SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS 2018 NUMBER NOVEMBER : NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI

HIND 2€ 2 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG TOIMETUS

LIIVAKASTIMÄNGUD POLIITAREENIL

Lapsena mängisin oma parima sõbranna Mariga peamiselt marssiv lumpen, punaste kuubedega Foto: Renee Altrov kahte mängu. Esimene neist kandis nimetust „vangid” ja see linnatänavatel keskaja ja patriarhaadi oli tubane ettevõtmine. Vangide mängimiseks ehitasime kuulutajad jt. Aga ma rikun nüüd kogu endale kõigepealt nn vangla, kus me siis koos kössitasime, mängulõbu ja ütlen, et neid koletisi ei kuni tuli võtta ette ülisalajane köögist rosinate toomise mis- eksisteeri. Kuradit pole olemas. Need sioon. Mäletan, et ema ei jõudnud ära imestada, kui palju kõik on lihtlabased ussikesed. Pole mõ- rosinaid me suutsime Mariga kahe peale nahka pista. Teine tet tõmmelda. oli õuemäng, mille lahutamatu osa oli roostetanud liumägi – Usklike inimeste puhul saan ma aru, et

JUHTKIRI selline, nagu neid 90ndatel Lasnamäel igal pool leidus. Kee- nad naeravad mu välja, sest kuradisse gi ei tahtnud seal enam ammu liugu lasta, sest see oleks mitteuskumine tähendaks ühtlasi ka ju- riided ära lõhkunud või vähemalt määrinud, aga meie leiu- malateotust, aga jumal nendega, see on tasime liumäele uue kasutusviisi. Me mängisime sellel juma- märksa peenem filosoofia ning ma tun- lat. Mäng seisnes sisuliselt selles, et ühel meist tuli korrali- nistan, et on matslik minna kellegi isik- kult hoogu võtta ja püüda liumäest üles joosta, aga kui hak- likule pühale vaibale poriste jalgadega kas tekkima oht, et vaja on abikätt, tuli karjuda „jumal”, siis trampima. Teisalt – isiklikud vaibakesed isiklikeks – on meil pidi teine, kes samal ajal liumäe otsas seisis, ülesjooksjale siiski ilmalik riik ja osalt katoliikluse egiidi all homode ja käe ulatama. Kõige kindlam meetod tippu jõudmiseks oli pagulaste vastu mobiliseerunud seltskonnas on tegelikult ju siiski sinna suure hooga ise tormata, sest jumala abiga võis lihtsalt taasärganud hariliku nõukogude inimese mentali- tihti juhtuda, et jalad vajusid alt ära ja jäid kõhuli kahe maa- teet ja hirmud. Eelmistel valimistel oli see EKRE poliitikute ilma vahele rippuma. All varitses loomulikult koletu kurat selge trump ja edulugu. Ja ei saa öelda, et nad pole sellest ja sinna ei tohtinud mingil juhul vajuda. See oli kindel surm. midagi õppinud – oskuslikult on vaenlase kuvandit muud- Mäng tekitas väga palju adrenaliini ja eriti õudsed olid just kui koletumaks maalitud ja see töötab. EKREl on sotsiaal- need hetked, mil kurat kuklasse hingas. meedias kõige aktiivsem jälgijaskond, kes kugistab igasuguse Jälgides praegu ühiskonnas toimuvat, võib öelda, et see ei sööda apla isuga alla, olgu selleks siis libauudis või muu pro- erine väga palju sellest, millega meie Mariga armastasime vokatsioon. Torkab silma, et ekrelased panevad valimatult oma aega sisustada. Kas ei ehitata endale praegugi sarna- vaenlasena ühte patta kõik meediaväljaanded, poliitilised seid kinniseid sopistusi, kus siis kambakesi kössitatakse ning jõud ja ühiskonna vähemusgrupid. Ühesõnaga, rakenda- millest sunnib aeg-ajalt väljuma teadmine, et igaüks meist takse lähenemist „mina versus kogu maailm”. Sarnast re- väärib natukene rosinaid? Dostojevskil oli selline mõiste toorikat kasutas veel mõni aasta tagasi Savisaare juhitud nagu „nurgainimene” – selliselt nimetas ta neid, kes müü- Keskerakond, millest võib järeldada vaid seda, et tegelikult rivad ennast oma turvalisse nurka kinni ja arvavad siis, et ei ole midagi uut siin päikese all. see on kõige õigem koht, kus olla. Kirjandusklassik tähel- Olgem valmis endale niisiis eesseisva suure kähmlemise das, et selline on normaalse rumala inimese käitumisviis. sees aeg-ajalt meelde tuletama, et see kõik on üks tobe Jumalamäng ilmestab samas hästi poliitareenil toimuvat. mäng, mille reeglid on ehitatud üles vastandustele ja ühis- See on klassikaline hirmutamistaktika – kuskil varitseb konna lõhestamisele. Kas maksab siis hakata asja ees, teist meid kõiki koletu ja kuratlik oht, mille küüsist tuleb iga taga ennast ülepeakaela lõhkuma ja määrima? Liivakasti- hinna eest pääseda. Veel mõni aasta tagasi kujutasid era- mängudega kaasaminemise asemel on mõistlikum hoopis konnad üksteise võidu suure ohuna siinset – praeguseks suureks kasvada ning õppida viimaks märkama tegelikke peamiselt vanakestest koosnevat – endist vene päritolu ohte, mis meid oma keerukuses varitsevad. Usun, et võh- töölisklassi. See grupp on ennast vaenlasena nüüdseks ma asjatult sisutühjale kemplemisele kulutamise asemel ilmselgelt ammendanud. Ohud, millega moodsas maailmas tasub investeerida aega pigem lahenduste otsimisse, sest ähvardatakse, on aga sootuks mitmekesisemad: pagulas- selle käigus võib selguda, et me polegi üksteisest nii kaugel, hordid, massiliselt homostuvad noored, radikaalfeministid, kui seda näidata üritatakse. neomarksistid, lumehelbekesed, ökoterroristid jne. Samas ka sitaharkide ja tõrvikutega Delfi kommentaariumis ringi- Helen Tammemäe, peatoimetaja

TOIMETUS

SAADA MEILE Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. Maia Tammjärv kirjandus- ja uudistetoimetaja [email protected] Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] KAASAUTORLUSEST Kertu Viira müügi- ja reklaamijuht [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Makett/kujundus Madis Katz oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid Lilian Hiob, Vahram Muradyan avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Priit Mürk, Renee Altrov, dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. Tõnu Tunnel

TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, PIRET KARRO, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht AHTO KÜLVET, ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT TOETAJAD: KULTUURIMINISTEERIUM, TARTU LINN JÄLGI MEID TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 @Muurileht SISUKORD / LUULE NOVEMBER 2018 : 3

Berit Kaschan SISUKORD

MÄNG Harrastuskuningas

PERSOON Hästi, lähme tantsime mu maja ees, Intervjuu Sandra Müüriga – aga naerma kaasa pead sa iga naeru, ja varrukaisse palun säti valmis Parmask Helena Foto: Maia Tammjärv [7–10] trumbiread, vaid õiged vastused, Kiirkohting: Johanna-Mai Riismaa [28] sest seljatada tuleb juba eos kõik kommunikatsiooniraskused.

SOTSIAALIA Kas usud, Naismänguri mõtisklusi – Triin Loide [11] et üks silmapilk võib muuta elu? Berit Kaschan on Tartu Kui jah, siis mitut sellist oled püüdnud haarata? rajooni 1986. aasta parima Gamergate – Henri Kõiv [12–15] Mis on su suured plaanid, perspektiiv ja fookus? korvpallimängija tiitliga pär- Kui palju piinu väärt võiks olla igavene noorus? jatud Margus Kaschani tütar. No hüva, mis ma narrin, astu edasi, Isa ennastsalgavatest pin- SUBKULTUUR las olla heldus täna minu voorus! gutustest hoolimata tütres Eesti arvutimänguskeenest – korvpallikirge ei tärganud, Rainer Peterson [9] Kas mainisin juba, küll aga pärandus talle edasi olen mänguri tütar, armastus kasside ja Kurt Videomängude muusikast – mul ei värahta pilk Vonneguti loomingu vastu. Kristjan Karron [15] ega värise käsi, Sulav plast – Jim Ashilevi [16–18] kaardilaua all kasvades täpselt lugema õppinud Mäng nimega korporatsioon – olen raha ja inimesi. Maia Tammjärv [21–23] Ning kohanud kuningaid ennegi olen, Solidaarsus kes riigi ja troonita, neist enamgi veel uljaid narrisid näinud Seal olevat olnud ARVAMUS klaashelmestest krooniga. mingid segased südameasjad, Mängustumisest – Martin Sillaots [20] summutatud suudlused ja Hinga sügavalt, vilunult teeskle, südaöine sütelkõnd. et kõrged panused, need sind ei kohuta. Keegi teadis, keegi tahtis, kellelgi vist oli SEKS Jah, jätta ette võid maski, keegi puudu, proovi mängida masti keegi otsis iseend. Sebimiskunstnike game – ilma kiindumisohuta. Miski puudutas ja keegi paotas puuri, Peeter Kormašov [24–25] mitmeid võtmeid painutati ka. Siiski, homme buduaaris järgmises Keegi korkis lahti narrilt kalleid veine, olema pead kordi osavam ja kenam, keegi jõudis vaevu märgata. AJALUGU et ei märgataks – su kaardipakis kallis Esivanemate mänguline maailm – sünkjalt särama on löönud padaemand. Linn igal õhtul pidas salapidu, Astrid Tuisk [26–27] lootust hoidis koos neid kohata. Kas tõesti miski sügavalt neid sidus või lihtsalt leppisid nad teineteisega? KULTUUR Ja polnud muud kui raske käsi puusal, kirev kleidisaba, Vahingu Spiel – Deivi Tuppits [30 –31] kirg üürike kui tondihobulend. Kes viimaks naeris, ARVUSTUSED kes oli parim enne? Kas keegi ikka süüdi tundis end? Kaarel Kurismaa „Kollase valguse orkester” – Gregor Taul [29] Ent juba algusest see lugu oli hämar. Jüri Kolgi „Esimene malbe päev sel Kes üldse märkas, et duetist sai duell? Teistest enam teadvat vaid üks aiavärav, aastal” – Paul Raud [32] kes vapralt vaikib, Kaur Koka „Põrgu Jaan” – mis sest, et hing on hell. Aarne Ruuben [33] Uued plaadid [34–35]

SKEENE DJ-ankeet: Richard Pohjanheimo [34] Uus eesti biit: Aigar Vals [34]

LINNARUUM Intervjuu Ivan Sergejeviga – Francisco Martinez [37]

FILM Filmitegemise magushapu leib [38–39] Illustratsioon: Ann Pajuväli

KULTUURIKALENDER NOVEMBER 2018 : 5

Foto: Ailan Daniel Mark 01.11. 08. ja 11.11. 16.11.–02.12. ÜHEKSAKÜMNENDAD (JÄLLE) KOHTUMISED KINOS SÕPRUS PIMEDATE ÖÖDE KUU KUMUS Kino Sõpruse sari „Linastus ja kohtumine tegijatega” Parim viis sügismasenduse peletamiseks on pimedate 1. novembril avatakse Kumus Eha Komissarovi ja An- meenutab meile, et oluline pole ainult pilt, mis ilmub ööde sisustamine kõikvõimalike väärtfilmidega, mil- ders Härmi kureeritud näitus „Salatoimikud [Üheksa- meile kinolinal, vaid ka see, mis (kes) jääb kaadrist leks pakub juba 22 aastat võimalust erinevate kvali- kümnendate kartoteek]”, mis kaevab kümnendi süva- välja. Nii näeme 8. novembril kell 19 Vändra ratturite teedigarantiidega suurepärane PÖFF. Lisaks põhiprog- kihtides, püüdes muu hulgas heita valgust varju jäänud, Tanel Kangerti ja Rein Taaramäe teekonnast pajata- rammile on kavas lühifilmide ja animatsioonide festi- unustatud ja kultuurimälus isegi kaduma läinud teos- vat dokumentaalfilmi „Mäed, mida polnud” ning koh- val PÖFF Shorts ning laste- ja noortefilmidele pühen- tele ning kaardistada ka ühiskondlikke metamorfoose, tume teose režissööri Ivar Jurtšenko ning operaatori datud Just Film. Linateosed tuuakse Maarjamaale mis seda plahvatuslikku kümnendit iseloomustasid, Taavi Arusega. 11. novembril tuleb aga näitamisele kokku esmakordselt viiest maailmajaost, loodetavas- nii nagu see peegeldus kunstis väljaspool kanoonilisi dokumentaalfilm „Lageda laulud” ning pärast linas- ti lisandub tulevikus ka viimane ehk Antarktika! Kogu teoseid. Info: kumu.ee tust saab näha oma silmaga selle peategelast helilooja kava: 2018.poff.ee Tõnu Kõrvitsat ning režissööri Marianne Kõrverit. Lähem teave ja piletid: kinosoprus.ee 02.11. STL-I KEHALOENG 09.11. Sõltumatu Tantsu Lava korraldatud uurimisresiden- AJAMASINAGA KRAHLIS tuuri raames peetakse majas sel hooajal kuni kevade- ni välja temaatilisi avalikke loenguid. Nii saavad huvili- Von Krahli Teatri saalis saab 9. novembril kell 19 veel Kaader Tom Lowe’i filmist „Ärkamine” sed kuulata 2. novembril kell 15.00–16.30 Kai Valtna kord osa Johannes Ahuni, Mari Meentalo ja Aleksander ettekannet „Mis on keha ja kus on keha?”. Üritus on Sprohgise audiovisuaalsest kontsertetendusest „Aja- tasuta. Lähem teave ja järgmised loengud: stl.ee masin”. Tegemist on (aja)rännakuga, mille kokkupane- kul on olnud abiks ka Eesti Rahvaluule Arhiivi leiud. Esitamisele tuleb nii eesti kui ka välismaist pärimus- muusikat ja omaloomingut. Kõlavad flööt, torupill, analoogsüntesaatorid ja vokaal. Sobib vanusele 3–103. SAADE Piletiinfo: vonkrahl.ee VÄRSKE RÕHK IDA RAADIOS

05.–12.11. Meie sõsarväljaanne Värske Rõhk haarab söakalt uut KULTUURKAPITAL ANNAB INFOT meediumit, tuues iga kuu teisel teisipäeval kell 16 IDA Raadio kuulajateni saate „Rõhk”, kus jututeemad Kultuurkapitali sihtkapitalid on otsustanud taotlejate- hargnevad kirjanduse, kultuuri ja ülejäänud maailma le appi tulla, korraldades novembris nelja sihtkapitali ümber. Kõige värskem „Rõhk” jõuab kuulajateni 13. infopäevad, kus arutatakse rahastamise printsiipe ning novembril, kultuurikriitikast vestlevad Joosep Susi, antakse nõu taotluste ja aruannete koostamiseks. Maia Tammjärv ja Janar Ala. Pane kõrv peale: Loodetavasti annab ettevõtmine vastuse paljude kul- idaidaida.ee/#/saated/rohk tuurikorraldajate peas vasardavale küsimusele, kui- das saada raha. Otsa teeb lahti kulka kujutava ja raken- duskunsti sihtkapital, kes ootab infopäevale 5. no- vembril. 8. novembril saab teavet näitekunsti ja Foto: Kerttu Kruusla rahvakunsti sihtkapitalidelt ning 12. novembril infor- meeritakse kirjandusinimesi. Lähem teave ja regist- reerimine: kulka.ee KESKKOND VÄIKSEMA JÄLJE POOLE

10.11. Oktoobri lõpp tõi koos langevate lehtedega poelet- ÖÖ(PÄEV) (ARVUTI)MÄNGU- tidele verivärske roheinnovatsiooni ajakirja Jälg kõige MAAILMAS esimese numbri! Ajakiri paneb meile südamele, et ehkki jälg, mille me jätame end ümbritsevale kesk- 08.–09.11. Eesti suurimal videomängudele pühendatud üritusesar- konnale, on paratamatu, saame siiski palju ära teha, HULLUB JA JUUBELDAB jal MängudeÖÖ on seekord uudiseid ka alla 16-aastas- et see oleks võimalikult väike. Jäljest leiavad väärt tele ning muidu päevavalgust eelistavatele inimestele. lugemist need, kes tahavad muuta oma kodu kesk- Nagu tavaks saanud, on novembrikuu Tartu ja maa- Nimelt avatakse Solarise Apollo Kinos kell 13 uksed esi- konnasõbralikumaks ning soovivad hoida silma peal ilma kultuurirahva jaoks Hullunud Tartu kuu. Lokaal- mest korda ka päevaseks ürituseks, millele järgneb mui- keskkonnasäästlike toodete ning teenuste uutel suun- selt rändav festival toimub sedakorda alapealkirjaga dugi ka traditsiooniline ÖÖ täis uusi ja retromänge, mõõ- dadel. Loe lähemalt: ajakirijalg.ee „Juubeldav” Kirjanduse Majas Vanemuise tänaval. duvõtmisi suurel ekraanil, loenguid ja nänni ning muidu Taas saab näha kunsti, kuulda muusikat, loovkirjuta- lõbusat koosolemist. Vaata lähemalt: mangudeoo.ee da, pidutseda, aga muidugi ja peamiselt kohata luule- tajat! Paljude teiste seas on lubanud kohale tulla kodu- maised poeedid Doris Kareva, Triin Soomets, Peeter Sauter, Mehis Heinsaar, Berit Kaschan, Jan Kaus, Has- so Krull ning väljamaalt Philip Meersman (BEL), Gabi FILOSOOFIA Csutak (HUN), Jo Dixon (UK) ja Esa Hirvonen (FIN). AKADEEMILISELT TÕEJÄRGSEST Täpsem teave: facebook.com/HullunudTartu 11.11. NUKU TEATER MEETS KULTUURI- Tartu Ülikooli filosoofide igati rahvusvaheline, aka- AKADEEMIA deemiline, eelretsenseeritav jne ajakiri Studia Philo- 8. novembril kell 19 esi- sophica Estonica liigub ajaga kaasas! Nimelt koondab etendub Kumu auditoo- 11. novembril esietendub NUKU teatris Viljandi kul- oktoobris ilmunud värske number artikleid katus- riumis Barbara Lehtna tuuriakadeemia teatrikunsti eriala 12. lennu diplomi- teemal „Faktid, vaidlused ja argumendid tõejärgsuse lavastus „Saun” – füüsiline lavastus, milleks on ei rohkem ega vähem kui Kafka ajastul”, numbri on toimetanud Leo Luks. Muu hul- teater kõigile meile, kes me „Protsess”. Taavi Tõnissoni lavastus kujutab endast gas võetakse kõne alla arusaamatuse epistemoloogia oleme alati online, toitume psühholoogilist, füüsilist ning nuku- ja visuaalteatrit (Mario Rosentau), tõejärgne teadus füüsika taustal like’idest ja teravmeelsetest siduvat noortelavastust, mis käsitleb inimesena ela- (Piret Kuusk), näivuse (Aive Pevkur) ja poliitiliste kommentaaridest. mise baasteemasid. Lisaks Viljandi tudengitele näeme emotsioonide (Tõnu Viik) asjassepuutuvad aspektid Info: elektroonilinejumal.ee laval NUKU teatri näitlejat Liivika Hanstinit, kunstnik jpm. Artiklikogumiku PDFi saab laadida tasuta alla on Annika Aedma. Info: nuku.ee aadressilt spe.ut.ee. Foto: Airiin Ling 6 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER SEKSER

Nii palju elanikke on Lasnamäel. KUU TEGIJA: Tartus 93 124, Narvas 57 130. EMAKEELES RÄÄKIV Lasnamäe Euroopa 115 038 kultuuripealinnaks! KÕNESÜNTESAATOR

ELUHÄKK Oktoobrist saavad nii Postimehe kui ka Eesti Eksp- ressi lugejad tänu Eesti Keele Instituudi arendatud helisünteesi lahendusele väljaannete artikleid ka Pime aeg pole veel oieti alanudki, aga jaks on kuulata. Teiste hulgas näitleja Eva Kolditsa ja ERRi juba poole paeva pealt otsas? Teadusuuringute raadiouudiste toimetaja Tõnu Karjatse häälele üles kohaselt on hea moodus erksuse ning sooritus- ehitatud robot esitab teksti puiselt, aga arusaada- ja õppimisvõime taastamiseks 5–30-minutiline valt. Kuigi eestikeelset kõnesünteesi on arendatud ja jõuuinak. Päeval põõnamise puhul on tähtis, kasutatud juba pikemat aega, tõotab see edasiminek et uni oleks piisavalt lühike ja magaja ei jõuaks antud tehnoloogia massidesse viia. See on ehk väike aeglase une faasi, sest viimasest äratamisel võib samm tavalugejatele, kuid tohutu hüpe vaegnägija- esineda pahurat meeleolu, peataolekut ja isegi suuremat uimasust kui enne. tele. Vidina arengus on aga võimalik näha ette ka Kliiniliste uuringute tulemused näitavad, et neil, kes endale päeval süstemaati- edasisi faase, kus kõnerobot võtab üle näiteks uudiste- liselt puhkehetke leiavad, on märkimisväärselt väiksem südame-veresoon- diktorite töö. Kas tulevikus loevad legendaarsete konna rikete risk kui neil, kes jõuuinakuid ei harrasta. Nende inimeste puhul diktorite hologrammid uudiseid ka ammu pärast on suremus südame-veresoonkonna rikete tagajärjel lausa 37% väiksem. seda, kui nood on igavestele jahimaadele lahkunud? Lisaks on uurimistöö tulemusel täheldatud, et silma vahepeal loojalaskmine Samuti võib küsida, kuidas see mõjutab rahvastiku leevendab ajus informatsiooni üleküllust ning aitab niisiis vähendada ärritu- lugemisoskust, kui üleüldist ajakasutust järk-järgult vust ja läbipõlemist. Olgem ausad, mis saaks olla veel parem soovitus kui aina efektiivsemaks muudetakse. Müürilehe artiklite teha üks väike uinak! kuulamiseks peab paluma endiselt sõbra või lähe- dase abi.

Avalike asutuste kokkuhoiupoliitika, mille tulemusel ei suvatseta vetsukabiinidesse paigaldada konksusid, Visuaal: Pixabay (CC0) mille külge ädalised saaksid riputada oma kasuka või ridiküli, ajab lausa ahastama. Tekib küsimus, kas tegu on lihtsalt hoole- tusega kaaskodanike suhtes või sulaselge pahatahtlikkusega. REKLAAMIGURU LIBAUUDIS „Helista Eesti Gaasile, helista Eesti Gaasile! Helista Eesti Gaasile… ja küsi… odavat elektrit! Kuus kolm kuus kaks…” Kes iganes selle reklaami välja mõtles, on kuri inimene – mastermind, kes Kui sinugi uudisvoogu sattus video tüdrukust, suudab inimestele nii sügavale ajukäärude vahele kes metroos laiutavatele ehk manspread’ivatele pugeda, et pool Eestit mõmiseb öösel voodis külge meestele valgendit peale kallab, ja see äratas keerates omaette Eesti Gaasi telefoninumbrit ning sinus viha „rõvedate feministide” vastu, siis olgu kellelgi pole kahtlustki, kuhu on vaja odava elektri öeldud, et tegu on Kremli lavastatud propagan- küsimiseks pöörduda. Tuleb tõdeda, et labasuses daga, mille eesmärk ongi kujutada naisõiguslust peitub pahatihti geniaalsus. nn radikaalse Lääne viirusena.

Kaader videost

ÜRRAR Kaader reklaamist

Maarjamaa hambaarstide energiaväljad on avardumas. Nimelt toimub 13. novembril Tallinnas Luha tn 1 dr Kristi Oti eestvedamisel loeng holistilisest hambaravist. Selgub, et hambavalu põhjuseks on tegelikult aastatetagused psüühilised traumad ning nendest vabanemiseks tuleb ilmselt tappa oma isa ja magada emaga. Ootame huviga ka sepa-hambaarsti loengut traditsioonilisest 59.444530, 24.889555 hambaravist, kus õpetatakse ääsi ja alasiga juuri tervendama. UUS MUST

Sõna „sarjama” on saanud uue kodumaise telesarja „Pank” eetrisse jõudmise PANKjärel märksa tihedama tähendusvälja. Sest, oh õudust, teine osa oli veel halvem kui esimene. Üks on igatahes kindel, praegu on hea aeg möliseda ja arvamust avaldada, sest kõigil on piinlik ja paha olla. Helgemalt poolelt on rahvas aga leid- nud üle pika aja taas ühisosa.

Kohalike Lähis-Ida köögi entusiastide rõõmuks SEAPÕIS avasid siinsed süüria sõjapõgenikud Tallinnas Laagna teel Mahtra keskuses toidukoha Ali Baba, mille menüüst leiab sellised araabia klassikud nagu Pelgulinna gümnaasium koondas koitanud raamatukogutädi, lükkas tolmu- tabbouleh, hummus, falafelid ja baklava. Ühesõnaga, katte alla mattunud raamaturiiulid seina äärde ning avas drooniklassi. Müüri- kui (Lasna)mägi ei tule Muhamedi juurde, tuleb lehe oraakel annab agarale direktorile siinkohal nõu liikuda jõuliselt veelgi Muhamedil minna (Lasna)mäe juurde. Või midagi kaugemale tulevikku – milleks piirduda raamatukoguga, kui keerulise eesti säärast. keele grammatika asemel võiksid õpilased tuupida JavaScripti, tüütud mata- ülesanded võiks ammu ära lahendada tehisintellekt ja võimlasse, mida poo- led lapsed niikuinii vihkavad, võiks seevastu püsti panna bitcoin’i-kaevanduse. PERSOON NOVEMBER 2018 : 7

KUIDAS SELGITADA VIRTUAALREAALSUST 2D-JÄNESELE?

Piilusime VR-prillidega arvutimängutööstuse väga kiiresti arenevasse virtuaalsesse paralleel- maailma ning uurisime, mis (või kes) on community ning kuidas seda manageerida, miks VR ikka veel nii kallis on ning kuidas suhtu- takse mängumaailmas naistesse.

Intervjuu Sandra Müüriga. Küsis Maia Tammjärv, pildistas Renee Altrov jätkub > 8 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG PERSOON

< eelneb Ehk tuleb nii mõnelegi üllatusena, et ka Eestis tehakse on lihtsalt etapp ja küll me liigume ka selles suunas, na, aga mida edasi, seda rohkem anti talle vaba voli, arvutimänge – isegi üsna mitmeid ja päris suurejoone- kus naisi on rohkem. Lisaks on virtuaalreaalsus veel isiksust, riideid selga. Nüüd tuli aasta esimeses pooles lisi. Näiteks arendab pisike kodumaine indie-mängu- omakorda mängumaailmas beebi. See on küll vald- välja mäng „Battlefield V”, kus teise maailmasõja aeg- stuudio Levity Play Mustamäel tulistamismängu „Sky- konnana juba paarkümmend aastat vana, aga praegu- sesse konteksti pandi naispeategelane, ja see vallandas front VR”. Eriline ei ole see Eesti ega ka globaalse ne laine on alles väga-väga uus, põhimõtteliselt algas suure pahameelelaine, et (imiteerib nördinud reaktsiooni) mängumaailma kontekstis muidugi tulistamise enda see 2015. aasta lõpus. Siin on praegu veel eriti sooline mis mõttes naine teises maailmasõjas! Ja siis inimesed tõttu, vaid põhjusel, et selle tehniliseks formaadiks tasakaal paigast ära. Aga ma usun jällegi, et küll see postitasid Twitteris vastureaktsioonina pilte, et näed, see on valitud virtuaalreaalsus ehk VR. „Skyfronti” early jõuab järele. on minu vanaema, võitles teises maailmasõjas! access’i väljalase on olnud turul 2017. aasta novembrist (olgu hoiatavalt öeldud, et spon- taanseid ingliskeelseid sõnu kohtab selles intervjuus veelgi, rohkem kui tavaliselt neil päevil kirjasõnas, sest game industry’s ilmneb see tendents võib-olla enamgi kui paljudes muudes industry’tes – nii mängutegijad kui ka mängijad ise toimetavad igapäevaselt nii rahvusvahelises (suhtlus)kontekstis, et eesti- keelse oskusleksika järele puudub tihti lausa vajadus). „Skyfront VRi” n-ö lõplikku versioo- ni on oodata juba väga varsti ehk kui eriti hästi läheb, siis lausa käesoleva aastanumbri sees. Sellest, kuidas on mängu arendada või, täp- semaltki, kuidas on virtuaalreaalsusmängu arendada või, veelgi täpsemalt, kuidas on Eestis virtuaalreaalsusmängu arendada, vest- lesin ühel kaunil oktoobrikuu päeval „Sky- fronti” community manager’i Sandra Müüriga. Kuidas aga rääkida (eesti keeles!) sellest mitmemeelelisest, mitmedimensioonilisest, mitmemeediumilisest jne valdkonnast, mida on raske kahemõõtmeliseltki edasi anda, saati siis püüda verbaalsete vahenditega lahti muukida?

Levity Play tutvustab end veebis peaasja- likult mängustuudiona, mille on loonud mängutööstuse veteranid. Pöördusin sel- le intervjuu tegemiseks esmalt ühe teie veterani Kaaren Kaera poole, aga ta saatis mind otsejoones sinu jutule. See on mui- dugi väga tore, aga kas sellest võib ühtlasi järeldada, et stereotüüp, mille kohaselt ki- puvad mänguarendajad olema introvert- sed arvutinohikud, vastab tõele? Ei, pigem mitte! Meil on küllaltki väike stuu- dio, natuke üle kümne meid ainult ongi. Loo- mulikult on ka paar introvertsemat inimest, aga näiteks Kaaren ise on küllaltki jutukas ja Heiki [Luts], kes vastutab kunstilise poole eest, on kindlasti energiline isiksus (naerab), nii et ei Meil on selles lehes ka Triin Loide artikkel nais- Kellelt see vastuseis tuli? saa päris nii öelda. mänguritest ja ta eristab seal muu hulgas Amee- Mänguritelt. Stuudio seisis väga tugevalt enda otsuse rika ja Euroopa kogemust seoses naismängurites- eest. See on selles mõttes rumal väide, et seal män- Kui Müürileht oleks naisteajakiri, siis selle interv- se suhtumisega, s.t ütleb, et Euroopas ei pruugi gus on näiteks ka üleloomulikud jõud – et no sorri, juu pealkiri oleks ilmselt „Habras naine tehnika- mängurite maailm olla nii šovinistlik kui see, mil- kui sul on okei, et siin on üleloomulikud jõud, siis mis maailmas” vms. Müürileht ei ole küll naisteaja- lest me USA näitel kuuleme. sul selle naise vastu nüüd on! (Lõkerdab naerda) Võib-olla on vahe ka selles, et üks asi on olla arendaja, aga hoopis teine on Kuidas sa mängumaailma jõudsid? Kas oled üks olla mängur ise. Kindlasti on naismän- neist, kes juba väiksena arvuteid lahti võttis ja Enamikus valdkondades on ajalooliselt olnud naisi gureid, kes seda stereotüüpi üleval jälle kokku pani? vähem. Kuna mängumaailm kui selline on niivõrd uus, hoiavad, aga see on okei! Me elame ju Ei, absoluutselt mitte! Meil oli küll kodus arvuti, aga 21. sajandil ja kui tšikk tahab mängida, valdavalt võitis selle kasutamise õiguse mu vend, kes siis me alles teeme seda protsessi läbi. tissid väljas, siis kes teda keelata saab! oli küll väiksem, aga minust tugevam (naerab)! Noo- Ja tema selle eest alandamine on liht- rena ma ei olnud väga suur mängija – mängisin kind- salt selle alandaja vaimuvaesus. Aren- lasti põhimängud läbi, aga ma ei nimetanud ennast kiri, aga küsin selle provokatiivse küsimuse ikka dajana ei ole ma seda otseselt tajunud, et kuidagi hal- kunagi mänguriks. Umbes viis aastat tagasi sõbru- kohe ära, et kuidas sa seda „naisena mängumaa- vustavalt suhtutaks. nesin aga MängudeÖÖ korraldajatega ehk level1.ee ilmas” tahku enda kogemusele tuginedes tajud? meeskonnaga ja alguses käisin lihtsalt üritustel. Mida Mulle isiklikult ei meeldi üldse seda „naine mängu- Kui sa 2013. aastal Vaba Tallinna Kodaniku nime- kauem ma seal käisin ja mida rohkem nende inimes- maailmas” kaarti kasutada. Reaalsus on muidugi see, kirjas KOVsse kandideerisid, siis kandidaate tut- tega suhtlesin, seda enam anti ka mulle ülesandeid et enamikus valdkondades on ajalooliselt olnud naisi vustavas brošüüris oli märgitud, et su hobiks on juurde, ja tegelikult tekkis alles sealt minu sügavam vähem. Kirjandus oli samamoodi meeste dominee- muu hulgas nais- ja soouuringud. Kuidas sa sellega huvi arvutimängude vastu. „Skyfronti” juurde sattu- tegeled, kas akadeemiliselt või tava- sin ma samamoodi. Keegi kirjutas meie MängudeÖÖ elus jälgijana? Kas rakendad seda ühisvestluses, et selline koht otsib endale töötajat, ja vaatepunkti ka mängumaailmale? kuna ma olin varem PRi ja sotsiaalmeediaga tegele- Kui tegeled sellise küllaltki eksperimentaalse või uue Praegu ma ei ole sellega akadeemiliselt nud, siis mõtlesin, et miks mitte ühendada varasem valdkonnaga nagu VR, siis seda vajalikum on mängijate enam tegelenud. Siis oli mul plaan jät- kogemus oma hobiga. Ja nii ta läks. kata magistriõpinguid Rootsis just soo- tagasiside. uuringute vallas, aga noh, elu tuli vahele „Skyfront VRi” tutvustus sedastab, et see on „fast- (naerab)! Ja ma kaalusin ühe variandina paced multiplayer FPS built exclusively for VR”. teha oma potentsiaalne lõputöö just Mida see osadeks võetuna tähendab? ritud maailm ja ajapikku on naishääled seal üha kõla- naiskarakterite kujutamisest videomängudes. See on Fast-paced tähendab seda, et meie mängu olemus vamaks muutunud. Kuna mängumaailm kui selline on teinud läbi absoluutselt vapustava arengu. Üks mu lem- soosib ja eelistab hästi kiireloomulist mängu kulgu. niivõrd uus, siis me alles teeme seda protsessi läbi. miknäiteid oli tol ajal Lara Croft, keda kujutati kõige Mäng ise on first person shooter (FPS) ehk tulistamis- Naisi on vähem, aga ma arvan, et see on okei, sest see varasemates mängudes lihtsalt suurte tissidega pulga- mäng first person’is ehk… PERSOON NOVEMBER 2018 : 9

KAKLUSMÄNGUD, ALLVEELAEVAD JA KASSID-KOERAD EHK EESTI ARVUTIMÄNGUSKEENE A. D. 2018 Rainer Peterson

„Skyfront VR” ja „Disco Elysium” ei ole ainsad män- põhjal on aru saada, et mängu puhul on rakendatud peaks „Office Management 101” väga tuttav tunduma. gud, mida eestlased Eestis loovad. Palusime arvuti- väga hästi nii virtuaalreaalsuse pakutavaid võimalusi Igapäevane kontorielu ja selle probleemid on keera- (mängu)maailma entusiastilt ning veebisaate „Puha- kui ka väikearendaja piiratud ressursse. tud lõbusaks majandamissimulaatoriks. Demo peaks ta ja mängida” ühelt eestvedajalt Rainer Petersonilt Lähemalt: atlanticghost.com proovida saama juba sel aastal. sel puhul väikest sissevaadet tähelepanuväärseimate Lähemalt: officemanagement101.com olevate ja tulevate eesti mängude maailma. „SHORTEST TRIP TO EARTH” Mõned aastad tagasi laineid löönud kosmoseseiklu- „THE WANDERER” „AEON MUST DIE!” sest „Faster Than Light” inspireeritud kosmoselaeva- Visuaalselt äärmiselt omapärane mäng, mis segab simulaator, mis võimaldab laeva ohjamisega väga sü- Rain Pohlak, ansambli Neoandertals bassimees, on kokku vana kooli brawler’id, nagu „Double Dragon” gavuti minna. Kõikidele soovijatele on proovimisvõi- eesti mänguarendajate seas üsna omalaadne nähtus või „Streets of Rage”, ja kaklusmängud, nagu „Street malus Steamis olemas ja kuigi mäng pole veel päris ja üks väheseid tegijaid, kes on suutnud avaldada Fighter” või „Mortal Kombat”, ning mille arendaja- valmis, on tagasiside olnud pigem positiivne, mida Steamis juba mitu mängu. Tõsi, ükski neist pole just te hulka kuuluvad ka eesti kaklusmängude võist- võis ka oodata, kuna mitu selle tegijat oli seotud ka hitiks saanud, aga väikesed mängud Ameerika kodu- lusskeenes nime teinud mehed. Erinevalt mainitud siiani Eesti edukaima mänguga „Teleglitch”. sõjast tunduvad sihtgrupile meeldivat. „The Wan- klassikutest on aga rõhku pandud suuresti ka loole, Otsi mängu pealkirja järgi Steamist: derer” paistab aga olevat tegijale südamelähedasem mis areneb vastavalt mängija oskustele, ning parima store.steampowered.com teema. Tegemist on käigupõhise võitlusega mutantide lõpu nägemiseks peab ka hea mängija olema. Maa- vastu avatud maailmas, kus abilisteks on mängu jook- ilma mängumessidel on huvi olnud suur ja vastuka- sul päästetud kassid ja koerad ning taustaks korralik „VOIDSHIP: THE LONG JOURNEY” ja positiivne, kuid kindel väljatulemisaeg pole veel doom metal. paigas. Kosmosemäng, mis keskendub tulistamisele ja stra- Otsi mängu pealkirja järgi Steamist: Lähemalt: limestone-games.com teegiale rohkem kui mikromajandamisele. store.steampowered.com Seda, kas väline sarnasus „Shortest Trip to Earthiga” tuleb kasuks või kahjuks, ei oska öelda, aga millegipä- „ATLANTIC GHOST” „CHEITHA” rast tunduvad värvilisus ja rohkema action’i lubadus Mitmekesi virtuaalreaalsuses mängitav teise maailma- isegi atraktiivsemad. Ilmselt üks kõige lollima pealkirjaga mäng, mis on üld- sõja teemaline allveelaevasimulaator on nii mõnegi Otsi mängu pealkirja järgi Steamist: se kunagi välja antud, aga kui sellest mööda vaadata, inimese õudusunenägude materjal. Iga mängija valib store.steampowered.com on tegemist täiesti arvestatava arkaadliku pealtvaates oma tööposti ning üheskoos tuleb üritada klaustro- zombitulistamisega ning paari euro eest on see proo- foobsetes tingimustes ellu jääda, juhtides samal ajal vimist väärt. „OFFICE MANAGEMENT 101” realistlikus mõõtkavas allveelaeva. Praegu pole samuti Otsi mängu pealkirja järgi Steamist: teada, millal mäng välja tulla võiks, aga näidisvideote Sellele, kes on kunagi „Theme Hospitali” mänginud, store.steampowered.com

Esimeses isikus? vate vastuargumentidega ümber lükanud, et oleme seda nüüdseks niikuinii, ei ole seda enam mõistlik ar- (Naerab) Hästi veider! Põhimõtteliselt jah, sa näed mõtte maha kandnud. Või vastupidi. gumendina kasutada. ja koged mängu läbi enda silmade, mitte nagu paljude Üks asi on niisiis see management ja teine pool on arvutimängude puhul, mis kasutavad kolmandat isi- building ehk kogukonna ehitamine – ma üritan olla Selle argumendi laialdase kasutamise tõttu tun- kut, nii et kaamera on tegelase selja taga. Ja multi- kogu aeg vestluses kõigi pooltega ehk mitte ainult dus alguses, et te leiutasite mingi täiesti uue player tähendab, et see on mitmikmäng ehk meil mängijate, vaid ka teiste arendajatega. Jällegi, vir- meetodi selle VRi pöörituse lahendamiseks. ei ole üksikisiku storyline’i või lugu, mida saaks läbi tuaalreaalsus on lihtsalt nii väike vald- mängida. Ühes serveris saab olla kuni kümme mängi- kond, et paratamatult moodustavad jat, saab mängida nii, et igaüks on enda eest, saab ühe osa sinu community’st ka teised mängida meeskonnana, ja lisasime hiljuti kolmanda arendajad. Me ise naerame ka, et keskmine VR-mäng näeb välja mängulaadi domination, kus mänguareenil on punktid, nagu kümme aastat vana tavaline 2D-mäng. mida mängijad peavad üritama enda meeskonna või- „Skyfronti” peamine müügiargu- musesse haarata ja seal hoida. Enne kui mäng valmis ment, mis lehelt lehele kordub, on saab, on meil plaanis veel üks mängulaad lisada, mis põhimõtteliselt see, et tegemist on on praegu veel arenduses ja saladus! küll kiire VR-tulistamismänguga, aga mängides ei No tegelikult oli see siis uudne ja on siiamaani, sest… lähe süda pahaks… noh, meie mäng toimub… nullgravitatsioonis või kui- Räägi natuke sellest, millega community mana- Tegelikult on nii, et kui sa sellise väite veel kuskilt das see jälle eesti keeles on (naerab). Zero gravity. Ja ger õigupoolest tegeleb, ehk sellest, mida sa ise leiad, siis see on osaliselt minu ja meie turundus- ka kõik mänguareeni elemendid hõljuvad zero gra- peamiselt „Skyfronti” juures teed. meeskonna tegemata töö, sest see ei ole enam üldse vity’s ja nende vahel on suhteliselt palju vaba ruumi. See roll küll varieerub natuke ettevõttest ettevõt- mingi argument. Mängu toimimiseks ei ole mängijal vaja elementidele tesse, aga minu põhiline ülesanne on esiteks suhelda väga ligidale minna – kindlasti ta vahepeal läheb, aga olemasolevate mängijatega – põhimõtteliselt tagada, Kuidas nii? see ei ole mängus keskne. Virtuaalreaalsuses tekitab et nad on õnnelikud – ja teiseks hoida kogu aeg silma Kui mäng tekitab motion sickness’i, siis keegi ei mängi neid merehaigusesarnaseid sümptomeid just see, et peal, kui internetis räägitakse vähegi kas „Skyfrontist” seda. Mängija eeldab nüüdseks, et kui mäng on ole- aju eeldab, et sa põrkad näiteks vastu seina. Su aju või virtuaalreaalsusest või multiplayer’iga VR-mängu- mas, siis on antud endast kõik, et neid ilminguid oleks näeb, et su jalge all on põrand, ja tema jaoks tekitab dest – ehk jälgin kõiki võtmesõnu, mis meie mänguga võimalikult vähe. segadust, kui sa liigud teistmoodi, kui sa tavapäraselt seonduvad. Ja püüan sõna sekka öelda, saada „sõb- liigud, ja siis hakkabki paha. Me oleme teinud väga raks” nende inimestega, kes sellest räägivad, ja tut- Kas olukord VR-valdkonnas on nii kiiresti muutu- palju, et selliseid elemente eemaldada. Lisaks näeb vustada neile meie mängu – kas otse või läbi lillede. nud selle vähem kui aasta jooksul, mil teie early meie tegelane enda keha, mis annab omakorda ajule See ei ole müügitöö, pigem ongi see kogukonnatunde access’i versioon on turul olnud? pidepunkti. loomine. Neid inimesi huvitab, mis mängus toimub, (Väga veendunult) Jah! Tol ajal sai seda veel argumen- nad tahavad seda ise paremaks teha – oluline on küsi- dina kasutada, sest tegelikult meie mängul on väga Kas oma keha nägemine tähendab, et mängija näeb da mängijate tagasisidet ja nendega pidevas suhtluses head eelised selle tõttu, mida me oleme teinud, et tegelast rohkem kui vaid relva hoidvaid käsi? olla. Meil ongi olnud paar korda nii, et asjad, mida ole- neid sümptomeid võimalikult maha keerata. Ehk siis Jah, sa saadki vaadata ja näed ennast reaalselt, ja ajul me ise väga headeks pidanud, on mängijad nii veen- see ei ole vale, aga kuna keskmine mängija eeldab on selle võrra lihtsam. Meil ei ole ka üldse järske

jätkub > 10 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG PERSOON

< eelneb kiirendusi ega aeglustusi, kiirus on sujuvalt pehmen- 2017. aasta jaanuaris. Neid mõtteid mõlgutati kindlasti sõidutada või siit kogu aeg nende juures ja messidel datud. juba enne, aga reaalne töö ja esimeste prototüüpide käia on meeletult kallis. Ja Inglismaa puhul on see äge, kodeerimine läks väga kiiresti. Nüüd olemegi selle et nende valitsus toetab mängutööstust, see on üks See tundub päris neuropsühholoogia olevat. aasta jooksul põhimõtteliselt detailide kallal nokkinud. maksusoodustusega valdkondadest. Ongi natukene! Kui suur teie community on? Kas teil on „Skyfronti” puhul ka selline mõte läbi Miks anda välja early access’i versioon? Kas olete Meie Discordi serveris… kui ma viimati vaatasin, siis käinud, et läheks kuhugi, kus rohi on n-ö rohelisem? juba selle vähem kui aastaga mängu vastavalt ta- oli umbes 400 inimest, Twitteris on meil üle 800 jälgija. Ei, meil ei ole seda läbi käinud. Aga ma saan aru küll, miks gasisidele ka muutnud? Noh, ütleme, et orienteeruvalt 500 inimese ringis, see otsus on näiteks ZA/UMi jaoks mõistlik olnud. Early access’i eesmärk ongi saada mängijatelt tagasi- aga samas on meie mängu ostnud ikkagi mitu tuhat sidet. Ja kui tegeled sellise küllaltki eksperimentaalse inimest, lihtsalt nad kõik ei ole… noh, nagu iga asjaga, Kas teie stuudio meeskond on rahvusvaheline või või uue valdkonnaga nagu VR, siis seda vajalikum see kõik ei ole need, kes kaasa räägivad vestluses. puhta kodumaine? Meil on praegu täitsa Maarjamaalt kõik! Ma saan aru, et suuresti jääb üleüldse VR-män- gude areng praegu n-ö eratarbija rahakoti taha. „Skyfrontist” ega isegi „Disco Elysiumist” ei ole Mis VR-tehnoloogia turul selles mõttes toimub, et Eesti meedias väga palju juttu olnud. On küll ühelt poolt peaks justkui headset’ide hinda kodu- nišiportaalides räägitud – „Puhata ja mängida”, tarbijate jaoks alla laskma, et inimesed neid üldse level1.ee ja ka Delfi Forte, mis otse neist kanali- ostaksid, aga teisalt peaks vastu tulema ka tarbi- test sisu võtab –, aga peavoolumeedias pole neid ja tehnoloogilistele ootustele ehk vähendama väga arutatud ega tuntud rahvuslikku uhkust juhtmeid ja muidu tarbijasõbralikumaks muutu- selle üle, et meil ka ikkagi üsna suurejoonelisi ma. Kuidas see kõik käib? projekte tehakse. Mis selle põhjus võib olla, kas Praegu on pigem nii, et firmad, kes tahavad jõuda tõesti vähene huvi? tarbijani, peavad hinna alla saama. Ma arvan, et üks Ma ei oskagi kusjuures öelda. Jah, meil on oma kogu- põhjus, miks näiteks VIVE – HTC VIVE on ju väga kond, kes kõik omavahel suhtlevad ja üksteist võima- suur tootja – ei ole hinda väga alla tõmmanud, on see, luste piires toetada üritavad, aga laiem meedia ei ole et valdavalt nende peal elab arcade’ide ehk mängu- väga huvi tundnud. tubade turg, sest VIVE on väga mugav toode, mida seal kasutada. Kodutarbija jaoks jäi viimane VIVE Pro Kui nüüd võrrelda „Skyfronti” põgusalt „Disco kuhugi 800–900 euro ringi, mis on ju ikka meeletu. Elysiumiga” – kui see nii erinevate mängude pu- Samas ei ole VIVE Pro vajalik, võid tavalise ka osta, hul üldse võimalik on, aga ütleme siis, et võrd- aga hinnavahe on umbes 200 eurot, see maksab ikka- leme n-ö eesti asju –, siis mulle näib, et ZA/UMi gi üle 600 euro. Teine suur ja odavam tootja on Ocu- omad on pannud väga palju rõhku visuaalile ja lus, mis on Facebookiga samas kontsernis. Praegu on narratiivile ning teil… turul valdav toode Oculus Rift, mis on ikka veel juht- …meil on justkui välja jäetud need (naerab). Meedia metega. VIVE on ka juhtmetega, aga nad tulid just väl- perspektiivist räägib see tegelikult meie kahjuks, jah, ja wireless-adapteriga, mille saab klõpsata kuklasse, sest ajakirjandusele meeldivad lood, ja kui meil on ju- et mängida juhtmevabalt. Oculus liigub jällegi täiesti tustavat osa vähe, siis see ei tundugi nii huvitav. See standalone headset’ide suunas, mis ei vaja kasutami- on ka täiesti arusaadav. Kirjutada lugu sellest, kuidas seks isegi arvutit – see on põhimõtteliselt väike ar- inimesed panevad omale kolakad asjad pähe ja siis vuti su peas! Neil on praegu veel piiranguid, näiteks tulistavad üksteist – seal peab natuke rohkem vaeva seoses sellega, kui palju sa liikuda saad ja kui palju see nägema, et midagi kätte saada. oskab sinu liikumist järgida. Üks huvitav toode, mis Ja virtuaalreaalsus on asi, mida on väga raske edasi Oculuselt ilmselt varsti välja tuleb, on Oculus Quest, anda nii sõnadega kui ka kahemõõtmeliselt. Kommu- mis justkui peaks kõik need probleemid lahendama, nikatsioon ongi kogu virtuaalreaalsusvaldkonna jaoks aga ma ise ei ole seda veel proovida saanud. suur väljakutse. Meie teame, et see on äge, ja ka mes- sidel käimine tõestab seda – inimesed, kes ei ole va- Kas VR-mänge on tehnoloogia enda maksumusega rem headset’i pähe pannud ja saavad võimaluse seda võrreldes sama kallis toota? proovida, nad… absoluutselt, no umbes 99 inimest Otseselt mitte. Vaja on ligipääsu valitud platvor- sajast ütleb, et see on ülikõva, ja nad saavad aru, mis mi headset’ile – meie mäng töötab praegu VIVE’i ja neile räägitud on. Aga enne ei saanud! Oculuse ning lisaks Windows Mixed Reality peal – ja siis on vaja lihtsalt arendajat, kes viitsib viia ennast Tundub jah, et just seda põhilist ei saa edasi kurssi VRi eripäradega. Arvesse tuleb võtta ka eri- anda, sest kui VR-kiht ära võtta, jääb alles liht- nevaid tehnilisi piiranguid – näiteks asjaolu, et see salt tulistamismäng, aga VR toimib tegelikult ta- on eriti kulukas põhjusel, et peale headset’i on tarvis jude, meelte ja kognitsioonide tasandil… ka kallist arvutit. Kui tavamängus renderdab arvuti Jah, just. Ja asja teeb jällegi keeruliseks see, et vir- ühe vaate korraga – see võib ka väga hea graafikaga tuaalreaalsus on arvuti jaoks nõudlik. Ja seetõttu ki- on. Me oleme mängu palju täiendanud, kas või väga mängu puhul keeruline olla –, siis virtuaalreaalsuses puvad VR-mängud natukene ajast maas väljanägemi- väikseid aspekte, näiteks seda, kuidas relvad tulista- peab arvuti pidevalt kaht kuva renderdama, sest sul sega olema. vad, sest sellises mängus on juba see, kui uuesti laa- on headset’i sees kaks väikest ekraani. Seetõttu on arvuti kogu aeg palju suurema surve all Jaa, ma ei tahtnud seda ise öelda, aga absoluut- kui 2D-mängude puhul. selt on. Me ise naerame ka, et keskmine VR-mäng näeb välja Ka valmis mäng ei saa jääda surnuks, vaid peab edasi Kas mängutootmise seisukohalt on nagu kümme aastat vana tavaline 2D-mäng. Me ei saa arenema – me peame sinna sisu juurde looma. see pigem tehniline kui rahaline küsi- sinna lihtsalt tehniliselt nii kõva graafikat sisse panna, mus? sest ükski arvuti ei suuda seda jooksutada (naerab). Näiteks 3D-graafika ja viimistlemine Ja seda enam on keeruline veenda inimest, kes ei ole võivad kokkuvõttes küll kallimaks min- kunagi virtuaalreaalsust proovinud. dimise aeg muutub näiteks poole sekundi võrra, väga na. Eriti kui arvestada, et VR on kõigile uus valdkond suur erinevus. Taoliseid nüansse on palju: kui palju ning palju aega kulub uurimis- ja arendustegevusele. Lõpuks kohustuslik quo-vadis-küsimus ehk mis kahju üks kuul teeb, kui kaugele on relv võimeline tu- plaanid on seoses „Skyfrontiga” edasi? Mäng tu- listama, tegelase erivõimete mõjusfäär. Oleme kõik Kogu mängutööstus on väga rahvusvaheline ja leb varsti n-ö lõplikul kujul välja, mis siis saab? need asjad mängijatega koos paika pannud. Lisaks ai- näiteks ZA/UMi stuudio koliski poolenisti Suur- See on lihtsalt ühe projekti lõpp. Selline mitmikmäng tavad nad leida vigu – VRis on neid faktoreid, mis või- britanniasse oma „Disco Elysiumi” arendama. Ma soosib ka näiteks e-spordi võimalust ja kuna e-sport vad mängu vigu tuua, nii palju rohkem kui 2D-mängus saan aru, et üks põhjus oli selles, et Eestis ei ole virtuaalreaalsuses on küllaltki uus valdkond, siis seal ja seda olulisem on, et me saaksime seda kogu aeg piisavalt tehnilist võimekust. on veel väga palju ruumi. See tähendab, et mäng ei aktiivsete mängijatega proovida. Osaliselt küll. Valdkond kindlasti kasvab ja kui sul on saa jääda surnuks, vaid peab edasi arenema – me väga spetsiifilised nõudmised, siis… Eesti on ju nii peame sinna nagunii sisu juurde looma. Lisaks, kui Kui kaua võttis aega, et mäng n-ö nullist early väike! Isegi kui selliste oskustega inimeste protsent arvuti peale väljatulek õnnestub nii, nagu me looda- access’i versioonis mängijatele üle anda? Mis rahvaarvust on ideaalis sama kui Saksamaal või Inglis- me, siis tahame arendada mängu edasi ka PlayStatio- mõõtkavas need protsessid toimuvad? maal, siis arvuliselt on neid ikka nii palju vähem. Aga ni jaoks, sest PlayStationi virtuaalreaalsus on tarbijale Tegelikult jõudsime early access’ini küllaltki kiiresti, teine põhjus välismaale minna on lihtsalt see, et kergemini kättesaadav ja ühtlasi odavam, see avaks mina siis veel meeskonnas ei olnud, aga arendus algas kontaktid on palju lähemal, sest partnereid Eestisse põhimõtteliselt teise sama suure turu veel. SUBKULTUUR NOVEMBER 2018 : 11

„ÕPI MÄNGIMA, KURAT!” EHK ÜHE NAISMÄNGIJA MÕTISKLUSI

Kuulujutud mängumaailmas levivast misogüüniast on kõvasti üle paisutatud. Virtuaalmängurite kogukond võib küll olla ropu suuvärgiga misantroopne seltskond, aga vähemalt Euroopa serverites ei kasutata krõbedamaid väljendeid üksteise suhtes mitte soost, vaid mänguoskustest tulenevalt.

Kirjutas Triin Loide, illustreeris Lilian Hiob

Ma olin viiene, kui mulle osteti Viljandi turult NESi ümber äsja tapetud bossi laiba tantsinud, kuniks meie konsooli kloon ja mõned kollased kassetid. Edasine naissoost tank oma beebile rinda annab või mees- on, nagu öeldakse, ajalugu. Olen mänginud video- ja soost healer lastele unejuttu loeb. Üks meie gildi kuu- arvutimänge suuremate pausideta 25 aastat ning need lunud ratastoolis 60+ Siberi naine sõimas mind kuna- jäävad mulle ilmselt elu lõpuni armsaks. Minu esimene gi mõnusa paksu vene aktsendiga „retard’iks”. Need mängupartner oli mu verinoor ema, kellega me mõ- on helged mälestused ja tol babuškal oli õigus – ma nuga tanke õhku lasime ja parte surnuks tulistasime. kasutasin skill’e valesti. „Super Marios” pidin muidugi alati Luigi olema, aga Enne selle artikli kirjutamist küsisin ka oma paljudelt noh… Kui me saime oma esimese arvuti, oli just ema mänguritest sõbrannadelt, kas nad on kogenud dis- see, kes aitas mul „Wolfensteinis” raskemaid kohti ära krimineerimist, ahistamist, eristavat kohtlemist, sek- teha. Tema jäigi ajaviitemänguri ja „Candy Crushi” tase- sismi. Kellelgi ei tulnud midagi pähe, ehk ainult see, et mele, mina võtsin asja palju tõsisemalt ette. „poisid omavahel” kipuvad väga roppe nalju tegema, MMORPGsid (massive multiplayer online role-playing aga kui seltskonnas on naisi, võetakse vähe viisaka- game) ja matšipõhiseid online-mänge hakkasin mängi- malt. Vähemalt seni, kuni ära harjutakse ja selgub, et ma umbes 16-aastaselt, kui sain lõpuks hea kiire püsi- naine trumpab kõik rõlgetes naljades üle. Eks ka hea- ühenduse ning tahtsin oma silmaga ära näha, mis see tahtlik seksism ole seksism. „World of Warcraft” on, mis koolikaaslasi hullutab. Nii et ma ei saa väita, et ma pole seksismi kogenud, Sattusin kiiresti mängu lõa otsa ja just MMORPGsid lihtsalt selle leebed ja peaaegu nähtamatud vormid ei olen kõige rohkem mänginud. Need töötavad teadli- häiri mind, sest ma tahan, et meie tiim võidaks. Keegi kult ja süüdimatult meie bioloogiale tuginedes – adre- pole mind grupist välja visanud, sest ma olen naine, naliin ja millegi saavutamisest tekkiv endorfiinilaks on keegi pole mulle riistapilte saatnud, keegi pole mind võimas kompott! Ja online-mängudes on alati midagi ahistanud ega küberjälitanud. saavutada. Tunnistan, et olen käinud tihtipeale min- geid edetabeleid kiibitsemas ja tundnud sellest, et olen IMPERSONAALNE SÕIM mõne „World of Warshipsi” laevatüübi peal mõnda Ma ei eita, et mängud nõretavad adrenaliinist, inimesed aega Euroopa serveri parim olnud, suuremat rahuldust lähevad tihtipeale närvi ja lubavad endale anonüümselt kui oma bakalaureusekraadist või meeldivalt rohelisest rohkem kui teistega otse suheldes. Aga ma ei saa väita, aktsiaportfellist. Prioriteedid on mul paigas! et naised selles aspektis minu kogemuse põhjal kuidagi Esimesed viisteist aastat oma mängurielust ei tulnud paremad, sündsamad või diskri- mulle vist kordagi pähe, et ma pole mitte mängur, vaid mineeritumad on kui mehed. Mu sotsiaalne kogemus online-mängudes inimese, naise, naissoost mängur. Minu tutvusringkonnas oli see väga Selleks ei pea isegi mängima – unisex harrastus. Nagu öeldud, oli esimene mängu- minge vaadake näiteks peamiselt mängijana on olnud parem kui sotsiaalne kogemus „päriselus” kaaslane mu ema. Samuti mängisid „meie hoovi las- naistest koosnevasse Perekooli. inimese, naise ja eriti mängijana. test” kõik videomänge. Kui Barbie’dest kõrini sai, pani- Mängurid on tihtipeale lihtsalt me nukud kõrvale ja hakkasime südamerahus sõbran- misantroopne ja stressis, mitte tingimata misogüün- negatiivseid kogemusi. Kas mina ja mu sõbrad oleme na konsooli peal „Street Fighterit” mängima. Ka kooli- ne seltskond. Sõim on mahlane, bioloogiline, tihti- lihtsalt õnneseened? Erandid? Ei tahaks uskuda. Tõsi, aja saabudes olid arvutimängud pea ainus asi, mis peale rassistlik, ableistlik, homofoobne ja seejuures ma väldin teadlikult toksilise kogukonna poolest kuul- mind klassikaaslastega ühendas – nii tüdrukute kui ka täiesti impersonaalne – sinu isik lihtsalt ei huvita ke- said mänge, nagu „League of Legends”. poistega. dagi piisavalt, et hakata asjale isiklikku nooti andma. Ainus hüpotees, mille ma praegu püstitada oskan, Ma pole seejuures kunagi oma sugu varjanud – mu Ma enamasti ei reageeri anonüümsele tülinorimisele, on see, et kuna mina ja mu sõbrad mängime peamiselt gamer tag on selgesti feminiinne. Olin pea 20, kui ma sest ma pole rumal ega masohhist. Kui halvas tujus Euroopa serverites, siis see peab olema mingi funda- ostsin endale korralikud kõrvaklapid ja mikrofoni, et olen, siis räuskan ise ka, virutan läpakal kaane kinni ja mentaalne erinevus Euroopa ja USA või Euroopa ja hakata „tõsisemalt” mängima. Mikrofoniga kõneledes lähen tigedalt suitsule. Aasia vahel. Kas on võimalik, et vana hea liberaalne on oma häält raske peita ja mul pole ka kordagi pähe Kui päev otsa mängida, puutud kokku kümnete, kui Euroopa, kus naispresidendid ja -peaministrid ning tulnud seda teha. Ei mäleta, et kedagi mu sugu huvi- mitte sadade teiste inimestega. Online-mängude pa- kuningannad kedagi kulmu kergitama ei pane – peale tanud oleks. Arvutimängureid on erinevatel hinnan- rim ja halvim omadus on see, et sa mängid suurema selle 50-aastase misogüüni, kes oma emaga hästi läbi gutel praegu 1,5 miljardit, enamik neist on vanemad seltskonnaga – paljud neist on toredad, aga kindlasti ei saanud –, ongi lihtsalt palju avatuma suhtumisega kui 25 ja neist ligikaudu 45% on naised. mitte kõik… Mõned on väga halvad inimesed. Aga ma selles küsimuses? Sellisel juhul ei jää mul üle muud kui tahaks näha kogukonda, kus selline jaotus ei kehtiks. USAle ka selles asjas kaasa tunda. Kui kunagi aega üle OSKUSTEPÕHINE MÄNGUMAAILM Oletan, et see on nii isegi vanurite kudumisklubides. on, lähen sihilikult USA serverisse ja katsetan omal Ahistamine ja diskrimineerimine? Jah, mind on arvuti- nahal järele. Teine variant on see, et mul on lihtsalt mängudes korduvalt läbi sõimatud, aga mulle ei meenu EUROOPA JA USA MÄNGUKOGUKON- omadustega vedanud ja online-maailma sattusin liiga ainsatki juhtumit, kus selles oleks olnud „süüdi” minu DADE VEELAHE hilja – pedofiilide jaoks olen liiga vana, habraste ja uje- sugu. Ikka see, kui ma midagi lollisti teen. Aga mida Minu üldjoontes positiivsed kogemused ei tähenda aga, date noorte tüdrukute kiusajate jaoks olen aga liiga vanemaks ma saan, seda vähem ma asju lollisti teen – et teiste negatiivsed kogemused ei ole valiidsed või vä- agressiivne, lärmakas ning enesekindel. ma olen nimelt mängudes väga hea. Väga-väga hea. Ma hemalt ei võiks seda olla. Ma püüan seda alati meeles Lõpetuseks ütlen, et kuulujutud mängumaailma miso- Triin Loide on 30-aastane olen selle üle mõõdukalt uhke. Ma pole vist kohanud pidada, kui ma sellistel teemadel sõna võtan, aga võin güüniast on kõvasti üle paisutatud. Muidugi ei oska paadunud ulmefänn, kes kordagi ka seda, et mõnel mehel on probleeme selle ausalt öelda, et minu ja mu lähedasemate sõbrannade ma öelda midagi mängutööstuse kohta, minu pers- püüab leida täiskasvanuelu tunnistamisega, et ma temast parem kipun olema – kogemus on üks ühele sama – sugu on heal juhul kol- pektiiv on (Euroopa) mänguri oma. Aga kindlasti on kõrvalt ikka aega oma pigem küsitakse nõu ja palutakse ennast õpetada. mandajärguline aspekt, mida enamik inimesi tähelegi ei mu sotsiaalne kogemus online-mängudes inimese, armastatud mängudega On öeldud: „Surm on suurim võrdsustaja.” Mängu- pane, sest naised on praeguse seisuga aastakümneid sü- naise, mängijana olnud parem kui sotsiaalne kogemus tegelemiseks. Leiba teenib maailmas võib seda mõtet edasi arendada ja öelda: damerahus arvutimänge mänginud ja see üllatab täna- „päriselus” inimese, naise ja eriti mängijana. Need kirjastuses ninapidi teksti- „Suurim võrdsustaja on oskused.” Lõviosa tõsistest päeval võib-olla ainult mõnda 50-aastast misogüüni, pole mängurid, kes mulle püksi piiluvad. Ei, need on desse ja raamatutesse mänguritest ei huvitu su soost, vanusest, rahvusest, kes oma emaga hästi läbi ei saanud. Mina sellistega poliitikud ja mängukauged vanemad kaaskodanikud, mattununa, hobi korras usust, seksuaalsest orientatsioonist, laste arvust, mängumaastikul rinda pistnud pole, aga küllap neid kes kipuvad seletama, et lastetu naine on oht ühis- toimetab ulmeajakirja Reak- majanduslikust seisundist – peaasi et sa oled hea leidub. Ma olen mõelnud, miks see nii on. Olen ju konnale ning naise asi on mehele hea naine olla ja tor ja nopib riietelt oranže mängija. Me oleme kambaga kannatlikult oodanud ja lugenud Redditist lõimesid, kus naised kirjeldavad oma köögis toimetada, mitte mängida. kassikarvu. 12 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG KÜBERILM REAALSETE TAGAJÄRGE- DEGA METAFOORSED SÕJAMÄNGUD

Gamergate on hirmutav pilguheit sellesse, milline näeb välja üks virtuaalmeediumi vahendusel sündinud primitiivne hõimukogukond, kuhu moodne ühiskond on praeguste tendentside jätkudes tervikuna naasmas.

Kirjutas Henri Kõiv, illustreeris Vahram Muradyan

Eesti lugejale võib tulla üllatusena, et sel ajal kui meie siin perekonna kohta, viimastele saadeti isegi masturbee- on Ameerikas esimest korda rohkem mänguhuvilisi neli aastat tagasi isekeskis Barack Obama visiidiks et- rimisjälgedega foto Quinnist2. Mängurite ametliku täiskasvanuid naisi kui alla 18-aastaseid noormehi8. Ka tevalmistusi tegime, hakkasid Ameerika videomängu- versiooni kohaselt tegelesid vihakampaaniaga trollid, üldnumbrites on mängurite sooline jaotus tänu nuti- kogukonnas lahtirullunud skandaali käigus võtma esi- kes pole otseselt Gamergate’iga seotud, või üksikud telefonidele jõudsalt tasakaalustumas. mest korda kuju Obama järglase Donald Trumpi virtuaalmaniakid – Gamergate’i pooldajate põhimassi Demograafilised nihked survestavad omakorda män- poolehoidjate virtuaalsed kohtumispaigad ja tulevased jaoks oli tegemist aga fundamentaalse ajakirjandusee- guarendajaid uue sihtgrupi vajaduste ning huvidega tegutsemismeetodid. Üllatusena seepärast, et Eesti tika küsimusega ning nemad pühkisid käed liikumise- arvestama. Seetõttu oli suure eelarvega grandioos- meediaportaalides tehtud infootsing annab päringule ga seotud lokkavast misogüüniast puhtaks. Ometi sete mängude kõrval puhkenud õide indie-mängude „Gamergate” ainsaks vasteks Mari Laaniste artikli Sir- näitavad 4chani logifailid, et argumenteeritud arute- skeene, nagu Hollywoodi kassahitte tasakaalustab bis1. Kuidagi õnnestus meil kollektiivselt maha magada lu asemel meediaeetikast jagasid kasutajad Gamer- julge katsetamise poolest tuntud autorikino. Ka Zoë uue rindejoone avamine juba mitu kümnendit kestnud gate’i ühes peamises kohtumispaigas omavahel ilgeid Quinn töötas indie-mängude kallal. Tema viimane kultuurisõjas. Mis on Gamergate ja kuidas on see seo- seksuaalfantaasiaid Quinnist või siis haudusid tema mäng „Depression Quest” illustreeris, kuivõrd kee- tud kultuurisõjaga? Teise küsimuse vastus kasvab välja suhtes järjekordset doksimisplaani3. ruline võib olla depressioonis inimese elu. „Depres- pisut põhjalikumast vastusest esimesele. Tõsi, ka mitmed arvutimänge kajastavad veebisaidid sion Quest” sai ootamatu teemapüstituse ja julge Gamergate sai alguse kahe inimese karile jooksnud olid sündmuste keerisesse haaratud, kuigi taas väga isikliku lähenemise tõttu kriitikutelt palju kiita, kuid kooselust, mille väärituid detaile meespool ühes pikas ebameeldivas võtmes. Nimelt alustasid Gamergate’i langes mängusõprade põlastusobjektis veel enne blogisissekandes kogu maailmale tutvustas. Näiliselt pooldajad organiseeritud meilikampaaniaid – orga- Gamergate’i, sest see ei vastanud arvutimängu klas- igivana lugu usaldusest ja selle petmisest, kuid see- niseeritusele viitavad siinkohal kas või nende kirjel- sikalisele kontseptsioonile. See peaks olema ometigi kord oli peategelase rollis mänguarendaja Zoë Quinn, damiseks kasutusele võetud koodsõnad „Operation lõbus eskapism! kes oli olnud oma feministlike sõnavõttudega tõelis- Disrespectful Nod” ja „Operation Baby Seal”. Esime- tele arvutimängufännidele juba ammu pinnuks silmas. se eesmärk oli survestada reklaamiostjaid loobuma Endine noormees ei süüdistanud Quinni lihtsalt reet- koostööst teatud väljaannetega. Loodi must nime- NÕIAJAHT JÄTKUB mises, vaid seksuaalsuhete kaudu ajakirjanike mõju- kiri väljaannetest ja nende koostööpartneritest, keda pommitati strateegilistel aegadel ühi- Siinkohal on sobilik tutvustada Gamergate’i teist anti- seid nõudmisi edastavate meilidega. kangelannat. Anita Sarkeesian on feministlik kultuuri- Selline taktika osutus üllatavalt edukaks, kriitik, kes tegi algust laiaulatusliku projektiga uurida Gamergate oli ennekõike ühe kogukonna privile- näiteks lõpetas mikrokiipide tootja In- naiste kujutamist videomängudes. Vahetult pärast tel koostöö mängusaidiga Gamasutra, Quinni intiimsuhete avalikustamist pani Sarkeesian geeritud liikmete misogüüniast nõretav vastupanu Mercedes-Benz ja BMW distantsee- YouTube’i üles teise osa vastavasisulisest videosar- muutustele. risid ennast Gawkeri konsortsiumist, jast, mis muutis naiste jaoks niigi vaenuliku õhkkonna mis kaotas skandaali tõttu hinnanguli- mängukogukonnas täiesti väljakannatamatuks. Sar- selt ligi miljon dollarit. „Operation Baby keesian oli peagi sunnitud anonüümsete ähvarduste Seal” kujutas endast veel nutikamat tõttu oma kodust lahkuma, tema esinemine Utah’ tamises, et nad kirjutaksid tema loomingu kohta po- skeemi: sihikule võeti veebis eksisteerivad reklaami- ülikoolis tuli jätta ära potentsiaalse terroriohu tõttu, sitiivsemaid arvustusi. Sellest sai mängukogukonna ostjate ja -müüjate vahemehed, nagu Google Ad- Gamergate’i pooldajad hakkasid koguma raha, et vän- jaoks plahvatuslik info. Ühtäkki leidsid mängurid, et Sense, et nad loobuksid kasutustingimuste rikkumise data dokumentaalfilm, mis kujutab Sarkeesiani mängu- subkultuur, millesse nad on oma aega, energiat ja raha tõttu teatud veebisaitide teenindamisest4. maailma antikristusena. Häirivate näidete nimekiri panustanud, on täielikult korrumpeerunud: arendajad Sellise väljapressimistaktika puhul pole tegemist Sarkeesiani vaigistamiseks astutud sammudest tipneb sõbrustavad reporteritega, reporterid toetavad ühis- enam siira sooviga väljaande eetilisi standardeid tõsta, mänguga „Beat Up Anita Sarkeesian”, mille pealkiri rahastusplatvormide kaudu arendajaid, kelle mänge mida mõned arvutimängudele pühendatud meediaor- kõneleb enda eest. Kahjuks illustreerib see võikalt seejärel arvustatakse, ilma et lugeja nendest suhte- ganisatsioonid Gamergate’i valguses muuseas ka tegid. videomängudes lokkavat seksismi, millele Sarkeesian võrgustikest midagigi teaks. Need infooperatsioonid olid mõeldud kättemaksuks, oma töös osutab. kusjuures rünnaku alla sattunud väljaan- Kuna Sarkeesiani analüüs tüüpilistest videomängu- netele ei panda süüks mitte eetikakoo- des esinevatest naiskarakteritest sai Quinni juhtumi- deksi rikkumist, vaid häälekat väljaastu- ga võrreldava vihapurske osaliseks – kuigi Sarkeesian See on keeruline kollektiivne pingutus, mille mist Zoë Quinni kaitseks, millega käis pole ajakirjanik, mistõttu igasugused eetikaküsimu- mõnikord paraku kaasas ka mänguri- sed langesid automaatselt ära –, jääb üle ainult nen- tulemusena istub keegi lõpuks autosse ja kihutab identiteedi kui sellise surnuks kuuluta- tida, et Gamergate oli ennekõike ühe kogukonna rahvamassi. mine5. Gamergate’i kõige intensiivsemal privilegeeritud liikmete misogüüniast nõretav vastu- perioodil ilmus mitmeid tekste6,7, mida panu muutustele, mis hakkasid ohustama nende aja- võis lugeda nekroloogina mängurile kui looliselt eksklusiivsena tajutud eristaatust subkultuu- monoliitsele mõistele, mis kirjeldab ris. Selleks et seda mitte kaotada, oli vaja patrullida Mängurid olid pettunud ning elasid ennast välja pea- väga kitsast demograafilist segmenti ühiskonnast ehk mängumaailma sissetungijate eest, kes impordivad miselt 4chani ja Redditi foorumites ning tõid näiteks peamiselt kuni 30-aastaseid noori pisut nohiklikke val- tööstusesse uusi ideid ja vaatenurki, kuid samal ajal päevavalgele Quinni nooruses tehtud aktifotod, saa- geid mehi, keda populaarkultuuris arhetüüpselt mängu- näitavad ka status quo arbitraarsust. tes need laiali erinevatele väljaannetele ning Quinni ritena kujutati ning kellele tööstus ise vastavat kuvan- Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et traditsiooni- lähedastele. Quinnile endale tehti ohtralt tapmisäh- dit pähe määris. Antud väite olid mitmed teadustööd liselt on mängurid ise olnud marginaliseeritud grupp vardusi, sooviti tema surma või vägistamist, otsiti kõik- selleks hetkeks ümber lükanud. Gamergate’iga umbes maskuliinsuse hierarhias. Mängude eskapistlik dimen- võimalikku „kompromiteerivat” infot Quinni ja tema samal ajal avalikustati näiteks uuring, mille kohaselt sioon võimaldab paljudel koolikiusamise, katkise mi- KÜBERILM NOVEMBER 2018 : 13

napildi või koduvägivalla eest põgeneda ning leida selle käigus ühine kogukond, identiteet ja koht taeva all. Kui siis ühtäkki ütleb keegi, et see tegevus on avatud kõigile, on reaktsioon seda valulikum, sest mängimisest on saanud identiteedi vundament. Sellises olukorras on lihtne võtta omaks ohvrimentaliteet, eriti kui offline-maailmas ollakse sellega juba harjutud. Ühe uuringu kohaselt tõusis 2000. ja 2015. aasta vahel töötuse määr kolmekümnendates eluaastates meeste seas 10 protsenti. Need mehed elavad tihti vanematekodus ja neil on palju vaba aega, millest uuringu järgi 75% kulub arvutimängude mängimisele9. Järjest enam on videomängud oma tulevikuväljavaadete suhtes rahulolematute täisealiste meeste ajaviide.

ÜHINE VAENLANE ÜHENDAB Gamergate on justkui mikromudel sellest, mis- moodi polariseerunud maailmas võib ükskõik milline triviaalne küsimus kiirelt politiseeruda, nii et selle ümber hakkab hargnema põhimõt- teline narratiivide konflikt, kus poolte vahel pole kuidagi võimalik lepitust saavutada. Ga- mergate väljus väga kiiresti kitsalt videomängu- rite subkultuurist, muutudes puhverkonfliktiks progressiivsete ja konservatiivsete jõudude vahel, kus kumbagi poolt ei huvitanud tege- likult gamer-kogukonna heaolu. Progressiivide jaoks oli Gamergate järjekordne näide toksilise maskuliinsuse kõige ebameeldivamatest aval- dumisvormidest, mis on mõeldud vaigistama ühiskonnas nende häält, kes on juba niigi nõr- gemas positsioonis. Konservatiivid haarasid aga kinni võimalusest kirjeldada Gamergate’i kui radikaalsele kolmanda laine feminismile omast autoritaarset versiooni identiteedipolii- tikast, mis ohustab mänguriga samastuvate noorte meeste enesekirjeldust. Just sellise sõnumiga lõpetab oma Gamergate’i käsitleva video konservatiivse mõttekoja American En- terprise Institute valvefeminist Christina Hoff Sommers10. Sommers väidab eespool viidatud arvutimän- gurite demograafiat käsitlenud uuringule tugine- des, et küsitav on sellise inimese defineerimine mängurina, kes aeg-ajalt mobiilis „Angry Birdsi” või „Candy Crushi” rakenduse avab. Mänguril ja mänguril on vahe. Gamer’i tiitlit väärivad ainult hardcore-huvilised, kes veedavad tunde ekraani taga. Selline eristamine tähendaks iseenesest aga seda, et üks sihtgrupp jääb nähtamatuks, tema kogemuste, huvide või tunnetega pole mängudisaini puudutavate otsuste tegemisel põhjust arvestada. Just sellistele läbikaalumata otsustele, mis meeste vajaduste rahuldamiseks naisi videomängudes subjektistavad, Sarkeesian oma kriitilises käsitluses osutaski. Tema rakendatud üsnagi standardset kultuuriteksti lugemismeetodit nimetasid Gamergate’i pooldajad arvutimängude po- litiseerimiseks. Mängukriitika pidi nende arusaamade kohaselt keskenduma mängimiskogemuse ja narratiivi

jätkub > 14 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG KÜBERILM

< eelneb

hindamisele ning olulisemate „kalade” väljatoomisele. on lihtsalt kasuahnuse ja kuulsusiha hüsteerilise mani- juhul mõne mürsiku koerustükkidena, aga arusaam, Arvustusel olgu rangelt utilitaarne funktsioon. festatsiooniga. See on üsnagi levinud vaigistamistakti- et ühiselt ollakse missioonil, kus kõigil on täita oma Mis puudutab Sarkeesiani, siis need nõudmised on ka äärmuslik vorm. Piisab sellest, kui meenutada hil- väike ülesanne, mille õnnestumise korral saadakse selgelt märgist mööda, sest tema videoid tuleb kä- juti USA ülemkohtusse määratud Brett Kavanaugh’ oma meeskonnalt kiitvat tagasisidet ja nähakse vas- sitleda metakriitikana, mille eesmärk pole ühe konk- kaasust, millega seoses pidasid konservatiivid vägis- tasleeri kannatamas, andis sellele tegevusele järsku reetse mängu väärtuse hindamine huviliste jaoks. tamissüüdistuse esitanud Christine Blasey Fordi mo- väärtuse ja sihi. Teisalt on aga feministliku kriitika rakendamisel sageli tiiviks tähelepanuvajadust ning kurtsid samal ajal, kui- Kollektiivne eesmärk vastane põrmustada pani esinev autorite ideoloogilisuses süüdistamine proble- das Fordi alusetud süüdistused hävitavad Kavanaugh’ 4chani foorumid kihama nagu mesilastaru. Seejuures maatiline veel vähemalt kahel põhjusel: 1) see põlis- karjääri ja perekonna. ei registreerinud usinad töömesilased enam täpselt, tab eeldust, et arvutimängud ise on neutraalsed ja juba Yiannopoulos kutsus Sarkeesiani ka avalikule deba- kes neid tegevusi koordineerib või millises järjekorras loomeprotsessi käigus pärismaailmast ning seal kehti- tile, et oponeerida tema videos kõlanud argumente16. midagi peaks tegema. Ühel hetkel tegutseti ühiselt sel- vatest väärtushinnangutest eraldatud; 2) tegemist on Nimelt on Sarkeesian sulgenud oma YouTube’i kanalil le nimel, et hääletada maha Gamergate’i oponentide ühe kriitilise vaatenurga normatiivse tasalülitamisega, kommenteerimisvõimaluse, mida Gamergate’i pool- arutelu mängutööstust koondanud konverentsil, järg- mida on muuhulgas ka laiemalt kohalikus kultuurikrii- dajad tõlgendasid sõnavabaduse piiramisena, sest ära misel momendil koguti avaliku kuvandi parandamiseks tikas sooperspektiivi rakendamisel täheldatud11. tuleb kuulata kõik pooled, ükskõik kas tegemist on vi- kollektiivselt raha suitsiidide ennetamiseks või naiste Sommers kinnitab paljude Gamergate’i pooldajate hakõne või trollimisega. Siin avaldub veel üks parem- toetamiseks videomängutööstuses. Jäägitu andumi- veendumust, et Sarkeesiani videod ja üksikutes arvus- poolsetele iseloomulik – ja liberaale alalõpmata kahv- ne eri tüüpi tegevustele muudabki liikumise võimsaks tustes esinev feministlik diskursus viivad paratamatult lisse asetav – argumenteerimisvõte, mis postuleerib relvaks nende jaoks, kes korraldavad masside meel- selleni, et naisõiguslased vallutavad kohe-kohe mängu- sõnavabaduse absoluutsust ning näeb igasugust arva- sust mõjutavaid infooperatsioone. Kui Gamergate’i maailma. Gamergate’ile sai üsna varakult omaseks muste modereerimist või arutelukeskkonna kujunda- pooldajad on võimelised ühte hashtag’i mitme kuu mist katsena kriitikuid suukorvistada. jooksul Twitteris nähtaval hoidma, on nad suutelised Vahet ei ole, kui enamik arvamusavaldu- ka palju pahaendelisemaid narratiive jagama. Sul pole si sisaldab lausvalet, laimu, personaal- vaja Kremli kinnimakstud trolliarmeed, kui sa suu- Gamergate väljus väga kiiresti kitsalt videomängurite seid rünnakuid või küberkiusamist – dad joondada oma poliitilised eesmärgid niigi ennast platvormi haldajad peavad tagama tõrjutuna tundva kübersõdalaste väärtusbaasiga ning subkultuurist, muutudes puhverkonfliktiks progressiiv- keskkonna isikliku frustratsiooni välja- panna paika selle sihtgrupi teenindamiseks mõeldud sete ja konservatiivsete jõudude vahel. elamiseks. infoarhitektuuri, mille kaudu õpib auditoorium kindlal Selliseks ventileerimiskeskkonnaks viisil sündmusi interpreteerima ja konteksti asetama. said Gamergate’i pooldajate jaoks Sellega sai reaktsiooniline parempoolsus suurepä- 4chani foorumid ja Twitter. Kui Twitter raselt hakkama. Kui Gamergate hakkas vaikselt mee- konspiratiivne mõõde. Näiteks jagas paremäärmuslik oli koht, kus sai oma ideoloogiliste vastastega piike diatsüklist välja langema, leidis selle käigus konsoli- väljaanne Breitbart infot meililisti kohta12, milles mõ- ristata, siis 4chan võimaldas isekeskis sotsiaalse õig- deerunud trolliarmee endale uued ohvrid, pöörates ned mänguarendajad, turundusjuhid ja ajakirjanikud luse sõdalasi mõnitada, mõjukaid Twitteri hashtag’e oma rassismi ja seksismiga mürgitatud kriitikanooled omavahel suhtlesid, sh arutasid Quinni ümber lah- luua või humoorikaid meeme ja karaktereid generee- mõnele teisele mitmekesisust taotlenud populaarsele vatanud poleemikat. 4chani gruppides arendati selle rida. Näiteks sündis seal Vivian Jamesi tegelaskuju, kultuuritekstile. Kõige tuntumateks näideteks sellest, teabe alusel välja kadestamisväärse põhjalikkusega kes omab Gamergate’is samasugust sümbolväärtust mis juhtub, kui suurema avatuse poole püüdlev meele- konstrueeritud Illuminati-skeeme, mille põhjal võib nagu Pepe the Frog Trumpi valimiskampaanias. Vivian lahutustööstus pole seepärast paljude jaoks enam hakata tunduma, et Gamergate on üks suur juutide Jamesi loomislugu dokumenteerib hästi koordinee- „lõbus”, on siinkohal rünnakud viimases „Tähesõda- vandenõu. ritud koostööd 4chani videomänguhuvilisi ühendava de” filmis figureerinud Kelly Marie Trani ning „Tondi- Toona Breitbarti kaasautorina töötanud Milo Yian- alafoorumi /v/ ja paremäärmuslasi koondava ala- püüdjates” mänginud Leslie Jonesi aadressil. Eriti nopoulos oli üks esimesi, kes tabas ära Gamergate’i foorumi /pol/ vahel. Sotsiaalse õigluse sõdalaste viimase juhtumi puhul on dokumenteeritud, kuidas potentsiaali märkimisväärse uue konfliktikoldena kul- mõnitamisest kasvasid nendes foorumites loogiliselt alt-right-provokaatorid taustal niite tõmbasid20, mis ei tuurisõjas, kuigi varem oli nii tema kui ka teine pa- välja poliitilised mõttevahetused, mille käigus hak- muuda aga olematuks tõsiasja, et taas oli massiliselt remäärmuslik Gamergate’i pöidlahoidja Mike Cerno- kasid mängurite poliitilised vaated järjest paremale neid, kelle jaoks naiste ja mustanahaliste saavutused vich esinenud mängureid inimgrupina alavääristavate kalduma. klopivad üles seni vaikselt vaka all hoitud misogüünia avaldustega13. Olgu need lihtsalt järjekordseks tões- Üks põlve otsas koostatud küsitlus näitas, et Gamer- ja rassiviha. tuseks sellest, et Gamergate’i peamisi kõneisikuid gate’i pooldajate seas domineerivad selgelt liberaal- pole huvitanud tegelikult kunagi mängusõprade käe- sed vaated (kasutatud metodoloogia tõttu tasub sel- käik. Ka Sommers polnud selle hetkeni kordagi video- lesse väitesse suhtuda siiski enam kui kriitiliselt), mille MILITAARSÕNAVAR A DIKTAAT mängude teemal sõna võtnud, kuid järsku muutusid paikapidavuses hakati Gamergate’i käigus kahtlema17. nad väljavihastatud mängurite jaoks olulisteks liitlas- Lisaks kaasnes Gamergate’iga laialdane umbusk aja- Kui päriselu muutus ise haiglaseks mänguks, kus kel- teks. Nende ülesanne oli tekkinud poleemika mingi kirjanduse vastu, mis on üks esimene indikaator nn legi teise füüsilisi või vaimseid kannatusi pole põhjust alt-right-ideoloogiaga flirtimise kohta. millekski pidada, oli ühel hetkel võimalik ka Ameerika 4chani logifailides kirjeldavad paljud presidendivalimised sellesse maailma inkorporeerida. kasutajad hiljem ise, kuidas Gamergate Trump oli Gamergate’ist välja kasvanud võrgukogu- Trump oli Gamergate’ist välja kasvanud võrgukogu- neid Trumpi kampaaniat toetama vee- konna jaoks lõpuboss, kelle pukki panemine võrdus nis18, samamoodi on mõned Ameerika sotsiaalse õigluse sõdalaste lõpliku alistamisega. See- konna jaoks lõpuboss, kelle pukki panemine võrdus neonatside liikmed toonud omavahe- pärast on tegemist ka teflonmehega, kelle külge ei sotsiaalse õigluse sõdalaste lõpliku alistamisega. listes suhtluskanalites peetud vestlus- jäänud kampaania ajal ükski süüdistus, sest isegi kan- tes välja, et Gamergate oli nende jaoks gelased on taandatavad funktsiooniks mängus. red pill radikaalse ideoloogia juurde19. Hoolimata sellest, et Gamergate’i toetatud „kosmo- Veel üks mängurite kogukonda poliitika selaev” on nüüd Valges Majas, käib mäng võrgumaa- laiema võitluse raamistikku asetada, et mobiliseerida paremtiivaga siduv ühenduslüli on termin kek ja sel- ilmas endiselt edasi, olles jõudnud faasi, kus trolliar- Gamergate’i taha inimhulki, kes ei pruugi elus kuna- lest välja kasvanud fiktsionaalne Kekistani meem. Väl- mee on võtnud pähe, et sotsiaalse õigluse sõdalaste gi arvutimänge mängida. Siinkohal tasub mainida, et jend pärineb nimelt ülipopulaarsest mängust „World kujul on tegu non-player character’idega (NPC – tehis- kuigi Gamergate’i pooldajad armastasid kõneleda ja of Warcraft”. intellekti juhitav tegelane mängus), kes reageerivad esitada nõudmisi kogu mängurite kogukonna nimel, kõigile parempoolsete seisukohtadele tähendusetute moodustasid nad ainult murdosa arvutimängurite mil- lööklausetega. Oma veendumuse kinnitamiseks on jardilisest koguhulgast. Näiteks Gamergate’i Redditi UUED SIHTMÄRGID see seltskond ise hakanud looma Twitterisse võltse alafoorumis oli 10 000 liiget, mis kahvatub sealse video- NPCde kontosid21. Jällegi, see tundub teismeliste hal- mängufoorumi kuue miljoni kõrval14. Meemidega lollitamine võib tunduda süütu tegevus, va naljana, aga selle taga on peidus sügavam uskumus, millel puuduvad märkimisväärsed poliitilised impli- et ideoloogilised vastased, keda sa veebis kohtad, katsioonid. Selline käsitlus eirab aga tõsiasja, et Ga- pole tegelikult lihast ja luust inimesed, vaid üksnes KÕLAKODADESSE KOONDUMINE mergate’i käigus moondus poliitika ise arvutimängu- avatarid, kelle puhul on ainus oluline info see, kumba laadseks tooteks, kus kaks vastasleeri võitlevad ter- leeri nad intergalaktilises sõjas kuuluvad. Yiannopoulos söötis oma lugejatele ette narratiivi, mil- ritooriumi nimel. Nii muutus trollimine poliitiliste Loomulikult on dehumaniseerimine semiootiline le kohaselt olid kiusajad hoopis Sarkeesian ja Quinn, punktivõitude noppimise viisiks, mille käigus sai iga trikk, mida ka mina antud tekstis Gamergate’i pool- kes üritasid avalikkusega trollide saadetud vihasõnu- trolliarmee liige tunda, et ta panustab oma mees- dajaid trolliarmeeks kutsudes kasutasin. Või mida meid jagades või kodust põgenemisest raporteerides konna võitu. Olgu selleks „Operation Baby Sealis” see seltskond ise sotsiaalse õigluse sõdalase silti ra- halastuspunktide kogumises üksteist üle trumbata, osalemine, kellegi kohta doksimist vääriva materjali kendades taotles. See on viis kõikide vastumeelsete hävitades samal ajal potentsiaalse vanglakaristusega kaevandamine, sotsiaalse õigluse sõdalaste paikapa- arvamuste või ebameeldivate inimeste ja nähtuste ähvardades oma oponentide elu15. Yiannopoulose nemine Twitteris, mõne konto häkkimine või kelle- kategoriseerimiseks, et siis inkrimineerida selle üld- väitel ei võta virtuaalkiusamise ohvriks langenud nai- gi kodusele aadressile SWAT-tiimi väljakutsumine. kategooria kaudu juba konkreetsele isikule mõne sed ka ise tapmisähvardusi tegelikult tõsiselt. Tegemist Isoleerituna tunduksid kõik need tegevused parimal üksiku sarnasuse tõttu kõike negatiivset, mida on KÜBERILM / MUUSIKA NOVEMBER 2018 : 15

võimalik üldse ette kujutada. See on põhjus, miks KUIDAS KÕLAVAD seksistlike kommentaaride tõttu sai mängurist kor- raks sõimusõna. Või miks ühe naise promiskuiteetne seksuaalelu veenis tuhandeid, et käimas on feminist- lik vandenõu. See on midagi enamat kui nüansivõime HÜPPAMINE JA VÄGIVALD kriis. See on soov lülitada mõtlemine üldse automaat- režiimi ja lasta emotsioonidel oma käitumist juhtida. Aga kas see pole mitte kultuurisõja mõiste enda Igavesest ajast igavesti pähekulunud „Super Mario” tunnusmuusika või „Doomi” sünged helid kasutamisest tulenev paratamatus? Kui me dekla- reerime sõnades, et oleme sõjas, hakkavad kehtima on mõeldud rohkemaks kui kaasaümisemiseks. automaatselt teised mängureeglid. Sõda kohustab meid instinktiivselt igas küsimuses pooli valima ja vas- Kristjan Karron tasleerist üksnes kõige halvemat eeldama, konflikti- Videomängude muusika uurimine akadeemilisel tase- loogilise efekti, mida spartalikum helilahendus poleks situatsioonis esinev turvatunde puudumine inimeste- mel on teadusharuna üpris uus nagu ka videomängud võimaldanud. vahelises suhtluses muudab vandenõuteooriad selle ise. Üks esimene antud teema uurimise raamistikku Taoline terviklikkuse otsimine ei olnud iseenesest võrra ahvatlevamaks, enda distantseerimiseks vastas- piiritlev ammendav käsiraamat ilmus vaid paar aastat midagi uut. „Quake’i” loojad id Software’is olid and- kaevikust tuleb alustada naeruvääristamiskampaania- tagasi1. See on tingitud paljuski asjaolust, et videomän- nud kolm aastat varem välja legendaarse arvutimängu tega, mis selgitab ka meemide rolli konfrontatsiooni gutööstus tugines algu- „Doom”, mida võiks kirjeldada kui Gesamtkunstwerk’i vaiksel eskaleerimisel. Lisame siia juurde klikijanus ses väga spartalikule heli- thrash metal’i kaudu. Kuna mängu muusika oli „inspi- meedia, kes peab oma lugejate hoidmiseks validee- lahendusele, milleks oli reeritud” (tegelikult otseselt kopeeritud) kõvasti sellis- rima vastasleeriga seotud hirme ja eelarvamusi, nii pahatihti arkaadmängu- test bändidest nagu Slayer, D.R.I., Pantera, S.O.D. jne, et me kuulemegi ainult paranoilisi hirmujutte, mida dest sensoorse ülekoor- oli vägivaldne sisu ning kiirel liikumisel põhinev mehaa- keegi oma isikliku kogemuse baasilt ümber lükata ei muse nimel pealetungiv nika perfektses harmoonias tempoka ning kaootilise saa, sest väärtuskonflikti käigus on kadunud ära ühi- helilaviin. Seega on ludo- thrash’i auraga. Selline pungilikult lapselik DIY-lähe- sed kohtumispunktid, ning saamegi ühiskondlikult loogilist (90ndatel tekki- nemine, kus tilluke stuudio saab luua puhtalt enda plahvatusohtliku kokteili. See on keeruline kollektiiv- nud termin videomängu- inspiratsiooni ja kultuuriliste mõjutuste najal ühe ter- ne pingutus, mille tulemusena istub keegi lõpuks au- de teadusliku uurimise vikliku teose, kipub aga mõneti minevikuhõlma vaju- tosse ja kihutab rahvamassi. Gamergate oli eelmäng alusteooria kohta) lähe- ma. Petri Alanko väidab, et kuigi tänapäeva mängu- Trumpile ja Charlottesville’ile ning just seepärast tu- nemist soundtrack’ide stuudiotel võib olla selge kujutluspilt sellest, mida nad leks see infoajastu kroonikas olulise pöördepunktina loomisel mõistetavalt kuulda tahavad, „on nende kohus see ka heliloojale maha märkida. vähe uuritud. edastada”. See on aga sageli raske, sest helilooja ja stuudio on pahatihti üksteisest füüsiliselt kaugel ning seetõttu kannatab mõtte vahendamine. Kõige hullem 1 Laaniste, M. 2014. Lahingubikiinid ja kultuurisõda. „SUPER MARIO” lahendus on sellisel juhul Alanko sõnul temp-muusika – Sirp, 10.10. LÕI UKSE LAHTI (mõnest muust teosest võetud pala, mis antakse heli- 2 Malone, N. 2017. Zoë and the Trolls. – New York loojale ette üldise suunisena) kasutamine, kuna siis Magazine, 24.07. Esmase videomängu- „tekivad mängu loojal hoopis valed emotsionaalsed 3 Futrelle, D. 2014. Zoe Quinn’s screenshots of 4chan’s muusika kuldajastu algu- raskuskeskmed ning lõpuks ta tahab lihtsalt temp-loo dirty tricks were just the appetizer. Here’s the first course seks võib pidada video- klooni”. Viimane fenomen on kusjuures levinud ka of the dinner, directly from the IRC log. mängude jõudmist ko- filmitööstuses2, mida videomängutööstus enese legi- – We Hunted the Mammoth, 08.09. dudesse. Lipulaevaks oli timeerimistungi tõttu tihti kopeerib. 4 VanDerWerff, T. 2014. #GamerGate’s scary plan to wipe 80ndatel loomulikult Gawker Media from the face of the Earth. – Vox, 30.10. „Super Mario Bros”. 5 Alexander, L. 2014. ‘Gamers’ don’t have to be 1985. aastal välja tulnud PILK TEHISINTELLEKTI POOLE your audience. ‘Gamers’ are over. – Gamasutra, 28.08. mäng on saavutanud kul- 6 Golding, D. 2014. The End of Gamers. tuurilise ikooni staatuse Alanko räägib, et isegi väga kaootilise kulgemisega – dangolding.tumblr.com, 28.08. 1993. aasta arvutimängu „Doom” ning tähtis roll oli selles mängude puhul peab muusika hoidma üleval mingisu- 7 Bernstein, J. 2014. Gaming Is Leaving „Gamers” Behind. tunnusgraafika ka mällusööbival muusikal. Nintendo töötaja Koji guseid signatuurhetki, looma võtmemomente. Leit- – BuzzFeed News, 28.08. Kondo loodud soundtrack’i meeldejäävaim osa tervitab motiivide kasutamine on siinkohal kasulik relv heli- 8 Pulliam-Moore, C. 2014. Women significantly out- kohe kerglase tooniga helidega, mis annavad ülihästi looja arsenalis ning omab kohta nii tugeva narratiiviga number teenage boys in gamer demographics. aimu, et mängu peamine mehaanika on hüppamine. (parimaks näiteks on siin 2015. aasta „Undertale”) – PBS NewsHour, 21.08. Muusika ja mängutegevuse ludoloogiline põimumine kui ka „avatud maailma” (mängutüüp, kus mängija 9 R.A. 2017. The link between video games and unemploy- tundub esialgu küll iseenesestmõistetav, kuid viimase saab ilma konkreetse sihita maailmas n-ö ringi uidata) ment. – The Economist, 30.03. tosina aasta anonüümse orkestraalse muusika epi- žanrisse langevates mängudes (2011. aasta „Skyrim” 10Campbell, C. 2014. Conservative group issues video deemia peavoolumängudes näib vastupidist väitvat. kasutas seda võtet dramaatiliste hetkede rõhutami- lambasting gaming’s feminist critics. – Polygon, 16.09. Artikli jaoks intervjueeritud Petri Alanko (muu hul- seks). Ludoloogiline element – mängukogemuse ot- 11Karro, P. 2018. Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide gas „Alan Wake’i” ja „Trials Fusioni” helilooja) kirjutab sene toetamine muusikaga – on seega säilitatud. töövõtteid. – Vikerkaar, nr 9. orkestraalsete soundtrack’ide võidukäigu helipankade Praegu vaatavad heliloojad aga tehisintellekti poole, 12Yiannopoulos, M. 2014. The List: Every Journalist in the domineerimise arvele, olles „kuulnud kohutavaid ite- mõned närvilisemalt, teised optimistlikumalt. „Ma ei GameJournoPros Group Revealed. – Breitbart, 21.09. ratsioone, kus helilooja kasutab vaid mõnda lihtsat arva, et [tehisintellekt] varastab heliloojatelt töökoh- 13Futrelle, D. 2014. #GamerGate’s GamerHater heroes: akordi, andes kogu asjale odava oreli maitse”, mistõttu ti, vastupidi, mulle väga meeldiks, kui mind abistaks Milo Yiannopoulos and Mike Cernovich. – We Hunted on arusaadav, et mõned tänapäeva heliloojad ja stuu- kolmas või neljas androidkäsi,” naljatleb Alanko. Selle the Mammoth, 20.10. diod tahavad orkestraalsest lähenemisest eemalduda, valdkonna üks suur läbimurre on protseduuriliselt 14Wagner, K. 2014. The Future Of The Culture Wars Is kuid ka siis kipuvad nad ühte auku astuma. genereeritud (algoritmidega loodud; vastandub „kä- Here, And It’s Gamergate. – Deadspin, 14.10. sitsi” loodule) muusika, mille laialdasemat omaksvõt- 15Yiannopoulos, M. 2014. Feminist Bullies Tearing the tu on takistanud aga lähenemise nõrk emotsionaalse Video Game Industry Apart. – Breitbart, 01.09. PSÜHHOLOOGILINE EFEKT sideme loomise võimekus.3 „Olen proovinud igasu- 16Yiannopoulos, M. 2015. Anita Sarkeesian: Debate Me guseid poolintelligentseid programme ja rakendanud and I will Donate $10,000 to Feminist Frequency Chiptune’i (esmaste helikiipide ning nendel leiduva pii- enda loomingus mõningaid koodijuppe juba pikka (Or a Charity of Your Choice). – Breitbart, 20.04. ratud algmaterjali abiga loodud muusika; nimetatak- aega, kuid praegu pole miski mulle veel suurt muljet 17Bokhari, A. 2014. Editorial: #GamerGate Political se tihti (veidi ekslikult) ka kaheksabitiseks muusikaks) avaldanud,” tõdeb Alanko. Kuigi protseduuriline info- Attitudes, Part 1 - Is The Movement Right-Wing? ajastu lõpetas 90ndate arvutimängude muusika areng loome ei ole arvutimängude puhul midagi uut (kuul- – GamePolitics.com, 29.12. tänapäevase rikkalikuma kõlani. Ühelt poolt aitas saimaks näiteks on superhitt „Minecraft”), tundub 18Bokhari, A. 2017. Leftists Think GamerGate Caused see heliloojatel kopeerida levivaid trende ning anda selle rakendamine muusikavaldkonnas siiski praegu Donald Trump; Maybe They’re Right. – Breitbart, 22.06. videomängudele reaalsema, pärismaailmast mõju- üle jõu käivat. Inimpsühholoogia näib olevat veel liiga 19Evans, R. 2018. From Memes to Infowars: How 75 Fascist tatud heliraja, kuid samas lubas see eksperimenteerida keeruline, et arvutid suudaksid seda emotsionaalselt Activists Were „Red-Pilled”. – Bellingcat, 11.10. rohkem mängija mõjutamisega. 1996. aasta „Quake”, provotseerida. 20Marcotte, A. 2016. They want to destroy Leslie Jones: mille soundtrack’i looja oli Nine Inch Nailsi Trent Harassment targeting „Ghostbusters” star exposes the Kristjan Karron on Tartu Reznor, kasutas industriaalset muusikat ludoloogi- 1 Vt Kamp, M.; Summers, T.; Sweeney, M. 2016. ugliness driving the new right. – Salon, 24.08. Ülikooli ajakirjandusmagist- lises tervikus – karmid helid olid võimelised andma Ludomusicology: Approaches to Video Game Music. 21Futrelle, D. 2018. Trolls launch campaign to prove that rant ja õpetaja, kes üritab õudu edasi viisil, mida kulunud ja võõrad tekstuurid 2 Hea ülevaate saamiseks loe nt Tomkins, R. 2017. Film SJWs are a bunch of fake „Non-Player Characters” by... takistada oma arvutimängu- mängupildis üksi ei suutnud. „Quake” oli üks tähtsai- Music vs Temp Tracks: The Struggle. – Medium, 20.04. creating fake NPC accounts. – We Hunted the ja muusikakirel mainitud maid atmosfäärilise muusika loomise verstaposte, 3 Collins, K. 2009. An Introduction to Procedural Music in Video Mammoth, 14.10. tegevuste kahjustamist. kuna see suutis tekitada kuulajas/mängijas psühho- Games. – Contemporary Music Review, vol 28, nr 1, lk 5–15. 16 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG SUBKULTUUR SULAV PLAST

Minu reaalsus on olnud osaliselt virtuaalne 80ndate lõpust saati. Sellesse ajavahemikku jäävad Kadaka turu tõus ja langus, vooluadapterite ülekuumenemise kibe lõhn, all-nighter’id zombisid nottides, reaalsed kähmlused kollaste kassettide pärast ja mängulembusest tingitud eluaegsed armid.

Jim Ashilevi Ainus, mis neid mälestusi seob, on emotsioon. maailmast ja teine reaalsest füüsilisest ruumist män- kel sain ülesande minna mingi järjekordse narko- või Kui üritan seda emotsiooni lahti pakkida, tuleb kõige- gija ümber. Mu olulisimad mängumälestused on alati relvaärimehe koju, et tappa seal kõik inimesed. Hii- pealt välja kirg. Meeletu tuhin ja tung siseneda mängu. seotud kahe kohaga korraga. lisin majja ja imbusin hääletult elutuppa, kus mingi Teisena vaimustus, mingi tohutu rõõm, mis mõjub kor- vend istus diivanil ja vaatas telekat. Kükitasin diivani raga nii elevile ajavalt kui ka rahustavalt, leevendavalt. seljatoe taga, pussnuga käes, ja mõtlesin: „Mida ma Kolmandaks lummus. Olles käinud senise elu jooksul TAPATALGUD VÕI PÄIKESE- teen?” Mu lemmiktegevus „GTA: San Andreases” (ma sündisin 1984. aastal) läbi juba mitu videomängu- LOOJANG oli hoopis varastatud auto, maastikuratta või tsikliga tehnoloogia põlvkonda ja näinud lähedalt, mis hüppe- mägedesse sõita ja päikeseloojangut vaadata. lised arengud on mängude graafikas ja mehaanikas 90ndate lõpp. Me istume Kristjaniga kahekesi mu lapse- Ometi on vägivald olnud keskne element enamikus selle aja jooksul toimunud, ei mahu mulle vahel pähe, põlvekodu elutoas. See on väike kahetoaline korter, mängudes, mida me lapsest saadik sõpradega mängi- kuidas perioodil 1984–2018 on suudetud nii kaugele mille elutuba on ühtlasi vanaema ja vanaisa magamis- nud oleme. Kõige esimene „Grand Theft Auto” tuli jõuda ja nii lummavaid maailmu luua. tuba. Rasked karedad kardinad on akende ette tõm- välja aastal 1997, siis veel täiesti ruudulise ja ebarea- Ma mäletan, kuidas onu Oleg tuli kunagi 80ndate matud, et hommikuvalgus sisse ei paistaks. Me oleme listlikuna. Linna, kus peategelane autosid ärandas ja lõpus või 90ndate alguses külla lamedat kassettmak- mänginud Kristjaniga öö läbi „Resident Evil 2”, vana- inimesi tappis, nägi ainult pealtvaates n-ö linnulen- ki meenutava seadeldisega, mille sisse käis justnagu ema ja vanaisa magavad. Või magab ainult vanaisa, nult. Tankiga mööda kõnniteed vurades jalakäijaid harilik helikassett. Seadme teleriga ühendamise järel sest vanaema on juba polikliinikus tööl? Igatahes ole- alla ajada ja kriiskavate sireenide saatel kogunevaid ilmus ekraanile videomäng, kus väga ruudulised ratsa- me me Kristjaniga täiesti omas mullis, mu pea suriseb politseiautosid õhku lasta oli lihtsalt cool ja fun. See ja närvid on pingul. tekitas hasarti ja pakkus närvikõdi. See polnud päris. „Resident Evil 2” on, nagu nimigi üt- Uute „GTAde” puhul on palju raskem unustada, et leb, teine osa mängusarjast, mida võib ekraanil olevad tegelased on lihtsalt pikslikogumid. Mul on ikkagi vaja mingit narratiivset või graafilist nimetada praeguseks julgelt üheks sur- Mul on ikkagi vaja mingit narratiivset või graafilist kiiksu, filtrit, mis vabandaks tapmise välja ja teeks selle vival horror’i tähtteoseks. Tegevus toi- kiiksu, filtrit, mis vabandaks tapmise välja ja teeks sel- mub Raccoon City nimelises linnas, mis le jälle lõbusaks. jälle lõbusaks. kubiseb zombidest. Öine linn helendab tulekahjudest, tänavaid blokeerivad so- diks sõidetud autod. Mängija kehastab AGA KUI REAALSUS hobused kappasid üksteise võidu finiši poole. Võima- vaheldumisi tudengit Claire Redfieldi, kelle vend Chris ONGI MÄNG? lik, et Olegil oli ühe kasseti peal ka „Pong”, legendaar- on kaduma läinud, ja politseinikku Leon S. Kennedyt. ne tenniselaadne mäng, kus musta ekraani vasakus ja Claire ja Leon jõuavad politseijaoskonda, suurde mõi- Uus „Doom” on hea näide. Bethesda paremas servas oli valge kriips, mida kaks mängijat sasarnasesse majja, kus kõik on kas surnud või zombiks 2016. aastal välja antud first-person said üles-alla liigutada, et põrgatada teineteisele väikest muutunud, ning hakkavad uurima, mis võis katastroofi shooter’i tegevus toimub Marsil, kust ruudukujulist palli. „Pongi” minimalistlikule graafikale põhjustada ja kuidas bioterroristlike kavatsustega ravi- on leitud igavese energia allikas ar- mõeldes meenub sõna „ikooniline”. Olegile mõeldes mifirma Umbrella Corporation selle kõigega seotud gent energy. Õigemini asub puurkaev meenuvad ansambel Mahavok ja põletusarm mu vasa- on. Selle käigus satub Claire kokku Sherry Birkini, kii- küll Marsi pinnal, aga energiat ennast kul randmel. Aga sellest hiljem. relt halveneva tervisega noore tüdrukuga, keda on imetakse välja ühest teisest kohast, Seda lugu kirjutades istun kahe meetri kaugusel riiulist, kasutatud laborirotina viirusliku biorelva väljatööta- millel on Marsiga otseühendus, ehk kus puhkab mu Nintendo Switch, millesse on peidetud misel. Claire püüab tüdruku elu päästa. põrgust. Jep! Mis saaks minna vales- umbes pöidlajäljesuurune mikrokiip. Sellel mikrokiibil Ma mäletan, kuidas käisin vahepeal – päriselt, mit- ti, kui inimkonna energiavajadused on „The Legend of Zelda: Breath of the Wild”, 2017. te mängult – oma minipuudli Kärryga väljas Stroomi katab saatan ise? Ühesõnaga, kuigi ranna lähistel ümber kortermaja jalu- 2016. aasta „Doom” on graafiliselt tamas ning mõtlesin tõsiselt ja mureli- äärmiselt peen ja detailne, väljanäge- kult, kas suudan päriselt Sherry päästa. miselt väga kaugel sarja esimesest, Kadaka turul said kõik minusugused tatiste ninade Kas ma ikka saan vastumürgi laborist 1993. aastal välja tulnud osast, ei te- ja marraskil põlvedega paneelelamurajoonide poisid kätte, enne kui on hilja? Kas suudan kita sealne vägivald grammigi õõva, teda mööda põrandaid, seinu ja lagesid sest kõik on nii üle võlli, et ajab pi- taskukohase hinnaga oma laksu kätte. roomavate mutantide eest kaitsta? Ma gem naerma. Kurjast vaimust vaeva- olin väga pühendunud. tud põrgumutantide mootorsaega Mu sõber Kristjan oli mulle Elvast külla poolekssaagimine pole veel kunagi aasta märtsis välja tulnud avatud maailmaga seiklus- tulnud. Ta on ilmselt mu kõige kauaaegsem sõber, ma nii lõbus olnud. mäng, mida hakati üsna kiirelt nimetama üheks pari- pean teda oma vanemaks vennaks. Kristjani poeg on „Resident Evili” erinevates osades maks videomänguks läbi aegade – ja ma oleksin väga nüüd umbes sama vana, kui meie olime 90ndate lõpus toimuvate tapatalgutega on sarnane üllatunud, kui see tiitel ajas püsima ei jääks. „Breath Pelgurannas „Resident Evil 2” mängides, ehk teismeli- lugu. Sa ei jäta ju ometi zombit tap- of the Wildi” suurus, selle mägine maastik piirkonni- ne. Viimasel külaskäigul Elvasse seisin Kristjani poja toa mata? 2017. aastal välja tulnud „Resi- ti muutuva taimestiku ja loomadega, ööpäeva vältel uksel ja ootasin, et ta välja tuleks. Ta istus rätsepaistes dent Evil 7: Biohazard” viib kiiksuga vahelduva valguse ja ilmaga paneb Hyrule’i-nimelise oma voodil ning mängis oma uue valge Xbox One realistlikkuse täiesti uuele tasemele maailma elust kihama. Kõrges rohus ja puulatvades S-iga, mille ta oli ostnud kogutud raha eest, mängu nii kiiksu kui ka realistlikkuse poo- kahisev tuul peaaegu et kannab värske ja rammusa „GTA V”. lest, sest see on esimene kord mängusarja ajaloos, lõhna läbi ekraani otse mängija tuppa. Lumistel mäge- „Kohe,” ütles ta, „ma pean ühe asja ära tegema.” kui mängida saab VR-prillidega. Mul oli eelmisel suvel del sumpamist ja rohetavate väljade vahel sillerdavate Ta parkis varastatud tsikli ühe eramaja ette, jooksis võimalus mängida PlayStation 4 peal selle demot, mis veekogude kohal paraplaani meenutava paraglider’iga ukse ees väriseva naise juurde ja tulistas teda pump- kandis judinaidtekitavalt vähe- ja paljuütlevat pealkirja lendamist saadab enamjaolt napp ja õrn helikujundus, püssiga näkku. „Kitchen”. Mängija ärkab poollagunenud metsamaja mis rõhutab fantaasiamaailma karget ehedust, selle Sel hetkel sain jälle aru, et mulle ei meeldi üleliia rea- köögis tooli külge seotuna. Tooli kõrval maas lamab avarust ja võimalusterohkust. „Breath of the Wild” ei listlik vägivald üleliia realistlikes mängudes. Kunagi, pintsakus mees, kes paistab olevat teadvuseta. Aeg- ole ainult mäng – see on koht. võib-olla kümme aastat tagasi tõmbasin oma lapse- ajalt kostavad selja tagant kellegi sammud. Vaadates Jim Ashilevi on kirjanik, Videomängud ongi sageli justkui paigad, paralleel- põlvekodu arvutisse „GTA: San Andrease”, mis nägi pole seal muidugi kedagi, paistab ainult ukseava hä- näitleja ja Raadio 2 „Popkul- reaalsused. Mängude mängimine pakub seega kaht välja tunduvalt kandilisem kui „GTA V”, kuid mõjus marasse koridori. Pintsakus mees toibub, ajab end turistide” saatejuht. ruumikogemust korraga: üks neist tuleneb mängu- sellegipoolest minu jaoks liiga realistlikult. Ühel het- jalule ja tuleb mängija kokkuseotud käsi lahti lõikama. SUBKULTUUR NOVEMBER 2018 : 17

VIHM, MILLES VÕIKS SEISTA TUNDE Niilo Leppik

Vesi on elu eliksiir, igapäeva möödapääsmatu osa. Erinevate kallastega muutub ka vee värvus, vees ve- Vedelik, mis jahutab, soojendab ja on tüütu, kui seda delevad roikad, mitmesugused veelilled ja muu risu- sajab. Külmunud liustikuvesi, lombid, ookeanid, ojad, räsu, nii et kui tegelane selle sees seikleb, on helidi- jõed, järved ja nii edasi ja edasi. Kõik see päriselu vesi sain eriti lokkav ning tekib tunne, et oledki Niiluse on muidugi lummav, aga mind huvitab palju enam jões ringi solberdamas, võitlemas krokodillide ja jõe- videomängude veegraafika. Selle tõttu hajub ka piir hobudega. Kui rääkida vihmast, siis hea meelega ma selle käes ei liguneks, aga näiteks mängus „Batman: Arkham Knight” sajab konstantselt. Selles vihmas ma passiks tunde, kuna see on nii ilus. Suurepärane ja il- mekas atmosfääri loomise tööriist. Vihmapiisad lan- gevad Batmani tiibadele ning liuglevad seal mänglevalt ja realistlikult. Fantastiline vihmagraafika on ka ralli- mängus „Driveclub”. Igal piisal on auto esiklaasile lan- gedes oma liikumine ning külgedele sadav vihm säten- Järsku lööb mehe taha ilmunud sorakil juuste ja met- dab kaunilt nii päikese, välgulöögi kui ka mööduvate sistunud ilmega naine pussnoa läbi ta rindkere. Nad autode tulede valguses. Ma ei kujutaks neid mänge rüselevad ja väljuvad köögist. Pärast hetkelist vaikust ilma vihmata ette. Siia lõppu tahaksin rääkida veel visatakse ukseavast mängija jalge ette pintsakus mehe „Abzûst”, kus mängija on anonüümne snorgeldaja, pea. Mängija on ikka veel tooli küljes kinni, kuskile kes seikleb ookeani sügavustes, kihutades erinevate põgeneda ei saa. Koridorist kostavad jälle sammud. kalaparvedega, ühed värvilisemad kui teised, läbi kii- Pinge kasvab. Ja mõne hetke pärast hingabki seesama rete hoovuste. Haagid end mõne delfiini saba otsa naine mängijale kuklasse. Demo lõppeb noahoobiga ja naudid priisõitu. Ent ma ei saa jätta mainimata ka mängija näkku. lompisid! Jumal küll, lombid! Vahet pole, kas mängul Virtuaalreaalsustehnoloogia paigutab mängija tõe- „Assassin’s Creed Origins”. reaalsuste vahel. Mõnikord mõtlen jõe ääres istudes, on vapustav graafika või ulmeline narratiiv, kui ma kas poolest täielikult mängukeskkonda. See on seni kõige Kuvatõmmis YouTube’ist et päris kenasti voolab teine, aga näiteks arvutimän- või ühe korra lompi astun ja sellele audiovisuaalset lähedasem kogemus Wachowskite 1999. aasta filmis gus „Uncharted 4” on see kõik tunduvalt kaunim ja tagasisidet ei järgne, võib mängu täiesti maha kanda. „The Matrix” näidatule. Mängumaailma ja mängija lopsakam – tormine ookean, türkiissinine läbipaistev Kahjuks juhtub selliseid prohmakaid isegi nimetatud vahel justkui polekski enam eraldavat ekraani, vaid paradiisisaare vesi, kosed, lombid. Paljud mänguloo- meistriteostes. Parima lombi auhind läheb kindlasti mängija ongi virtuaalse keskkonna sees. „Kitchenis” jad on öelnud, et oleme jõudnud punkti, kus kõige olu- „F1” mängudele. Neis on lombid dünaamilised, kuiva- veedetud kümmekond minutit olid verdtarretavad, lisem polegi mängude realistlikkus, vaid pigem see, et vad realistlikult ja tekivad sama truult, ning see tunne, sest see kõik oli liiga ehe. Kuigi virtuaalreaalsus ei sti- mäng näeks välja ilusam kui päriselu. „Assassin’s Creed kui sa sõidad lombist läbi, on hingemattev. Ma astun muleeri veel kompamis- ja lõhnameelt, on juba ainu- Origins” on mainitu hea näide ja selle veegraafika on elus väga vähe lompidesse, aga videomängudes teen üksi visuaalne ja heliline külg selle tehnoloogia juures vast kõige mitmekülgsem ja detailsem seni nähtust. ma seda kogu aeg. nii veenev, et mina ei suuda ilmselt täit „Resident Evil 7” virtuaalreaalsuses kunagi läbi teha. Mul on vaja kaits- vat ekraani. Ma ei julge seal köögis „päriselt” olla. Las tegelane olla seal, mitte mina.

Jim hoiab käes oma elu esimest kollast kassetti. Pildil paremal on näha „Street Fighter III”, Fotole on jäänud selle artikli peategelased: autori süles on puudel Kärry, taamal paistab kineskoopteler koos mäng, mille omamise nimel poisid tänavatel päriselt kaklesid. Foto: Jim Ashilevi mängukonsooli ja kollaste kassettidega. Ajastuvaimu annavad edasi ka noorteajakirjad Meie Meel ning Xpress. Foto: erakogu

Virtuaalreaalsuse tulevikule mõeldes meenub lõik KOLLASTE KASSETTIDE LÕHN vita, lähevad silmad hetkeks äratundmisrõõmust põ- Yuval Noah Harari raamatust „Homo Deus: A Brief lema, kui mainida „kollaseid kassette”. Hoolimata History of Tomorrow”, kus ta tõstatab mõnele juba Aga paikadest veel. sellest, et need kassetid olid vahel hoopis oranžid, ammu tuttava filosoofilise küsimuse: kui kõige, mida 90ndate teine pool. Kristjani tuba Elvas. Olen vara- sinised või mustad, on just kollane värv jäänud nen- inimene kogeb, määravad aju elektrisignaalid, siis kui- teismeline. Väikses toas, mille seinale on teibitud de peamiseks tähistajaks. Kollastel kassettidel olid das me teame, et me ei ela juba praegu virtuaalreaal- Dolph Lundgreni, Sylvester Stallone’i ja Jean-Claude Nintendolt varastatud mängud, mille originaalidele suses, kus me mängime läbi 21. sajandi esimese poole Van Damme’i action-filmide plakatid, on kineskoop- puudus suuremal osal eestlastest rahalistel või geo- elu? „Kuna ainult üks maailm on tõeline ning samas teler ning selle külge on ühendatud vuhvelkonsool, graafilistel põhjustel ligipääs. Kollaseid kassette sai on võimalike virtuaalmaailmade arv lõpmatu, siis tõe- Dendy või Zhiliton või mis iganes selle illegaalse ma- igalt poolt, poodidest ja putkadest, aga nende ja ar- näosus, et sina juhtud elama just selles ühes ja ainsas sina nimi tookord oli. Kollaste kassettidega konsool – vutimängude CD-ROMide suurim valik oli muidugi pärismaailmas, on nullilähedane.” isegi põlvkonnakaaslastel, keda videomängud ei hu- Kadaka turul. Kui ema käekõrval Tallinna kaubamajas

jätkub > 18 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG SUBKULTUUR

< eelneb

jalutades oli mul võimalik kõrgel riiulil ilutsevast futu- tegi sama. Siis oli 100% selge, et midagi on valesti. Kui näiteks üks tema ja ema vaheline hommikune padja- ristlikust Super Nintendost ainult unistada, siis Kadaka jõudsin lõpuks oma peatuseni, järgnes ta mulle garaažide sõda. Oleg oli vist esimene inimene, kes mulle video- turul said kõik minusugused tatiste ninade ja mar- vahele, mis eraldasid kaht paneelmajaplokki, hüppas selga mänge näitas. Kuidagimoodi omas ta juba 80ndate raskil põlvedega paneelelamurajoonide poisid tasku- ja hakkas kägistama, püüdes samal ajal mu käest kilekotti lõpus või 90ndate alguses erinevaid konsoole ja kor- kohase hinnaga oma laksu kätte. Ja oi, kuidas me ära kiskuda. Rüselesime kruusa sees, kuni sain kuidagi ta raldas Nõmme kultuurimajas isegi videomängude mängisime. Me mängisime oma võlts-Nintendode haardest vabaks ja jooksin veriste küünarnukkidega koju, päeva, kuhu linnarahvas sai tulla, et uudistada viimast pultide nupud katki ja käisime regulaarselt turult uusi näppude vahel väljaveninud kilekott „Street Fighter III-ga”. sõna virtuaalses meelelahutuses. ostmas. Naabripoistega päev läbi „Contrat” laksides Kollaste kassettide lõhn ajas meid hulluks nagu sõrmus Üksvahe elas Oleg meist vaid paari maja kaugusel. pandi konsool ainult siis korraks kinni, kui mustast Gollumit. Ema jättis mu ühel õhtul Olegi hoida. Me mängisime plastist vooluadapter ülekuumenemisest sulama hak- loomulikult arvutimänge. Olegi kodus oli külm ja mil- kas, täites toa kibeda lõhnaga. legipärast oli ta lahendanud olukorra nõnda, et küt- Kollastel kassettidel oli ka oma lõhn. Aadressil Endla PÕLETUSARM MÄNGUARMASTUSELE tis oma kodu elektripliidiga. Ilma naljata, arvutilaua 8 oli kunagi telekamängupood, kuhu me klassivenda- kõrval seina ääres maas oli kahe pliidirauaga elektri- dega oma Tõnismäel asunud koolimajast mõnikord Ma mäletan seda kurbust, kui kaheksabitine Robocop pliit, mis andis arvuti taga istujale sooja. Kui ema mulle vahetundidel jooksime. Terve pood oli kollaste kas- Elvas Nooruse tänaval iniseva teleri kumera klaasi taga järele tuli, tahtsin kangesti, et ta prooviks ühte mängu. settide lõhna täis. Ükskord ostsin sealt musta värvi happesse kukkus ja seal tasapisi murenes. Mäletan, kuidas Mõte sellest ajas mind nii elevile, et hakkasin koha- kollase kasseti „Street Fighter III”. Olin võib-olla 11. me püüdsime Kristjaniga antropomorfsete konnadena peal hüppama, kui ta arvuti taha istus. Kaotasin tasa- „Battletoadsis” hõljuvate skuutrite sel- kaalu ja kukkusin põrandale. Mu ranne maandus maas jas kimades väga keerulist takistusrada hõõguvale elektripliidile. Kollaste kassettide lõhn ajas meid hulluks nagu läbida, sõites ikka ja jälle vastu kivirah- Üürgasin koduteel niimoodi nutta, et paneelmajade- nusid. Mäletan, kuidas teel Kristjani õe vaheline pime õu kaikus. Vanaema pihustas kahjusta- sõrmus Gollumit. juurde jalutasin üksi läbi (päris) metsa, da saanud nahale mingit kohevat ja imelikult meeldiva kujutades ette, et Terminaatori metal- lõhnaga vahtu ning mähkis randme sidemesse. Mul list skelett ajab mind taga, nagu ta oli on siiani sellest arm, piklik küüneviilikujuline jutt, mis Üks minuvanune kutt jälitas mind bussipeatusesse seda juba päevi mängus „Terminator 2: Judgment Day” tei- jookseb diagonaalis üle veenide. Mulle meeldib see Kaarli hambapolikliiniku ees. Ta piidles mind imeli- nud. Mu reaalsus on olnud osaliselt virtuaalne onu Olegiga arm, sest see on mul tätoveeringu asemel, tähistades kult. Kui buss saabus, sisenes ta küll teisest uksest, tutvumisest saati. mu mänguarmastust. kuid jälgis mind edasi. See ajas mind nii ärevile, et Aga just temast ma pidingi ju veel rääkima. Ja põletusar- Onu Oleg läks pärast Erfiat trummariks Mahavoki. otsustasin teha pettemanöövri, väljudes bussist enne mist. Ja Mahavokist. Niisiis, kui ma olin laps, oli Oleg mu Nüüd elab ta ema sõnul juba pikemat aega Ugandas. oma päris peatust. Tüüp väljus samuti. Hüppasin vii- ema hea sõber ja kolleeg. Nad kohtusid Vello Orumetsa Seda, kas ta ugandalastele videomänguõhtuid korral- masel hetkel enne uste sulgumist peale tagasi, tüüp ansamblis Erfia. Nad olid koos väga vahvad, mulle meenub dab, ma ei tea.

NOSTALGILINE MÕRVAMÜSTEERIUM Evelin Orgmets

Mõned aastad tagasi tekitas gamer’ite seas elevust, et „Monkey Islandi” seiklusmängude saaga autor Ron Gilbert tegeleb järjekordse point & click mängu välja- töötamisega. Tema produtseeritud „Thimbleweed Parkile” korraldati ühisrahastuskampaania. Kuna nos- talgiliste vanade arvutimängude austajatest puudu ei tule, ilmuski mäng 2017. aastal. Ehkki point & click mängude maailma sattusin um- bes 15 aastat tagasi, suutis „Thimbleweed Park” mus samamoodi elevust tekitada ja mäng sai kahe päeva- ga läbi tehtud. Nagu ikka, kui hea mäng sind endasse imeb, ei ole võimalik enne lõpetada, kui kõik mõista- tused on lahendatud. Eelkõige seovad „Thimbleweedi” vanade mängude- ga selle suurte pikslitega graafika ja ülesehitus, mis on tuttav nii „Maniac Mansionist” kui ka „Monkey Islan- dist”. Kasutajal on vabadus teha, mida ta ise tahab – gid on naljakad, kuid mitte liiga pikad. Välja kooruvad „Thimbleweed Park”. Kuvatõmmis objekte lükata, tõmmata, kasutada, isikutega rääkida erinevad liinid, päris kindlalt ei ole mängu lõpuni sel- YouTube’ist jne. „Thimbleweedile” annab palju juurde selle mitme- ge, mis seal tegelikult toimub, ja see tekitab mängu dimensioonilisus, mis võimaldab kehastuda viieks ka- kohta erinevaid teooriaid. Kõigile vanade mängude rakteriks, kellest igaühel on loos erinev roll. Dialoo- austajatele rangelt kohustuslik! IGAPÄEVANE AJARÖÖVEL Evert Palmets

1990ndate lõpupoole jõudsid arvutimängud kiiresti oli põhikoolis käies üks säärane koht kodu välisuk- Minu lemmiktegevus oli vedrukeste tulistamine, mil- kooli arvutiklassi ja seda loomulikult tänu piraatlusele. sest otse minnes 40 meetri kaugusel Laine toidupoe lega sai ka mängumaastikul ringipatseerivaid inimesi Aeg-ajalt tehti küll kooli arvutid mängudest puhtaks, küljel endise taarapunkti ruumides. Kogunesime kut- või lehmi(!!!) hävitada, nii et need veritsedes eriti suu- „Carmageddon”. Kuvatõmmis aga see polnud meie jaoks mingi probleem. Kellelgi tidega kõigepealt minu juurde, skannisime hoolikalt re kaarega kaugusesse lendasid. YouTube’ist oli kusagil kirjutamisvõimega CD-ROM ja see muud- koridori aknast ümbrust ja kui olime veendunud, kui jahvatas Kadaka turult saadud koopiast omakor- et õhk on puhas, sadasime peale. Meie emad käisid da koopiaid. Täielik hitt oli 1997. aastal ilmavalgust meid sealt otsimas, kui oli kahtlus, et teeme koolist näinud „Carmageddon” ja 1998. aastal ilmunud juba poppi, või kui kätte oli jõudnud õhtune sunniviisiline tunduvamalt ilusama graafikaga „Carmageddon II”, toitumishetk. Ka seal mängisime „Carmageddonit”, mida omavahel võrgus mängisime. Need olid ühed mis oli suurepärane ajaviide igal päeval, ükskõik milli- esimesed lemmikarvutimängud, mille mängimiseks oli se ilmaga. See oli parim hüppelaud kõikide järgmiste vaja nii klaviatuuri kui ka hiirt. Kõigil polnud siis veel uue kooli mängude juurde, nagu „Grand Theft Auto”. kodus arvutit ja kohtumispaigaks oli kooli arvutiklass „Carmageddoni” mõte on röövida su elust väga-väga nii arvutitunni ajal kui ka mingite müstiliste diilidega palju tunde, nagu neid poleks olnudki. Mäng algas sõi- isegi pärast tunde. Kellelgi polnud eriti palju raha, et duvahendi valikuga, millega ilma eriliste piiranguteta mängupõrgutes arvutimänge mängida, ja Pelgulin- ringrajal sõitu alustada, eesmärgiks kas vahepunktid nas elades sa tavaliselt oma taskurahaga nendeni ei esimesena läbida või vastased sõidukõlbmatuks pu- jõudnudki – suuremad vene kutid olid mängutubade rustada! Kõik teised on muidugi sinu vastu ja proovi- ümber alatasa valves ja meid rööviti sõna otseses vad sind igal võimalusel peatada. Vürtsi lisas ka müs- mõttes päise päeva ajal, see oli niivõrd tavaline. Mul tiliste kastikeste kogumine teeäärsetest peidikutest.

20 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG ARVAMUS MÄNGIDES TARGAKS, RIKKAKS JA VORMI!

Mängustamine (gamification) ehk mänguelementide rakendamine mittemängulises keskkonnas ees- märgiga tõsta osalejate aktiivsust ja motivatsiooni, mõjutada käitumist või leida lahendusi probleemidele, on suhteliselt uus mõiste, mille rakenduspotentsiaal on lõputu.

Martin Sillaots Kuigi esmakordselt kasutas mängustamise mõistet või taastusraviharjutuste sooritamiseks. Tegelikult ei vahetada jne. Keeruline on aga kontrollida, kas ja mil Nick Pelling aastal 2002, on termini sisu vana – eba- pea mängustamine olema seotud tingimata mõne teh- määral pakutud lahendus tõesti ka sisemist motivat- mugavaid ja igavaid olukordi on mängulise tegevuse noloogilise rakendusega. Põhilised mehhanismid on siooni tekitas. Ainus võimalus selleks on perioodiliselt kaudu meeldivamaks muudetud kogu inimkonna ajaloo laenatud psühholoogiast: kuidas tekitada kasutajates oma ideid ja rakendusi lõppkasutaja peal testida ehk vältel. Aeg-ajalt on üritatud mängustada ka kogu riigi sügav kaasahaaratuse/kulgemise tunne? Näiteks hari- kasutada osalusdisaini. ülesehitust, nagu Nõukogude Liidule tüüpiline välja- dustegevuse mängustamine toimub põhiliselt füüsili- Kõige olulisemad elemendid, milleta on raske män- mõeldud maailm oma viisaastakuplaanide, eesrindli- ses klassiruumis, kuid on loodud ka tehnilisi lahen- ge ette kujutada, on väljakutsed ja interaktiivsed te- ke töötajate autahvlite ning reaalsust ignoreeriva ühis- dusi mänguliste ülesannete sooritamiseks (nt Flippity gevused, mida tuleb sooritada nende ületamiseks. See- konnakorraldusega. Need kõik on mängudele oma- kataloogikaardid). tõttu võiks mängustatud toode, teenus või õpiprot- sed tunnused. Mängustamisel kasutatavatest mängu- Kulgemine on positiivne meeleseisund, kus osaleja sess sisaldada mängulaadseid jõukatsumusi. Kõige liht- elementidest mõned on konkreetsed mängudisaini tunneb, et ta on justkui samastunud poolelioleva te- sam õppetegevuse mängustamise näide on testi ase- osad, nagu väljakutsed, reeglid, tagasiside, mängu- gevusega. Ta on nii keskendunud, et kaotab ajataju mel viktoriini kasutamine. Teisalt suudab sedalaadi laadne graafika jne, teised aga abstraktsemad, nagu ja lõpetab muretsemise muude asjade pärast. Sellist tegevus katta vaid väga väikest osa õpieesmärkidest – mängudele omased emotsioonid, sh uudishimu, kaasa- positiivset seisundit kogevad näiteks sportlased pika faktide meeldejätmist. Kõrgema taseme eesmärki- haaravus, võiduiha jne. treeningu jooksul, kunstnikud loometuhinas ja ka de saavutamiseks on vaja rakendada keerulisemaid Enim on mängustamine levinud ärimaailmas, enne- mängurid arvutimänge mängides. Loomulikult võib meetodeid. kõike turunduses ja juhtimises. Sellega üritatakse ini- pika kulgemise järel tekkida sõltuvus ja see on juba mesi usinamalt tööle motiveerida ning üha enam too- negatiivne nähtus, kuigi oleks ju tore, kui me õppimi- MÄNGUSTAMISE VABATAHTLIKKUS teid ja teenuseid tarbima suunata. Mängustamine on sest sõltuvusse jääksime. Põhimõtteliselt on võimalik kõiki tooteid ja teenuseid näiteks supermarketist ostude eest kleepsude kogu- Mängustamist aetakse tihti segi tõsimängude (serious mängustada. Kas me peaks seda tegema? Kindlasti mine ja hiljem nende vahetamine konkreetse toote games) mõistega. Eesmärgid on küll sarnased – raken- mitte, sest väga tähtsad mänguelemendid on valiku- vastu. Samamoodi on mängustamine müügijuhtide dada meelelahutust tõsise ülesande nimel –, kuid sisult vabadus ja vabatahtlikkus. Kui klient, töötaja või õpi- edetabeli koostamine. Seetõttu peavad paljud män- on need erinevad. Kui tõsimäng on terviklik mäng, siis lane ei taha mängida, siis tal peab olema võimalik gustamist negatiivseks nähtuseks – see on vahend, mängustamise puhul piisab vaid ühe või üksikute mängu- valida alternatiivide vahel. Osalejate motivatsiooni ja millega tarbijatel ja töötajatel viimnegi nahk üle kõr- elementide rakendamisest. aktiivsust võiks tõsta toote või teenuse sisu toetava vade tõmmatakse. tegevusega. Näiteks huvi uurimismeetodite õppimi- Laiemalt vaadatuna on mängustamise eesmärk siiski RÕHK VÄLISEL MOTIVATSIOONIL se vastu saab küll mängustamisega tõsta, kuid veelgi tarbijate rahulolu suurendamine. Oluline pole tingi- Enim rakendatud mänguelemendid on punktid, mär- parema tulemuse annab projektipõhine õpe ehk an- mata sellise kliendi leidmine, kes kõige enam tarbib. gid (badges) ja edetabelid ning nende kaudu tekitatud tud näite puhul uuringu korraldamine. Seetõttu sobib Võib ka töötada välja lahendusi kõige säästlikuma võistlusmoment. Positiivne on see, et neid elemente mängustamine kõige paremini mängude arendamise on kerge juurutada. See on ka peamine õpetamiseks, mille puhul õppe formaat aitab mõista põhjus, miks punktid-märgid-edetabelid selle sisu. Teisalt on mängude loomine juba iseene- on mängustamises nii laialt levinud. Ne- sest loominguline ja kaasahaarav tegevus. Ebamugavaid ja igavaid olukordi on mängulise gatiivsena võib mainida asjaolu, et need Mängustamine on hea vahend müügijuhile või õpe- tegevuse kaudu meeldivamaks muudetud kogu inim- soosivad vaid välist motivatsiooni, mille tajale masside manipuleerimiseks. Kui keegi soovib, et hääbudes kaob ka inimese soov osale- ta ei oleks manipuleeritav, siis ei tohi jääda ootama, et konna ajaloo vältel. da. Seetõttu tuleks mängustamisel pöö- teised kulgemistunde tekitaksid, vaid see on vaja ise rata tähelepanu sisemise motivatsiooni luua. Selleks tuleb armastada väljakutseid ning väljakut- toetamisele, mis on paraku keeruline, sete raskusastet pidevalt tõsta, sest inimese oskused tarbija esiletõstmiseks, et toode ja sellest tulenev sest nii inimesed kui ka motivaatorid on erinevad. arenevad ülesannete sooritamise käigus ja varem huvi rahulolu võimalikult kaua kestaksid. Hea näide on siin Vahel ei tea inimesed isegi, mis neis põlemist teki- pakkunud tegevused muutuvad igavaks. Väljakutsed rakendus NissanConnect, mis ühelt poolt võimaldab tab. Sisemiselt motiveerivad näiteks võimalus ennast võiksid ületada pisut meie oskuste taset, et need sun- elektriauto Nissan LEAF teatud funktsioone juhtida, teostada, end kompetentsena tunda, meelt lahutada, niksid meid pingutama, kuid oleksid siiski ületatavad. aga teisalt sisaldab ka mängustatud keskkonda, mis uudishimu rahuldada, emotsioone tunda, iseseisev Lisaks tuleb õppida keskendumist ühele asjale korraga. soodustab ökonoomset sõidustiili. olla, võimu omada, end määratleda, loominguline Ilma kontsentreerumisvõimeta ei ole arenemist eel- olla, mõnda gruppi kuuluda, suhelda, informatsiooni davate eesmärkide saavutamine võimalik. KULGEMISTUNDE TEKITAMINE Mängustamist rakendatakse ka klientide kaasamisel uue toote või teenuse arendamisse. Kaasava jagamis- majanduse ärimudelid sisaldavad tihti mängulaadseid elemente. Mis saaks meil olla selle vastu, kui rutiin- seid tööülesandeid muudetakse atraktiivsemaks, ka- sutades näiteks mängustatud e-kirjade (email game) keskkonda, mis motiveerib kohe kirjadele vastama, või mängustatud projektihaldustarkvara, mis utsitab üles- andeid õigel ajal lõpetama ja sellest ka raporteerima. Samu mehhanisme saab rakendada ka muudes vald- kondades, näiteks selleks et õppimist huvitavamaks muuta, inimesi liikuma innustada või raviplaanist kinni Martin Sillaots on Tallinna pidada aidata. Kõige tuntum mängustatud rakendus Ülikooli digitaalsete õpi- on ilmselt Endomondo, mis võimaldab sõpradele väl- mängude õppekava juht ja jakutseid esitada ning nendega sportlikes saavutustes tõsimängude dotsent. Lisaks võistelda. Kraadi võrra mängulisem on rakendus ni- õppetööle on ta seotud mega Zombies, Run!, mille eesmärk on sama ehk ini- digitaalsete õpimängude mesi jooksma motiveerida, kuid sellele aitavad kaasa arendamisega erinevate illustreerivad audiolood erinevate missioonidega. Euroopa Liidu ja tudengipro- Mitmed organisatsioonid pakuvad rakendusi ravimite jektide kaudu. võtmise meeldetuletamiseks (näiteks Mango Health) SUBKULTUUR NOVEMBER 2018 : 21 MÄNGIDES TARGAKS, RIKKAKS ARHAILISED MÄNGUD JA VORMI! TEKLI JA RAPIIRIGA

Tekkel peas ja trikoloorilint üle rinna, astub üle raekoja platsi korporant. Või õigupoolest, Sakala liikmed erinevate relvadega millal te viimati väljaspool volbripidustusi eraldumismärkidega korporanti nägite? 1932. aastal. Foto: korp! Sakala arhiiv Kas see ohtralt mütologiseeritud nähtus on kaotanud oma aktuaalsuse?

Maia Tammjärv Üheksakümnendatel lahvatas me meedias mõneks üliõpilaskorporatsioon”, sest „on mustvalgel kirjas, et KAS OLED POOLT VÕI VASTU? kuuks korporatsiooniskandaalike, mis tundub täna- mingi üliõpilasorganisatsiooni reeglid osutuvad väide- päeval isegi korporantidele täiesti veider ja mida õigu- tavalt ülimuslikuks riiklike ja seaduslike protseduuride Vaevalt et keegi tänapäeval iseäranis just 90ndaid või poolest enam hästi ei mäletatagi. Ütlen kohe ära, suhtes”3. Samas artiklis küsitakse retooriliselt, kas kor- 00ndaid taga igatseb, liiati pärineb üliõpilaskorporat- et korporatsioonidega ühte patta on siin pandud ka poratsiooni luba peaks taotlema ka juhul, kui kedagi sioonide põhivara hoopis varasemast, mängitakse ju Eesti Üliõpilaste Selts, mille üle võib küll vaielda – ja on tarvis arreteerida. peaasjalikult 20. sajandi alguse mänge. Endiselt, vähe- on juba omajagu ka vaieldud –, aga vaevalt saab kel- Segased üheksakümnendad oleme ammu seljataha masti paberil, kehtivad asutamisaegadel kirja pandud lelgi olla suuri vastuargumente EÜSi määratlemise- jätnud, riigiaparaati on selle aja jooksul mitu korda kodukorrad ja põhiväärtused, loosungid ja värvid. Nii le (ainsa) korporantliku seltsina – mingis mõttes on kokku pandud ja lahti ühendatud, uuesti ja teisiti kok- kordub kodulehelt kodulehele eestluse säilitamise ja tegemist arhetüüpse Eesti üliõpilaskorporatsiooniga ku pandud jne. Säärast süsteemset korporatiivset edendamise ning – võib-olla üllatuslikult, arvestades ning sääraseid olemuslikke seoseid ei eita ka praegu- onupojapoliitikat ei ole ilmselt enam kuigivõrd mõtet vähemasti meeskorporatsioonide kuvandit läbi ae- sed EÜSlased. kahtlustada, ehkki veel 2008. aastal kirjutas Aarne gade – karskuse ja kasinuse nõue. Asutamisaegsete Aga tagasi skandaali juurde. EÜSi aukohtuni ja Posti- Ruben: „Meie ühiskonda valitseb liiga palju värvi- põhimõtete järgi elatakse konventides aga siiani – ja mehe veergudelegi jõudnud vilistlaste arveteklaarimise kandjaid. See on sama kindel kui vene ruleti mängimi- tõepoolest, kes saaks öelda, et rahva tervis ja isamaa tuum seisis „ühe versiooni kohaselt” selles, et seltsi ne „seitse ühele”: kui ministeeriumi osakonnajuhataja ei ole 21. sajandil enam tähtsad. liige Riivo Sinijärv, kes täitis tol ajal välisministri kohuse- on „õigest” parteist ja kui ta on veel humanitaarhari- Viimaste aastate ajakirjanduses ei ole korporatsioo- täitja ülesandeid, sai peaminister Tiit Vähilt käsu „va- dusega, siis võib kindel olla, et ta on kas EÜS-ist või nidele enam ülemäära palju ruumi jäetud, aga samas baneda välisministeeriumi tülikast kantslerist Indrek korporant. […] Siin võib võrdluseks tuua mitmeid näiteks see, kui palju vastukaja sai Joosep Tiksi arva- Tarandist”1, mida Sinijärv kuuldavasti ka tegi. Ootama- süsteeme: Jeltsini „perekonna”, ristiisade süsteemi muslugu (imeliselt lihtsakoeliselt provokatiivse peal- Sitsiilia linnades.”4 Kõrvu- kirjaga „Üliõpilaskorporatsioonid on tobedad”6), tused on igal juhul värvi- näitab selgesti, et mingil arusaamatul põhjusel on en- kad! Kummalisel moel tun- diselt tegemist nähtusega, mille suhtes leigeid reakt- Mingil põhjusel on korporatsioonid endiselt nähtus, mille suhtes dub aga, et just niisugused sioone põhimõtteliselt ei olegi. Ollakse kas poolt või leigeid reaktsioone põhimõtteliselt ei olegi – ollakse kas vastased andsid veel kuni vastu. nullindate lõpunigi korpo- Näiteks feministlikus Facebooki grupis „Virginia Woolf poolt või vastu. ratsioonidele selle müstilise sind ei karda!” vaieldi selle artikli ja sealt edasi kor- salaklubi oreooli, mis pais- poratsioonide teemal üldiselt vägagi tuliselt. Veendu- tab nüüdseks küll lõpuks nud vastased heitsid oma argumentatsioonis mees- tult selgus seejärel, et Sinijärv on eksinud nõnda EÜSi kadunud olevat. Usutavasti on omajagu korporante, korporatsioonidele ette sisuliselt homosotsiaalse sisekorra vastu, mille järgi tuleb kaasvilistlast oma ka- kes sellest puudustki tunnevad. Kui Filiae Patriae vi- kapitali ebaõiglast rakendamist ja sealt edasi lausa vatsustest teavitada, enne kui neid asutakse ellu viima. listlane Kersti Kaljulaid sai presidendiks, ei lahatud segregatsiooni (sest naistel ei ole võimalust osaleda Klaarimist oli meedias seejärel omajagu, keegi nõudis me meedias enam korporatsioonidega seotud vande- n-ö poisteklubi mängudes ja paljusid asju otsustata- kelleltki EÜSi salajast liikmete nimekirja, keegi solvus, nõusid nagu veel EÜSlasest Toomas Hendrik Ilvese vat just õllelaudades), naisorganisatsioonide vastu sai keegi selgitas jne.2 Toomas Alatalu (muidugi ootuspä- aegu5, aga selle asjaolu põhjused võivad peituda mui- aga kuulda näiteks seisukohta, mille väitel on naiskor- raselt ja mitte ainsana) küsis, kas „Eesti Vabariiki juhib dugi hoopis mujal. porant põhimõtteliselt antifeministlik nähtus. Debati

jätkub > 22 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG SUBKULTUUR

< eelneb

teise poole moodustasid valdavalt nii nais- kui ka nimetatakse ka (pean siiski ütlema, et eriti teevad vanem Triin Sellis vestluse ajaks lauale ohtralt küp- meeskorporandid, kelle korduvateks argumentideks seda daamid) mingit äratundmist või „õiget tunnet”, setisi, mis jäid alles eelmisest õhtust, mil vastu võeti olid näiteks feminismi ja vabaduse seos ning üleüldine et just see organisatsioon on õige koht. tervelt viis uut rebast. EÜSi esindaja Steniga kohtun valikuvabaduse printsiip à la „meil on olemas ka sega- Toomemäel, kus ta mulle lahkelt seltsi tiheda nädala- organisatsioonid, kes tahab, kuulub sinna”, mis ongi kava ette vuristab, ainult Ugalasse satun nii varasel kella- kahtlemata tõsi (ja et kõik oleks ausalt ära räägitud, AKADEEMILISE MAAILMA SÜGIS ajal, et oleme kirjatoimetaja Andres-Kristjan Kuuraga kuulub ühte Eesti kahest segaseltsist ka selle artikli parasjagu vist konvendis ainsad. autor). Kirjeldatud lõim ei ole ainus samalaadne Kui mina 2005. aastal Tartus bakasse astusin, olid Liikmete arvu tuvastada on üllatavalt keeruline ja õi- „Virginia Woolfi” grupi ajaloos, nagu ei ole nimeta- korp!!11 ja korporandid veel aktuaalsed. Neid kohtas gupoolest oskab selle mulle täpselt ja peast öelda ai- tud grupp kaugeltki ainus koht, kus sääraseid debat- näiteks Zavoodis, aga tänapäeval Zavoodis ju keegi nult Fraternitas Estica esimees Karl Jõgi – see number te peetakse. Nagu öeldud, kõnetab teema – ehkki kuigivõrd ei käi. Neid nägi ka linnapildis, harvad ei ol- on „üle maailma” 467. Liikmesus on traditsiooniliselt korporatsioonid ise paistavad olevat suurema mõju nud juhud, kui ühte või teise konventi satuti pärast eluaegne, märksõna „üle maailma” hõlmab ka välis- ühiskonnas kaotanud – millegipärast endiselt paljusid. mõnd pidu äftekale. Millegipärast see enam nii ei ole. eestlasi, kes on alates 1940ndate paguluslainest väl- Seda tõhusat „poolt-vastu” printsiipi rakendas Metsa- Tõele ei paista vastavat ka minu algne spekulatsioon, jaspool Eestit Rootsist Kanadani oma vastava organ- ülikool debatis „Korp – pro või contra?”, kus – mõle- et siin mängib rolli peamiselt mu enda soliidne vanus. isatsiooni „koondustesse” koondunud. Sakala hindab mal juhul küll leebelt, aga siiski – contra-poolt esinda- EÜSi abiesimees Sten Torpan nõustub minuga kohe, oma liikmeskonna suuruseks hinnanguliselt 500, EÜS sid Janar Ala (märksõnadeks muu hulgas „alandusel öeldes, et 2005. aasta paiku oli pilt tõepoolest teine: lausa 900 ning Filiae Patriae, mis väidetavalt ongi Eesti põhinev hierarhiline süsteem”, „anakronism”, „arhai- „See oli akadeemilise maailma juunikuu! Kõik õitses. kõige suurem akadeemiline organisatsioon, seob tuhat- line veidrus” jne7) ning Eveliis Padar (peamiseks ette- Nüüd me oleme kuskil akadeemilise maailma sügises konda liiget. Indla ja Ugala on väiksemad, mõlemal on ja varsti tuleb talv.” Ta lisab, liikmeid umbes 300 ringis. et nagu muu siin elus, käib Siin paistab olevat peaaegu religioosne aspekt, kus aga ilmselt seegi sinusoidina ning küllap naaseb varsti ka KORPORATSIOONIMAAILM VS. n-ö asjassepühendatud usuvad ja kuuletuvad, samas kui õitseng. Ja ka nüüdsed ame- PÄRISMAAILM timehed ja -naised on liitu- uskmatud on skeptilised. nud kõik korporatsioonide- Oma artiklis „Tont nimega korp!” on Anna Teele Orav ga just sellel akadeemilise nimetanud korporatsioonide retseptsiooni osana maailma sügise kümnendil. uskumise aspekti: „Korporatsioon on nagu kummi- heiteks soostereotüüpide taastootmine näiteks prog- Ka „minu ajal” liigelnud korporantide kuvandid ja tus – mõned usuvad neid, mõned mitte. […] Korpo- rammilistes kõnedes härradele ja daamidele8). Samas müüdid ei ole korporatsioonide praegustele peaasja- randid veedavad aega vanades, ajaloolise väärtusega võtsid pro-seisukoha Uku Tomikas, kes kõneles ven- likult vaid veidi üle 20-aastastele funktsionääridele üle- majades, kus ilmselt kummitab neile, kes kummitusi nas(kogu)konna vajalikkusest just praeguses maail- määra tuttavad, näiteks ei olda kursis samavõrd legen- usuvad.”14 Samas artiklis võrdles ta akadeemiliselt mas9, ning Valle-Sten Maiste, kes sedastas: „Täna- daarse ja tõestisündinud looga 2002. aastast, mil rukiti organiseerunuid ka planetaarse süsteemiga, kus päeval peab kõigel olema mõte. Miks sa seda teed? („rukkimine” tähendab päriskeeles organisatsioonist Sakala on Jupiter ning korporatsioonimaailma pesa- Sest sa tahad ühiskonda paremaks muuta, et pere eemaldamist lühemaks või pikemaks ajaks, mille vältel muna, 2011. aastal loodud naiskorp! Sororitas Esto- oleks jõukam või veel mõni kolmas mõte. Aga kor- ei või ka teised organisatsiooni liikmed rukitud isikuga niae on Veenus… Planeedid planeetideks, aga mingisu- poratsioonil ei ole ühtegi konkreetset mõtet. Lihtsalt lävida, kui selleks ei kohusta neid just töö- või isiklik gune peaaegu religioosne aspekt paistab siin tõepoo- lõõgastud vaimselt koos meestega, kellega oled aasta- elu) 99 aastaks meeskorp! Vironia liige „pärast seda, lest olevat, ehkki mitte mõnes müstilises mõttes, vaid te jooksul kokku kasvanud.”10 Siit ilmneb minu mee- kui ta oli naisteriietes ja ilma saatjata läinud korp! Indla selles, et n-ö asjassepühendatud usuvad ja kuuletu-

Indla liikmed kuus aastat pärast kor- poratsiooni asutamist ehk 1930. aasta 12 kevadel. Foto: korp! Indla arhiiv lest üks põhiline probleem, mis säärasele fenomeni- külalisõhtule” . Asjaolu, et kõnealune üksikjuhtum ei vad (kuigi väidetavalt mitte pimesi, nagu sedastab näi- le lähenedes tekib. Kui ajakirjanik küsib, miks sa siin löönud toona nõnda palju laineid ainult korporatsiooni- teks Postimehe sisuturundusrubriigis korp! Sakala15) oled, mis selle kõige mõte on, siis sa tunnedki ilmselt skeenes, vaid ka peavoolumeedias13, näitab ilmselt ning ratsionaliseerivad enda jaoks väga tõhusalt ka vajadust seda kuidagi mõistuspäraselt ja loogiliselt samuti seda, et korporatsioonitemaatika huvitas ini- pealtnäha üsna aegunud reegleid, samas kui uskma- selgitada. Ühele poolele implitsiitselt pandud kohus- mesi mingil põhjusel väga, aga nüüd juba mingisuguse tud on skeptilised, omistades aktiivse vastasseisuga tus teeb sellest aga juba eos mingil moel ebavõrdse veidruse või kurioosumi tahu kaudu. nähtusele seega suuremat väge, kui sel ilmselt muidu olukorra, kus ühel on õigus aru pärida ja teine peab 2018. issanda aasta Tartu vahtralehisest oktoobrist oleks. end justkui põhjendama. Kas kõigel peab mõte olema leian aga eest siiski organisatsioonid, kus midagi toi- Pea kõik korporandid, kellega vestlen, rõhutavad ja kas minu asi on selle kohta küsida? Nii jõudis Maiste mub. Nii on Sakalas minu saabudes ühel pärastlõunal ka seda, et suurem erinevus on organisatsioonide ja ilmselt asja tuumale üsna lähedale: „Minu sinna minek külalisraamatus minu nime ees mitme lehekülje jagu n-ö tsiviilmaailma kui korporatsioonide endi vahel, oli juhus. Läksin sõbra kaudu ja mõtted või põhjen- kaasvõitlejaid („Jah, käiakse söömas ja…” ütleb korpo- näiteks sakalanus Andris ütleb otsesõnu: „Tegelikult dused, miks liitutud sai, on kõik tulnud tagantjärele.” ratsiooni vanamees Andris Pentjärv tagasihoidlikult), erinevad korporatsioonid peamiselt detailide poo- Nõnda rõhutasid ka praegused korporandid, kellega naiskorp! Filiae Patriae konvendi alumisel korrusel lest. Seda on ka varem öeldud, et kui n-ö pauk käib, vestlesin, sõprade ja juhuse tähtsust organiseeru- toimub intervjuu ajal just cantus-tund (mis tähendab siis oleme kõik ühel poolel. Erinevad mõni üksik tra- misel ning tihti sedagi, et mingit otsest plaani organi- lihtsalt laulutundi), Fraternitas Esticas valmistutakse ditsioon, mõni üksik rituaal.” seeruda ei olnudki, aga asjad kuidagi läksid nii. Lisaks järgmise päeva külalisõhtuks ning Indlas toob rebas- Seda vastandust korporatsioonide ja ülejäänud maa- SUBKULTUUR NOVEMBER 2018 : 23

ilma vahel on lihtne näha ka väljastpoolt. Inimene, kes arvan, et kui me oleksime algusest peale segaorgani- konvendi (mis tähendab seda, et nende ruumides al- ei ole niisugusel moel organiseerunud, ei suuda küllap satsioon olnud, oleks see meie jaoks sama loomulik. koholi ei tarvitata, isiklikus elus liikmetele aga keeldu mõista, kuidas 21. sajandil saab olla normaalne olu- Pigem on naljatatud selle üle, et mehed ja naised ta- ei ole) puhul on see küll pigem alati nii: „Kuna meil kord, kus täiskasvanud inimene peab sigareti suitse- havadki eraldi olla, sest nii on lihtsam,” naerab Triin. on alkoholipoliitika rangem, siis olemegi ära jaganud, tamiseks nurga taha peituma, sest, tõepoolest, kõik Ka Filiae Patriae praegune esimees Liine Johannes et mehed tegelevad alkoholi, meie toiduga.” Samas naiskorporatsioonid peale Sororitas Estoniae kee- näeb teatavaid protseduurilisi vormeleid millegi po- toob ta aga ühe näite teistsugusest olukorrast, kus sitiivsena: „On tore, kui sul korp! Vironia rebased ükskord kooke valmistasid ja on iga nädal midagi kindlat, ühe naisorganisatsiooni külla neid sööma kutsusid. seda ei pea hakkama ümber Inimene, kes ei ole niisugusel moel organiseerunud, ei suuda tegema.” Säärase ajaloolise küllap mõista, kuidas 21. sajandil saab olla normaalne olukord, paratamatusena mõistan ka HOMO LUDENS fiilia Saile selgitust mõne kus täiskasvanud inimene peab sigareti suitsetamiseks nurga meeskorporatsiooni tavade Üldiselt tundub suhtumine ja enese mõtestamine pärinemise kohta: „Samas organisatsioonina jagunevat laias laastus kaheks: on taha peituma. ei saa neid süüdistada, sest neid, kes rõhutavad pigem lihtsalt seltskondlikku (või nende traditsioonid on ju vennaskondlikku) aspekti, aga on neidki, kes näevad tulnud kõik ikkagi ajaloost, korporatsioone millegi müstilise ja salapärasena. „Ma lavad oma liikmetele suitsetamise, sh siis, kui nad ei need ei ole korporatsiooni Rotalia või Ugala välja kaldun tegelikult arvama, et kuna inimesed liituvad or- ole parasjagu värvides. Sellist peitumist olen ma oma mõeldud. Kõrvalseisjatel peab lihtsalt olema rohkem ganisatsioonidega võrdlemisi noores tudengieas, siis ihusilmaga mitu korda näinud. Filiae Patriae noorte- mõistmist või vaja on vaadelda laiemalt, kust see kõik ilmselt on korporatsioonide puhul siduv ikkagi peami- vanem Saile Mägi rõhutab aga, et see on „ainus keeld, alguse on saanud.” selt neid ümbritsev salapära. See, mis toimub suletud mis piirab ka aktiivsete liikmete isiklikku elu”. Samas Frater esticus Karl möönab, et päris 21. sajandis kor- uste taga – võib-olla see tekitabki antud võlu,” sõnab ei näe ta selles enda jaoks probleemi, kuna ta isikli- porandid omadega muidugi ei ole: „Meil on ju rapiirid sakalanus Andris. Säärast korporatsioonimaailma sala- kult ei olegi kunagi suitsetada tahtnud. Veidrad või- laua peal! See ei ole ilmselgelt asi, mis pärineb 21. sa- pära rõhutab aga ka fiilia Liine: „Kui välismaailm ei pää- vad näida – ja näivadki – meeskorp!! õllelauavorme- jandist. Need on meie algusaegade tavad, millega me se meile siin ligi, siis sellest tekivadki eelarvamused, aga lid, kõik need ladinakeelsed fraasid ja hõiked, käsud väärtustame inimesi, kes selle kõik kokku panid, ja just seetõttu säilib ka müstika, et mis see korporat- ja keelud. On näiteks korporatsioone, kus õllelauast seda, mida nad Eesti jaoks teinud on. Aga mõtlemis- sioon on ja kuidas see kõik ikkagi käib.” Nii ei tohtivat tohib püsti tõusta vaid õllelaua juhataja loal. Nõude viisiga oleme, ma usun, küll 21. sajandis.” Rapiirid on näiteks mõne korporatsiooni esindajad valgustada vastu eksimise karistuseks on, nagu ilmselt aimasite, muidugi üldse huvitav nähtus. Nimelt on olnud aegu, n-ö autsaidereid lähemalt sellest, mida tehakse kom- kohustus veel juua. mil need olid korporantide jaoks tõesti äärmiselt va- merssidel, samas kui teiste organisatsioonide liikmed On ka sotsiosünkraatilisi tavasid, mis võivad tun- jalikud, sest oluline oli mitte lasta end maltreteerida vaatavad otsa siiras segaduses: „Mis mõttes ei tohi? duda kummalised, näiteks korp! Indla konvendis on ehk solvata oma au! Sellistel puhkudel tuli solvaja duel- Kommerss on meie aastapäev! Kommerss on suure- rebastuba selline ruum, mille uksele peavad „värvi- lile kutsuda. Kuna duelle enam naljalt ei peeta, on mat sorti pidustus! Mis siin nii müstilist on…” Mõistagi kandjad” alati enne sisenemist koputama, ka siis, kui rapiirid tänapäeval selles mõttes jäänuk, aga neil on lisandub siia see vana hea, mida kuulen nendegi interv- nad kohe päris 100% kindlasti teavad, et seal ei ole tekkinud uus, sümboolne või tseremoniaalne funkt- juude käigus ikka ja jälle, et „ka korporant on inimene”, kedagi… EÜSis on aga tuba, mida kutsutakse Põr- sioon ja kummalisel moel (ilmselt piisavalt teatraalse ja sõltumata organisatsioonist on erinevad inimesed guks ja kuhu naised ei tohi üleüldse sattuda, kui nad ei elemendi või „retrokiiksuna”, nagu mõtestas kunagi kahtlemata needki, kellega vestlema sattusin. ole just EÜSi Soome sõprusorganisatsiooni liikmed, korporatsioonimaailma Fraternitas Liviensise liige Ja omal moel on ju tegelikult väga armas kogu see sa- mis on meie põhjanaabritele tüüpiliselt segaselts. kirjanik Paavo Matsin16) ei ole need korporantide lasektiõhustik ja teatraalsus või „mäng, mida me oleme Jah, organiseerumine on muidugi vabatahtlik (ja seda kuvandist kuhugi kadunud ning mitmetes korporat- nõus kaasa tegema”, nagu seda nimetas Saile. Ugalensis rõhutatakse mulle mõistagi igal sammul), aga väljas- sioonides antakse senini paukimise ehk „akadeemili- Andres-Kristjan nõustub samuti: „Eks me kõik tege- pool on tihti raske mõista, miks peaks täiskasvanud se vehklemise” tunde. likult mängime siin seda korporantide mängu.” Ta ei inimene endale vabatahtlikult just sellised kohustused näe selles mingit vastuolu ümbritseva reaalsusega, vaid võtma. See on aga muidugi uskmatu ja asjassepühen- pigem positiivset nähtust: „Võib-olla esimesel korral damatu perspektiiv, mis minus kõneleb. MEESTE MÄNGUD JA NAISTE tundub see kõik uus ja natukene hirmus ja põnev, aga Seejuures hindavad paljud korporandid enda orga- MÄNGUD kui mängu sisse elad, siis saad vooluga kaasa minna. nisatsioonis just vabadust või mingit vabamat olekut Ehk seisnebki võlu selles, et see on midagi hoopis eri- võrreldes teiste organisatsioonidega. „Kui ma liitusin, Stereotüübi kohaselt tunneb nais- ja meeskorporan- nevat igapäevasest.” siis eeldasin ikka sõpruskonda. Ma ei tulnud ju siia did nagu mormoonidki lisaks värvidele (mida ei tohi mingit militaarset korda otsima,” selgitab ugalensis aga igas olukorras kanda) ära riietuse põhjal – mehed Andres-Kristjan, kui küsin, miks otsida seda vabadust ikka ülikondades ja naised seelikutega. Selgub, et päris 1 Kaalep, T. 1996. EÜS arutas Riivo Sinijärve käitumist. just nii formaalselt konservatiivsest süsteemist. nii see siiski ei ole ja peaasjalikult seatakse olulisele Indrek Tarandi suhtes rikkus Sinijärv seltsi sisemisi reegleid. kohale asjakohasus ja pidulikkus. Nii võivad naisedki – Postimees, 11.12. kanda ka korporatsiooniüritustel soovi korral hoopis 2 Alaküla, A. 1997. Seltsi mehed ja demokraatlik ühiskond. VANA MAAILM VS. 21. SAJAND pükskostüümi. – Postimees, 15.01. Meeskorporantidega vesteldes tuleb ikka jutuks här- 3 Alatalu, T. 1996. Eesti Vabariiki juhib üliõpilas- Siit jõuamegi traditsioonide juurde, mille vajalikkuse rasmeeste kasvatus ning kodukordades kordub samuti korporatsioon? – Postimees, 13.12. Sten mulle väga ilusasti ära seletab: „Need, mida väl- märksõna „aumehelikkus”, organisatsioonisiseseks ka- 4 Ruben, A. 2008. EÜS-i sõrmuseta oled tibla. – Delfi, 22.07. jastpoolt nähakse, on rituaalid ja traditsioonid. See sutamiseks on ka suunised daamidega lävimiseks jne. 5 Soonvald, U. 2006. Eesti Üliõpilaste Selts – sõrmuste ven- on see, mida läbi mängitakse. Rituaal kui selline on Näiteks on kuuldavasti tõsi seegi, et kui meeskorpo- naskond, kes tahab kontrollida Eestit. – Õhtuleht, 30.09. vajalik traditsioonide kinnistamiseks ja hoidmiseks rant on solvanud daami au, peaks ta reglemendi järgi 6 Tiks, J. 2018. Üliõpilaskorporatsioonid on tobedad. ning traditsioonid on vajalikud selleks, et organisat- iseennast karistama ehk kirjutama enda kohta kaebuse – epl.delfi.ee, 25.03. siooni koos hoida. Puhtalt õhinapõhised asjad teki- ja seejärel ootama õiglast karistust kolleegiumilt. Kui 7 Ala, J. 2016. Korp! Contra! Üks kiuslik korbilugu. vad ja valguvad laiali sama kiiresti.” Tõepoolest on aga uurin Stenilt, miks naised eespool mainitud Põrgus – Müürileht, 02.03. raske ette kujutada, et säärased grupiidentiteedid õigupoolest käia ei või, vastab ta võluva endastmõiste- 8 Padar, E. 2016. Korp! Contra! Not my cup of tea. oleksid püsinud ilma kestvate traditsioonideta selle tavusega: „Ilmselt sa nõustud, et naised käituvad oma- – Müürileht, 02.03. umbes saja aasta jooksul (või veidi rohkema või vähe- keskis isemoodi ja mehed omamoodi. Kui seltskonda 9 Tomikas, U. 2016. Korp! Pro! Nii heas kui halvas. ma sõltuvalt organisatsiooni loomisaastast, mis selles satub naisterahvas, siis käitumine muutub. Kui naiste – Müürileht, 02.03. n-ö organiseerunute maailmas ongi A ja O – mida seltskonda satub meesterahvas, siis käitumine samuti 10Maiste, V.-S. 2016. Korp! Pro! Kollektiivne sõprus. Ugala liikmed 1926. aasta kevad- vanem, seda soliidsem). Ka indlaensis Triin ütleb: muutub. See ongi mõte – see on meeste koht ja seal – Müürileht, 02.03. kommersi ajal Emajõel. Foto: korp! 11 Ugala arhiiv „Ma arvan, et me ei peaks kõigest lahti laskma ainult on meeste asjad.” Teatavasti järgivad eesti korporatsioonid ka oma ametlikus seepärast, et tegemist on vanade kommetega. Need Ka korporatsioonide daame ei heiduta mu patriar- asjaajamises 18. sajandi saksa traditsiooni, kus sõnade sobivad siia kuidagi hästi ja tunduvad nii õiged, et ma haadiga seotud provokatsioonid, fiilia Saile ütleb, et lühendamisel kasutatakse punkti asemel hüüumärki, kus- ei kujuta ette, et asjad oleks kuidagi teisiti. Mõnda talle meeldib, et on olemas koht, kus ta saab oma juures käändelõppu sellisel juhul ei näidata ning mitmust väärtust ilmselt tasub alles hoida.” naiselikkust esile tõsta, ning lisab: „Üks asi on võrdsus, tähistatakse lihtsalt kahe hüüumärgiga. Korp!! liikmes- Ehkki sellega on igatahes raske vaielda – ja miks aga teine see, et bioloogiliselt vaadates on mees ja nai- konda kuuluvad näiteks reb!!, ksv!! ja vil!!. peakski? –, täheldan ootamatult teatava ajaloolise ne loomu poolest ikkagi erinevad isendid. Korporat- 12Päärt, V. 2002. Naiseks riietunud tudeng teenis ülikarmi fatalismi kasutamist argumendina mitmetes küsimus- sioonis me võib-olla lihtsalt ei kaota võrdsusega seda karistuse. – Postimees, 07.10. tes. Nii ühendab 1915. aastal (mil ühtegi naiskorporat- naiselikku olemust. Ja selles ei ole minu arust midagi 13Esko, A. 2002. Kaspar-Malle Naljahammas: „Mul sai siooni veel ei olnudki) loodud Eesti Korporatsioonide halba.” Liine täpsustab, et meeskorporatsioonides on korbiseadustest siiber!”. – Õhtuleht, 19.10. Liit „ajaloolistel põhjustel” ainult meeskorporatsioo- tavasid, mis ei olegi naistele kõige sobilikumad, tuues 14Orav, A. T. 2017. Tont nimega korp! ne, kandes samadel põhjustel edasi kõikidele korpo- näiteks õllelauad ning noorliikmete karistamise viisid. – 4dimensioon.org, 05.12. ratsioonidele osutavat nime. Samamoodi põhjenda- Kui küsin naiselike ja mehelike rollide kohta kor- 15Üliõpilaskorporatsioonid – hääbuv traditsioon või oluline takse korporatsioonide liikmeskonna rangelt mees- poratsioonides, ütleb Triin, et see ei ole küll kivisse osa tudengielust? – Postimees, 29.06.2018. teks ja naisteks jaotumist ajalooga – see ei anna tin- raiutud, et näiteks ühisüritustel meestega peavad just 16Tammjärv, M. 2006. Retrokiiksu maailm, kus aeg ei ole gimata mingit lisaväärtust, vaid „lihtsalt on nii”. „Ma naised süüa tegema, aga samas Indla kui alkoholivaba oluline. Intervjuu Paavo Matsiniga. – Müürileht, nr 56. 24 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG SEKS „KAS MA TOHIN SULLE ÜHE JOOGI VÄLJA TEHA?”

Donald Trump olevat president, keda ühiskond väärib. Niisamuti on pick-up artist’id ehk sebimiskunstnikud sellesama ühiskonna vili, mitte lihtsalt kari perverte.

Kirjutas Peeter Kormašov, illustreeris Liisa Kruusmägi

Ütlen kohe ära, et olen järjekordne igav heterosek- suaalne mees, seega mõistagi vastik siga, šovinist, kes vaatab teemat liiga mehelikust vaatepunktist. Tava- ettekujutuse kohaselt on sebimiskunstnikud mehed, kes baarides, tänavatel ja üldse kõikvõimalikes ava- likes kohtades naisi ahistavad. Kui Eestis on võrgu- tajate vennaskonna meetodid pigem vähetuntud, siis Ameerika Ühendriikides ja näiteks Kanadas on neil vägagi suur järgijaskond. Sisimas pick-up artist’id väi- detavalt kardavad naisi, feministid peavad neid isegi naistevihkajateks.1 Ometi on rühmitusel ohtrasti jüng- reid, erinevaid koolkondi ja gurusid. Sebimistrikid sel- geks õppinud meeste sõnul on neil naistega rohkem edu. Samuti, kui ei eksisteeriks mingit flirti, poleks ei seksuaalsuhteid, lapsi, abielu ega üldse kogu seda maagiat, mis mehe ja naise vahel tekib. Tinder ei tööta nii lihtsalt kui Grinder, nii et mingi sugupooltevaheline mäng peab olema. Kuidas ja miks on aga tekkinud just pick-up-kultuur ja milline see moosimine välja näeb?

AITAB ÜKSINDUSEST

Suurt nõudlust „naistega suhtlemise õpetuse” järele näitab meeletu kogus teemakohast materjali. Üksteist üle trumpavad Colgate’i naeratuse ja veenva silma- vaatega mehed lubavad, et just nende meetodid taga- vad enim naisi ja edukaima karjääri. Pick-up-kogukon- na algusajaks loetakse kaheksakümnendaid ning Ross Jeffriesi raamatut „How to Get the Women You Desire into Bed” – kusjuures, Tom Cruise’i Pick-up-meetodeid kirjeldatakse naistevõlurist karakter „Mag- kui võitluskunste, mida ühed ka- noolias” („Magnolia”, 1999) on sutavad oma vaimsete ja füüsiliste just temast inspireeritud. Aja jooksul tekkis hulgaliselt erine- võimete arendamiseks, teised aga vate meetoditega gruppe ning inimestele haiget tegemiseks. juhte, näiteks Tariq Nasheed ja Mystery.2 Neist viimane on üks peategelane 2005. aastal ilmu- nud võrgutajate piiblis „Mäng”, kus autor Neil Strauss kirjeldab enda kogemusi pick-up artist’ide rühmitusega liitumisel. Mäng muutus Straussi jaoks nii suurt sõltuvust tekitavaks, et tal tuli minna seksisõltuvusravile. Hiljem avaldas ta äsja eesti keeleski ilmunud patukahetsuse „Tõde”, kus ta Lev Tolstoi kombel oma varasema loomingu hukka mõis- tab. Ja kuigi Straussil on samuti habe, ei plaaninud ta kunagi saada maailmakuulsaks kirjanikuks. Rolling Stone’is töötanud mehe soov oli lihtsalt oma ujedu- sest vabaneda, olematu seksuaalelu käima tõmmata ning neist kogemustest raamat kirjutada.3 Just oma kookonis elamisest tüdinud meestest saa- vadki pick-up artist’id. Kõik noormehed pole kesk- koolis lahedad spordikutid, populaarsed rulatajad või ihaldatud pahad poisid. Kui selles vanuses jääb nais- tega suhtlemine ära, jäävad välja kujunemata mehelik Peeter Kormašov on kindlus ja sotsiaalsed oskused, olgu siis suhetes vas- tagasi Berliinis, et uus raamat tassugupoole või üldse võõrastega. Kui ilmub keegi, valmis kirjutada ja seejärel kes lubab lõpetada kõik üksinduse ja ebakindlusega vähemalt mõneks ajaks seotud kannatused – maailmas, kus mehed peavad kodumaale naasta. endaga ise hakkama saama ega tohi oma nõrkusi välja SEKS NOVEMBER 2018 : 25

näidata –, haaravad mehed sellest võimalusest kahe le pääseda, on nad paljude huvitatud meeskodanike kui ka naised – kui nad pole just aseksuaalsed, stressis käega kinni. Populaarse austraalia koolitaja James tõttu ettevaatlikumad.9 Sellise tehnilise mängu juures või depressioonis – on huvitatud seksist, lähedusest Marshalli sõnul alustavadki paljud naiste sebimisega tundub, et naine ja tegelikult ka mees on isiksustena ja suhetest. Sama kindel on see, et kui mehed naiste- kättemaksuks kooliajal kogetud alandamise ja tõrju- täiesti ära unustatud. Mitmed koolitajad rõhutavad, ga rääkima ei lähe, siis ise nad seda tavaliselt tegema tuse eest.4 et nende „rutiinide” kõrval on sama tähtis oma sise- ei hakka. Nii tekibki mulje meestest kui naisi piirava- mise mängu (inner game) kallal töötamine, samas kui test mölakatest, kuna paljud nunnud, viisakad ja kena eespool toodud meetodeid võiks kirjeldada kui välist välimusega tüübid ei julgegi naisi kõnetada. MEETODID JA MÄNG mängu (outer game). Esimese alla kuuluvad rahaline Kuigi võõrastega rääkimine on edukus, füüsiline vorm, toitumine, riietumisstiil ning hirmus, peaks tegelikult olema Mehed on naiste tähelepanu nimel nõus kõikvõima- üldine elukorraldus. Naiste juures edu saavutami- võimalik iga sümpaatse inimese likke lollusi tegema, miks mitte ka paari trikki selgeks seks tuleb igal juhul mõlema kallal töötada, sest ühelt juurde astuda ja temaga vestel- Kui mees ei söanda naist kõneta- õppima. Pick-up-meetodeid kirjeldatakse kui võitlus- poolt võib kinni jääda oma siseelu kordaseadmisesse, da olenemata soost, vanusest des oma alfasust kohe demonst- 10 kunste, mida ühed kasutavad oma vaimsete ja füü- teisalt paljastavad naised sisutühja isiksuse kergesti. või rassist. Ei pea ilmtingimata reerida, võib alustada ka ümber- siliste võimete arendamiseks, teised aga inimestele hai- Peamiseks nõuandeks meestele on suhelda emotsio- kohe käsi püksi ajama ega must- get tegemiseks. Kõik „mänginud” kinnitavad, et õpe- naalselt tervete naistega ning mitte karta.11 Kui mees kunstitrikke tegema, võib ka nurgajutuga ja küsida näiteks teed tatavad nipid on kasulikud igasuguses sotsiaalses läbi- on enesekindel, teeb oma elu jooksul kogutud armi- lihtsalt sõbralikult jutustades lähimasse bussipeatusesse. käimises, olgu selleks siis enesekindlus tööl või võõ- dest endale turvise ja on tema ise, hakkavad naised avastada, kas üldse on vastasti- rastega suhtlemisel.5 Loomulikult lisab aktiivne sek- tema pärast võistlema.12 Kuna iga naine on erinev, tu- kust keemiat. suaalelu julgust, seksuaalne frustratsioon on paljude leb James Marshalli sõnul lasta naistel hoopis ennast Kuni inimesed on ebakindlad hädade algpõhjus mõlema sugupoole seas. Järgmised ära võluda, töötades eelnevalt saadud informatsioo- iseenda suhtes, on nad seda ka vastassugupoolega robustsed ja objektistavad meetodid on aga peamine nist välja temale meeldiva visiooni. Naise odavate suheldes. Mida rohkem inimesi käib läbi iseendaga põhjus, miks kogu see seltskond naistes nii suurt viha trikkidega võrgutamise asemel soovitavad teised olla leppimise raske tee, seda mõistvamaks ja vastastiku- tekitab. Eesmärk on kas naise telefoninumbri saa- lihtsalt avatud ja loomult atraktiivne ning demonst- sel austusel põhinevamaks maailm muutub. Pick-up- mine (number close), suudlus (kiss close), kohting või reerida soovi siin maailmas midagi luua.13 Kokkuvõttes kultuur on praeguse ajastu märk. Sarnaselt kõikide seks. Kui lugeda „Mängu” või jälgida pick-up artist’ide piisavat inimestega suhtlemisel elujanust ja tugevast võimuga seotud valdkondadega, nagu äri, poliitika ja kogukonda, siis ohtratele ebaõnnestumistele vaata- energiast. Midagi eeldada pole vaja, alustuseks võib religioon, kerkib siingi esile nii idealiste kui ka kaa- mata need mõjutusviisid töötavad.6 öelda lihtsalt tere.14 Üksnes sisemisele mängule on bakaid. Pick-up artist’id pole Kõige klassikalisem võrgutamise valem on „FMAC” keskendunud MGTOW (Men Going Their Own Way), üksnes naisi kümnepallisüstee- („Find Meet Attract Close” ehk „leia, kohtu, veetle, mille paljud liikmed on pärast traumeerivaid koge- mis hindavad potentsiaalsed lõpeta”), mis on eespool nimetatud Mystery „naiste musi naistega suhtlemisest üldse loobunud ega ka- vägistajad, pigem loomuliku sar- Sebimismängul on oma hind – äravõlumise juhendi” lühendatud variant. Põhimõt- vatse alluda ühiskondlikele või „naiste kehtestatud” mi puudumist kompenseerida mõned mehed katkestavad koguni teliselt seisneb see selles, et tuleb valida välja grupp normidele. Samuti eksisteerib selline liikumine nagu üritavad ebakindlad mehed. Piir suhted sõpradega, kes pidevalt naisi, sest atraktiivsed neiud liikuvat alati grupis, lä- A Voice for Men, mida vedavate naiste eesmärk on võrgutamismängu ja manipulee- heneda neile spontaansuse eesmärgil mitte vähem lõpetada meeste diskrimineerimine ja süüdistamine rimise vahel on õhuke, kuid see „kütivad” ja „liiga palju lõvikonservi kui kolme sekundi jooksul ning liituda sujuvalt vest- ühiskonna hädades.15 pole nii üksnes kohtingumaail- on söönud”. lusega stiilis „oo, kui põnev, see on täpselt nagu siis, Lisaks kõigele on naised hakanud mehi lantima. Esi- mas. Kaasinimeste psühholoo- kui ma…”. Öeldu ei pea teemaga otseselt haakuma, teks on Tinderis piisavalt neid, kes ähvardavad mehe giline mõjutamine on (ala)tead- vaid kõneleja põnevat isiksust näitama. Seejärel tuleb seksi käigus puruks muljuda või otsivad omale teen- lik inimlik käitumine ning peami- suunata tähelepanu teistele grupi liikmetele, samas rit, teiseks pole tänapäeval midagi erilist selles, et ne viis, kuidas ühiskonnas edu saavutada. Edukaimad kui tegeliku „huviobjekti” suunas tuleb teha mõni naine esimese sammu astub. Just nagu meeste puhul, mängurid, olgu nad siis mehed või naised, suruvad kriitiline märkus (neg): „Ilusad juuksed, kas need on võib selline lähenemine olla kas äärmiselt meeldiv oma tahtmise peale. Ja kes seda mängu kaasa män- võltsid?” Väidetavalt tekitab selline tõrjutus naises ja kutsuv või väga agressiivne ja põgenemisinstinkti gida ei taha või oska, peab leppima teiste tehtud automaatselt soovi sebija lähedust kogeda ning eda- tekitav. Neidudele jagatavate soovituste seas on näi- otsustega. sise huvi hoidmiseks võib mees kasutada mustkunsti- teks „mine ostlema, sest suhtes mees ei võtaks seda trikke, mõtete lugemist, sõnamängu või muud sellist.7 tüütut kohustust kunagi enda peale” (täiesti alusetu Aja jooksul on mäng muutunud leebemaks, kuna süüdistus), samas kui „seisa tema vaateväljas avatud selline toores pealelendamine pole kõigi meeste kehakeelega”16 on üks neist paljudest naiste saadetud jaoks. Kuigi mõned koolitajad on ajanud mängu väga- mitteverbaalsetest (ala)teadlikest märkidest, mida 1 Ratchford, S. 2017. I Tried to Find Out if Pick Up Artists gi tehniliseks ja kasutatakse isegi hüpnoositehnikaid, mehed ei oska tähele panna. Need märgid on järg- Are Still Influential in 2017. – Vice, 25.08. 8 on põhielemendid samad . Igal juhul tuleb mehel mised: terve naise keha on mehe poole pööratud, 2 Strauss, N. 2004. He Aims! He Shoots! Yes!! esimesena naist kõnetada („peata ja šokeeri”), olgu kulmud on kerkinud, silmad „skannivad” mehe nägu, – New York Times, 25.01. siis baaris, klubis või tänaval, ning öelda talle näiteks: juuste silitamine, suurenenud pupillid ja ülevoolavad 3 Lamont, T. 2015. Neil Strauss: My thinking was: If this 17 „Vabanda, aga ma lihtsalt pean sulle ütlema…” Kui liigutused. Mõistagi on tähtsam (ja lihtsam) endale woman’s going to be naked with me – I must be OK. mees ei söanda naist kõnetades oma alfasust kohe de- vastu gorillarinda taguda ja laudkonnale oma isiklikke It doesn’t last. – The Guardian, 10.10. monstreerida, võib alustada ka ümbernurgajutuga ja saavutusi demonstreerida kui naiste saadetud võrgu- 4 Marshall, J. 2018. The 3 Pillars of Seductive Success. küsida näiteks teed lähimasse bussipeatusesse. Otse- tuskutseid märgata. Samas on mehe konkreetsusele – YouTube, 27.09. küsimuste asemel on parem kasutada eeldamist: „Sa ja otsekohesusele orienteeritud mõtteviis üks pea- 5 Why Are Pickup Artists So Successful in Getting Women oled Rootsist, kas pole?” Väga oluline on vestluse misi põhjusi, miks niivõrd tehniline sebimismäng on to Sleep With Them? – Quora Forum, 28.09.2018. ajal naist pidevalt puudutada, alustades ettevaatlikult üldse tekkinud. Sellel mängul on oma hind – mõned 6 MPUA Forum. – 29.09.2018. küünarnukist (kino escalation), seksuaalse alatooni li- mehed katkestavad koguni suhted sõpradega, kes 7 Conger, C. 2018. How Pickup Artists Work. samiseks tuleb liikuda jalgade ja näo juurde. Selleks et pidevalt „kütivad” ja „liiga palju lõvikonservi on söö- – How Stuff Works?, 29.09. üldist atraktiivsust suurendada, on hea naisega mõ- nud”. Ometi on olemas looduslik flirtimismäng, mil- 8 8 Pick Up Artist Techniques You Need to Master. nes asjas eriarvamusele jääda. Edasine on juba lihtne. les pooled teineteist vastastikku instinktiivselt küt- – PUA Training, 05.06.2017. „Hei, ma pean nüüd minema, aga kirjutame, mis su kestavad. Selline lõbus ühine ajaveetmine teeb elu 9 Amante, C. 2018. What’s Better: Day Game or number on?” või „Mul on veel kümme minutit, kas päriselt ilusaks ja on palju loomulikum kui teaduslik Night Game? – Girls Chase, 28.09. teeme kuskil kohvi?” on täiesti piisav. Muul ajal on suhtemäng. 10Francis, T. 2015. Inner Game or Outer Game – Which soovitatav näida kõige ihaldusväärsema mehena gru- Should You Work on First? – Return of Kings, 04.02. pis. Selleks võib panna oma sotsiaalmeedia kontole 11Harris, S. 2018. The Fear of Women: 18 Steps to foto koos kahe kauni neiuga või tuua tutvusringkonda VÄLINE SURVE Eliminate It. – Global Seducer, 29.09. rohkem naisi. 12Harris, S. 2018. Get This Strategy Down and Hot Girls Homo ludens ehk mängiv inimene on hollandi ajaloo- Will Approach You. – Global Seducer, 29.09. lase Johan Huizinga kontseptsioon, mille kohaselt 13The Difference Between a PUA and a Naturally Attractive SISEMINE MÄNG on mäng inimkultuurile omane käitumine. Pick-up- Man. – Attraction Institute, 29.09.2018. mängu võib vaadata kui selle mängumudeli üht järje- 14Bollenbach, B. 2007. Seduction for Smart People: Should Selline sebimine jaguneb päevaseks mänguks (day kordset ilmingut, mille saab taandada üldiselt kahele I Become a Pickup Artist? – 30 sleeps, 09.08. game) ja öiseks mänguks (night game). Päevase män- inimpsühholoogia tüüpilisele elemendile: enesekind- 15Brook Lynn, A. 2014. The Women of the Men’s Right gu plussiks olevat see, et kohtinguid on lihtsam saada, lusele ja hirmule. Võib-olla Casanova, markii de Movement. – Vice, 04.08. miinusteks aga piiratum valik, kõrvalseisjate suurem Sade ja Rasputin üksnes naeraksid kõige selle peale. 16Barcella, L. 2014. 10 Tips From Female Pickup Artists. tähelepanu ning väiksem võimalus kedagi otse voodis- Ja olgugi mõned pick-up artist’id niivõrd vihatud, nagu – Elle, 21.02. se meelitada. Öise mängu muutvat hõlpsamaks see, mitmesse riiki sissesõidukeelu saanud Julien Blanc, 17Maxwell, M. 2017. 11 Body Language Signals Women et kandidaate on rohkem, samuti on kergem kedagi nende mõjuvõim näitab meeste ja naiste vahelise Give Off That Every Guy Should Know About. koju kutsuda. Kuigi öösel olevat lihtsam naistega jutu- suhtluse kohta nii mõndagi. Fakt on see, et nii mehed – PUATraining, 30.06. KIIRKOHTING MUST TEKST

26 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG AJALUGU

ÄMMAMUNA JA SALAKAUBAVEDU EHK MÄNGE AJALOO VARASALVEST

Mitmed mängud, millega lapsed ja isegi täiskasvanud sajand tagasi meelt lahutasid, on tuttavad tänapäevalgi. Aastasadade eest olid mängud aga seotud ka usundiliste kujutelmadega.

Astrid Tuisk Eesti rahvamängud peaksid justkui olema need, mida damisest ning nende usundilistest tõlgendustest, ühi- eseme peitmine ehk „Soe või külm”, seltskonnamän- on mängitud Eestimaal aastasadu ja mis on ühel või sest pärimusvoolust. Motiivid olid sarnastena käibel gud, nagu pikknina, paberimängud, nagu „Laevade teisel viisil iseloomulikud eesti talupojakultuurile. Ent maailma eri paikades ja on lihtsalt mõnel pool ka kir- pommitamine” või „Poomine”, kaardimängud, nagu mängukultuur ja pärimus muutuvad ning erinevatel jalikes allikates säilinud.1 Samuti on mängude käigus „Linnade põletamine” jt. earühmadel, aga ka piirkonda- esinevat keppidega lükkamist peetud sümboolseks Teatud osa neist mängudest on rahvusvahelise levi- del ja sotsiaalsetel gruppidel on halbade jõudude äraajamiseks. kuga. Tagaajamist ja selle imiteerimist mängus on seos- igaühel oma mängurepertuaar. Mitmed mängud ja tantsud sisaldasidki maagilisi toi- tatud jahiloomade küttimise või saaklooma jälitami- Mitmed mängud ja tantsud sisal- Kui räägime eesti rahvast, siis minguid, millega üritati mõjutada häid jõude endale sega ning seda mängisid varasemal ajal ilmselt ka täis- dasid maagilisi toiminguid, millega keda ja missugust ajastut me silmas peame? On selge, et üritati mõjutada häid jõude endale mängud ringlevad nii ajas kui ka soodsas suunas ja tõrjuda halba. ruumis, saavutades vahel ula- tuslikuma ja laiahaardelisema, teinekord kitsama leviku. Küsi- mus on vaid piirides – nii on otstarbekam kõnelda pigem mänguseltskondadest ja suhtlusrühmadest, kes omavahel sarnaseid mänge jagavad, kui kogu rahvast. Ühtlasi ei ole aastasadadetaguse mängupärimuse kohta piisavalt dokumenteeritud andmeid, et täpselt väita, kes, mis ajal ja kuidas teatud mängu mängis. Laste- mängude kõrval saab rääkida näiteks veel noorte- mängudest (õitsil või kiige juures mängitud), aga ka täiskasvanute tähtpäevadega seotud ja rituaalsetest mängudest (jõuluõlgedel mängitud) – nii oli igal mängu- liigil oma funktsioon. Veel peab mainima mängude tähtsat rolli kultuuri seletamisel, eriti 20. sajandi keskpaigas. Evolutsionistli- kust vaatenurgast on äärmiselt konservatiivsed laste- mängud säilitanud mitmeid motiive ja relikte täiskas- vanute varasematest tegevustest ning nende põhjal on võimalik rekonstrueerida minevikku.

PALLIMÄNGE SEOSTATI ALLMAA- ILMAGA Vasakul muna mulku ajamine, Kambja kihelkond, 1933. Paremal talulapsed liivahunnikus mängimas, Nõo, Tähtvere vald, Tedre tänav, 1942. Mängude algupära ja vanuse otsingud on viinud Vana- soodsas suunas ja tõrjuda halba. Sellised olid näiteks kasvanud. Üks üldtuntud tagaajamis- ja jooksumäng Rooma, Vana-Hiina ning teiste vanade kultuurideni. ämmamäng ehk ämmamuna auku ajamine, mille pu- on kull, mida on mängitud mitmete põlvkondade Mitmeid Eestis nii 20. sajandi alguses kui ka praegu hul veeretatakse toikaga muna või palli, nagu sai ees- jooksul. Nii kutsutakse seda Eesti eri paigus erine- tuntud mänge on leitud ka keskaegse Euroopa üles- pool mainitud, ja rattamäng, kus veeretatakse üm- valt, nagu „kull”, „kula”, „läts”, „mats”, „hoop”, „kirp”, kirjutistest. margust, näiteks kasepalgist lõigatud ratast. Ratast „perä” jne. Laias laastus jagunes Eesti kaheks – läänes On arvatud, et Eesti vanemail mängiti sageli külavaheteedel ning see oli armastatud oli kasutusel „läts”, idas „kull”, Kirde-Eestis „pütt” või mängudel on palju ühisjooni meie mäng poiste ja noormeeste seas, kuid 1935. aastal, „pitt”, Kagu-Eestis „hoop” jne.2 Samamoodi olid selle Tagaajamist ja selle imiteerimist naabrite ehk vene, läti ja soome näitena toodud mängu üleskirjutamise ajal, ei olnud tagaajamismängu nimetused jagunenud paikkondli- mängus on seostatud jahiloo- mängudega. Samamoodi on tu- mängimisel enam usundilist sisu. kult ka näiteks Inglismaal, kus põhjas oli levinud „Tig”, vastatud, et teatud mänguele- lõunas „Tag” ja kagus „He”, Põhja-Walesis enamasti made küttimise või saaklooma mendid on jõudnud meile (balti) Maantee ääres elavate laste mängudest võime nimetada „Tick”, tunti ka teisi variante. „Tag” oli kasutusel ka jälitamisega. saksa kultuuri kaudu. Iseloomu- rattaviskamist. Selleks on vajalik ilus ümmargune ratas ja Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.3 likuks näiteks on liisklugemised kummalegi mängijate portsule rattakaitse keppe. Mängijad Kull oli kõige populaarsem mäng aastatel 1934– ehk mängualgussalmid, mis on jaotatakse pooleks. Mõned, kes on rattapüüdjad või kaits- 1935, aga ka 1992. aasta lastepärimuse küsitluse vas- jad, võtavad omale kepid ja siis võetakse loosi („kummast vahel otse- või toortõlked ger- tustes (333 üleskirjutust).4 Üheks laste lemmikmän- käest kivi võtad”). Ratta saaja viskab selle vastase poole maani keeltest, nagu tuntud salmike „Üks väike valge veerema. Need kaitsevad ja püüavad ratast kinni võtta. Kui guks osutus see ka 2018. aastal korraldatud laste- ja tuvi lendas üle Inglismaa…”. Nõukogude ajal tuli roh- ratas käes, visatakse see sealt tagasi, kus ratas seisatas. noortepärimuse küsitluse järgi. Kohati kasutatakse kelt mänguainest meile idast vene keele vahendusel. Kumb ports taganeb teatud piiridest välja, on kaotanud. praegugi Lääne-Eestis (eriti Lääne- ja Pärnumaal) ni- Huvitav on tutvuda uurimistöödega, kus kiigatakse – ERA II 98, 109/10 (5) < Palamuse khk., Kudina v. metusi „läts” ja „lets”, Ida-Virumaal „pitt”, Jõgeva- ja korraks aastasadadetagusesse mängumaailma. Näi- ja as., Raja t. – Aksel Barbits, Kudina algkooli õpilane, Järvamaal „mats” jne. teks on eesti regilauludes viiteid pallimängule, kus min- snd 1922 (1935) git eset (nt puust muna) veeretatakse kaikaga. Regi- lauludes lauldakse sellest, kuidas see lendab ema-isa ÜLDTUNTUD LEMMIKMÄNG – HEA JA KURJA VÕITLUS hauale ja peategelane läheb seda ära tooma. Ta leiab KULL haua avatuna ja suhtleb oma surnud sugulastega. Lastemängude uurijad peavad üheks teemaks, mis Sama motiiv esineb näiteks ka Gilgameši eeposes. Nii Suur osa ka tänapäeva lasteni jõudnud mängudest eri ajastute ja erinevate lasterühmade repertuaaris Astrid Tuisk on folklorist. eesti kui ka muistses sumeri rahvaluules leiab palli- oli tuntud juba 20. sajandi alguses. Lastemängudest kordub, hea ja kurja võitlust. Seda mängitakse läbi Ta töötab Eesti Kirjandus- mängu seostamist surnute allmaailmaga, aga ka kevad- saame aimu rahvaluulearhiivi 1934.–1935. aastal kor- näiteks tänapäevaste poest ostetud erinevate kauba- muuseumi Eesti Rahvaluule suviste pühadega. Teatavasti algas lihavõtetega ka kii- raldatud esindusliku kogumisvõistluse ainese kaudu. märkide mänguasjadega, nagu Lego klotsid, aga ka Arhiivis ning tema peamised gelkäimise traditsioon, mis hõlmas samuti mängimist. Nendeks on kõikide meie praeguste elavate põlvkon- käepäraste looduslike vahenditega, nagu kaikad, puu- uurimisteemad on laste- Eesti ja sumeri rahvaluule sarnastele motiividele ei dade lemmikmängud, nagu mädamuna, keks, pime- püssid ja lumepallid. mängud, elulood ja Siberi omistata siiski ühist põlvnemist ja teket, vaid pigem sikk, „Haned-luiged, tulge koju”, „Ass-ass, tagumine Laialdaselt kajastus sõjamängudes venelaste ja saks- eestlaste rahvaluule. võrsusid mõlemad looduse ja inimelu tsüklite ühen- paar välja”, aga ka tipimäng ehk „Tibu-tibu, ära näita”, laste (ehk fašistide) vaheline võitlus. See II maailma- AJALUGU NOVEMBER 2018 : 27

sõja ainetel põhinev mäng jõudis lasteni 1940ndatel ÄMMAMUNA JA SALAKAUBAVEDU enamasti kinofilmide ja hiljem televiisori kaudu. Män- gudes ei kujutatud alati sõda, otsest võitlust kahe rühma vahel, vaid erinevaid süžeid nõukogude sõjafil- midest, näiteks luurajaid ja partisane tagalas. Teema- EHK MÄNGE AJALOO VARASALVEST sid, rolle ja lemmikkangelasi võetaksegi üha rohkem üle meediast, mitte ainult kodusest keskkonnast.

Sõda sai palju mängitud. […] Mäletan, et ükskord mängisin luurajat, kes hüppas langevarjuga alla, aga see ei avane- UUES MAJAS nud. Seetõttu oli ta tõsiselt kannatada saanud. Mäng algas sellega, et külanaised leidsid selle õnnetu vigastatud luuraja metsa alt ning päästsid ta sakslaste kätte vangi lange- misest. Tüdrukud panid mu vana jalustega puupulkadest kelgu peale ja vedasid mind peitu. Lasksin ennast mõnuga TOIMUB tüdrukutel siia ja sinna vedada, ise „haavatuna” ägisedes. Oh, kui lahe see oli! – ERA, DK 130, 7 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd 1961 (2013) Avalikud ekskursioonid EKA uues õppehoones Mitmetes lastemängudes imiteeritakse töötegemist 6., 13., 20. ja 27. novembril kell 12:00 ja koduseid toiminguid ning kajastatakse erinevaid Kogunemine EKA fuajees, osalustasu 3€ elusündmusi. 1930. aastate laste imiteerimismängude hulgast leiab näiteks salakaubaveo, matusemängu ja Avatud loeng “ERKI Moeshow — tagasivaade algusaastatesse” 7. novembril kell 18:00, aulas

Noore skulptori preemianäituse vestlusring 7. novembril kell 16:00, EKA Galeriis

Sisearhitektuuri osakonna kohvihommik vol 8: sihtpunkt Kopenhaagen! 8. novembril kell 9:00, ruumis C406

Thomas Markusseni avatud loeng “Sotsiaalne disain — kui väikestest muutustest piisab” 8. novembril, ruumis A501

EKA vilistlaskonverents “EKA uus ajastu” 9. novembril kell 14:00 — 20:00, aulas

Noore skulptori preemianäitus “Olevik kui tundmatu” Näitus on avatud 10. novembrini EKA Galeriis

Arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: Caroline Voet 15. novembril kell 18:00, aulas

Näituse “80 aastat sisearhitektuuri õpet” avamine Fotod: Richard Viidebaum (Viidalepp) (Eesti Rahvusarhiiv) 20. novembril kell 18:00, EKA Galeriis loomade tapmise. Agraarmiljöös olid matusemängud tavalised, surnud lindude, hiirte või teiste väiksemate “80 aastat sisearhitektuuri õpet” näituse raames toimuv seminar loomade matuseid peavad lapsed nii mängudes kui ka päriselt siiamaani. Ümbritsevast elust jõuavad lasteni 23. novembril, aulas mänguteemad, laste imiteerimis- või loovmängudel on oma kindel Evita Vasiljeva näitus “Unintentional and very particular” funktsioon – kohanemine täis- Kuni 2. detsembrini on näitus EKA fotograafia osakonna kasvanute maailmaga. 1930. aastate laste imiteerimis- vitriingaleriis EKKMi fassaadil Nagu varasemal ajalgi, levivad mängude hulgast leiab näiteks mängud praegu ühelt seltskon- nalt teisele, neid muudetakse, salakaubaveo, matusemängu ja kombineeritakse ja kohanda- loomade tapmise. Algavad EKA avatud akadeemia uued kursused: takse, improviseeritakse ja 100 portree joonistamine luuakse ise. Tänapäeva mängu- 6. november — 4. detsember uurimustes keskendutaksegi muu hulgas loovusele. Nüüdses maailmas, kus me män- gime ekraanide vahendusel või sportmängude võt- Klassikaliste pükste modelleerimine põhilõike baasil mes sageli kogu elu, on tähtis, et mängud tekitaksid 6. november — 18. detsember hea tunde ja pakuksid mängurõõmu. Kuigi mängimi- se funktsioon, vahendid ja situatsioonid võivad olla Adobe InDesign algajale aastasadadega muutunud, on need meile vajalikud – miks me muidu mängiks. 19. november — 5. detsember

Kirjandus: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjad ja lehekülg „Uued ja vanad mängud rahvaluulearhiivist”.

1 Annus, A.; Sarv, M. 2015. Pallimäng ja avanevad hauad sumeri ja eesti rahvalauludes. – Akadeemia, nr 12, lk 2143–2165. 2 Vissel, A. 1995. Traditsiooniline ja uuenduslik tänapäeva lastemängudes. – Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist I, lk 255–305. 3 Opie, I.; Opie, P. 1984. Children’s Games in Street and Playground. Lisainfo: www.artun.ee/kalender 4 Vissel, A. 1995. Traditsiooniline ja uuenduslik tänapäeva lastemängudes. Põhja pst 7 – Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist I, lk 255–305. 28 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG KIIRKOHTING

KIIRKOHTING ESIETENDUS UGALA TEATRIS JOHANNA-MAI RIISMAA 26. JAANUARIL 2019 Küsis Henri Kõiv Eesti idufirma väljatöötatud rakendus Zelos aitab vabatahtlikest koosnevaid meeskondi mängustamise kaudu tegutsema utsitada. Firma üks asutaja Johanna- Mai Riismaa selgitab, kuidas nutiajastul tulemuslikult Peaosades suuri organisatsioone juhtida. Miks võiks üks festival kaaluda Zelose rakenduse PRIIT VÕIGEMAST kasutamist? Kaaluda võiksid ka konverentsid ja spordisündmused, sest Zelos aitab võimestada organisatsioone, kus & LAURA KALLE meeskond ajutiselt gigant- seks kasvab. Zelos pakub kiiret otse- ühendust meeskonna juhi ja liikmete vahel, mis või- maldab delegeerida suure- le hulgale inimestele erine- vaid ülesandeid, palveid ja soovitusi. Meeskonna kas- vades võib tekkida tunne, et paljusid asju on lihtsam ise ära teha kui hakata rah- va hulgast tegijat otsima. Sama lugu on soovituslike tegevustega – üldlisti tulnud meilidele reageerivad vä- hesed. Tarkvaralahendusel Foto: Jake Farra on aga jaksu igale meeskonnaliikmele individuaalselt läheneda: tuletada igapäevaselt meelde väikseid üles- andeid, nagu organisatsiooni toetamine sotsiaalmee- dias, pakkuda sobivatel hetkedel kiireloomulisi lisate- gevusi ja edastada meeskonnajuhile ülevaade sellest, kes kõige aktiivsemalt panustab.

Millised on Zelose kogemused esimeste koostöö- partneritega? Meie esimene katsetus Pimedate Ööde filmifestivali umbes 400 vabatahtliku kaasamisel oli ülimalt edukas. Mängustasime eelmisel aastal vabatahtlikele mõel- dud toiminguid: kutsu sõber kinno, jaga festivali uu- diseid sotsiaalmeedias, abista lisaülesannetega või külasta ise filmilinastusi. Selle tulemusena toimus sooduspiletite müüginumbrites ja Facebooki statisti- kas positiivne hüpe. Ühtlasi oli see esimene festival, MUUSIKAL kus valdkonnajuhid said rohkem kui 80% töö käigus ilmnenud ülesannetest delegeeritud, selle asemel et need tegemata jätta või ise ära teha.

Kuidas sa ise mängustamise juurde jõudsid? Olen olnud mitmete sündmuste ja festivalide vaba- tahtlike koordinaator ja tean, kui keeruline on spon- soritelt piisavalt suur kogus šokolaadi välja kaubelda, et iga lisapalve ja -tegevuse läbirääkimisteks saaks vaba- tahtlikule otsese altkäemaksuga läheneda. Hakkasin otsima lahendusi, kuidas olemasolev šokolaadikogus ONCE jõuaks ausalt kõige tublimate meeskonnaliikmeteni, ja eks see hakkas sealt mingit laadi arvepidamisena välja kujunema. Autor Enda Walsh Mängustamine on võrdlemisi uus mõiste, aga Muusika ja sõnad Glen Hansard & seda on juba päris palju erinevates kontekstides rakendatud. Milline on mängustamise tulevik? Markéta Irglová Kas see on trend, mis vajub peagi unustushõlma, või tulevikutöö iseloomulik tunnus? Muusikal põhineb John Carney Mõiste on uus, ent teema on iidne. Iseenesest saab kõiki tasustatud toimetusi mänguna käsitleda. Mees- samanimelisel mängufi lmil tega metsas mammuti küttimine on samasugune boss Muusikali “Once” litsents kuulub Music Theatre International (Europe) Ltd. fight nagu teleka- või arvutimängus. Talumees, kes viljapõldu teatud reeglite järgi kastab, saab tasuks saagi nagu „FarmVille’is”. Me mängime pidevalt nende vahenditega, mis on meile tuttavad ja kättesaadavad. Lavastaja Taago Tubin | Muusikajuht Peeter Konovalov | Bändijuht Andre Maaker Aastal 2018 on kõige käepärasem vahend nutitelefon Kunstnik Liisa Soolepp Liikumisjuht Raido Mägi Valguskunstnikud Villu Konrad | | või sülearvuti. Sellega seoses on tekkinud väga kõr- ja Laura Maria Mäits | Mängivad Priit Võigemast, Laura Kalle, Tarvo Vridolin, Jaanus Mehikas, Maarja Mitt, Sänni Noormets, ged ootused reaktsioonikiirusele – oleme harjunud, Margus Vaher, Terje Pennie, Mihkel Kuusk (TÜ VKA), et telefoni näppides vastatakse hetkega, samamoodi Karl Kena, Martin Mill, Andre Maaker tahame saada oma tegevuste eest kiitust ja diplomit Piletid müügil Ugala kassas, Piletimaailma ja Piletilevi veebilehtedel ning müügipunktides. kohe, mitte paar kuud hiljem arenguvestlusel. See- Ugala kassa tel 433 0777 / [email protected] tõttu arvan, et automaatsete protsesside ja mängus- tamistarkvarade kasutamine muutub üldisemaks. KUNST NOVEMBER 2018 : 29

KAAREL KURISMAA PUNA- KOLLAROHELISE LAINE HARJAL

Kumus on kuni 2019. aasta veebruarini avatud Kaarel Kurismaa, ühe eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanija ülevaatenäitus „Kollase valguse orkester”.

Gregor Taul tundetungi esile seetõttu, et näen mažoori-minoori kontrast aitab küll erksatel värvidel siin toetuspunkti Kaarel Kuris- hästi esile tõusta, kuid minu arvates oleks justkui häbe- maa tutvustamisel. Nii teda en- netud, et tegemist on lillelapse suursündmusega. Pole nast kui ka tema loomingut võib välistatud, et kunstnik ise soovis eksponeerida oma iseloomustada kui lainet, püsima- teoseid võimalikult tagasihoidlikus valguses, et vältida tut teist, sellist, millel ei ole lõppu nn retrospektiivnäituse imperatiivi, millega käivad kaa- ega algust, mis loksub vastu siin- sas meediamullid, tegevkunstniku historiseerimine jm set läänerannikut või üle lombi tühi-tähi, mis läheb vastuollu autori kreedoga. idarannikut. Laine kui tõsine füü- Kumu B-tiiva väljavenitatud näitusesaalide liigenda- sikaline fenomen, ehkki pisut mine on olnud kujundajatele paras pähkel muuseumi koomiline nagu kolme lehekülje avamisest saati. Mida aeg edasi, seda akuutsemaks pikkune lause. Jätkates samal muutub ruumiga äraharjumise (ingl habituation) ja lainel, võiks öelda, et Kurismaa sellele erinevate kujundusvõtetega „vastuhakkamise” looming on eos kontrakultuuri- küsimus. Mari Kurismaa kujun- line nagu Soome televisiooni lai- duses on näitusesaal kaunis äär- ned Nõukogude Eestis või pisut muslikult vaheseintega liigen- estraadlik ja samas väsimatu nagu datud, mis on helikunsti puhul Nii teda ennast kui ka tema loomingut ansambel Laine. Ta on järjekin- möödapääsmatu, sest erinevad võib iseloomustada kui lainet, püsimatut del nagu laine tema videoteoses müraallikad tuleb üksteisest au- teist, sellist, millel ei ole lõppu ega algust, „Lainetega võidu” (2001). Ta on paklikult eraldada. Paraku pär- mis loksub vastu siinset läänerannikut või kahtlemata autonoomne nagu sib selline lahterdatus tervikliku üle lombi idarannikut. iga teine uus laine, aga ka sõna- laine tabamist, mistõttu tule- raamatulikult lihtne laine, s.t ruu- museks ei ole niivõrd kollase mis leviv energiat edasi kandev valguse orkester, kuivõrd erine-

Kaarel Kurismaa „Päkapiku altar”, 1973. Foto: EKM DigitaalkoguKaarel Kurismaa „Päkapiku 1973. altar”, võnkumine. vate valgusansamblite prooviruumid. Aga võib-olla nii ongi õige, et see lõppematu laine metafoor, mida ma siin jonnakalt taga ajan ja kogu loomingule ning 1 3 suisa inimelule kleepida püüan, lihtsalt ei kehti. Kunst ja kunstniku biograafia on võrreldamatult rikkamad Péter Nádasi „Mälestuste raamatus” saab peatege- Ühed kultuurilooliselt tuntuimad ja bioloogiliselt olu- ja vastuokslikumad, kui seda on üks kujund. lase sisekõnes inimesest kõrv või lausa (heli)laine, mis lisimad võnkumised on seks ja armastus ning ma leian, infokandjaid seob: „Arvatavasti olin tolleks ajaks juba et paljud Kurismaa laineainelised teosed on iseäranis täiesti kaotanud selle, mida võiksime adekvaatseks erootilised („Purskkaev”, 1974; „Pürgimus”, 1975), 6 aja- ja ruumitunnetuseks nimetada, ning oletatavasti varjamatult sensuaalsed („Õis”, 1977), lausa erek- ka seetõttu, et kapriissest tuulest, käsitamatust pime- teerunud-elektrifitseerunud („Lõvisammas”, 1973) Kunstniku elu ja loomingu ühe läbiva kujundi ja kau- dusest ja tolle suursugususest hoolimata oli uinutav või astuvad lihtsalt igati häälekalt välja vabaduse saalse narratiivi taha joondamine on olnud viimase lainerütm mind jäägitult haaranud nagu tugev narkoo- („Trammivasikas”, 1983) ja armastuse eest („Figuurid sajandi üks põhilisi retrospektiivnäituste ja biograa- tikum, ja kui nüüd öelda, et olin vaid üks suur kõrv, ja kassid”, 2006). Eelnevat silmas pidades on ta üks fiate koostamise vahendeid. Kui tuua klassikaline polekski see sugugi ebatäpne määratlus, sest kõik väheseid eesti kunstnikke, kes on seadnud oma loo- näide 20. sajandi kultuuriloost, siis André Maurois muud tajuvormid olid peaaegu üleliigseks muutunud mingus järjekindlalt esiplaanile hoolimise, optimis- struktureeris oma Percy Bysshe Shelley biograafia ning ma olin nagu mingi veider ööloom määratud ainult mi, laineharjal elamise ja eluterve absurdikogemuse, nii, et luuletaja tervet elu siduvaks metafooriks sai kuulmise võimusse; sügavus mühas, kuid see polnud ei pakkudes seejuures välja toimiva strateegia, kuidas vesi, mis esines poeetilise motiivina muu hulgas nt al- vee ega maa müha, ei olnud ei ähvardav ega ükskõik- minna ajalukku väljaspool ametlikke ja pahatihti tõsi- lika ja rägastikulise jõena. Samal ne, ja kõlagu see kui tahes romantiliselt, riskin väita, meelseid tegelikkuseid. ajal on sellist idealiseeritud elu- et sügavusest kostis lõpmatuse monotoonne ümin, loojutustamist alates Virginia hääl, mis ei meenutanud ühtki teist häält ega midagi Woolfi„Orlandost” kogu täiega Ühed kultuurilooliselt tuntuimad ja bio- muud, vaid tõi silme ette sügavuse-kujutelma, kuid kus 4 eitatud, pilatud ja ümber män- loogiliselt olulisimad võnkumised on seks ja see sügavus asus ja mille sügavus see võis olla, oli raske gitud. Kui mõelda meie praegu- armastus ning ma leian, et paljud Kurismaa otsustada, sest mind tabas tunne, otsekui täidaks ja Kontsept, mitte kontekst, näib olevat tema lipukiri, se kunstiajaloo tegemise peale, laineainelised teosed on iseäranis erootilised. valitseks merepinnal, niisamuti kui ka ülal õhus või all sest Kurismaa on oma loomingus seisnud lahus nii siis domineerivad esimest tüüpi veepõhjas, kõike nimelt see kõla, ning seeläbi sai kõigest ümbritsevast ajast kui ka ruumist, tegutsedes kunsti ülevaatenäitused (mõelgem hil- sügavuse osa, kuni vaikselt valjenev müha nähtavaks peavoolu asemel kusagil põnevas perifeerias. Seal, kus jutistele Leonhard Lapini, Jüri muutus ja tekkis tunne, nagu oleks see müha mingi moodne oleks rääkida kohaspetsiifikast, on kunstnik Okase ja Raul Meele retrospektiividele), kuid sõna kaugusest liikuma hakkava sootu massi erakordne jõu- vilistanud ilmsele ümbruskonnale ja pakkunud avalik- on saanud ka „uut tüüpi” narratiivid, nagu Rebeka pingutus, mis tahab end lahti murda ja hakata mäslema ku ruumi lahendusi, mis pärinevad jumal teab kust. Põldsami kureeritud Anu Põdra ja Mari Laanemet- lõpmatuna näiva mühina saatusliku rahu vastu, see Olgu selleks siis Tallinna Postimaja legendaarne kinee- sa koostatud Sirje Runge näitused, kus „peatege- lähenes, küll mitte eriti kiiresti, kuid ikkagi jõuliselt, ja tiline heliobjekt (1980) või kunagised hotelli Neptun laste” looming tuuakse välja erisuguste kohalike ja välis- saavutas äkitselt oma kõla haripunkti sedavõrd või- baari valgusobjektid (1976), nende teoste ideeline kunstnike teoste taustal. Viimased esindavad kuns- duka paugutusega, et sügavust polnud enam kuuldagi, kaal oli sedavõrd määrav, et lõi enda ümber uue titeaduse progressiivset eesliini, pakkudes võimalusi tõusis rahulolevalt sügavuse kohale, saavutas oma konteksti, haarates keskkonna kurismaatilisse kinee- uute seoste ja esmapilgul tavatute interpretatsioo- eesmärgi […].”1 tikasse. nide tekkimiseks. Ragne Soosalu kureeritud Kaarel

Kurismaa ülevaatenäitus pakub selles mõttes mõneti ArrakIllustratsioon: Helmi konservatiivsemat, kuid see-eest stiilipuhtalt korrekt- 2 5 set sissejuhatust ühe Eesti lähiajaloo toredaima looja tegemistesse, millega Müürilehe lugeja kahtlemata tut- Õigupoolest oleks asjakohane ja kirjaniku suhtes lu- Huvitav, et kunstniku loomingu lähedasim tundja vuda võiks. gupidavam tuua siinkohal välja terve tsiteeritav lause, abikaasa Mari Kurismaa otsustas näituse kujundada Gregor Taul on kultuuri- aga kuna see jätkub veel kahel leheküljel, siis ruumi mõneti raskepäraseid seinavärve, koopalikke nurga- teaduste doktorant ja vaba- kokkuhoiu nimel piirdun väljalõigatud osaga. Tõin selle taguseid ja pimendatud ruumimuljet kasutades. Selline 1 Nádas, P. 2015. Mälestuste raamat, lk 78–79. kutseline kultuurikriitik. 30 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER : MÄNG KIRJANDUS

TARTU. SPIEL. METAFÜÜSILINE INTOKSIKATSIOON Kiri psühhiaatrile

Mõni nähtus on nii müütiline, et temasse on sisse kirjutatud pidev ja paratamatu kasvamine, kordamine, vohamine. Nii paistab iga tõlgendus saavat müüdi enda osaks, astuvat temaga kongeniaalsesse, aga samas mängulisse dialoogi, kirjutades iga kord reegleid natukene ümber. Üks selliseid nähtuseid on kahtlemata Vahingu Spiel.

Deivi Tuppits

Vaino Vahingule Tahan alustada oma kirjatükki Paul-Eerik Rummo sõnadega Thespisest: „Et mitte takerdada kirjutamist ühe liigse liigutusega, mis võiks ka mõtte-, õigemini sõnadevoolu tarbetult katkestada, kirjutan edaspidi sinu poole pöördudes igal pool sina väikese tähega, paludes ette vabandust sellepärast. Samal põhjusel on ka laused kohmakad ja segased.”1 Sellest on nüüd ligemale viiskümmend aastat, mil sa Tartus Nõva 15A oma kurikuulsaid salonge pidasid, literaate, näitlejaid ja usuteadlasi võõrustasid, rääki- sid Jungist, Nietzschest ja Kierkegaardist ning aja- sid taga seda püüdmatut Iset, luues ja taasluues oma isikumüüti, mille seemned kasvatavad õisi veel täna- päevalgi ja levitavad jätkuvalt seda kummastavat kut- suvat hõngu. Mis on see taim, mille sa istutasid ja mille lõhna peale nüüd, aastakümneid hiljem nii paljud Tar- tu tudengid, ajaloouurijad ja elukunstnikud oma pale pööravad ning otsekui joobuvad? Joobuvad sinu „meta- füüsilisest intoksikatsioonist”, küsivad, mis on mäng, 1979. aasta jäädvustus mängufilmi „Tuulte pesa” proovivõtetelt, kuhu Vahing valitigi vanemat metsavenda mängima. Foto: Villu Reiman (Eesti Rahvusarhiiv) ja igatsevad osa saada sinu salongist, justkui poleks sa seal teises maailmaski nööre käest lasknud. Igavene mängujuht. Sinu huvi mängu vastu pärines psühhiaatriast ning oli sinu enda sõnul paljuski seotud inimese isesusega.2 See Ise ei andnud sulle lõpuni rahu – kõikides juttu- koolivihikutäit päevikuid – need olid „põgenemine Nõnda lõid sa kogu oma elust mängu – „lahendasid” des ja näidendites oled ju kirjeldanud vaid iseennast. mingisse teise maailma, kus said oma mõtteid välja ennast ja teisi ümberringi. Milline seltskond su üm- Nagu oled öelnud, et patsiendi kallale sa ei läinud, alati elada”.4 ber koondus! Mati Unt, Evald Hermaküla, Jaak projitseerisid kõik hingehädad läbi enda.3 Kirjutamine Spiel oli tol ajal muidugi käibesõna, see oli juba kuue- Kangilaski, Madis Kõiv, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik oli sinu jaoks omamoodi autopsühhograafiline kunsti- kümnendate lõpu Tartu õhus ühes teatriuuenduse- Rummo, Arvo Valton, Linnart Mäll, Lembit Ulfsak, vorm, võimalus püüda tabada ja mõista enesetead- ga, seguna mingi äreva elulise põlemise ja radikaalse Tõnu Tepandi, Hando Runnel… See nimekiri ei lõp- vust, paigutada oma pihtimusliku dramaturgia objekt loomeelevuse kirest. Usuti ning nõuti elu ja kunsti pe siin. Nad kõik jagasid seda põlvkonna palavikulist kierkegaardlikku tüpoloogiasse, vaadelda ja lasta vaadel- sügavust – tavalisest suuremat ja kõrgemat teatrit, kokkuhoidmispüüet, kuulusid su salongi külalisring- da oma karljasperslikku „kahe- utopistlikku vabadust5, mille tuum seisnes lapselikus konda ning põdesid nn metafüüsilist intoksikatsiooni paiksust” – kõikumist psüh- mängus – piirsituatsioonis, nagu sa ise seda definee- (miski, mille sa väitsid Madis Kõivul olevat – kui inime- hiaatria ja filosoofia vahel. Kas risid, „milles ehk ainult lapsed ennast vabalt tunnevad ne, kel on mingi kindel eriala, hakkab tegelema millegi Spiel oli tol ajal muidugi käibesõna, selle võimaluse pärast – avada ja vabalt tegutsevad. Täiskasvanu ju kardab igasugust välisega, muusikaga, näiteks, või filosoofiaga, n-ö tei- see oli juba kuuekümnendate lõpu Tartu oma eksistentsiaalset võõran- piirsituatsiooni, kardab ka loomulikult mängusituat- siti mõtlemine).8 Paljud neist teemadest, millest rää- õhus ühes teatriuuendusega, seguna dumist ja hämaraid tunge min- siooni laskuda, sest see oleks tema arvates tagasimi- giti, olid seotud teatriga, paljud töötasid teatris ja käi- mingi äreva elulise põlemise ja radikaalse gile laiemale auditooriumile – nek. Me aga oleme unustanud, et oma Mina, tegeliku sid niisiis igal teisipäeval, kui teatris etendusi polnud, loomeelevuse kirest. valisidki sa pigem kirjaniku kui mina, mitte maski, tundmaõppimiseks on mäng ainu- Nõva tänavas sinu ja Maimu Bergi kodus osa saamas psühhiaatri rolli? Tuleb ju tun- kene ja tõeliselt kuninglik tee (E. H. Erikson)”. Tõesti, sellest mütologiseeritud elu-kunsti sünkroonsusest. nistada, et kõik need alateadli- nii paljudegi jaoks tundus Spiel infantiilne, hüsteeriline Jah, sind peeti ärritavaks, enesefabulatsioonidega kud pained, krüptilised tähen- ja võõras. Sina aga uskusid homo ludens’isse, uskusid, müstifitseerijaks, külmaks ja hämaraks manipuleeri- dusseosed ja sümbolistlikud käitumismotiivid sinu et mäng on inimesele omane ning üksnes „mängusi- jaks, kuid sa andsid neile Spiel’i ning ühes sellega sub- teostest on vaid narratiivne eneseanalüüs, psühho- tuatsioonis oleme need, kes me tegelikult oleme, […] limatsiooni – võimaluse elada „turvaliselt” läbi elusi- teraapia, mäng. kes me igapäevases elus enam olla ei saa ega tohi”6. tuatsioonid, mis väljaspool mängusituatsiooni oleksid Ning need päevaraamatudki on ju vaid provoka- Sest kirjutas sellest ju Johan Huizinga, keda sa nii olnud eetiliselt ning moraalselt ühiskonnas taunitud. tiivselt konstrueeritud piirinihked elu ja kunsti vahel, andunult lugesid, veel enne, kui ta eesti keelde tõlgi- Selle mänguga mindi ometi kaasa, sest „kui näitleja ei järjekordne Spiel. Nagu sa tõdesid, et „Päevaraamat” tud sai, et ainult mängiv inimene on huvitav, kas siis mängiks, siis mis ta laval teeks”9. tervikuna on tegelikult ikka mingisugune mänguline novellis, näidendis, laval… Ning et seda on ka män- Ütlesid, et seda „mängu” mõistet on sulle veidi üle- situatsioon, seal käib ju mäng kogu aeg – sa ei häbe- gusituatsiooni loomine iseendast: „Mitte ainult et sa kohtuselt omistatud, et oli teisigi, kes provotseerisid nenud seda, ütlesid vaid, et nende avaldamisega rikku- lood selle kirjutamise jaoks, vaid mängusituatsioonis mängusituatsioone. Unt oma Angst’ide, oma hirmude sid ka enda privaatsust, avalikustasid oma elu rohkem olek on väga huvitav protsess. […] see peab pakku- ja oma unenägude ja unelmatega, Hermaküla, Too- kui kellegi teise oma. Kõik need sada seitsekümmend ma mingit vaimset rahuldust või lahendust.”7 mingas… Et kogu see „punt” oli teil selline. Enamik KIRJANDUS NOVEMBER 2018 : 31

EESTI KULTUURKAPITAL / EESTI ARHITEKTIDE LIIT / EESTI SISEARHITEKTIDE LIIT / EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIT ESITLEVAD

pidi siiski kaasa minema, sest sellel ju psühhodraama põhinebki – et mängusituatsiooni pandud isikule an- takse mingi sotsiaalne roll ja siis tuleb see ära mängi- da, lahendada probleem, saada lahti traumast.10 Mis hetkel siis Spiel’iga liiale mindi, et Kangilaski ja Černov ütlesid, et „mäng on kuri, et Vahing špiilib teiega kur- jalt, olge ettevaatlikud”11? Kas siis, kui sisestasid oma külalisele, et tema naine teda petab? Sun- disid inimesi tõemeeli uskuma Sa andsid neile Spiel’i ning ühes sellega mingit intriigi ja jälgisid siis nen- sublimatsiooni – võimaluse elada „turva- de reaktsiooni. Või siis, kui Mai- liselt” läbi elusituatsioonid, mis väljaspool mu Berg järjekordse draama mängusituatsiooni oleksid olnud eetiliselt käigus viimaks Mati Undil kulmu ning moraalselt ühiskonnas taunitud. lõhki viskas? Kunagi ju ei tead- nud, kuhu piirsituatsioonid välja viivad. Ja see mäng – see ju ei piirdunud salongiga, see käis ka restoranis ja tänaval. Spiel oli elu igakülgne üledramatiseerimine, kunstiline liialdus ning pidev piirsituatsioonides elamine – pro- vokatsioon elule. Sa võrdlesid neid mängusituatsioone ja salonge hal- lutsinogeenidega, mis võtavad maha mingid sotsiaal- sed pinged, see olevat nagu amfetamiin, mis avab ja avardab su mõistust, see tolle ajastu Tartu mentali- teet.12 Vahest ongi just joobumuslik eneseunustus ning ihalus elu ja kunsti kõikehõlmava segunemise jä- rele see droog, mida kogeda soovitakse? Tunda seda põletavat vaimset avardumist, otsekui religioosset deliiriumit – ekselda sundima- tult hämara alateadlikkuse hall- aladel, nõuda enamat, armasta- da ja vihata siiralt ja südamest, Mis hetkel siis Spiel’iga liiale mindi, jõuda tagasi vabasse, lapselikku et Kangilaski ja Černov ütlesid, et mängu, kus muu maailm unu- „mäng on kuri, et Vahing špiilib neb. Sest me kõik ju alateadli- teiega kurjalt, olge ettevaatlikud”? kult teame, et tabud ärritavad meid vaid seetõttu, et oleme endas midagi alla surunud. Sina ärritasid kõiki oma mõistmatute tungide ja lugude- ga, aga sinul oli selles rohkem teadmisi kui teistel. Ja sa olid oma ajastu enfant terrible, kuid praegu vaada- takse sinu paradoksaalsele loomusele ja elule tagasi mingi valulise nostalgiaga, igatsetakse mõista seda tragismi, kuuluda isegi sinna salongi. Ka siinkirjutaja, mitmete noorte kirjandusuurijate, psühholoogide ja teatriteadlaste hulgas, on ihanud käia tolle ajastu vaimu „kuninglikku teed”, püüdnud tabada seda Iset, taaselustada salongi ja näha nüüdisaja argipäevas midagi valuliselt ausat ja naiivselt müütilist, sest sinu sõnutsi „ilma ennastsalgava aususe ja siiruseta mingit kunsti ei sünnigi”13. Ehk ongi mõni valgus nähtav vaid distantsilt. Aitäh sulle, kes sa istutasid Tartusse Spiel’i. 6. DETSEMBRIL SALME KULTUURIKESKUSES 1 Rummo, P.-E. 1997. Lugemiseks Evald Hermakülale, kes lavastab „Tuhkatriinumängu”. – Thespis. Meie teatri- uuendused 1972/1973. 2 ARHITEKTUURI Sang, J. 1997. Otseseid vastuseid kaudsetele küsimustele. – Thespis. Meie teatriuuendused 1972/1973. 3 Vadi, U. 2010. Inemise sisu: Vaino Vahing. Intervjuu.

Foto: Alan Proosa AASTAPREEMIAD – Vikerkaar, nr 3, lk 74–86. 4 Samas. 5 Rähesoo, J. 1997. Eessõna. Thespis. Meie teatri- 2018 uuendused 1972/1973. 6 Vahing, V. 1997. Ainult mängust. – Thespis. Meie teatriuuendused 1972/1973. 7 Vadi, U. 2010. Inemise sisu: Vaino Vahing. Intervjuu. – Vikerkaar, nr 3, lk 74–86. Deivi Tuppits on vane- 8 Samas. muislane ja teatriteaduse 9 Samas. magister (lõputööga „Vaino 10Samas. Vahingu subjektsus näiden- www.arhitektuuripreemiad.ee 11Vahing, V. 1993. Tahan saada poliitikuks, aga ei oska dite „Potteri lõpp”, „Suve- (intervjuu Vaino Vahinguga). – Vikerkaar, nr 7, lk 79–85. kool”, „Testament” ja „Mees, 12Vadi, U. 2010. Inemise sisu: Vaino Vahing. Intervjuu. kes ei mahu kivile” kui – Vikerkaar, nr 3, lk 74–86. autobiograafiliste draama- 13Samas. narratiivide näitel”). 32 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER KIRJANDUS

USALDUSAVALDUS JÜRI KOLGILE

JÜRI KOLK „ESIMENE MALBE PÄEV SEL AASTAL” LOOMINGU RAAMATUKOGU 25/2018 KOOSTANUD JA TOIMETANUD KAJAR PRUUL, AASTAKÄIGU KUJUNDANUD ASKO KÜNNAP / 79 LK

Luges Paul Raud Jüri Kolgi teekond proosakirjanikuna on juba algusest uksel suitsetavatest inimes- peale olnud kaunis konarlik. 2014. aastal ilmunud jutu- test (lk 5–6) pole kuigi origi- kogu „Teisipäevamaa” oli võrdlemisi paljulubav, ehk- naalne idee ja ka lugu igatpidi ki toores; päris mitmest tekstist võis leida huvitavaid õnnelikust Frankist (lk 48) mõtteid, kuid kõik lood polnud vennad. Ja 2015. aasta osutub üpris sisutühjaks. Va- „Suur võidujooks” ei erinenud just märgatavalt oma hel lendab nool põõsastesse eelkäijast. Need kogud olid õige paksud, koguni täis- ning murelik Kolk läheb sellele söönud; igasugu tekste, pikki ja lühikesi, jagas Kolk järele, jäädes niimoodi tükiks lahke käega – pealtnäha nii, nagu torust tuli. Lõpp- ajaks metsa kondama, kuid kokkuvõttes jättis kõik see suhteliselt külmaks ning viimaks tuleb ta siiski tagasi. praegugi ei osanud enam esimese hooga öelda, kas 47 miniatuurist võinuks päris „Teisipäevamaa” ja „Suur võidu- mitu välja jätta ja kogu tulnuks jooks” mitte üks ja seesama raa- kõvasti teravam; ent nüüdseks mat polnud. olen õppinud Kolki piisavalt Antud miniatuurikogu ainestik – Mullu kaante vahele saanud usaldama, uskumaks, et mõne nagu teisteski Kolgi kogudes – on „Naistepäev” näitas, vähemalt aasta pärast ilmub tema su- aga argine ainult niivõrd, kui on vormiliselt, sootuks teist nägu; lest juba selline proosakogu, argine Kolk ise. ligikaudu sama koguka raamatu kus 47 tekstist ei paista enam kohta on seal üksnes 14 teksti piisavatki. (pea neli korda vähem kui kum- Viimasel ajal on hakatud maski eelmises kogus), üks neist meie kirjanduses veelgi aktiiv- pärjatud lausa Tuglase novellipreemiaga – vot sellist semalt ülistama – kohati fetiš- võiks uhkelt novellikoguks nimetada! Ometi oli krii- eerimagi – teatud argisust ja tikute reaktsioon pigem ebalev. Mõni tüdines puhuti kõikvõimalikke igapäevaseid kolgilikult tühjast jutust, mis muutvat teksti tarbi- tegevusi-teemasid, mida siis tamatuks1, teisele polnud kõikide juttude puändid kenade sõnadega suureks meeltmööda2, kolmanda ajas raamat päris hüstee- püütakse puhuda. Aeg-ajalt riasse3. Nõnda lonkas üht jalga ka 2017. aastal ilmu- üritatakse ka Jüri Kolgi proo- nud lühiromaan „Roheline suits”, mis võinuks novelli- sat sellise kirjanduse hulka na ometi päris hästi toimida. Siiski ei tasu unustada, et lahterdada5,6 ja ega too alati ka Kolgi luuletajatee viis teda kunagi üle kivide ja kän- vastu ei panegi, ehkki asetub dude. Kirjaniku esimesest neljast luulekogust (2009– teiste keskel väga eriomasele 2013) võib avastada vägagi häid ja nutikaid tekste, ent kohale. Antud miniatuurikogu samuti palju vett. „Selle kõige sees leidub aga meel- ainestik – nagu teisteski Kolgi divaid pärleid, mis annavad jõudu jätkamiseks,” nagu kogudes – on aga argine ainult kirjutab Armin Kõomägi (küll hoopis „Naistepäeva” niivõrd, kui on argine Kolk ise. kohta)4. Kuid 2014. aasta luulekogu „Otse aia taga” Kandvad ideed kooruvad küll lööb lugeja oma meisterlikkusega täiesti pahviks ja ka tihtipeale välja olmest – olgu mullune armastuslüürika kogumik „Kuu ja kirves” on selleks tühipaljas mõlgutuski –, oma parimates aastates poeedi vääriline teos. ent pole enamasti ise kuigi maised. Kord külastab kirjanik Visbyt (lk 66–71), teisal pistab rinda kirjandustegela- jäävad täpselt sama igavateks, aga sina kuulad ja muu- PRODUKTIIVNE ÜLESMÄGE RÜHKIJA sega (lk 63) ja vahel jalutab niisama ümbritsevat silmit- tud põnevamaks,” juhatab Kolk lugejat üsna raamatu sedes (lk 15–17, 28–29), kuid samas tegutsevad siin ka alguspoolel (lk 12). Toda niiti tema loomingust kind- Taoline julgus üha uuesti katsetada ja proovida ning vägilane Simson, kellest kuidagi võitu ei saada (lk 38), lasti leiab, aga nagu öeldud, ei priisata neil lehekülge- jõud ajada end püsti ka siis, kui sind on siruli viruta- ebakindel Kamm (lk 54–56) ja koduvägivalla all kan- del ka igavusega. tud, ongi ülimalt jürikolgilik. Pahatihti süüdistatakse natav kilpkonn (lk 20–22), kiiresti eskaleeruv linnu- Kolk oskaks kindlasti kirjutada ka teistsugust proo- Kolki liigses produktiivsuses (ilmub tema sulest ju vä- epideemia (lk 34–36), kummalised tartlased (lk 31) sat – sirgjoonelist, konkreetset ja elava tegevusega – hemalt kaks raamatut aastas) ja vihjatakse nii salamisi ning veel paljud teised, saatjaks ikka mõistev kolgi- ja võiks taolise ülesandega üpris hästi hakkamagi saa- teadagi millele, ehkki selleks pole mingit tõsist alust. hääl. Meelde aga jäävadki pigem need eriti värvikad da. Selline proosa poleks aga kunagi jürikolgilik, sest Tõepoolest, võib-olla lihvinuks mõni teine kirjanik tüübid, kel igapäevasusega vähe pistmist on; õnneks Jüri Kolk ise on pigem rahulik ja looklev; ning vahel, need neli aastat üht proosakogu, samas kui „Esimene on neid selle kogu kaante vahele sattunud ohtralt. miks ka mitte, igav. Võib-olla ei olegi jürikolgilikku kir- malbe päev sel aastal” on juba Kolgi selle vahemiku jandust kellelegi tingimata vaja, kuid äkki muudab see neljas, kuid see tõsiasi ei muuda tema loomingut kui- mõnd lugejat ometi põnevamaks – isegi siis, kui seda dagi alaväärsemaks. Kui läheb märgist mööda, las siis MUUTA MAAILMA PÕNEVAMAKS kohe ei tunne. Samas, äkki ei muuda ja kõik võiks- läheb, järgmine kord saab paremini – see on eluterve ki tunduda jube lootusetu, kuid vähemasti on kuskil suhtumine ja paistab, et Kolk asju nii ka näeb. Ning Ka oma igavale heietavale stiilile, mis on vahel küll Jüri Kolk, kes kirjutab täpselt nii, nagu üks Jüri Kolk mis peamine, tema loomingut on ikka iseloomus- teenitud kriitikat saanud, ent teisal end jällegi täieli- kirjutama peab, ning jääb niimoodi enda ees ausaks. tanud järjekindel ülesmäge rühkimine; Kolk ei paku kult õigustab, pole autor siin raamatus liialt vaba voli Ja järsku keegi ostab selle raamatu ning loeb ja saab oma lugejale alati üht ja sama, vaid püüab aina pare- andnud. Miniatuuridele omane lühidus tähendab, et Kolgiga sõbraks. Või järsku talle ei meeldi; ent ka siis neda – püüab olla parim võimalik Jüri Kolk. ka seal, kus muidu võinuks Kolgi tekst sundida luge- pole tegelikult hullu, sest Jüri Kolk ei kao veel niipea Miniatuurikogu „Esimene malbe päev sel aastal” on jat haigutama või ajanuks ta raamatut käest panema, mitte kuhugi. suur samm õiges suunas. Koos „Naistepäevaga” või- saab jutt otsa ning algab hoopis uus ja huvitav. „Esi- nuks neist kokku tulla üks eriliselt kobakas „Kolma- mene malbe päev sel aastal” ongi tolle kerge reser- päevamaa” või „Väike kõrgushüpe”, ent tähenduslik veerituse musternäide. Tänu sellele saab Kolk enda- 1 Ross, J. 2018. Igal feministil oma naistepäev. ongi nimelt nende eraldatus. „Naistepäeva” on Kolk le lubada ka heietamist – muidugi üksnes osavat ja – Vikerkaar, nr 4–5, lk 154. valinud eeskätt pikemad ja tuumakamad tekstid – põhjendatut – mujal, mõnes „Naistepäeva” moodi 2 Sauter, P. 2018. Jüri Kolgi pidurdamatu elaan. ideed, mis võiksid kirjaniku meelest rahulikult laiuta- proosakogus. „Isegi kui selles inimeses pole midagi – Sirp, 02.03., lk 24. Paul Raud on noor kirjandus- da saada. Käesolevasse raamatusse on jõudnud hoo- huvitavat, siis see, mis sel inimesel võib öelda olla, 3 Kõomägi, A. 2018. Ettevaatust, Jüri Kolk! kriitik, kes on ühtlasi avalda- pis proosapuru – aga mitte mingi ülejääk! –, mõtted, võib sisaldada midagi niisugust, mis võib muuta maa- – Müürileht, nr 70, lk 32. nud lühiproosat Loomingus mida võiks rahulikult mõnele sõbrale väikese veiniga ilma põnevamaks (mitte olla iseenesest põnev, aga 4 Samas. ja Värskes Rõhus. Praegu koosistumisel jutustada, ja sõber muheleks siiralt sisaldada mingit niiti, mis mõjub maailmale). Või, miks 5 Samas. õpib ta Tallinna Ülikoolis kaasa, kuid mida ei tasu ka liiga pikaks paitama jää- ka mitte, võib selle inimese öeldu muuta sinu enda, 6 Meiel, K. 2018. Mida sa tahad, Jüri Kolk? itaalia keelt ja kultuuri. da. Aga siingi leidub möödalaskmisi: fotoseeria taga- kuulaja, põnevamaks. Maailm ja kõnelev igav inimene – Looming, nr 3, lk 420. FILM NOVEMBER 2018 : 33

VALEKS LUULETAMATA AJALUGU ON KÕIGE ILUSAM

Vaatas Aarne Ruben Filmi „Põrgu Jaan” tegevus toimub kõige varem 1710. rahvas viskab hernhuutlaste kombel lõkkesse oma aasta kevadel. Katku veel pole, aga vili on ikaldunud uhkuseasju, sealhulgas kana, kuid veidra toimingu ja tungaltera täis. Vastanduvad idioodistunud, viimse- taustaks ei kuule me vagasid riimitud kirikuviise, vaid päevaootuse nägemustes ja metsade vahele surutud ikka vana regilaulu. Kuna küla on taltsutamatu, ei ole küla ning vanadest varudest elatuv mõis. Mõisateen- siin siiski tegemist kristliku hingepalangu, vaid püha rid leiavad mererannalt teadvusetult oma mälu kao- hullu kummardamisega, kes käib allmaailmas ja toob tanud tohtri Jaan Niemandi („Eikeegi”) ja viivad ta sealt teateid ähvardavast veeuputusest. Mäletagem lagunenud mõisa, mida juhib parun. Mälu meditsiini- siinkohal Läänemaa pastori Salomo Vestringi kirja raamatute varal taas leidnuna asub arst aadlirahva pandud ning ühe ta koguduse liikme jutustatud vaimu- hingehaavu ravima. lugu, kus räägitakse sellest, et 1710. aastal katku surnud Karinõmme „nõia” Ralli Hansu hing väriseb 1727. aastaks ikka veel põrgus kuradi lõugade vahel. KASINA KEVADE TÜHJUS

Kaamera on näidanud troostituid varakevadisi maas- VIIES RATSANIK tikke, kust puuduvad traditsioonilised sirged künni- vaod. See film ei toeta rahvusromantilist müüti Kõue- Küla, kuhu on ilmunud dr Jaan, on rannaäärne. Niisu- Taadist või Kalevipojast, kes guse põrguskäija plika vasteid me aga tolle ajastu Eesti- kõnnib nurmele ja heidab kuldse maa randadest ei leia, vähemalt ajalooallikate järgi. Nä- See film ei toeta rahvusromantilist tera sõmerasse mulda. Vilja kül- gemuste kuulutajad olid kas täis vimma oma ülemate müüti Kõue-Taadist või Kalevi- vatakse siin püdelasse ja korpas vastu või siis, vastupidi, läbini religioossed ja alandli- massi; arvestades asjaolu, et kud. Plika meenutab pigem ungari „öönaisi”, kes just pojast, kes kõnnib nurmele ja hei- ümberringi on veel kevadine sel perioodil tegutsesid ja kellest Carlo Ginzburg on dab kuldse tera sõmerasse mulda. kulu, võiksid viljasortideks olla kirjutanud oma teoses „Ajaloo ööpoolel. Nõiasabati nisu, läätsed või herned. Meie lahtimõtestamine”, aga ka Éva Pócs oma uurimuses esivanemad hoiavad pilke maas, „Elavate ja surnute vahel”. Öönaised magavadki pikka kõnnivad raske sordiini all ja mõnikord kaagutavad. Püha surmaund ja käivad vahepeal „ära”, et sellest hiljem Antoniuse tuli tekitab neis paiseid, ängistust, paistetust pajatada. Vestluses paruniga vaikib neiu peaaegu kuu- lekalt, kuid tema kuulekus ei ulatu palvemajas käimiseni, sest seda „PÕRGU JAAN” (EESTI, 2018), 104 MIN. REŽISSÖÖR KAUR KOKK, STSENARISTID KAUR KOKK JA ANTI niisuguses kolkas polegi. Iseäranis NAULAINEN, OPERAATOR MART TANIEL, KUNSTNIK MATIS MÄESALU, PRODUTSENT KATRIN KISSA. veider on, et peaaegu juba surnud OSADES MEELIS RÄMMELD, ANDRES LEPIK, PÄÄRU OJA, PEETER VOLKONSKI, ADELE TASKA JT. külas on võimu haaranud tugev ja kiilas androgüünist naine, kes annab tohtrilegi maksahaagi. Naine ilmub süngete tormituulte saatel ja pä- rast seda on vaid lausvihm. Kevadel kuivus ja talirukki külvi ajal padu- vihmad – see meenutab 1708. või 1709. aastat. Ilmastikunähtused ajavad aga kü- laelanikke üksteist marginalisee- rima. Marginaali ossa satub algul Jaan, seejärel parun, kes on sul- genud kanade kõrvale aita taevas- kõndija. Eelkooliealine noorparun on tüü- piline ergootik. Tungalterarikas leib on jõudnud temagi lauale, ehkki selles ei olnud ilmselt aganaid ega linaluid. Võib-olla on see ergotismi gangreenne vorm ja sellega kaas- neb deliirne stuupor – poisike käib Stseen filmist „Põrgu Jaan”. Foto: Gabriela Liivamägi ringi kui kuutõbine. Ema vägivald- ja kõrvetisi. Mõisateenijate seltskond on kümneid kor- se surma tõttu on ta kaotanud mõistuse. Tohter tali- di väiksem kui edukates mõisates sada viiskümmend tab õigesti, et asetab ta seljale ja kaelale kaanisid. Tol aastat hiljem. Nii mõis kui ka talud on lagunud, rannad ajastul polnud teistsuguseid ravivahendeid. on tühjad ja isegi meri näikse seisvat. Künnivagudele on „Mina olen viies ratsanik,” kuulutab Jaan end paru- poodud toonekurg, keda on küllap kahtlustatud seem- ni naise surmas süüdi tunnistades. Seda teeb ta alles ne nokkimises vagude vahelt. Taustal seletab mõisa- pärast kohtumist naisprohvetiga ning see on usutav, valitseja Tiidriku hääl, et kalendri järgi oleks aeg juba sest oli hetk, mil tal polnud mälu. „Ratsanik” sealses külvata ning et must lind ei saa kalu merest kätte, sest pruugis on rööviv mõrvar, ohtlik murdvaras. Apoka- need ei koe. lüptiline visioon viienda ingli raevukausist on selline: Mõisa teenijatüdruk on surnud. Jaan veendub ise, et „Viies valas oma kausi välja metsalise trooni peale, ta põsk on külm. Ometi viivad külaelanikud ta tagasi ning tema kuningriik mattus pimedusse ning nad näri- oma armetusse hütti, kus ta ellu ärkab ja kirjeldab sid oma keelt valu pärast.” (Ilm 16:10) Oma keelt võib kõigile oma põrguskäiku. Patused vaevlevat seal tu- närida näiteks tungaltera ohver. Aarne Ruben lõpetas aastal les. Veeuputuse eel käivad taevased ratsanikud ja „Põrgu Jaan” on kiitust vääriv ja tõsine ajalooline 2008 Tallinna Ülikooli kirjan- nende suust ilmuv tuli hävitab kõik. Põrgus on ees- film, mis näitab meie rahva minevikku ilustamata ja dusteaduse eriala ja on Tartu kätt saksad. Plika väriseb oma nägemustest kõneldes kenitlemata. Need on tõsised asjad ja ei ole vaja ilku- Raatuse Kooli emakeele ja ja tema pead tuleb kinni hoida. See meenutab 1741. da selle kallal, et talupojad mõisast midagi varastasid kirjanduse õpetaja. aasta Saaremaa taevaskõndijate kummardamist. Küla- ja rehepapid kratte taltsutasid. 34 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER MUUSIKA Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: Foto: Maris Tomba

Mulle meeldib keskendu- Kui tähtis on sinu jaoks muusikas kontseptsioon? UUS EESTI BIIT da korraga vähesele ja Kas sa nimetaksid seda plaati kontseptuaalseks? teha seda põhjalikult. Ma arvan, et kõik pusletükid sobituvad omavahel ke- AIGAR VALS Muidu võin tunda ennast nasti. Umbes nädal enne trummipartiide salvestamist halvasti, kui miski ei tule tekkis mul tunne, et nüüd on tervik koos, kuigi mingit välja nii, nagu enda peas koondplaani mul välja töötatud polnud. Kõik sujus soovin. Ütlen siis lõpuks enda sisetunnet usaldades. Aigar Vals võtab emotsioonideks ja perioodi- ka välja, mis lood Viinis Muusikas pole kontseptsioon minu jaoks nii oluline deks lahti oma esimese sooloplaadi „End Game”. sündisid. Nendeks olid kui teiste kunstiliikide puhul. Samas artistina ja eriti „Uprising”, „Musi”, „Mo- live-esinejana on hakanud kontseptuaalne väärtus ka Varasemast teatakse sind sellistest koos- vies in My Mind” ja „Pen- muusikas tähtsust koguma. Enamjaolt ma ei uuri enda lustest nagu Badass Yuki ja Junk Riot. Mis tagram Ballade”. lemmikbändide biograafiat ega vaata nende fotosid, sind soolotöö poole tõukas? mistõttu pean ennast selles võhikuks. Proovin panna Mul tekkis bänditegevuses tühimik, mida pidin Sa oled ise nimetanud energiat rohkem kunstiloomesse ja vähem pealispin- iseseisvalt täitma, et mitte olla teistest sõltuv. seda plaati pigem tume- nale. Minu meelest on tähtsaim looming ise ning selle Viimasest bändialbumi salvestamisest oli möö- daks, aga mulle jääb sel- kuulamisel-tunnetamisel olen ma põhjalik. das neli aastat ning ka esinemisi polnud ees lest hoopis vastupidine, paistmas. Samuti olin võõrdunud muusikakuulamisest. helgem mulje. Mil määral sa negatiivseid emot- Mis sulle selle plaadi tegemise juures kõige suu- See ei pakkunud mulle kahjuks enam üldse pinget. Küsis Mariliis Mõttus sioone lugudesse paned või on need pigem just tu- remaks komistuskiviks osutus? Mida sa õppisid? Selline huvipuuduse periood kestis väga pikalt. medad kõlad, mitte tunded? Hoidsin teadlikult enda ootusi madalal ning tegin Vähesed pillimängijad on ise lugude kirjutajad ning Ma kipun seostama muusikat aastaaegade, paikade seda kõike enda jaoks. Mulle tundub, et pahatihti ma ei pidanud ka ennast muusikuks just seetõttu, et ja tunnetega. Vähemalt paar lugu sündisid sellest, et komistavad artistid just siis, kui nad üritavad kõigile ma polnud ise lugusid loonud. Teadsin aga, et suudan pidin enda negatiivsust millessegi kasulikku paiguta- meeldida. Peamine on, et teeksid eeskätt iseenda- trummilöömisest enamat. Salvestasin jooksvalt ideid ma, muidu oleksin musta auku kinni jäänud. Mingil le, ning kui soovid tehtut teistega jagada, tuleb luua diktofoni – näiteks poeriiulite vahel või kodus voodis hetkel tajusin, et neid lugusid kuulates viin end nen- lisaväärtust. olles. Viimase tõuke andis see, et soetasin endale es- desse olukordadesse tagasi, kuid need ei ole enam mased vahendid. Enne reaalsete sammude tegemist liialt kurnavad, sest album on nüüdseks valmis. Mulle Kui palju erines plaadi lõpptulemus sellest, mida ei saa midagi toimuda. meeldib ka veidi selline magus romantiline kurbus. sa alguses ette kujutasid? Kuulan harva meeleolukat muusikat ning kuigi see al- Album valmis alates esimestest ideedest kuni lõpptu- Oled öelnud, et pooled plaadi lood pärinevad sinu bum ei ole üks ühele raskemeelne, on sinna peidetud lemuseni täpselt aastaga ning mulle näib, et see ongi jaoks inspireerivast ajast, mil sa õppisid Viinis. Mil- palju sellist, mis alateadvuses end sel moel ilmutab, paras aeg, et ei jõuaks hakata üle mõtlema. Miksides lest see inspiratsioonipuhang sinu arvates tulenes? kui kuulaja samastuda suudab või seoseid leiab. Ise- tekkis mul ja Martin Kikasel (Ö Stuudio) ideid, mida Eestist eemal viibimine mõjub mulle alati värsken- gi kui loo alguses kõlab lootus, pöörab see lõpuks rakendasime jooksvalt. Martin tõi juurde värskust, davalt. Viin on mulle väga südamelähedane linn ning ikkagi kuidagi nihkesse. Paika, kus pole väga mugav kuna olin selles materjalis juba piisavalt kaua settinud. mõtlen siiani, et kui peaksin tulevikus välismaale elama olla. Avalugu „Opening Ceremony” on vast selles Albumil on peale sünguse ja filmiliku kõla ka teatav minema, valiksin just Viini. Sealsed olud olid soodsad, kõige neutraalsem, kuigi see meeletu grandioossus, kogus keel-põses-huumorit. Sellised väiksed meele- kuna mul oli võimalik olla sõpradega veedetud aja mis seal vallandub, on minu arvates mõistusevastane. olu loovad detailid said teoks miksimispuldis. Minu kõrvalt palju üksinda. Sõitsin iga päev rattaga mõnda Üldiselt arvan, et kui plaat oleks mõnevõrra pikem, jaoks on peamine see, et ma tunneksin iseennast uude kohta ning vahel ei suhelnud kellegagi pea nä- Pane kõrv peale: tuleksid selle tumedad toonid paremini välja, kuid mu enda loomingus ära. Kui miski on võõras, siis see ei dala. Ma ei näe lähiajal uut sellist perioodi tulemas. soundcloud.com/aigarvals eesmärk polnud kuulajat ära kurnata. jää püsima.

Foto: Ken Mürk

Tänapäeval on lugematu arv meediumeid, mille test. Muusikat oli seinast seina, heli paigas, üritused DJ-ANKEET kaudu avastada enda jaoks uut kraami, mis mind tasuta ja mingit niisama ringivahtimist tantsupõrandal ühel või teisel viisil kõnetab. Soft spot on kindlas- ei olnud. Seal mängiksin kunagi suurima heameelega. RICHARD POHJANHEIMO ti Aafrika päritolu ja mõjutustega muusika ning vana kooli hiphop. Guilty pleasure: Koer „Maiu on piimaauto”

Eredaimad mängumälestused: 2016. aasta 3. Alt üles vaatan: Ma arvan, et inimesi, kellele on põh- „Richard on tõenäoliselt üks Eesti noorimaid detsembril mängisime Rico Veskivälja ja Marek just ühes või teises mõttes alt üles vaadata ja kellelt ja usinaimaid kuumade elektroonikapalade välja- Poeliga plaate EKKMis peol Mancuso. See oli õppida, on palju. Küll aga austan kohalikus kontekstis kaevajaid,” iseloomustab meie seekordset DJ- laupäev, millele eelnenud õhtul tähistati Lek- neid, tänu kellele on Tallinnas võimalik pidevalt kuu- ankeedi peategelast sõbranna ja kaas-DJ Susan- keri sünnipäeva. Mäletan, et kohale jõudes sai lamas käia välismaiseid artiste ja selektoreid. Samuti na Raiend. Mõned aastad tagasi kinkis Richard, suhteliselt kiiresti selgeks, et olin üks väheseid, siinse plaadipoe omanikku, kelle tõttu võib kindel olla, kelle suurim ülesastumine on viimasest ajast kes ei olnud eelmise õhtu tähistamist laupäeva et kuu lõpus raha üle ei jää. Sweet Spot Festival, oma südame muusikakogu- õhtusse pikendanud. Igatahes oli kohe üheteist- misele ja plaadikeerutamisele ning tagasi ta seda kümnest EKKMi väikses saalis enam-vähem full Viis klassikut: ilmselt lähiajal ei saa. house ja nii 6–7 tundi järjest. Seltskonnal olid Souls of Mischief „93 ‛til Infinity” rehvid ammu soojad ja koreograafiat jätkus seal Chez Damier & Ron Trent „Morning Factory” Debüüt: 2016. aasta suvel EKKMis, kus sõbrad tagasihoidlikus kohvikus ikka päris kauaks. Talking Heads „Born Under Punches” Paul Oja ja Tommi Lipasti HUMPi-nimelist pidu Paar kuud tagasi mainis Susanna Raiend juba DJ Spen „Back When” korraldasid. Ühel nädalal kutsusid homie’d peo alguses Into The Valley preparty ära, aga see oli ka kindlasti Eddie Kendricks „Intimate Friends” plaate mängima, aga lõpuks läks nii, et lükati kell 2 meeldejääv plaadikeerutamine. Peamiselt seetõttu, et öösel ka tanki. Vist päris esimese lauluga ma tantsu- sain seal tuttavaks paari praeguseks väga hea sõbra- Viis hetkekummitajat: põrandat tühjaks ei pühkinud, aga mingid inimesed ga. Kõik oli sel hetkel ilusti paigas. Dreamcast „Outer Space” saatsin ikka mõistlikul ajal koju küll enda „DJtamisega”. Men From The Nile „Watch Them Come (Jazza- Pidu iseenesest oli hea vibe’iga. Sel ajal sai veel EKKMi Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: nova Remix)” hoovis öö läbi plaate mängida, mis oli soojade ilma- UGK ft. Outkast „Int’l Players Anthem” ASAP Rocky x Tyler, the Creator „Potato Salad” dega mega. Pink Rhythm „India” Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Melbourne’is Shinichi Atobe „Heat” (LP) Muusikas oluline: Ausus. elades oli mu lemmikkoht baar nimega Section 8. Te- gemist oli täiesti Melbourne’i kesklinnas suurte pilve- Tehnilist: Proovin mängida võimalikult palju vinüüle, Muusikas ebaoluline: Piirid ja reeglid. lõhkujate vahele kõrvaltänavasse peidetud väikse aga suurema osa ajast viskan ka pulgad kotti. Üldi- välibaariga, kuhu mahtus sisse (loe: aeda) võib-olla selt väldin sülearvutiga mängimist, kuna ekraani saab Mida mängin: Proovin mängida seda, mis parasjagu kuskil 100 inimest. Väga lihtne koht selles mõttes, et muul ajal piisavalt vahitud ja arvuti puldis pigem segab. õige tundub ja mis mulle meeldib. Suure osa sellest Kuula meie veebiväljaandest ka laudade ja toolide asemel olid euroalused ja seinteks saab liigitada ilmselt väga üldiselt house’i ja techno alla. Richardi Müürilehele tehtud miksteipi. vanad konteinerid. Ütleks, et natuke nagu sealne Pro- Lõppsõna: Ärge unustage vett juua. MUUSIKA NOVEMBER 2018 : 35

Ülemised fotod: Heini Vaikmaa erakogu. Alumine foto: Taavi Vaikmaa

Aigar Vals – End Game Djrum – Portrait With Galaktlan – En Garde (2018) Firewood (Seksound, 2018) (R&S Records, 2018) Kuulas Mari Pihl Kuulas Märten Rattasepp Kuulas Kärt Kelder

Sügis käes, lehti muudkui langeb, vihma sajab, torm Kaheksa aastat UK tantsumuusikaskeenes tegut- Galaktlani kümnes kauamängiv „En Garde” on kont- möllab. Paras aeg Aigar Valsi debüütalbumiks. See on senud Djrum läheb oma teise albumiga varasemast septuaalalbum duellipidamisest. Arvestades selle üks tummine tükk. Unelev õrnalt eksperimentaalne isiklikumaks. Kogu produtsendi loomingu aluseks on kompositsiooniprintsiibi suhtelist haruldust, võib ka postrokk. Maalib oma raskekoelisusega gothamliku tema seni varjul olnud pool – klaver, mida toetab an- ambient’i puhul vastav eelhäälestus tõesti vajalikuks pilvealuse maailma ja viib sinna müsteeriume lahen- tud plaadil Zosia Jagodzinska tšellol. Väidetavalt on osutuda. Kontseptuaalsuunaga kaasnev kindlamalt dama. Omamoodi romantiline ka. Djrum peljanud enda puhul n-ö pehmemat klassika- eesmärgistatud ja struktureeritud loomeloogika on „End Game” võtab kokku mingisuguse etapi muusi- list külge välja näidata. tarvis kuidagi välja kuulda, nootide põhjal peaaegu et ku elust ja loomingust. Suuresti kodustes tingimustes Nii nagu Djrumi setid, on ka uus album väga mitme- dešifreerida. nikerdatud kraam ei ole püüd kuulajat enda poole kihiline. Esimene lugu „Unblocked” alustab maalilist 37-minutine album on meeleliselt mõjus ning sooja meelitada, see on lihtsalt tema lugu. teekonda, mis loob klahv- ja keelpilliga kuulaja ümber electro soundtrack’i ülesehitusega. Palad on muusiku Kui tehtaks eesti variant tsipa õudsest prantsuse värviküllase melanhoolse helipaleti. „Waters Rising” sõnul komponeeritud varasemast erinevalt, kasuta- sarjast „Les Revenants” (mille tunnusmuusika autor juhatab juba trummisematele ja bassisematele rada- des rohkem tarkvaralahendusi. Üheksa loo kaudu on postrokkansambel Mogwai, ilus musa on!), sobiks dele, kuid alles „Creature, Pt. 2” tekitab huvitava hek- kajastub rikkaliku kõlaga mitmetasandiline retrohõn- Aigari looming sinna hästi. Samas mõjub albumitäis lu- tilise kõlapildi, millele lisab vürtsi järgnev techno-biiti- guline ulmeesteetika, mis põimib minevikunoote tu- gusid ilma igasuguse visuaalita juba nagu värvikas jutu- dega kostitatud „Sex”. „Blue Violet” toob kõrvuni taas levikuvisioonidega. Plaadi kulgemist kannavad kergelt raamat. Lugude pealkirjad on kui peatükid. Näiteks meloodilised helimaastikud ning kui arvata, et „Spar- nostalgilise tooniga süntesaatorikäigud ja electro glitch’i pärast „Spirals Downwardsi” tuleb „Uprising”, mis row” tõmbab otsi kokku karmimate stiilidega, siis eklektilisus; taustal toestab aga kunagisele sündi- kõlab nagu idast tõusev päike. „Showreel, Pt. 3” teeb viimase spurdi gabber’ina, kus popi algusajale viitav tantsulisem trummimasinabiit. Lugusid jutustavad instrumentaalid. Vokaali esineb pole puudu ka tummisematest dubstep’i taustakõla- Ent tõepoolest, electro ambient’i seest tähenduse siin-seal küll, aga see on täiesti võrdõiguslik ülejäänud dest. Kõike seda saadavad lausefragmendid, mis anna- leidmine võib olla paras katsumus; otsest suunavat instrumentidega, toetades ühist teekonda. Sünteeti- vad aimu tundeküllusest: „Remember how you told vokaali pole, helimaastik aga võimaldab mitmekülg- lised helid ja kitarriosa ning raske langemisega trum- me about lightning striking. All those things you told seid tajusid ja tõlgendusi. „En Garde” on kihiline mid põimuvad üsna dramaatiliselt. Mida rohkem kuu- me to wait for. Love. Passion. Obsession.” muusika, mis ühekordsel kuulamisel kõiki tasandeid lata, seda enam küsimärke see sünteetiliste helide ka- „Portrait With Firewood” ei ole lihtsalt album, vaid kätte ei anna – sobitub seega hästi ka teiste kohalike sutamine ja nende eriilmelisus tekitab. narratiiviga LP. Kuulaja tõmmatakse kaasa emotsioo- rohkem või vähem minimalistlike soundscape-muusi- Mina isiklikult ei saa seda albumit kaua kuulata, sest nidesse, kust vaatavad ühel ajal vastu ilu ja karmus, kute kõrvale, nagu kas või Taavi Tulev. Need artistid hakkan igatsema akustilise klaveri (möödaminevat osaline segadus, kuid ka selgus. Jutustus, mida ei mõ- loovad muusikat, mis nõuab aega ja keskendumis- sündiklaverit väikese kajaga siin on) ja hõredama heli- testata lahti vaid korduvate rütmide, vaid ka kaunilt võimalust – midagi nüüdisaja ülefetišeeritud töö- ja keele järele. Liiga palju elemente koos hakkab vähe- kurbliku instrumentaalmuusikana. tegevustempole vastandlikku. Küllap seetõttu saabki haaval rusuma nagu sügisene madalrõhkkond. See on neid albumeid tihti vinüülidena, mis sunnivad kuula- album, mis nõuab teatud haakuvat meeleolu. jaid olema kohal ning pühenduma helilainetele.

Olev Muska – Laulik-elektroonik Maarja Nuut & Ruum (Frotee, 2018) The Joy Formidable – Muunduja – AAARTH Kuulas Maarja Merivoo-Parro (130701, 2018) (Hassle Records, 2018) Kuulas Kirill Havanski Kuulas Kevin Loigu

Vaimses mõttes on Välis-Eesti kontinent suure laa- mana endiselt siiapoole hulpimas ja meie ühine ürg- Inglise keeles on sõna void, mida ei ole otseselt või- manner on alles moodustamisel. Frotee Records kui Waleslastest koosnev alternatiivrokitrio The Joy malik eesti keelde tõlkida. Lähim vaste oleks „tühjus”, eesti plaadifirmade Jakob Hurt on selle protsessi tar- Formidable jätkab möiratamist (nende debüüt kan- aga see seostub pigem millegi negatiivsega (emptiness). beks ühe elektroonilise pärimuse pusletüki vinüülile dis pealkirja „The Big Roar”) ka neljanda albumiga Muusikas on sõna void tihti omistatav techno’le, sest pressinud, nii et austraalia-eesti multimeedik Olev „AAARTH”, mis kohalikus dialektis märgib arukat selle 4/4 taktis basstrummi saatev sügava kõlaga voo- Muska oleks seal justkui ise oma ihade, igatsuste ja karu. Uus kauamängiv viib kuulaja tormilisele audio- lavus tekitab sellist meeleolu, et kuulaja tunneb ühel kinnisideedega looper’is keerlemas. Paguluses sündi- odüsseiale, kuid need pole mitte vanakreeka kange- Tartu Erinevate Tubade hetkel sõnulseletamatut puhtust. Ka Nuudi ja Ruumi nuna puudusid tal mälestused kodumaast ning nende lase kombel sihita ekslemised, vaid kindlad vallutused Klubi on kutsunud ellu debüütalbumil on void’i potentsiaali, rääkimata sel- asemele kerkis kogukondlikult loodud imaginaarium. helilistes reaalsustes, kus Formidable on raudne roki- kontserdisarja „ETK lest, et nad on ka ise techno mõjule viidanud. Muska kunstnikuloomus ei lubanud siiski väliseesti lainete valitseja ning uuenduste teejuht. Legendid”, mis toob pub- Kuid selle potentsiaali taga on ka mitmed ohud. retoorikat üks ühele omaks võtta, vaid nõudis isik- Albumiteekonnal esitab kollektiiv meile ühelt poolt liku ette eesti levimuusika Plaadi kõla on põhjamaiselt üsna läbivalt sünge, kuigi likumat ja omanäolisemat tunnetust, mille ta leidis varemgi töötanud traditsioonilist retsepti masin vs. vanema põlve raskekahur- leidub ka hellasid ja helgeid momente. Ülesehituselt visuaalsete ja tehniliste katsetuste audiofiilsel ühen- vokaal kooskõlana, kus jõuline instrumentaal vahel- väe. 23. novembril toimub on plaat pigem lineaarne, puuduvad järsud ülemine- damisel. See, et Muska pistabki päriselt „Tuljakule” dub trio naisliidri Ritzy Bryani punkliku-kummitusliku sarja järjekordne üritus, kud või teemavahetused. Tekib pilt järjepidevast kõn- pommi alla ja sõna otseses mõttes „Viru valssi” vee- kõlavärvinguga. Lisaks on aga – ehk bändi eelmise LP kus õhtu peakülaline on dimisest sügavamale metsa.Kuid see kutsung minna retab (nagu laulusalm tõele au andes ju üles kutsub), leigest tagasisidest tingitult – mindud „AAARTHi- juba üle 35 aasta tegut- „Muundujaga” aina sügavamale jääb minu silmis pide- tema diskograafiaga kursis olevaid muusikasõpru ilm- ga” kaugemale juba sissekäidud ja väljamängitud senud Mahavok. valt poolikuks. Läbiv ambient põhjustab keskendumis- selt ei üllata. Küll aga panevad värsket kogumikku kuu- radadest. Vaata lisaks: raskusi. Äkki meie ajastu värk. Lisaks tekib ka efekt lates kõrvu kikitama lo-fi-labori eksperimendid ja sü- Helirännaku avapalas tekitavad kõmrikeelsed silbi- erinevatetubadeklubi.ee stiilis „oota, ma olen seda juba kuulnud”. Rahvamo- dantlõhestavaks disainitud distortion. Muskal kipuvad kooslused müütilise pinnase, narratiivi, mida Formi- tiividel põhineva plaadi puhul just mitte kõige halvem näpud ka polürütmia ja oriendi heliredelite sahtlites dable edukalt järgnevate lugudega läbib, tarides kuula- variant, aga meenub kohe näiteks kõlalt hästi sarnane sobrama, ent villalõhnalised kindakirjadega käpikud jat tempokalt kaasa. Bänd eksperimenteerib julgesti. Jed Kurzeli „Macbethi” soundtrack. jäävad algusest lõpuni siiski kätte. Kogumiku A-poo- „Cicada (Land on Your Back)” võtab neofolgiliku „Muunduja” tugevus seisneb aga eelkõige heas koos- lel on lühemad kulgemised ja variatsioonid, B-poolel värvingu, see on musikaalne manamine, rituaal, mis töös Nuudi ja Kaljujärve vahel. Viimase taustad on aga pikemad vormikatsetused, lõpuloona suisa terve jõuab kulminatsioonini singliga „Dance of the Lotus”, jõulised ja kõlavad hästi. Plaat on teadlikult (või ala- 1983. aastal ilmunud ja nüüdseks rariteetne kassett kus helide spekter kerib justkui lootoslillede manus- teadlikult) ehitatud nii, et vokaalidega prevaleeriva- „Tantsi! Tantsi!”. Muska jauramile oleks justkui laser tamise tulemina fluorestsentsesse transsi. See on te lugude vahele jääb mitu instrumentaalpala, ning külge keevitatud ning Ingrid Slameri lauldud „hõissas- mõjuv, kuidas „All in All” kombib kompositsioonili- hämmastav on, kuidas Nuut kõigest justkui pidevalt sad” ja „trallallaad” on sumedad ning ekstaatilised, nii selt postroki territooriumil, kuid nivoo teises otsas kõrvale astub. Kuulaja jäetakse kahekesi ainult muu- et see austraalia-eesti kama viib ka tõrksa trippima. asetseb meloodiliselt sisekaemuslik klaveripala „Ab- sikaga. Ei loe see, kelle teosed need on. Kõik sulab Kogumikul on kuulda estotroonika esimese tulemise sence”. Rokirenessansi album! ühte ja muutub hääbuvaks, õrnaks – void’likuks. Sel- võlu ja valu ning julgest pealehakkamisest sündinud lel rajal püsimiseks ja selle mõistmiseks tuleb aga to- lood õhetavad elevusest ka nüüd, neli aastakümmet hutult pingutada. hiljem. 36 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER PIDU

PIDU, MIDA EI TASU MAHA MAGADA

REIVIJUMALAD ÄRKAVAD TAAS

9. novembril toimub Aparaaditehases taas Tar- tu kõige suurem elektroonilise muusika üritus Apareiv. Selle käigus muudetakse Tartu kultuuri- kompleks keskkonnaks, kus kohtuvad visuaal- sed lahendused, innovaatilised ruumikujundu- sed ja elektrooniline muusika. Neljal laval (MÜRK, KTRL, SÜNK, Frotee x Monopol Entertainment) näeb rohkem kui 20 esinejat, kellest kõiki võib pidada eesti elektroo- nilise muusika eesrindeks. DJ-settidega astuvad üles Mava, Artur Lääts, Rain Tolk, Johann3k ja IDA OFF AIR: BEN VINCE paljud teised. Live-kavaga esinevad Joel Tam- mik, Rando Arand, Myspace01, Kenn-Eerik IDA Raadio lülitab 16. novembril taas eetri Kannike, Kienra ja Ratkiller. Inspireerivate ruu- välja, et tutvustada teile klubiseinte vahel mide loomise eest vastutab Tartu grupeering muusikat ja muusikuid, keda raadio tegijad SÜNK. hindavad ja toetavad. Live-kavaga on sel päeval Balti jaama vahetus Ben Vince. Pressifoto läheduses asuvas Kopli 2 külas Londoni multi- instrumentalist Ben Vince, kes tõi briti tantsu- musa pealikuga Joy O tänavu lettidele 12- DISKO EESTI VÕTMES KURADI SAAR ESITLEB JAAPANI-TEEMALINE PEOSARI tollise tantsupõrandapommi „Transition 2 / DEBÜÜTPLAATI GAIJIN TÕSTAB FOOKUSESSE Systems Align”. Uskuge või mitte, selle plaadi Filmifestival PÖFF keskendub tänavu EV100 te- Y2K ESTEETIKA põhielement on Vince’i saksofonimäng! maatikale ning peosari Disco Tallinn korraldab Mitu korda Eesti Muusikaauhindadel aasta rokk- Ben Vince’i esimesed plaadid (ja kassett) 16. novembril teatris NO99 PÖFFi ametliku ava- albumi ja 2017. aastal ka aasta ansambli tiitli Peosarja Gaijin poisid kutsuvad teid 10. novemb- koosnevad ainult saksofoni tekitatud helidest, peo samas võtmes. pälvinud Elephants From Neptune’ist tuntud ril esimest korda südamelähedaseks saanud olgugi et mõne loo puhul võib kuulajale jääda Fookuses on EV100 ja Eesti üleüldiselt, seda muusikute eriprojekt Kuradi Saar on saanud EKKMi saalidest välja ning trammiteidpidi kõigi mulje, et siin-seal mängib mõni muu instru- nii armastatud kohalike artistide kui ka muu- valmis üheksaloolise albumi, mida esitletakse alt-hipsterite lemmikusse Sveta Baari! Neile, kes ment. Ei mängi. See on ikka ja jälle seesama sika vahendusel. Näiteks mängib Vaiko Eplik novembris üle Eesti. veel kursis ei ole, olgu öeldud, et tegemist on pill erinevates varjundites. Need on ambi- suure melomaanina terve tunni jooksul vinüü- Räägitakse, et põhjala meremeestele jäi alati suurima Jaapani-teemalise peosarjaga Eestis. ent’likud helipildid, mis on maalitud üksinda lidelt rariteetset eesti diskot. Lisaks temale as- ette üks „kuradi saar”, mis ei lasknud neil muga- Tavaks on saanud kostitada külastajaid reivi, improviseerides, ainsaks kaaslaseks harvad tuvad lühikontsertidega üles Sandra Ashilevi, valt otseteed sadamasse sõita. See inspireeris house’i, popi ja muude haruldaste paladega ning efektipedaalid. Mida aeg edasi, seda enam on Don Ulvik ning Hanna Martinson. DJdeks on ka ansamblit, mille kutsusid ellu Robert Linna, painutada klassikalise peokuvandi raame. Vince leidnud ennast teistega koos muusikat antud õhtul Itaaliast pärit disko suurkuju Rocoe Markko Reinberg, Rain Joona ja Jon Mikiver. Nagu Gaijini peol kombeks, on ka seekord va- tegemas. Selle tõestuseks on plaat „Assimila- (Body Heat) ning Disco Tallinna residendid „Kuradi Saar on nagu unenägu maailmast, kus litud lisaks Jaapanile välja spetsiaalne temaatika. tion”, millel löövad kaasa viis muusikut (Mica Widenski ja Tom Lilienthal. ookeanid möllavad, välke püütakse palja käega Õhtu fookuses on Y2K esteetika (vt ka „futu- Levi ehk Micachu, Rupert Clervaux jt), liiku- ja kella ei vaadata. See on midagi, mis ehk tõu- rism”, „glamuur”, „millenniumivahetus”) ja kõik des vabalt free jazz’i ja hüpnootilise tantsu- kaks ka teisi vahel turvalisest mugavusest välja 2000ndate aastatega seonduvad kultuuri- ja muusika piirimail. Samal õhtul on laval ka IDA ja „kuradi saarele” minema,” kirjeldab end bänd. muusikafenomenid. Peale selle, mida võib ooda- Raadio DJd. Plaati esitletakse 2. novembril Pärnus Kultuuri- ta tavaliselt peolt, tuuakse koostöös eesti-vene klubis Tempel, 9. novembril Tallinnas Erinevate disainikollektiiviga Racer Worldwide pidulisteni Tubade Klubis, 16. novembril Tartu Uues Teat- ajastule kohaselt glamuurne moe-show. ris ja 17. novembril Viljandi Lennukitehases. Muusika eest vastutavad Gaijin Universe’i re- sidendid Ra, Shion ja Pavliuk, külalis-DJd Top Hun ja Nikolajev ning Myspace01 erakorralise live-setiga. Visuaalse poole eest kannab hoolt young gun Robin Siimann.

PÜSILEPINGUGA MÜÜRILEHT IGA KUU KOJU 1.80 € EEST. VORMISTA TELLIMUS AADRESSIL TELLIMINE.EE/MUURILEHT PERSOON NOVEMBER 2018 : 37

NARVA PEAARHITEKT: TAHAN MUUTA SEDA, KUIDAS KOHALIKUD ELANIKUD JA ÜLEJÄÄNUD EESTI NARVAT NÄEVAD

Piirilinna meeleolude kirjeldamiseks sobib kõige paremini mõiste „posttraumaatiline stressihäire”, ent kui positiivsele tähelepanule lisaks jõuavad linna investeeringud ja inimesed, hakkavad ka minevikus tekkinud haavad tasapisi paranema.

Intervjuu Ivan Sergejeviga. Küsis Francisco Martinez, tõlkis Martin Rünk

Olen näinud, kuidas sa suudad registrit muutes Vaadates bastionite, promenaadide, par- vestelda eri olukordades vabalt poliitikute, arhi- kide, Aleksandri kiriku taastamistöid ja tektide, akadeemikute, ettevõtjate ja naabritega nõukogude elamute renoveerimist ELi toel ning oma sõnumi nendeni viia. ja standardite alusel, on selge, et see on Inimesed on kiitnud mu suhtlemisoskust juba sellest strateegia Narva euroopalikuks muutmi- ajast saati, kui olin laps, kuid leian, et minu puhul on seks ja lisaks Eestiga paremini lõimimiseks. see eelkõige omandatud oskus. Tahan oma sõnumit Ma ei ole kindel, kas seda tehakse poliitiliselt edasi anda, kuid seejuures peab olema järjekindel, sedavõrd teadlikult ja läbimõeldult. Tulemus eri inimestele ei tohi öelda eri asju, vaid tuleb lihtsalt on küll selline ja raha tuleb ülalt, enamasti ELilt, teisiti selgitada. Õnnestumised ja läbikukkumised on kuid eelistan mõelda – nüüd, mil oleme taot- seotud osalt hea ja halva suhtlusega. Pean oma töö- luste ettevalmistamisel ja suhtluses paremad –, ülesandeks suhtluse parandamist linna sees ja väljas- et see on oskuste küsimus ja rahastus on seo- pool seda. tud projektide erapooletute hindamiskritee- riumitega. Kas sa leiad, et Narval on olnud raskusi ülejäänud Eestiga suhtlemisel? Oluline erinevus on ka selles, et taastamis- Suhtlus on kindlasti puudulik olnud, peamiselt erine- ja korrastamistöid ei tehta mineviku kus- va keele, kuid ka ajaloo teistmoodi tõlgendamise jm tutamiseks – selleks et nõukogude aja tõttu. Narvas tunnevad paljud, et neid ei mõisteta, jäänukeid eemaldada –, vaid tulevikku kuid linna iseloomustab soov hoida suhteid mitmes silmas pidades keskkonna jätkusuutlikku- suunas avatuna, isegi kui neid alati ei kasutata. se, üleilmsete voogude ja mõtete liikuvuse nimel. Narvast lugedes satutakse kokku selliste mõistete Ütleksin, et see käib eriti viimaste aastate koh- ja liigitustega nagu „piirilinn”, „postsotsialistlik ta, kuid ma ei suuda kindlaks teha või nimeta- linn”, „hääbuv linn” ja „tööstusjärgne linn”. Milline da selle põhjuseid. Nähtavasti oli mingil het- neist on sinu arvates kõige kohasem? kel muutuse jaoks koos piisav arv inimesi ja Mõnes mõttes kõik, aga samas mitte ükski. Need lii- asjaolusid. Narva soovib nüüd läbisõidulinna gitused ei ole tingimata piisavad, et Narva keerukust asemel väravalinnaks saada. Me ei õpi ainult edasi anda. Meil ei ole midagi suurt või erilist, mida selle rolli täitmist Eestis, vaid ka teisel tasandil. mujal ei leidu, ja paljud meie mured on teistega ühi- Meie eesmärk on muuta Narva kohaks, kus sed. Tõenäoliselt ei tule selle linna kirjeldamiseks kõige olla pikemalt, et see ei oleks kõigest jõeäärne paremini sobiv väljend mitte urbanistikast, vaid psüh- linn, millest nagu tee äärde jäävast tanklast holoogiast – „posttraumaatiline stressihäire”. Seda on läbi sõita. Vasakult Ivan Sergejev ja Francisco Martinez. tunda nii kohalike elanike käitumises, selles, kuidas nad Siia tulemine tähendab teistsugusesse ruumi sisene- Nõukogude aja rikkalik minevik on koos vene keelt Foto: Ilja Smirnov tähendust otsivad, usalduse puudumises, loiduses kui mist, teatavat üleminekut, millega kaasneb isesugune kõnelevate inimestega meie nüüdisajaloo osa. Olevik ka linna üldises meeleolus. Metatasandil võib Narvat meeleseisund. kuulub Eestile, see on poliitiline tegelikkus. pidada ka globaalseks linnaks, sest see paikneb ELi ja NATO piiril. Asjaolu, et asume geograafiliselt äärealal, Ringi kõndides märkasin, kui palju siin eluhoo- Oletame, et kolme või viie aasta pärast otsustad muudab meid poliitiliselt keskseks. neid ja taristurajatisi korrastatakse. Milline on Narvast lahkuda. Millise pärandi sooviksid endast linna poliitika seoses nõukogude pärandiga? maha jätta? Narvas esineb ruumisuhete eriline tihedus – Peter- Seni kuni paneelmajad püsivad ja neis elatakse, toeta- Tahan, et minust jääks maha tegusam ja rõõmsam buri, Tallinna, Tartu ja Brüsseli suunal. Näiteks me nende korrashoidu ja hooldust. Hoonete lammu- Narva. See, et minu siin oldud aja jooksul on korda Narva suhe Peterburiga, mis on ajalooliselt väga tamine on kallis ettevõtmine ja lisaks tuleb arvestada, tehtud raekoda, loodud uusi parke, on loomulikult tugev olnud, on tänapäeval ehk nõrgem. et enamasti on tegu eraomandiga ning ehitis ja maa oluline, kuid pean ise kõige tähtsamaks algatada prot- Ometi on läbikäimine Peterburiga endiselt väga tihe ei kuulu kohalikule omavalitsusele. Teisalt on Narvas sesse, mis kestaksid minu ametiajast ja ehitatud kesk- ja Narva jaoks oluline. Tallinna tõmme on muutumas Tallinna ja Tartuga võrreldes suhteliselt väike osa elu- konnast kauem, mis tooksid kaasa arengu inimeste tugevamaks. See on koht, kust tulevad meie seadused. hoonetest korda tehtud. Üks põhjus on lisaks piir- mõtlemises, selles, kuidas kohalikud elanikud ja üle- Kuid need üksi ei ole piisavad. Järgnema peavad ka konna madalamale sissetulekutasemele see, et riikliku jäänud Eesti Narvat näevad. investeeringud ja inimesed. Seepärast oli president eluaseme renoveerimistoetuse taotlemine käib eesti Kersti Kaljulaidi külastus niivõrd tähtis. Ta ütles saabu- keeles ja siinsete inimeste keeleoskus on piiratud. Mida ütleksid neile, kes arvustavad, et kultuuri- des, et küsimusi võib esitada vene keeles, kuid ta vas- Näiteks selleks ajaks, kui kohalikud said aru KredExi sündmusi ja kunstnikke Narva tuues aitate kaasa tab neile eesti keeles. Sellest külastusest peale olen programmist ja õppisid sinna taotlusi esitama, oli raha linna keskklassistumisele? märganud, et kohalike soov eesti keelt õppida on kas- juba otsa saanud. Mulle näib, et inimesed tarvitavad keskklassistumise Francisco Martinez on vanud ja Eesti presidenti nähakse nüüd rohkem enda Teine oluline pärand Narva elukorralduses on mõistet seoses Narvaga sarnaselt sellega, kuidas sel- järeldoktorantuuri teadur presidendina – varem see tingimata nii ei olnud. elektri- ja põlevkivitööstus ning veetaristu. liseid mõisteid nagu „jätkusuutlikkus” ja „võimalikkus” Helsingi Ülikoolis ja ajakirja Kui rääkida suhetest Brüsseliga, siis Narva on – lisaks on kasutatud kohalikku tegelikkust tundmata vahel Anthropological Journal of ilmselgele piirilinna seisundile – Tallinna ja Tartu järel Rääkisime varem ruumisuhetest, kuid Narvas on valesti – sisutühjade moesõnadena. Minu silmis on European Cultures kaastoi- kolmas kõige suurem ELi toetuste saaja Eestis, see ka eriliselt tihedad ajalised suhted eri minevik- keskklassistumine mitme tegevuse tulem, mitte tin- metaja. 2018. aastal pälvis ta tähendab, et oleme ELi toetuste taotlemisel edukad kude ja uute algustega. gimata kindel tegevuskava. Kui selle tulemus Narvas Euroopa Sotsiaalantropoloo- olnud. Nagu tead, soovime ühtlasi Euroopa 2024. aas- Ütleksin, et Rootsi minevik kestab müüdi või ulma- on samasugune nagu Balti jaama turg Tallinnas, siis gide Assotsiatsiooni varajase ta kultuuripealinnaks saada. na inimeste meeltes ja linnas seda väga näha ei ole. pole mul midagi selle vastu. karjääri preemia. 38 : SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS NUMBER FILM KUKKUMISE JA PÜSTI- TÕUSMISE LÕPUTU KORDUS

Aleksander Tsapov Filmiajaloost võib tuua vastakaid näiteid, kuidas kao- vaid tunde kui ka sedavõrd halbu filme, mida tahaks tunde võrkkiiges, kuhu ta oli võtnud oma kaasla- sest või põlve otsas nikerdamisest on sündinud midagi vaadata aegade lõpuni igaveses korduses. Võtteras- seks 71 sentimeetri pikkuse kaasnäitleja Nelson De võrratut ja, vastupidi, kuidas paberil veekindlana tun- kustesse sattunud režissööridest on tehtud mitmeid la Rosa, kellele ta laulis lastelaule. Siia kõrvale võib dunud ideest ja suurest rahakotist hoolimata on pro- tragöödia mõõtmetega dokumentaale. „Unistuste tuua ka positiivsemaid noote, näiteks vennad Coenid. jekt lõppenud farsina. Filmi ettevalmistamisel, produkt- koorem” („Burden of Dreams”, 1982) jälgib Werner Oma esimese filmi „Blood Simple.” (1984) rahasta- sioonis ja levisse laskmisel on liiga palju muutujaid, et Herzogi „Fitzcarraldo” (1982) valmimist, mida taba- miseks jäädvustasid nad paariminutilise piloodi, mida milleski saaks eales päris kindel vad pikale veninud ja statistide surmaga lõppenud võt- nad käisid näitamas oma kodukandi väikeettevõtjate- olla. Režissöörile võib olla kuns- ted Lõuna-Ameerika džunglis. Lisaks sellele, et Klaus le, et nood filmi investeeriksid. Lõpuks said nad kokku Filmide lavastamine on siidriklaas, tiline või tehniline läbikukkumine Kinskit taheti ära tappa, pidi üks Peruust pärit mees- 750 000 dollarit. Sealjuures meenutab Joel Coen, et milles ujub herilane – joo, kui nii kabelimats kui ka käivitaja – konnaliige mootorsaega oma jala otsast saagima, et kui võtted algasid, polnud ta kunagi oma jalaga võtte- uus tundmus, mõte, viha, mille mürk maohammustusest ülejäänud kehasse ei liiguks. platsile astunud, sama kehtis tiimi mitmete teiste liik- julged! peale rajada pikk karjäär. Kui sa Teine kuulus dokk „Hearts of Darkness: A Filmma- mete kohta. pole valmis kaosele, intriigidele, ker’s Apocalypse” (1991) jutustab loo „Tänapäeva Film on ohverdus, mitmete erinevate ambitsioonide kriitikute kuvaldalöökidele silma apokalüpsise” („Apocalypse Now”, 1979) võtetest, ja tujudega inimeste ajutine kooslus, mis peab vormu- vaatama, siis parem vali muu amet või riski pikaajalise kuhu Francis Ford Coppola jättis peaaegu maha nii ma paremal juhul elust suuremaks olluseks, mis pub- depressiooniga. Rääkisin kevadel Berliinis sõbraga, oma füüsilise kui ka vaimse tervise ja maise vara. Üks liku paariks tunniks enda kõhtu imeb. Vaatajat üldiselt kes töötab koos brasiilia art house’i režissööri Karim mu isiklikke lemmikuid on hoopis lugu, kuidas paljuski ei huvita, mida see teekond tegi sinu ego, lähisuhete Aïnouziga – too oli oma 2014. aasta Berlinalel linas- Marlon Brando veidruste pärast kukkus filmina kok- ja säästudega. Võib-olla keegi ei näinudki su teost tunud filmi „Tuleviku rand” („Praia do Futuro”) vastu- ku 40 miljoni dollarilise eelarvega „Doktor Moreau või sellelt pühiti tolm 20 aastat hiljem, misjärel see võtust nii häiritud, et tõmbus pikaks ajaks kookonisse saar” („The Island of Dr. Moreau”, 1996). Marlon tõsteti kultusfilmina au sisse. Võib-olla su filmi parim ega tahtnud järgmise mängufilmi tegemisest midagi Brando ilmus võtetele umbes 140-kilosena ega nõus- osa ongi making of. Kindlasti on kaadritaguse elu ja kuulda. Filmide lavastamine on siidriklaas, milles ujub tunud enamiku ajast oma treilerist väljuma, välja ar- kannatuse kujutamine tihtipeale väärt omaette lugu, herilane – joo, kui julged! vatud juhul, kui telliti pitsat, mida ta olevat söönud mistõttu olengi palunud viiel kohalikul režissööril ja- Filmiarmastaja seisukohalt on see kõik muidugi suure- tööstuslikes kogustes. Näib nagu ta eesmärk olekski gada oma kogemusi õnnestumise ja ebaõnnestumise pärane, see teadmatuse spekter sünnitab nii elumuut- olnud kogu projekti saboteerimine. Brando lesis pikki õhkõrnal piiril kõikumise kohta. FILMITEGEMISE MAGUSHAPU LEIB Foto: Mattias Veermets tsuh-tsuh-tsuh” laulda. Mul polnud selle materjaliga Foto: Ave Maria Mõistlik midagi teha, aga selleks et tõlki ja tema peret mitte solvata, otsustasin siiski filmida, oli ju juba kohale sõi- detud. Kohe kui laul lauldud, karjus väike poiss: „Ja nüüd palk!!!” Andsin ära oma viimased kaasasolevad sollid ja sõitsin, hapu maik suus, tagasi linna. Ilma ma- terjalita ma baasi naasta ei tahtnud. Jätsin hüvasti teis- tega, kes paatidega baasi poole suundusid, ja läksin üksi linnaväljaku keskele, kus kohalikud lastega pühapäeva õhtut veetsid. Mõtlesin, et okei, hispaania keelt ma ei räägi, aga aru enam-vähem saan ja midagi ikka häda- pärast pursin. Ma olen ju blond tüdruk! Kui ma oma kaamera siin püsti panen ja piisavalt kaua passin, küll siis kellelgi huvitav hakkab ja tulevad ise rääkima. Nii CLUB TROPICANA tegingi. Panin kaamera üles ja jäin istudes ootama. Ühel VÄÄRAMATU JÕUD Marta Pulk hetkel vaatasin iseennast kõrvalt ja tundsin, et ega siit Marianne Kõrver enam madalamale langeda pole võimalik – passin põlvili Kord oli mul vaja Peruus filmi jaoks lapsi, kes laulaksid keset linnaväljakut, sisuliselt lombis, üleni haisev, jalad Lendasime mõned aastad tagasi Mart Tanieli ja Lauri- romantilisi hispaaniakeelseid ballaade. Olin veetnud päevasest vihmast endiselt läbimärjad, ja ootan nagu Dag Tüüriga Ruhnu saarele. Meil oli kindel plaan fil- eelnenud võttepäevad kohalikes bordellides naisi in- pervert, et lapsed minuga rääkima tuleksid. „Siin sa mida mu doki „Saare võimalikkusest” jaoks esimese tervjueerides, seega olin ise emotsionaalselt parasjagu nüüd oled, Pulk,” mõtlesin. Pärast seda väikest egost advendi jumalateenistust Ruhnu kirikus – vana kiriku- segi, aga võtteaega oli jäänud kõigest kaks päeva ja vabastavat hetke ja iseenda abituse tunnistamist hak- õpetaja üksi ilma ühegi kuulajata tühjas kirikus jutlust pausi teha polnud võimalik. Helistades kohaliku pro- kasid ka asjad imeväel lahenema. Järgmisel päeval ot- pidamas. Selle filmi eelarve oli minimaalne. Korrali- duktsiooni pakutud laste telefoninumbritele, sain vas- sisin uue tõlgi, seadsin sammud otse koolimaja poole, ku kaameratehnika saime rentida ainult tänu sellele, tuseks, et numbrid ei ole kasutusel. Viimases hädas palusin otsida üles lapsed, keda olin algul filmi tahtnud, et võte pidi kestma ühe päeva. Võttepäeval tabas pakkus tõlk, et ehk saavad tema vennalapsed asja ära ja kõik sai poole päevaga tehtud. meid aga kõik see, mida võib nimetada dokumen- teha. Ootasime neli tundi, et paduvihm lakkaks, ja asu- talisti õnneks. Sügiseselt must saar oli kattunud öö sime siis tema pere poole teele. Perekonnas oli kokku Marta Pulga lühifilm „True” linastub PÖFF Shortsi rahvus- jooksul värske paksu lumega, haruldane sadu kestis 20 liiget, mõned sõbrad kauba peale. Saime lapsed vahelises lühifilmide võistlusprogrammis. Vt lisainfot: terve päeva, kirikuõpetaja kadus pärast üksildast kaamera ette, aga nad oskasid ainult „rong see sõitis 2018shorts.poff.ee jumalateenistust langevasse lumme ja sulas sellega FILM NOVEMBER 2018 : 39

üheks nagu vesivärv. Järgmisel päeval pidime tagasi jõudis kätte päev, mil pidime ETV tähtsate ninadega lähimas generaatoriga varustatud videolaenutuses. sõitma, aga lennuk, mis on talvel ainus ühendus saa- kohtuma, olime ootusärevusest paistes. Võtsin pin- Lisaks sellele kulus kaks nädalat, enne kui sain Velelt re ja mandri vahel, keeruliste ilmastikuolude tõttu ei gete leevendamiseks koosolekule kaasa ka oma tollal piisavalt informatsiooni, et „õpetada” teda intervjuud lennanud. Ei lennanud ka ülejärgmisel päeval. Ega üle- pooleteiseaastase poja Lukase, et peamiselt daami- andma. Pärast kolme edukat võttenädalat tekkisid ülejärgmisel. Ega mingil teisel päeval. Tabas paanika – dest koosnevale rahvusringhäälingu juhtkonnale süda- Velele ootamatult näkku kärnad. Kohalik nõid ütles, kaameratehnika rentimise eest võis tiksuda 1000 eu- messe pesa teha. Ent ootamatult tabas meid koos- et haigus tuleb kaamera kurjast silmast ja kui võtte- rot päevas, mis moodustas kümnendiku kogu filmi olekuruumi sisenedes jäine vaikus. Huuled kurjalt grupp külast lahkub, saab Vele ka kärnadest lahti. Tuli eelarvest, pealegi pidi tehnika sõitma Istanbuli ühe krimpsu tõmmanud ERRi juhatuse liige Tiina Kaalep minna ja matta maha mõte pikast dokfilmist. Hiljem mängufilmi võttele. Linnas ootasid pakilised kohtu- teatas rangelt, et ta mõistab, kuidas siin stsenaariu- meie autojuhilt uurides selgus, et nõial oli olnud õigus – mised, kohustused ja tähtajad, aga meie olime kin- mis on ühe koha peal üritatud nalja teha, ent seegi on Vele oli saanud lahti kärnadest ja küla tülikatest küla- ni 10-ruutkilomeetrisel maalapil keset Läänemerd. totaalselt ebaõnnestunud. „Miks käib siin sarjas kõik listest. Ega ei peagi kõiki filme alustama, las mõned Helistasime tulutult sõpradele-tuttavatele, kes võisid ümber ühe augu!” käratas ta. Lukas hakkas nutma. jäävadki mõteteks. omada mõnd lennumasinat, millega sealt ära oleks Maimik veeretas ärevalt jutuotsa, et tegelikult käib pääsenud. nii mõnegi teise augu ümber ka… Indrek Treufeldt Madli Lääne lühifilm „Kolm päeva augustis” linastub Alguses pakkisime hommikul kohvrid ja lasime end arutles omaette, et siin on ju tegemist tragikomöö- PÖFF Shortsi rahvuslikus võistlusprogrammis. Vt lisainfot: saare teise otsa lennujaama sõidutada. Kolmandal diaga, eks ole? Noogutasime. 2018shorts.poff.ee päeval pakkisime kohvrid, aga lennujaama enam ei Normet pakkus lõpuks siiski varianti, et ETV annab sõitnud, lubati helistada, kui väikese summa, mille eest me saaks ehk piloodi val- lennuk väljub. Lõpuks ei pakki- mis teha. Taganesime, selg ees, õhuta koosolekusaalist nud enam kohvreid ka. Leppi- välja ning helistasime juba telemaja koridoris Kanal 2 Lõpuks ei pakkinud enam sime sellega, mis oli – tühjus, programmijuhile Olle Mirmele. Äkki tema oleks hu- kohvreid ka. Leppisime sellega, vaikus ja lõputu lumesadu. vitatud? Selgus, et oligi. Pakkus poole rohkem raha Foto: Kaupo Kikkas mis oli – tühjus, vaikus ja lõputu Lauri-Dag läks öösel kirikusse piloodi jaoks ja andis kõvasti lootust. Nii saimegi lumesadu. ja salvestas iga oreliklahvi heli „Umbkotid” tehtud. Vähemalt piloodi. eraldi oma arvutisse – hiljem See oli kindlasti kõige lõbusam ja kirglikum võtte- sai sellest kordumatult laheda periood mu elus. Olla korraga üks lavastajatest ja sound’iga muusika sellelesamale peaosaline tähendas sajaprotsendilist kontsentreeri- filmile. Mart filmis lumesajus kirikuid, lumme uppu- tust, nulli igavat hetke ja mitme koha peal vähemalt 15 nud saart ning oma filmi „Impromptu” jaoks uniseid erinevat duublit, kuna kogu võttegrupp oli sattunud kärbseid köögiaknal. Mina mängisin ahju taga malet naerupsühhoosi. Kõik sõbrad, kes lõpuks valmis asja ja käisin saarel lõksus olevate ornitoloogidega mingit nägid, surusid kätt. Andrus Kivirähk kirjutas ülistava haruldast lindu otsimas. Aeg oli järsku täiesti seisma arvustuse. Madis Aesma ütles, et see on parim ees- jäänud. Sellist aja pidurdumist ei ole ma varem ega ti film. Panime „Umbkotid” veel nädalaks kinodesse hiljem kogenud. Samad teed, samad vaated, samad jooksma. Jõime end pärast esikat nii täis, et kui poh- kohad hakkasid iga päev enda juures uusi dimensioo- mell lõpuks haihtus ja Kanal 2 programmijuhi Olle ne avama ja järk-järgult panin tähele asju, millele ei Mirmega uuesti kokku saime, siis selgus, et telekast osanud enne mingit tähendust anda. Tagantjärele olid „Umbkotte” vaadanud vaid üksikud pensionärid. mõtlen, et ainult tänu selle aja peatumise seisundi ko- „Ega, jah, see olukord ei ole nii roosiline midagi,” puter- KAHTLEMISE gemisele suutsin hiljem antud filmi õige tunde pealt das Mirme ja enam meie kõnesid vastu ei võtnud. kokku monteerida, Lauri-Dag sai õige soundscape’i TÄHTSUSEST idee ja Mardil oli aega filmida kaadreid, milleta film Anna Hints poleks õnnestunud sellisena, nagu ta lõpuks välja kukkus. See oli väärtuslik õppetund sellest, et kui tai- Ma mäletan, et kui õppejõud seletas loengus, kuidas

pad märgata, antakse ka siis, kui ise küsidagi ei oska. Foto: erakogu filmirežissööri puhul on kõige hullem ebakindlus, käis FILMITEGEMISE MAGUSHAPU LEIB mul kuum jutt südame alt läbi, sest teadsin, et ahhaa, mina olen siis lootusetu juhtum. Olen elus mitmeid kordi kogenud, kuidas sotsiaalne ärevus lööb üle pea, sest sisemine ebakindlus on niivõrd tohutu, ja tund- nud, et kõige suurem ebaõnnestumine olen ma ise. Ma arvan, et ühelt poolt sügav veendumus, et mul on maailmale midagi öelda, ning teisalt pidev kahtlemine Foto: AlejandroFoto: Lorenzo oma väärtuses on üheskoos nii mu suurimaks needu- seks kui ka õpetajaks. Tänu ebakindlusele olen õppi- nud julgema vigu teha. Minu esimene filmivõte BFMis toimus koos Ülle Kaljuste ja Guido Kanguriga. Mulle meenub, et esimesel võttepäeval näitlejatega platsil rääkides läks mul süda ärevusest pahaks. Tundsin, et pean seda varjama ja olema Enesekindel Režissöör, kes teab alati kõiki vastuseid. Võtete ajal käisin kempsus rahunemas – nutsin natuke vetsupotil ja sugereerisin, KAAMERA KURI SILM et mu maailm ei kuku kokku, kui mõlemad näitlejad mind elu lõpuni kehvaks peavad või meeskond mind Madli Lääne suitsuruumis nõrgaks „naisrežissööriks” sõimab. Kuna Filmi tehes tuleb alati takistusi ette. Enamasti tead, mil- arvasin endast nii halvasti, jõudsin ühel hetkel punkti, les probleem on, aga ei oska seda parandada. Keeru- kus kaotada polnud enam midagi ning tahtmine kõigile KUIDAS MU PARIM lisem on, kui pole aimugi, mis toimub. Üks põnevai- meeldida hääbus. Kui mõtlen nüüd oma ebaõnnestu- maid situatsioone oli 2011. aastal dokumentaalfilmi mistele, siis ma ei oskagi kasutada sellist väljendit nagu TÖÖ PERSE LÄKS „ABC” filmimine Lääne-Aafrikas Libeerias. Libeeria „ebaõnnestumine” – kõik on kokkuvõttes üks suur Rain Tolk kosus endiselt viisteist aastat kestnud kodusõdade õnnestumine, rännak autentsuse, väljendusjulguse perioodist. Jälgisime võttegrupiga väikses külas Libee- poole. Kui ma pole saanud filmiprojektile kohe raha, Kõikidest projektidest, mida ma koos Andres Maimi- ria ja Guinea piiri ääres kohalikku teismelist tüdru- on mu peas toimunud tänu sellele justkui loominguline kuga teinud olen, on mu lemmikuks teos, millest oleks kut Velet. Vele muidu ülemeelik käitumine muutus plahvatus, mis tekitab tühja ruumi ja ideed, mille peale võinud saada mitmehooajaline telesari. Paraku aga kohe, kui kaamera välja võtsime – ta jättis sekundi- poleks varem tulnud. Kui see viimati ühe taotlusega rahastajad nii ei arvanud. „Umbkotid” oli film, mis oli pealt parasjagu pooleli olnud tegevuse katki ja vahtis juhtus, tänasin südamest komisjoni, et ma raha ei saa- mõeldud tegelikult telesarja piloodiks. Film käivitub, tardunult mulle otsa. Kulus mitu untsu läinud võtteid nud. Mul oli seda eitust väga vaja, et mõte hakkaks kui kaks jobukakku, keda kehastasidki Tolk ja Maimik täis päeva, enne kui taipasin, et tõenäoliselt pole Vele peas huvitavalt ringi käima. Nüüd ootan juba rõõmuga (kes kandsid ka filmis nimesid Rain Tolk ja Andres oma elus kunagi ühtegi dokumentaalfilmi näinud ega järgmist „ebaõnnestumist”, sest tean, et just pealispin- Maimik), asutavad reklaamiproduktsioonifirma ja loo- oma vähimatki arusaama, mida „käitu nii, nagu meid nal eksimusena näivad sündmused viivad mind kõige davad kiirelt rikastuda. Paraku ambitsioonid ja rea- poleks siin” tähendab. Produtsent sõitis lähimasse in- põnevamatele sisemistele rännakutele ning huvitavai- liteet lahknevad ning hakkab juhtuma tragikoomilisi ternetiga varustatud ÜRO rahuvalvebaasi ning laadis mate loominguliste lahenduste juurde. Ka muusikas äpardusi. Velele näitamiseks veebist alla ühe doki Lõuna-Aafrika (olen bändi Eeter üks kolmest liikmest) on kõige äge- Kirjutasime valmis esimese osa stsenaariumi, karak- tüdrukust. Kogu Vele kinokogemuse moodustasid damad muusikalised leiud ja sünergiad tekkinud just terianalüüsid ning hunniku sünopsiseid. Mart Nor- senimaani paar Aasia võitlusfilmi, mida ta oli näinud siis, kui julgeme katsetada ja teha „valesti”. met, tollane ETV meelelahutusosakonna boss, plak- sutas käsi. Ütles ainult, et vaja on veel ka ülejäänud juhtkonnale idee esitada ja stsenaarium saata. Kui 23. NOVEMBRIL LINASTUB PÖFF SHORTSI ALAPROGRAMMI „THE REJECTED SHORTS PICTURE SHOW” RAAMES ÄRAPÕLATUD LÜHIFILMIDE KOGUMIK, KUS FILMITEGIJAD SEISAVAD SILMITSI OMA HIRMUDEGA NING ESITLEVAD TEILE NAUTIMISEKS ENDA KÕIGE HALVEMAT LOOMINGUT. VT LISAKS: 2018SHORTS.POFF.EE