DOCSLIB.ORG

Väike-Maarja Infoleht 2012 Mai Color.Indd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väike-Maarja Infoleht 2012 Mai Color.Indd Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 5 (217) MAI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: XXV Pandivere Abiturientidele kõlas viimane päevade KAVA koolikell Teisipäeval, 29. mail 18.00 – Aave- 26. aprillil kõlas Väike-Maarja gümnaa- Maarjas ja laulsid hüvastijätulaulu. re külakonverents Põllu talus Rein Mitti siumis abiturientidele viimane kooli- Vallavalitsus soovib lõpetajatele pere haljasalal. kell. head “põrumist” eksamitel ja edaspi- Meenutame küla ja mõisa ajalugu, Viimase koolikella päeval külasta- diseks kõrge kaarega lendu, mis lõpuks lähemat ja kaugemat minevikku. Räägi- sid gümnaasiumi 12. klassi lõpetajad ikka kodukanti tagasi tooks. me tänasest päevast ja arutleme koos paljusid armsaks saanud paiku Väike- vallajuhtidega külaelu kestmise üle. Kontserdiga esinevad Kiltsi laulu- ja tantsumemmed. Oodatud on kõik Aa- vere küla praegused ja endised elani- kud ning huvilised laiemaltki! Neljapäeval, 31. mail 18.00 Orgu- se külakonverents Veljo Proosa pere haljasalal Lilleorul. Meenutame küla ajalugu, räägime tänasest päevast ja arutleme koos vallajuhtidega külaelu Pool tornikiivrist on paigale saanud. Foto: Ilve Tobreluts kestmise üle. Kontserdiga esineb MTÜ Maarjakelluke. Oodatud on kõik Orgu- Kiriku tornikiiver kaunistab taas se küla praegused ja endised elanikud ning huvilised laiemaltki! Väike-Maarja siluetti Reedel, 1. juunil Väike-Maarjas 17.00 Maie Lepiku kunstiringide näi- Ma laotan oma käed eurot. Suurim rahastajad olid kultuu- tuse avamine rahvamaja jalutussaalis. laiali sinu poole, riministeerium ja pühakodade prog- Abiturientide hüvastijätulaul kõlab vallamaja koridoris. Foto Ilve Tobreluts 18.00 lemmikloomade näitus rahva- mu hing himustab ramm, aga oma panuse andsid ka vaba- maja taga platsil. su järele nagu tahtlikud annetajad. Palju tänu kõigile ne võistluspaigas alates kella 12.00st. 100” meenemünti 20.00 A. Kitzbergi näitemäng „Pila- janunev maa. toetajatele! Publikule rahvaliku võistlusena paadi- * põllumeeste seltsi loterii Peetri testament” Väike-Maarja rahva- Psalmid 143:6 Väike-Maarja koguduse juhatus ja ralli. * Härmalõnga õnneloos maja näiteringi esituses (lavastaja Tiit õpetaja Enn Salveste on tornikiivri 15.30 vallavalitsuse ja -volikogu * kodukandi teemaline ristsõna Alte) rahvamaja saalis. 16. mai oli Väike-Maarjas ajalooli- taastamisse väga palju panustanud esindajate kohtumine vallarahvaga * naisseltsi kohvik selt väga oluline päev. 2010. aasta au- – aega, energiat, tahtmist, hingejõu- peoplatsil * tasuta raamatute laat rahvamaja Laupäeval, 2. juunil 2012 Väike- gustitormis murdunud kiriku tornikiiver du. Augustitormist möödus üks aasta, 16.30 kogunemine rongkäiguks rah- saalis Maarjas ja Ebaveres sai taas paika. üheksa kuud ja kaheksa tegevusrohket vamaja ette * näitus “Vabaduse kullavoorid” 9.00 pasunapoiste tervitusmängud Hommikust peale käis kiriku ümb- päeva ning kogudus saab koos kõigi 17.00 rongkäik suundub Ebaverre Väike-Maarja muuseumis Väike-Maarja eri paigus ruses vilgas tegevus. Suure kraanaga väikemaarjalastega suure õnnestumise 18.00 kontsert Ebavere vabaõhu- * ja palju, palju muud huvitavat 10.00 XXV Pandivere päeva pidulik tõsteti üles kaks umbes 14 meetri kõr- üle rõõmu tunda. Väike-Maarja kirikul laval. Valla küladevaheliste võistluste avamine peoplatsil, sümboolne seltsi- gust tornikiivri osa. Hommikupoolikul on taas torn, mis oma pliiatsterava ti- autasustamine Rahvamaja saalis näidatakse kõigi maja nurgakivipanek paigaldati tornikiivri keskmine osa, puga kaugele silma paistab! 20.00-23.00 tantsuõhtu koos an- varasemate Pandivere päevade fotosid. 10.30 küladevahelised võistlused õhtupoolikul tööd jätkusid ja paika sai Tööd kirikutornis aga jätkuvad ja sambliga Rock Hotel Ebaveres. Pilet 3 köieveos ja viltsaapaviskamises peop- ka torni tipuosa. Kell oli 17.07 kui kaks kestavad kuni juunikuu lõpuni. eurot, kõik piletid osalevad loosimisel. Päeva juhivad Kalev Pärtelpoeg ja latsil tornikiivri eraldi paigaldatud osa torni- 1. juulil kell 16.00 on kõik oodatud Palju loosivõite! Kaidu Tiirik, naisekandmisvõistlust 12.00 paariskorvpallivõistlus spor- tipuks ühildusid. EELK Väike-Maarja kiriku tornikiivri 23.00-01.00 disko Ebaveres. DJ Lembitu Kuuse. dihoones Palju rahvast oli seda olulist sünd- pühitsemise TÄNUJUMALATEENIS- Lauri Hermann raadiost Elmar 12.00 laste asfaldijoonistuste võist- must uudistama tulnud. See oli rõõmu- TUSELE. Tänujumalateenistusele NB! lus rahvamaja kõrval päev kõigile! järgneb kell 18.00 heategevuslik Lisaks: Buss väljub Väike-Maarjast Ebaver- 12.30 Väike-Maarja muusikakooli Tornikiivri taastamistööde teostaja kontsert. Esineb BONZO. * laat, kontserdid re kell 17.30 ja 19.30, kontsert rahvamaja saalis oli Rändmeister OÜ – juhataja Juhan Vastastikuses austuses jõudke üksteisest * batuut, skyjump Ebaverest tagasi Väike-Maarjasse 13.00 naisekandmisvõistlused rah- Kilumets ja tublid töömehed, insene- ette. (Pauluse kiri roomlastele 12:10) * sepatöö näitus ja Ermo Loodi vä- kell 23.00 va maja taga platsil. Kavas on võistlu- rid ning ehituskonstruktor Ain Pihl ja Lugupidamisega lisepikoda sed võistkondlikus naisekandmises, restauraator Viktor Erm. Tänu nende * võimalus vermida “Seltsimaja – vabastiilis ja sprindis. Registreerimi- meeste töökusele, täpsusele ja oskus- Heli-Liivia Komp tele jõuti tornikiivri taastamiseni. koguduse juhatuse esimees Projekti kogumaksumus oli 122 485 Tormituultes murdunud kirikutorn kõrgub taas Väike-Maarja kohal. Foto: Ilve Tobreluts Beebide pidu Väike-Maarja rahvamajas 12. mail. Foto: Kalev Pärtelpoeg 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2012.a. Vallavanema kuu Mõtteid mais Hea vallakodanik. Oleme lume alt aasta algusest ning mitmed teised et- väljasulanud prahi talgupäevadel või tevõtted laiendavad oma tootmist. muul ajal ära koristanud, luues ühes- Üks olulisem küsimus aprillis oli koos esteetiliselt kaunima valla. Kui seotud OÜ Pandivere Vesi investee- me kõik kasvõi natukene koos panus- ringutega. OÜ Pandivere Vesi on lõpe- tame, siis on võimalik saavutada häid tanud Ühtekuuluvusfondi abiga 2011. tulemusi. Omavalitsus panustab valla kevadel ühisvee- ja kanalisatsiooni- keskkonnakaitse kuludesse 2012. aastal võrkude renoveerimise I etapi, mille 173 000 eurot, millest kulud heakorrale kogumaksumus oli ligikaudu 1 miljon on ligikaudu 43 000 eurot. Kuid see on eurot. See oli siiski kordades odavam, ainult väike osa kogu meie valla väl- kui näitasid esialgsed kalkulatsioo- janägemisest. Kui sellele lisada kõigi nid 2008. aastal. Tänu sellele on OÜ-l tublide inimeste poolt heakorrale ku- Pandivere Vesi võimalus teostada järg- lutatud töötunnid ja korrutada need mine etapp parendamaks meie vallas näiteks keskmise töötasuga, siis see puhta vee ja reoveekogumisteenuse summa on kümnetes kordades suurem. kvaliteeti. OÜ Pandivere Vesi koostaski Seega, tänud kõigile, kes meie puhta- projekti ja esitas selle Keskkonnainves- male „näole“ kaasa aitavad. teeringute Keskusele, kellelt saadi po- Väike-Maarja vallavalitsus on teos- sitiivne rahastusotsus. Kuulutati välja tab koostöös Töötukassa Väike-Maar- vähempakkumised. Nende seast valiti ja osakonnaga pidevalt seiret valla välja soodsaimad pakkujad. Laekunud töötute arvu üle. Lääne-Virumaal oli vähempakkumiste summa oli kokku ca 2012. aasta märtsi lõpu seisuga töö- 2,5 miljonit eurot. Antud projekt sisal- tuna arvel 2 214 inimest. Neist enam dab Simuna, Triigi, Ebavere, Müüriku kui pooled (1 175 inimest) on töötuna veevarustus- ja kanalisatsioonisüstee- arvel olnud alla poole aasta, aasta ja mide ning Vao külas asuva reoveepu- enam on olnud töötuna arvel 26 % ehk hastusjaama rekonstrueerimist. Samal 571 inimest. Kui vaadata tegevusalade ajal esitas AS Vireen vallavolikogule et- kaupa, siis enim töötuid oli ehituse ja tepaneku suunata Väike-Maarja aleviku Vallavanem Indrek Kesküla koos Ida-Viru omavalitsusjuhtidega Bandwageni roomikmasinas. Foto: Kaarel Moisa klienditeeninduse valdkondades. Väi- piirkonna reoveed hoopis AS-le Vireen, ke-Maarja vallas oli märtsi lõpus töötu- kes hakkaks nende puhastamise eest venitamine ei olnuks kasulik ei AS-le osaleda metsatulekahju likvideerimise vastav detailplaneering ning loodan, et na arvel 205 inimest ning aprilli lõpus tasu võtma. Sama ettepaneku oli tei- Vireen ega ka OÜ-le Pandivere Vesi. õppusel Viru-Nigulas. Meeldiv oli näha, keskvalitsus leiab vahendid selle alusel on see arv kahanenud 190 inimeseni. nud Väike-Maarja vald 2008. aastal AS- Väike-Maarja vallavalitsus analüüsis nii kuidas Päästeamet on suurendanud vastavad ruumid ka välja ehitada, sest Kui tuletada meelde kahe aasta tagust le Vireen, kuid siis ei pidanud AS Vireen AS-i Vireen ettepanekut kui kuulas OÜ kriisisituatsioonide lahendamise või- see tõstab meie kõigi turvalisust. aega ehk 2010. aasta märtsikuud, siis seda perspektiivseks. Vallavalitsusel oli Pandivere Vesi seisukohti. Vallavalitsus mekust. Õppusele olid kaasatud Ida- ja Väike-Maarja kiriku tornikiivri sõres- on põhjust rõõmu tunda, sest siis oli vaja langetada otsus, kas Väike-Maarja leidis, et on mõistlik toetada senist Lääne-Virumaa omavalitsuste kriisi- tik on tänu riigi keskvalitsusele, kiriku- vastav arv 311. Selle heameele põhjus- piirkonna elanikele on soodsam ka- OÜ Pandivere Vesi poolt valitud tege- komisjonide liikmed. Kuid ükskõik kui kogudusele ja paljudele annetajatele tajaks on meie vallas olevad ettevõt- sutada teenust AS-is Vireen või reno- vuskava ja läbiviidud hanketulemuste palju me ka ei treeniks või kui hea ei jõudnud tagasi oma loomulikule ko- ted, kes on majanduslanguse edukalt veerida Vao biopuhasti.
Load more

Recommended publications
  • Simuna Kihelkonna Pärimus Simuna Kihelkonna Pärimus
    Simuna kihelkonna pärimus Simuna kihelkonna pärimus Rohu 2018 Koostanud: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park Kujundus: Piret Frey Arhiivimaterjalid: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum Raamat põhineb Eesti Vabariigi 100. juubeli kingituste raames korraldatud Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannetel ning arhiivimaterjalidel. Trükise väljaandmist on toetanud KÜSK-i ja EV100 teavitustoe programm. Kaanel: Simuna prees, ERM A 291:467; Simuna vööd, ERM 1307 Trükikoda Ecoprint 3 Rahvaluulekoguja Julie Sepp Jakob Hurda 1888. aasta rahvaluulekogumise üleskutse „Paar palvid Eesti ärksa­ maile poegadele ja tütardele” avaldati kõigis suuremates lehtedes ning Hurda vanavarakogumise aktsiooni kui naistele sobivat ettevõtmist reklaamis ka Lilli Suburgi toimetatud ajakiri Linda (Kikas 2017). Kogumisest võttis osa üle 1400 inimese peaaegu kõigist Eestimaa kihelkondadest ja paljudest Eesti asundustest Venemaal. Julie Sepp oli esimene Hurda kogumisaktsiooniga liitunud naiskoguja. Aastatel 1888–1893 saatis ta Hurdale rahvaluulet neljal korral – Laiuse, Simuna ja Sangaste kihelkonnast. Neist kahel korral (1891 ja 1893) Simuna kihelkonna Rohu külast, kuhu ta oli elama asunud koos õpetajast abikaasaga. Üks osa tema Simuna saadetisest on ümberkirjutused Rohu kooliõpetaja Kaarel Mõiki kogutud lauludest (Kikas 2017, Saukas 2018). Rahvaluulekogumise korrespondentide hulgas oli naisi 2 % ehk umbes 60–70 ringis. Hurt kirjutab aruandevastuses kõige esimesele aktsiooniga liitunud naiskogujale Julie Sepale (1888): „Auus noorik on oma saatmisega nüüd ka tõistele noorikutele ja neidudele tee ette ajanud ja meie loodame, et neid õige rohkeste järele saab tulema”. Pea pool aastat hiljem Sepa kogutust taas kord aru andes saab ta juba märkida: „Teie eeskuju on ka teisi suguõdesid äratanud ja selle eest täname veel iseäranis” (Kikas 2017).
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 August Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 7 (253) AUGUST 2015 TASUTA Ole koos meiega: facebook Õppeaasta Vaido Rego juhtimisel jõudis Eesti U16 poiste avaaktused korvpallikoondis Euroopa meistrivõistlustel A-divisjoni 1. septembril kell 9.30 Väike-Maarja Lasteaed kell 10 Kiltsi Põhikool Esimesel koolipäeval 1. septembri hommikul väljuvad Kersti Merilaas õpilasliinid küladest kaks tundi hiljem kui tavalisel koolipäeval. Vao küla õpi- Jälle koos on koolisõbrad lastele väljub buss Vao teeristi peatu- Eesti U16 poiste korvpallikoondise üle pika aja. sest. peatreener Vaido Rego näpunäiteid Värske värvi lõhna laotab jagamas. Foto: basket.ee vana armas maja. kell 10 6.-16. augustini Sofi as toimunud korv- U16 B-divisjoni EM-turniiril Sofi as alistamatuks jäänud Eesti võiduka koon- Simuna Kool (rahvamajas) palli U16 vanuseklassi EM-i B-divisjoni dise ridades mängisid ka Väike-Maarja noormehed Ander Talu (1. reas Suvi läks kui unenägu Simuna Kooli hommikune bussiring turniiril tuli Vaido Rego juhitav Eesti mängides ja joostes. paremalt esimene) ja Sten Saaremäel (1. reas paremalt kolmas), koondise väljub 1. septembril tavapärasest tund poiste korvpallikoondis ülekaalukalt Nüüd on üsna mitmel mehel peatreener on Vaido Rego (vasakul). Foto: basket.ee aega hiljem. Täpsem info kooli kodule- esikohale. Koondise ridades tegid kaa- suled paksult roostes. hel. sa ka Väike-Maarja korvpallipoisid An- Algame kõik värske jõuga, der Talu ja Sten Saaremäel. kell 10 nõnda pea ei väsi. Võideti kõik turniiril toimunud ühek- Väike-Maarja Gümnaasium ja Õp- Õppides ja harjutades sa mängu. Finaalis oldi kindla mängu- pekeskus (gümnaasiumi peahoone kindlamaks saab käsi.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna III liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta Sõiduplaan kehtib: alates 01.09.2018 ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE Liini teenindab: AS GoBus Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 05 52-03 52-01 52-02 1 Rakvere 11:50 16:50 2 Side 11:52 16:52 3 Palermo 11:56 4 Vana-Vinni 12:03 5 Väljataguse 12:04 6 Inju 12:06 7 Koeravere 12:08 8 Koeravere tee 12:09 9 Kadila 12:11 10 Veadla 12:13 11 Lohvardi 12:15 12 Pandivere 12:20 13 Tartu 16:54 14 Lilleoru 16:56 15 Tõrma kalmistu 16:58 16 Tõrma küla 17:00 17 Tabani 17:02 18 Tõnni 17:03 19 Levala 17:04 20 Umbaia 17:05 21 Täru 17:06 22 Koplitaguse 17:07 23 Assamalla 17:09 24 Kullenga 17:11 25 Põllu 17:13 26 Aburi 17:15 27 Ugrani 17:17 28 Koonu 12:22 17:18 29 Väike-Maarja 12:26 17:22 30 Ärina 17:25 31 Ilumäe 17:27 32 Loksa 17:29 33 Porkuni kool 17:32 34 Vistla 17:34 35 Sauvälja 17:36 36 Uudeküla 17:38 37 Ääsi Tamsalu saabuvad bussid 17:39 38 Tamsalu 12:10 18:00 39 Ääsi 12:11 18:01 40 Uudeküla 12:12 18:02 41 Kaeva 12:16 18:06 42 Kursi 12:18 18:08 43 Herne 12:19 18:09 44 Kerguta 12:22 18:12 45 Vajangu 12:23 18:13 46 Vajangu külatee 12:24 47 Võhmuta 12:27 48 Kaarma 12:28 49 Ebavere 12:30 50 Nõmme 12:36 51 Kamariku 12:41 52 Vallamaja 12:45 53 Rakke 12:46 Nr.52 Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Valla Üldplaneering
    OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Väike-Maarja valla üldplaneering 24.11.08.a. Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 I. VÄIKE-MAARJA VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED .............................. 5 1. Väike-Maarja valla väärtused ............................................................................................... 5 2. Väike-Maarja valla ruumilise arengu eesmärgid ................................................................. 8 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................................. 10 1. Üldpõhimõtted .................................................................................................................... 10 2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 10 3. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ......................................................... 11 4. Elamumaa ........................................................................................................................... 12 4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...................................................................................... 12 4.2. Elamuehituse põhimõtted kompaktse asustusega alal: ............................................... 13 4.3. Elamuehituse põhimõtted hajaasustuse
    [Show full text]
  • Noortepäev 7
    ÜENÜ 12. RINGKONNA NOORTEPÄEV 7. AUGUSTIL 1938 KUTSIS. Põllumehe ja tarvitaja teenimiseks ALATI VALMIS 1 on | Väike-Maarja Tarvita jateühisus. Kauplused: V.-Maarjas, Kiltsis, Avispeal, Madalamas 1 ja Pikeveres. lllllllllllll'llllllllll|l|||ll!lllll!lllll!l!illll!lllllll>lllllllllll!lllilllllllllllll!lll!lllll!l!illll!lllll!lllll!lllli!l!lllllllllil!I!lllilll!ll!!lllll!lll!lll!lll!ll!il!llllll|||!lll||||lifj V.-Maarja villa-, kunstvilla- ja riidevärvimisetööstus ERIALAD: I Villa kraasimine, ketramine, korruta­ mine, kahe- ja kolmekordseks. II Villaste kaltsude ja silmkudede üm­ bertöötamine vatiks, eideks ja lõngaks. III Riidevärvimine, -vanutamine, kangaste keemiline pesemine, värvimine, püga­ mine, pressimine ja dekateerimine kleidiriiete plisseerimine. Töid on hinnatud kuue kuldaurahaga! Erilist rõhku pannakse töö headusele! Kõige austusega AUGUST KASK V.-Maarjas, kõnetr. 12. \ . ' EESTI 2 lm rahvus- l ' L ■......... / .. Täna toimuvad kaheksandat korda ÜENÜ 12. ringkonna kerge jõustiku-võistlused, mii kogunevad Kiltsi spordiväljale 12. ringk. tublimad mehed ja naised, et konkurentsitihedas heitlu­ ses saavutada oma parimat, võistelda auks oma osakonnale kui ka kogu ÜENÜ liikumisele. Sitked ja üllad spordinaised ja -mehed! Rõõm ja uhkus täidab rinda, kui Teie, vabaduse lapsed, vabas ja kallis Eestis, sammuti püstipäi ja säravi silmi spordi­ väljakule, demonstreerima oma sitkete lihaste jõudu ja osavust. Tänasel päeval, võisteldes üheskoos, õpite Teie, tundma austama ja hindama üksteist, õpite pidama lugu kaasnoortest omas ringkonnas. Tänane päev lähendab Teid, loob Teis kujutelma ühistun­ dest, kuuluvusest ühisesse perre! Täna on jällegi Teile suunatud meie kõikide lootus, et Teie kaudu kestaksid igavesti edasi meie põlve mõtted ja teod, et võiksid ikka ja ikka jälle tulla ka tulevikus Teie järglased igal aastal kokku, pühitsema oma traditsioonilist noortepäeva, mis on saanud nagu iga-aastaseks punktipanemiseks teotsemisele noorsoo-, vabaharidustöö-, omakultuuri-, spordi- j.
    [Show full text]
  • Õpilasliinid 2021/2022 on Alljärgnevad
    Õpilasliinid 2021/2022 on alljärgnevad: Suur Esmaspäev –reede buss Liin 1 Peatused km 6:50 Väike-Maarja - 6:55 Äntu 6,1 7:00 Pudivere teerist 9,1 7:03 Pudivere 10,0 7:05 Määri 13,2 7:10 Avispea bussipeatus 17,4 7:15 Triigi bussipeatus 19,8 7:25 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 25,2 7:30 Väike-Maarja lasteaed 26,1 7:35 Väike-Maarja algkool 27,2 7:36 Väike-Maarja, Grossi parkla 7:40 Kaarma tankla 7:45 Ebavere bp 7:50 Liivaküla bp 7:55 Kiltsi mõis Suur Esmaspäev – reede buss Liin 2 Peatused km 7:00 Väike-Maarja - 7:05 Ärina 2,1 7:08 Koonu mõis 4,6 7:15 Pandivere 7,4 7:20 Raeküla 9,7 7:30 Eipri 15,7 7:32 Eipri külamaja 16,3 7:35 Väike-Maarja lasteaed 21,8 7:40 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 22,4 7:45 Väike-Maarja algkool 23,4 Väike Esmaspäev – reede buss Liin 3 Peatused km 7:20 Kiltsi - 7:25 Mätliku 7:30 Kanarbiku talu 7:35 Vao 7:45 Kiltsi mõis 7.50 Kiltsi 1 Esmaspäev-Reede Suur buss Liin 4 Peatused km 6:45 Väike-Maarja - 7:05 Assamalla 11,0 7:10 Aburi 16,0 7:15 Kännuküla 18,5 7:20 Porkuni 20,0 7:25 Sauevälja 24,0 7:30 Loksa 26,0 7:34 Ilumäe 28,8 7:38 Ärina 29,8 7:40 Väike-Maarja algkool 31,8 7:45 Väike-Maarja Gümn. Peamaja 33,0 7:55 Väike-Maarja lasteaed 33,9 Esmaspäev-neljapäev Suur buss Liin 5 Peatused km 13:45 V-Maarja algkoolimaja - 13:47 V-Maarja gümnaasiumi peamaja 1,2 14:00 Kiltsi mõis 8,0 14:05 Vao 10,8 14:10 Kiltsi ülesõit 13,0 14:15 Ilmandu 16,3 14:22 Raigu 17,4 14:28 Aavere 20,4 14:33 Pikevere 23,4 14:45 Kiltsi mõis 14:50 Ebavere 14:55 Väike-Maarja 15.00 Triigi peatus Esmaspäev – reede Suur buss Liin 6 Peatused km 13:50 Väike-Maarja algkool - 13:55 Väike-Maarja Gümn.
    [Show full text]