtestatud üldplaneering on detailplaneeringute ning hajaasustuse maakorralduse alus. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu ülesanded on planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala piiritlemine, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, Visioon on tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. SISSEJUHATUS Vajadus ja eesmärk Käesolev arengukava on Viiratsi valla arengu aluseks olev tegevusplaan aastateks 2012-2018. Arengukava uuendamine algatati vallavolikogu 2010. aasta 30. septembri otsusega ning see lähtus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevatest nõuetest. Eelnevalt kehtis Viiratsi vallas aastateks 2011-2016 koostatud arengukava. Arengukava on Viiratsi valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks ajavahemikuks. Arengukava on vallavalitsusele töövahend, millest lähtutakse tegevuste planeerimisel. Koostamine Käesolev arengukava on perioodi 2011-2016 uuendatud ja kaasajastatud versioon. Arengukava uuendamisel tugineti strateegiliste arengudokumentide analüüsile ning volikogu komisjonide aruteludele. Arengukava koosneb kolmest osast: 1) Viiratsi valla üldiseloomustus, kus kirjeldatakse põhjalikult valla olukorda 2011. aasta detsembri seisuga olulisemate eluvaldkondade lõikes. 2) Visioon, strateegilised eesmärgid ja tegevusvaldkondade arengueesmärgid lähtuvalt hetkeolukorra vajadustest ja probleemidest; 3) Tegevuskava, kus on välja toodud vastutaja, võimalikud rahalised allikad ja võimaluse korral ka hinnangulised maksumused aastate lõikes; Alates 2013. aastast on arengukavaga seotud Viiratsi valla eelarvestrateegia. Edasiarendamine ja elluviimine Arengukava muudetakse valla põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Kava uuendamise vajadust ja elluviimise edukust hindab volikogu regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas, hiljemalt 1. oktoobriks. 6 KOKKUVÕTE EELNEVA PERIOODI (2008-2013) ARENGUKAVA TÄITMISEST Viiratsi valla arengukava 2008-2013 investeeringute osa täideti aastatel 2008-2010 järgnevalt: 1. Rekonstrueeriti Kalmetu Põhikool. Lisaks koolile said uued ruumid Tänassilma raamatukogu ja avatud Uusna Lasteaia „Tõruke“ Kalmetu lasteaiarühm. 2. Rajati vee- ja kanalisatsioonitrass Viljandi (Kösti) - Vana-Võidu, mille tulemusena said Vana- Võidu elanikud euronõuetele vastava joogivee ning heitvesi puhastatakse Viljandi linna kaasaegses süsteemis. 3. Koostöös ühiskondlike organisatsioonidega valmisid Viiratsi alevikus laululava, Uusnas multifunktsionaalne spordiväljak ning puhastati