DOCSLIB.ORG

Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Proceedings of the Art Museum of Estonia Eesti Kunstimuuseumi Toime

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Proceedings of the Art Museum of Estonia Eesti Kunstimuuseumi Toime TISED 10 [15] 2020 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIME 10 [15] 2 020 ISBN 978-9949-687-20-6 Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930 Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930 10 [15] 2020 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930 Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930 TALLINN 2020 Esikaanel: Kristjan Raud. Ohver. Detail. 1935. Tempera. Eesti Kunstimuuseum On the cover: Kristjan Raud. Sacrifice. Detail. 1935. Tempera. Art Museum of Estonia Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. All articles published in the journal were peer-reviewed. Toimetuskolleegium / Editorial Board: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Art Academy of Latvia) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russian Academy of Arts) Éva Forgács, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / State Hermitage Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia) Kadi Polli, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia) Elina Räsanen, PhD (Helsingi Ülikool / University of Helsinki) Peatoimetaja / Editor-in-chief: Ivar-Kristjan Hein Koostaja / Editor: Liis Pählapuu Keeletoimetaja / Language editor (Estonian text): Ester Kangur Tõlkijad / Translators: Epp Aareleid, Martin Rünk (inglise-eesti / English-Estonian), Kaja Kährik, Juta Ristsoo (eesti-inglise / Estonian-English) Ingliskeelse teksti toimetaja / Language editor (English text): Richard Adang Tehniline toimetaja / Technical editor (inglise keel / English text): Klaire Kolmann Kujundus / Graphic design: Mari Kaljuste (makett/design), Tuuli Aule (küljendus/layout) Fotod / Photo credits: Stanislav Stepaško, Xavier Curtat, Kari Lehtinen, Kristiāna Ābele, Helje Vernomasing, Jānis Pipars, Mārtiņš Lapiņš, Normunds Brasliņš, Gustav Brodersen, Janis Rozentāls Trükk / Printed by: Tallinna Raamatutrükikoda Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn, Eesti / Estonia kunstimuuseum.ekm.ee Täname / Acknowledgements: © Väljaandja Eesti Kunstimuuseum 2020 © Published by the Art Museum of Estonia 2020 © Tekstide autorid / Authors of texts ISSN 1736-5503 ISBN 978-9949-687-20-6 Sisukord / Contents Saateks 5 Foreword 8 Joep Leerssen • Rahvusromantismi pikk vari. Fin-de-siècle’i sümbolism Baltimaades 13 • The Long Shadow of Romantic Nationalism: Symbolism in the Baltic fin-de-siècle 22 Marja Lahelma • Mis järgneb nostalgiale? Rahvusromantism, esoteerika ja „soome kunsti kuldaeg“ 31 • From Nostalgia to Where? National Romanticism, Esotericism and the “Golden Age of Finnish Art” 40 Kristiāna Ābele • Baltimaade tärkav kunst Põhjamaade horisondil. Vaade 19. ja 20. sajandi vahetuse Riiast 51 • The Nordic Horizon of the Emerging Baltic Art: A View from Riga at the Turn of the 20th Century 69 Linda Kaljundi • Teaduslik romantika. Kunst ja uurimistöö Eesti visuaalkultuuris 20. sajandi alguses 95 • Scholarly Romanticism: Art and Scholarship in Estonian Visual Culture in the Early 20th Century 115 Aija Brasliņa • Janis Rozentālsi Arkaadia-nägemus 146 • Janis Rozentāls: Vision of Arcadia 158 Bart Pushaw • Surm sobib talle. Emīlija Gruzīte „kalduvus müstitsismiks“ 178 • Death Becomes Her: Emīlija Gruzīte’s “Predilection Towards Mysticism” 187 Thor J. Mednick • Lühike mõtisklus mälust Paul Raua maalil „Rakvere surnuaed“ 199 • A Brief Consideration of Memory in Paul Raud’s Rakvere Cemetery 203 Liis Pählapuu • Kristjan Raua „Ohver“ – problemaatilises seisukorras teose tehnilistest uuringutest, konserveerimis- ja restaureerimismeetodite otsingutest 213 • Kristjan Raud’s Sacrifice: On the Technical Research of a Work in Problematic Condition, and the Search for Conservation and Restoration Methods 221 Autorid / Authors 239 Varem ilmunud / Previously Published 244 Saateks Käesolev Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number põhineb Kumu kunstimuuseumis toi- munud rahvusvahelise konverentsi „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930“ (31.01.–02.02.2019) tõstatunud teemadel. Kogumikus on avaldatud seitsme konverentsi esineja ettekannetest välja kasvanud käsitlused. Antud konverentsi ning kogumiku koostamise tõukejõuks oli läti, leedu ja eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse keskseid kunstnikke koondanud näitus „Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes“ („Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“) 2018. aasta kevadel ja suvel Pariisis Orsay muuseumis. Sarnases koosseisus näitust ekspo- neeriti seejärel ka Kumu kunstimuuseumis ning käesoleval aastal Leedu Kunstimuuseumis ja Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis. Koostöös prantsuse kuraatori Rodolphe Rapettiga valminud näitus mainekas Pariisi muuseumis lennutas Baltikumi kunstiklassikud esimest korda rahvusvahelise publiku ning tähelepanu fookusesse. Balti kunstnike loomingu tut- vustamine laiemale Lääne-Euroopa publikule oli tähtsaks sammuks, kinnistamaks nende kuulumist Euroopa sümbolismi voolusängi. Samal ajal tõi näitus selgelt esile Balti kunst- nike päritolust ja keskkonnast tulenevad iseärasused ning individuaalsed omadused. Prantsusmaalt alguse saanud sümbolistlikku kunstisuunda käsitlevad näitused on muutunud küll rahvusvahelisemaks, kuid silmatorkava erandina on eesti, läti ja leedu kunstnikud uuenenud sümbolisminarratiivist seni täiesti välja jäänud. Sellise tühimiku täitmise järgmiseks sammuks võib pidada just Eesti Kunstimuuseumi ning Eesti Kunsti- teadlaste ja Kuraatorite Ühingu koostöös korraldatud konverentsi Kumu kunstimuuseumis. Püüdes lõhkuda kunstiajaloos visalt püsivaid rahvuspiire, seadis konverents eesmärgiks tuua Balti sümbolism rahvusvaheliste uurijate tähelepanu alla ning soodustada rahvus- ülese, kuid siiski piirkondlikult eripärase sümbolismi uurijate, kunstiteadlaste ja kuraa- torite võrgustiku teket. Balti kunstnike teoste valmimisaeg on sageli nihkes ja hilisem, võrreldes Lääne- Euroopa sümbolismi kulgemise tõttu seni mõistetud n-ö peavooluga. Voolude ja nähtuste jätkuvust, komplitseeritud põimuvust ja ajalistesse raamidesse paigutamise probleeme kutsub oma käsitluses vaatlema Joep Leerssen. Artiklis tõdeb Leerssen, et 19. sajandi lõpupoole täitis visuaalkunst Baltimaades riikluse ülesehitamisel üha tähtsamat ülesannet. 6 LIIS PÄHLAPUU Uurijana pakuvad Leerssenile huvi eri kunstivormide, riikide ning ka kultuuri ja poliitika omavahelised seosed, paralleelid ja põimumised, mis moodustavad tema sõnul osa „kultuuri kultiveerimisest“ rahvusromantismi sajandil. Baltimaade sümbolismist rääkides soovib Leerssen üle vaadata rahvusromantismi mõiste ja selle asjakohasuse. Seistes silmitsi nähtuste jätkuvusega, võib küsida: kas romantism oli Balti sümbolismi esile kerkides üldse läbi? 19. sajandit hõlmanud nn romantismi pikas ajalookäsitluses kaardistab Leerssen sügavamaid ja esilekerkivamaid mustreid, millest üks iseloomulikumaid on tema silmis liikumine akadeemilisest historitsismist ning dateeritavast ajaloost legendide ja idealisee- ritud mineviku poole. Kunstiajaloos kinnistunud perioodide määratluste emotsionaalsesse kallutatusesse kutsub kriitiliselt suhtuma Marja Lahelma artikkel. Lahelma toob fookusesse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse soome kunsti käsitlustes keskse „soome kunsti kuldaja“ mõiste ning selle suhte nostalgilise igatsusega. Uurija tõdeb, et kunstiajalookirjutuses seni tooni andnud mütologiseeritud arusaam on kammitsenud märkama kunstiteoste tähenduste mitmekesisust, tuues selle üheks näiteks soome rahvusromantilisele historiograafiale tun- nusliku möödavaatamise antud kunstiteoste seostest esoteerilise liikumise taustaga. Rah- vuslust mõistab Lahelma kui üht võimsamat ühiskondliku üksmeele ja progressi ühtset nägemust toestanud ideoloogilist alustala. Lahelma möönab, et vaatamata uutele suunda- dele, mis seovad Soome tihedamalt rahvusvaheliste ilmingute ja Euroopa koloniaalajalooga, on kunstivälja puhul probleemiks siiski kinnihoidmine ühiskondliku ühtsuse illusiooni toitvatest müütilistest konstruktsioonidest. Kristiāna Ābele analüüsib oma artiklis põhjalateemaliste kujutiste ning Skandi- naavia moodsa kunsti rolli läti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunstis. Läti tolleaegse kunstimaailma tausta avamise kaudu toob Ābele esile vastandliku suhtumise kaasaegsesse Põhjamaade kunsti, mida peeti Balti provintsides korraga nii moodsa kui ka rahvusliku/ kodumaise kunsti eeskujuks. Läti kunstnike loomingu sidumises Põhja-Euroopa kon- tekstiga näeb autor uut ning enesekuvandi ja arengu seisukohast tähtsat väljavaadet, mis erines senisest Vene ja Saksa keisririigi mõjukeskustega seostatud tavapärasest keskus- ääreala mustrist. Linda Kaljundi artikkel vaatleb kunsti ja teaduse põiminguid Eestis 20. sajandi alguses ning uurib nende mõju eesti noore rahvuse teadusele, kultuurimälule ja identitee- dile. Nii nagu Leerssen, arutleb ka Kaljundi rahvusluse rahvusülese iseloomu üle. Kaljundi märgib, et huvi kultuuriülekannete vastu on aktualiseerunud kõigis humanitaarteadustes, mõjutades ka rahvusromantismi ja romantilise rahvusluse uurijaid. Kolm autorit on oma uurimuste keskpunkti seadnud Balti sümbolistide märgilised teosed. Aija Brasliņa eesmärgiks on vaadelda Janis Rozentālsi tundud maali „Arkaadia“ (u 1913) nii Euroopa sümbolismi kui ka sajandivahetuse kohaliku kunstielu kontekstis. Teose arvukad säilinud versioonid ning praeguseks hävinud variantide kohta teadaolev info on võimaldanud Brasliņal kaardistada kunstnikku mõjutanud impulsse, mis tulene- sid Rozentālsi arvukatest kontaktidest nii Peterburi, Riia, Lääne-Euroopa kui ka Saksa- maa
Load more

Recommended publications
  • Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914
    INTERNATIONAL JOURNAL FOR HISTORY, CULTURE AND MODERNITY www.history-culture-modernity.org Published by: Uopen Journals Copyright: © The Author(s). Content is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International Licence eISSN: 2213-0624 Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914 Bart Pushaw HCM 4 (1): 42–72 DOI: 10.18352/hcm.503 Abstract In the areas now known as Estonia and Latvia, art remained a field for the Baltic German minority throughout the nineteenth century. When ethnic Estonian and Latvian artists gained prominence in the late 1890s, their presence threatened Baltic German hegemony over the region’s culture. In 1905, revolution in the Russian Empire spilled over into the Baltic Provinces, sparking widespread anti-German violence. The revolution also galvanized Latvian and Estonian artists towards greater cultural autonomy and independence from Baltic German artistic insti- tutions. This article argues that the situation for artists before and after the 1905 revolution was not simply divisive along ethnic lines, as some nationalist historians have suggested. Instead, this paper examines how Baltic German, Estonian and Latvian artists oscillated between com- mon interests, inspiring rivalries, and politicized conflicts, question- ing the legitimacy of art as a universalizing language in multicultural societies. Keywords: Baltic art, Estonia, Latvia, multiculturalism, nationalism Introduction In the 1860s a visitor of the port towns of Riga or Tallinn would have surmised that these cities were primarily German-speaking areas of Imperial Russia. By 1900, however, one could hear not only German, but Latvian, Estonian, Russian, as well as Yiddish on the streets of Riga 42 HCM 2016, VOL.
    [Show full text]
  • Eesti Kunstimuuseumi Toime Eesti Kunstimuuseumi
    TISED 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIME 7 [12] 2 017 Natuuri rikkus. ISBN 978-9949-485-72-7 Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule TALLINN 2017 Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Schriften des Estnischen Kunstmuseums Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule Esikaanel: Oskar Hoffmann. Ajalehte lugev mees. Pärast 1902. Detail. Eesti Kunstimuuseum Umschlagabbildung: Oskar Hoffmann. Der Zeitungsleser. Um 1902. Detail. Estnisches Kunstmuseum Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. Alle zur Veröffentlichung vorgesehenen Artikel unterliegen einem anonymisierten Begutachtungsverfahren. Toimetuskolleegium / Redaktionsleitung: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Lettische Kunstakademie) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russische Kunstakademie) Eva Forgacs, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / Staatliches Eremitage-Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Kadi Polli (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Elina Räsänen, PhD (Helsingi Ülikool
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
    [Show full text]
  • Nüüdsest Veelgi Suurem Kristus. Uued Altarimaalid Eesti Luteri Kirikutes 19
    Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut Liisa-Helena Lumberg Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandi teisel poolel Magistritöö Juhendaja prof dr Krista Kodres Tallinn 2017 Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi magistritöö kaitsmisnõukogule ___ . ___ . 2017 AUTORIDEKLARATSIOON Käesolevaga deklareerin, et magistritöö „Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandil”, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Eesti Kunstiakadeemiale magistrikraadi taotlemiseks ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Luban Eesti Kunstiakadeemial magistritöö PDF-faili avaldada EKA lõputööde repositooriumis. Liisa-Helena Lumberg allkiri 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4 1. Uute altarimaalide tellimine ................................................................................................ 10 1.1. Maalide rahastamine ja maalikoopiad ................................................................................. 13 1.2. Uute altarimaalide retseptsioon Eesti ajakirjanduses .......................................................... 18 2. Luteri kiriku taotlused kirikuehituse ja -kunsti vallas
    [Show full text]
  • A Home for 121 Nationalities Or Less
    A Home for 121 Nationalities or Less: Nationalism, Ethnicity, and Integration in Post-Soviet Estonia DISSERTATION Presented in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree Doctor of Philosophy in the Graduate School of The Ohio State University By Elo-Hanna Seljamaa Graduate Program in Comparative Studies The Ohio State University 2012 Dissertation Committee: Dorothy P. Noyes, Advisor Nicholas Breyfogle Ray Cashman Richard Herrmann Margaret Mills Copyright by Elo-Hanna Seljamaa 2012 Abstract When Estonia declared itself independent from the USSR in August 1991, it did so as the legal successor of the Republic of Estonia established in 1918, claiming to be returning to the Western world after a nearly five-decade rupture caused by illegal Soviet rule. Together with international recognition, this principle of legal continuity provided the new-old state with a starting point for vigorous, interlocking citizenship and property reforms that excluded Soviet-era settlers from the emerging body of citizens and naturalized Estonia’s dramatic transition to capitalism. As a precondition for membership in the European Union and NATO, Estonia launched in the late 1990s a national integration policy aimed at teaching mostly Russian-speaking Soviet-era settlers the Estonian language and reducing the number of people with undetermined citizenship. Twenty years into independence, Estonia is integrated into international organizations and takes pride in strong fiscal discipline, while income gaps continue to grow and nearly 7 per cent of the 1.36 million permanent residents are stateless; equally many have opted for Russian citizenship. Blending nationalist arguments with neoliberal ones, coalition parties are adamant about retaining the restorationist citizenship policy.
    [Show full text]
  • Uus Volvo C30. Küsimus on Elustiilis
    Sündmus 3 Kus on Puhkepäev tore aasta- vahetusel pidutseda? | Nädalalõpulisa | 22.–24. detsember 2006 | nr 51 (399) | UUS VOLVO C30. KÜSIMUS ON ELUSTIILIS. TE TAHTSITE STIILSET KAHEUKSELIST AUTOT, SPORTLIKU SISEKUJUNDUSE, HEADE TEHNILISTE NÄITAJATE JA SÕIDUOMADUSTE NING STEREOSÜSTEEMIGA. KUULASIME HOOLEGA JA TEGIMEGI TÄPSELT SELLISE AUTO. C30 ON UUSI LAHENDUSI ARMASTAVA INIMESE JAOKS UNELMATEAUTO, TA ON KUI MEELELAHUTUSVAHEND, MIS PEAB SAMMU KIIRE ELUTEMPOGA. SOBITA VOLVO C30 OMA ELLU AADRESSIL WWW.INFOAUTO.EE Volvo C30 jõuab Info-Auto müügisalongidesse juba 2007. aasta kevadel. Keskmine kütusekulu 5,0-9,1 l/100 km; heitmed CO2 145-241 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE Äripäeva nädalalõpulisa 22. detsember 2006 toimetaja Erik Prozes, tel 667 0256, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RAAMATUESITLUS Olev Subbi monograafia ilmumise tähistamine Ärimehed jooksid kunstile tormi Meeli Küttim [email protected] 13. detsembril kogunes Kumusse suur osa ärieliidist, et tähistada Olev Subbi monograafia ilmumist. Aukartust- äratavalt mahuka teose rahastajaks ning väljaandjaks on kunstisõbrast ärimees Enn Kunila. Esitlusel soetas nii mõ- nigi külaline endale raamatu, kuhu kunstnik Subbi koha- peal soovijaile autogrammi andis. Indrek Neivelti näole on väärtusliku Eesti Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk muheleb õnnelikult, kui Olev Subbi talle raamatusse pühendust kirjutab, samal ajal raamatu soetamine toonud õnneliku kui suurärimees Urmas Sõõrumaa kannatlikult oma järge ootab. naeratuse. Jätkub lk 19 OlympicOlympic EntertainmentEntertainment GroupGroup tänab kõiki töötajaid, kliente, koostööpartnereid ja aktsionäre väga eduka peagi mööduva 2006.
    [Show full text]