Nr 7 (109) Kolmapäev, 18. august 2010 Hind 5 kr

Väljaküla (Willikul) 450 21. augustil 2010 Tihemetsa ja Väljaküla küla kokkutulek Voltveti vabrikust Vabrikust endast on väga vähe materjale säilinud. rõhkpalkseintega. Kusjuures vähe oli tarvitatud 450 aastat kirjalikust esmamainimisest Ehk on põhjuseks ka see, et vabrik hävis tules. Et saagi, isegi majade nurgatipud olid kirvestega väl- 1930ndatel elasid Voltvetis veel mõned endised töö- ja raiutud. Ehitusmeistrid olid suuremas osas ol- Kell 11 laat kooli õuel – saab osta, müüa ja vahetada isetehtud asju. lised, siis ERMi kirjasaatja Karl Luiker on 1960. nud eestlased, linnadest tulnud mehed. Töölised Kell 12 külapäeva avamine. aastal kirja pannud kellegi Bergi (hüüti ka Laisaks aga nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud rahvas. Kodulookonverents kooli saalis: Pärgiks) mälestused. Viimaste seas olnud ka Bergide perekond, kes To- ettekanded: Luiker meenutab: ri kandist siia tööle asunud. • Esiajalugu – Peep Kaljuste „Voltveti vallal tookord veel vanadekodu pol- Vabriku hooned olid ehitatud põletatud tellis- • Quellensteini kalevivabrik – Miina Kask nud, siis majutatigi minu vanemate maja toapuge- test, kusjuures plonnid käsitsi vormitud, vastavalt • Kooli ajaloost – Aita Matson rikku Berg, kes sai vallalt toetust 2 krooni. Temalt vajadusele igasuguste kujudega. Näiteks karniiside • Tihemetsa Sovhoostehnikum – Heino Aasma saingi andmeid vabriku kohta. ja soklite jaoks. Samuti olid valminud teised kõr- • Seltsielu ja raamatukogu ajaloost – Tiina Kuum. Vabriku mõttele tulnud keegi eesti soost rät- valhooned: gaasivabrik, laohooned. Katusemater- Tihemetsa laste esituses näidend „Vaeslaps ja talutütar“. sep. Või õieti õhutanud teda selleks ärimeestest jaliks olnud erisugused välismaalt toodud neljakan- Kell 14 sportlik meelelahutus: köievedu Tihemetsa ja Väljaküla vahel, sõbrad, kes teadsid rätsepa rahakust. 1858. aastast dilise kujuga kivitahvlikesed. sportlikud mängud suurtele ja väikestele, tantsutüdrukud Talilt. lasti vabrik käiku, kuid ehitama hakati mitu head Juba neljandal-viiendal tegevusaastal võis vab- Kell 15 muusikakooli ja Tihemetsa õpilaste kontsert, aastat varem. Rätsep, muud moodi teda ei tuntud, rik kindlustada 100% kasumi tänu siinsele odavale fotokonkursi võitjate autasustamine. oli muretsenud valmis kõik ehitusmaterjalid ja ehi- tööjõule ja 12–14-tunnistele tööpäevadele. Kell 16 rahvarõiva pooltund. Näha saab ka mõisarahva kostüüme. tanudki valmis valdavas enamuses kõik vajamine- Selge tõendi annab sellest lossi ehitamine, ja se- Kell 17 Ansambel PADDYS – iiri ja eesti rahvamuusika ja tantsud, vad hooned. da õige varsti pärast vabriku käikulaskmist. Maja Saarde kõhutantsijad, Rätsepa plaani kohaselt pidi valmima tuletiku- ise on ehitatud tellistest, hoonet ilmestasid kahhel- tantsuks ansambel HOLLARII, vabrik, sest ümbruskonna metsades kasvas ohtras- kividest kaminad, keldrikorruse paneelid ning van- kõhutäiteks külasupp, ti haabu. Kuid tema soov ei täitunud. Saksamaalt nitoad, saarest uksed ja aknaraamid. Zoepffel ka- õnneloos. saabunud insener Zoepffel, kes pidi masinad siia sutas lossi vaid paar kuud aastas, kuid ometigi la- Kell 11 – 17 on avatud kõik näitused: tooma, oli laitnud tuletikuvabriku mõtte maha ja si rajada pargi. Parki kaevati tiik ja üle tiigi ehita- raamatukogus arvanud tulusama olevat riidevabrik käiku lasta. ti kaarsild. Korjati mulda ja prahti ning sellest sai 1. Voltveti ja Allikukivi savitööstused Siis lõppenud rätsepal ka rahad otsa ja aktsionäre mägi pargi äärde. Omapärane oli ka kõrge ja kaa- 2. August Jannseni reproduktsioonid polnud vajaliku summaga kokku saanud. Ettevõt- rjas sissesõidusild peatrepi ees, mis oli tellistest Tihemetsa Põhikoolis mist peeti kahtlaseks. Kes teab, kui palju oli män- müüridega piiratud. 1. Aja tuba gus ka sakslase käsi, kuid rätsep müünud võileiva- Pärast vabriku põlemist enam Zoepffel siin ei 2. Allikukivi külaseltsi Iiris käsitöö hinnaga sellele samale sakslasele. Viimane muret- käinud. Tal olid asutatud mujal veelgi kasulikumad 3. Fotonäitus „Enne ja nüüd“ senud Saksamaalt ühe likvideeritava riidevabriku ettevõtted. Arvati, et siinse kasumi baasil. Zoepffe- 4. Fotokonkursi parimad iganenud seadmed ja masinad. Need lastudki Volt- li valdusi aga asunud valitsema keegi riigisakslane 5. Portselanimaal – Päevakübar vetis õige pea käiku. parun von Taube. See umbkeelne mees elas Volt- 6. Allikukivi näiteringi ja Tihemetsa eakate klubi „Rukkilill“ Sakslane oli kaval ja laia haardega mees. Teis- vetis ligi 40 aastat. Loomulikult õppis ta ära ees- 7. kroonikad te Euroopa maade vabrikantide eeskujul oli tema- ti keele ja oli üldse populaarne isik Voltvetis mit- 8. Enn Pähni puutöö. gi kasutanud kapitalimahutusi, paigutades need te midagi tegemise poolest. Tema silme all lagu- vähearenenud maadesse. Seal andis kapitali välja- nesid hooned, risustus park, kasvas sööti vabriku vedu mitu korda rohkem kasumit. Samuti polnud maa. Taube seejuures võttis Zoepffelilt ainult vo- vaja tootmist laiendada, et odavamalt teha ja selle- linikuna palka ning ootas soodsamaid aegu ja tar- ga konkurente turult tõrjuda. Eriti tulutoov oli see be korral realiseeris vabrikust säilinud inventari ja Tsaari -Venemaal. ehitusmaterjali. Lossi ostis ära Voltveti vallavalit- Enim on säilinud endisel kujul neli tööliska- sus 1930. aastal. sarmu hoonet. Mitmesugustel kaevamistel on lei- Ajaloolisest seisukohast oleks Voltveti vab- tud malmist ja vasest torujuhtmeid. Need võivad rikust kujunenud möödunud sajandi lõpul Saar- olla gaasi-, vee- või aurujuhtmed. Kasarmu hoo- de keskus, sest siin olid juba postkon- neid tööliste tarbeks on olnud vundamendi järgi tor, hoiukassa, rahukohus, kool, apteek ja muidu- otsustades kaugelt üle kümne ja iga hoone mahu- gi ka kõrts. Kuid pärast põlemist hakkas arenema tas üle 60 inimese. Siis võib ligikaudselt arvesta- Kilingi-Nõmme. da tööliste arvu. Järg 5. lk. Kasarmud olid kõik puitehitised,

Kalevivabrik oma täies hiilguses. 2 Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010 Punapargi lauavabriku lugu Punapargi lauavabrik asus Puna- käru peale. Kärudega veeti lauad parvetamas. jooksul jõuti teha umbes 70 tihu- siin korraga 16 rahvust, kõik toodi pargi külas, mis rajati 19. sajandi laoplatsile, kus nad laoti virnades- Virnade kõrgus ulatus 4 – 5 meetrit laudu. Laudu valmistati eri- Venemaalt metsapunkti tööle. lõpul Voltveti mõisa metsaametni- se kuivama. meetrini. Lauavirnade hunnikud nevas pikkuses, vastavalt vajaduse- Algul oli vabriku kõrval va- ke ja tööliste asulana. Kokku on olnud Punapargis laiusid kaugele metsani. Kitsarööp- le igasugusest materjalist, milleks sakul ühekordne tööliste barakke- 1786. aastal omandas Voltve- kaks vabrikut. 1939. aasta sügisel melisele raudteele oli Punapargi siiski põhiliselt kuuse- ja männi- lamu. Raudtee klubi kõrval ehita- ti mõisa Bernhard von Stryck, kel- põles vana vabrik maha – katlama- lauavabriku juures ehitatud kaks li- puu. Töölised kandsid isiklikke rii- ti selleks, et viia materjal kohalike le suguvõsa käsutusse jäi see kuni ja läks põlema. Taastamiseks kulus saraudteed, kuhu rongiga toodi tüh- deid ja lõuna ajal sõid kodust kaa- tööliste majade ehitamiseks. Ehi- riigistamiseni 1920. aastal. Voltveti pool aastat, kusjuures materjali uue jad platvormvagunid laudade laadi- sa võetud toitu. Jalatsiteks olid pea- tati 3 kahekordset ja 2 ühekord- mõis oli õieti metsamõis, kus põllu- vabriku tarbeks veeti hobustega. maad metsaga võrreldes vähe. Uus vabrik koosnes ühest suu- Kuni 1856. aastani raiuti Volt- rest ruumist, mis oli sisustatud juba vetis metsa vähe, peamiselt metsa- uute masinatega ja Soome saeraa- kuiva üksikpuudena. Voltveti ka- miga. Viimase peal töötas ka minu levivabriku valmimisega Allikuki- vanaema isa Oskar Lehismets (1910 vil 1858. aastal hakati raiuma um- – 2001). Mehhanismid töötasid kat- bes 12000 rm aastas. Nii kestis see lamajast saadava auru jõul. Katla- 1894. aastani, mil kalevivabrik tules majas oli suur aurukatel, kuhu vesi hävis. 1896. aastal hakati ehitama tuli kõrvalt kaevust. Kütteks kasu- Pärnu-Mõisaküla raudteed, millega tati saepuru ja puid. saadi hea ühendus linnadega. Vabrikus oli alguses kaks vahe- Nii asutas Voltveti mõis enese- tust. Üks vahetus koosnes 20 inime- le lauatehase, mis asus Punapargis. sest. Tööpäev kestis kaheksa tun- See valmis aastaks 1904, mis sai sa- di. Uus vahetus algas ja vana lõp- muti toormaterjali mõisa metsast. pes vabrikuvilega. Töö käis öösel ja Lauatehas ise töötas auru jõul. päeval. Puhkepäev oli pühapäev. Pärast mõisamaade ja -metsa 1925. aastal asutati Voltveti riigistamist jätkas lauavabrik oma Metsakool. Õppetöö toimus aas- tegevust. Nii saame 1930. aasta Pos- taringselt: septembrist maini olid timehest lugeda teadet, et Pärnu- loengud, suvel praktilised tööd met- maal avati 2 uut metsatööstust, üks sas, Punapargi saeveskis ja koo- Punapargi saeveski eelmise sajandi alguses. neist registreeriti Viljandi-Pärnu li taimlas. Riigi Metsatööstuse miseks. Kuidas lauad rongivaguni- miselt pastlad. set maja, kauplus ning sajakohali- tööinspektori rajoonis. See oli Hans jaoks praakerite ja lauatehaste ju- teni jõudsid? Ehitati väikesed ha- Sõja ajal töötati peamiselt saks- se saaliga klubi. Majad olid kõik Villemi metsatööstus Voltvetis, mis hatajate ettevalmistamiseks haka- ruraudteed, mille kaudu inimjõul lastele. Öösel töötades kaeti ak- rahvast täis. hakkas töötama 18 töölisega. ti metsakooli lõpetanuile korralda- pandi liikuma raudteekäru moodi nad kinni. Vabriku direktor vahe- Klubihoones näidati kino, ini- Töökäik oli järgmine. Trans- ma ka üheaastaseid kursuseid. Su- ,,kontsikud“. Neile laadisid tööli- tus tihti. mesi oli nii palju, et kõik sisse ei missiooni kett vedas palgid raa- vel oldi siis Punapargi lauavabri- sed koorma peale. Edasi toimetati Pärast sõda, 1950-ndatel loodi mahtunudki. Kino oli külas ne- mile. Raam lõikas palgid lauda- kus praktikal. Ka taskuraha tee- suurte vagunite juurde, kus laadi- Punaparki Kilingi-Nõmme Metsa- li korda nädalas: kaks korda käis deks. Lauad läksid kantimiseks nimiseks käisid tehnikumi poisid ti koormad ümber. Edasi viis rong punkt. Lauatehas töötas kolmes va- rändkino ja kaks korda toodi filmid kahe seimeriga. Sealt edasi välja. lauatehases laudu vagunitesse laa- lauad Pärnusse. hetuses. Algul töötas üks estakaad, Pärnust. Algul oli pool maja pu- Kaks meest tõstsid lauad käsitsi dimas ja kevadel jõel palke Ettevõttes oli tükitöö. Vahetuse sinna veeti pikktüvepuud, kus need nanurgaks, lõunapoolsel küljel oli tükeldati, sealt sai lauatehas mater- kaks korterit. Aasta hiljem ehita- jali. Tehti peamiselt kastilaudu, mis ti lava esinemiseks ja korterite ruu- veeti edasi Pärnusse. Hiljem ehitati mid said tegelaste toaks. Klubis oli juurde veel kaks estakaadi, mis olid terve rida isetegevusringe: mees- ja raudtee ääres platsi peal. Sinna ve- naiskoor, näitering, olid lasteringid. dasid autod kohale täispikad laasi- Populaarseim oli külakapell, mi- tud puud. Materjal läks enamjaolt da juhendas Juhan Parve, kes ise äraveoks rongiga, mõningal mää- mängis viiulit. Igal kevadel toimu- ral ka autodega. Jääkmaterjal ehk sid isetegevusülevaatused kõikidel pinnud läksid müüki kohapeal. Sel aladel liinis Punapargi--Pär- ajal oli Punapargis väga suur met- nu metsapunktid. satööstuse keskus. Lauavabrik likvideeriti Üks brigaad töötas metsas. Igal 1960ndate aastate keskpaiku seo- hommikul viidi bussiga töölised ses tööstuse koondamisega Surju. raielangile ja õhtul toodi sealt ko- Siis algas Punapargi hääbumine. ju. Seal oli meistriks kaua aega Lauatehas pandi kinni, estakaadid Ott Valter. Kontor oli alguses sel- lammutati, tänaseks on raudteegi les majas, kus praegu elab E. Lil- üles võetud. leleht. Lauatehase brigadir oli pi- Tänapäeval on vabrikust järel kalt Jaan Rebane. vaid katlamajaruumi varemed ning Sel ajal oli siinkandis rahval korsten, mille otsas on kurepesa. tööd ja leiba küllalt. Minu vanaema õde Aino Olde Mikk Meeras teab rääkida, et sel ajal elas Puna- Refereeritud Rahvusarhiivi Fo- pargis palju inimesi, metsakombi- tolugude konkursi võidutööst 2008. naadis töötas neid eri rahvustest. aastal. Punapargi klubi külakapell. Oskar Lehismets (kannel), Endel Adamson (kitarr), Harald Ol- Kui ta ühiselamu komandant oli ja de (akordion) ja Pati külast Juhan Parve (viiul). Aasta on 1965. tegeles sisse-väljakirjutamisega, oli

Allikukivi Limonaaditööstuses 1958. a talvel. Sellel pildil on näha, kuidas käis vanasti karastusjoogi tegemine. Pilt on tehtud 1958. aasta talvel ajalehe artikli jaoks. Töö toimus seal kõik käsitsi, allikalt toodud veest. Villimismasinaid oli algul üks. See oli väga algeline ja aeglane. Pudeleid tuli ühekaupa villimismasina alla panna ja käsikangiga sinna limonaad sisse villida. Sellega tuli ka olla hästi ettevaatlik, et pudelit suure survega lõhki ei lööks. Villimismasina taga on Virve Kuldmaa (sünd. 15. 09. 1929) pudeleid villimas. Iga pudeli üle oli range kontroll, et seal ühtegi purukest see ei oleks, see käis samuti käsitsi, iga pudel tuli eraldi läbi vaadata. Pildil kontrollib pudeleid tsehhi juhataja Mart Valdmaa. Limonaaditsehh, mis asutati 1949. aastal, asus Allikukivil mõisaaegses hoones, kus algul oli asunud kõrts. Tsehh likvideeriti kuuekümnendatel ja ta kolis üle Kilingi-Nõmme. Foto on pärit emapoolse vanaema Virve Kuldmaa fotoalbumist. Airiki Talts Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010 3

Allikukivi savitööstus Allikukivi orus asuvat maavara – ole, tahab ta sel kohal savist ahju- Aastarent oli 1200 rukki savi on inimesed kasutanud arvata- potte tegema hakata. kilogrammi.“ vasti iidsetest aegadest alates. Siin- Voltveti vallast Suitsukülast pä- Lepingut pikenda- ne devoni ajastu savikiht on koha- rit kirjanik Peet Vallak on kirjelda- ti 1924. aastal kaheteist- ti 4–5 meetri paksune. Omapärase nud potivabriku elu novellis „Epp kümneks aastaks. punase värvuse erinevaid toone an- Pillarpardi Punjaba potitehas“ nii: Põletusahju köeti nab savist toodetele liivakivi, mille „Hall mäemügar magas udus, veri- puudega. Tuli pidi ööd vahel savikihid paiknevad. punane suu lahti. Sinna haigutavas- ja päevad all olema, et Eesti Vabariigi ajal töötas ümb- se suvu suvu loovis Tiiskäpp oma teatud temperatuur saa- ruskonnas 5 savitööstust: Ääre ta- savivankri, – kadus sinna suurde vutada ja tuli jälgida, et lus tehti käsitsi telliseid, Jüri Sand- auku, kust oli veetud juba kolm- potid kokku ei sulaks. bergi talu juures asuvas telliselöö- kümmend aastat punast savi Pun- Tuli tegi kahju 1925. vis valmistati telliseid, Juhan Kivi- jaba tehasesse, sitkeks sõtkutud ja aastal ja 1930. aastal ja selg tegi kodu juures asuvas löövis meistrite rattal pottideks, kaussi- hooned tuli uuesti üles telliseid ja põllutorusid, suuremad deks, koppadeks voolitud ... ehitada. tööstused olid Vene lööv ja Alliku- Hea töö oli see savivedamise- 1928. aastal os- kivi savitööstus. töö: nukitseda endamisi saviaugus, tis Kiss ühe tiinu maad Siin tulebki juttu pikemalt Alli- tuul liigutab ülal pea kohal udu – juurde Viraku talust ja kukivi savitööstusest. tõuseb see üles, tuleb vihma, vajub hakkas sealt savi veda- Aastal 1900 asus sel kohal Volt- maha, tulevad ilusad heinakuu il- ma. 1930ndatel ostis Kiss ära ka Savinõud ja ahjupotid kuivata- algas uuesti töö 1950. aastal, siis veti mõisa juustukelder. Jaan Grün- mad. Labidas sitkesse savvi lüüa, Jüri Sandbergi talu juures olnud ti riiulil, erilist viimistlemist enne juba Pärnumaa Tööstuskombinaa- berg, kes oli õppinud mõi- – punane on see kui türgi riie, – kivilöövi (asub praeguse Metsa tee ahjupanekut ei olnud. di osakonnana. sas šveitslase Hoferi juures juustni- lahmakas lahti kangutada ja vank- ääres) ja hakkas seal masinatelli- Toodangut põletati spetsiaal- 1949. aastal alustas tööd li- ku ametit, rentis Voltveti mõisa pii- risse visata nagu telliskivi. Kes os- seid valmistama. Telliste jaoks las- ses põletusahjus, mis oli telliski- monaaditööstus Allikukivi kõrt- ma ja asus Allikukivil juustu toot- kab vastata, kui palju on sellest ti savi läbi valtside ja lõigati ühtla- viehitis. Kui potid ja puud olid ah- si majas. Savitööstuse juurest üle ma. 1914. aastal, kui algas Esime- mäest potte ja kausse tehtud, kui se suurusega tükid. Selle põletusah- ju laotud, müüriti ukseava põleta- tee asus hobuste tall, kus hoiti ho- ne maailmasõda, oli Grünberg vä- palju neid setud maad mööda laia- ju kandiline korsten lebab praegugi mise ajaks kinni. Ahi oli ümarate buseid, kes töötasid savitööstuses ga rikas mees. Ta oli rentinud pal- li vedanud!“ pikali võsas. nurkadega ja potid laotud ahju nii, ja vedasid vett Allikukivi allikast jude mõisate piimad: Suure-Kõpu, „Juba keerles ratas Niilase põl- 1932. aastal Allikukivi savi- et tulelõõrid ühtlaselt läbi käiksid. limonaadivabrikusse. Surju, Kirbla, Keeni, Vastsemõi- vede vahel. Sõrm voolis keerlevast tööstuses töötanud Ed. Sternfeldt, Põletamine võttis aega mitu näda- 1951. aastal muutus savitööstuse sa ja Kuigatsi. Pärast Vabadussõ- savikamakast potti. Jalg tallab käh- Osvald Kiviselg ja Peeter Kull tee- lat. Ahi pidi enne ka nii palju jah- nimetus Kilingi-Nõmme Tööstus- da mõisad likvideeriti ja juustniku ku ratast, – nii algab iga päev poti- nisid 25 krooni kuus, suvekuudel oli tuma, et toodangut võis palja käe- kombinaadiks, aga toodang jäi sa- amet tuli lõpetada. töö. Ja mõtted keerlesid ühes rattaga palk suurem – 30 krooni kuus. ga välja võtta. maks. Toodeti telliseid ja ahjupotte. 1936. aastal tu- Kausside ja vaaside kaunistami- Tehti ka glasuuritud ahjupotte. Tol- li Allikukivile po- seks kasutati tumerohelist ja pruu- leaegne glasuur oli mürgine ja gla- tivormijaks töö- ni värvi glasuuri. Allikukivil teh- suurimine tervistkahjustav töö. le Taniel Tanis- tud ahjupotid olid tugeva ja ühtla- Savi veeti endiselt hobuse ja saar. 1930ndate se glasuuriga. vankriga saviaukudest. Külmunud lõpus oli palk ju- 1940. aastal töötasid potivabri- savi raiumine oli ränkraske töö. ba 40–70 krooni kus: Karl Luiker, Oskar Arm, Vol- 1963. aastal läks Allikukivi te- kuus. Kull ja Ta- demar Vallap, Ella Eremin, Osvald has seoses reorganiseerimisega nissaar olid võrd- Maranik, Elmar Koik, Richard Sau- Pärnu tellisetehase koosseisu ja sete võimetega kovski, Edgar Allik, Artur Parve, hakkas kandma nimetust Pärnu tublid töölised. Aleksei Truu. Keraamikatehase tsehh nr. 2. Alli- Savi talveva- Allikukivi savitööstuses val- kukivil kippus savi väheks jääma. rud veeti sügisel mistati savist potte, kausse, vaase, Tootmine pidi käima ja savi veeti valmis. Kissil oli laadakaubaks ka vilistavaid piilu- juurde Häädemeestelt. tööstuse all sel- sid ja okariine (savist vilepill). No- 1965. aastal muudeti jällegi ni- leks kelder. Labi- menklatuur oli küllalt lai vasta- metust – Pärnu Ehitusmaterjalide daga kaevati mäe- valt nõudmisele – põrandavaasist Tehase Allikukivi osakond. nõlvast ja veeti ho- piilupardini. Allikukivil käisid jälle poti- busega hoiukohta. Toodangu müük toimus koha- kedrad – nüüd juba elektri jõul, Kohalik savi oli peal, kust ostja selle oma trans- toodeti kausse, vaase, muud töötlemiseks seda- pordiga ära viis. Ed. Kiss, kellel tarbekeraamikat. võrd sobiv, et eri- oli omal veoauto, realiseeris oma 1974. aasta 18. aprillil Alliku- list laagerdamist toodangust suure osa ETK kau- kivi osakond likvideeriti. Juustukelder asus selles ilusas ringi: kes võtab Epu naiseks, saab ei vajanud. Kohalikule savile mi- du, kusjuures vabariigi lõpuaastail roheliseks värvitud majas praeguse ilusa kaasavara: tehas on käidavas dagi hulka ei segatud. Sõtkuti ho- olid tal head suhted Viljandi Tarbi- Kasutatud on Martin Kuldmaa puidutööstuse territooriumil. kohas, tööd palju ...Tööd võiks te- bustega: rakendi järel oli ratastega jate Keskliiduga, kuhu vedas kau- pilte ja mälestusi, ta töötas Alliku- Pärast Vabadussõda 1921. aastal ha koguni nelja mehega.“ sõtkuja, kusjuures hobune liikus ba ise kohale. kivi vabrikus 1950–1974. asus siin telliseid valmistama Edu- 1921. aastal sõlmis Eduard Kiss ringikujuliselt. Savi hoiti puitalu- Hobi korras tegutses Kiss veel Kasutatud on Jaan Kuninga mä- ard Kiss. Kiss rentis riigilt hooned. tööstuse kohta rendilepingu, mil- sel lahtises seinteta katusega kuu- edukalt traavlite kasvatamise ja väl- lestusi, ta töötas Allikukivil 1933– Ajalooarhiivis on säilinud Eduard le järgi pidi „Rentnik Eduard Kiss: ris. See käis nii käsitsi valmistata- jaõpetamisega Tallinna hipodroomi 1937. (ERM) Kissi kiri selle kohta, et ta tsaari- kolme aasta jooksul ahju pottide ja vateks kivideks kui ka pottideks. jaoks. 1944. aastal emigreerus Edu- Eve Talts ajal Voltvetis asunud juustutööstu- kausside tööstuse sisse seadima ja Käsitsi valmistatud kive peeti pa- ard Kiss koos perega Rootsi. Tiina Kuum se kohta soovib rentida ja et juus- 1.V 1924 alates iga kuu ühe ahju- remaks (kõvemaks) ja need olid ka Pärast sõda oli suur nõudlus ehi- tutööstust enam ammugi olemas ei täie – see on 3000 potti põletama. kallimad. tusmaterjalide järele ja Allikukivil

Allikukivi allika veest valmistatud limonaad maitses hästi.

Sellel pildil on veevedu limonaaditsehhi umbes 1957. aastal. Veevedamine käis hobusega ja suure 500-liitrise veevaadiga. Vett pidi vaati käsitsi ämbritega valama. Töö käis kahe inimesega. Üks võttis allikast vett ja teine valas selle vaati. Vaati ei tohtinud täis valada. Tee viis kogu aeg ülesmäge ja hobusel oli seda raske mäkke vedada. Pildil on näha, kuidas seda tööd tehakse. Allikast võtab vett Leeni Mäger, paaki on valamas Virve Kuldmaa, esiplaanil ämbriga. Kuuri seina ääres seisab Leeni tütar Eha Mäger. Kuur allika peal oli kogu aeg lukustatud, et vesi puhas seisaks. Limonaaditsehhi hobust hoiti kõrvaloleva savitööstuse laudas, kuna omal selline varjualune puudus. Hobuse söögiks oli tööliste poolt tehtud hein ja lisa sai ta veel Kilingi-Nõmmes asuvas leivamajas tehtud leivast, mis oli kas kõrbema või kuivama läinud. Pildi tegi eraisik, see on pärit emapoolse vanaema Virve Kuldmaa fotoalbumist.

Airiki talts 4 Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010

Isikuid Tihemetsa tehnikumis ja sovhoostehnikumis Pedagooge on olnud Tihemetsa õppeasutustes kaugelt üle ka- Võitles väsimatult Tihemetsa tehnikumi ja asula laiendami- metsnik 1955–98. Ühiskondlik aktivist. hesaja, nende nimed on kirjas 2005. aastal trükitud vilist- se eest, kasutades oma sidemeid ja tutvusi kõrgemal. Hil- Ants Randmaa (1935–1997). Kauaaegne peaagronoom laste nimekirja juures, siin on mainitud ainult vanemaid ja jem selgus, et mõned ehitised ei leidnud otstarvet ega kest- Tõlla sovhoosis ja Tihemetsa ST-s. staažikamaid. Sovhoostehnikumi juhtkonnast on siin nime- vat kasutamist. Tarmo Kulu – ST peainsener. Hiljem Nõmme sovhoo- tatud ainult väike osa suvalisel valikul. Otto Õun (1929–1993). Asedirektor 1959–1987. Õp- si direktor ja Saarde vallavanem. Alma Piiskop (1902–1978). Võõrkeelte õpetaja, üks pis TRÜ metsatööstusosakonnas, lõpetas EPA insener-teh- Jaan Talts – vilistlane 1963. a. Tõstesportlane, Münc- staažikamaid õpetajaid Tihemetsas. Elas kaua üksikuna pea- noloogina. Poeg Aivar Õun töötas õpetajana, valiti Riigiko- heni olümpiakuld, Mexico hõbe. hoone korteris, toetas vaeseid õpilasi. gusse Res Publica erakonnas. Sulev Saar – vilistlane 1964. a. Motosporditreener, Vassili Lill (1912–1989). Kauaaegne Tihemetsa met- Velju Haavik (1935–1986). Direktori asetäitja majan- NSV Liidu meistersportlane. saülem (1949–85), fenoloogiliste vaatluste teostaja. Õppis Ti- di osas, endise Tõlla sovhoosi direktor. Kõrghariduse oman- Arnold Tõnspoeg – maaparanduse õpetaja, paisjärve hemetsa tehnikumis ja kaugõppes EPA-s. Poeg Väino Lill das kaugõppes. Aktiivne, sõnapidaja mees, alluvatele suur rajaja Punapargi tee äärde 1967. a. jätkab edukalt isa jälgedes, oli aastatel 2004–2007 tehniku- autoriteet. Olev Nigul – õpetaja, hiljem Tartu Mööblikombinaa- mi direktori ametis. Saarde vallavolikogu esimees. Boris Matvejev – direktor 1949–1951. Õpetas ka aja- di direktor. Peeter Tiidermann (1914–2000). Kauaaegne õpeta- lugu. Aktiivne kommunist, saatis õpilasi küüditamisele kaa- Toivo Kirsi – teeneline õpetaja, psühholoog, ja, 1946. aastast, põhiliselt metsatööstuse aladel. Kaugõppe sa aitama, korraldas Punapargi ausamba õhkimise ja kõrge- parteiorganisaator. osakonna juhataja, puhkpilliorkestri juht, ühiskondlik lektor. pingeliini ehitamise. Heini Kalvist – ST viimane asedirektor tootmise alal, Õppis Leningradi Metsaakadeemias. Ilmar Tiismaa – direktori asetäitja majandi osas, en- partorg, oli EKP keskkomitee liige. Ilmar Soobik – noorim õpetaja 1940ndatel aastatel, di- dine ATK peaagronoom. Ilmavaatleja-ennustaja ning põl- Rein Kirs – õpetaja, partorg, hiljem Pärnu rajooni RSN rektor 1968. –1970. a – sovhoostehnikumi loomise ajal. Cand. lumajanduse ja maaelu ajaloo huviline. Hiljem kooliõpeta- Täitevkomitee esimees. ec. kraadi omandas Leningradi Metsainstituudis kaugõppes. ja Lõpel. Riho Kivi – (1943–2009). Peainsener ehituste alal. Ehi- Hiljem töötas Kilingi-Nõmme Metsamajandis teadustööl, Enno Jesabell (1931–2000). Vilistlane 1957. aastast, tustööde juht, tellitud ehitustööde vormistaja. korraldas metsavahtide ja saemotoristide kursusi. õpetaja 1959. aastast, hiljem õppealajuhataja. Heino Aasma – vilistlane 1952. a. Peainsener metsan- Johannes Kiitam – õppealajuhataja, füüsika ja elekt- Tõnis Tammet – õpetaja, õppealajuhataja. duse alal, töökollektiivi nõukogu esimees. rotehnika õpetaja. Mihkel Heltzer – ajaloo ja kirjanduse õpetaja 1951.– Ain Roost – ST ametiühingukomitee esimees, kul- Erik Allak – metsamajanduse alade õpetaja, endine 53. a. Hiljem professor Haifa ülikoolis Iisraelis. tuurijuht, hiljem Pärnu maakonna kultuurinõunik, Endla revident-metsaülem. Karl Pettai (1929–2008). Kauaaegne õpetaja (1959. teatri direktor. Ants Vihmand – botaanika, mullateaduse ja dendro- a), kõneleja üritustel, Tihemetsa ajaloo koostaja. Toomas Voll – isetegevuse ja kultuuritöö juht, vaba- loogia õpetaja. Ants Pedaja – tehnikumi direktori asetäitja majandu- kutseline ja ettearvamatu, andekas muusik. Hiljem tunnus- Konstantin Vannari – geodeesia ja metsanduse ala- se alal. tatud muusikaõpetaja, üks üldlaulupeo koorijuhte. de õpetaja. Sulev Kasepere – vilistlane 1946. aastast , Erna Gross – magistrikraadiga õpetaja, õppealajuha- Värdi Ernits (1934–2001). Kõige pikema staaži- abimetsaülem. taja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ajal. ga direktor 1970–2001 (31 aastat), ENSV teeneline insener. Aare Muru (1934–1998). Vilistlane 1954. aastast, Mati Koitmäe – peainsener, hiljem autosõidu õpetaja.

II Tihemetsa sovhoostehnikumi töötajaid – spetsialiste ja ametnikke. Tihemetsa tehnikum ja

Nimestik ei ole täiuslik ja kõiki töötajaid hõlmav. ei töötanud üheaegselt. Kuupalgalisi ametnikke sovhoostehnikum Siit puuduvad pedagoogid ja tehnikumi ametni- ja spetsialiste oli palju, ainult majandi poolel üle Tihemetsa tehnikumist on saanud Pär- rajati palju majandus- ja eluhooneid, kud. Samuti ei ole siin paljusid sovhoostehnikumi 60. Siin ei ole korratud esimeses nimistus märgi- numaa Kutsehariduskeskuse hääbuv mitmed nendest maakivist müüride- algaastatel majandi osas töötanud ametnikke. Mit- tud juhtkonna ja ametnike nimesid. filiaal ja sovhoostehnikum on läinud ga laudad-tallid, aidad, nende läheda- te kõik alljärgnevas nimistus toodud ametnikud jäädavalt ajalukku. Alljärgnev kirja- le väike paisjärv vesiveskiga. tükk püüab teha lühikokkuvõtte Ti- Eesti Vabariigi maareformiga ja- Peaspetsialistid: hemetsas toimunust viimaste aasta- gati Voltveti mõisa maad asunikele. Va- Helju Kreital – peazootehnik Tiiu Ruusmaa kümnete jooksul ja põgusalt meenu- bariigi algusaastail tekkis seoses met- Milvi Kalvist – peazootehnik Eha Allik tada kaugematki aega. See kirjutis ei sade riigistamisega vajadus eriharidu- Rein Paal – peaveterinaararst Heli Kivi – laohoidja olnud küll mõeldud publitseerimiseks, sega metsnike ja metsapraakerite järe- Eeli Pukk – peaökonomist Jüri Lankots – tehnikumi majandusülem vaid pigem koos endiste kaastöötajate- le. Selleks vajati metsakooli, koolile Heiki Lehemets – peaagronoom Kalle Song ga möödunu meenutamiseks. Siin võib sobivate ruumide otsingul jäädi peatu- Jaan Moppel – peaenergeetik Tõnis Tammet – õppealajuhataja olla vigu ja ebatäpsusi, mida palun mit- ma Voltveti mõisa häärberil. Spetsialistid, töödejuhatajad: Linda Nöörmann – pearaamatupidaja te pahaks panna. Voltveti Metsakooli asutami- Maie Ilus – kaadrite inspektor Helle-Mai Hanson Orduriigi Karksi foogtkonda se päevaks loetakse 1. mai 1925. aas- Malle Kruusamägi – agronoom Meeta Meeme – raamatupidaja kuulunud Tihemetsa (Ticonas) küla on tal, mil määrati kooli juhatajaks Arved Mare Kurri – ametiühingu esimees Kaidi Ilves esmakordselt ürikutes märgitud 1560. Reinvaldt. Koolimajaks mõeldud häär- Helju Kulu – dispetšer Valli Tisler aastal. Juba enne Liivi sõda on sellel berile tehti põhjalik remont ja seati sis- Endla Kondike Helju Lilleleht kohal olnud mõis, mida kirjalikes alli- se vesivarustus, kõrvalhoonena ehitati Kaljo Song – osakonnajuhataja Juta Lilleleht kates on 1601. aastal mainitud kui Ti- koolile saun. 1925. aasta detsembris toi- Martin Talts Maire Karjel kanisze (Tignitza). 1631. aastal oman- musid sisseastumiseksamid kaheaasta- Heino Parrol Milvi Habanen das mõisa rittmeister Dietrich Wolf- se õppekursusega metsnike klassi, ku- Laine Lohk – suurfarmi juhataja Irene Murulauk feldt, kelle nimest on tuletatud hilisem hu võeti 20 õpilast, tegelik õppetöö al- Enn Pähn – remonditöökoja juhataja Gerda Tamson mõisa nimi – Voltveti. 1786. aastal os- gas 7. jaanuaril 1926.aastal. 1931. aas- Ergo Viirmaa Leili Arus tis Voltveti mõisa koos naabermõisa tal hakati Tihemetsas koolitama ka ühe- Harri Liivet – katlamaja juhataja Hilda Linder Kärsuga Bernhard von Stryck, kelle su- aastase õppeajaga metsavahte. Jaan Ilus – autopargi mehaanik Virge Kraav guvõsa käes oli mõis kuni riigistami- 1939. aastal moodustati Voltve- Rein Palge – elektriinsener Vilve Kull – kassapidaja seni 1920. aastal ja Stryckide ajal ku- ti Metsakoolist kolmeaastase õppeaja- Alfred Raid – ohutustehnika insener Laine Sibulin jundati see üheks uhkemaks mõisaks ga Tihemetsa Metsatehnikum. Samal Villy Saage – mehaanik Lea Talts – ökonomist ümbruskonnas. aastal algas ka peahoone ümberehita- Endel Jaamre Tarmo Nõmm – abimetsaülem Voltveti mõis oli metsarikas mine. Lisati kolmas korrus klassiruu- Rein Puussepp Avo Tursk mõis, kus põllumaad metsaga võrreldes mideks ja kolmekorruseline tiibhoone Jaan Müürsepp Ivi Hiie vähe. Hilisklassitsistlikus stiilis härras- koolitöötajatele korteriteks. 1940. aasta Matis Koger – varustaja Rein Meet – metsnik temaja valmis 1830. aastal, seda ilmes- 16. juunil toimus ehitatu pidulik pühit- Rein Purje Albert Meeme tavad kõrged toskaana orderis samba- semine ja metsakooli 15-aastase tege- Ago Kaljaste Jüri Zaitsev ga portikused. Külgmiste sammaste va- vuse tähistamine. Järgmisel päeval al- Udo Jakobson Silver Lill – metsavaht he oli täielikult ja esisammaste ülaosa gas nõukogude okupatsioon, mis järg- Ants Kivi – abitootmise, saeveski juhataja Arkadi Väli kaarjalt suletud värviliste vitraažidega. misel aastal asendus saksa okupatsioo- Leo Lemmik – ehitustööde juhataja Eimi Muru Vitraaž oli osaliselt säilinud 1950nda- niga. 1943. aastal mobiliseeriti enamik Toivo Aleksandrov Leida Suur te lõpuni. Säilinud on luksuslik saali õpilasi saksa sõjaväkke ja koolimajast Raimund Sakson – agronoom Richard Pärnmäe interjöör: kips- ja maalitud ornamen- sai ajutiselt sõjaväehaigla. Aino Parrol Jaan Järviste tidega kujundatud lagi, seintel ovaal- Järgneb. Toivo Ekbaum – melioraator Martti Rooden sed medaljonid musitseerivate feede- Heino Aasma Alvi Puussepp – zootehnik Kaido Vunk ga ja korintos-sammastega valge kah- Tihemetsa Metsatehnilise Tehni- Avo Kaljuste Vaike Pärn – arveametnik helahi. Mõisa juurde rajati park ja sel- kumi õpilane aastatel 1948–1952, Juhan Pikkur – brigadir Vaiga Lill – laohoidja le alumisse ossa tiigid läbivoolukana- Tihemetsa Sovhoostehnikumi Heidi Sidorova Ülle Piiroja – ametiühingu esimees lite ning sillakestega. 1803. aastal ehi- peainsener metsanduse alal aastatel Leili Sarapik Lea Ilus – komsomolisekretär tati Voltveti mõisa lähedale Baltimaade 1982–1992. Leili Leemet Peeter Sartakov – spordimetoodik pikim kõrtsihoone. Mõisa südamesse Mai 2010. Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010 5

Tänulikkus või uudishimu? Saarde. Kihelkond vanal Liivimaal. Neli aastat tagasi leidis meie maja Asta ukse eest asfaldi pealt ühe õnnetus Karin von Rahten seisus liiliasibula. Auto oli sellest üle sõitnud ja seda korralikult muserda- nud. Asta surus sibula mulda, väetas ja kastis, kiitis ja kasvatas. Järgneva- Tiegnitzi omanik härra Heinrich von Stryk ei ol- valge tolmumantli ja valge nokkmütsiga mees, kes tel suvedel on liilia kenasti õitsenud. nud niikuinii kodus, sest ta viibis enamiku ajast meid igavlevalt ja natuke muigavalt silmitses. See Sel suvel aga ei jõua majaelanikud ära imestada: lill on nii pilkupüüdev välismaal. Mulle meenub aga, et ta 1911. või 1912. oli härra von Stryki inglise sohver. Härra von Stryk a suve Tiegnitzis veetis ja kõigile sensatsiooni val- ise oli meie vanematel külas. See imemasin pakkus mistas. Nimelt tõi ta siia üksildasse kohta esime- lastele kauaks ajaks kõneainet. se automobiili. Selle tõi ta kaasa Inglismaalt koos III Suverõõmud inglasest autojuhiga. Esmakordne kohtumine sel- Tagasivaates möödusid lapsepõlveaastad Saaras le imepärase vankriga, mis ilma hobusteta liikus, üksluiselt ja sündmustevaeselt. Talv oli pikk, külm on unustamatu! ning jää- ja lumerohke, lühikesed päevad aga oma- Olime parajasti teel Quellensteini ja just kiri- ette maailm. Riietuma pidi väga soojalt, kuna tem- ku kõrval asuvast mäest alla sõitnud, kui kuulsime peratuurid langesid sageli alla 30 kraadi. Õuemi- kummalist heli, mingit täiesti uut rütmiliselt kõla- nekuks pidid lapsed end soojadesse talverõivastes- vat müra. Meie ei mõelnud midagi erilist, kuid meie se mässima, milleks olid pikad soojad püksid, pak- kutsar Jaan näitas piitsaga umbes poole kilomeet- sud mantlid, nn tuisomützed (jänesenahksed kõr- ri kaugusel asuvale maanteele ja ütles midagi, mis vikud), paksud labakindad, mille sisse oli paksust kõlas nagu „kuradi tont“. Siis märkasime ka meie lambavillast soe silmusvooder kootud. Nii varusta- eemal mingit eset, mis liikus kiiresti ja nägi välja tuna tohtis välja käreda külma kätte minna, et siis nagu ilma hobusteta vanker. Meie Jaan peatas ho- mõne tunni möödudes punaseks külmunud põske- bused, ronis pukilt maha ja käskis lastel kohe välja de ja ninaotsaga jälle tuppa tulla. Meil olid ka kel- ronida, mida me ka jahmunult tegime. Siis käskis gud, millega me pikast kabelimäest alla sõitsime Jaan meil üle kraavi hüpata ja end heinamaal paju- või kahlasime koos oma lastepreili või õpetajaga põõsaste taha peita. Ta ise tõmbas oma pika kutsa- lihtsalt lumes. rimantli ühe käega üles ja juhtis teise käega puris- Vaheldust pakkus jäävedu. Veebruaris või märt- tavad ja ehmunud hobused päitseidpidi mõne sam- sis toodi suurte talusaanidega, mida nimetati reggis mu kaugusel asuvast laugjast kraavinõlvast üle hei- (reed) ja mida vedasid hobused sammu sõites, he- namaale. Kuna hobused olid rahutud, kattis ta nen- lesiniselt helkivaid jääpanku, mis lasti luugi kau- de silmad kinni ja rääkis nendega rahustava hääle- du meie jääkeldrisse. Jääkelder oli üks ilma aken- ga. Kummaline sõiduk oli meile juba päris läheda- deta hütt, mille ülemises osas asusid riiulid toidu- le jõudnud ja sõitis meist üsna aeglaselt mööda, et ainete jaoks, põranda moodustas langev luuk, mille hobuseid mitte veel rohkem ehmatada. Alles siis, kaudu pangad alla lasti. Jääpankade vahele puistati kui automobiil valjusti turtsudes mäkke sõitis ja rikkalikult saepuru, et jää kevadel liiga ruttu ära ei tolmupilve mattus, tõi Jaan vankri ja erutatud ho- sulaks ja pangad laoti nii hoolikalt üksteise peale, bused jälle tee peale, ise näost tulipunane ja higi- et nende vahele võimalikult vähe õhku jääks. Tänu ja kena. Asta ei tee saladust sellest, et kõik kohvipaksu toob ta hoolealusele, ne. Otsaesiselt higi pühkides arvas ta, et selles ku- nendele jääpankadele, mida tihti üsna kaugelasuva- vahel paneb väetist ka. Talviti kaitseb lillesibulat kuuseokstega ja kühveldab radivankris olevat istunud „Woltwedi Moisa Her- test järvedest toodi, oli meil hilissuveni külma nii lund peale. Sel talvel tundus lillekasvatajale, et kord oli lund liiga palju, siis ra“ (Tiegnitzi mõisnik). palju, et liha ja piim kaua värskena säilisid. Jääve- jälle liiga vähe. Nüüd muretseb ta, et tugeva tuulega murdub 2,3- meetrine Hiljem, kui me koju tagasi tulime, nägime au- du oli üks osa kohustustest, mida talumehed pidid hiidliilia pooleks. Rehavars ja naabrinaise käest saadud tugikepp on mõle- tomobiili meie maja ees seisvat. Majauksele nõja- pastoraadi heaks täitma. mad liiga lühikesed. tudes seisis seal ka üks lüheldast kasvu jässakas Järgneb. Lillel olid korraga lahti 28 õit ja ladvas ootavad avanemist 10 punga. Kau- nitari peab pidevalt jälgima ja seepärast noppis roheliste sõrmedega Asta esi- mesed närbunud õied ära. Et oleks ilus! Algus 1. lk. Asta Ruukel on oma lille üle uhke ja lisab, et see on vist lille tänu üles- Voltveti vabrikus oli enamik töölisi endised sulased, popsid ja mõisa moonamehed. Sellest erinesid korjamise eest. Või on lill uudishimulik ja tahab näha Asta toalilli, mis 2. ka nende välised eluavaldused mõningal määral teiste linnade töölistest. korruse korteris perenaise hoole ning armastuse all rikkalikult õitsevad? Esi- Sel ajal kui Zoepffeli loss säras gaasitulede valguses ja seal pidutsesid vabriku juhtivad tegelased, ko- mese korruse akendesse hiiglasekasvu liilia juba näeb. gunesid Voltveti vabriku töölised Alliku mäele, et seal esiisade kommete ja tavade järgi lõbutseda. Pü- MARI KARON hapäeviti korraldati koguni pidusid, kuhu kogunes ka palju ümbruskonna talurahvast. Repertuaaris oli muidugi peakoht puhkpillidel ja laulukooril. Korraldati ka võistlusi vägikaikaveos ja maadluses. Vabri- kurahvale asendanud Alliku mägi teatrit, puhkeparki, näitelava ja spordiplatsi. Siin leidnud noored tei- 9.–11. augustil toimus Kilingi-Nõm- neteist, siit mööda viidud kalmistule viimasele puhkusele töökaaslasi.” mes B. G. Forseliuse Seltsi noorte 12. märts 1960 21. suvekool. ERM KV 93, lk 647 Suvekooli õpilased olid tublid matka- tuttavaks. Refereerinud Marju Sepp sellid. Giid Tiina Kuum juhatas retke Õhtu lõpetuseks vaatasid noored Kilingi-Nõmmes ja Saarde vallas, Al- huviga draamaringi etendust „Hara- likukivi koopast Voltveti mõisa. Kilin- la elulood“ (Mats Traadi ainetel), ju- gi-Nõmme Gümnaasiumi õpetaja El- hendaja õpetaja Ly Kuningas ja noored li Altin viis noored metsarajale. Ko- näitlejad Liis Rotar, Maarja Hermann, du-uurija Peep Kaljuste näitas huvilis- Kristiine Soop, Liina Tilk, Rein Link tele ehtsat jahvakivi, mis Saarde val- ja Mihkel Vinogradov teenisid tulise la territooriumilt leitud. Seejärel ülla- aplausi. Järgmiselgi päeval tuli jutuks tas ta koduvallas paikadega, mis juha- nende suurepärane esinemine. tavad ajaloos väga kaugete aegade ta- Forseliuse Seltsi suvelaagrites on ha. Nigula rabas jagas teadur Kaja Kü- alati tähtsal kohal ettekandekoosole- bar kasulikke näpunäiteid, kuidas lau- kute pidamine. Sel korral rääkis Ker- gaste vahel õigesti käituda, mida huul- tu Olõkainen Euroopa Liidu noorte- heinale söögiks pakkuda ja kuidas soo- valdkonna koostööraamistikust, Vaike kollid üles leida. Pommer pärandkultuurist, Marek Kar- Päevakavas oli ka taimeaia külasta- tau ja Ott Saarsalu noorte osast Euroopa mine. Juhataja Tõnu Reim tutvustas pi- kultuurikülade liikumises. Tutvustati sikeste kuuse- ja männitaimede elu ja ei ka õpilaste uurimistöid. Kilingi-Nõm- pidanud paljuks külaliste ees ka vana mest esines Agnes-Carmen Vreimann käbikuivati uksi avada. Raja talus nau- teemal „Õpilaste tervisekäitumine“. tisid suured ja väikesed giid Mihkel Vi- Tänu abilistele sujus suvekoolis nogradovi ladusat juttu. Forseliuse Selt- kõik suurepäraselt. Bussitäis õpilasi ja si juht Madis Linnamägi üllatus tõeli- õpetajaid ei väsinud imetlemast meie selt, kui elektrikarjuselt särtsu sai. linna ja valla ilu, rahu ja vaikust. Pal- Esimesel laagriõhtul valmistasid jud neist viibisid siinkandis esmakord- noored endale ise õhtusöögi õpetaja selt. Suvekooli eesmärk sai täidetud: Saima Tõigasti juhendamisel. Vors- üks tükike Eestimaast sai osalejatele tikeste küpsetamise, salatilõikumise, tuttavamaks. ujumise ja tünnisaunas mõnulemise Mari Karon ajal said kõik kokkutulnud omavahel Kalevivabriku tööliste elamu. 6 Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010

126

1941 . a. 1941. a algul jätkas võim en- Pärnu maakonna keskustes kor- Kirikal, Pärnu tn 19 – Nikolai Palt- 14. juuni öösel kell 01–02 alus- Sõber, Eduard p – 1899 da vastaste arreteerimist uue hoo- raldati suusa- ja rännakuvõistlus. mann, Nõmme tn 4 – Johan Miil, tati Eesti rahva parima osa küüdita- Sõber, Hilda – 1906 (naine) ga. 1941. a arreteeriti 5732 inimest, Kuna Kilingi-Nõmmes polnud va- Kiriku tn 5 – Karl Mägi. mist Venemaale. Üldse oli ette näh- Sõber, Peeter – 1928 (poeg) tehti 1622 surmamõistvat otsust ja jalikul hulgal suuski, asendati see 17. aprillil natsionaliseeriti tud 11 102 inimese äraviimine, aga Kaur, August Jaani p – 1905 mõrvati 3848 inimest. 25 km rännakvõistlusega, millest Nikolai Järvsaare mehaanika- saadi kätte 9265 inimest. Osal õn- Kaur, Maria Madise t – 1900 Tihemetsas premeeriti eesku- võttis osa 16 kutsealust. Võitis E. töökoda. nestus tänu hoiatustele end ära pei- (naine) julikke metsatöölisi, preemiaraha- Saluri ajaga 2.29.45. Kilingi-Nõmme asutati ma- ta ja varju minna. 112 inimest küü- Kaur, Endel – 1929 (poeg) deks 450 rubla. I koht – Voldemar Kalita, Ristiküla, Jäärja ja Kike- sina-traktorijaam (MTJ). Eestis ditati nimekirjade väliselt, et arvu Kaur, Virve – 1935 (tütar) Palmet Reinse külast, II–III kohta pera rahvamajades korraldati põllu- oli 1941. a kevadeks asutatud 25 täis saada. Küüditatutele loeti öösel Kaur, Ülle-Mall – 1939 (tütar) jagasid Jaan ja Aleksander Rääts majanduslikud loengud loomakas- MTJ ja 234 hobu-masinariistade ette määrus arreteerimise või ko- Hõimoja, Paul Jaani p – 1894 Uuetoa talust. Metsaveos I koht vatusest, aiandusest, mesindusest. laenutuspunkti. dumaalt väljasaatmise kohta. Ae- Hõimoja, Elli-Adele – 1900 Juhan Olde Kärsust, II koht Juhan See oli määratud uutele maasaaja- 19. aprillil peeti Kilingi-Nõm- ga anti tunni jagu asjade kokkupa- (naine) Olde Toosilt ja III koht Juhan Moll tele, kes majapidamisi rajasid. mel laata. nemiseks ja kaasa võtmiseks võis Hõimoja, Leonhard – 1927 (poeg) Ojaniidu talust. 17. märtsil natsionaliseeriti se- 30. aprillil algasid Kilingi-Nõm- asju olla 100 kg jagu inimese koh- Hõimoja, Helju – 1926 (tütar) Jäärja töökangelased: Kristjan gakauplus Pärnu tn 34, omanikud mes maipidustused. Õhtul korralda- ta. Suurest šokist haaratuna võt- Toompere, Ants Hansu p – 1888 Tähepõld – 64 töönormi, Jaan Ku- Paula ja Alfred Veemees. Kuigi ti töötajate ja elanike tõrvikutega sid inimesed kaasa suhteliselt vähe Toompere, Maria Villemi t – 1901 ru - 46 töönormi, Jaan Mägi – 42 enamik Eestimaal olevatest era- rongkäik spordiväljakule. tarvilikke asju. Naised, kes taipa- (naine) töönormi, Juhan Ruusmaa – 102 ettevõtetest natsionaliseeriti ju- 1. mail toimus suur demonst- sid kaasa võtta käsiõmblusmasina, Toompere, Vilma-Juliana – 1927 töönormi. Metsaväljaveol olid pari- ba 1940. a teisel poolel, siis mingil ratsioon – rongkäik läbi linna, mil- hoidsid oma perel Venemaal hin- (tütar) mad Jaan Lellep, Karl Lellep, Pee- põhjusel jäi Kilingi-Nõmme sellest lest võttis osa ka kohalik MTJ oma ge sees, sest Vene külas oli masin Toompere, Viiu – 1937 (tütar) ter Pärnat, Hendrik Sutt, August eemale, aga märtsikuus parandas traktorite ja teiste põllutöömasina- suur luksusese. Küüditamise ajaks Toompere, Ülo – 1928 (poeg) Mägi, Oskar Piirmets, Kristjan Pär- uus valitsus ka selle „vea”. tega, nii et tossu ja kolinat olla ter- oli varutud 490 loomavagunit, Ki- Raud, Peeter Peetri p – 1880 namets ja Juhan Jänes. 24. märtsil natsionaliseeri- ve linn täis olnud. Hiljem peeti lin- lingi-Nõmme raudteejaamas oli sel- Raud, Juulia Peetri t -1886 (naine) Kilingi parimad olid Johannes ti järgmised majad: Pärnu tn 20 – na turuplatsil suur propagandamii- leks otstarbeks sidemees Jaan Ka- Lilleleht, Villem Jaani p – 1872 Tamme, Johannes Olde, Ants Ojala, Peeter Raud, Pärnu tn 25 – Jakob ting. 1. mai pidustuste aegu tohtisid rilaidi mäletamist mööda 9 vagu- Lilleleht, Marta – 1904 (naine) Hendrik Olde ja Helmuth Olde. , Pärnu tn 27 – Saarde Põllu- ärid – kõrtsid viina müüa alles kel- nit. Küüditamise lõpp oli 16. juu- Lilleleht, Villu – 1940 (poeg) Kinnitati valdade poliitharidus- meeste Selts, Pärnu tn 31 – Arnold la kuuest õhtul. ni hommikul. Küüditamise käigus Voll, Hendrik Pärteli p – 1885 töö juhid: Laiksaares Linda Too- Ahtma, Pärnu tn 34 – Juuli Ahtma, 4. juunil asusid Eesti sõjaväe et- lasti Venemaal maha 606 meest ja Voll, Liidia-Hilda – 1888 (naine) nemaa, Talil Julius Ungru, Kilin- Pärnu tn 36 – Pauliine-Minna Vee- teotsa Venemaalt tulnud sõjaväela- 12 naist. Rahvas oli kõigest sellest Voll, Valve – 1925 (tütar) gi-Nõmmes Enn Raudam. Raama- mees, Pärnu tn 40 – Peeter Soa pä- sed ja sõjaväes toimus ümberpai- kohkunud ja, käsi rusikas, sooviti Ahtmaa, Arnold Jaani p – 1903 tukogusid hakkasid juhtima Laik- rijad, Pärnu tn 37 – Hendrik Kask, gutus. Nimelt antakse eestlastest uuele korrale kadu. Ahtmaa, Viivi Hendriku t – 1913 saares Joosep Puhaspõld, Saardes Pärnu tn 39 – Jaan Mikalai, Pärnu ohvitserkonnale teada, et end tuleb Teistel andmetel küüditati Ees- Veemees, Alfred Juhani p – 1904 Martin Tambur, Talil Elmar Järvi, tn 46 – Aleksander Vill, Pärnu tn 47 viia kurssi nõukogude sõjaväe juh- tist 10 861 inimest, neist üle 5000 Veemees, Linna – 1894 (naine) Tihemetsas Meta Pärna. – Karl Vill, Pärnu tn 52 – Hendrik timisstiiliga, selleks korraldatakse naise ja 2500 alla 16-aastase lapse. Veemees, Enne – 1932 (tütar) Alustati V. I. Lenini teoste ette- Voll, Pärnu tn 51 – Jaan Schmidt, Lõuna-Eestis täiendõppus ja tuleb Punaarmeesse mobiliseerimise sil- Lelle, Jakob Jakobi p – 1882 tellimist. Eesti jaoks oli ette nähtud Pärnu tn 54 – Jaan Pukk, Pärnu tn minna koolitusele. Kohale jõudmi- di all viidi Venemaale 1941. a juulis- Lelle, Ann Mihkli t – 1894 (naine) 1000 komplekti ja neist 500 pidid 55 – Karl Liigant, Pärnu tn 72 – Jaan sel aga arreteeriti mehed ja saade- augustis pea 33 000 meest, kelledest Lelle, Evi – 1930 (tütar) tellima individuaaltellijad. Laagus, Pärnu tn 37 – Jaan Karu, ti Venemaale sunnitöölaagrisse ja 3000 hukkus teel Venemaale. Oissar, Albert Hansu p – 1893 Need, kes soovisid maad “põli- Turuplats 3 – Helmi Tallo, Turuplats vangimajadesse. 1941. a juunist oktoobrini tapeti Oissar, Maria Mardi t – 1897 seks pidamiseks” ja kellel seni oli 5 – Hendrik Tolling, Aia tn 2 – Ida Tali vallas moodustusid esime- Eestis 2000 tsiviilisikut, nende hul- (naine) maad alla 15 ha, võisid esitada taot- Piliste, Aia tn 4 – August Kuningas, sed metsavendade salgad juba 13. ka kuulus ka 100 metsavenda, kes Oissar, Albert – 1923 (poeg) luse kohalikule täitevkomiteele, kus Kiriku tn 8 – Villem Lilleleht, Pär- juunil, kui osa mehi varjus metsa osutasid relvastatud vastupanu. Säre, Arvi Elise p – 1911. otsustati, kellele ja kuipalju maad nu tn 29 – Saarde Põllumeeste Selts, küüditamise eest. Head varju pak- Pärnu linnast ja maakonnast oli Jääb pooleli. anda. Maad jagati eelmisel aastal Pärnu tn 33a – Karl Ruul, Pärnu tn 8 kusid ümbruskonna metsad ja sood. plaan küüditada Venemaale pea 900 Pärnumaal väljajagamata jäänud – Johan Vaher, Pärnu tn 66 – Johan- Rongu rühma kuulus 11 meest ja inimest. olev paukson endiste talundite maadest. nes Paukson, Pärnu tn 82 – Juhan neid rühmi tekkis teisigi. Kilingi-Nõmmest: Ilmast ja põllust Lauritsapäeva (10. VIII) äike ja Arvata, et meiegi ümbruskonnas Tema teekonna algus võib ol- pärtlipäeva (24. VIII) raju tavaliselt tõmbab mõni paik rohkem äikest li- la meist sadu kilomeetreid ee- taeva ei jää – teati Lõuna-Eestis ju- gi kui teine. Andke, palun, teada ja mal. Ohtlikem on soojafron- ba õige-õige ammustel aegadel. Kas pakkuge ka arvatav põhjus. Näiteks diäike. Kui kohaliku äikese väheke varem või veidi hiljem nad soomaagi leiukohti pidi välk tihti kujunemise märke näeb pil- Lõuna-Eesti kõrgustikelt üle käi- külastama. Ka trombil on tähelda- vede järgi mitmeid tunde va- vad. Nii ka tänavu, ja õige mitmel tud aastakümnete jooksul pea sa- rem, siis frontaaläikesed tõu- korral. Nagu kevadel aprillis, on ka masugust teekonda Kuramaalt üle sevad taevaservale veidi oo- suve teises pooles – juuli lõpul ja au- Lõuna-Eesti, kirde suunda pidi põh- tamatult. Viimane, 8. augusti gustis – ilma seis keeruline, mõni- jarannikuni või isegi üle lahe Saare- äikesetorm lähenes täisjõuga kord ettearvamatugi. Üleminek su- maale. Meedias on piisavalt kirjuta- peale ehk kümne minuti jook- ve soojalt jahedamale aastaajale on tud viimaste tormide kohta lugusid. sul, polnud aega varjumiseks- ikka rohkem või vähem seotud väl- Et suur kuumus veel ei tagane, võib ki. Uus kogemus – looduse õp- kudega. Näib, et mida palavam su- ennustada äikesepuhangute edaspi- petund – kui näete mustavat vi, seda ägedamad kaaslased äike- diseidki rüüsteretki sel sügisel. Ses- pilveseina tõusmas koos kõ- sepilv oma järel veab. Rohkem kui tap siis annan mõned tähelepanekud mina või undamisega, visake välgulöök ise tekitavad need pea- äikesepilve käitumise kohta. või pikali maha, kui ära joos- mise majandusliku kahju ja kaose. Enamasti tekib äike palava- ta ei jõua! Tuule, rahe ja vihma Paduvihm, rahe, pilvealune väga tu- tel päevadel pealelõunati nii kel- koosmõju vägevust teavad ai- gev pagituul, trombid jätavad enda la viie-kuue paiku. Kohalik äike nult need, kes selle üle elanud, taha laastatud ala. tegutseb piirkonnas tunni paar ja seepärast lõpetage ülbe aasi- on eriliselt pikad ja löövad maasse edasi anda. Loodus karistab tähele- Mingil põhjusel on äikese mee- siis hääbub. Neid oli suvel Pärnu- mine mingist meediamullist: „Ai- paikkonnas, mis eemalduvast (või panematust karmilt, ülijulguse de- lispaikadeks rahutud maastikud maalgi. Pikemat aega, mitu tundi nult mõni puu siin-seal murdunud, ka saabuvast) pilvest mitmekümne monstreerimine näitab vaid inime- Pandivere kõrgustikul Väike-Maa- kestev, kord kaugenev, kord lähe- mingit tormi pole olnud…“ Tormi- kilomeetri kaugusel. Sellest soo- se rumalust. rja ümbrus, Sakala kõrgustikul Pol- nev äike näitab mitmete vähema- pagi lõpp tuleb sama kiirelt ja äk- vitus varjuda kohe äikese alguses Jõudu ja kindlat meelt kõikide- li ja Kariste kant, Haanja kõrgusti- te pilvede ühinemist. Kõige pikem ki ta algaski, heal juhul ümberrin- ja tavalist tegevust jätkata õues al- le põllu- ja aiapidajatele – tänavu kul paikkond. Seal tuleb registreeritud äike Eestis vältas üle gi nagu ennegi… les poole tunni möödumisel pärast näib kasu ja kahju külastavat meid aastas keskmiselt paarkümmend äi- üheksa tunni! Kohalike ja frontaaläikeste koh- kuuldava müristamise lõppu. käsikäes. Aga eks tibusid loetakse kesepäeva, mujal, näiteks Lääne- ja Olenemata kellaajast: öösel- ta peab teadma, et pärast pilve üle- Loodushuvilistel on kohustus alles sügisel! Loode-Eestis, kümne-viieteistküm- hommikul-päeval peale tulev äike minekut võib esineda kümmekonna olla kursis vaatlusjuhendites too- Svea Randmaa ne päeva vahel. Muidugi on Eestis liigub piki sooja ja külma õhu pii- minuti pärast veel viimaseid lööke dud ohutusnõuetega ja neid täita, palju kohti, kus arvestus puudub. ri ja kannab nimetust frontaaläike. – järeläikest. Teatud osa välkudest kohustus oma teadmised kaaslastele Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010 7 Meenutusi majandite ajast Eesti rahval algasid pärast II maail- moodustati 12. oktoobril 1948. aas- Jüriöö kolhoos, mis 1956. aastal lii- soetati uut tehnikat. Viletsas seisus edasi. Suured põllumassiivid võsas- masõda väga rasked ajad. Pidevalt tal esimene kolhoos, kus esime- tus Tõlla kolhoosiga. majandid liideti sovhoosidega. tuvad. Paljud talude omanikud võt- võeti kinni inimesi, kes olid vastu heks sai Karl Jürisoo. Edasi orga- 1951. aastal oli loodud suur kol- Ka meil olid 1968. aastal suu- sid küll oma põllud ja maad välja, seisnud Nõukogude okupatsioonile. niseeriti 1949. aastal 2. aprillil kol- hoos Esimene Mai, kus esimeheks red muutused, sest moodustati Ti- aga seal kasvab nüüd võsa. Põllumeestele pandi peale suured hoos Esimene Mai, esimeheks Ju- oli Eugen Toots. Valitsus hakkas hemetsa Sovhoostehnikum: liide- Saamata jäid tööosakud: osa- rahalised maksud. Peale selle olid han Parve. Kamalis loodi 14. märt- majandite etteotsa seadma esime- ti Tõlla sovhoos, Esimese Mai kol- ühingud Tõlla ja Alliku jäid makse- uued põllusaaduste normid (vili, sil Jüriöö kolhoos, esimeheks Pee- hi, kes oskasid organiseerida ja olid hoos ja Tihemetsa tehnikum koos jõuetuks. Varemetes seisavad töö- piim, munad, liha ja isegi seanaha ter Lohk. Samuti moodustati Must- veidigi haritud. 1953. aastal valiti- metsaga. Esimesed paar aastat kojad Tõllal, farmihooned Kamalis, müügikohustus). Töökohuslased pi- la külas Tasuja kolhoos 17. märtsil, gi Esimese Mai kolhoosi etteotsa läks kohanemisele. Majandit juh- Tõllal ja ka Allikul, lõhutud on suu- did talvel osalema metsa ülestööta- esimeheks Vassili Kaldmaa. Kärsu Maksim Vaher. Kolhoosnikud olid tis Ilmar Soobik, põllumajanduse- red kuivatid Tõllal ja Allikul. Vii- misel, olid ka väljaveonormid. Kes küla ümbruses loodi 3. aprillil Ka- kõhkleval seisukohal, sest enne va- ga tegeles Velju Haavik. Nagu ik- mased omanikud viisid seadmed neid täita ei suutnud, pandi vangi. levi kolhoos. Samal kuupäeval loo- litud esimehed olid kõik oskamatud ka, oli liitumisel raskusi kollek- ja vanaraua minema ja nüüd ilmes- Alates 1940ndate lõpuaastatest pan- di Punapargi kanti Ühistöö kolhoos, ning mõnigi neist armastas liigselt tiivi ühtesulamisel. Vahetus pea- tavad sellised lagunenud ehitised di taludele veel rahalised maksed. esimeheks Karl Jakobson. viina. Kolhoosil olid maksmata ka- direktor, ametisse astus Värdi Er- meie külasid. Tegutsevad vaid ük- Sellega taheti vabatahtlikult sunni- Maakondade asemele moodus- he aasta töötasud, vanajumal ei soo- nits. Ka tootmisele ja ehitusele sikud talud. OÜ Weiss annab tööd viisil korraldada kolhoosidesse as- tati 39 rajooni (20. sept 1950). Ki- sinud ka ilmadega: suved ja sügised pööras riik suurt tähelepanu. Juur- ja sealsed juhid oskavad põllupida- tumist. Tulu ei olnud, raha ei laeku- lingi-Nõmme rajooni piirkonda jäid olid järjest vihmased. Vili oli mui- de tuli uut tehnikat. Palgad ja pree- mist edasi arendada. nud, normide eest saadud rahaline Asuja, Jäärja, Kabli, Kamali, Kana- dugi rõuku koristatud ning talvel miad suurenesid ja töölistel tekkis Väljaküla on olnud läbi aegade sissetulek oli väga väike. Kui astu- küla, Krundiküla, Massiaru, Ora- peksti külmunud vilja. Seega saa- huvi töö vastu. Lõpuks moodustati siinsete sündmuste ja elu edenemise sid kolhoosi, kustutati kohustused. jõe, Rannametsa, Ristiküla, Saarde, ki ei olnud. Lehmad nälgisid lauta- kaks suurt osakonda: Tõlla ja Alli- keskuseks. Siin oli valla ja külanõu- 1949. aasta kevadel läbiviidud küü- Tali, Veelikse, Väljaküla, ja des. Puudus eriharidusega kaader. ku. Majandi osa hakkas juhtima Il- kogu keskus, oli rahvamaja, kunagi ditamine oli kolhooside moodusta- Metsaküla. Toimusid ka kolhooside Majanditest lahkus rahvas tasapi- mar Tiismaa, lõpetas selle juhtimi- tegutses siin isegi haigla ja velskri- mise massiline algus. Kes vastu ühinemised: 6. augustil 1950 ühine- si mujale. Suured plaanid jäid tihti se Heini Kalvist. Värdi Ernits töö- punkt, olid kauplused. Siiani tegut- puiklesid, tehti kulakuks ja saadeti sid Kalevi kolhoos ja Proletaari Võit ellu viimata. tas suurmajandi juhina kuni selle sevad raamatukogu ja kool. Siberisse asumisele. ning 1951. aastal liitus Esimese Mai Riik hakkas rohkem tähelepanu laialisaatmiseni. 1948. aasta jaanuaris algas kol- kolhoos Tasuja kolhoosiga. pöörama maaelule. 60ndatel hak- Paljud töötajad kaotasid majan- hooside loomine üle Eesti. Meie Meie piirkonnas lõpetas majan- kas elujärg paranema. Ehitati juur- dite likvideerimisega töökohad. Kaljo Song piirkonnas Tihemetsas Suitsukülas duslike raskuste tõttu oma tegevuse de lautasid, töökodasid, kuivateid ja Siiani kestab põllumajanduses kaos

Saarde oma müütide-mõistatustega Kas teame meie oma mineviku maailma teaduskirjandusse seni võitlus sakslastega. Kui piiskop sõjakäiguga Eesti aladele räägi- naabrid, nimetades meid just nii.. kohta tõeseid vastuseid ? Oskame teada olnud viimasest Eemi jääva- nägi, et ristiusustamine rahumeel- takse 1211. a kahe eestlaste kül- Meie asusime küllalt lähedal me- neid märgata, lahti seletada, neid heajast noorem,mõiste „Karuküla selt pole võimalik, siis moodustas lalt lähestikku asuvate linnuste hä- rele. Muinasaja sadamad Hääde- mõista? jäävaheaeg”. See on kuulsaim leiu- preester Theoderich Mõõgavenda- vitamisest. Need on Owele ja Pur- meestel? ja Tahkurannas võisid ol- Kalita mõistatus koht kogu põhjapoolkeral. Karukü- de ordu (ametlik nimi Kristuse Sõ- ke. Nende asukoht on tänaseni leid- la meie sadamad, kust ühiselt saa- Elu olemasolust siinmail an- la leiukohas on uurimistöid läbi vii- jateenistuse Vennad). 1235. aastal mata. Ovelgunna on siit pärit nimi. rlastega korraldati viikingite sõja- nab mõtlemisainet Kalita mõista- nud Rootsi, Kanada, Venemaa jt. koosnes Mõõgavendade ordu 110– Selle lähedal asus Toome linn (lin- käike. Samaaegselt olid meie kü- tus akadeemik Anto Raukase ar- maade teadlased. Täna paigutavad 180 rüütlist, 30–45 preestrist, 500 nus). Kas võib seostada neid nime- lad peidetud metsade ja soosaarte tiklist, ilmunud Häädemeeste Elu teadlased Karuküla jäävaheaja Ee- teenervennast, kes tavaliselt elasid sid nende kahe linnusega? Neid lin- keskele. Oma naabritele Eestis oli- 34. numbris. Kalita on sattunud mi jäävaheajaga võrreldes kas noo- lossis. Lisaks oli 700 palgasulast. nuseid on paigutatud ka Abja lä- me saardelased, liivlastele ja saks- teadusmaailma mõistega „Karu- remaks või vanemaks. See võib tä- Palgasulaste keskuseks võib pida- hedale, seostatud talunimedega. lastele sontaganalased. Mõisa tek- küla jäävaheaeg”. Millest räägib hendada aga seda, et siinmail ela- da Jäärjat (Jeiurget). Sellele viitab Aga need talud on tekkinud hili- kimisel Jäärjasse nimetati see Saa- Karuküla leiukoht? Talude õitsen- sid ka antud ajal ka loomad ja võis kirjalik dokument, mis räägib or- semal ajal. rahofiks. Siit alates sai nimetus laie- gu ajal 20. sajandi 30ndatel aasta- olla kohal ka inimene? duülemate nõupidamisest Jäärjas Lõpuks sõna „Saarde” ma leviku. tel Rõngus leitule sarnaselt avastas Kiviaja inimese lähimad lei- aastal 1341, mis kestis kaks näda- Mõnes mõttes on mugav käsita- Tänapäeval uhkustame oma Karl Kosenkranius kaevu kaevami- tud asustused on meil Pulli asula- lat. Jäärja oli võimeline vastu võtma da seda sõna, seostades seda soo- mõisatega, tunnustades sakslasi, sel oma talu maadel huvitavad tur- koht Reiu jõe suudmes ja veidi va- kõrgeid ja kaugeid külalisi, kostita- saartega. Viga on ilmselt selles, et oma kunagisi vallutajaid, hinnates ba ja orgaanilise aine setted vahe- nem asulakoht Zvejniekis Asti jär- ma ja majutama neid. Jäärjas aru- Saardest mõtleme ja seostame seda ühte vallutajat teisest paremaks. See tult maapinna pealmise moreeniki- ve/Burtnieki lähedal. Asti järve ja tati venelaste julma käitumist or- praegu toimivate piiridega. Mui- ei ole aus oma esivanemate ees. Tõsi hi alt. Karuküla leiukoha maapin- Reiu suudmeala ühendab Salatsi ja du alamatega Atzeles (Aluksnes). nasajal oli eestlaste ja liivlaste pii- on, et üks tappis julmemalt kui tei- nalähedane asend ei vastanud tema Reiu jõe vesikond. Reiu jõe vesi- Nõupidamise lõpuks otsustati ehi- rijõeks Salatsi. Muinasliivlased ni- ne. Vallutaja ja orjastaja jääb alati vanusele (eelviimane Holsteini ehk kond läbib põliseid Saarde alasid. tada ordu piirialadele kaks kind- metasid meie alasid „Sontaganaks”. selleks, kes ta on. Kodukoha ajalu- Mindel–Rissi jäävaheaeg). Meil on leitud siin kivikirveid, tal- lust. Üks Vastseliinasse ja teine Liivimaa kroonikat lugedes satume gu austades ja tundes on paljudele Asja keerukus on selles, et li- bu, jahvekivisid. Ka üks mõistatus- Atzelesse(Aluksnesse). täielikult segadusse, kui räägitakse küsimustele ikka vastused saamata. gikaudu hektari suurusel alal on lik läbiuurimata asulakoht on met- Ristiusustamise algaastail, liivlaste ja eestlaste võitlusest Asti See ongi meie kokkusaamiste rõõm. rohkem kui meetripaksune osja- sa peidetud . Võimalik, et just kivi- 1206. a saatis piiskop Albert prees- järve ääres: „Ja eestlased taganesid Lahti mõtestada ajalugu, mõista ise- ja puuturba ning sapropeliidikiht aja inimene elas siin varem kui Pul- ter Aleksandri Riiast Põhja-Liivi- ootamatult, et järgmisel päeval sel- enda olemist, sajanditest läbikan- kaetud vaid ühe viimase jäätumise lis. Inimene rändas lõunast põhja – maa aladele kihelkonna piire maha jatagant, Sontaganast, rünnata Liiv- tud jonni, tarkust, keelt ja kultuu- moreeniga. Kuna orgaanikakiht on Zvejniekist Pullisse. Ka Surju piir- märkima ja kirikuid püstitama.Pä- laste külasid.“ Seda said teha siin ri, mis teeb rahvast rahva. Saarde- üsna maapinna lähedal, oli loogili- konnas on Reiu jõe kallastelt leitud rimuste järgi oli meie aladel vanim elavad inimesed. lasest saardelase. ne lugeda seda nooreks. Raadioak- kiviajast pärinevaid esemeid. sakraalehitus Veelikse kabel. Oli Ordu ja piiskopi vägede rünna- NB: See on ainult väike osa tiivse süsiniku meetodil saadi füü- Eestlaste võitlustest ristiususta- see Aleksandri poolt paika pandud? kud Sontaganasse võisid olla sõja- mõistatustest, mida käsitletakse Al- sikaliseks vanuseks umbes 48 000 mise aegu Kui nii, siis kas ei pandud paika ki- retked meie aladele? Kust ikkagi on likukivi Raamatukogus seminaril. aastat. Õietolmu diagramm kõneles Piiskop Alberti poolt Riia linna rik Jäärjasse palgasulaste tarvis? pärit Saarde? Võimalik, et seda ni- kahtluseta jäävaheajast, siis toodi asutamisega 1201. a algas eestlaste Seoses piiskopi vägede me kasutasid teised eesti vanemad, peep kaljuste

Võlanõustamisteenus Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitle- vaesusesse sattumise ennetamiseks ja vaesu- leppida kokku telefonil 5341 4851. Vaene ei ole see, kellel vähe on, vaid see, mise Euroopa aasta projekti „Võlad painavad ses elavate inimeste aitamiseks. Individuaalne võlanõustamine kestab kes palju kulutab. Ainult vähestel on niipal- hinge ja meelt`` raames pakub Pärnumaa Tar- Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võit- vähemalt 1 tund, mille käigus analüüsitak- ju raha, et saavad lubada endale, mida ta- bijaühing tasuta võlanõustamisteenust. lemise Euroopa aasta põhimõtteteks on tun- se hetkeolukorda, otsitakse võimalusi olu- havad . Siiski ei ole vajadust elada ainult 2010. aasta on Euroopa Liidus kuulutatud nistada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kan- korra parandamiseks. Antakse juhiseid pe- rahamures. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemi- natavate inimeste põhiõigust elada inimväär- re eelarve koostamiseks, jälgimiseks ja ana- Lahendus võib olla pere eelarve planee- se aastaks. Aasta eesmärk on tõsta avalikkuse set elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskon- lüüsiks. Lisaks võlgnike kohtuväline ja koh- rimises, võlanõustamises. teadlikkust vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses da ning edendada nende juurdepääsu sot- tulik asjaajamine. elavate inimeste olukorrast, õigustest ja va- siaalsetele, majanduslikele ja kultuuriliste- Võlanõustamise põhieesmärk on, jadustest ning edendada aktiivset kaasatust. le õigustele. et raskustes olevad inimesed julgeksid Varje Ojamets Projekti eesmärk on kooskõlas Euroopa aasta Pärnumaa Tarbijaühingu võlanõustamine oma probleemidega tegeleda, taastuks Pärnumaa Tarbijaühingu nõustaja eesmärkide ja põhimõtetega leida lahendusi toimub aadressil Pärnu, Metsa 1, eelnevalt toimetulekuvõime. 8 Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010

Laupäeval, 04. 09. kell 10-12 Kilingi-Nõmme klubis Lätist pärit diivanite müük laohindadega. Tristan Luik 21. 07. 2010 Kohale toimetamine tasuta. Kregor Kaldoja 22. 07. 2010 PEET KANNUS 94 Gretlin Piirak 27. 07. 2010 heLMI ROSALIE NÄÄR 94 Kolmapäeval, 08. 09. kell 11.30-14.30 Kilingi-Nõmme klubi ees Merilen Iloste 04. 08.2010 LEENI LEHESALu 88 PANGABUSS MATHIAS LEHTLA 10. 08.2010 eLGA PÕder 88 Pühapäeval, 12. 09. kell 9 Suveaias eLLA RANDOJA 88 Laat LEO VAINULA 87 Korraldaja Aino Värbu edGAR KOHV 86 LAINE PIKAND 85 Kolmapäeval, 22. 09. kell 11.30-14.30 Kilingi-Nõmme klubi ees LEIDA SAAr 84 PANGABUSS LEIDA ALUNURM 84 LEIDA SUVISILd 83 Reedel, 24. 09. kell 19 Kilingi-Nõmme klubis MARIA PÕLd 83 KLUBI EAKAS Arnold Aal ARNO JOASoo 82 Pühapäeval, 26. 09. kell 16 Kilingi-Nõmme klubis 07. 01. 1928 – 21. 07. 2010 ARNO RÄIM 82 KINO hANS ARROS 81 Arno Sibrits MEINHARDT PÄÄSUKE 81 4.-30. augustini Kilingi-NõmmePäevakeskusel 12. 06. 1927 – 23. 07. 2010 eVI REBANe 81 kollektiivpuhkus MAIMU TAMMAN 80 Pavla Pihelpuu LISETTE LILLEMAA 80 01. 10. 1915 – 28. 07. 2010 LEIDA REILI 80 KUSTA VOKI 75 Alvi Alunurm ARNE LAAS 75 17. 08. 1938 – 04. 08. 2010 KALJU UIBu 75 AILI JÜRGENSON 75 Maimu Kütt jAAGO LENSMENT 75 12. 09. 1931 – 06. 08. 2010 heLJU LILLELEHT 75 KALJU KIELAS 75 heLJA PUKK 75 eNDEL-MATI PILVET 70 5. sept toimub Kahe silla jooks Pärnus. eLMU ROSENBLATT 70 Vaata www.2silda.ee jAAN TEEAru 70 STANISLAV KURITSÕN 70 ALVI PUUSEPP 70 ANTS PEDAJA 70 Lemeks Viljandi AS ostab kasvava metsa raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Küsi hinda jyri.tobber@ Palume kõiki, kes on jõudnud eluaastatesse lemeks.ee või 5300 0913. 70; 75; 80 ja vanemad, kuid ei soovi saada sünnipäevaõnnitlusi Saarde Sõnumite kaudu, teavitada sellest vallavalitsust telefonidel 449 0163 või 449 0135.

Ostan metsa ja metsamaad. 56754120

Puit- ja krohvmajade värvimine, katuste survepesu. 58133444 [email protected]

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! Tihemetsa > Kilingi-Nõmme Pottsepatööd Pliidid, ahjud,kaminad, marsruudil sõidab pangabuss üle nädala kolmapäeviti ehitus ja remont (III ja IV kvartalis: Tel. 55 506 605 Hannes 8. ja 22. september, 6. ja 20. oktoober, 3. ja 17. november, 8. ja 22. detsember) Tihemetsa kaupluse juures kell 9.00–10.30 Kilingi-Nõmme klubi ees kell 11.30–14.30

Bussis saate: • nõu pangateenuste kohta • tellida ja kätte pangakaardi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta • teha arvuti abil makseid • sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate nantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Sw edbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.