DOCSLIB.ORG

20 000. Elanik on Viiene Matteo • Peetri Keskus on Avatud • Persoon – Victor Gonzalez • Raamatukogud Muutuste Tuules • Jüri Marid 25! • Rae Valla Fotokonkurss 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
20 000. Elanik on Viiene Matteo • Peetri Keskus on Avatud • Persoon – Victor Gonzalez • Raamatukogud Muutuste Tuules • Jüri Marid 25! • Rae Valla Fotokonkurss 2019 DETSEMBRINUMBRIS: • 20 000. elanik on viiene Matteo • Peetri Keskus on avatud • Persoon – Victor Gonzalez • Raamatukogud muutuste tuules • Jüri Marid 25! • Rae valla fotokonkurss 2019 Rae valla ametlik väljaanne nr 11 | detsember 2019 „Rahu ja vaikus“ autor on Aarne Vesi. Rae valla fotokonkurss 2018 II koht kategoorias Rae vald. Rahulikku jõuluaega! Jüri kiriku advendiaja üritused leiad u lk 21 RAE SÕNUMID 2 DETSEMBER 2019 1. detsembri seisuga elab Rae vallas 20 025 inimest, kas sina oled koduvalda sisse kirjutatud? Rahvastiku tihedus piirkonniti <>50 51-100 101-500 501-1000 1001-2500 2501-5000 5001>< 39 Veneküla 10 Soodevahe küla 133 Ülejõe küla 452 Kopli küla 942 Lagedi alevik 5513 Peetri alevik 49 Kadaka küla 1219 Rae küla 44 Tuulevälja küla 807 Karla küla 526 Assaku 2286 Järveküla 46 Lehmja küla 713 Vaskjala küla 128 Pajupea küla 860 Uuesalu küla 89 Pildiküla 3666 Jüri alevik 124 Limu küla 86 Kurna küla 15 Kautjala küla 32 Seli küla 243 Aaviku küla 97 Veskitaguse küla 495 Patika küla 59 Suuresta küla 79 Suursoo küla 843 Vaida alevik 125 Vaidasoo küla 70 Salu küla 71 Urvaste küla 149 Aruvalla küla KODUVALD DETSEMBER 2019 3 Tere tulemast Rae valda – 20 000. elanik Matteo sai kingituseks eritellimusena Rae valla 20 000. elanik valmistatud hõbedast meenemündi ja on viiene Matteo ralliautode mänguasjakomplekti. 21. november kujunes Rae suur tähelepanu – kohapeal soovis in- Monika Pihol. vallale märgiliseks päevaks tervjuud teha kaks meediaväljaannet Põhjus, miks just Matteost 20 000. – tuli uutele Rae valla elanikele oota- elanik sai, peitub portaalis eesti.ee. – elanike arv jõudis 20 000 matult. Aulas esinenud tšellokvarteti Nimelt võttis tehniliste tõrgete tõttu inimeseni. Ajalooraamatu- C-Jam muusika taustal sai Rae Sõnu- pere noorima liikme Rae valda regist- tesse kirjutatakse viieaasta- mid lasteaia koridoris neljaliikmelise reerimine aega kolm päeva. „Ühel päe- se Matteo Nuuma nimi, kes perekonnaga põgusat tutvust teha. val sain tööl olles Rae vallavanemalt Monika ja Heikko tutvusid juba kõne. See oli suur üllatus. Ma ei olnud koos perega Jürisse elama Tartus keskkoolis ühes klassis õppides. varem ühegi vallavanemaga rääki- kolib. Mõnda aega elas kumbki oma elu, kuid nud,“ meenutas Monika. viimased 15 aastat ollakse vabaabielus. Kuuendas klassis õppiva Bryani ANDRES KALVIK Rae valda hakati elamist vaatama pä- suureks kireks on tõukerattaga sõit- Rae Sõnumite ilmumise ajal on rast seda, kui Heikko sai tööpakkumi- mine ja heade treenimisvõimaluste Matteol, tema vanematel Monika se lennujaama. Müügijuhina tegutsev tõttu on ta korduvalt käinud Spot of Pihol ja Heikko Nuumal ning seitse Monika käib tööasjus erinevate linna- Tallinnas harjutamas. Matteo üllatas aastat vanemal vennal Bryanil käsil de vahet. jutuajamise käigus vanemaid, et tema niinimetatud üleminekuperiood. Va- „Sõbral külas käies oleme Jüriga tahab liituda ujumistreeningutega. heldumisi viibitakse senises eluko- tutvunud. Meie jaoks on ülioluline, et Heikko hobiks on auto ringrajasõit ja has Tartu lähistel ja oma uues kodus kõik eluks vajalik on käe-jala juures,“ selleks on kõige paremad tingimused Jüris. Alates jaanuarist hakkavad aga selgitas Heikko. „Tartus kulus väga Audrus. Kardisõiduga saab tegeleda ka Matteo ja Bryan käima Jüris lasteaias palju aega laste autoga sõidutamisele. Tallinnas. ning koolis. Jüris on lasteaed, kool, sportimisvõi- Viimase kümne aasta jooksul on Lõuna-Eestist pärit peret tunnus- malused ja poed jalutuskäigu kaugu- Rae valla elanike arv sisuliselt kahe- tati eraldi ka novembri lõpus Lagedi sel.“ kordistunud. Prognoosi kohaselt jät- lasteaias toimunud Rae valla 153. aas- „Väikesest kohast tulles on Tal- kub senine kasvutempo tuhat elanik- tapäeva pidulikul tähistamisel. Nii linn poiste jaoks ehk liiga suur,“ lisas ku aastas ka lähitulevikus. RAE SÕNUMID 4 DETSEMBER 2019 Korraldatud jäätmeveo tagab ka uuel aastal AS Eesti Keskkonnateenused Peale põhjalikku kaalumist ja Keskkonnasäästlik ja suurjäätmete vedu. Suurjäätme- volikogu keskkonnakomisjoniga mõtteviis on Rae teks on vana mööbel, diivanid, toolid, arutamist otsustas vallavalitsus pi- lauad, kapid, kardinapuud, vaibad jms kendada 2016. aasta lõpus sõlmitud valla inimeste hulgas suuremõõtmeline jääde, mis ei mahu lepingut korraldatud jäätmeveoks jõudsalt levimas ning oma mõõtmete või nende kaalu tõttu ettevõttega AS Eesti Keskkonnatee- meil on hea meel, et prügi konteinerisse. nused. Suurjäätmete alla ei klassifitseeru Tulenevalt jäätmeseadusest tuleb sorteerimisest on saamas ehituspraht, igasugused ehituse või vähemalt iga viie aasta tagant kor- uus normaalsus. lammutuse tegevusel tekkinud jäät- raldada riigihange soodsama teenus- med (aknaraamid, betoon, tellised, hinnaga jäätmevedaja leidmiseks. sutamine viitab sellele, et sellist jaama kips, keraamika jm). Samuti ei klassi- Viimasest hankest Rae vallas on möö- oli väga vaja. fitseeru suurjäätmetena elektroonika- das vaid kolm aastat ja seega otsustati „Keskkonnasäästlik mõtteviis jäätmed (külmikud, pliidid, pesumasi- olemasoleva lepingu pikendamise ka- on Rae valla inimeste hulgas jõud- nad jm). suks. salt levimas ning meil on hea meel, Teenuse tellimiseks palume kon- „Möödunud aastal viisid uue han- et prügi sorteerimisest on saamas takteeruda AS-i Eesti Keskkonnatee- ke läbi mitmed naaberomavalitsused uus normaalsus. Näiteks on võimalik nused klienditeenindusega. ja nende kogemus näitas, et teenuse olmeprügi äraveo pealt kokku hoi- hind kallines tarbija jaoks kordades, da tellides endale kortermaja juurde aga kvaliteedi tõusu ei kaasnenud. paigaldatav pakendikonteineri või Loomulikult tekitas see inimestes pal- pakendikotiteenus eramajale – õiges- ju pahameelt. Kuna suures plaanis on ti sorteeritud pakendite äravedu on ju elanikud teenusega ka rahul ja erine- teadupoolest tasuta,“ lisas abivallava- Kuna suures vate murekohtade lahendamise osas nem. plaanis on elanikud on partneriga seni olnud konstruk- Lisaks on võimalus olmejäätmete tiivne koostöö, siis leidsime, et hetkel mahtu vähendada ka biolagunevate teenusega ka rahul ja on elanike huvides mõistlik lepingut jäätmete eraldi sorteerimise ja kom- erinevate murekohtade pikendada,“ selgitas abivallavanem postimise teel, millest kirjutasime pi- lahendamise osas on Priit Põldmäe. kemalt septembrikuu Rae Sõnumites. Ühtlasi otsustas vallavalitsus sama „Vallavalitsus on täna samuti otsimas partneriga seni olnud teenusepakkujaga pikendada ka Jüri võimalusi, kuidas veelgi enam aidata konstruktiivne koostöö, jäätmejaama, Järveküla jäätmepunkti kaasa elanike biolagunevate jäätmete siis leidsime, et hetkel on ja Vaida ohtlike jäätmete punkti hal- käitlemisele,“ sõnas Põldmäe. damise töövõtulepingut. Jüri jäätme- Lisaks jäävad endiselt tasuta vana- elanike huvides mõistlik jaam on kenasti käivitunud ja usin ka- paberi ja papi, biolagunevate jäätmete lepingut pikendada. Mis saab jõulupuust? Traditsioonide kohaselt viiakse jõu- kede kogumiseks multilift-konteineri. lupuu välja kolmekuningapäeval ehk Antud konteiner on mõeldud ainult kuuendal jaanuaril. Mida aga võtta kuuskede jaoks ja muude jäätmete ette puuga, kui endal haljastusjäätme- sinna hulka panemine on keelatud – te käitlemisvõimalus puudub? jääme lootma kogukonna hoolimisele Uue võimalusena Peetri piirkon- ja märkamisele! nas paigaldab AS Eesti Keskkonnatee- Lisaks saab kuusepuu viia Järve- nused kahel pühadejärgsel nädalava- küla jäätmepunkti E, N, R kell 12.00– hetusel 03.–05.01.2020 ja 10.–12.01.2020 20.00 ja L, P kell 09.00–18.00 ja Jüri Peetri Lasteaed-Põhikooli juurde park- jäätmejaama E, L, P kell 09.00–15.00 ja lasse (skatepargi poolsesse otsa) kuus- N, R kell 14.00–20.00. UUDISED DETSEMBER 2019 5 Peetri spordi- ja vabaajakeskus on avatud Lisaks kaubandusele leiab keskusest põneva valiku teenuseid, seal tegutsevad näiteks Rae valla noortekes- kus, laulustuudio, lastestuu- dio, tennisekool, logopeed, perearst, hambaravi, apteek, ilusalong ja spordisaal. Samuti hakkab keskuse kaupluses ja kohvikus puhast kodumaist toitu pakkuma Coopi Konsum. Peetri Kes- kuse projekteeris Sirkel ja Mall, ehitas AS Nordecon. Keskust arendab Tuule Gruppi kuuluv Compakt Kinnisvara. „Vallavalitsuse seisukohast on Peetri keskuse avamine vägagi oluline ja oodatud sündmus, sest valla dotat- siooni toel alustab keskuse ruumides tööd ka piirkonnas kaua oodatud pe- rearst. Selle valguses saab välja tuua ka positiivse koostöönäite arendajaga. Kui vallale sai teatavaks Compakt Kin- nisvara plaan hakata Peetri keskuses äripindasid rajama, andsime omalt poolt selge suunise, et juba planeeri- mise käigus tuleks ruumide mõistes luua eeldused tulevikus seal tervis- hoiusteenuste pakkumiseks, ja nii ka tehti,“ rääkis Rae vallavanem Madis Sarik. „Teine meie jaoks oluline koos- töökoht on see, et keskuses alustab tööd Peetri kandi esimene noortekes- kus, millele vald sinna ruumid rentis.“ Avamispeol andis saarlaste poolt edasi tervitussõnad ka Tuule Grupi ju- hataja Vjatšeslav Leedo. Leedo sõnul kerkis keskus seepärast viperusteta, et kogu arendust ei tehtud kiirustades. „Kogu protsessist kaks kolmandikku uurisime, mis vajadused on. Siis oli plaan nii küps, et partneritel oli meie- ga lihtne haakuda,” selgitas Leedo. Ka tunnustas Leedo Rae vallajuhte, kes esindasid valla ja alevikurahva huve konkreetselt. „Rae vald suhtus meis- se karmilt, aga õiglaselt,“ sõnas Leedo FOTO: EGON LIGI oma avamispeol peetud kõnes. RAE SÕNUMID 6 DETSEMBER 2019 Tea Sõlg. Ellen Liik. Valla aastapäeval tänati, tunnustati ja tähistati 23. novembril tähistas Rae aleviku aktiivi liikmete Ülle Allmäe, mulikult ka Ellen ise. vald on 153. sünnipäeva. Raili Piller´i, Rein Karm´i
Load more

Recommended publications
  • (Lühendatult) Kommentaar Seisukohaga Arvestamise Kohta 1
    Tabel 1. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult) Kommentaar seisukohaga nr number arvestamise kohta 1. Maaeluministeerium Programmi eelnõus on maaparandussüsteemide paiknemine Arvestatakse. Joonis 16 on 03.12.2019 nr 4.1-5/3029-1 kavandatava raudtee trassilõigu lähialal joonisel 16 (edaspidi joonis) täiendatud vastavalt esitatud kajastatud osaliselt ning kajastamata eesvoolud, mis kuuluvad märkusele. samuti maaparandussüsteemi koosseisu. Palume teil joonise KMH käigus käsitletakse nimetus ning sisu viia kooskõlla ning joonisel kajastada nii põhjalikult projekti mõju reguleeriva võrgu rajatised (Katku I ja Annepalu) kui ka eesvoolud Tallinna linna (Kurna oja, Rae kraav). Kurna oja suublaks on Ülemiste järv. Samuti joogiveehaardele. vajaks põhjalikumat käsitlemist projekti võimalik mõju Tallinna linna joogiveehaardele. Rail Balticu trass kulgeb üle erinevate põllumassiivide. Leiame, et Arvestatakse. Mulla teemat ühe olulise mõjuvaldkonnana tuleks keskkonnamõju hindamise käsitletakse mitmes erinevas aruandes käsitleda ka mulla teemat (nt katmine, eemaldamine, kontekstis – nt mõju pinnasele taaskasutamine muu põllumaa parandamiseks jm). ja relieefile, jäätmete Keskkonnaministri 9. septembri 2017. a määruse „Keskkonnamõju taaskasutus, säästlik hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ §-s 5 on materjalikasutus (vt täpsemalt ühe valdkonnana toodud ka muld, mis on praegusest programmi tabel 2). eelnõust põhjendamatult kõrvale jäetud. Samuti ei
    [Show full text]
  • Settlement Region Types and Clusters
    METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Until 2018, Statistics Estonia used settlement unit type as the basis for establishing rural and urban population. Due to rapid suburbanisation such distribution has not justified itself for years. The population of settlement units near cities had multiplied, but they were still considered rural population. The time of the administrative reform in 2017 was appropriate to change this approach. The regional statistics working party, which convened in 2017 at the Ministry of Finance, decided to adopt an international methodology based on clusters of similar population density for establishing rural and urban population. However, internationally used criteria for establishing rural and urban regions do not satisfy Estonian needs, as the thresholds are too high. Consequently, the working party developed thresholds suitable for Estonia: settlement units are classified into city (type 1), town (type 2) and rural (type 3) types. Outcomes Figure 1. City, town and rural type settlement units METHODOLOGY FOR ESTABLISHING CITY, TOWN AND RURAL SETTLEMENT REGION TYPES AND CLUSTERS Table 1. City-type settlement units (EHAK 2017v3) by population figures of clusters, 01.01.2018 Settlement Settlement unit name Population Type unit code City cluster Town cluster Rural cluster Totala 0120 Ahtme city district 15 730 113 650 16 493 1 0176 Haabersti city district 39 681 3 773 189 43 643 1 1675 Haabneeme small town 5 553 238 52 5 843 1 1692 Haapsalu city 9 079 825 51 9 955
    [Show full text]
  • Jüri Ja Peetri Saavad Tervise Keskused Ning Keskväljakud
    EESTI REFORMIERAKONNA PIIRKONDLIK VÄLJAANNE | JuuNI 2017 Eesti on nii tugev, kui tugevad on meie omavalitsused. Rae vald on hästi juhitud, edumeelsete ja tegusate inimeste vald. Usun, et ka Rae valla inimesed soovivad Hea lugeja! senise valla eduloo jätku! Hoiad käes meie iga-aastast ajalehte, milles anname tavapäraselt aru oma valmislubaduste täitmisest, tõusetunud probleemidest ja uutest plaanidest. Pole just suur saladus, et sel sügisel saab taaskord üks nelja-aastane valimistsükkel läbi ja ees ootavad uued kohalike omavalitsuste Jüri ja Peetri volikogude valimised. saavad tervise keskused Kõigepealt tahan veelkord tänada, et meid eelmisel korral usaldasid, aitäh! Loodan, et oled me tegevusega rahul — oleme neli aastat teinud pingelist tööd, et ehitada ja luua Rae vallas Eesti parim elukeskkond ning pakkuda meie elanikele parimat avalikku teenust. Julgen arvata, et oleme päris hästi ning keskväljakud hakkama saanud — arengud on olnud suured, kohati lausa tormilised. Kuid kindlasti pole meil põhjust puhkama jääda, palju on veel teha! Käesolevas Jüri alevik on Rae valla keskus ning ammugi väljakujunenud asum, kuid ometi lehes annamegi ülevaate tehtust ning plaanidest, mida järgneva nelja aasta pole siia kunagi tekkinud ega loodud oma keskväljakut. Viimastel aastatel on jooksul teha kavatseme. Kuid veel enne uute plaanide juurde asumist tahan tulemusliku koostöö küll keskuses, Jüri Gümnaasiumi ümber toimunud eest tänada ka meie koalitsioonipartnerit Isamaa ja Res Publica Liitu, kellega suured ehitustööd, mille käigus laiendati kooli- Meil on palju väikeste lastega leppisime 2013. aasta sügisel koalitsioonileppes kokku üksikasjalikud ees- hoonet, rajati Pallihall ning Võsukese lasteaed, peresid, kellele on loodud märgid ja plaanid ning kellega koos oleme plaanitust enamuse tänaseks ka edukalt ellu viinud. Eeskätt tänan väga hea koostöö eest volikogu esimeest kuid keskväljakut pole veel rajatud.
    [Show full text]
  • LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Sisukord
    LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 RAHVASTIK ....................................................................................................... 3 1.1 ELANIKE ARVU MUUTUSED ............................................................................... 3 1.2 ELANIKKONNA SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR ................................................ 5 1.3 LOOMULIK IIVE JA RÄNNE ................................................................................. 6 1.4 RAHVASTIKUPROGNOOS .................................................................................. 9 2 MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KESKKOND ............................................. 16 3 JUHTIMINE JA KODANIKULIIKUMINE ........................................................... 25 3.1 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ........................................................................ 25 3.2 KODANIKUÜHISKOND ..................................................................................... 32 4 VALDKONDLIK ANALÜÜS.............................................................................. 35 4.1 HARIDUS ...................................................................................................... 35 4.2 PLANEERIMINE ............................................................................................. 42 4.3 VABA AEG .................................................................................................... 44 4.4 SOTSIAALVALDKOND
    [Show full text]
  • RVAKS Liikmete Nimekiri Seisuga 11.05.2016 1 Anu Roop 5515533
    RVAKS liikmete nimekiri seisuga 11.05.2016 1 Anu Roop 5515533 [email protected] Pildiküla, asutaja liige 2 Taivo Laherand 53337441 [email protected] Suursoo küla, asutaja liige 3 Ardi Mitt 5112329 [email protected] Aruvalla küla 4 Sulev Aaslaid 5280309 [email protected] Urvaste küla 5 Aldo Laid 5093630 [email protected] Vaskjala küla 6 Katrin Laurberg 55688060 [email protected] Kurna küla 7 Urmas Taal 56453652 [email protected] Järveküla 8 Haimur Puks 51933214 [email protected] Karla küla 9 Kai Lasn 53406006 [email protected] Lagedi alevik 10 Elena Lomp 5155766 [email protected] Kopli küla 11 Ivar Liivamägi 5131322 [email protected] Peetri alevik 12 Jaan Hiio 56475087 [email protected] Rae küla 13 Aleksander Torjus 5146442 [email protected] Ülejõe küla 14 Kalle Suurekivi 56642725 [email protected] Assaku alevik 15 Kaia Pilvik 56358158 [email protected] Vaidasoo küla 16 Ljudmilla Komarova 5036088 [email protected] Pildiküla 17 Toomas Metsaots 5260430 [email protected] Uuesalu küla 18 Margus Vain 5114273 [email protected] Patika küla 19 Marju Lutt 56566472 [email protected] Kadaka küla 20 Jaanus Tõnisson 5079928 [email protected] Soodevahe küla 21 Ramses Alliksoo 5024664 [email protected] Veneküla 22 Herve Pani 5531543 [email protected] Pajupea küla 23 Olev Raid 5016072 [email protected] Tuulevälja küla 24 Aivar Ilves 5089599 [email protected] Peetri alevik 25 Peeter Lorents 5219364 [email protected] Veskitaguse küla 26 Sirli Tiik 56466878 [email protected] Salu küla 27 Tairi Kristal 56974443 [email protected]
    [Show full text]
  • Keila Paldiski
    1 A B C (! Viimsi Randvere ! Miiduranna Pärnamäe ! ( ! TALLINN (Altküla)! VIIMSI " Aiaotsa ! Saha 1 0 1 2 3 4 MERIVÄLJA ! Metsakasti km (Kasti) Muuga Y Äigrumäe ! Kaasiku Mähe ! 1 : 125 000 Y aedlinn Maardu ! ! Kaasiku Muuga aedlinn MÄHE LEPIKU Y Y Väo LAIAKÜLA ! PIRITA ! ! ! KLOOSTRIMETSA 1 Laiaküla Tarasoo 1 Y Neeme PALJASSAARE IRU (Käära) Y ! Lükati ! Y ! Vene-BaltiY KOSE ! Y Iru Telliskopli Hundipea MAARJAMÄE (VANA-KOSE) Y Y ! Y Kose-Kallaste ! KOPLI! Y KARJAMAA Varsaallika Nehatu KAKUMÄE Bekkeri ! ! LOOPEALSE ! ! !PRIISLE ! PELGURANNA SITSI PAEVÄLJA ! KATLERI KURISTIKU Y Köismäe ! ! KALAMAJA ! Lasnamägi SELI Nehatu Härjapea jõgi ! ! ! MUSTAKIVI ! ! SADAMA LAAGNA PELGULINN ! KADRIORG ! ! TISKRE ! ! TONDIRABA ! Jõeküla TOOMPEA Vanalinn ! KUREPÕLLU Proosa Y VISMEISTRI ! ! RAUA Y Saha-Loo ! ROCCA AL MARE ! Y KOMPASSI ! ! LASNAMÄE VÄO ! ! KELMIKÜLA Y UUSLINN (! MERIMETSA KESKLINN ! Südalinn PAE " ! ! ! TORUPILLI Tiskre SIBULAKÜLA ! MAAKRI ! KoplimetsaLOO ! ! ÕISMÄE KASSISABA ! ! ! (! Y TÕNISMÄE TATARI KELDRIMÄE SIKUPILLI Kallaste (LIIVAMÄE) ! HAABERSTI ! MUSTJÕE KRISTIINE! ! ! ! Tallinn ! ! ! ! LILLEKÜLA UUS MAAILM JUHKENTALI ! PIKALIIVA VESKIMETSA VEERENNI ! ÜLEMISTE Veneküla Harku-Nõmme ! (Vanapere) Y Haabersti SÕJAMÄE ! Linnuküla ! LUITE Harkujärve ! Y ! ! ! " VÄIKE-ÕISMÄE SÄÄSE KITSEKÜLA Soodevahe ! TONDI Ülejõe Harku (k) KADAKA SIILI ! ! ! MÕIGU (HAABERSTI-KADAKA) ! LAGEDI Harku-Paemurru Lagedi (! Naissaare ! Y ASTANGU ! Laabi Y MUSTAMÄE Kotermaa Y ! JÄRVE Y (Vana-Laabi) ! Mõigu Uue-Laabi Harku- Y ! Kadaka Ülemiste järv PEETRI MÄEKÜLA
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Rae valla bussiliinidel" registreerimisnumber 162405 Alus: Rae valla avalike bussiliinide teenindamise leping alates 01.09.2015 kuni 31.08.2020 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS HANSABUSS reg 80213342 reg 10230847 Roosikrantsi 12 Algi tee 38 10119 Tallinn 10620 Tallinn Maakonna bussiliin Nr.R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku Sõiduplaan kehtib ainult 11.06.2019 Liini teenindab Hansabuss AS Ei toimu Ei toimu Toimub Reis Reis Reis Nr. Peatus 01 03 01 R1-01 R1-03 R1-01 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 11:00 2 Jüri 14:13 16:03 11:03 3 Kungla 14:17 16:07 11:07 4 Lehmja 14:18 16:09 11:08 5 Lehmja kool 14:19 16:09 11:09 6 *Sinikivi 14:21 11:11 7 Rae mõis 14:25 16:12 11:15 8 Rae mõis 14:25 16:12 11:15 9 Jaani 14:27 16:14 11:17 10 Loopera 14:27 16:15 11:17 11 Talipihlaka 14:28 16:15 11:18 12 Annuse 14:29 16:17 11:19 13 Peetri 14:31 16:18 11:21 14 Mõigu 14:32 16:20 11:22 15 Kanali tee 14:32 16:20 11:22 16 Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 14:33 16:20 11:23 17 Järvesuu 14:34 16:22 11:24 18 Järveveere 14:35 16:23 11:25 19 Veski 14:37 16:25 11:27 20 Järveküla 14:38 16:26 11:28 21 Järveküla kool 14:39 16:26 11:29 22 Hundisepa 14:40 16:27 11:30 23 Assaku 14:41 16:28 11:31 Annuse - Mõigu - Assaku - Kurna - Jüri Gümnaasium Ei toimu Ei toimu Toimub Toimub Reis Reis Reis Reis Nr.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Rae Valla Arengukava 2021–2030
    RAE VALLA ARENGUKAVA 2021–2030 LISA 1 – LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS Aprill 2020 Rae vald Sisukord SISUKORD ................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1 RAHVASTIK ........................................................................................................ 4 1.1 ELANIKE ARVU MUUTUSED ................................................................................ 4 1.2 ELANIKKONNA SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR ................................................ 6 1.3 LOOMULIK IIVE JA RÄNNE .................................................................................. 7 1.4 RAHVASTIKUPROGNOOS ................................................................................ 10 2 MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KESKKOND ............................................. 15 3 JUHTIMINE JA KODANIKULIIKUMINE ........................................................... 22 3.1 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ........................................................................ 22 3.2 KODANIKUÜHISKOND JA KÜLALIIKUMINE ........................................................... 28 4 VALDKONDLIK ANALÜÜS .............................................................................. 31 4.1 HARIDUS ...................................................................................................... 31 4.2 PLANEERIMINE .............................................................................................
    [Show full text]
  • Harju Maakonnaplaneering Rail Baltic Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramine
    Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Tallinn-Tartu 2013-2016 Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 3 SISUKORD Sissejuhatus 6 1 Planeeringute koostamise eesmärk ja alused 12 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk 12 1.2. Planeeringuala 14 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid 15 1.4. Planeeringu ja KSH uuringud 16 1.5. Planeeringu koosseis 19 1.6. Planeeringus käsitletavad mõisted 20 2 Trassi koridori alternatiivide väljatöötamise alused. Eelistatud trassi koridori valiku põhjendused 24 2.1. Trassi koridori mõiste ja tähendus planeeringus 24 2.2. Trassi koridori alternatiivide kujunemine ja nende väljatöötamise alused 25 2.3. Trassi koridori alternatiivide võrdlusmetoodika 27 2.3.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 27 2.3.2. Tehniline teostatavus 29 2.3.3. Ehitusmaksumus 29 2.3.4. Sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu 30 2.4. Võrdlustulemused. Eelistatud trassi koridori kulgemine 31 3 Rail Balticu arendamise põhimõtted 35 3.1. Kavandatava raudtee üldine iseloom 35 3.2. Kavandatava raudteeinfrastruktuuri kirjeldus 36 3.2.1. Raudteemaa ja raudtee kaitsevöönd 36 3.2.2. Ülemiste reisiterminal 38 3.2.3. Perspektiivne kaubaterminal 39 3.2.4. Reisijateveo veeremi hooldedepoo 40 3.2.5. Perspektiivne Soodevahe sõlmjaam 41 3.2.6 Teedevõrgu toimimine ja raudtee ületusvõimalused 42 3.2.6.1 Ristumine teedega ning rööbasteedega 44 3.2.6.2 Ristumine vooluveekogudega 46 3.2.6.3 Raudteeületusvõimalused ulukitele 47 3.2.7 Raudtee toimimiseks vajalik elektritaristu 49 06.2016 Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine 4 3.2.8 Müra leevendusvajadusega alad.
    [Show full text]