Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 5 (217) MAI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: XXV Abiturientidele kõlas viimane päevade KAVA koolikell

Teisipäeval, 29. mail 18.00 – Aave- 26. aprillil kõlas Väike-Maarja gümnaa- Maarjas ja laulsid hüvastijätulaulu. re külakonverents Põllu talus Rein Mitti siumis abiturientidele viimane kooli- Vallavalitsus soovib lõpetajatele pere haljasalal. kell. head “põrumist” eksamitel ja edaspi- Meenutame küla ja mõisa ajalugu, Viimase koolikella päeval külasta- diseks kõrge kaarega lendu, mis lõpuks lähemat ja kaugemat minevikku. Räägi- sid gümnaasiumi 12. klassi lõpetajad ikka kodukanti tagasi tooks. me tänasest päevast ja arutleme koos paljusid armsaks saanud paiku Väike- vallajuhtidega külaelu kestmise üle. Kontserdiga esinevad laulu- ja tantsumemmed. Oodatud on kõik Aa- vere küla praegused ja endised elani- kud ning huvilised laiemaltki!

Neljapäeval, 31. mail 18.00 Orgu- se külakonverents Veljo Proosa pere haljasalal Lilleorul. Meenutame küla ajalugu, räägime tänasest päevast ja arutleme koos vallajuhtidega külaelu Pool tornikiivrist on paigale saanud. Foto: Ilve Tobreluts kestmise üle. Kontserdiga esineb MTÜ Maarjakelluke. Oodatud on kõik Orgu- Kiriku tornikiiver kaunistab taas se küla praegused ja endised elanikud ning huvilised laiemaltki! Väike-Maarja siluetti Reedel, 1. juunil Väike-Maarjas 17.00 Maie Lepiku kunstiringide näi- Ma laotan oma käed eurot. Suurim rahastajad olid kultuu- tuse avamine rahvamaja jalutussaalis. laiali sinu poole, riministeerium ja pühakodade prog- Abiturientide hüvastijätulaul kõlab vallamaja koridoris. Foto Ilve Tobreluts 18.00 lemmikloomade näitus rahva- mu hing himustab ramm, aga oma panuse andsid ka vaba- maja taga platsil. su järele nagu tahtlikud annetajad. Palju tänu kõigile ne võistluspaigas alates kella 12.00st. 100” meenemünti 20.00 A. Kitzbergi näitemäng „Pila- janunev maa. toetajatele! Publikule rahvaliku võistlusena paadi- * põllumeeste seltsi loterii testament” Väike-Maarja rahva- Psalmid 143:6 Väike-Maarja koguduse juhatus ja ralli. * Härmalõnga õnneloos maja näiteringi esituses (lavastaja Tiit õpetaja Enn Salveste on tornikiivri 15.30 vallavalitsuse ja -volikogu * kodukandi teemaline ristsõna Alte) rahvamaja saalis. 16. mai oli Väike-Maarjas ajalooli- taastamisse väga palju panustanud esindajate kohtumine vallarahvaga * naisseltsi kohvik selt väga oluline päev. 2010. aasta au- – aega, energiat, tahtmist, hingejõu- peoplatsil * tasuta raamatute laat rahvamaja Laupäeval, 2. juunil 2012 Väike- gustitormis murdunud kiriku tornikiiver du. Augustitormist möödus üks aasta, 16.30 kogunemine rongkäiguks rah- saalis Maarjas ja Ebaveres sai taas paika. üheksa kuud ja kaheksa tegevusrohket vamaja ette * näitus “Vabaduse kullavoorid” 9.00 pasunapoiste tervitusmängud Hommikust peale käis kiriku ümb- päeva ning kogudus saab koos kõigi 17.00 rongkäik suundub Ebaverre Väike-Maarja muuseumis Väike-Maarja eri paigus ruses vilgas tegevus. Suure kraanaga väikemaarjalastega suure õnnestumise 18.00 kontsert vabaõhu- * ja palju, palju muud huvitavat 10.00 XXV Pandivere päeva pidulik tõsteti üles kaks umbes 14 meetri kõr- üle rõõmu tunda. Väike-Maarja kirikul laval. Valla küladevaheliste võistluste avamine peoplatsil, sümboolne seltsi- gust tornikiivri osa. Hommikupoolikul on taas torn, mis oma pliiatsterava ti- autasustamine Rahvamaja saalis näidatakse kõigi maja nurgakivipanek paigaldati tornikiivri keskmine osa, puga kaugele silma paistab! 20.00-23.00 tantsuõhtu koos an- varasemate Pandivere päevade fotosid. 10.30 küladevahelised võistlused õhtupoolikul tööd jätkusid ja paika sai Tööd kirikutornis aga jätkuvad ja sambliga Rock Hotel Ebaveres. Pilet 3 köieveos ja viltsaapaviskamises peop- ka torni tipuosa. Kell oli 17.07 kui kaks kestavad kuni juunikuu lõpuni. eurot, kõik piletid osalevad loosimisel. Päeva juhivad Kalev Pärtelpoeg ja latsil tornikiivri eraldi paigaldatud osa torni- 1. juulil kell 16.00 on kõik oodatud Palju loosivõite! Kaidu Tiirik, naisekandmisvõistlust 12.00 paariskorvpallivõistlus spor- tipuks ühildusid. EELK Väike-Maarja kiriku tornikiivri 23.00-01.00 disko Ebaveres. DJ Lembitu Kuuse. dihoones Palju rahvast oli seda olulist sünd- pühitsemise TÄNUJUMALATEENIS- Lauri Hermann raadiost Elmar 12.00 laste asfaldijoonistuste võist- must uudistama tulnud. See oli rõõmu- TUSELE. Tänujumalateenistusele NB! lus rahvamaja kõrval päev kõigile! järgneb kell 18.00 heategevuslik Lisaks: Buss väljub Väike-Maarjast Ebaver- 12.30 Väike-Maarja muusikakooli Tornikiivri taastamistööde teostaja kontsert. Esineb BONZO. * laat, kontserdid re kell 17.30 ja 19.30, kontsert rahvamaja saalis oli Rändmeister OÜ – juhataja Juhan Vastastikuses austuses jõudke üksteisest * batuut, skyjump Ebaverest tagasi Väike-Maarjasse 13.00 naisekandmisvõistlused rah- Kilumets ja tublid töömehed, insene- ette. (Pauluse kiri roomlastele 12:10) * sepatöö näitus ja Ermo Loodi vä- kell 23.00 va maja taga platsil. Kavas on võistlu- rid ning ehituskonstruktor Ain Pihl ja Lugupidamisega lisepikoda sed võistkondlikus naisekandmises, restauraator Viktor Erm. Tänu nende * võimalus vermida “Seltsimaja – vabastiilis ja sprindis. Registreerimi- meeste töökusele, täpsusele ja oskus- Heli-Liivia Komp tele jõuti tornikiivri taastamiseni. koguduse juhatuse esimees Projekti kogumaksumus oli 122 485

Tormituultes murdunud kirikutorn kõrgub taas Väike-Maarja kohal. Foto: Ilve Tobreluts Beebide pidu Väike-Maarja rahvamajas 12. mail. Foto: Kalev Pärtelpoeg 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Vallavanema kuu

Mõtteid mais

Hea vallakodanik. Oleme lume alt aasta algusest ning mitmed teised et- väljasulanud prahi talgupäevadel või tevõtted laiendavad oma tootmist. muul ajal ära koristanud, luues ühes- Üks olulisem küsimus aprillis oli koos esteetiliselt kaunima valla. Kui seotud OÜ Pandivere Vesi investee- me kõik kasvõi natukene koos panus- ringutega. OÜ Pandivere Vesi on lõpe- tame, siis on võimalik saavutada häid tanud Ühtekuuluvusfondi abiga 2011. tulemusi. Omavalitsus panustab valla kevadel ühisvee- ja kanalisatsiooni- keskkonnakaitse kuludesse 2012. aastal võrkude renoveerimise I etapi, mille 173 000 eurot, millest kulud heakorrale kogumaksumus oli ligikaudu 1 miljon on ligikaudu 43 000 eurot. Kuid see on eurot. See oli siiski kordades odavam, ainult väike osa kogu meie valla väl- kui näitasid esialgsed kalkulatsioo- janägemisest. Kui sellele lisada kõigi nid 2008. aastal. Tänu sellele on OÜ-l tublide inimeste poolt heakorrale ku- Pandivere Vesi võimalus teostada järg- lutatud töötunnid ja korrutada need mine etapp parendamaks meie vallas näiteks keskmise töötasuga, siis see puhta vee ja reoveekogumisteenuse summa on kümnetes kordades suurem. kvaliteeti. OÜ Pandivere Vesi koostaski Seega, tänud kõigile, kes meie puhta- projekti ja esitas selle Keskkonnainves- male „näole“ kaasa aitavad. teeringute Keskusele, kellelt saadi po- Väike-Maarja vallavalitsus on teos- sitiivne rahastusotsus. Kuulutati välja tab koostöös Töötukassa Väike-Maar- vähempakkumised. Nende seast valiti ja osakonnaga pidevalt seiret valla välja soodsaimad pakkujad. Laekunud töötute arvu üle. Lääne-Virumaal oli vähempakkumiste summa oli kokku ca 2012. aasta märtsi lõpu seisuga töö- 2,5 miljonit eurot. Antud projekt sisal- tuna arvel 2 214 inimest. Neist enam dab Simuna, Triigi, Ebavere, Müüriku kui pooled (1 175 inimest) on töötuna veevarustus- ja kanalisatsioonisüstee- arvel olnud alla poole aasta, aasta ja mide ning Vao külas asuva reoveepu- enam on olnud töötuna arvel 26 % ehk hastusjaama rekonstrueerimist. Samal 571 inimest. Kui vaadata tegevusalade ajal esitas AS Vireen vallavolikogule et- kaupa, siis enim töötuid oli ehituse ja tepaneku suunata Väike-Maarja aleviku Vallavanem Indrek Kesküla koos Ida-Viru omavalitsusjuhtidega Bandwageni roomikmasinas. Foto: Kaarel Moisa klienditeeninduse valdkondades. Väi- piirkonna reoveed hoopis AS-le Vireen, ke-Maarja vallas oli märtsi lõpus töötu- kes hakkaks nende puhastamise eest venitamine ei olnuks kasulik ei AS-le osaleda metsatulekahju likvideerimise vastav detailplaneering ning loodan, et na arvel 205 inimest ning aprilli lõpus tasu võtma. Sama ettepaneku oli tei- Vireen ega ka OÜ-le Pandivere Vesi. õppusel Viru-Nigulas. Meeldiv oli näha, keskvalitsus leiab vahendid selle alusel on see arv kahanenud 190 inimeseni. nud Väike-Maarja vald 2008. aastal AS- Väike-Maarja vallavalitsus analüüsis nii kuidas Päästeamet on suurendanud vastavad ruumid ka välja ehitada, sest Kui tuletada meelde kahe aasta tagust le Vireen, kuid siis ei pidanud AS Vireen AS-i Vireen ettepanekut kui kuulas OÜ kriisisituatsioonide lahendamise või- see tõstab meie kõigi turvalisust. aega ehk 2010. aasta märtsikuud, siis seda perspektiivseks. Vallavalitsusel oli Pandivere Vesi seisukohti. Vallavalitsus mekust. Õppusele olid kaasatud Ida- ja Väike-Maarja kiriku tornikiivri sõres- on põhjust rõõmu tunda, sest siis oli vaja langetada otsus, kas Väike-Maarja leidis, et on mõistlik toetada senist Lääne-Virumaa omavalitsuste kriisi- tik on tänu riigi keskvalitsusele, kiriku- vastav arv 311. Selle heameele põhjus- piirkonna elanikele on soodsam ka- OÜ Pandivere Vesi poolt valitud tege- komisjonide liikmed. Kuid ükskõik kui kogudusele ja paljudele annetajatele tajaks on meie vallas olevad ettevõt- sutada teenust AS-is Vireen või reno- vuskava ja läbiviidud hanketulemuste palju me ka ei treeniks või kui hea ei jõudnud tagasi oma loomulikule ko- ted, kes on majanduslanguse edukalt veerida Vao biopuhasti. Selleks palus alusel on otstarbekas teostada rekonst- oleks päästevõimekus, on ikkagi parim hale. Seega on paljud abikäed aidanud üle elanud ning suutnud teha uusi Väike-Maarja vallavalitsus AS-lt Vireen rueerimine summas 2,5 miljonit eurot. kui selliste kriiside lahendamise vaja- likvideerida 2010. aasta augustitormi investeeringuid ja luua uusi töökohti. avaldada pakutava teenuse hind ja ga- Samale otsusele jõudis volikogu ma- dus läheneks nullile. Sellele saame me tagajärje ja taastanud kauni arhitek- Vallavalitsuse istungitel on välja antud rantiid, et see hind kehtiks pika perioo- janduskomisjon ja sellest informeeriti mingil määral kõik ise kaasa aidata ja tuurisümboli. Isiklikult loodan, et sellel mitmeid uusi ehituslube, mille taga on di vältel. Neid andmeid kahjuks ei saa- ka vallavolikogu. Loomulikult toovad läbi mõelda, kas meie suitsuandur või aastal on „Kevadtorm“ meie piirkonnas olulised investeeringud 2012. aastal. detud. AS Vireen soovis omakorda, et uued investeeringud kaasa mõningase tulekustuti on töökorras. Väike-Maarja ainuke torm, mis ületab uudistekün- Näiteks on AS Baltic Agro ehitamas uut OÜ Pandivere Vesi tooks välja kui suur hinnatõusu, mis võib olla 2013. aastal alevikus Tagaküla tee 1 kinnistule võib nise. Siiski soovitan kõigil üle vaadata vilja punker-ladu, OÜ Pandivere L.T. on on OÜ-s Pandivere Vesi reoveepuhas- suurusjärgus 20-25%. Seega tasub iga- kerkida varsti uus multifunktsionaalne oma hoonete kindlustuslepingud, sest ehitamas välja uut koerasööda paken- tamise omahind. Vastavad andmed on ühel oma veesüsteemid üle vaadata ja hoone, kus on võimalus ühe katuse alla ennetusmeetmed on vahel kõige tõhu- damisliini (seal on ka võimalus osta OÜ Pandivere Vesi kaitsnud ärisaladu- veeressursse mõistlikult kasutada. viia nii kohalik päästekomando, kons- samad. koeratoitu), rekonstrueeritavad Kaarma sega. Mingil määral surnud ring. Samas Möödunud kuul oli mul koos abi- taablipunkt kui ka kiirabiteenusele va- kanalad alustavad tõenäoliselt 2013. oli vaja otsus langetada, sest sellega vallavanem Kaarel Moisaga võimalus jalikud ruumid. Hetkel on koostamisel Indrek Kesküla

miseks korraldatud jäätmeveoga suve- Vallavalitsuse materjalid perioodiks ajavahemikul 02.05.2012- 31.10.2015 kahele taotlejale.

Puurkaevude rajamise toetus Imukvere küla Käruveski pumbajaam ja lao püstitamiseks aadressil Ebavere Seisukoht AS-i Vireen ettepane- Seisukoht vee erikasutusloa taot- - Eraldati puurkaevu rajamise toe- sihtotstarbeks tootmismaa, pindalaks küla Hoidla; kule lusele tust kolmele taotlejale kokku summas 107 m² ja kinnitati erastatava maa mak- - AS Vireen on teinud vallale ettepa- - Nõustuti Vao Soojatarbijate Ühis- 3000 eurot. sustamishind. Väljastati kasutusluba: neku korraldada tulevikus Väike-Maar- tule vee erikasutusloa andmisega - AS-le Vireen puurkaevu ja veeto- ja reoveepuhastisse kogutava reovee viieks aastaks. Maaküsimused Määrati projekteerimistingimu- rustiku kasutamiseks asukohaga Eba- puhastamine AS Vireen uues puhastis. - Kinnitati kohaliku tee alusest sed: vere küla Andimäe 2 ja Andimäe 6. Otsustati mitte toetada AS-i Vireen et- Info maast munitsipaalomandisse taotle- - Eesti Energia Võrguehitus AS-le tepanekut. Keskkonnanõunik Leie Nõmmiste: miseks kahe katastriüksuse moodus- elektripaigaldise rekonstrueerimise Tänavavalgustuse väljalülitamine OÜ Flex Heat Eesti sai Keskkonna- tamine järgmiselt: katastriüksus koha- projekteerimiseks Väike-Maarja ale- - otsustati lülitada ajavahemikul Väike-Maarja veemajanduspro- ameti Viru regioonilt loa lihakondi- aadressiga Pudivere küla Pudivere sise- vikus, elektripaigaldise ehitusprojekti 02.05.-20.08.2012 välja vallavalitsuse jekti II etapp jahu katsepõletamiseks. Katsetused tee, pindalaga 0,36 ha ja katastriüksus koostamiseks Ebavere, ja hallatav tänavavalgustus, v.a Väike- - Otsustati toetada OÜ Pandivere viiakse läbi ettevõttele Ebavere kü- koha-aadressiga Pudivere küla Pudive- külas ning Simuna alevikus. Maarja aleviku keskväljak ja Pikk tänav. Vesi ettepanekut minna veemajandus- las kuuluvas käitises. Liha-kondija- re sisetee, pindalaga 0,03 ha, määrati - tuuliku ehitusprojekti koostami- projekti II etapiga edasi. hu katsepõletamine viiakse läbi kahe moodustatavate katastriüksuste siht- seks aadressil Pandivere küla Kaivere ja Sotsiaaltoetuste eraldamine kuu jooksul alates 24. aprillist 2012 otstarbeks transpordimaa ja kinnitati aadressil Määri küla Rõnga. - Nõustuti täiendava sotsiaaltoe- Avaliku ürituse luba ning katsetuste maksimaalne kes- maa maksustamishind. tuse maksmisega eelarve vahenditest - Otsustati lubada FIE-l Meelis Kern tus ei tohi ületada kahte nädalat. - Nõustuti Imukvere külas maa ostu- Anti kirjalik nõusolek: seitsmele taotlejale kokku summas 640 korraldada Kevadlaat Väike-Maar- Liha-kondijahu saadakse ASlt Vi- eesõigusega erastamisega vastavalt ka- - abihoone püstitamiseks aadressil eurot. ja Rahvamaja juures asuval maa-alal reen. Seda lisatakse puidule 2-30 tastriüksuste plaanidele hoonete oma- Käru küla Lepikumetsa; - Nõustuti lasteaia toiduraha kuni 13.05.2012. % puidu kuivaine massist, sõltu- nikule OÜ-le Simuna Ivax, moodustati - üksikelamu tehnosüsteemi muut- 1,02 eurot päeva ja kohamaksu 12,14 valt põletusseadme põlemisprot- katastriüksus pindalaga 12,08 ha, ko- miseks aadressil Pandivere küla Kaive- eurot kuus kompenseerimisega ka- Kiiruse piirang sessi juhtimise võimalikkusest. ha-aadressiga Imukvere küla Käruveski, re. hele valla lapsele perioodil 01.04.- - Nõustuti liikluskiiruse piiramisega Veterinaar- ja Toiduameti nõuetele vas- sihtotstarbega maatulundusmaa 80%, 30.06.2012. 30 km/h Nadalama teel. tav seadmestik on paigaldatud ja töö- tootmismaa 10% ja veekogude maa Väljastati ehitusluba: valmis. Veterinaar- ja Toiduamet kaasa- 10% ning katastriüksus pindalaga 2,58 - AS-le Gaasienergia gaasijaotusto- Hooldajatoetuse maksmine Hanked takse ka katsete läbiviimisse. Mõõtmi- ha, koha-aadressiga Imukvere küla Kä- rustiku rajamiseks asukohaga Ebavere - Nõustuti hooldajatoetuse maks- - Kuulutati välja lihtmenetlusega sed teostatakse Keskkonnauuringute ruveski, sihtotstarbega veekogude maa ja Ärina küla; misega ühele taotlejale perioodil hange „Kaltsiumkloriidi tarne (30 ton- Keskuse poolt maksimaalse võimaliku 70% ja maatulundusmaa 30% ja kinni- - üksikelamu laiendamiseks ja re- 01.05.2012-30.09.2014 summas 50 eu- ni)“; liha-kondijahu kontsentratsiooniga. tati erastatava maa maksustamishind. konstrueerimiseks aadressil Kiltsi ale- rot kuus. - Kuulutati välja lihtmenetlusega Liha-kondijahu kogus, mida katsetuste - Nõustuti Imukvere külas maa ostu- vik Liiduri tn 16; hange „Väike-Maarja lasteaia sisehoovi läbiviimisel kasutatakse, ei tohi ületa- eesõigusega erastamisega vastavalt ka- - AS-le Kaarma KT parkla rekonst- Sotsiaaltoetuse eraldamisest kõnnitee rekonstrueerimine“. da 50 tonni. tastriüksuse plaanile hoone omanikule rueerimiseks aadressil Ebavere küla keeldumine OÜ-le Simuna Ivax, määrati moodus- Kaarma tankla; Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- Korraldatud jäätmeveo küsimused tatava katastriüksuse koha-aadressiks - AS-le Baltic Agro teravilja punker- damisega ühele isikule. - Anti nõusolek perioodiliseks liitu- Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Volikogu Vallas töötab uus ehitusnõunik materjalid Alates 2. maist Seni töötas ta ehitusinsenerina OÜs töötab Väike- Celander Ehitus. 26. aprilli volikogus arutatust Maarja val- Kristiine enda sõnul on ta positiivse Istungist võttis osa 14 volikogu liiget lavalitsuses ellusuhtumisega, korrektne ja kohuse- ehitusnõuni- tundlik, omandab kiiresti tööks vajalik- Maanteeameti liiklusregistri Rakvere büroo teostab 1. Maa munitsipaalomandisse kuna Kristii- ke teadmisi-oskusi ning on hea mees- erandkorras mopeedide registreerimiseelset ülevaa- taotlemine ne Adamson konnatöötaja. tust järgnevates Lääne-Virumaa keskustes. Ette kandis maanõunik Diana Seep- (tel 329 5768, Valla senine ehitus- ja planeerimis- ter. 524 9112, e- osakonna juhataja Kadri Kopso jätkab TAPA (vallavalitsus, Tapa, Pikk tn 15) – 24. mai, kell 14.00-19.00 Osustati taotleda munitsipaal- post: kristiine. taluperenaisena ning pühendub täie- VÄIKE-MAARJA (vallavalitsus, Väike- Maarja, Pikk tn 7) – omandisse Ebavere külas asuv pääste- adamson@v- likult pereettevõttele Kaarli talu, mille 29. mai, kell 14.00-19.00 depoo teenindamiseks vajalik maa. maarja.ee), kes valiti välja konkursil tegevusalaks on täisterajahude ja -hel- osalenud seitsme kandidaadi seast. veste ning külmpressõlide tootmine ja KUNDA (Kunda noortemaja, Kunda Koidu 13) – 31. mai, kell 2. Väike-Maarja Vallavolikogu Siit kandist pärit Kristiine Adamson nendest toodete valmistamine. 14.00-19.00 26.05.2011 otsuse nr 35 muutmine on lõpetanud 2006. a Tallinna Tehnika- Planeerimisalaste küsimustega te- Ette kandis maanõunik Diana Seep- kõrgkooli ehituse erialal. Õpingute käi- geleb vallas edaspidi maanõunik Diana Lisainformatsioon: ter. gus õppis ta ühe aasta ka vahetusüli- Seepter (tel 329 5755, e-post: diana. telefonil – 5326 8132 ja Otsustati muuta vallavolikogu õpilasena Turun Ammattikorkeakoulus [email protected]). Maanteeameti kodulehel http://www.mnt.ee/ 26.05.2011 otsuse nr 35 punkti 1 ja Soomes. sõnastada see järgmiselt: „Taotleda munitsipaalomandisse kohaliku oma- valitsuse ülesannete täitmiseks ja valla Maanteeamet teostab suuremates maakonnakeskustes mopeedide elanike vaba aja veetmise mitmekesis- tamiseks vajalik maa“. registreerimiseelset ülevaatust Alates möödunud aasta 1. juulist muu- hul on ülevaatuse käigus vaja esitada www.mnt.ee/index.php?id=17839 Mopeed on kahe- või kolmerattaline 3. Väike-Maarja valla esindaja tus kohustuslikuks teeliikluses osale- sõiduki seadusliku omandamise kohta Enne registreerimiseelset ülevaatust mootorsõiduk, mille valmistajakiirus määramine piirkondliku sotsiaalt- va mopeedi registreerimine liiklusre- seletuskiri. Lihtsustatud korras regist- palume maksta ära toiminguks vajalik on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri ranspordi ühiskoosolekule gistris. Kuna koos nõudega rakendati reerimine on võimalik üksnes enne 1. riigilõiv ning võtta kaasa maksetõend. tunnis ja mille töömaht sädesüütega Vallavanem Indrek Kesküla andis üleminekuajaks üks aasta, tähendab juulit 2012. Mopeedi saab registreeri- Mopeedi registreerimise eest tasutakse sisepõlemismootori korral ei ületa 50 ülevaate sotsiaaltranspordi toimimi- see, et teeliikluses osalevad mopeedid miseelseks ülevaatuseks esitada alaea- riigilõivu 9,58 eurot. Mopeedi registree- kuupsentimeetrit või muu sisepõlemis- sest. Sotsiaaltranspordi teenuse ühist peavad olema registreeritud käesoleva line isik, kuid registreerimistoimingut rimismärgi väljastamise eest tasutakse mootori korral suurim kasulik võimsus korraldamist omavalitsuste haldus- aasta 1. juuliks. taotleda saab üksnes täiskasvanu. riigilõivu 6,39 eurot. Kokku on vaja ta- ei ületa nelja kilovatti või mille suurim territooriumil reguleeritakse koostöö- Mopeedi registreerimisel tuleb see Kuna mopeedi transportimine lä- suda Rahandusministeeriumi kontole püsi-nimivõimsus elektrimootori korral lepinguga. Omavalitsused annavad eelnevalt ette näidata liiklusregistri himasse liiklusregistri büroosse võib riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja VIROLile volitused enda esindamiseks büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab regioonikeskustest kaugel elavatel on võimalik leida Maanteeameti kodu- kilovatti. ühistegevust puudutavates küsimus- mopeed olema komplektne ning sõidu- isikutel osutuda keeruliseks ning mo- lehelt: http://www.mnt.ee/?id=10665 Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tes suhetes operaatorteenuse osuta- kõlbulik. Registreerimiseks tuleb kaasa peediga pikkade vahemaade läbimi- Alates 1. juulist 2012 peab mopeed tingimustele vastavat kerget neljaratta- ja, vedajate, avalikkuse jt. asjaomaste võtta kõik mopeediga seonduvad do- ne maanteel on võrdlemisi ohtlik, siis olema kehtestatud korras registreeri- list mootorsõidukit, mille tühimass ei partneritega. Ühistegevust juhtivat kumendid. Kasutusel olnud mopeedid, toob Maanteeamet mopeedide regist- tud ning sellel peavad olema riiklikud ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise organit nimetatakse ühiskoosolekuks. millel puuduvad sõiduki maaletoomise reerimiseelse ülevaatuse klientidele registreerimismärgid. Kuna uue liiklus- kerge elektrisõiduki korral ei arvestata Ühiskoosoleku pädevuses on teenuste ja tollivormistuse lõpetamist tõenda- lähemale ning külastab eelnevalt koos- seaduse kohaselt on mopeed mootor- akude massi tühimassi hulka. hanketulemuste kinnitamine, teenuste vad dokumendid ja/või sõiduki seadus- tatud graafi ku alusel maakondade suu- sõiduk, siis peavad mopeedid vastama osutamist puudutavate muudatuset- likku omandamist ja valdamist tõendav remaid keskusi. Täpsema info asukoh- kehtestatud tehnonõuetele. Ühtlasi tepanekute kooskõlastamine, projekti dokument, registreeritakse omaniku tade, kuupäevade ja kellaaegade osas laieneb mopeedidele ka kohustuslik tulemuslikkuse hindamine, suuniste kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel ju- leiab Maanteeameti kodulehelt: http:// liikluskindlustus. andmine sotsiaaltranspordisüsteemi ja selles osalevate osapoolte (pooled, operaatorteenuse osutaja, vedaja) töö Kaitseliit kutsub panustama piirkonna noorkotkaste paremaks korraldamiseks või tulemus- Pandivere päeva likkuse tõstmiseks, sotsiaaltranspordi- matkatarvete ja varustuse soetamise heaks süsteemi arendamiseks esitatud ette- korraldustoim- panekute või selle toimivuse kohta esi- Kaitseliidu Viru maleva juhatus on seni sellise matkavarustuse soetamine ak- set abi. tatud kaebuste arutamine, käesoleva noori toetanud. 2011. aasta juhatuse tiivsematele kotkastele pigem soodus- Kuna tegemist on ikkagi heatege- kond kaasab lepingu muutmine, uute poolte liitumi- koosoleku otsuse põhjal maleva oma- tab üleminekut,“ selgitas malevapealik vusüritusega, siis toetuse suurus pole se heakskiitmine ja ühistegevuse lõpe- tulust: varustati 17 kotkast (9 poissi kapten Luhaväli. määrav, ka 10,00 ja 25,00 moodustavad abilisi! tamine. Ühiskoosolekul osalevad sõna- Rakvere kompanii piirkonna salgast ja „Lisaks sellele aitab noortel vä- kokkuvõttes suure summa. Loodame, õigusega ka operaatorteenuse osutaja 8 poissi Kunda salgast). Välise efekti litingimustele kohasemalt paremini et otsustate toetajatega liituda ja kan- Pandivere päeva korraldustoimkond ot- ja vedajate esindajad. Iga omavalitsus andsid poistele tuttuued suusamütsid metsaoskusi omandada, kuna Noorte da sobiliku summa järgmisele arvele: sustas 25. kodukandipäevade edukaks ja VIROL määrab enda volitatud esin- või panamad, ühtne heas korras mun- Kotkaste organisatsioonil on olemas Arveldusarve nr: 10022002422007 läbiviimiseks kaasata vabatahtlikke daja, kes esindab teda ühiskoosolekul. der, uued saapad ning ühesugused USA ainult see varustus, millega pidulikke Saaja: Kaitseliit abilisi, kes oleksid valmis panustama Otsustati määrata vallavanem Väi- seljakotid. Lisaks soetati magamisko- koondusi teha,“ lisas Luhaväli. Selgitus: 6VIR NK tegevuse toetus ke-Maarja valla esindajaks piirkondli- tid, telkmantlid ja katelokid. Viru maleva pealiku arvates on Kait- Viitenumber: 62020100151 päevade õnnestumisse oma aega ja ku sotsiaaltranspordi ühiskoosolekul; Noorkotkas Märt Videvik ütleb, et seliit perekeskne, kus palju asju tehak- Kui soovite toetada just kindlat Viru energiat. vallavanema asendajaks määrata sot- varustusega jäädi väga rahule. „Ena- se koos välitingimustes. „See omakorda maleva Noorte Kotaste rühma, siis Abistajaid on vaja nii Pandivere päe- siaalosakonna juhataja. mus poistest said esimest korda vormi eeldab ühesugust lähenemist varustus- saab selgituses kasutada laiendit. Sel- va kui naisekandmisvõistluse korralda- selga panna ning said uusi asju millega se ja mina väidan, et kui perega min- gituse näide: 6VIR NK tegevuse toetus misel. Täpsemad tegevused ja ülesan- 4. Ülevaade 2012 I kvartali eelar- tutvuda,“ selgitas ta. „Ühesugune vorm nakse välja näiteks ujulasse üheskoos – . ded lepime igaühega eraldi kokku. ve täitmisest tekitas rohkem ühtsustunnet poistes kehalist aktiivsust tõstma, siis perepo- Vanemökonomist Piret Nurmetalu ja tahtsid kohe koos metsavarustust jal ei ole mõistlik suuski kaasa võtta – Lugupidamisega Kõik, kes tahavad päevade korral- tutvustas vallaeelarve I kvartali täit- katsetama minna,“ rääkis Videvik, kelle sporti saab teha küll, aga reeglina mitte Kristel Kitsing dustoimkonna tegevuses kaasa lüüa, mist. sõnul oligi just kõige suurem vajadus veekeskkonnas,“ selgitas pealik. Viru maleva teavituspealik andke endast märku telefonil 329 5757 Vallavanem Indrek Kesküla andis vormide järele. Viru malev toetab noori võimalusel 57 845 943, press@virumalev (Aare Treial) või 329 5759 (Ilve Tobre- infot: „Kuna hetkel on kriitiline võtmeküsi- jätkuvalt, aga korraldab ka täiendava www.virumalev.ee luts). 1) Virumaa Teataja teemal „Komis- mus selles, kui palju eriorganisatsioo- korjanduse Noorte Kotkaste matkatar- FB: Kaitseliidu Viru malev joni esimehe ütlus tekitab küsimusi“ nide poolt ettevalmistatud noori tuleb vete ja varustuse soetamise jaoks, sest Kõik abikäed on oodatud! 2) OÜ Pandivere Vesi tegevusest. üle Kaitseliidu lipu alla, siis usun, et see on kitsaskoht, mis vajab materiaal- Veemajandusprojekti II etappi tutvus- tas Kaarel Moisa. Indrek Kesküla tut- vustas OÜ Pandivere Vesi vee hinna fi nantsanalüüsi. 1. maist 2012 kuni 31. oktoobrini 2012 toimub veemajanduskavade 3) AS-i Vireen ettepanekust korral- dada Väike-Maarja reoveepuhastisse koostamise ajagraafi ku ja tööplaani avalik väljapanek kogutava reovee puhastamine AS-i Vi- reen uues puhastis. Alates 1. maist 2012 kuni 31. oktoob- ne-Viru Maavalitsuse kantseleis (II kud ja vastuväited esitada: Tel 611 7695 4) Ehitusnõuniku konkursi tulemus- rini 2012 toimub veemajanduskava, korrus, kabinet 29), Keskkonnaameti E-post [email protected] test. meetmeprogrammi ja üleujutusohu- regiooni kontorites ja Keskkonnami- Rene Reisner, 5) Karja detailplaneeringu tutvusta- ga seotud riskide maandamiskava nisteeriumi veebilehel (http://www. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium korral- misest avalikul arutelul 3. mail. koostamise ajagraafi ku ja tööplaani envir.ee/vmk/2015-2021/ajagraafi k). Tel 626 2855 dab ajagraafi ku ja tööplaani tutvus- 6) Eesti Päevaleht koostab artikli 5. eelnõu avalik väljapanek maakonna- E-post [email protected] tamiseks avalikke arutelusid. mai väljaandesse Väike-Maarja valla keskustes. Avaliku väljapaneku ajal on kõiki- spordist ja seotusest Georg Lurichiga. del isikutel õigus esitada ajagraafi ku Kaupo Heinma, Avalikul väljapanekul olevate ma- ja tööplaani kohta ettepanekuid ja Estonian, Latvian & Lithuanian Järgmine vallavolikogu istung toi- terjalidega on võimalik tutvuda Lää- vastuväiteid. Küsimused, ettepane- Environment (ELLE) OÜ mub 31.05.2012. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Vallavalitsus osales Kiltsi pargi korrastustöödel Keskkonnainspektsiooni Väike-Maarja vallavalitsuse töötajad Talgupäeva eesmärgiks oli Kiltsi par- a SA-lt Keskkonnainvesteeringute Kes- tegid esmaspäeval, 30. aprillil oma iga- gist saada välja tormis langenud puud kus ligi 60 000 eurot toetust Kiltsi pargi valvetelefon 1313 kevadise talgupäeva tööd Kiltsi mõisa ja oksad ning riisuda pargi see ala, kus korrastamiseks. Valla omaosalus pro- pargis. sel aastal toimuvad suuremad korras- jektis on üle 7 000 euro. Valvetelefonile 1313 saab edastada teateid keskkonnareostuste ja keskkonnaalaste Viimaste aastate tormid on murd- tustööd. õigusrikkumiste kohta, näiteks ebaseadusliku metsaraie, kalapüügi või jäätmete nud palju Kiltsi pargi vanu põlispuid. Väike-Maarja vallavalitsus sai 2011. loodusesse viimise kohta. Samuti saab valvetelefoni kaudu teada anda, kui märka- te massiliselt surnud loomi, linde või kalu.

Alates 2001. aastast tegutsev valvetelefon ongi avatud eelkõige inspektsiooni vajadusi silmas pidades, see tähendab õigusrikkumisi puudutava teabe saamiseks.

Keskkonnaprobleeme ja võimalikke õigusrikkumisi puudutavad teated suuna- takse kontrollimiseks ja infoks Keskkonnainspektsiooni vastavale regioonile. Pal- judel juhtudel on taolistel teadetel tähtis roll keskkonnaalase rikkumise õigeaegsel avastamisel ja ka ennetamisel.

Teatavasti on Keskkonnainspektsiooni ülesandeks teha keskkonnaalast järe- levalvet, see tähendab jälgida keskkonnanõuete täitmist kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Rikkumise tuvastamisel viib inspektsioon läbi ka menetluse. Kuni 2011. aasta septembrini menetlesime keskkonnaalaseid väärtegusid, kuid möödu- nud aastal saime uurimisasutuse staatuse, mis annab õiguse prokuratuuri juhtimi- sel menetleda ka keskkonnakuritegusid.

Mida täpsem on sündmuse asukoha info, seda lihtsam on inspektoril kõne all olevat kohta leida. Tavapäraselt võetakse ka helistaja kontaktandmed, et oleks või- malik vajadusel üksikasju täpsustada.

Lisaks keskkonnarikkumisi ja -probleeme puudutavatele teadetele võtab 1313 vastu ka kalalaevade teateid. Kehtiva korra kohaselt on Läänemerel püüdvate ka- lalaevade kaptenitel ja Peipsi järve kaluritel kohustus sadamasse tulekust ning püütud kalakogusest ette teatada, mis annab inspektoritele operatiivse kontrolli võimaluse.

Muud teated

Nüüdseks on ööpäevaringselt tegutsev valvetelefon tublisti tuntust kogunud Kiltsi pargis on tööpõld päris lai. Esiplaanil Leie Nõmmiste ja Peeter Rahnik. Foto: Ilve Tobreluts ja kõnede arv aasta-aastalt kasvanud. 1313-le tuleb ka mitmesuguseid muid tea- teid ja küsimusi, mis ei kuulu inspektsiooni pädevusse ja mis edastatakse teistele ametkondadele või institutsioonidele.

Näiteks võtab 1313 vastu teateid abitus seisundis loomade kohta. Maanteedel auto alla jäänud suurulukite (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või mets- kits) info edastatakse kohalikele jahiseltsidele, kes hukkunud või vigastatud looma minema toimetavad. 1313-le tuleks juhtunust teatada siis, kui õnnetuses sai kan- natada ainult loom. Kui toimus liiklusõnnetus, milles vajatakse päästeteenistust, politseid või kiirabi, tuleks õnnetusest teatada muidugi Häirekeskuse telefonile 112.

Mis puudutab maanteedel hukkunud või vigastatud väikeulukeid (kährikud, re- based), siis nendel puhkudel tuleks juhtunust teatada maanteeinfokeskuse telefo- nile 1510, kust edastatakse info piirkonna teedevalitsusele. Linna või asula piires (kohalikel teedel) sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega.

1313-le tuleb tihti teateid ka muude abitus olukorras olevate või vigastatud loomade kohta. Sellised juhtumid edastab 1313 operaator Keskkonnaametile, kes Kiltsi pargis elutseb palju viinamäetigusid. Talgulistel oli tegemist, et tööde käigus tigudele mitte liiga teha. vajadusel hakkab koos teiste ametkondadega tegutsema, et lahendust leida. Foto: Ilve Tobreluts Loomadega seotud juhtumid on väga erinevad. Kõigil puhkudel ei olegi ini- Ajaloolise Kiltsi pargi minevikust ja tulevikust mese sekkumine vajalik. Näiteks noorloomade või linnupoegade puhul võib jää- da mulje, et ema on nad hüljanud, kuid emaloom võib olla varjunud ja inimese Kiltsi mõisakompleksi kuulub ajaloo- terni suurest huvist laevade ja paatide ette istutati põõsaid ja lilli. 20. sajandi lahkudes tuleb uuesti oma poegade juurde. Paljudel puhkudel edastatakse kõne line, ca 9 ha suurune park. Kiltsi lossi vastu, sai 19. sajandil ka Kiltsi mõisa keskpaigast alates vähenes ka kasuta- Keskkonnaametile pikemaks konsulteerimiseks. ümbritseval pargil on pikk kujunemis- veekogudel paadiga sõita. Ajaloolis- tav pargi pind, olulisel määral muudeti lugu. telt kaartidelt ja mõisapargist tehtud teede struktuuri, looklevus asendus 1313-le saabuvate teadete iseloom ja arv on hooajati erinevad. Nii tuleb kevadel Esimesed kaardid inglise stiilis Kilt- akvarellilt võib paisjärve idakaldal, joonsirgete teedega. püügihooaja alguses ja kalade kudeperioodil arvukamalt kalapüüki puudutavaid si pargist pärinevad 1876. aastast. Võib Õnneallikast lõunas, näha suuremat 2009. a valmis Kiltsi pargi dendro- teateid, suvel sagenevad teated korrarikkumistest kaitsealadel või üldse looduses. oletada, et romantiliste pargiideede avatud kohta, mis oli veega ühenduses. loogiline uuring ning põhiprojekt. Ni- 2011. aasta jooksul laekus valvetelefonile 1313 kokku 34 563 teadet ehk keskmi- levikuga 1830-40ndatel aastatel Ees- See võis olla ala, kust avanesid kaunid metatud pargi projektiga on kavas taas- selt 2880 teadet kuus. timaa ja Liivimaa mõisates alustati ka vaated pargist välja ning kus paiknes tada A. J. von Krusensterni aegne va- Kiltsi mõisas romantilise inglise stii- paadisild. bakujuline inglise stiilis park. Tööd on lis pargi rajamist. Inglise pargi stiili 1930ndatel aastatel muudeti pargi jagatud vähemalt nelja etappi ja sellel 1313-le helistamine ja kõnehind iseloomustab looduslikkus, st puid ja kompositsiooni. Endine inglise stiilis aastal alustatakse Kiltsi pargi korrasta- Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab va- põõsaid ei pügata vaid taimed kasva- Kiltsi park kujundatati ümber kooli- mise I etapiga. Selleks on Väike-Maarja lida nii mobiil- kui lauatelefonilt. vad liigile omase kujuga. aiaks ning parki istutati marjapõõsaid vallavalitsus saanud 2011. a SA-lt Kesk- 19. sajanadi lõpus oli Kiltsi mõisa ja viljapuid ning peahoone ette grup- konnainvesteeringute Keskus Kiltsi Mobiiltelefonilt 1313-le helistades tuleb kõne eest tasuda kõneteenusnumbrile omanikuks admiral A. J. von Krusens- pidena põõsaid. Eesti I Vabariigi ajast pargi korrastamiseks ligi 60 000 eurot helistamise tavahind (0,23 eur/min), lauatelefonilt helistades tuleb tasuda vastava tern. Tema eestvedamisel rajati Kiltsi pärineb ka pargis olev karusmarjaallee. toetust, valla omaosalus on üle 7000 operaatori teenuspaketi põhine hind. mõisa looklevate teede ja vabakujuliste Suuremad muutused mõisas ja pargi euro. Esimese etapi töödega on plaa- murualadega inglise stiilis mõisapark. territooriumil said alguse nõukogude nis lõpetada Kiltsi mõisa sissesõidutee Valvetelefoni haldab Häirekeskus. Valvetelefonile 1313 saab teateid edastada ka Võib oletada, et lisaks Inglismaalt kaa- perioodil, siis muudeti pargi üldine rajamine ja ehitada kõige rohkem kü- elektronpostiga aadressil [email protected] või faksile 628 7459. sa saadud ideele sai admiral olulisi kompositsioon, suur rõhk asetatati lastava pargi lõunaosa kõnniteed ning ideid pargi rajamiseks ka Venemaalt, juurviljade ja puuviljade kasvatami- murupinnad. Tööd algasid Kiltsi pargis sest 18. saj lõpus ja 19. saj alguses ha- sele. Inglise stiilis pargi olemust ise- 7. mail ning lõpevad tänavu 1. juulil. Infot Keskkonnainspektsiooni tegevuse ja ka 1313 kohta leiate meie kodulehelt kati ka Vene impeeriumis parke inglise loomustav esteetika asendati paljuski Töid teostab OÜ Sõmeru Vara. www.kki.ee. stiilis maastikuparkideks ümber kujun- märksõnadega otstarve ja tootlikkus. dama. Inglise stiilis pargist kujundati “mo- Keskkonnanõunik Leili Tuul Võib arvata, et tulenevalt Krusens- derne” lilleaed. Peahoone külgedele ja Leie Nõmmiste Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Heakorratalgud Simunas Kiltsi talgud

Simuna bussijaam sai talgute käigus parema väljanägemise. Foto: Mart Pruul 5. mail toimunud hoogtööpäeval „Tee- kul, tööd kestsid kella kolmeni päeval. Meeldiva üllatuse valmistas Simuna Talgulised Kiltsi rahvamaja trepil. Foto: Siret Stoltsen me ära!” korraldas Simuna Vabatahtli- Bussijaama remont kestis kauem. Tal- talgulistele Rakvere Teater. Teatri esin- ku Tuletõrje Selts taas talgud. Seekord gupäevaga ei saanud kõiki planeeritud daja tõi meile 60 kutset (üks kutse oli 5. mai hommikul kogunes Kiltsi rah- Silva Valdmets. oli kavas korrastada päästekomando töid bussijaamas tehtudki, vaja on veel kahele inimesele) etendusele „Kui Har- vas talgutele. Osalejaid tuli 27: Rita Vedasime puid, korrastasime hekki, hoone, Simuna kooli ümbrus ja kirik- põrand katta uue betoonkihiga ja seinu ry kohtas Sallyt“. Nüüdseks on ka tea- Õiglane, Tiina Tenno, Riina Sbitneva, riisusime lehti, vedasime oksi, korista- aed. Talgulisi ootas lehtede riisumine ilusamaks muuta. rietendus vaadatud. Väga hea oli! Kersti Sepp, Mall Võhandu, Eha Stolt- sime Kiltsi prahist puhtaks! Saime lõk- ja langenud okste korjamine, prügi ko- Hommikul tundus ilm vihmane, kuid sen, Marika Meesek, Anneli Võso, Rii- kematerjali jaanitule jaoks. ristamine ning võsa saagimine. Kuna sadama ei hakanud, oli küll tugev tuul, Aitäh kõigile, kes Simuna heakorra- na Tali, Avo Kask, Siret Stoltsen, Eret Pärast töötegemist sõime ühiselt Simuna bussijaama hoone on aastate- aga see ei seganud ja tööd laabusid talgut toetasid! Tobreluts, Riko Tobreluts, Pilvi Suvis- Eha keedetud talgusuppi ja kringlit. ga inetuks muutunud, otsustasime ka hästi. Talgud toimusid Simunas kahel Aitäh kõigile, kes Simuna heakorra- te, Elle Kitsing, Helle Hiiemäe, Hillar Ülisuured tänud kõigile talgutel osa- seda renoveerida. Selle tööga seotud päeval, Simuna koolis reedel ja mujal talgul osalesid! Hiiemäe, Bronek Miazelec, Aino Midt, lenutele! kulutusi aitas kanda Väike-Maarja val- laupäeval. Kahel päeval kokku töötas Heldi Maadvere, Margus Arulaan, Too- lavalitsus. 100 inimest. Lõunal ootas talgulisi soe Mart Pruul mas Erikson, Jüri Nikolajev, Herbert Be- Kiltsi talgujuht Talgutega alustasime kell10 hommi- supp, kohv, tee ja küpsised. Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts renson, Väino Stoltsen, Priidu Puhk ja Siret Stolsen

Matkaradade korrastamisest ja Struve geodeetilise kaare otspunktide tähistamisest

Puitehitiste rajamist Äntu-Nõmme Platvorm, immutatud terrassilaud 5 m, kahe lauaga, alustoed postid 100 metallist infotahvel. Kujunduse ja teos- ramiidist ja selle nelinurksest alusest. matkarajale alustati 2000. aastal. Järg- 50 mm, immutatud postid; 4 m pingid mm; tuse eest muretses ja selle eest maksis Projekti rahastasid Avanduse külaselts nevate aastate jooksul teostas töid – 2 tk; ujumisredel Valgjärve ja Rohelise järve vaheline maa-amet, valmistas ja paigaldas (taotles projektiga toetust) ja Väike- Väike-Maarja valla tehnikaosakond, – 2 tk; hüppeplatvormi puitosade purre 5 m, kahe vähemalt 50x200 laua- OÜ Brand Factori . Teine Maarja vald. rahaliselt toetas KIK (Keskkonna Inves- väljavahetamine; riietuskabiini ehita- ga; niisugune tuleb ka Võivere otspunkti teeringute Keskus), 2009. a ka LEADER mine 1,5x1,5 m. Sinijärve ja Rohelise järve purre 4,6 juurde. Võivere otspunkti vana tähis tuule- programm (Euroopa investeeringud m, kahe vähemalt 50x200 lauaga, veski lähedal sirelihekis kaevati esimest maapiirkondadesse). Sinijärve telkimisplatsi korrasta- Sinijärve purre (Prillapatsi kinnistu Alumiiniumplaadid Simuna ja Või- korda lahti 2002. aasta sügisel. Mulla Aastatel 2000-2008 on KIKilt saadud mine kõrval) 8 m. vere otspunktide tähiste juurde seest leiti paeplaatidest paarimeetrise viie projektiga toetust rajatiste jaoks Piirdeaia taastamine - pikkus 26 m, Kujunduse aluseks võeti Tartu Tä- läbimõõduga alus, mille peal oli sisse 234 tuh kr, valla omaosalus on olnud 61 17 aiaposti mõõdus 140 mm, pikkus 1,5 Struve meridiaanikaare otspunki- hetorni juures asuv plaat. Plaadid puuritud tsentriauguga graniitkivi. See tuh kr. On rajatud laudteed, platvormid, m ja 18 piirdeposti, 100 mm, pikkus 3m. de tähistamine valmistas Tartu ARS Metall, rahastas peideti uuesti mulla alla. telkimisplatsid koos lõkkekohtade ja Püstkoja parandamine – 8 immuta- Ettevalmistustööd algasid 2007. muinsuskaitseamet (kokku 50 tuh kr). püstkodadega; paigaldatud viidad, teh- tud posti, 100 mm, pikkus 3m. aastal, kui toimus konverents „Struve Plaat Simuna Struve samba juurde pai- 2011. aastal algasid Võivere baas- tud võsaraiet jm. LEADER programmi geodeetiline kaar. Avanduselt UNESCO galdati 2011. aasta kevadel, teine aga joone otspunkti tähise ehitustööd. kaudu on saadud vahendeid ligi 77 tuh Laudteede ehitamine maailmapärandisse“, kus moodustati paigaldatakse Võivere püramiidi juurde Mulla all olev tähis kaevati välja, ole- kr (lisaks valla osalus 8,5 tuh kr), mille Mäetaguse ja Linaleo järve laudtee vastav töörühm. Sinna kuulusid lisaks tänavu. masolev alus puhastati ja konserveeri- eest ehitati mägitrepid, tehti raja äärde pikkus 712 m; Kaanjärve laudtee pikkus meie vallast osalejatele ka maa-ameti ti. Selle ümber ehitati nelinurkne tugi- pingid ja pinklaud Simuna puhkeplatsi- 393 m; ja muinsuskaitse esindajad. Võivere otspunkti tähistamine müür, millele hiljem asetati AS Astera le (töö teostaja Pandivere Ehitus), pai- Punamäe all laudtee pikkus 25 m. Baasjoone Võivere otspunkti tähis- poolt tehtud klaaspüramiid, mõõtme- galdati 3 suurt matkaraja kaarti. Suured infotahvlid tamise projekti töötas välja arhitektuu- tega 2,8x2,8 meetrit, kõrgus 0,7 meetrit. 2011. aastaks olid laudrajad, järve- Purrete ehitamine 2008. a paigaldati Simuna Struve ribüroo Vana Tallinn, arhitekt Elo Sova. Ehitustöid teostas OÜ Restaure. Tööde deäärsed vaateplatvormid ja purded Valgjärve purre Linaleo järve poole samba lähedale maantee äärde suur Tähis koosneb kahest osast: klaaspü- rahastamist toetas LEADER programm täielikult amortiseerunud ning kõige 7052 euroga (üle 110 tuh kr), sellele li- vanema, Sinijärve telkimisplatsi ehiti- sandus valla omaosalus 781 euro (üle sed osaliselt lagunenud. 12 tuh kr). 2010.-2011. a projektile koos lisa- taotlusega eraldati KIKi poolt ligi 37 Tuuleveski taastamine tuhat eurot (üle poole miljoni krooni). Paralleelselt Võivere otspunkti tä- Selle eest oli võimalik vahetada välja hise rajamisega käisid tööd ka lähe- peaaegu kõik puitrajatised ja seda sü- dal asuva tuuleveski restaureerimisel. gavimmutatud puiduga, mis looduses Taastati müürikroon ja uste ning aken- nii ruttu ei mädane. Töö teostas 2011. de avad. Soojustati tuuliku kehandi a OÜ Oto ülemine osa ning alumises, sokli osas, Ehitus Kadrinast. taastati paekivimüür. Ukse ja akende paigaldamine, krohvimine ja värvimi- Projekti juurde koostatud hanke- ne, puidust esialgse katuse panemine dokumendi järgi toimusid ehitustööd jäi 2012. aasta kevadesse. Tegemist järgmiselt: on veski taastamise esimese etapiga, edaspidi kavatsetakse renoveerimise- Vaateplatvormide ehitamine ga jätkata. Tulevikus on plaan veskisse Sinijärve, Rohelise, Linaleojärve ja rajada Struve-Tenneri muuseum. MTÜ Kaanjärve vaateplatvormid, kõigil suu- Võivere Tuuleveski sai välitööde tege- rus 6x2 m, (Mäetaguse järve platvormi miseks LEADERi programmist 40 tuhat mõõdud 4,8x1,5 m), immutatud terras- eurot toetust. silauast vähemalt 28 mm, postid vähe- malt 14 mm, pikkus 6 m. Ellu Moisa valla turismikorraldaja aastatel Valgjärve ujumisplatvormi ehita- 2000-2011 mine (suurus 7,0x6,1 m) Mägitrepp ja laudtee Äntu õpperajal. Foto: Leie Nõmmiste 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Väike-Maarja Gümnaasium pidas koolikonverentsi Väike-Maarja Gümnaasium

5. mail 1995. aastal sai Väike-Maarja tõdeti, et internet on üks ütlemata va- Ettekanne otsis põhjalikult vastust esines edukalt televiktoriinis Keskkoolist Väike-Maarja Gümnaa- jalik asi. küsimusele: kas rohi ikka on roheline, sium. Seda kooli nimemuutuse päeva • Huvitavaid fakte teadusest (4.b või see ainult näib meile rohelisena? ”Loodusetark” tähistatakse igal aastal koolikonve- klassi õpilased Keneli Pohlak ja Margit • Keemia koduköögis. Kuidas pu- rentsiga. Basmanova, juhendaja õp Tuuli Saksa) hastada hõbedat? (9.a klassi õpila- Jaanuarist käivitus Eesti Televisioonis mistamise ning esitamisega. Kooli tut- Teema avas kuulajatele päris palju ne Mirjam Savisto, juhendaja õp Liivi 22-osaline loodus- ja keskkonnatemaa- vustati pildiseeriaga ja õpilaste poolt Kui varasematel aastatel on konverent- uusi ja põnevaid fakte. Näiteks saadi Kuusma) tiline saatesari – televiktoriin „Loodu- koostatud humoorika videoga, mis si peetud eraldi kahes vanuseastmes, teada, et aevastamisel on õhu liikumi- Ettekandja analüüsis põhjalikult hõ- setark”, kus Väike-Maarja Gümnaasiu- teenisid žüriilt positiivseid hinnanguid. siis tänavuseks konverentsiks kogunes se kiirus 167 km/h, et igas minutis sün- beda erinevaid puhastusvõimalusi ja mit esindasid Märt Mägi 12. kl, Stina Igal loodusviktoriinil tules olles tööta- kogu koolipere 3. mail rahvamajja ühi- nib maailmas 150 last, et inimese kõige erinevate vahendite puhastusvõimet. Tiigimäe 12. kl ja Kätlin Kaare 11. kl, sid õpilased üksmeeles ning punktis- sele üritusele. väledam lihas on see, mis liigutab sil- • Kõnekäändude mõistmisest juhendajaks õpetaja Eda Rohula. Saa- koor kasvas edukalt. Kiidusõnad tublile Enne konverentsi algust tunnusta- malaugusid üles-alla jne. Väike-Maarja gümnaasiumi õpilaste tesarjas osales kokku 24 kooli kolme- ja loodusetargale võistkonnale. sid direktor Raili Sirgmets ja õppeala- • Miks Väike-Maarja on tormide näitel (11. klassi õpilane Kätlin Kaare, liikmeliste võistkondadega. Koos vahvate fännidega toimus sõit juhataja Ly Ipsberg kooli 2012. aasta pealinn? (koostas kogu 5.a klass, ette juhendaja õp Ülle Lääne). Sarja eesmärk on keskkonnateadlik- salvestusele lausa kolmel korral. teadmistekonkursi võitjaid. Kokkuvõt- kandsid Berta Viikberg, Karel Kallas- Ettekanne põhines kolmes kooliast- kuse ja säästva eluviisi edendamine. Saateid on võimalik järgi vaadata ja teid tehti eraldi neljas vanuserühmas. maa ja Sandro Palmits, juhendaja õp mes korraldatud kõnekäändude mõist- Väike-Maarja võistkond sai suurepä- omadele kaasa elada ETV2st: (http:// Seekordseks konverentsiteemaks oli Kristi Põdra) mise analüüsimisele. Kolm kõige pare- raselt hakkama koduste tööde etteval- etv2.err.ee/videod/loodusetark). valitud “Teadused”. Kuulati kuut väga Ettekandes käsitleti erinevaid lähe- mini õpilastele teada olevat kõnekään- huvitavat ja head ning hästi ette val- nemisi: teadlaste poolt tõestatud argu- du on: Nupp nokib, Elab nagu kuninga mistatud esitust. mente, inimeste arvamusi ja omaenda kass ja Kops läks üle maksa. Kõige vä- • Milleks vajan arvutit ja internet- mälestusi kolmest viimasest Väike- hem tuntud olid: Nagu koer heinakuh- ti? (3. klassi õpilased Kaisa Kangur ja Maarjat eriti rängast räsinud tormist. ja otsas (sellele ei osanud keegi õiget Kristjan Kilk, juhendaja õp Kaja Sara- Tsiteeriti staažikat klimatoloogi Ain seletust anda), Kits kärneriks ja Süda puu) Kallist, kelle sõnul mõjutavad siinseid kõrbeb sees. Küsitluse põhjal oli välja selgitatud, torme enim Pandivere kõrgustiku kli- Aitäh kõigile ettekannete koostaja- et õpilased kasutavad koolipäevadel maatilised eripärad ning et Eesti kül- tele! Jõudu gümnaasiumiperele kooli- arvutit 45 minutit kuni kaks ja pool mapoolus on Jõgevalt Väike-Maarja konverentside traditsiooni hoidmisel tundi päevas, nädalavahetustel aga 1-4 poole nihkunud. ja jätkamisel! tundi. Saadi teada, et vanemad hoia- • Miks rohi on roheline? (7.b klassi vad laste interneti kasutamisel silma õpilased Kären Kleesmaa, Laura Komp Ilve Tobreluts peal ja et suhtlusportaalidest on kõige ja Markus Tiigimäe, juhendaja õp Ivi populaarsem Facebook. Kokkuvõtteks Vainjärv)

Esimene punkt kätte võidetud. Paremalt Stina Tiigimäe, Kätlin Kaare, Märt Mägi Näitus „Vabaduse kullakoormad“ Väike-Maarja muuseumis

Väike-Maarja muuseumis on alates 3. Nende kullakoormate Eestisse too- maist avatud näitus “Vabaduse kulla- misest näitus jutustabki. koormad” Näitus valmis Eesti Vabariigi 90. Tartu rahulepingu XII artikkel sätes- aastapäevaks Eesti Panga ja Pärnu tas 15 miljoni kuldrubla üleandmise muuseumi koostöös ning see jääb Eesti Vabariigile. Väike-Maarjas avatuks kuni 3. juuni- Esimene saadetis kulda pandi ni. Moskvast teele kuu aega pärast rahu- leppe ratifi tseerimist Eesti Asutava Marju Metsman kogu poolt.

V klassi õpilased Berta Viikberg, Karel Kallasmaa ja Sandro Palmits ettekannet esitamas. Foto: Ilve Tobreluts Väike-Maarja Õppekeskus ootab noormehi ja neide õppima järgmistele erialadele: KESKHARIDUSE BAASIL (kutseharidus õppeajaga 1 aasta, osakoor- musega õpe) • MÜÜJA (toidukaupade müüja) PÕHIHARIDUSE BAASIL (kutsekeskharidus õppeajaga 3,5 aastat) • AUTOTEHNIK • ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Väike-Maarja Gümnaasium • KOKK ootab põhikooli lõpetanud noori PÕHIHARIDUSE BAASIL (kutsekeskharidus õppeajaga 3 aastat) õppima 10. klassi • MÜÜJA • PUHASTUSTEENINDUS (võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alusel) ÕPPESUUNAD: • SUURKÖÖGIKOKK (võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alusel) • reaalõppesuund • humanitaarõppesuund PÕHIHARIDUSE BAASIL (kutseharidus õppeajaga 2,5 aastat) • keskkonnaõppesuund • kutseõppesuund • KOKK • AUTOTEHNIK Kutsesuunas on võimalus valida kas jalgrattatreeneri (jalgratta- PÕHIHARIDUSE BAASIL (kutseharidus õppeajaga 2 aastat) kooli õpperühm) või müüja kutsekoolitus. Kutse saamiseks on vaja- • PUHASTUSTEENINDUS lik sooritada kutseeksam. Kutsesuuna rakendamisel teeb kool koos- PÕHIHARIDUSE BAASIL (kutseharidus õppeajaga 1 aasta) tööd MTÜ Kalevi Jalgrattakooliga ja Väike-Maarja Õppekeskusega. • PUHASTUSTEENINDUS (toimetuleku õppekava järgi) Gümnaasiumiastme jooksul on õpilastel võimalus teha B-kate- • ABIKOKK (lihtsustatud õppekava järgi) gooria autojuhiload (õpilane tasub 50% kursuse maksumusest). PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE (1 aasta) Vajadusel tagatakse koht õpilaskodus. • AUTOTEHNIK( autohooldaja) Dokumente võetakse vastu alates 25. juunist kooli kantseleis töö- DOKUMENTIDE VASTUVÕTT ALATES 01. JUUNIST päeviti kell 09.00-15.00. Dokumente võetakse vastu kooli kantseleis tööpäeviti kell 9.00-15.00 Vestlused 10.klassi õpilaskandidaatidega toimuvad 26. ja 27. juu- nil algusega kell 10.00. w w w . v –m a a r j a . e e / v m o k w w w . v – m a a r j a . e e / v m g y m Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Maavanem võttis vastu Lääne- Kiltsi kool võõrustas külalisi Peterburist

Viru parimaid koolilõpetajaid Kiltsi kool võõrustas kolmel päeval, 14.- 20. aprillil tunnustas Lääne-Viru maa- spordi, tantsu, muusika või muu har- 16. maini külalisi Pe- vanem Einar Vallbaum vastuvõtuga rastusega. Samuti oli kutsutute hulgas terburist. maakonna tublimaid gümnaasiumite, edukaid noori, kes osalevad aktiivselt Jätkus eelmisel kutse- ja kõrgkoolide lõpetajaid. Vas- oma kooli või maakonna noorsootöös aastal alguse saa- tuvõtt toimus Rakvere rahvamajas ja Maavanem innustas oma sõnavõtus nud kultuurivahe- sellele olid palutud 20 abiturienti ning noori kodumaal või võõrsil oma hari- tusprogramm. Eel- 18 kõrgkoolide ja kutsekoolide parimat dusteed jätkama ja seejärel kodumaa- misel kevadel käis õppurit. konda tagasi pöörduma, öeldes, et Lää- kaheksa Kiltsi ja Si- Kutse- ja kõrgkoolidest olid palutud ne-Virumaa vajab uut põlvkonda. muna kooli õpilast vastuvõtule paremad lõpetajad. Kutsu- Parimate gümnaasiumilõpetajate koos õpetajatega tud abiturientidest on enamik aktiivselt seas, kes said kutse maavanema vas- Vene Rahvuse Kuul- osa võtnud maakondlikest või riiklikest tuvõtule, oli ka Maret Muusikus Väike- suste Keskuse kutsel aineolümpiaadidest. Paljudel neist on Maarja Gümnaasiumist, parimate kõrg- kolmepäevasel pree- ka lootust lõpetada kool hõbe- või kuld- koolide lõpetajate seas aga Kajali Silm, miareisil Peterburis. medaliga. Selle aasta parimad erinevad Henri Hommik ja Marek Muzakko SKA “Vene Rahvuse viimaste aastate lõpetajatest selle poo- Päästekolledži Päästekoolist. Kuulsuste Keskus lest, et enam on edukaid reaalainetes, korraldas selle sõi- bioloogias ja keeltes. Koolide saade- Lõpetajaid saatsid vastuvõtul oma du Kiltsi kooli õpi- tud kaaskirjadest tublimate lõpetajate koolide direktorid. lastele tänutäheks kohta võib lugeda, et lisaks edukatele selle eest, et oleme õpingutele tegelevad nad tulemuslikult Heili Nõgene tähtsustanud kuulsa admiral Krusenster- ni tegevust ja eda- si kandnud tema nime,” rääkis Lembit Peterburi õpilased esinemas Kiltsi lossi saalis. Foto: Merje Leemets Keerus eelmisel aas- tal Peterburis käigu kohta. “Selle kes- mets. huviväärsustega. kuse eesmärgiks on jäädvustada Vene Teisipäeval tutvuti Kiltsi lossiga, Admiral Krusenstern ühendab Kilt- riigile kuulsust toonud inimesi. Nad tutvustati A. J. von Krusensternist val- sit Peterburiga. Loodame süvenevatele leidsid, et ka meie õpilased ja õpetajad minud arvutimängu, maaliti portselani koolidevahelistele sõprussuhetele jät- võiksid tutvuda kuulsa meresõitjaga ning esineti vastamisi üksteisele. ku edaspidisekski ja ootame Peterburi seotud paikadega Peterburis.“ Kolmapäeval külastati admiral A. J. suunalt ka turiste Kiltsi mõisa. Nüüd oli 17-liikmeline rühm Peter- von Krusensterni hauda Tallinna Toom- burist siin vastukülaskäigul. kirikus ja tutvuti teiste meie pealinna Ilve Tobreluts Esmaspäeval käisid külalised Rakve- re linnuses ning vaimustusid võimalu- sest kõike oma käega katsuda. Külalisi Kiltsi kool osales loodusloopäeval Väike-Maarja gümnaasiumi õpilane Maret Muusikus (paremal) ja direktor saatsid vallavanem Indrek Kesküla ja Raili Sirgmets koos maavanem Einar Vallbaumiga. Foto: Heili Nõgene Kiltsi põhikooli direktor Merje Lee- 27. aprillil toimus Rakvere Linna Alg- taimed, veetaimed, teraviljad. Meelde koolis Lääne-Virumaa koolide 1.-2. olid jäänud teadmised loodusõpetuse klasside loodusloopäev. tundidest ja õpetaja Marje Kerdi juhen- Projekt „Once upon a time…“ on lõppenud Kohale tuli palju õpilasi, kokku 24- damisest. st koolist. Kiltsi Põhikoolist osalesime Pärast võistlust ootas meid väike pi- Kaks aastat kestnud rahvusvaheline liigutada ja samal ajal sirmi taha teiste Kolmapäeval korraldati väljasõit 4 liikmelise võistkonnana: 1. klassist dulaud. Vahva üritus! projekt Eesti, Ungari, Rootsi ja Austria näitlejatega koos ära mahtuda oli paras Opusztaszeri vabaõhumuuseumi, kus Darja Borisova ja Marcus Rasmus Nik- koolide vahel jõudis fi naali 22.-26.ap- pähkel. sai tutvuda ungarlase ennemuistse elu- ker ning 2. klassist Urmeko Andres Aal Elisabeth Dooner rillil toimunud viimasel töökoosolekul Etenduse esitamise päeval oli linna oluga, sisse astuda erinevatesse ehitis- ja Elisabeth Dooner. Täitsime mitmed Kiltsi Põhikool Ungaris Orashazas. Meie poolt osales kultuurimaja saal projektis osalejaid ja tesse ja vaadata vanade masinate näi- töölehed teemadel: linnud, loomad, 2. klass kokkusaamisel seitse õpilast ja kaks teisi huvilisi täis. Kohalik näitering esi- tust. Seal asub ka üks kaheksateistküm- õpetajat. tas „Saabastega kassi“ ja lasteaia lap- nest Euroopas leiduvast panoraamist, Projekti eesmärgiks oli tutvuda nii sed meilegi tuntud „Naeri“ muinasjutu. mis tutvustas ungarlaste saabumist kodumaise kui ka partnermaade rahva- Meie projektinäidend sai sooja vas- Doonau madalikule umbes 1100 aastat loominguga ning muinasjuttudega. Es- tuvõtu osaliseks ja näitlejad rohkesti tagasi. Kahjuks jäi tibutava vihma tõttu malt joonistasime muinasjutte, selleks kiidusõnu. Kõik projektipartnerid said ära etendus hobustega. Pärastlõunal tutvusime muinasjuttude tüüpiliste te- mälestuseks „Võlumetsa“ koomiksid ja külastasime Szegede võimast katedraa- gelaste, sündmuspaikade ja maagiliste suured plakatid töökoosolekutel toi- li, mille vitraažaknad ning seinamaalid esemetega. Edasi lavastasime õpetaja munud tegevuste kohta. jätsid kordumatu mulje. Ene Kruve juhendamisel Meil oli võimalus kü- muinasjutu „Kaval-Ants ja lastada ka Budapesti loo- Vanapagan“, võtsime selle maaeda ning läheduses videosse ning õpetaja Ree- asuvaid koopaid. Loodus- va Johansoni abiga sai fi lm jõudude poolt moodusta- ingliskeelsed subtiitrid. tud koopad olid täis sta- Seega võisime oma loo- laktiite ja stalakmiite, mis mingut ka sõpradele part- moodustasid mõnes kohas nerkoolidest tutvustada. maalilisi gruppe. Nii võis Projekti käigus valmi- mõnes kohas näha elevan- sid logo ning projektikott, dikarja, teises vett lakku- mis praeguseks sisaldab vat koera ja keset koobast juba rohkesti materjali kohtusime „Lumivalgukese igast koolist ning projekti ning seitsme pöialpoisi- käigust üldiselt. Selleks, et ga“. lõpptulemus – muinasju- Ungarist jäävad kõigile Kiltsi kool esines edukalt tuteemaline käpiknukunäi- osalistele meelde tegusad dend – saaks valmida, asu- päevad ja lahked võõrus- Rohelise Maakonna sime juba eelmisel sügisel tajad. Lapsed tundsid hoo- meisterdama käpiknukke litsust igal sammul ja kuigi õpilasviktoriinis ja ühiselt kevadel 2011 suhtlemine toimus mõnel Kiltsi kooli õpilased Reelika Krumm, Reelika Vinogradov, Carl kirjutama nukunäidendit. juhul tõlgi vahendusel, Seitsmendat hooaega võistlesid maa- mist, HEI Rakvere Gümnaasiumust ja Zibo, Anu Reimann, Anni Pent, Marissabell Miadzielec ja Minna Näidendi põhjal valmis ka siis häid sõpru saadi kogu konna koolide õpilased loodus- ja kesk- CAM Kiltsi Põhikoolist. Joor Ungaris. Foto: Merje Leemets koomiks „Võlumets“, mil- eluks. Lahkudes olid pisa- konnateemalises viktoriinisarjas Rohe- Tublile kolmandale kohale tulnud les peategelaseks karupoeg, kes läbi Vabal ajal külastasime Oroshaza rad silmis nii meie lastel kui kohalikel line Maakond. Kokku oli võistlemas 24 Kiltsi kooli võistkond esines koosseisus abivalmiduse ja hea südame päästab veeparki. Mitu sooja veega basseini, peredel. võistkonda. Minna Joor, Carl Zibo ja Ainri Tarassov. kodumetsa kurja nõia käest. mullivannid nii siseruumides kui õues, Suhted Kiltsi ja Oroshaza kooli va- Võistlus oli kuuevooruline, igas voo- Võistlejaid juhendasid ja valmistasid Viimasel töökoosolekul Oroshazas saunamaailm – kõige selle nautimine hel kindlasti jätkuvad. Sealsed õpeta- rus erinev teema: metsa-aasta; taimed viktoriiniteemadeks ette õpetajad Mall toimusid „Võlumetsa“ proovid. Igast võttis mitu tundi. Lapsed said oma uju- jad tunnevad Eesti ja meie kooli vastu ja seened; selgrootud; inimene; taevas Võhandu ja Kati Hiir. koolist osales nukunäidendis mitu misoskusi testida voolavas vees ning suurt sümpaatiat ja loodud sõprussi- ja maapõu; Virumaa. Võitjaid ja nende õpetajaid ootab õpilast. Lastele oli nukunäitleja amet liutorud võimaldasid julgematel hooga demed on heaks vundamendiks edasi- Igal teemal esitatati 30 küsimust, ees kanuumatk Valgejõel. tundmatu ja mõnes mõttes ka enese basseinivette plartsatada. Esialgu teki- sele koostööle. igal võistkonnal läks arvesse neli pare- proovilepanek. Teksti esitamine ingli- tas võõrastust rabalaukapruuni veega mat tulemust. Merje Leemets se keeles oli selle juures kõige lihtsam bassein, selgus et vee värvus on tingi- Merje Leemets Selle õppeaasta kolm parimat on Kiltsi Põhikooli direktor osa. Hoida nukku õigel kõrgusel, seda tud suurest soolade sisaldusest. Kiltsi Põhikooli direktor võistkonnad HG9 Gümnaasiu- 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Maakondlikult näitemängupäevalt naasti mitme auhinnaga

parimaks meesnäitlejaks. “Pila-Peetri testamendis” mängisid peale Jaanus Kanguri kaasa Lilian Rik- ken, Anti Aosaar, Jaanus Toiger, Heiki Pärnamägi, Ülle Püvi, Riina Kink, Erkki Nebel ja Vello Õunapuu. Etenduse sea- dis lavale Tiit Alte. Lavastuses on kasu- tatud Leo Hassleri, Georg Neumarki ja Raimo Kangro muusikat. Väike-Maarjas on etendust „Pila- Peetri testament“ võimalik vaadata Pandivere päevade aegu, 1. juuni õh- tul kell 20.00 rahvamajas. Simuna näitemängus “Raisatud kooliraha” lõid kaasa Maie Rand, Kulle Põldmaa, Riina Tülli, Auli Kadastik, Tiia Auli Kadastik (paremalt teine) pälvis geograafi aõpetaja osa eest eriauhinna. Parimaks tunnistatud Väike-Maarja näiteseltskond esitamas „Pila-Peetri tes- Luht, Ain Lembavere ja Mart Pruul. Foto: Margus Sarnet tamenti. Foto: Margus Sarnet Geograafi aõpetaja Kõrvitsa osatäit- 22. aprillil toimus Rahva Ma- Näitemängupäev osutus siitkandi mise eest tunnistas žürii Auli Kadastiku näitetrupp; • Estraadikava jas VIII Lääne-Virumaa näitemängu- hobinäitlejaile väga edukaks. Väike- Säravaima Tähe ergutusauhinna vääri- • O. Luts “Onu paremad päevad” – “Maailmameistrivõ istlused söögite- päev. Maarja rahvamaja näitering tuli koju liseks. valla haridusseltsi näitetrupp; gemises” – estraadi- ja satiiri- Väike-Maarja vallast oli osalemas kolme preemiaga. Nende esitatud näi- Maakonna näitemängupäeval as- • “Raisatud kooliraha” Simuna prit- trupp; koguni kaks näitemänguseltskonda: temäng – August Kitzbergi „Pila-Peetri tus üles kaheksa näiteseltskonda: sumeeste näitering; • “Elu Eediga või Ilu Eedita”, män- Väike-Maarja rahvamaja näitering (ju- testament“ – tunnistati päeva parimaks • “Avastades Ameerikat” (A. Kiviräh- • “Vesi peale”, A. Kivirähk “Sinine gitud näidendite põhjal seadnud Õ. hendaja Tiit Alte) ja Simuna pritsu- lavastuseks, näiteringi juhendaja Tiit ki “Hiired poööningul” ainetel) – Jäneda vagun” – Haljala Rahvamaja näitering; Lainesaar – Laekvere külateater “Eedi”. meeste näitering “Vesi peale” (juhen- Alte aga parimaks lavastajaks ja Pärt näitemängu punt; • A. Kitzberg “Pila-Peetri testament” daja Maie Rand). Piiri osas üles astunud Jaanus Kangur • J. Kunder “Kroonu onu” - Sõ meru – Väike-Maarja näitering; Ilve Tobreluts Väike-Maarjas peeti suurt Tuntud Moskva viiuldaja esineb Kiltsis kevadpidu „Võsu on kauneim paik maailmas!“ tea- muusikat keskaegsest kirikumuusikast esitada muusikat võimalikult originaa- tas juba 1967. a. siin suvitanud tuntud XIX saj romantikuteni. lilähedaselt – selliselt, nagu see oli 28. mail oli Väike-Maarja isetegevuslas- laulmas. Leping sai allkirjastatud. Moskva viiulimängija Viktor Felitsiant, Ansambel on olnud paljude rah- kirja pandud autori eluajal, koos kom- tel erakordne võimalus taotleda enda Sirili naised on aastatega pillimängu kelle juhatamisel tegutseb vanamuusi- vusvaheliste vanamuusika konkursside mentaaridega. edasisteks tegevusteks nn „eurotoe- oskused nii hästi selgeks saanud, et on ka ansambel „Da camera e da chiesa“ diplomaat Poolas, Eestis, Prantsus- Lisaks ansambli juhile Viktor tust“. Selleks oli Egne Liivalaidi poolt edaspidi otsustanud lisaks ka laulmi- juba 20. hooaega. maal, Soomes ja mujal. Üle 2000 kont- Felitsiant’ile (viiul) osalevad tema tü- rahvamajja kohale kutsutud lausa ran- sega läbi lüüa. Kuna tegemist on siis- Ansambel loodi ilmalikku õukonna- serdi on antud Venemaal ja paljudes tar Margarita Felitsiant (klaver), Valeria geilmeline eurovolinik, kes oli küll kurt ki professionaalsete lasteaednikega, muusikat ja ka kirikumuusikat esitanud välisriikides. Ajakirjanduse hinnang: Golovko (sopran) ja Nadežda Panfjoro- ning mitte sõnagi rääkiv. siis metoodiliselt õigesti lähenedes oli tolleaegsete ansamblite eeskujul, nagu “Tegemist on väljapaistva, unikaalse va (mezzo-sopran). Igal kollektiivil oli eesmärgiks sea- nende esimene laul valitud lihtsamate neid leidus Euroopas ja ka Venemaal nähtusega Venemaa muusikaelus!“ Kontserti romantilisest muusikast tud tõestada Euroopa Liidule, et nad hulgast. Ka pillinaised said lepingu. XVII-XIX sajandil. Kollektiivi suurus Ansambli üheks oluliseks eesmär- saab kuulata Kiltsi lossi saalis 14. toetust tõesti väärivad. Selleks, et Segakoor jäi endale kindlaks ja esi- varieerub 3-6 muusikuni, sõltuvalt esi- giks on tutvustada kuulajatele põhju- juulil kell 18.00. vastata toetuse nõuetele, tuli kirjaliku tas võimsalt mitmehäälset laulu, teeni- tatavast programmist. Selline väike seta unustatud või senini tundmatuid taotluse asemel igal rühmal esitada des saalisolijatelt tunnustava aplausi koosseis võimaldab esitada erinevat teoseid. Oma programmides püütakse aasta aruanne väikese eeskava näol. ning eurovolinikult allkirjastatud lepin- Voliniku rahulolu korral sõlmiti rühma- gu. ga kirjalik leping ning koheselt toetati Maarjakellukese naistel on vastu Kaja näituse järelkaja esinejaid ka väikese taskurahaga. kevadet nii kiired ajad, et nemad olid Kohale tulnud kollektiivide vähe- jõudnud igast tantsust ainult osa sel- Tänuavaldus mõtetele kaasa! gumiskasti annetusi koguda, susest võib teha järeldused, et kõik ei geks õppida. Kuna tegemist on enam- Luban endal veel kord vaadata ta- Hea meel on olla, sest Teie olete! • raha hulga suurendamiseks võiks olegi eurorahadest huvitatud. Taotleja- jaolt koolitöötajatega, siis lähtusid gasi 7. märtsi maalinäituse avamisele teha fondi – väikesest võib kasvada te hulgas olid segakoor Helin, kammer- nemad õpetaja Lauri kuulsatest sõna- “Hetked, mil viibin valguses...” ning Lugupidamisega suur, dest – kui kõike ei mulle meenuvad esmalt sõbrad, tutta- Kaja Kruup • fondi kasvatamiseks leida sponso- jõua, tee vähemat vad ja väikemaarjalased, kes tollel õh- reid ka ettevõtjate hulgast, pool. Ja kuigi luu- tul seda näituse avamist oma kohalole- Kultuuriraha • kõigi nende võimaluste, aga ka uute letusega naiste kuga kaunistasid – ilma Teieta ei oleks Näituse eel tuli Kaja mõttele teha – paremate vahel valikute tegemine aastatepikkustest minu mõtetel pesa ning Teieta ei oleks midagi head kunstinäituste paremaks jääb rahvamaja nõukogu otsustada. tegemistest oli eu- seda kõike sündinud! korraldamiseks Väike-Maarjas. Ja oligi Koos tänukirjaga jõudis minuni ka rovolinik sunnitud Tänan kõiki esinejaid, kes hoolitse- rahvamaja jalutussaalis kogumiskast, Kaja kommentaar: „Selle annetuse koh- tutvuma kirjaliku sid muusikalise poole eest: Lea Metsis, kuhu iga külastaja võis poetada raha- ta veel niipalju, et neid mõtteid ühe ini- vormi kaudu, sai ka Pandivere kammerkoor, Helina-Victoria tähti, kogunes 100 eurot. Näituse lõpul mesega jagades oli ta kohe selle ideega naisrühm lepingu koos Kertu Reinu ja Kulno Malvaga. Tä- arutasime kolmekesi – Kaja Kruup, Ka- päri ja igal juhul nõus ka ise rahvamaja allkirjastatud. nan kunstnik Margus Rumpi, kes rääkis lev Pärtelpoeg ja Aare Treial – kuidas sellisel moel toetama. Kui teha see tea- Kavalad Tarapi- meile mandala saladustest. Lahke abi- raha kõige paremini kasutada. ve avalikuks siis on lootust, et kultuu- ta noored saatsid käe ulatasid ka Väike-Maarja rahvamaja Leppisime kokku järgnevas: ri toetavaid inimesi on rohkemgi. Kui raha välja teenima juhataja Kalev Pärtelpoeg ning valla- • raha kasutatakse rahvamaja näitus- tahame toredaid elamusi ja hästi kor- endast kogenenu- valitsuse haridus- ja kultuuriosakonna te paremaks tehniliseks korraldami- raldatud üritusi, siis anname ka oma mad tantsijad, kel- juhataja Aare Treial. seks, kindlasti kinnitusvahendid ja panuse.“ lel õnnestus lisaks Tänan kõiki, kes näitust külastasid valgustus, eurovolinikule ka ning mõtlesid minu ja Helina-Victoria • ka järgnevate näituste ajal võiks ko- Aare Treial publik tantsupõ- randale kaasa tõm- mata. Kolm lille – kontsert Kiltsi mõisas Vaatamata eu- rovoliniku tõsisele 1. juulil kell 12.00 esinevad Kiltsi mõi- ülearust, ei midagi ebatäpset. Tulemu- „puudele“, suutsid sas kontserdiga Kristina Kriit (viiul), seks on jaapanlikult fi ligraanne sõna ja kõik etlejad ennast Annika Lumi (sopran, Soome), Diana muusika koostöö. esialgu vähemalt Liiv (klaver). Bela Bartok on ungarlaste suur uh- 50 euro väärtu- Kavas: Veljo Tormis: Haikud, Kolm kus ja lemmik. Just tema kogus ja tööt- 22. juunil on ses tõestada. Kas lille; Bela Bartok: Rumeenia tantsud, les pieteedi- ja vastutustundega esi- Simunas jaaniõhtu järgnevateks aas- Rapsoodia nr 2 mesena tõelist madjari rahvamuusikat kell 19.00 – takümneteks veel See kava on pühendatud Soome- – varasemad Brahmsi ja Liszti ungari- Kaks rahvatantsuhinge: Egne Liivalaid rääkimas juttu Võistlused lastele koolimaja juures rahalist toetust Ugri autoritele – kahele mehele Eestist teemalised teosed kasutasid tegelikult Aino Lukmaniga. Foto: Kalev Pärtelpoeg kell 21.00 – laekub, on kahjuks ja Ungarist, kes on oma loomingu eriti hoopis kohalike mustlaste muusikat. Võidupüha tähistamine Vabadus- koor, rahvapilliansambel Sirili, naisrah- senini teadmata. tugevalt rahvamuusikale pühendanud. Kuulsaimaks on paraku ka Bartoki su- sõja mälestussamba juures vatantsurühm Maarjakelluke ja suurte Pärast tähtsate lepingue allkirjasta- Seejuures on nii Tormis kui Bartok te- lest saanud hoopis värvikas minisüit kell 21.15 – kogemustega Tarapita tantsuselts. mist jätkus pidu lõbusate mängude ja gelnud mitte ainult oma maa, vaid ka naabermaa tantsudest – „Rumeenia Rongkäik ausamba juurest Kammerkoor oli kodutööd tehes en- tantsuga. naaberrahvaste muusika kogumise, tantsud“ viiulile ja klaverile. Oma teks- rahvamaja juurde dale selgeks teinud, et kurt inimene os- Tänud kõigile, kes oma osalemisega töötlemise ja seadmisega. Vähem on titihedates ja võimsa arenguga Rap- kell 21.30 – kab edukalt suult lugeda ja nii juhtuski, selle toreda peo kordaminekule kaasa tuntud Tormise varasem looming, kus soodiates viiulile ja klaverile autor nii Jaanitule süütamine et kuulvatele kõrvadele tummaks ja vei- aitasid! rahvamuusika mõju veel tunda ei ole. otseselt folkloori ei kasuta, aga ka siin Rahvatantsu ja rahvamuusika di muusikaliselt igavaks jäänud laulust Siia kuulub just tema hõrk ja tundlik võib kuulda ungari intonatsioone ja suvesimman sai eurovolinik väga kenasti aru ja tähe- Merle Kiigemaa vokaallooming, kus iga sõna ja iga noot vormimänge. Tantsuks mängib ansambel “Taas” lepanelik jälgija võis näha teda kaasagi Maarjakellukese tantsurühmast on justkui destilleeritud – ei midagi Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Kaunis kevadpäev Simunas Simuna lasteaed pidas 50. sünnipäeva

Armas Ema. vanaemale Reet Maadlale. Auli Kadas- 19. aprilli hommik oli lastele ja tööta- nutuseks panime kokku fotostendi. valla tänukirjad lasteaia asutajale Elvi Aitäh, et oled alati olnud olemas. tik tänas laululapsi toreda esinemise jatele eriline, lasteaed tähistas oma 50. Põnevust ja äratundmist oli igal juhul Liimile ja lasteaia toetajale tädi Raija Mitte pealetükkivalt. eest ja nende emasid ja vanaemasid, sünnipäeva. Ühe lasteaia kohta on see küllaga. Hirvansalole. Mitte nõudlikult. kes oma laste jaoks alati olemas, neid päris korralik vanus. Lasteaia esimesed Sünnipäev lõppes reedel piduliku Lasteaeda tervitama tulnud külali- Lihtsalt olemas. toetamas lauluvõistlustel, ootamas, kasvandikud on juba suured inimesed aktusega Simuna rahvamajas, kuhu oli sed soovisid meie lasteaiaperele jõudu Armas Memm, millal lõpeb lauluproov. Edasi jätkus ning nendegi lapsed on juba lasteaias kogunenud tänuväärne publik: emad- tulevikuks. Pärast aktust toimus koos- aitäh, et õpetasid sokke nõeluma päev naisteklubi keskpäevakohvikus, käinud. Nende aastate jooksul on ol- isad, endised ja praegused töötajad, viibimine kooli sööklas. Taasnägemis- ja kruvikeerajat kasutama. mis oli avatud juba teist korda, et is- nud väga erinevaid aegu, nii häid kui vallavanem, haridus- ja kultuuriosa- rõõm oli suur. tuda kohvilauas, maitsta klubi liikme- halbu. konna juhataja, külalised ja huvilised. Loodame väga, et lasteaed veel kaua Emadepäeva idee sündis Ameeri- te endi küpsetatud kooke, juua teed ja Nagu oleme väärtustanud iga lapse Lapsed laulsid, tantsisid ja lugesid püsib rõõmuks lastele ja vanematele. kas eelmise sajandi algupoolel. 1914. kohvi. sünnipäeva, oli ka lasteaia sünnipäev luuletusi. Esimene juhataja ja lasteaia Jõudu meile kõigile järgmisteks aas- aastal määras Kongress maikuu teise Esimene kohvikupäev oli 11. märt- väga tähtis sündmus. Kaunistasime asutaja Elvi Liim tegi emotsionaalse tateks! pühapäeva ametlikult emadepäevaks. sil Simuna rahvamaja väikeses saalis. rühmaruumid lilledega, seadsime üles meenutuse lasteaia algusaastate koh- Eestis võib emadepäeva alguseks lu- Simuna Naisteklubi aktiivse esinaise lastetööde näituse, toimus pidulik ta ning Ain Lembavere rääkis suureks Tiiu Sirgmets geda päeva kui Helmi Mäelo korraldas Reet Maadla ettepanekul otsustati ha- lõunasöök, mille tegi eriliseks uhke kasvamise võlust ja valust. Aktusel tä- Simuna lasteaia õpetaja oma ema auks piduliku emadepäeva kata korraldama keskpäevakohvikut üks sünnipäevatort. Vanade aegade mee- nati endisi ja praegusi töötajaid, anti 1922. a suvel. kord kuus. Tegusad naised küpsetasid Maikuu esimesel pühapäeval oli siis kooke, tegid võileivatorte kohvi ja Simuna rahvamajas emadepäevale pü- tee juurde. Kohvikupäeva sisustama hendatud kontsert. kutsuti Salla laulunaised. Pärastlõuna Olla ema – tähendab kanda elu eda- möödus maitsvate kookide ja laulu- si. Kunagi ei väsi ema käed. Emadest naiste kaunite laulude saatel. ja memmedest laulsid rahvamaja lau- Argipäevategevustele vahelduseks lulapsed MiaLota, Andry, Maris, Kadri, on kohviklubi meeldivaks kokkusaami- Merit, Kristella, Andris. Kauneid palu se kohaks. Naisteklubil on plaanis jät- viiulil ja klaveril esitasid Kristina, Kris- kata koos Simuna rahvamajaga klubili- tella, Maris, MiaLota, Merit, Laura. si üritusi. Jõudu ja jaksu neile selleks! Õpetaja Angela pühendas laulu „Nagu muinasjutt“ naisteklubi esinai- Naisteklubi liige sele, aasta ettevõtlikule naisele, emale, Riina Tülli

Hetk lasteaialaste esinemisest. Foto: Mart Pruul

Kohvikupäev Simuna rahvamajas. Foto: Silvi Sirelpuu

Pidupäeval said kokku lasteaia praegused ja endised töötajad. Foto: Mart Pruul Väike-Maarja rahvamaja tegemistest

30 aprillil tehti Ebaveres sikas. Kõlab emadepäevatervitus. Foto: Silvi Sirelpuu volbrituld. Kokku oli tul- 30. mail kell 11.00-15.00 nud palju suuri ja väikeseid on rahvamajas doonori- nõidasid. Nõiad osalesid päev – oodatakse nii uusi kutseeksamil ja lõid ümber kui ka püsidoonoreid verd lõkke tantsu. Lõkke süüta- loovutama. Väike-Maarja misega saatsime ära kõik 8. juunil kell 21.00 on halva ja soovisime head ja Ebavere vabaõhulaval Su- Muusikakool paremat. Head nõidumist! verännu 2012 kontserttuuri 12. mai kell 12.00 toi- avakontsert. Juba kolman- mus Väike-Maarja rahva- dat aastat astub Suverän- võtab vastu majas beebide pidu. Saal nule Marek Sadam ja sellel täitus beebide, lapseva- aastal koos peanist Tõnu uusi õpilasi nemate, vanavanemate Laikrega. Sel korral tulevad ja sugulastega. Väikesed nad publiku ette nii uute järgmistele erialadele: ilmakodanikud olid tul- kui eelmistest aastatest nud oma esimesele val- tuttavate autorilauludega klaver, viiul, akordion, puhkpillid. lavanema vastuvõtule. ning lisaks veel kenad leiud Igaljuhul oli saal täitunud Eesti muusika aardelae- rõõmukilgetega. Kõige kast. TASUTA Info tel 326 1177; 503 1910 nooremaid oli tervitama Väike-Maarja jaaniõh- tulnud peale vallavanema tu on 23 juunil kell 21.00 Sisseastumiskatsed toimuvad veel Sirje Sõnumi laulu- Ebavere vabaõhulaval an- laps Ethel Liis Randveer sambliga Meidon4. Võis- pühapäeval, 27. mail kell 15.00 muusikakoolis. ja Väike-Maarja showtant- tukatsumised ja disko. TA- sutrupp Anneli Kalamäe Nõiad volbriööl Ebaveres SUTA Väike-Maarja Muusikakooli lõpuaktus toimub juhendamisel. Aastaga on vallas sündinud 43 last – 21 poissi ja sündinud 27. aprillil 2012. a. Ükski laste Kalev Pärtelpoeg teisipäeval, 29. mail kell 18.00. 22 tüdrukut, 15 last olid peres esime- nimedest pole sellel aastal kordunud. rahvamaja juhataja seks lapseks. Kõige noorem peoline oli Beebidele kingiti mälestuseks hõbelu- 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Tänavu peame XXV PANDIVERE PÄEVI

Tänavu koguneme juba 25. korda Pan- Ants Leemets ja Anne-Lii Kodaras Väi- seküsimustest, põllumehe kesisevõitu divere päevadele. Mõtiskleme korraks ke-Maarja, Peeter Albi ja Ilve Tobreluts toidulauast, tootmise ja jaotamise nende päevade ootuses, kuidas meie Vao ning Vilmar Pere Triigi kolhoosist, vahekorra ausamast lahendamisest, kodukandipäevade traditsioon alguse Toomas Kalvet Väike-Maarja EPT-st, El- aga räägiti ka rahvuse eneseteadvu- sai. Mis ajendas ja ergutas veerand sa- len Lossi Väike-Maarja külanõukogust, sest ja rahvuspoliitikat puudutavatest jandit tagasi siinset rahvast Pandivere Vallo Taar kultuurimajast. Kui idee laie- küsimustest. Kõnelejad panid rahva päevade korraldamisele? malt tuntuks sai, oli toetajaid teisigi. mõtlema, et ei piisa vaid sellest, kui Siirdume 1988. a juulikuu Pandivere Aktiivselt osalesid päeva ettevalmista- armastame ja ülistame oma kodumaad Teatajas avaldatud tollase Väike-Maar- misel ja läbiviimisel kohalikud muin- lauludes, vaid et isamaa ja rahvuse saa- ja Keskkooli õpetaja Lembi Lukase mõ- suskaitsjad Arvo Vallaotsa juhtimisel. tus sõltub meie tegudest. tete abil 25 aasta tagusesse aega. Aega, Esimene Pandivere päev sai teoks Küsiti, vastati ja vaieldi. Küllap sai mida peeti ka omamoodi ärkamisajaks, 28. mail 1988. a. Jakob Liivi parki ko- nii mõnigi asi tookord selgemaks, kind- sest eestlased hakkasid jälle huvi tund- gunes hulk kohalikku ja palju mujalt- lasti aga jäi midagi ka hingele kripel- ma oma ajaloo ja oma kuuluvuse vastu, rahvast, et meenutada neid, kes Väi- dama. Kuid esimesel Pandivere päeval oma kodukandi loodushoiu ja kultuuri- ke-Maarjale tuntust toonud ja rääkida oli ometi kord võimalus silmast silma loo vastu. Tekkis tahtmine tunda, et ole- sügavuti ajast, milles oldi. Küllap pa- rääkida, mõelda ise ja panna mõtlema me taas üks. Tõdeti, et meie mured on nid Arvo Vallaotsa avasõnad ja segaan- teisi. meie endi lahendada, et meie rõõmud sambli isamaalaulud kõiki hardusega Algus oli tehtud. “Kas järgmisel aas- on meie endi rõõmustada, et laulud on mõtlema endast, oma kodust, oma tal jälle?” küsis Lembi Lukas Pandivere meie endi laulda ja tantsud meie endi maast, rahvast ja kõigest sellest, mil- Teatajas esimese Pandivere päeva koh- Meenutus I Pandivere päeva avamiselt. Keskel seisavad vasakult: Mati Lukas, tantsida. Selle tõe olulisust tunnetades lesse igapäevarutus polnud aega süve- ta kirjutatud ülevaates. “Jah, ikka jälle!”, Boris Gavronski, Ülo Niisuke ja Peeter Albi. Foto: Väike-Maarja muuseum arenes mõte korraldada päev, mis meid neda. sest juba viiendatel Pandivere päeva- kõiki seoks, juhiks tagasi oma juurte Kihelkonnakooli muuseumiks taas- del 1992. aastal oli Väike-Maarjast pärit rahvale lustlikku meelt ja on aja jooksul re päevade järel esitatud küsimust: juurde ning paneks mõtlema mineviku- tatud hoonel avati Eduard Leppiku ajakirjanikul Hannes Kuusmal põhjust kujunenud iga suve hakul toimuvaks “Kas järgmisel aastal jälle?” Nii väga le, olevikule ja tulevikule. ajaloomeenutuste saatel uuesti mä- kirjutada: „Pandivere päevadest on saa- paikkonna suurimaks pidustuseks.” tahaks vastata: „Jah, ikka jälle!” Selle Esimeste Pandivere päevade mõtte lestustahvlid Jakob Tammele ja Anton mas traditsioon. Meie kodukandipäe- Kodukandipäevad võeti siinse rahva traditsiooni hoidmine ja kodukandi- algatajaks võib pidada tollast keskkooli Hansen Tammsaarele. Rongkäigus vad said alguse rahvusliku aktiivsuse poolt omaks ja väga paljud inimesed päevadele sisu andmine sõltub meist direktorit Mati Lukast. Tema oli ka pea- suunduti Müürikule, kus päeva olid si- tõusu ajal 1988. aastal, mil Pandivere on andnud oma osa nende päevade kõigist. Loodetavasti, suudame ühiselt mine initsiaator, kelle eestvedamisel sustamas Väike-Maarja, Kiltsi, Rakke, kõlas eestlaste suus kui sümbol. Süm- õnnestumisse. Aja jooksul on muutu- neid päevi jätkuvalt vajalikuks pidada see mõte teoks sai. Algatuseks kutsu- ja Haljala isetegevuslased. bol meie edasikestmisest meie omal nud olud, inimeste arusaamad, soovid ja tunnetame nende kaudu sügava- ti Väike-Maarja keskkooli kokku grupp Kontsertide vaheaegadel prooviti lusti maal. Oleme taas peremehed omal ja eelistused, aga kodukandipäevad on malt oma seotust siinse paikkonnaga. inimesi, kes olid nõus olema eestve- ja naeruga pooleks võimeid kiiruses, maal ja meie endi tarkusest sõltub kui ikka iga suve hakul siinkandis olulised Kõigile toredaid kodukandipäevi soo- dajaiks esimese Pandivere päeva kor- jõus ja osavuses. hästi meie maal läheb.” sündmused ja neist on kujunenud kes- vides raldamisel. Koolirahvast võtsid orga- Et elul on ka tõsisem ja probleemi- Siis olid Pandivere päevad märgiks tev traditsioon. niseerimistöö enda kanda Mati Lukase derikkam pool, oli diskussiooniks koha- rahva iseolemisest ja isetegemisest. Nüüd, kui veerandsajandat korda Ilve Tobreluts kõrval Helle Varda ja Valvo Paat. Vankri le kutsutud mitmeid tollaseid tipp-po- Nüüd aitavad need säilitada kodukoha koguneme Pandivere päevadele, kor- aitasid käima lükata Tarmo Lindmaa, liitikuid. Räägiti vee- ja keskkonnakait- kultuuriloolist järjepidevust, pakuvad dame taas Lembi Lukase I Pandive-

nanimi) (ees- ja perekonnanimi) 25. Pandivere päevade ristsõna küsimused 21. 1997. a tähistati uudselt Väike-Maarja rah- 28. Kellele kuulub katkend tekstist rahvamaja vamaja 85. sünnipäeva. See seltskondlik jalutussaali seinal: „...vahest ka Väike-Maarja 1. Rahvamaja katuse all tegutsev huvikool 9. Väike-Maarja rahvamaja fuajee seinal oleva va. Mis toimus? koosviibimisvorm kogus laialdast huvi ja toi- ajalugu mind kord tänulikult mäletab, et olin 2. I Pandivere päevade kava koostaja (keskkoo- monumentaalmaali „Maarjapäevad” autor 14. Tantsuselts, kelle ristimispidustused toimusid mus Mare Taari initsiatiivil igal jõulukuul kuni aktiivsemaid mehi Märt Meose kõrval seltsi- list; ees- ja perekonnanimi) (ees- ja perekonnanimi) 2011. a Lennart Meri mälestuslõkke süütami- 2004. aastani. Mis see oli? maja ehitamisel.” (ees- ja perekonnanimi) 3. Väike-Maarja muuseumi esimene juhataja, 10. Jakob Liivi poolt seltsimaja avapeoks kirjuta- se ajal Ebaveres ning kelle ristivanemateks 22. Põllumeeste seltsimaja ehituse kohalik juht 29. Valla aukodanik, rahvatantsuentusiast (ees- hilisem kohaliku turismi arendaja (ees- ja pe- tud näidend said teenekas tantsuõpetaja Maie Orav ja (ees- ja perekonnanimi) ja perekonnanimi) kauaaegne rahvatantsija Jaak Läänemets rekonnanimi) 11. Keskaega kajastav kurblooline näitemäng, 23. Puhkpillimuusika taaselustaja Väike-Maarjas 30. Kultuuriloo toetaja, vanavarakoguja, Valge- 4. Põllumeeste seltsimaja ehituse peaorgani- mille Jakob Liivi/Ene-Riina Ruubeli stsenaa- 15. Muusikakollektiiv, kes tuli Vallo Taari taktikepi (ees- ja perekonnanimi) tähe V klassi teenetemärgi omanik (ees- ja riumi järgi lavastas Heli-Liivia Komp ja mis all 1987. a Agrotööstuskoondise vabariikliku saator (ees- ja perekonnanimi) 24. Milline Väike-Maarja jaoks oluline selts tähis- perekonnanimi) kanti ette 2003. aasta Pnadivere päevade isetegevsukonkursi laureaadiks 5. Loodusvara, mis oli I Pandivere päevade mo- tas 9. Pandivere päevadel oma 100. aastapäe- 31. Ala, milles Väike-Maarjas peetakse Eesti esi- raames Vao tornlinnuse esisel toks 16. Valla aukodanik, kirjanik ja segakoori Helin va? võistlusi 12. Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi esimees ja kauaagne dirigent (ees- ja perekonnanimi) 6. I Pandivere päevade mõtte algataja ja avakõ- 25. Pikka aega Väike-Maarja rahvamajas tegutse- 32. Viiekordne naisekandmise maailmameis- isamaalise kõne pidaja I Pandivere päevade ne pidaja Müürikul (ees- ja perekonnanimi) 17. Üks naisekandmisvõistluse „maaletoojaist” nud ja keskealiste hulgas hinnatud klubi ter, kes on koos Birgit Ulrichiga tulemusega avamisel Jakob liivi pargis (ees- ja perekon- (perekonnanimi) 0.55,5 kantud Guinessi rekordite raamatusse 7. Väike-Maarja kiriku tornikiivri taastamise or- nanimi) 26. Millist oma vahetult trükist ilmunud luu- ganisaator (perekonnanimi) 18. Kohalik suurvõistlus, mida peetakse alates lekogu esitles esimest korda 5. Pandivere (ees- ja perekonnanimi) 13. 20. augustil 2005. a tähistati Väike-Maarja 1992. aastast päevadel siitkandist pärit poeet Aleksander 8. Tartu insener ja ehitusmeister, Väike-Maarja rahvamaja pargis sumedal augustiööl üllata- 19. Klubi, kes tähistas hiljuti oma 25. aastapäeva Suuman? Koostas Irene Kaldma Põllumeeste Seltsi maja projekteerija (pere- valt suure rahvahulga, rongkäigu, tõrvikute ja konnanimi) hoogsate lauludega vabariigi taassünnipäe- 20. Väike-Maarja rahvamaja juhataja (perekon- 27. Valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja XXV Pandivere päevade RISTSÕNA 18. NB! Lahendatud ristsõnalehed ta- gastage Pandivere päeval 2. juunil kella 14.00-ks raamatulaadal (rahva- 13. 24. majas) 31. Lahendamiseks saab abimaterjali Väike-Maarja muuseumist ja paljude 11. 15. 22. küsimuste kohta Internetist. 25. 28. 29.

Head nuputamist! 12. 16. 21. 27. 32. 2. 19. 30.

1. 4. 6. 9. 14. 20. 23. 26.

3. 5. 7. 17.

8. 10.

Lahendus: XXV Pandivere päevade moto Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11

OLI MAIKUU SAJANDI EEST TUBLID PÕLLUMEHED OLID SIIN LÄKS KIIRELT SEITSE KUUD JA VALMIS RAHVAMAJA UUS.

NÜÜD TANTSURINGID, LAULUKOORID, ORKESTRID, MEMMED-TAADID KÕIK HOOGSALT HARJUTAMAS KOOS, ET J UUBELIT TÄHISTADA ÜHESKOOS.

Autor: VMG 5.a klassi õpilane Karel Kallasmaa Juubeliluule Väike-Maarja seltsimajale pannakse juubeliaastal nurgakivi

Möödunud sügisel kuulutas Väike- avalduva mõtte erksus ja selgus, mida Sajand tagasi, 6. mail 1912 pandi Väi- vallamajas, kus Põld esimes seltsimaja 100 aastat kultuuri kodu” Väike-Maarja Maarja Põllumeeste Selts välja seltsi- autor Väike-Maarja seltsimajast luule- ke-Maarja seltsimajale vaikselt, ilma vajadusest ja tähtsusest. Nurgakivi jäi Põllumeeste Seltsimaja sajandi jooksul maja juubeliluule konkursi. Laekunud tades püüdis tabada. Et maja on läbi ametliku tseremooniata nurgakivi, sest tol korral panemata. Seda tegime ühel kantud paikkonna virget vaimu ja tuge- 43 töö hulgast valis konkursi žürii väl- sajandi kandnud erinevaid nimesid – luba selleks toiminguks ei antud. Jakob tööpäeva õhtul, viisime dokumendid vat elujõudu. ja kaheksa luuletust. Luule hindami- seltsimajast sai kultuurimaja, kultuu- Liiv kirjutab oma raamatus „Elu ja mä- salaja /.../ ja müürisime nurgakivi alla.“ Pandivere laadal on igal soovijal sel ei läinud arvesse luuletuse pikkus. rimajast rahvamaja, on ka luuletuste lestusi“ järgmiselt: „ Vundament valmis Nurgakivi paneku päevaks kokku tulnud ainukordne võimalus Loksa küla sepp Ainsaks kriteeriumiks oli luuletuses autorid kasutanud erinevaid variante. ja 6. mail tahtsime pidulikult nurgakivi rahvast tegi pildi Aleksander Kips ja see Ermo Loodi välisepikojas sepistada paigale panna. Kutsusime selleks täht- avaldati 1912. aasta „Perekonnalehes“. mälestuseks ka seltsimaja juubeliaasta saks sündmuseks Peeter Põllu Tartust Sajand hiljem laome Pandivere päe- meenemünt. VMPSi Seltsimaja 100 kõnepidajaks. Brandt (kohalik politsei- va raames sümboolse nurgakivimüüri ülem) keelas avalikul platsil kõnepida- üheskoos ja avalikult. Nii kannab 25. Marju Metsman, seltsimaja juube- Feliks Kaber väeteenistuse suurtükiväe allohvitseri mise ja oma koosoleku pidasime Vao Pandivere päevade moto “Seltsimaja – liaasta toimkonna liige (1907-1990) aukraadis. Sügisel käis kivilõhkumise kursustel, ostis lõhkeainet ja puhastas 19. sajandi lõpul kestis rahvuslik ärka- põllud kividest. Neist said uute hoone- VMPSi Seltsimaja 100 misaeg, jätkus mõisatest talude päri- te müürid. seksostmine, arenes seltsielu, paranes Selleks ajaks oli Feliks astunud mit- August Lepik torlikud võimed. Raha koolihariduse andmine. Põllumehed messe vajalikku ühistusse, nagu turba-, (1881-1955) pidid sisse tooma ta- tundsid suurt huvi põllumeeste selt- pulli-, karjakontrolli-, piima-, tarvita- sulised peod. side loomise vastu. Kuidas majanda- jate-, kartulikasvatajate-, punasekarja- Kui August Jaani poeg Lepik 1901. aas- da paremini oma noori talusid, saada tõuseltsi ühingusse. ta sügisel kolmeklassilise koo- 1913. aastast (kuni neist rohkem kasu endile ja lastele? Põllud andsid juba head saaki. Roh- li juhatajaks ja ainsaks õpetajaks tuli, seltsi punase likvidee- Nii lõidki Väike- Maarja ümbruse kem jäi talus raha ehitustegevusele. oli Väike-Maarja Põllumeeste Selts rimiseni 1940. aastal) ärksamad mehed 1896. aastal oma Väi- 1931. aastal remonditi vana poema- (VMPS) tegutsenud juba viis aastat. oli August Lepik näi- ke-Maarja Põllumeeste Seltsi (VMPS). ja elumajaks. Puuriti sügavamaks (34 Noore kooliõpetaja esmaseks ülesan- tejuht. Aastas planee- Seltsi tegevus haaras kaasa järjest roh- m) kaev, sellele pandi peale käsipump. deks oli alghariduse andmine Avispea riti vähemalt kaheksa kem põllumehi ja haritlasi. Suurt puu- Talvel käis Feliks oma haridust täien- ümbruse külade õpilastele. Kool oli näidendiga pidu. 1911. dust tunti oma majast. Tänu seltsi ju- damas Toomal, kus sai maaparandus- Avispeal tegutsenud juba alates 1853. aastal August abiellus hatuse heale koostööle ja liikmete iga- meistri kutse. aastast. Viimane õpetaja enne August ja tõi seltsi tegevusse külgsele abistamisele saigi oma maja 1932. aastal Feliks abiellus. Istutas Lepikut oli Jakob Liiv. Pedagoogilise kaasa ka oma noore 1912. aastal Väike-Maarja alevis valmis. talu ümber pargi. Rajas suure viljapuu- töö kõrval oli ta agar osavõtja ümbrus- abikaasa Hilda. Maja Seltsi asutajaliikmetest olid mitmed aia. Alustas sordikartuli kasvatamise ja konna ühiskondlikust elust. Koolitöö avapeol kanti ette J. pärit 8 kilomeetrit eemal asuvast Avis- ekspordiga. ja koolitalu majandamise kõrval ning Liivi näidend „Vari“. pea külast. Nende hulgas oli ka Abra- Feliks oli kogu peremeheks oleku tööst lastevanematega pidi aega jätku- Mõne aastaga katsid mi talu peremees Hans Kaber. Pidevalt aja olnud VMPS-i liige. Siit ka teave ma ka osavõtuks VMPS-ist, asukohaga sissetulekud kõik maja töötati koos VMPS-iga. Vahetati maa- talu arendamiseks. 1933. aastast oli ta Väike-Maarjas. ehituskulud. elu korraldamise ja talude arengu ko- seltsi juhatuses - liikmena, laekurina, gemusi. Puhkenud sõda pidurdas seltsi kirjatoimetajana. Sajandi algusaastad olid täidetud Sõjad ja segased tegevust. 1936.-1938. aastal oli Feliks tegevu- venestamispoliitikaga, revolutsioonide ajad ei vähendanud 1907. aastal sündis Abrami tallu ses Põllutöökoja juures uudismaade ja sõdade tõttu rahutud. August Le- seltsi kultuurilis-ühis- poeg Feliks, kellest hiljem sai edukas harimisel. pik leidis oma energia rakendamiseks kondlikku tegevust. taluomanik. Juba lapsest saadik oli ta 1938. aastal valmis uus karjalaut, osavõtu VMPS-i tegevusest. Aastate 1919. aastal loodi kohe huvitatud VMPS-i tegevusest, millest ta hobusetall, viljapeksuküün. Koos To- jooksul muutus see ühiskondlik töö eriline pidude organi- isa kõrval osa võttis. Isa suri 1918. aas- uarti peremehega osteti traktor „Dee- tema peamiseks kutsumuseks. August seerimise komisjon. August Lepik võt- August Lepiku kooliõpetaja-juha- tal ja nii oli Feliks ainus noor meeshing ring“. Lepikut sai keskne kuju igas ettevõtmi- tis osa ka Vabadussõjast rindel, kuid taja tööaastail käis tema käe alt läbi majas. Alghariduse sa ta Avispea koo- 1939. aastal sai Feliks kursustelt kut- ses, uute tegevusalade haaramises. Ka kutsuti valla poolt tagasi kui rahvuslike kaks põlvkonda kohalike elanike lapsi. lis, seejärel pani ema ta 1923. aastal selise agronoomi paberid. seltsile oma maja ehitamisele kaasaai- aadete propageerija ja vabariigi loomi- Hariduse andmise kõrval muretses ta Vahi Põllutöökooli talumajapidamist 1940. aasta okupatsioon oli ukse tamises oli ta üks kesksemaid tegelasi. se toetaja. ka selle eest, et neist kasvaks rahvus- õppima. Järgmisel aastal andis ema ees. Ehitati veel karjaköök, sepikoda, tundega inimesed. Keset igakülgset talle talu üle. saun, sigala, kanala, sõnnikuhoidla, 1906. aastal oli August Lepik ametis Eesti Vabariigi tingimustes arendas aktiivset elu sundis 1940. aastal või- Koos Avispea küla ärksate VMPS-i pandi üles veepumpamiseks tuuletur- seltsi abikirjatoimetajana. Suurt tähe- August Lepik Avispea kooli kuueklas- mule tulnud okupatsiooniline punaste liikmetega oli tal koos nendega mitu biin. lepanu pööras ta maaelanike-talunike siliseks algkooliks, kus töötabs juba 3 valitsus August Lepiku õpetajaametist ettevõtmist. 1923. aastal ehitati seits- Siis olid juba punased võimul ja tuli majandusliku elujärje parandamise- õpetajat. Peres oli juba neli last. Peda- loobuma. Ka VMPSi tegevus lõpetati me talu peale traatpõhjaga viljakuiva- hakata oma elu hoidma. 14. juuni küü- le. 1910. aasta suursaavutusena tuleb googiline töö oli tunduvalt laienenud. käsukorras. ti. 1926. aastal valmis talus ait. Asutati ditamisest jäi Feliks kui kaitseliitlane märkida osavõttu Väike-Maarja kauba- Plaaniti uue koolimaja ehitamist. Pool Turbaühing, kus Feliks oli raamatupida- veel maha. Kartes seltsiliste tegevuste tarvitajate ühisusest ja selle loomisest. kodu aga nagu oleks tal olnud oma va- Lahkumispeol Avispealt anti August jaks. Kuue mehe peale osteti lokomo- tõttu tagakiusamist, lahkus ta kodunt. jaduste ja eluga Väike-Maarjas. 1930. Lepikule üle auaadress, kuhu oli alla biil ja rehepeksumasin. Pärast sõja lõppu 1944. aastal ta Epopöa seltsi oma maja ideest kuni aastal loodud peotoimkond muusika ja kirjutanud 147 kooliõpilast ja elanikku. 1928. aastal oli Feliks Väike-Maar- ikkagi arreteeriti ja saadeti Siberisse. selle käikulaskmiseni Väike-Maarja ale- lavastuste alal vajas ju tohutult aega ja August Lepik asus elama Rakveresse. ja Ühispanga liige. Talutööde kõrval Sealt tuli ta 1956. aastal eluga tagasi. vikus 1912. aastal oli tolleaegse VMPSi entusiasmi. Kaheksa kilomeetrit teed August Lepiku elu ja tegevus vääriks jätkus noorel Feliksil aega ka kultuuri- Kodutalu oli laastatud, maa kolhoosis. juhtkonna märkimisväärne saavutus. Väike-Maarjasse, kas hobusega või jala, asjalikumat uurimist Väike-Maarja liseks meelelahutuseks, ta aitas kaasa Siin polnud enam midagi teha. Läks Seda isegi üle-eestilises tähenduses. ei olnud talle mingiks koormaks. (Taht- Gümnaasiumi õpetajate poolt. laulukoori moodustamisel, kursuste Rakverre, ehitas omale maja, elas seal August Lepikul olid selle rahalise külje matult tuleb silme ette hiljutine valla käsutamisel, ülemaalise Noorsooühin- surmani, 1990. aastani. arendamisel suured teened. Kust võtta õpetajate streik - mida ütleks August Asael Truupõld gu loomisel ja oli ka hea põllumees. ilma laenuta nii kiirelt raha? Siin ilmne- Lepik praegu neile?) 1929. aastal lõpetas Feliks kaitse- Asael Truupõld sid August Lepiku erilised organisaa- 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Eesti Päevalehe sporditoimetus Kevadjooksuga tähistati tutvus valla spordieluga Georg Lurichi 136. sünniaastapäeva

26. aprillil käis Väike-Maarja valla spor- seks! 23. aprillil joosti Väike-Maarja tä- II – III klassid ne Kümnik, Anett Põllu, Gerda Nirgi); II dieluga tutvumas Eesti Päevalehe spor- Väike-Maarja vallas tegeletakse väga navail traditsioonilist Lurichi kevad- I – 2.b klass, aeg 13.44.0 (Anett Too- – 9.a klass, aeg 10.01,0; III – 8.a klass, ditoimetus: Kristi Vahemaa, Aet Süvari, erinevate spordialadega. Lehemaht jooksu. Seekord oli osalemas 24 ka- mingas, Reno Kiisküla, Diana Hamid- aeg 10.03,2; 4. – 8.b klass, aeg 12.04,1 Pärt Talimaa ja fotograaf Siim Lõvi. kõike siin toimuvat kajastada ei võimal- heksaliikmelist võistkonda. žanova, Oskar-Daniel Saarmaa, Eneli X – XII klassid Päeva sissejuhatuseks kohtuti Väi- danudki ja seetõttu tuli valikuid teha, Kui tavapäraselt kogunetakse võist- Kroll, Helari Ainsar, Egle Kortin, Volde- I – VMG 12. klass, aeg 9.21,4; II – ke-Maarja gümnaasiumi 10. klassi kellest ja millest kirjutada. luste avamiseks rahvamaja esisele, siis mar Pops); II – 3. klass, aeg 14.00.6; III VMG 10.-11. klass, aeg 9.27,8 õpilastega. Ajakirjanikud andsid hea Eesti Päevalehe sporditoimetuse- sel korral tuli vihmasabinate eest rah- – 2.a klass, aeg 14.08.8 Täiskasvanud ülevaate spordiajakirjaniku tegevuse ga olid Väike-Maarja spordihoones vamaja fuajeesse varjule minna. Jooksu IV – V klassid I – Baltic Log Cabins OÜ, aeg10.39,3 rõõmudest ja muredest ning rääkisid kohtumas vallavanem Indrek Kesküla, ajal aga vihma ei sadanud ning kõik I – 5.a klass, aeg 11.14,0 (Jete Hend- (Piret Purge, Ragner Kroll, Maarika Bas- värvikalt, näidete varal, kuidas neist Väike-Maarja valla rahvaspordiklubi te- osalejad said täiel rinnal jooksu nauti- rika Lood, Mairo Kivipõld, Eveli Klaan, sova, Meelis Veilberg, Birgit Kopti, Pee- just spordist kirjutajad said. gevjuht Ants Rikberg, üks Georgi Kange da ja oma võimeid näidata. Edward Heldur Kurim, Janelle Laukse, ter Ilves, Margit Kopti, Ulvar Pavlov); Simuna kandist pärit Kristi Vahe- peakorraldajaid Ants Einsalu, korvpal- Kõige edukamalt läbis distantsi Karel Kallasmaa, Kristin Aas, Marek II – Päästekool, aeg 10.39,6; III – Tant- maale meeldib sport, meeldib ringi litreener Vaido Rego, maadlustreener Väike-Maarja gümnaasiumi 12. klas- Tealane); II – 5.b klass, aeg 11.17,3; III suselts Tarapita, aeg 11.45,2; 4. – Vald, käia ja suhelda, meeldib erinevate ini- Lembit Kalter, Simuna kandi spordielu si võistkond. Võiduajaks joosti 9.21,4. – 4.b klass, aeg 13.17,0; 4. – 4.a klass, aeg 12.18,9; 5. – Gümnaasiumi õpeta- meste ja olukordadega kokku puutuda. eestvedaja Hillar Kasu, Simuna jää- ja Võistkonda kuulusid Kristiina Kahr, aeg 14.06,8 jad, aeg 13.56,7 Spordiajakirjaniku töö seda kõike ka lumerajasõitude peakorraldaja Väino Kadri Kalvik, Birgit Aas, Stina Tiigimäe, VI – VII klassid Lurichi kevadjooksu võistkonda võimaldab. Haiba ja eelmise aasta valla parim Mait Jalast, Kevin Münter, Sander Klaan I – 6.b klass, aeg 10.44,1 (Dely Kroll, kuulub 4 poissi/meest ja 4 tüdrukut/ ja Heiko Süvaorg. Katre Reinart, Tairi Tiimus, Karmen naist, gümnaasiumi õpetajate võist- Paremusjärjestus vanuseklasside Lõomets, Henri Matikainen, Ander kond koosnes aga eranditult naistest. kaupa: Talu, Sten Saaremäel, Kerdo Kivivare); Kandes rinnal silti Naistes peitub jõud, pi- I klassid II – 7.b klass, aeg 10.48,0; III – 7.a klass, dasid nad vapralt teistega sammu. I – 1.b klass, aeg 13.43,7 (Raine Hiie- aeg 11.14,2; 4. – 6.a klass, aeg 11.34,0 mäe, Brian Vinkel, Külli Tark, Joosep VIII – IX klassid Ilve Tobreluts Eesmäe, Kelli Laansalu, Erik Reinart, I – 9.b klass, aeg 9.44,2 (Hans Kes- Gerli Kaur, Mikk Kivivare); II – 1.a klass, külla, Rasmus Rikken, Andris Jaanimä- aeg 15.43,9 gi, Tarvi Kivipõld, Maris Meos, Marian-

Eesti Päevalehe ajakirjanikud kohtumas Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilastega. Foto: Ilve Tobreluts Aet Süvarist, kes varem töötas Eesti meessportlane, motosportlane Indrek Ekspressis hoopis teiselaadsete tee- Mägi. madega, sai tema enda sõnul 10 mi- Gümnaasiumi spordialastest ette- nutiga jalgpallifänn, ta sai n-ö hoobilt võtmistest rääkis kehalise kasvatuse nägijaks ja jalgpall on toimetuses jää- õpetaja Geidi Kruusmann, kes ise on nudki tema teemaks. kõva tegija saalihokis. Spordihoone Pärt Talimaa aga sattus sporditoi- saalis käis kehalise kasvatuse tund pa- metusse õnneliku juhuse läbi. Tema rasjagu III klassil. Nii mõnigi õpilastest kirjeldas väga haaravalt spordiajakir- jäi Eesti Päevalehe fotograafi pildile. janiku tegevuse köögipoolt. Leheveer- Ebavere tervisespordikeskusega tut- gudelt on lugusid väga hea lugeda ja vuti sealse tegevuse ühe eestvedaja need peavad kirjutajatel alati õigel ajal Urmas Kullase selgituste saatel. Geor- Stardipauk on kõlanud. Foto: Ilve Tobreluts valmis saama, aga teinekord on selleni gi söögitoas aga pildistati praegu Väi- jõudmine päris keeruline ja mõnikord ke-Maarjasse deponeeritud Amandus peab lausa uskumatuid seiku läbi ela- Adamsoni “Tšempioni” koopiat. Georgi Kange rammuvõistlus toimus 14. korda ma. Georg Lurichiga seonduv oli kohtu- Õpilased kuulasid süvenenult ja misel läbiv teema pea igast spordialast Traditsiooniks kujunenud Georgi Kange sel erilist sitkust ning sai üldkokkuvõt- üldkokkuvõttes esimeseks Romek Velk andsid omalt poolt märku, et on neilgi kõneldes. Ja ikka viis mõttelõng Lurichi rammumehevõistlus sai tänavu jätku tes punktiga jagu kõvast kangisikuta- Janari Taari ees. Kolmandaks tuli Too- spordi vastu huvi olemas ning jälgitak- mälestussamba juurde. 21. aprillil. jast Ragnar Krollist. mas Kolk. Arvan, et väljastpoolt val- se nii Eestis kui ka laiemalt kogu maa- Ülevaade Väike-Maarja valla spordi- Kokku tuli kangeid 18 meest, neist Raskemate meeste võistlusaladel da tulnud osavõtjad ei kahetse oma ilmas toimuvat. elust ilmus Eesti Päevalehes laupäeval, pooled meie vallast. Võistlus toimus sai seekord iga ala varasemast veidi osalust Georgi Kangel ja saavad seda Vahest sai mõni õpilastest kohtu- 5. mail. kahes kehakaalus: kuni 85 kg ja üle sel- raskemaks muudetud. Pingelises heit- võistluskogemust tugeva treeninguna miselt kaalumist väärivaid mõtteid ka le. Mehed võistlesid kivide tõstmises, luses oli meie vallast parim Janari Taar, võtta. oma eesseisva elukutsevaliku tegemi- Ilve Tobreluts voolikujooksus, traktori tõmbamises, kes on ka varem Georgi Kangel võistel- Naistevõistlusel, kus kavas 21 kg ko- palgi vedamises, kombineeritud võist- nud, vahepeal aga pausi pidanud ning tiga jooks ja kangil rippumine, oli pa- luses ja raskuse rim meie kehalise ülesajamises. kasvatuse õpetaja Tulge naisekandmis- Vanimal osa- Geidi Kruusmann. võtjal oli aastaid Lastevõistlu- võistlusele osalema! 49 ja noorimal, ses oli kokku 26 Jaanus Kaskemal osavõtjat. Võitjaks Eesti XV esivõistlused alles 14, kuid võist- tulid erinevates les ta väga südilt vanusegruppides naisekandmises toimuvad ja lubas tulevikus Morris Tobi, Oskar- Väike-Maarjas laupäeval, 2. juunil kell 13.00. näidata, milleks ta Daniel Saarmaa, võimeline on. Ker- Remo Murumaa, Sel aastal on võistluskavas: gemas kaalus toi- Karlotte Lood, - võistkondlik naisekandmine mus algusest peale Kristiina Raag ja - naisekandmise põhivõistlus (vabastiil) punkt-punktiheit- Jaana Roots. - naisekandmise sprint lus noore tõusva Täisprotokoll tähe Märt Lindreti võistluste kohta on ja juba staažika valla kodulehel. Pärast naisekandmist rahvalik võistlus publikule (paadiralli). rammumehe Karli Võistluspäev Lutteri vahel. Karli kulmineerus õhtul Võistkonnavõistluses lõi eelmsel aastal kaasa mitmeid valla tegi kivide tassimi- Georgi söögitoas külade võistkondi. Naisekandmine on ka sel aastal küladeva- sega silmad ette ka mitmekordse kul- helise võistluse juhendis üks olulisim ala. enamusele raske- Naistevõistluse võitja Geidi Kruusmann on siirdumas kotijooksule. turismi maailma- Loodame sel aastal külade veel aktiivsemat osalemist! kaalu meestele. Foto: Ants Rikberg meistri Marek Kal- Edasist võist- muse esinemisega. ~14.45 - Naisekandmise autasustamine lust aga, kus olid ka uued alad, nagu nüüd jälle tõsiselt jõualadega treenima Suured tänud kõigile sponsoritele ja Võistluste juhend ja registreerimine palgivedu koos puupakuga jooksmise- hakanud. Valdis Oja, kes näitas oma abilistele! valla kodulehel: www.v-maarja.ee ga ja raskete voolikurullidega rassimi- tugevust eelmisel aastal, tegi ka tubli Ootame rohket osavõttu järgnevatel Pärast naisekandmist jätkuvad Pandivere päeva pidustused. ne, läks ilmselt mütsiga lööma ning jäi võistluse, kuid vigastus segas teda see- valla spordiüritustel. Tulge osalema! lõppkokkuvõtes noorele, 17aastasele kord täie jõuga võistlemast. Tulge võistlema ja tulge vaatama! Märdile alla. Kolmandaks tuli Tõnis Raskemaid mehi oli kokku jõudu Ants Einsalu Kull, kes näitas samuti kivide tassilimi- mõõtmas11. Nende seast võistles end Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Simuna Ivax ja Väike-Maarja ReinPaul Korvpallipoisid pakkusid nauditavaid mänge pidasid maakonna korvpallimeistrivõist- 5.-6. mail selgitati Väike-Maarja luste fi naalis tulise korvpallilahingu spordihoones Eesti poiste C2 vanuse- 4. mail selgitati Rakvere spordihallis Vallavanem Indrek Kesküla, kes klassi parimad korvpallis. tänavune Lääne-Virumaa korvpalli- mängule kaasa elas, võttis saadud ela- Lõppvõistlusele olid end mänginud meister. Nagu viimasel ajal juba tavaks mused kokku nii: “ Mäng oli põnev ning Virumaa Pallimängude Kool, Erkmaa saanud, said selgi korral fi naalis kokku see oli mõnus spordielamus. Tabatud Korvpallikool, Salva/Tartu Ülikool I ja kaks meie valla kanget korvpallimees- kaugvisked nii poolaja, normaalaja kui Korvpalliklubi . konda: Simuna Ivax ja Väike-Maarja ka lisaaja lõpus panid saali kõvasti kaa- 5. mail oli Virumaa PK võistkond ReinPaul. Või nagu Kuulutaja eelmisel sa elama. Meeldiv oli näha saalis mõle- veenvalt üle Korvpalliklubist Viimsi tu- nädalal väga tabavalt kirjutas, on maa- male võistkonnale kaasaelajaid. Sellel lemusega 84:63, Erkmaa Korvpallikool konna korvpallifi naal taas väikemaarja- hooajal pani i-le täpi Hans Kruusamä- aga veelgi kindlamalt 94:62 Salva/Tartu laste siseasi. gi tabav kaugvise. Loodan, et samad Ülikool I võistkonnast. Mäng pakkus palju põnevust ja tege- võistkonnad on vastamisi ka järgmisel 6. mail oli Salva/Tartu Ülikool I võist- lik võitja selgus alles esimesel lisaajal. aastal maakonna meistrivõistluste fi - kond 3.-4. koha mängus parem Korv- Normaalaeg lõppes seisul 89:89, kus- naalis.“ palliklubist Viimsi tulemusega 69:46 ja juures mängu viis lisaajale ReinPauli Poolfi naalis oli Ivax alistanud kindlustas omale hooaja kokkuvõttes meeskonnas mänginud Ants Rouhijai- sPORTKUNDA ja ReinPaul Tarva järel- kolmanda koha. neni tabav kolmepunktivise lõpusekun- kasvu. BC Tarvas/Rakvere Spordikool Finaalmängus läksid vastamisi Vi- ditel. suutis endale kindlustada 3.-4. koha rumaa PK ja Erkmaa Korvpallikool. Oli Valitsev maakonna korvpallimeister mängus võiduga 83:72 sPORTKUNDA palju põnevust-pinevust. Punkt-punkti ReinPaul andis küll kõva lahingu, kuid üle pronksmedalid. heitluses oli kord üks, kord teine võist- pidi lõpuks siiski tunnistama kange Väike-Maarja Gümnaasiumi võist- kond juhtimas. Mängu lõpuminuteil Hooaja kokkuvõttes tublile teisele kohale tulnud Virumaa PK võistkond ja vastase paremust. Skoor paisus päris kond, kellel õnnestus ühes mängus ise- kaldus vaekauss siiski Erkmaa Korvpal- treener Vaido Rego. Foto: Ilve Tobreluts suureks ja lõpptulemusena fi kseeriti gi Simuna Ivaxit võita, tuli kokkuvõttes likooli võistkonna poolele ja neil õn- Simuna Ivaxi võidunumbriteks koguni tublile 5. kohale. Esiliiga võitja Väike- nestus tulemusega 56:52 kindlustada Murumaa, Martin Ojamaa, Sten Saare- koha üle. 105:95. Hans Kruusamägil õnnestus ta- Maarja Päästekool aga tagas omale omale hooaja kokkuvõttes esikoht. mäel ja Ander Talu. Lisaks neile kuulu- Aivo Erkmaa tuletas oma Väike- bava kolmepunktiviskega mängu lisa- tulevaks hooajaks otsepääsme meist- Virumaa Pallimängude Kooli võist- sid võistkonda veel Rakvere poisid Ma- Maarjas treenerina töötamise ajast aja viimasel sekundil Ivaxi võidule ilus riliigasse. kond jäi lõpumängus küll mõne punkti- rek Anton, Ranno Lauri, Mart-Johannes meelde, et on temagi pidanud just punkt panna. ga alla, aga pakkus hulgale mänge vaa- Pariis, Kristofer Veismann ja Gregor kodusaalis tundma fi naalmängus kao- Parimaks mängijaks tunnistati Sven Ilve Tobreluts tama tulnud publikule väga nauditava Väli. Võistkonna treener on Vaido Rego. tusekibedust. Aga ta tundis siirast hea- Pugonen Simuna Ivaxi meeskonnast. võistluse. II koht hooaja kokkuvõttes 24 Treener Vaido Rego tõdes mängu meelt selle üle, et Väike-Maarjas on osalenud võistkonna seas on väga tubli vaheajal “Tänane on väga raske mäng.” korvpall ikka jätkuvalt heal järjel ja on saavutus! Ütles ka seda, et treenerina ei saa ta populaarne spordiala. Virumaa PK võistkonnas mängis poiste mänguga väga rahul olla ning kogu hooaja vältel ka palju Väike-Maar- hooaja mängudest kokkuvõtteid tehes Ilve Tobreluts ja poisse: Marti Alt, Jaagop Janson, Ker- on arutamisainet küll ja küll. Aga oli do Kivivare, Henri Matikainen, Remo temagi rõõmus kokkuvõttes saadud II Maadlusuudiseid 21. aprillil toimus Viljandis rahvusva- 10. SIMUNA – LAEKVERE heline Küllo Kõivu mälestusvõistlus vabamaadluses. Väga tugevakoosei- sulisel võistlusel osalesid Eesti maad- lejate kõrval Valgevene, Soome ja Läti RAHVAJOOKS paremad maadlejad. Meie maadlusklu- bi oli esindatud ühe maadlejaga. Holger Toots esines hästi ja saavu- tas 3. koha. 10. JUUNIL 21. aprillil toimusid Kallaveres Eesti Simuna Ivaxi võistkonna hing Hans Kruusamägi maakonna spordiliidu juhata- meistrivõistlused kreeka-rooma maad- START SIMUNA KOOLIMAJA EEST jalt Anu Kilkilt vastu võetud meistrikarikaga. Foto: Ain Liiva luses kadettidele. Meie valla noored esinesid tublilt ja saavutasid järgmised KELL 12.00 kohad: 1. koht Jevgeni Hamidžanov LÕPP LAEKVERE KOOLI STAADIONIL 3. koht Kuldar Kangur DISTANTS 10 km 5. koht Jörgen Kivila 12. koht Argo Metsaru KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSITAKSE VÄLJA Meeskondlikult saavutasime 23 võistkonna seas 7.-8. koha. JALGRATAS „TREK“ RADEMARIST 28. aprillil toimusid Tartus Eesti Maaülikooli Spordiklubi meistrivõistlu- VANUSEKLASSID JOOKSJATELE: sed naistemaadluses. Meie valla noo- red naismaadlejad esinesid seal hästi: M1 – KUNI 16 N1 – KUNI 18 3. koht Maris Nõmmiste 4. koht Jonete Visnapuu M2 – 17-29 N2 – 19-34 4. koht Käroly Seemann M3 – 30-44 N3 – ALATES 35 4. koht Liis Järvamägi Võistkondlikult olime üheteistküm- M4 – ALATES 45 Võidukas Simuna Ivaxi korvpallimeeskond. Foto: Ain Liiva ne seas kolmandad. 5. mail toimus Kehtnas võistlus Kõiki osalejaid autasustatakse Harjuta Terviseks! klassikalises maadluses Liud. diplomite ja 10. jooksu särkidega. Teiste maadluskeskuste kõrval osalesid Punktiseis 15. mai seisuga. 267 ini- 2 bp. 18. seal ka Väike-Maarja rahvaspordiklubi Stardimaks: M1 ja N1 – 3eurot, teised 5eurot. mesel on kokku osaluskorda. Heete Aus- noormaadlejad. Meie maadlusnoored Registreerimine lõpeb 20 minutit enne starti kohapeal. 1. Heino Külanurk (Väike-Maarja) meel (Väi- näitasid üles südikat maadlust ja see- 183 osaluskorda, 18 boonuspunkti. 2. ke-Maarja) kord ei läinud keegi ilma medalita koju. Info: www.laekvere.ee/sport/ või 511 35 77 Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 153 ok, 23 ok, 2 bp. 1. koht Kristjan Jaago; 1. koht Karel 15 bp. 3. Viivi Kahr (päästekool) 136 ok, 19. Heino Nõmmiste; 1. koht Andris Pent; 2. koht Kell 12 algavad 13 bp. 4. Kalle Tobreluts (Väike-Maar- Lambing (Väike- Joel Visnapuu; 3. koht Kuldar Kangur ja) 126 ok, 12 bp. 5. Halar Klaas (Väike- Maarja) 23 ok, 2 bp. 20. LAEKVERE STAADIONIL LASTEJOOKSUD Maarja) 118 ok, 11 bp. 6. Mall Lepiksoo Õie Lambing (Väike-Maarja) 22 ok, 2 Lembit Kalter (Väike-Maarja) 97 ok, 9 bp. 7. Kätlin bp. 21. Anne Kruusimaa (õppekeskus) maadlustreener kõige pisematele Timuska (Väike-Maarja) 67 ok, 6 bp. 8. 21 ok, 2 bp. 22. Kita Kiisküla (Väike- Siiri Bork (Väike-Maarja) 66 ok, 6 bp. 9. Maarja) 20 ok, 2 bp. 23. Annela Laidre BUSS STARDIPAIKA VÄLJUB LAEKVEREST 11.00 Riina Jalast (VMG) 61 ok, 6 bp. 10. Aino (Väike-Maarja) 17 ok, 1 bp. 24. Sirle Ao- Saaremäel (Väike-Maarja) 55 ok, 5 bp. saar (õppekeskus) 15 ok, 1 bp. 25. Reet PÄRAST JOOKSU SÕIDAB BUSS 11. Mare Soovik (Maiximar) 47 ok, 4 bp. Soidla (Väike-Maarja) 15 ok, 1 bp. 26. LAEKVEREST SIMUNASSE 12. Lehte Tints (Väike-Maarja) 38 ok, 3 Malle Kask (Väike-Maarja) 15 ok, 1 bp. bp. 13. Urve Kalda (Väike-Maarja) 35 27. Ele Kivisaar (Väike-Maarja) 15 ok, 1 ok, 3 bp. 14. Viia Kiik (Väike-Maarja) 35 bp. 28. Sirle-Inga Kuldväli (Väike-Maar- ok, 3 bp. 15. Rita Soidla (Väike-Maarja) ja) 15 ok, 1 bp. 29. Virve Tamberg (Väi- 30 ok, 3 bp. 16. Ira Münter (Ilmandu) ke-Maarja) 15 ok, 1 bp. 30. Kessu Sulev Joel Visnapuu murdmas oma järje- 28 ok, 2 bp. 17. Liili Heinla (FIE) 27 ok, (Simuna) 14 ok, 1 bp. kordset vastast. Foto: Lembit Kalter 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Sündmuste kalender Pandivere päevade küladevaheliste võistluste

20.-27. maini toimub Väike-Maarja 22. juunil kell 19.00 Simuna jaani- JUHEND Taluturul VMPSi kevadine taimenädal. õhtu rahvatantsu ja rahvamuusika su- vesimmaniga. Tantsuks ansambel Taas. ÜLDISELT I etapp – mees kannab naist veeta- võib osaleda kuni 3 võistlejat, arvesse 29. mail kell 18.00 Pandivere päeva Info Auli Kadastik, tel 323 7217 Kokku on küladele sel aastal 6 võist- kistuseni seljas, veetakistuse juures lä- läheb võistkonna iga liikme parim tule- külakonverents Aavere külas. Räägime lust. Arvesse läheb igal alal küla parim heb naine kummipaati ja mees sõidu- mus tulemus. koos vallajuhtidega küla ajaloost, tä- 22. juunil kell 21.00 Võidupüha tä- tulemus. Üldkokkuvõttes läheb igal kü- tab (tõmbab nööri abil) paadi üle vee, Punktid: esikoht 6 punkti, teine koht nasest päevast ja ka tulevikuväljavaa- histamine Simuna Vabadussõja mäles- lal arvesse nelja parema ala tulemus. ärast veetakistust lükkab mees naist 5 punkti, kolmas koht 4 punkti, neljas detest. Esinevad Kiltsi laulu- ja tant- tussamba juures. Info Auli Kadastik, tel Kohustuslikeks aladeks on rongkäigus kärus kuni etapi lõpuni. koht 3 punkti, viies koht 2 punkti, kuues sumemmed. Info Ilve Tobreluts, tel 329 323 7217 osalemine ja naisekandmise võistlu- II etapp – mehel on silmad kinni ja iga järgmine koht 1 punkt. 5759 sest osavõtt. seotud ja naine juhendab meest kogu 23. juunil kell 11.00 on Simunas Küla maksimumpunktid 4 ala pea- etapi jooksul, kuhu liikuda. 5. Kalapüügivõistlus 30. mail kell 11.00-15.00 doono- surnuaiapüha le kokku on 24(+1) punkti (1 lisapunkt III etapp – naine on klassikalises Võistlus toimub 26. mail kell 8.00- ripäev Väike-Maarja rahvamajas. Oo- on võimalik saada naisekandmisvõist- kaksiratsa asendis, suur aeroobikapall 11.00 Äntu tehisjärvel. Arvesse läheb datakse nii uusi kui ka püsidoonoreid. 23. juunil kell 11.30 Võidupüha tä- lusel huvitava kostüümi eest). Võrdse käes, mees liigub fi nišini (ületatakse ka võistlejate poolt püütud kalade kogu- Info Kalev Pärtelporg, tel 326 1837 histamine Väike-Maarja Vabadussõja punktisumma puhul tuleb ettepoole distantsil olevad kaks takistust). kaal (igast külast võib võistelda 3 ini- mälestussamba juures. Info Aare Treial, võistkond, kellel on parim tulemus nai- Punktid: esikoht 6 punkti, teine mest). NB! Kalastajal peab olema kala- 31. mail kell 18.00 Pandivere päe- tel 5065421 sekandmises. koht 5 punkti, kolmas koht 4 punkti, püügiluba. va külakonverents Orguse külas Veljo Küladevaheliste võistluste kohta neljas koht 3 punkti, viies koht 2 punk- Punktid: esikoht 6 punkti, teine koht Proosa pere haljasalal Lilleorul. Rää- 23. juunil kell 21.00 Jaaniõhtu Eba- pannakse info üles suurele tahvlile, kus ti, kuues ja iga järgmine koht 1 punkt, 1 5 punkti, kolmas koht 4 punkti, neljas gime koos vallajuhtidega küla ajaloost, veres. Tantsuks “Meidon 4”, hiljem dis- võistlevate külade punktiseis kirjas ja lisapunkt on võimalik saada atraktiivse koht 3 punkti, viies koht 2 punkti, kuues tänasest päevast ja ka tulevikuväljavaa- ko. Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 kõigile nähtav. kostüümi eest. ja iga järgmine koht 1 punkt. detest Kontserdiga esineb Maarjakellu- ke. Info Ilve Tobreluts, tel 329 5759 1. juulil kell 12.00 Kiltsi los- OSALEJAD 3. köievedu 6. Degusteerimisvõistlus sis kontsert. Esinevad Kristina Kriit Küladevahelisest võistlusest või- Üldiselt: Enne võistlust tuleb võist- Toimub 2. juunil Väike-Maarja rah- 1. juunil kell 17.00 Maie Lepiku (viiul), Annika Lumi (sopran, Soo- vad osa võtta inimesed, kes on antud kond nimekirja alusel registreerida. vamajas. Alates kella 9.00 saab kauba kunstiringide näituse avamine Väike- me), Diana Liiv (klaver) Kavas: Veljo külaga seotud. Ausa mängu reeglite Registreerimislehele tuleb märkida ära tuua, kell 10. 30 hindavad kohtuni- Maarja rahvamajas. Info Kalev Pärtel- Tormis: Haikud, Kolm lille; Bela Bar- jälgimine jääb küla esindaja südame- ka varuvõistlejate nimed (1 naine ja 1 kud ja alates kella 11.00 rahvas. poeg, tel 326 1837 tok: Rumeenia tantsud, Rapsoodia tunnistusele. mees). Kindaid käes olla ei tohi, ank- Iga küla võib esitada võistlusele nr 2. Info Merje Leemes, tel 520 2921 rumees ei tohi panna köit ümber keha kaks oma küla toodet: 1. juunil 18.00 lemmikloomade näi- VÕISTLUSALAD: või ümber käe, jalanõudeks võivad olla - 1 rabarberi kook (2 kg), tus Väike-Maarja rahvamaja taga plat- 1. juulil kell 16.00 on Väike-Maar- sportlikud ilma tallanagadeta jalanõud, - 1 hoidis rabarberit sisaldav magus sil. Info Egne Liivalaid, tel 5648 7949 ja kiriku tornikiiri pühitsemise tänu- 1. Rongkäigus osalemine vahetada võib ühte inimest ühe kohtu- hoidis (1 liiter). jumalateenistus. Teenivad EELK Viru Rongkäik liigub 2. juunil kell 17.00 mise jooksul kohtuniku loal. Kui pärast Degusteeritavad tooted nummerda- 1. juunil kell 20.00 A. Kitzbergi näi- praostkonna praost Peeter Kaldur ja Väike-Maarjast Jakob Liivi pargist möö- kohtuniku lõpuvilet võistkond laseb takse. Iga küla paneb välja ainult ühte temäng “Pila-Peetri testament” Väike- Väike-Maarja koguduse hooldajaõpeta- da kergliiklusteed Ebaverre. tahtlikult köiest lahti, saab võidu tei- sorti kooki ja hoidist. Korraldustoim- Maarja rahvamajas rahvamaja näite- ja Enn Salveste. Tänujumalateenistusel Punktid: rongkäigus osalemine - 2 ne võistkond. Enne võistlust tutvustab konnale tuuakse tükkideks lõigatud ringi esituses (lavastaja Tiit Alte). Info on kaasategevad lauljad ja puhkpillian- punkti, 1 lisapunkt kui külal on ühtne kohtunik võistlejatele võistlusreegleid. kook. Iga inimene saab degusteerimi- Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837 sambel. Orelil Ago Tint. riietus, 1 lisapunkt kui külal on oma Võistlus toimub 2. juunil kell 10.30 sel valida välja temale kõige rohkem Tänujumalateenistusele järgneb laul, 1 lisapunkt kui külal on maskott, 1 Väike-Maarjas, rahvamaja taga platsil maitsva rabarberi koogi ja hoidise ra- 2. juunil XXV Pandivere päev: laat, kell 18.00 heategevuskontsert kirikus, lisapunkt kui külal on silt. (võistkonnas 3 meest + 3 naist), kaks barberist. Oma arvamus vormistatakse kontserdid, valla küladevahelised võist- esinevad: Bonzo ja Ago Tint (orelil). Külad paiknevad rongkäigus tähesti- küla võivad ühineda üheks võistkon- tabelis, kuhu toote nimetuse alla kirju- lused, mängud, loteriid ja palju muud, Info Heli-Liivia Komp, tel 517 6965 ku järjekorras. naks, saavutatud punktid saavad mõle- tatakse kõige maitsvama toote number. õhtupoolikul kell 17.00 rongkäik Väi- Lisaks ansambli juhile Viktor mad külad. Asjatundjate ja rahva arvamus liidetak- ke-Maarjast Ebaverre, kus päev lõpeb Felitsiant’ile (viiul) osalevad tema tü- 2. Naisekandmise võistkondlik Punktid: esikoht 6 punkti, teine koht se hiljem kokku ja selgitatakse välja kü- Rock Hoteli kontserdiga (pilet 3 eurot). tar Margarita Felitsiant (klaver), Valeria võistlus 5 punkti, kolmas koht 4 punkti, neljas lade paremusjärjestus. Eraldi antakse Info Ilve Tobreluts, tel 329 5759 Golovko (sopran) ja Nadežda Panfjoro- Võistkonnas on 3 meest ja 1 naine. koht 3 punkti, viies koht 2 punkti, kuues välja publiku ja žürii auhinnad. va (mezzo-sopran). Võistlus toimub 2. juunil naisekand- ja iga järgmine koht 1 punkt. Punktid: esikoht 6 punkti, teine koht 2. juunil saab Pandivere päeval al- misvõistluse esimese alana.Võistlus 5 punkti, kolmas koht 4 punkti, neljas guse Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi 7. juulil kell 19.00 kontsert Väike- toimub kolmeetapilise teatevõistluse- 4. Viltsaapaviskamine – 2. juunil koht 3 punkti, viies koht 2 punkti, kuues ürituste sari “Seltsimaja 100”. Info Mar- Maarja kirikus. Esinevad Jassi Zahha- na. Iga etapi lõpus joob meesvõistleja kell 10.30 Väike-Maarja, rahvamaja taga ja iga järgmine koht 1 punkt. ju Metsman, tel 526 3831 rov, Maria Listra, Margus Kappel. Info ära pudeli 0,33 l ilma gaasita mineraal- platsil. Lähteasendis on võistlejal saa- Heli-Liivia Komp, tel 517 6965 vett. bas jalas. Toimub 2 viset. Igast külast 2. juunil kell 13.00 XV Eesti esi- DEGUSTEERITAVATE TOODETE HINDAMINE võistlusi naisekandmises. Info Ilve 14. juulil kell 18.00 Kiltsi lossi saa- Tobreluts, tel 329 5759 lis Moskva vanamuusika ansambli „Da KOOK HOIDIS camera e da chiesa” kontsert romanti- 9. juunil kell 11.00 Müürikul val- lisest muusikast. Mängivad Viktor Fe- la meistrivõistlused tennises, I etapp. litsiant (viiul), Margarita Felitsiant (kla- Info Ants Rikberg, tel 529 0745 Info Ants Rikberg, tel 529 0745 ver), Valeria Golovko (sopran) ja Nade- žda Panfjorova (mezzo-sopran). 10. juunil kel l2.00 X Simuna Laek- vere jooks. Info Hillar Kasu, tel 524 8658 15. juulil kell 12.00 on surnu- aiapüha Väike-Maarjas uuel kalmis- 10. juunil kell 12.00 XXII Pandivere tul. Kaasa teenib Tapa puhkpillian- Rattaralli. Koos Filter Eesti maantee- sambel. Võimalus tellida puhkpil- karikasarja etapiga. Start Väike-Maarja liansamblit haudadele mängima. keskplatsil. Info Ants Rikberg, tel 529 Mälestamise soovid anda sur- 0745 nuaiapüha hommikul (kell 10-11.30) kirjutajate lauda. 16. juunil, 30. juunil, 1. juulil, 19. Info tel 523 8771 või 517 6965 juulil ja 3.-4. augustil osaleb Kilt- si mõis üle-eestilises mõisamängus 28. juulil kell 16.00 antakse Äntu “Unustatud mõisad”. Info Merje Lee- paisjärve ääres start Ebavere Kange mets, tel 520 2921 triatlonile. Info Andri Part, tel 526 3010 Väike-Maarjas tuleb doonoripäev

Kolmapäeval, 30. mail kell 11.00- Tule doonoriks, kui oled: 15.00 oodatakse nii uusi kui ka pü- * terve, ei põe hetkel mõnda viirus- sidoonoreid haigust ega tarvita ravimeid, verd loovutama Väike-Maarja rah- * puhanud ja söönud, vamajas. * kehakaaluga üle 50 kg, „Väike-Maarjas on meil palju sõpru! * 18-60 aastane. Viimaselgi doonoripäeval veebruaris oli Viimasest vereandmisest peab doonoriks soovijaid 85 ja 76 vereloovu- olema möödunud meestel 60 päeva tuse abil kogusime 34 liitrit elupäästvat ja naistel 90 päeva. Kui Sul on ol- verd. Esimest korda vereannetajaid oli nud nõelravi, tätoveerimisi või naha seekord 13. Täname kõiki Väike-Maarja augustamisi, saad verd loovutada 4 ketel operatsioonidel ja sünnitustel, operatsioonid, mida muidu liiga suure facebook.com/DoonoridjaSobrad doonoreid ja loodame, et ka seekord on kuu möödudes. patsientide raviks verejooksu, raske verekaotuse kartuses ei saaks soorita- siinsetel inimestel võimalus vereloovu- Vereloovutusele tulles võta palun trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja da. Eva Maimre tusele tulla,“ kiitis Regionaalhaigla ve- kaasa pildi ja isikukoodiga isikut maksahaiguste, põletuste ning paljude Lisainfo: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla rekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo tõendav dokument. teiste haiguste puhul. Doonorivere toel www.verekeskus.ee ja Facebookis tel 617 3022 Lomp. Doonorite verd kasutatakse ras- on võimalikud ka paljud plaanilised fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www. Mai 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Moldova este o tară foarte frumoasă (Moldova on väga ilus maa)

Bună dimineata! (Tere hommikust!) jad ansambli garderoobis, kus edukalt ras panustatud Niisuguse keelekursusega algas 25 kul- on esindatud oma maakohta mitmetel lastekirjanduse tuuritöötaja reis Moldovasse maava- kordadel välismaal ja kodumail, olles väljaandmise- nem Einar Vallbaumi dikteerimisel. saavutanud konkurssidel kõrgeid kohti. le. Aga lapsi on Kiire reis läbi Läti-Leedu-Poola-Uk- Meeldis asjakorraldus, kus rahva- neil palju. Las- raina Moldovasse viis meid miinus- maja oli nii suur, tavaliselt kahekorru- te eest ka hoo- kraadidest 2. mai hommikul üle 30 seline, et oli ruumi ka raamatukogule ja litsetakse. kraadise temperatuuriga Moldovasse, mitmesugustele huviringidele. Külalislah- ilusasse õitsvasse sooja kevadesse. Raamatukogud kahjuks nii ilusad ja ked võõrusta- Õppereisi eesmärk oli tutvuda värskelt remonditud ei olnud kui klu- jad viisid meid Moldova eheda rahvakultuuri ja elu- bid. Nendeni pole veel jõutud. Tundus, ka Kišineu oo- oluga. Vahetada kogemusi, sõlmida et eelistähelepanu on jagunud ameti- periteatrisse suhteid. Mõlema maa juhtkondade ta- asutustele, klubidele-rahvamajadele, Moldova heli- semel on sõprussuhted juba mõni aeg kus toimuvad suured üritused ja peod. looja George tagasi sõlmitud, nüüd on plaanis kul- Pidutseda moldovlasele aga meeldib. Mustja algupä- tuurivahetus kollektiivide vahel. Raamatukogud nägid välja nii nagu rast ajaloolist- Külastasime Griuleni rajooni rahva- nad meil 15-20 aastat tagasi olid. Elekt- heroilist oope- maju, raamatukogusid ja kunsti- ning rooniline teenus teeb Moldovas alles rit „Aleksandru muusikakooli, ajaloo- ja etnograafi a- esimesi samme. Aga üks lugejaarvuti Lenušnjanu“ muuseumi. Imetlesime rahvamajade oli ikka igas suuremas raaamtukogus vaatama, mis väga tugevat ja kõrgetasemelist ringi- olemas, kasutamist küll ei näinud. Ühes viis meid tööd. Isetegemiserõõm ja oma kodu- kogus nägin ka koopiamasinat. Laenu- Moldova aja- koha traditsioonide austamine jättis tatakse käsitsi. Kõik see ei sega ju luge- loo kaugesse sügava mulje. mist. Niipalju kui õnnestus küsitleda, 1564. aastasse, Moldova ehedat rahvakultuuri koh- ollakse Moldovas väga agarad lugejad. kus toimusid väga verised sündmused on, et iga aastaga elu muutub, hoog kas rahvas. Paljud on läinud ka välisrii- tasime igas kultuurimajas ja ka kodudes Üldse on neil väga aktiivne osavõtt Moldova trooni hõivamise pärast. Rah- on sees ja loodetavasti suudavad nad kidesse suuremat palka teenima, kuid ning ametiasutustes. Erilise elamuse ringide tööst ja raamatuid loetakse ka vas armastab seda ooperit, alates 2004. teiste vigadest õppida. Praegu võlub saadavad selle koduperedele. Moldo- saime rahvatantsuansambli Lozioare palju. Praegu käib Moldovas nn kee- aastast on seda juba 200 korda mängi- Moldova külastajaid puhta toidu, ehe- vat peetakse küll vaeseks riigiks, kuid 30. juubelikontserdil, kus oli kaasatud lereform, kus kirillitsas raamatud tõl- tud ja selgi pühapäeval oli saal täis. da rahvusliku kultuuri, kauni muusika see ei pea nii jääma. Kõik on valikute ka teisi kollektiive lähimast ümbrusest. gitakse ja trükitakse rumeenia keelde, Moldova külalislahkus on täiesti ni- ja tantsuga. Imelise kordumatu loodu- küsimus. Seda kostüümide kirevust, jalgade ja mis on nende tegelik ajalooline keel. metamisväärne nähtus omaette. Meile sega. Elurõõmus moldovlane pidutseb A fost o plăcere sa vizitez Moldova! pillimeeste näppude osavust ja kii- Võetakse kasutusele ladina tähestik. püüti näidata kõike paremat, mis neil alati, kui mahti, ja kutsub sõbrad kaasa. Oli väga meeldiv külastada Moldovat! rust andis imetleda. Tantsuansambli Kõik rumeenia kirjanduse klassikud on on, mida nad on jõudnud paarikümne Igaühel oli oma isiklik veinikelder, nii edukusest andis tunnistust rahvamaja neil ju ühised. Praegu on raamat juba aastaga korda saata. Palju ehitusi on et pidu võis jätkuda... Seejuures tuleb Irma Raatma täissaal ja mitmed karikad ning aukir- kallis ja seepärast on nad eelisjärjekor- veel pooleli, palju on plaanis. Aga näha öelda, et moldovlane on ka väga töö-

hapaigad inimkonna ning ka Eesti vani- Võistluse lehekülg: Algab hiite kuvavõistlus mad looduskaitsealad. Eestis on teada http://www.maavald.ee/kuvad/ ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõl- Eelmisel aastal võitis hiite kuva- Algab kuvavõistlus Maavalla hiied võistlusel on mitmeid uuendusi. Es- teemaliste artiklite ilmestamiseks. mavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha võistluse Ain Raali ülesvõte 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest makordselt on oodatud ka mujal Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. hiiepuust: ja teistest looduslikest pühapaika- maailmas tehtud ülesvõtted. Loo- Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus Pühapaikasid leidub kõikides maakon- http://www.maavald.ee/maausk. dest nii Maavallast kui ka piiri tagant. duslikke (mitte ehitatud) pühapaiku toimuval hiie väe tunnustamissündmu- dades ja kihelkondades ning paljudes html?rubriik=20&id=4353&op=lug Võistluse eesmärk on väärtustada ja võib kohata paljude põliste rahvaste sel. külades. Valdav osa meie pühapaika- Lugupidamisega tutvustada ajalooliste looduslike pü- juures ning need kuuluvad inimkonna Hiite kuvavõistluse korraldavad dest on ohustatud, riikliku kaitse alla Ahto Kaasik hapaikade kultuuri- ja looduspärandit, ühispärandisse. Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu kuulub neist ligikaudu 15%. tel 5668 6892 jäädvustada nende hetkeseisund ning Esmakordselt on osalejatel võima- Ülikooli looduslike pühapaikade kes- Võistluse eeskiri jm lisateavet: [email protected] suunata inimesi pühapaikasid külasta- lus määrata oma võistlustöö soovi kor- kus ning MTÜ Wikimedia Eesti.Võist- http://www.maavald.ee/maausk. www.maavald.ee ma ja hoidma. ral Creative Commons rahvusvahelise lust toetavad Kehrwieder, Maaleht, html?rubriik=96&id=4668&op=lugu www.facebook.com/maavald Võistluse üldarvestuse peaauhind vabakasutuse litsentsi alla ning osa- Loodusesõber, Eesti Loodus, Maako- on 500 eurot ning kuni 16-aastaste leda seega eestikeelse võrguentsüklo- du, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse peedia Vikipeedia koostamises. Kaitse hobuturismitalu, Krautmani tervise- välja hulk eriauhindu järgmistes rüh- all olevate pühapaikade vabakasutus- kool, looduslike pühapaikade riiklik mades: püha puu, kivi, veekogu, annid, se antud ülesvõtted annetab Maavalla arengukava, Kultuuriministeerium, Si- hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saa- koda eestikeelsele Vikipeediale. Sel- seministeerium, Keskkonnaamet ning red, muinsuskaitse, looduskaitse ning lised ülesvõtted avaldatakse keskses Muinsuskaitseamet. maailma pühapaigad. failivaramus Wikimedia Commons ning Rahvusvahelise looduskaitseliidu Tänavu viiendat korda toimuval neid kasutatakse Eesti pühapaikade (IUCN) hinnangul on looduslikud pü-

Ilmselt on tüllides vaatamata nende Märka aasta lindu! vähesele tuntusele siiski see müstiline ”miski”, mis sunnib neile ikka ja jälle tä- Eesti Ornitoloogiaühing valis “Aasta 1000-2000 paari, asustab kogu Euroo- helepanu pöörama. Märka sinagi aasta linnuks 2012” tüllid ehk siis liigipaari pas peamiselt inimtekkelisi paiku. lindu! väiketüll ja liivatüll. Valik langes neile Põnevaid tüllielamusi soovides atraktiivsetele pisikurvitsalistele Liivatülli peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks näol on Eestis tegemist tüüpilise Jaanus Aua on tegemist linnuliikidega, kes ajavad rannikulinnuga (meil elab 1000-2000 Eesti Ornitoloogiaühing väga sageli oma asju inimese vahe- paari), kohtab seda liiki pesitsejana tus naabruses, kuid jäävad pahatihti eelkõige saartel ja mererannikul, kus ta sealjuures just inimese enda jaoks asustab hõreda ja madala taimestikuga märkamatuks. Teiseks on tegemist liiki- liivaseid ja kiviklibuseid rannalõike. dega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna Milleks meile aasta linnud? kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – Aasta lindu valib Eesti Ornitoloo- mõlema liigi arvukus on aastakümneid giaühing alates 1995. aastast. Selle vaid langenud… eesmärgiks on valitud liike laiemalt tut- Tüllid ei ole just väga tuntud linnud. vustada ning nende elu pisut lähemalt Kes nad siis on? uurida või pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Nii Väiketüll on must-toonekurg, rähnid ja kanakull on Eestis suhteliselt ebaühtlase le- aidanud juhtida tähelepanu metsakai- vikumustriga pisikurvitsaline, kes pesit- tse küsimustele, rukkirääk ja kiivitaja seb valdavalt tehismaastikel (kruusa- keskkonnasõbralikule põllumajan- karjäärid, paemurrud, ehitustandrid dusele (loe lisaks: www.eoy.ee/tullid/). jmt), kuid asustab ka kruusaseid ja Mis siis muudab tüllid nii põneva- kiviklibuseid alasid rannikul ja saartel, teks vaatlusobjektideks? Eks igaühel puududes paiguti aga täielikult liiva- meist on oma lemmikliik. Samas on semates piirkondades. Tüüpiline sise- tüllid paljude linnuvaatlejate ja loo- maakurvitsaline, keda meil pesitseb dusfotograafi de meelisobjektideks. Liivatüll. Foto: Hannes Saag 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Ostame põllu- ja rohumaad. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Olgu päikest ja tähtede säravust, Pakkuda võib ka koos rendilepinguga põlde. olgu paljugi nii nagu enne. Vaatame üle kõik pakkumised ja sobivusel kiire tehing. Aga rohkem kui ühtegi varandust saagu olema tervist ja õnne! Tel 5699 4914 92 Erich Randmets – 23. juunil 82 Arno Sikkar – 14. juunil 89 Helmi Toomsalu – 20. juunil 82 Aino Kruve – 19. juunil Koguduste teated Teated 89 Elfriede Tedrekull – 29. juunil 82 Olli Kangur – 21. juunil 88 Asta Laukkonen – 28. juunil 81 Õnnela Pärn – 2. juunil Väike-Maarja koguduses Väike-Maarja koguduses Jumalatee- Müüa tooreid 87 Erna Freienthal – 14. juunil 81 Lilli Teiva – 11. juunil nistused pühapäeviti kell 12.00 86 Helmi Laukse – 1. juunil 81 Velda Pärnamägi – 13. juunil Kogudust teenib hooldajaõpetajana ja kuivi küttepuid. 86 Aino Saluveer – 26. juunil 81 Vaike Altermann – 20. juunil Enn Salveste. Tel 5345 3967, Erinevad sordid ja pikkused, k.a 3m. 86 Vilma Ehastu – 30. juunil 80 Ülo Ohtla – 3. juunil e-post: [email protected] 86 Verner Lilleväli – 30. juunil 80 Helgi-Regina Janson – 13. juunil EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tel 504 3246 85 Õilme Kruusmets – 5. juunil 80 Hannes Lango – 14. juunil Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, interne- ...... 85 Alie Sikov – 14. juunil 75 Maria Arike – 6.juunil tis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. 85 Evi Vöörman – 15. juunil 75 Asta-Leeno Krikmann – 19. juunil Koguduse veebil saab Facebookis lii- Müüa kuivi kütteklotse, 85 Ilme Vaht – 26. juunil 70 Harri Kaasik – 6. juunil tuda grupiga “Taastame Väike-Maarja 84 Helgi Lippasaar – 22. juunil 70 Virve Lepiksoo – 22. juunil kiriku!” turba- ja puitbriketti. Tel 504 5632 Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Ettevõte Väike-Maarjas NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 10.30. teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Koguduse vaimulik on (Antaarese hoovis) Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. Koguduse veebileht: müüb saematerjali: Õnnitleme noorimaid vallakodanikke http://avispea.edicypages.com/et - prussid, Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina - lauad, Robin Rebane – 18. aprillil Tali, kokkusaamine toimub igal teisi- Karl-Martin Lõune – 19. aprillil päeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. - servamata lauad jne. Maarit Kümnik – 27. ap rillil Merilin Peetso – 5. mail Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Hinnad soodsad! kell 14.00. Lisette Lepik – 8. mail Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Samas pakume EELK Simuna koguduse aadress: palgilõikusteenust Maailmas palju Su tarvis, uut on ja imelist, Allika 3, 46401 Simuna nii ketas- kui ka raamsaega. maailmal väga on tarvis last Sinu-nimelist… Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Leelo Tungal e-post: [email protected] Info telefonil 505 1137 Valud kaovad, kuid mälestus jääb meie südamesse. Kutsetunnistusega HELJO MATVEJEVA korstnapühkija Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Südamlik kaastunne omastele. nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga teostab kollete võimalik kohtuda teistel aegadel. hooldust ja remonti. Väike-Maarja Rahvamaja Klubi Härmalõng Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Info telefonil 5695 5596. Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr 221050284862 Swedpangas, Simunas – Helvi Vahter, tel 524 7944 kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. Ostan Mälestame Heino Taaliku 12.07.1928 – 24.04.2012 EELK Väike-Maarja erinevat tehnikat Vaike Kõrgnurm 04.04.1932 – 05.05.2012 koguduse teated (autoromud, traktorid, Kristjan Pool 10.01.1993 – 05.05.2012 kombainid, veokid Alma-Elfriede Saage 10.11.1933 – 10.05.2012 1. juulil kell 16.00 toimub Väike-Maarja kirikus torni- ja muud masinad). Heljo Matvejeva 25.09.1932 – 11.05.2012 kiivri pühitsemise TÄNUJUMALATEENISTUS. Tänujuma- Elust, ilust, igaveseks, lateenistust teenivad EELK Viru praostkonna praost Peeter Demontaaživõimalus. ära päriseks... Kaldur ja Väike-Maarja koguduse hooldajaõpetaja Enn Sal- Paku kõike, /M. Under/ veste. Tänujumalateenistusel teevad kaasa lauljad ja puhk- ka töökorras tehnikat! pilliansambel. Orelil Ago Tint. Kell 18.00 järgneb heatege- vuskontsert. Esinevad Bonzo ja orelil Ago Tint. Väike-Maarja Hooldekodu Samas ostan (Ravi 1, II korrus) 7. juulil kell 19.00 kirikukontsert. Esineva Jassi Zahha- vanametalli, päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid rov, Maria Listra, Margus Kappel. ka väiksed kogused, paku kõike! URIINIPIDMATUSE ABIVAHENDEID: • naha- ja haavahooldusvahendid, 15. juulil kell 12.00 surnuaiapüha. Kaasa teenib Tapa Raha kohe. puhkpilliansambel. • imavad aluslinad, Võimalus tellida puhkpilliansamblit haudadele. Mälesta- Tel 5678 6526 • mähkmed jm. mise soovid anda surnuaiapüha hommikul (kell 10-11.30) kir- Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. jutajate lauda. Info tel 523 8771 või 517 6965. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. juunil kell 9.00. Neitsi Maarja sünnipühal, Väike-Maarja koguduse nime- Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 päeval 8. septembril kell 18.00 kontsert kirikus. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: [email protected], Ostame kasvavat metsa Väike-Maarja Vallavalitsus, tel 329 5759. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, ja metsakinnistuid hin- Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei Surnuaiapühad tel 329 5750, www.v-maarja.ee vastuta reklaamide sisu eest. 2012. aasta suvel naga kuni 10 000 eurot/ Toimetaja: Trükitud: Ilve Tobreluts Trükikoda TRÜKIS AS, ha. Kinnistud võivad olla Toimetuse kolleegium: 23. juunil kell 11.00 Simuna kalmistul Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. 15. juulil kell 12.00 Väike-Maarja uuel kalmistul tehtud raietega või aset- Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Ilmub kord kuus, seda piiranguvööndis. Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. kuu lõpunädalal. Enn Salveste Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5. Tiraaž 1000 eksemplari. Simuna ja Väike-Maarja koguduste õpetaja Tel 55 40 150 kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Tasuline 0,20 eurot