Nr 7 (109) Kolmapäev, 18. august 2010 Hind 5 kr Väljaküla (Willikul) 450 21. augustil 2010 Tihemetsa ja Väljaküla küla kokkutulek Voltveti vabrikust Vabrikust endast on väga vähe materjale säilinud. rõhkpalkseintega. Kusjuures vähe oli tarvitatud 450 aastat kirjalikust esmamainimisest Ehk on põhjuseks ka see, et vabrik hävis tules. Et saagi, isegi majade nurgatipud olid kirvestega väl- 1930ndatel elasid Voltvetis veel mõned endised töö- ja raiutud. Ehitusmeistrid olid suuremas osas ol- Kell 11 laat kooli õuel – saab osta, müüa ja vahetada isetehtud asju. lised, siis ERMi kirjasaatja Karl Luiker on 1960. nud eestlased, linnadest tulnud mehed. Töölised Kell 12 külapäeva avamine. aastal kirja pannud kellegi Bergi (hüüti ka Laisaks aga nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud rahvas. Kodulookonverents kooli saalis: Pärgiks) mälestused. Viimaste seas olnud ka Bergide perekond, kes To- ettekanded: Luiker meenutab: ri kandist siia tööle asunud. • Esiajalugu – Peep Kaljuste „Voltveti vallal tookord veel vanadekodu pol- Vabriku hooned olid ehitatud põletatud tellis- • Quellensteini kalevivabrik – Miina Kask nud, siis majutatigi minu vanemate maja toapuge- test, kusjuures plonnid käsitsi vormitud, vastavalt • Kooli ajaloost – Aita Matson rikku Berg, kes sai vallalt toetust 2 krooni. Temalt vajadusele igasuguste kujudega. Näiteks karniiside • Tihemetsa Sovhoostehnikum – Heino Aasma saingi andmeid vabriku kohta. ja soklite jaoks. Samuti olid valminud teised kõr- • Seltsielu ja raamatukogu ajaloost – Tiina Kuum. Vabriku mõttele tulnud keegi eesti soost rät- valhooned: gaasivabrik, laohooned. Katusemater- Tihemetsa laste esituses näidend „Vaeslaps ja talutütar“. sep. Või õieti õhutanud teda selleks ärimeestest jaliks olnud erisugused välismaalt toodud neljakan- Kell 14 sportlik meelelahutus: köievedu Tihemetsa ja Väljaküla vahel, sõbrad, kes teadsid rätsepa rahakust. 1858. aastast dilise kujuga kivitahvlikesed. sportlikud mängud suurtele ja väikestele, tantsutüdrukud Talilt. lasti vabrik käiku, kuid ehitama hakati mitu head Juba neljandal-viiendal tegevusaastal võis vab- Kell 15 muusikakooli ja Tihemetsa õpilaste kontsert, aastat varem. Rätsep, muud moodi teda ei tuntud, rik kindlustada 100% kasumi tänu siinsele odavale fotokonkursi võitjate autasustamine. oli muretsenud valmis kõik ehitusmaterjalid ja ehi- tööjõule ja 12–14-tunnistele tööpäevadele. Kell 16 rahvarõiva pooltund. Näha saab ka mõisarahva kostüüme. tanudki valmis valdavas enamuses kõik vajamine- Selge tõendi annab sellest lossi ehitamine, ja se- Kell 17 Ansambel PADDYS – iiri ja eesti rahvamuusika ja tantsud, vad hooned. da õige varsti pärast vabriku käikulaskmist. Maja Saarde kõhutantsijad, Rätsepa plaani kohaselt pidi valmima tuletiku- ise on ehitatud tellistest, hoonet ilmestasid kahhel- tantsuks ansambel HOLLARII, vabrik, sest ümbruskonna metsades kasvas ohtras- kividest kaminad, keldrikorruse paneelid ning van- kõhutäiteks külasupp, ti haabu. Kuid tema soov ei täitunud. Saksamaalt nitoad, saarest uksed ja aknaraamid. Zoepffel ka- õnneloos. saabunud insener Zoepffel, kes pidi masinad siia sutas lossi vaid paar kuud aastas, kuid ometigi la- Kell 11 – 17 on avatud kõik näitused: tooma, oli laitnud tuletikuvabriku mõtte maha ja si rajada pargi. Parki kaevati tiik ja üle tiigi ehita- Allikukivi raamatukogus arvanud tulusama olevat riidevabrik käiku lasta. ti kaarsild. Korjati mulda ja prahti ning sellest sai 1. Voltveti ja Allikukivi savitööstused Siis lõppenud rätsepal ka rahad otsa ja aktsionäre mägi pargi äärde. Omapärane oli ka kõrge ja kaa- 2. August Jannseni reproduktsioonid polnud vajaliku summaga kokku saanud. Ettevõt- rjas sissesõidusild peatrepi ees, mis oli tellistest Tihemetsa Põhikoolis mist peeti kahtlaseks. Kes teab, kui palju oli män- müüridega piiratud. 1. Aja tuba gus ka sakslase käsi, kuid rätsep müünud võileiva- Pärast vabriku põlemist enam Zoepffel siin ei 2. Allikukivi külaseltsi Iiris käsitöö hinnaga sellele samale sakslasele. Viimane muret- käinud. Tal olid asutatud mujal veelgi kasulikumad 3. Fotonäitus „Enne ja nüüd“ senud Saksamaalt ühe likvideeritava riidevabriku ettevõtted. Arvati, et siinse kasumi baasil. Zoepffe- 4. Fotokonkursi parimad iganenud seadmed ja masinad. Need lastudki Volt- li valdusi aga asunud valitsema keegi riigisakslane 5. Portselanimaal – Päevakübar vetis õige pea käiku. parun von Taube. See umbkeelne mees elas Volt- 6. Allikukivi näiteringi ja Tihemetsa eakate klubi „Rukkilill“ Sakslane oli kaval ja laia haardega mees. Teis- vetis ligi 40 aastat. Loomulikult õppis ta ära ees- 7. kroonikad te Euroopa maade vabrikantide eeskujul oli tema- ti keele ja oli üldse populaarne isik Voltvetis mit- 8. Enn Pähni puutöö. gi kasutanud kapitalimahutusi, paigutades need te midagi tegemise poolest. Tema silme all lagu- vähearenenud maadesse. Seal andis kapitali välja- nesid hooned, risustus park, kasvas sööti vabriku vedu mitu korda rohkem kasumit. Samuti polnud maa. Taube seejuures võttis Zoepffelilt ainult vo- vaja tootmist laiendada, et odavamalt teha ja selle- linikuna palka ning ootas soodsamaid aegu ja tar- ga konkurente turult tõrjuda. Eriti tulutoov oli see be korral realiseeris vabrikust säilinud inventari ja Tsaari -Venemaal. ehitusmaterjali. Lossi ostis ära Voltveti vallavalit- Enim on säilinud endisel kujul neli tööliska- sus 1930. aastal. sarmu hoonet. Mitmesugustel kaevamistel on lei- Ajaloolisest seisukohast oleks Voltveti vab- tud malmist ja vasest torujuhtmeid. Need võivad rikust kujunenud möödunud sajandi lõpul Saar- olla gaasi-, vee- või aurujuhtmed. Kasarmu hoo- de kihelkonna keskus, sest siin olid juba postkon- neid tööliste tarbeks on olnud vundamendi järgi tor, hoiukassa, rahukohus, kool, apteek ja muidu- otsustades kaugelt üle kümne ja iga hoone mahu- gi ka kõrts. Kuid pärast põlemist hakkas arenema tas üle 60 inimese. Siis võib ligikaudselt arvesta- Kilingi-Nõmme. da tööliste arvu. Järg 5. lk. Kasarmud olid kõik puitehitised, Kalevivabrik oma täies hiilguses. 2 Nr 7 (109) kolmapäev, 18. august 2010 Punapargi lauavabriku lugu Punapargi lauavabrik asus Puna- käru peale. Kärudega veeti lauad parvetamas. jooksul jõuti teha umbes 70 tihu- siin korraga 16 rahvust, kõik toodi pargi külas, mis rajati 19. sajandi laoplatsile, kus nad laoti virnades- Virnade kõrgus ulatus 4 – 5 meetrit laudu. Laudu valmistati eri- Venemaalt metsapunkti tööle. lõpul Voltveti mõisa metsaametni- se kuivama. meetrini. Lauavirnade hunnikud nevas pikkuses, vastavalt vajaduse- Algul oli vabriku kõrval va- ke ja tööliste asulana. Kokku on olnud Punapargis laiusid kaugele metsani. Kitsarööp- le igasugusest materjalist, milleks sakul ühekordne tööliste barakke- 1786. aastal omandas Voltve- kaks vabrikut. 1939. aasta sügisel melisele raudteele oli Punapargi siiski põhiliselt kuuse- ja männi- lamu. Raudtee klubi kõrval ehita- ti mõisa Bernhard von Stryck, kel- põles vana vabrik maha – katlama- lauavabriku juures ehitatud kaks li- puu. Töölised kandsid isiklikke rii- ti selleks, et viia materjal kohalike le suguvõsa käsutusse jäi see kuni ja läks põlema. Taastamiseks kulus saraudteed, kuhu rongiga toodi tüh- deid ja lõuna ajal sõid kodust kaa- tööliste majade ehitamiseks. Ehi- riigistamiseni 1920. aastal. Voltveti pool aastat, kusjuures materjali uue jad platvormvagunid laudade laadi- sa võetud toitu. Jalatsiteks olid pea- tati 3 kahekordset ja 2 ühekord- mõis oli õieti metsamõis, kus põllu- vabriku tarbeks veeti hobustega. maad metsaga võrreldes vähe. Uus vabrik koosnes ühest suu- Kuni 1856. aastani raiuti Volt- rest ruumist, mis oli sisustatud juba vetis metsa vähe, peamiselt metsa- uute masinatega ja Soome saeraa- kuiva üksikpuudena. Voltveti ka- miga. Viimase peal töötas ka minu levivabriku valmimisega Allikuki- vanaema isa Oskar Lehismets (1910 vil 1858. aastal hakati raiuma um- – 2001). Mehhanismid töötasid kat- bes 12000 rm aastas. Nii kestis see lamajast saadava auru jõul. Katla- 1894. aastani, mil kalevivabrik tules majas oli suur aurukatel, kuhu vesi hävis. 1896. aastal hakati ehitama tuli kõrvalt kaevust. Kütteks kasu- Pärnu-Mõisaküla raudteed, millega tati saepuru ja puid. saadi hea ühendus linnadega. Vabrikus oli alguses kaks vahe- Nii asutas Voltveti mõis enese- tust. Üks vahetus koosnes 20 inime- le lauatehase, mis asus Punapargis. sest. Tööpäev kestis kaheksa tun- See valmis aastaks 1904, mis sai sa- di. Uus vahetus algas ja vana lõp- muti toormaterjali mõisa metsast. pes vabrikuvilega. Töö käis öösel ja Lauatehas ise töötas auru jõul. päeval. Puhkepäev oli pühapäev. Pärast mõisamaade ja -metsa 1925. aastal asutati Voltveti riigistamist jätkas lauavabrik oma Metsakool. Õppetöö toimus aas- tegevust. Nii saame 1930. aasta Pos- taringselt: septembrist maini olid timehest lugeda teadet, et Pärnu- loengud, suvel praktilised tööd met- maal avati 2 uut metsatööstust, üks sas, Punapargi saeveskis ja koo- Punapargi saeveski eelmise sajandi alguses. neist registreeriti Viljandi-Pärnu li taimlas. Riigi Metsatööstuse miseks. Kuidas lauad rongivaguni- miselt pastlad. set maja, kauplus ning sajakohali- tööinspektori rajoonis. See oli Hans jaoks praakerite ja lauatehaste ju- teni jõudsid? Ehitati väikesed ha- Sõja ajal töötati peamiselt saks- se saaliga klubi. Majad olid kõik Villemi metsatööstus Voltvetis, mis hatajate ettevalmistamiseks haka- ruraudteed, mille kaudu inimjõul lastele. Öösel töötades kaeti ak- rahvast täis. hakkas töötama 18 töölisega. ti metsakooli lõpetanuile korralda- pandi liikuma raudteekäru moodi nad kinni. Vabriku direktor vahe- Klubihoones näidati kino, ini- Töökäik oli järgmine. Trans- ma ka üheaastaseid kursuseid. Su- ,,kontsikud“.