DOCSLIB.ORG

Uus Volvo C30. Küsimus on Elustiilis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Sündmus 3 Kus on Puhkepäev tore aasta- vahetusel pidutseda? | Nädalalõpulisa | 22.–24. detsember 2006 | nr 51 (399) | UUS VOLVO C30. KÜSIMUS ON ELUSTIILIS. TE TAHTSITE STIILSET KAHEUKSELIST AUTOT, SPORTLIKU SISEKUJUNDUSE, HEADE TEHNILISTE NÄITAJATE JA SÕIDUOMADUSTE NING STEREOSÜSTEEMIGA. KUULASIME HOOLEGA JA TEGIMEGI TÄPSELT SELLISE AUTO. C30 ON UUSI LAHENDUSI ARMASTAVA INIMESE JAOKS UNELMATEAUTO, TA ON KUI MEELELAHUTUSVAHEND, MIS PEAB SAMMU KIIRE ELUTEMPOGA. SOBITA VOLVO C30 OMA ELLU AADRESSIL WWW.INFOAUTO.EE Volvo C30 jõuab Info-Auto müügisalongidesse juba 2007. aasta kevadel. Keskmine kütusekulu 5,0-9,1 l/100 km; heitmed CO2 145-241 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE Äripäeva nädalalõpulisa 22. detsember 2006 toimetaja Erik Prozes, tel 667 0256, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RAAMATUESITLUS Olev Subbi monograafia ilmumise tähistamine Ärimehed jooksid kunstile tormi Meeli Küttim [email protected] 13. detsembril kogunes Kumusse suur osa ärieliidist, et tähistada Olev Subbi monograafia ilmumist. Aukartust- äratavalt mahuka teose rahastajaks ning väljaandjaks on kunstisõbrast ärimees Enn Kunila. Esitlusel soetas nii mõ- nigi külaline endale raamatu, kuhu kunstnik Subbi koha- peal soovijaile autogrammi andis. Indrek Neivelti näole on väärtusliku Eesti Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk muheleb õnnelikult, kui Olev Subbi talle raamatusse pühendust kirjutab, samal ajal raamatu soetamine toonud õnneliku kui suurärimees Urmas Sõõrumaa kannatlikult oma järge ootab. naeratuse. Jätkub lk 19 OlympicOlympic EntertainmentEntertainment GroupGroup tänab kõiki töötajaid, kliente, koostööpartnereid ja aktsionäre väga eduka peagi mööduva 2006. aasta eest. Soovime, et uus 2007. aasta tuleb sama meeldejääv ja täis positiivseid sündmusi ja tegusid. Olympic Casino soovib kõigile rahulikke jõule ja mängulist vana aasta lõppu. toimetaja Christel Karits, tel 667 0128, e-post [email protected] 22. detsember 2006 Äripäeva nädalalõpulisa 3 SÜNDMUS 9 NUMBER minutit kestvas Pärnu ilutulestikus on üheksa uut pürotehnilist efekti. Tantsides 2007ndasse Ülle Hallik [email protected] Pärnu Endla aastavahetuse pidu 31.12. kl 22, pilet 125/150 kr Vanemuine Goodbye 2006 28.12. kl 17 pilet 250 kr Estonia aastavahetuse ball 31.12. kl 20 piletid 550–1300 krooni. Pärnu kontserdimaja aastavahetuse pidu 31.12. kl 19 pilet 150 kr Vanemuine aastavahetuse ball 30.12. kl 19 pilet 500 kr Äripäeva nädalalõpulisa 22. detsember 2006 toimetaja Christel Karits, tel 667 0128, e-post [email protected] 4 Restoranide TOP 10 Heidi Vihma hinnang 1. Gloria Müürivahe 2, Tallinn 30 2. Ammende Mere pst 7, Pärnu 30 3. African Kitchen Uus 34, Tallinn 30 4. Grand Holm Marina Westmeri 3, Haapsalu 30 5. Mõõkkala Kuninga 4, Tallinn 29 ELAMUS 6. Bocca Olevimägi 9, Tallinn 29 7. Aleksandri pubi Vana-Rääma 8, Pärnu 28 8. Toscana Vene 6, Tallinn 27 9. Seasons Rävala pst 3, Tallinn 27 | kommentaar | restoranitest | arvustused | 10. Bestseller Viru väljak 4/6, Tallinn 27 TOIMETAJA VEERG Christel Karits On hea, Parimad palad et lõpuks hak- ”kavad niinimetatud pehmed väärtused au sisse tõusma. lõppevast aastast Elamusi 10 p seinast seina Heidi Vihma Müüriääre kohvik õrval leheküljel on 12–14tunniste tööpäevade- elle aasta lemmikud ko- Karja 7, Haapsalu Kmu head kolleegid ga. Kui nii palju ametisole- Sgusin kõik väljastpoolt www.muuriaare.ee kirja pannud oma sel- misele kulub, siis järelikult Tallinna. le aasta kultuurielamused. ei saa sa hakkama. Saabu- Parimaks uueks kohaks on Nagu näha on need päris nud on aeg, mis annab või- minu jaoks Müüriääre kohvik seinast seina. Parimate, põ- maluse oma vaimu ja hinge Haapsalus – ometi kord üks nevamate, armsamate, po- harida ning seda on haka- ehtne kohvik, kus on tõeliselt pimate jne rida võiks veel nud tasapisi tegema need- hea kohvilõhn ja krõbedad pikalt jätkata: Metallica, ki, kellel riiulis üks raamat küpsetised. Rõõmsavärviline Sting, Pink, “Kuningas juba on. Muidu jääd selts- ja -meelne Müüriääre meel- 10 p Ubu”, “Romeo ja Julia”, kondlikus vestluses liht- dib paljudele, isegi liiga palju- “Meeste varjupaik”, “Kauka salt alla. dele. Suvisel ajal oli vaba lau- Grand Holm jumal”, “Müümise kunst”, Puhkepäeval on läinud da raske tabada. Marina restoran “Meeletu”, “Casino Royale”, hästi. Oleme saanud juurde Teise suvise lemmiku “Borat”, teatrikriitikute suure hulga edukaid ja ha- leidsin samuti Haapsalust – Westmeri 3, poolt parimaks lavastuseks ritud lugejaid ning enamik Grand Holm Marina jahisa- Haapsalu tunnistatud Tammsaare– neist ongi jäänud meiega. dama restoran. 769meetri- www.grandholm- Nüganeni “Karin. Indrek. Usun, et oleme suutnud tei- se rannajoonega restoran on marina.ee Tõde ja õigus. 4”. On olnud, le abiks olla. Eestis haruldane. Jahisada- millest kogeda, õppida, mi- Nüüd on kätte jõudnud mad on ise ilusad kohad, aga da nautida, millesse süüvi- aga inglite aeg ja vaieldama- kui seal veel hea toidu ja tee- da ning mille ümber liht- tult õige valik on heategu. nindusega restoran on, on to- salt lärmi lüüa. See, mis tuleb südamest, il- pelt tore. Grand Holm Mari- On hea, et niinimetatud ma riukalike tagamõteteta na menüü on sihitud hea elu 9 p pehmed väärtused hakka- ja sundimata. Soovin teile ja nõudliku maitsega jahi- vad au sisse tõusma ning siirast, head ja rohket kva- sõitjatele. Kolkja kala- ja seltskonnas pole enam liteetaega. Imelisi jõule ja Rannarestoranide hulka sibularestoran mõistlik uhkustada oma edukat uut aastat! võiks peaaegu ka Kolkja si- bularestoran kuuluda. Peip- Kolkja, Tartumaa si on siinsamas, mõneküm- ne meetri kaugusel. Kolkja on vene vanausuliste küla, nende retseptide järgi ongi kala- ja sibularestorani menüü kokku pandud. Tõeliselt ehe rahvus- restoran. Suure Töllu kõrts on natu- ke enne Kuressaaret. Selles 9 p kõrtsis on kõik õigel kohal, nii palgid kui maitsed. “Ava- Suure Töllu körts tud” ja “suletud” sõnu Töll ei tunne. Uksel rippus puutah- Lilbi küla, Kaarma vel kirjaga “Suur Töll kutsub vald, Saaremaa sisse”. Teine silt “Suur Töll www.suurtoll.ee puhkab” oli ukse taha varju- le pandud. Amanda puhvet Virt- su maantee ääres suutis aga kõik üle mängida häppenin- giga “Põdra peied”. Sattusi- me seal kokku põdrajahti lõ- petava mitmekümnemehelise 8 p seltskonnaga. Äsjalastud põd- rad olid veel autokäruga park- Amanda puhvet las, aga nende maksad olid just valmis saanud (kulinaar- Üdruma küla, Kulla- ses mõttes) ja saime meie- maa vald, Läänemaa gi pidusöögist osa. Metsa jär- www.amanda- gi lõhnav seltskond ja kodune puhvet.ee toidujagamine Amanda puh- 2 lisapunkti era- vetis on jäänudki selle aasta kordse elamuse eest värvikaimaks gastronoomili- seks elamuseks. toimetaja Christel Karits, tel 667 0128, e-post [email protected] 22. detsember 2006 Äripäeva nädalalõpulisa ELAMUS 5 KUUPÄEV Uute paremate lugudeni 2007ndal uigi siinse rubriigi HINNANG purustaja “You’ll Think Of Lovesoundsi lõpukas. Retro- Külesanne on albumi- Me”. Polnuks Cassie – “Me roki pärlid olid The Feeling te soovitamine, on mu 2006. aasta & U’d”, oleks Nelly Furtado ja James Morrison . UKst tu- kodune playlist väikevormi- muusikas pop/r’n’b väljal löömata jää- lid ka parimad oma lugudega de ehk siis lauludekeskne. nud. Justini lainetust jätkub naised – Nerina Pallot ja San- 05.01. Corinne Bailey Rae, Keane, ka 2007ndaks ja Timbalandi di Thom. Snow Patroli “Eyes Timberlake, Razorlight, saundid olidki parimad, mi- Open” on aga parim U2 al- Orson ja Jet on küll 2006 isik- esile sähvatusi, mis minu- da raadiost kuulda sai. JT pa- bum sel aastal. Aasta hümn? likud lemmikud, kuid rotat- ni muid kanaleid pidi jõud- rim laul on aga teise aasta Lihtne! The Killers – “When sioonis on neilt siiski kind- sid. Neist suurim raputa- suurmehe Rick Rubin’i too- You Were Young”. ilmub järgmine Puhkepäev. lad lood. Eraldi tõstaksin ja oli Keith Urbani südame- detud ning on Futuresex/ Lennart Beat Mis jäi meelde Äripäeva toimetuse lemmikud sellel aastal PUHKEPÄEV SOOVITAB TEATER “Päikesepoisid” Tänapäeva komöödia- klassika on kindla peale minek saada meel lahutatud. Kavas Eesti Lembit Ulfsak ja Tõnu Kark Draamateatris. Foto: Harri Rospu kultuurielamused KINO “Müümise kunst” KONTSERT, TEATER lutuskäik Viljandi lossimäge- ja jõulisust ning kogu kont- seks sisse sõidavad, kuid uni- Dagö suvetuuri kontsert des – tõepoolest, pealinnast serdi vältel üllatasid muusi- versaalne, kehtib iga suurlin- Eesti populaarseim Otepääl Pühajärve kaldal tasub lahkuda. Tene Hook kud uute nüanssidega. Kõik na kohta ning kirjeldab elu- see sündis Olari Eltsi taktike- olu ka Tallinnas – inimesed dokumentaalfilm nüüd Meeste tantsupidu Rakveres pi all. Solistidest kujunes tõe- küll elavad ühes linnas, kuid inu aasta üks suure- liseks üllatajaks nimiosali- soojust või meeskonnatun- saadaval ka DVD-l. Mmaid kontserdiela- ne Juhan Tralla, kellele kõla- net napib. Rivo Sarapik musi. Dagö vist ei va- asta kultuurisündmus sid teenitult ovatsioonid ko- Pärast tööaastale joone ja sõnu, nende muusika liht- nr 1 on 11. juunil Rak- gu õhtu vältel. Eksklusiivne “Paha maa” A salt läheb hinge ja teeb veidi veres peetud tõenäoli- ja elitaarne kõige paremas tä- allatõmbamist hea vaadata. nukraks. Pühajärv ja seene- selt maailma esimene mees- henduses. Madli-Liis Parts vihm – õige doos romantikat te tantsupidu, kus tantsis üh- oome uue põlvkonna ja minnalaskmist. Hele Kõre tekokku 2000 meest. Küla- Dianne Reeves aprillis Süks kuulsamaid režis- RAAMAT
Recommended publications
  • Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914

    Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914

    INTERNATIONAL JOURNAL FOR HISTORY, CULTURE AND MODERNITY www.history-culture-modernity.org Published by: Uopen Journals Copyright: © The Author(s). Content is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International Licence eISSN: 2213-0624 Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914 Bart Pushaw HCM 4 (1): 42–72 DOI: 10.18352/hcm.503 Abstract In the areas now known as Estonia and Latvia, art remained a field for the Baltic German minority throughout the nineteenth century. When ethnic Estonian and Latvian artists gained prominence in the late 1890s, their presence threatened Baltic German hegemony over the region’s culture. In 1905, revolution in the Russian Empire spilled over into the Baltic Provinces, sparking widespread anti-German violence. The revolution also galvanized Latvian and Estonian artists towards greater cultural autonomy and independence from Baltic German artistic insti- tutions. This article argues that the situation for artists before and after the 1905 revolution was not simply divisive along ethnic lines, as some nationalist historians have suggested. Instead, this paper examines how Baltic German, Estonian and Latvian artists oscillated between com- mon interests, inspiring rivalries, and politicized conflicts, question- ing the legitimacy of art as a universalizing language in multicultural societies. Keywords: Baltic art, Estonia, Latvia, multiculturalism, nationalism Introduction In the 1860s a visitor of the port towns of Riga or Tallinn would have surmised that these cities were primarily German-speaking areas of Imperial Russia. By 1900, however, one could hear not only German, but Latvian, Estonian, Russian, as well as Yiddish on the streets of Riga 42 HCM 2016, VOL.
  • Eesti Kunstimuuseumi Toime Eesti Kunstimuuseumi

    Eesti Kunstimuuseumi Toime Eesti Kunstimuuseumi

    TISED 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIME 7 [12] 2 017 Natuuri rikkus. ISBN 978-9949-485-72-7 Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule TALLINN 2017 Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Schriften des Estnischen Kunstmuseums Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule Esikaanel: Oskar Hoffmann. Ajalehte lugev mees. Pärast 1902. Detail. Eesti Kunstimuuseum Umschlagabbildung: Oskar Hoffmann. Der Zeitungsleser. Um 1902. Detail. Estnisches Kunstmuseum Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. Alle zur Veröffentlichung vorgesehenen Artikel unterliegen einem anonymisierten Begutachtungsverfahren. Toimetuskolleegium / Redaktionsleitung: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Lettische Kunstakademie) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russische Kunstakademie) Eva Forgacs, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / Staatliches Eremitage-Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Kadi Polli (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Elina Räsänen, PhD (Helsingi Ülikool
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx

    As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx

    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx

    As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx

    Indexed by Author Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect 940.19 20. augusti Klubi ja Riigi‐kogu Kantselei Kaks otsustavat päeva Toompeal 19.‐20. august 1991 1996 Kah 3. Eesti Päevade Peakomitee 3. Eesti Päevad 1964 061 Kol A P Meremehe elu ja olu 1902 915 A A/S Näituse Kirjastus Amgam kodukäsitööde valmistamisele 1928 645 AS Estonian top firms 1992‐1996: economic information business A/S Vastus 1997 330 Vas directory Aadli, Marc Samm‐sammult 1988 491 Aad Aadli, Mare comp Eesti kirjanduse radadel 1987 810 Aad Aaloe, A Eesti pangad ja jõed 1969 911.1 Aa Aaloe, Ago Kaali meteoriidi kraaterid 1968 560.1 Aa Aaloe, Ago Ülevaade eesti aluspõhja ja pinnakatte strtigraafiast 1960 560.1 Aal Aaltio, Maija‐Hellikki Finnish for foreigners 3d ed 1967 471 Aal Aarelaid, Aili Ikka kultuurile mõeldes 1998 923 Aar Aarelaid, Aili Kodanikualgatus ja seltsid eesti muutuval kultuuri‐maastikul 1996 335 Aar Aarma, R ed. Redo Randel: vanad vigurid ja vembud 1969 741.5 Aa Aas, Peeter Mineviku Mälestusi; Põlvamaa kodulookogukik 1998 920 Aas Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1974a. Tantsupeoks 1972 793.3 Aa Aasalu, Heino Tantsud nõukogude eesti 1975a. Tantsupeoks 1974 793.3 Aa Aasmaa, Tina Käitumisest 1976 798.1 Aa Aasmäe, Valter Kinnisvaraomaniku ABC 1999 305 Aas Aassalu, Heino Esitantsija 1995 796 Aas Aav, Yrjo Estonian periodicals and books 1970 011Aav Aava, A Laskmine 1972 791.1 Aa Aaver, Eva Lydia Koidula 1843‐1886 nd 921 Koi Aavik, F Entwicicklungsgang der Estnischen Schriftsprache 1948 493 Aav SP Aavik, J Kooli leelo 1947 378 Aav Aavik, J Lauluoeo album, jaanikuu 1928 1928 784.079 Aavik, Joh Leelelised vastuväited 1920 493 Aav Aavik, Johannes 20 Euroopa keelt 1933 400 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik 1944 491 Aav Aavik, Johannes Aabits ja lugemik kodule ja koolile 2d ed.
  • Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Proceedings of the Art Museum of Estonia Eesti Kunstimuuseumi Toime

    Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Proceedings of the Art Museum of Estonia Eesti Kunstimuuseumi Toime

    TISED 10 [15] 2020 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIME 10 [15] 2 020 ISBN 978-9949-687-20-6 Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930 Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930 10 [15] 2020 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930 Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930 TALLINN 2020 Esikaanel: Kristjan Raud. Ohver. Detail. 1935. Tempera. Eesti Kunstimuuseum On the cover: Kristjan Raud. Sacrifice. Detail. 1935. Tempera. Art Museum of Estonia Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. All articles published in the journal were peer-reviewed. Toimetuskolleegium / Editorial Board: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Art Academy of Latvia) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russian Academy of Arts) Éva Forgács, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / State Hermitage Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia) Kadi Polli, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia) Elina Räsanen, PhD (Helsingi Ülikool / University of Helsinki) Peatoimetaja / Editor-in-chief: Ivar-Kristjan Hein Koostaja / Editor: Liis Pählapuu Keeletoimetaja / Language editor (Estonian text): Ester Kangur Tõlkijad / Translators: Epp Aareleid, Martin Rünk (inglise-eesti / English-Estonian), Kaja Kährik, Juta Ristsoo (eesti-inglise / Estonian-English) Ingliskeelse teksti toimetaja / Language editor
  • Nüüdsest Veelgi Suurem Kristus. Uued Altarimaalid Eesti Luteri Kirikutes 19

    Nüüdsest Veelgi Suurem Kristus. Uued Altarimaalid Eesti Luteri Kirikutes 19

    Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut Liisa-Helena Lumberg Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandi teisel poolel Magistritöö Juhendaja prof dr Krista Kodres Tallinn 2017 Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonna Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi magistritöö kaitsmisnõukogule ___ . ___ . 2017 AUTORIDEKLARATSIOON Käesolevaga deklareerin, et magistritöö „Nüüdsest veelgi suurem Kristus. Uued altarimaalid Eesti luteri kirikutes 19. sajandil”, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Eesti Kunstiakadeemiale magistrikraadi taotlemiseks ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Luban Eesti Kunstiakadeemial magistritöö PDF-faili avaldada EKA lõputööde repositooriumis. Liisa-Helena Lumberg allkiri 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 4 1. Uute altarimaalide tellimine ................................................................................................ 10 1.1. Maalide rahastamine ja maalikoopiad ................................................................................. 13 1.2. Uute altarimaalide retseptsioon Eesti ajakirjanduses .......................................................... 18 2. Luteri kiriku taotlused kirikuehituse ja -kunsti vallas
  • A Home for 121 Nationalities Or Less

    A Home for 121 Nationalities Or Less

    A Home for 121 Nationalities or Less: Nationalism, Ethnicity, and Integration in Post-Soviet Estonia DISSERTATION Presented in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree Doctor of Philosophy in the Graduate School of The Ohio State University By Elo-Hanna Seljamaa Graduate Program in Comparative Studies The Ohio State University 2012 Dissertation Committee: Dorothy P. Noyes, Advisor Nicholas Breyfogle Ray Cashman Richard Herrmann Margaret Mills Copyright by Elo-Hanna Seljamaa 2012 Abstract When Estonia declared itself independent from the USSR in August 1991, it did so as the legal successor of the Republic of Estonia established in 1918, claiming to be returning to the Western world after a nearly five-decade rupture caused by illegal Soviet rule. Together with international recognition, this principle of legal continuity provided the new-old state with a starting point for vigorous, interlocking citizenship and property reforms that excluded Soviet-era settlers from the emerging body of citizens and naturalized Estonia’s dramatic transition to capitalism. As a precondition for membership in the European Union and NATO, Estonia launched in the late 1990s a national integration policy aimed at teaching mostly Russian-speaking Soviet-era settlers the Estonian language and reducing the number of people with undetermined citizenship. Twenty years into independence, Estonia is integrated into international organizations and takes pride in strong fiscal discipline, while income gaps continue to grow and nearly 7 per cent of the 1.36 million permanent residents are stateless; equally many have opted for Russian citizenship. Blending nationalist arguments with neoliberal ones, coalition parties are adamant about retaining the restorationist citizenship policy.