DOCSLIB.ORG

Proceedings of the First Baltic Theriological Conference

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Proceedings of the First Baltic Theriological Conference ISSN 0494-7304 0207-4591 AR T U ÜLIKOOLI TOIMETISEDTA ET COMMENTATIONES UNIVERSITATIS TARTUENSIS 955 PROCEEDINGS OF THE FIRST BALTIC THERIOLOGICAL CONFERENCE МАТЕРИАЛЫ ПЕРВОЙ БАЛТИЙСКОЙ ТЕРИОЛОГИЧЕСКОЙ КОНФЕРЕНЦИИ Töid zooloogia alalt TARTU Illil 19 9 2 TARTU ÜLIKOOLI TOIMETISED ACTA ET COMMENTATIONES UNIVERSITATIS TARTUENSIS Alustatud 1893.a. VIHIK 955 PROCEEDINGS OF THE FIRST BALTIC THERIOLOGICAL CONFERENCE МАТЕРИАЛЫ ПЕРВОЙ БАЛТИЙСКОЙ ТЕРИОЛОГИЧЕСКОЙ КОНФЕРЕНЦИИ Töid zooloogia alalt Tartu 1992 Toimetuskolleegium: Anne Kirk (vastutav toimetaja), Andrei Miljutin, Tiit Randveer Current issue contains proceedings of the first Baltic Theriological Conference that was held in Kääriku, Estonia from 17 to 21 september, 1990. В сборнике представлены материалы первой Балтийской те­ риологической конференции, состоявшейся 17-21 сентября 1990 года в Кяэрику, Эстония. (С) Tartu Ülikool, 1992 CONTENTS - СОДЕРЖАНИЕ GENERAL AND APPLIED PROBLEMS OF THERIOLOGY - ОБЩИЕ И ПРИКЛАДНЫЕ ПРОБЛЕМЫ ТЕРИОЛОГИИ А. Милютин, Два подхода к познанию жизненных форм у млекопитающих 7 A. Miljutin. Two approaches to the study of life forms of mammals. Summary 16 P. Blusma. Game animals in Lithuania (state of populations, their protection and use) 17 П. Блузма. Охотничьи звери Литвы (состояние популяций, их охрана и использование). Резюме . .у . .' 23 А. Мицкус. Интродукция и результаты акклиматизации млекопитающих в Литве 24 INSECTIVOROUS, RODENTS AND LAGOMORPHS - НА­ СЕКОМОЯДНЫЕ, ГРЫЗУНЫ И ЗАЙЦЕОБРАЗНЫЕ Т.Г. Аксенова, Е.Ю. Михайлова. Видовой состав и ста- циальное распределение мышевидных грызунов и земле­ роек на юге Псковской области ч . '27 Т. Aksenova, Е. Mikhailõva. The species composition and habi­ tat preference of small mammals in the south of the Pskov region. Summary 34 L. Balciauskas. Communities of small mammals in various ha­ bitats of sandy plains . 35 Л. Бальчаускас. Сообщества мелких млекопитающих в биотопах песчаной равнины. Резюме . 42 В. Аушра, Л. Лещинскас. Численность и видовое раз­ нообразие мелких млекопитающих в биотопах пригород­ ной зоны г. Шяуляй г............. 43 V. Aušra, L. Lešcinskas. Abundance and diversity of the small mammal species in suburban biotopes of town Šiauliai. Summary ............... ... .. 50 А. Кирк. Опыт оценки биомассы мелких млекопитающих . )51 A. Kirk. An attempt to determine the biomass of small mammals. Summary 56 3 O.B. Жеребцова. О постнатальном развитии белогрудого ежа Erinaceus concolor Martin (Insectivora, Erinaceidae) . 57 О. Zherebtzova. About postnatal development of Erinaceus concolor (Insectivora, Erinaceidae). Summary 62 P. Юшкайтис. Распространение и численность сонь (Gliri- dae) в Литве . 63 R. Juškaitis. The distribution and number of the dormice (Gli- ridae) in Lithuania. Summary *. ..' 69 И.В. Загороднюк, C.B. Межжерин. Диагноз и распрост­ ранение в Прибалтии Terricola и Syhaemus ........... 70 I. Zagorodnyuk, Š. Mezhzherin. Diagnostics and distributions of Terricola and Syhaemus in Baltic region. Summary . 80 G. Boyeskorov, U. Timm, E. Lyapunova. Kariological study of two Apodemus species (Rodentia, Muridae) from the Baltic countries _..... .1.. 81 Г. Боескоров, У. Тины, В. Ляпунова. К кариологии двух представителей рода Apodemus в Прибалтике (Rodentia, Muridae). Резюме........ 87 Ю.В. Плахотникова, Т.Г. Аксенева, A.C. Карпов. К исследованию морфотипической изменчивости коренных зубов рыжей полевки (Clethrionomys glareolus Shreb) ... 88 J. Plakchotnikova, Т. Aksenova, A. Karpov. Contribution to investigation of morphotypic variability of cheekteeth of the Bank Vole (Clethrionomys glareolus Schreb.). Summary 97 P. Мажейките. Распространение и численность серых по­ левок в преобразованном ландшафте Литвы .. 98 R. Mažeikyte. Distribution and numbers of Microtus in the transformed landscape of Lithuania. Summary .. .. .. 106 H. Лаанету. Связь территориальной структуры и коммуни­ кативных механизмов с численностью популяции ондат­ ры .. 108 N. Laanetu. Role of territorial structure and communicative mechanisms in Musk-Rat populations in the conditions of different population densities. Summary ............ 119 A. Ulencius. Phenetical structure of the Beaver population in Lithuania 120 А. Улявичюс. Фенетическая структура населения речного бобра в Литве. Резюме 7 .. .. 132 М. Balodis. The Beaver in Latvia and fundamentals of its management . * •• • • • • • 133 M. Балодис. Бобры и основы бобрового хозяйства Латвии. 4 Резюме , 139 О. Белова. Влияние антропогенных факторов в лесных био­ топах на распределение зайца-русака 141 О. Belova. Influence of anthropogenic factors on spatial distribution of European Hare in woodlands. Summary . 147 MARINE MAMMALS - МОРСКИЕ МЛЕКОПИТАЮЩИЕ R. Skeiveris. Observations of Baltic seals and dolphins on Lit­ huanian seacoast. ,=>«. 148 P. Скейверис. Дельфины и тюлени на балтийском побережье Литовской республики. Резюме 149 А. Grušas. Keeping and breeding of Grey Seals in Klaipeda Maritime Museum and Aquarium 151 A. Грушас. Содержание и разведение серого тюленя в Клай- педском морском музее и аквариуме. Резюме 152 V. Pilats. The survey of the Baltic Grey Seal pups in the West-Estonian Archipelago after extremely mild winter in 1990 153 B. Пилате. Результаты учета детенышей серых тюленей на островах Западной Эстонии после крайне мягкой зимы 1990 года. Резюме ..... 162 L. Lõugas. Subfossil seals from archeological site of Asva in Saaremaa . .. 163 Л. Лыугас. Находки субфоссильных тюленей в Асва, Сааре- маа. Резюме ...170 CARNIVOROUS MAMMALS - ХИЩНЫЕ МЛЕКОПИ­ ТАЮЩИЕ К. Баранаускас. Искусственные убежища для лесной ку­ ницы 171 К. Baranauskas. The artificial resting-sites for European Pine- marten. Summary ......... 175 Ä. Zoss. Some aspects of the ecology of European Badger (Meies meles L.) in the Slltere Nature Reserve 176 А. Зосс. О некоторых аспектах экологии барсука (Meies me­ les L.) в заповеднике "Слитере". Резюме 185 J. Ozolinš, М. Rantins. The distribution aqd habitat conditions of the Otter (Lvtra lutra) in Latvia 186 5 Я. Озолиньш, М. Рантиньш. Численность, распространение и условия обитания выдры (Luira lutrah.). Резюме ..196 A.C. Первышина. Частоты аллелей некоторых генов в по­ пуляциях домашней кошки гг. Рига и Юрмала ....... 197 A. Pervyshina. Frequency of alleles of some genes in Domestic Cat populations from Riga and Jurmala. Summary . 201 HOOFED MAMMALS - КОПЫТНЫЕ МЛЕКОПИТАЮЩИЕ Л. Бальчяускас. Агрегированность древесноядных копыт­ ных в зависимости от плотности населения: модель ис­ пользования территории 202 L. Balciauskas. Aggregation of browsing ungulates depending on the density of population: the model of exploiting the living area. Summary ^ ..... .....210 M. Мардисте, Ю. Тыниссон. О гибели копытных живот­ ных в автомобильных авариях 211 М. Mardiste, J. Tõnisson. Mortality of cloven hoofed wild animals in traffic accidents. Summary ....217 H. Valdmann.. Body measures of Wild Boar in Estonia 218 X. Валдманн. Размеры тела кабана в Эстонии. Резюме . 227 А. Приедитис. Общая степень использования листвен­ ной древесной растительности оленевыми летом и пое- даемость отдельных видов . 229 A. Prieditis. The average degree of browsing of decidious woody plants and preference of definite plant species or genera by • cervids in summer. Summary 235 Т. Рандвеэр. Рождаемость и смертность в эстонском посе­ лении косули . .". 236 Т. Randveer. Birth- and death-rate of the Roe Deer population in Estonia, Summary . 245 B. Падайга. Некоторые закономерности повреждения лес­ ных насаждений лосями 246 V. Padaiga. Some regularities in damage caused by Elks to forest cultures. S u m шагу..... 254 6 ДВА ПОДХОДА К ПОЗНАНИЮ ЖИЗНЕННЫХ ФОРМ У МЛЕКОПИТАЮЩИХ А. Милютин Зоологический музей Тартуского университета Идея жизненной формы - одна из важнейших в биологии. Однако в зоологии она не реализуется в той мере, в какой могла бы. Одна из причин такого положения кроется в том, что пред­ ложенный в 1884 г. датским ботаником Е. Вармингом (Warming) термин "жизненная форма" стал использоваться слишком широ­ ко и потерял изначально ясный смысл. В этой связи совершенно оправдано введение Ю.Г. Алеевым (1986) вместо этимологически расплывчатого и изначально ботанического термина "жизненная - форма" нового термина "экоморфа", за которым стоит совершен­ но определенное понятие. УчеНие об экоморфах Алеева внесло ясность в очень важную и прежде запутанную область биологи­ ческого знания. - . Задача настоящей статьи показать коллегам-териологам, что под изредка используемым ими термином "жизненная фор­ ма" скрывались два понятия: экоморфа и экологический тип. Различение этих двух понятий - Необходимое условие для про­ никновения экоморфологического подхода в териологию. Основные этапы изучения жизненных форм у млекопитающих Как справедливо отмечает Ю.Г. Алеев (1986, с. *9): "Идея экоморфы ... одна из самых древних не только в биологии, но и в системе человеческих знаний вообще." Додарвинские, так назы­ ваемые "искусственные", классификации млекопитающих были в значительной мере классификациями жизненных форм, хотя самого термина еще не существовало. Зоологи XVI-XIX в. не различали сходство по родству и конвергентное сходство, поэтому выделяемые ими таксоны зачастую представляли собой экоморфологические, а не филогенетические группы. Вспомним такие названия, как копытные (Ungulata), коготные (Unguicula- ta), четвероногие (Quadrupeda), толстокожие (Pachydermes) и т.п. Пеннант, например, делит зверей (четвероногих) на копытных, 7 обладающих пальцами (Digitated), обладающих ластами (Pinna­ ted) и крылатых (Winged), тогда как китообразные выделены в отдельный класс (Pennant, 1781, цит. по Gregory,
Load more

Recommended publications
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Estonian Maritime Spatial Plan Impact Assessment Report 1
    Estonian Maritime Spatial Plan Impact Assessment Report 1 Version 03.07.2020 /// Work296718 No: 296718, for public display Estonian Maritime Spatial Plan Draft Impact Assessment Report, FOR PUBLIC DISPLAY Work No: 296718 Tallinn-Tartu Riin Kutsar Lead expert on impact assessment 2 Estonian Maritime Area Planning Impact Assessment Report Table of Contents INTRODUCTION ........................................................................................................ 4 1 PURPOSE AND NATURE OF THE ESTONIAN MARITIME SPATIAL PLAN ....... 5 2 IMPACT ASSESSMENT METHODOLOGY ............................................................ 6 2.1 THE ECOSYSTEM-BASED APPROACH ......................................................................................... 6 2.2 FOCUS ON ASSESSING THE RELEVANT IMPACT OF THE MARITIME SPATIAL PLAN ........... 9 2.3 TAKING INTO ACCOUNT ENVIRONMENTAL CONSIDERATIONS IN THE DEVELOPMENT OF THE MSP ............................................................................................................................................... 10 3 RELATIONSHIP OF THE MARITIME SPATIAL PLAN TO STRATEGIC PLANNING DOCUMENTS AND ENVIRONMENTAL POLICY ................................ 15 3.1 RELATIONSHIP TO RELEVANT PLANNING DOCUMENTS ........................................................ 15 3.2 COMPLIANCE WITH ENVIRONMENTAL OBJECTIVES ............................................................... 17 4 DESCRIPTION OF THE ENVIRONMENT AFFECTED AND THE IMPACT OF IMPLEMENTING THE PLAN ..................................................................................
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Töö number 2015-0212 Tellija Saare Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 9.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. HEAKSKIIDETUD 28.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Versioon 3 [Heakskiidetud] Kuupäev 9.11.2016 Koostanud: Veronika Verš, Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula, Esta Rahno Kontrollinud: Saare Maavalitsus Projekti nr 2015-0212 Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ (Lalli küla, Muhu vald, juuni 2016) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 63 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Sisukord 1. ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 9 3. SAARE MAAKONNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED .............. 10 4. HINNANG EELDATAVA MÕJU KOHTA ............................................................... 11 4.1. Maakonnaplaneeringu ülesanded, mõjuala suurus ja kirjeldus .................................. 11 4.2. Maakonnaplaneeringu seos teiste strateegliste planeerimisdokumentidega ................ 11 4.3. Hindamise aluseks olevad nõuded ja põhimõtted .................................................... 11 4.4.
    [Show full text]
  • Annex 1 Baseline of the Territorial Sea of the Republic of Estonia
    Annex 1 Baseline of the Territorial Sea of the Republic of Estonia Point Geographical coordinates Chart no. Comments no. latitude (N) longitude (E) ° ' ° ' 1 59 34,17 28 05,87 25013 Border between the Republic of 23002 Estonia and the Russian 22000 Federation on the shore of the Bay of Narva in accordance with the Estonian-Russian Peace Treaty 2 59 25,70 27 32,20 23002 Western mole of Pühajõe 22000 Continues along the low-water line of the sea coast to point 3. 3 59 26,60 27 13,50 23002 Shore near Saka 22000 22001 4 59 31,26 26 45,27 25014 Rock east of Mahu Light Beacon 23002 22000 22001 5 59 49,35 26 21,85 23002 Rock north of Vaindlo Island 22001 6 59 49,30 26 21,60 23002 Rock north of Vaindlo Island 22001 7 59 40,56 25 41,98 28015 Rock north of Cape Purekkari 23005 22001 8 59 42,09 25 01,10 25016 Rock north-west of Keri Island 23005 23006 22001 9 59 36,40 24 30,55 25016 Rock west of Pikasääre (Naissaar 23006 Island) 22001 10 59 23,40 24 02,43 28018 Rock north of Pakri Lighthouse 23006 23008 23010 22001 22002 11 59 18,28 23 21,69 25020 Rock north-west of Osmussaar 23008 Island 23010 22002 12 59 05,28 22 51,82 28025 Rock at Selgrahu 23009 23010 22002 13 59 05,70 22 35,19 23009 Tahkuna Point 23014 22002 22003 14 58 56,80 22 03,40 25026 Rock 358° 3.5 cables from Ristna 23009 Lighthouse 23014 22002 22003 15 58 56,50 22 02,70 25026 Rock 288.8° 3.8 cables from 23014 Ristna Lighthouse 16 58 56,40 22 02,60 25026 Rock 278.0° 4.3 cables from 23014 Ristna Lighthouse 22003 17 58 55,60 22 02,30 25026 Rock 215.2° 10.4 cables from 23014 Ristna Lighthouse
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]