DOCSLIB.ORG

Vabavara Juurutamine Statistikaameti Näitel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vabavara Juurutamine Statistikaameti Näitel Tallinna Ülikool Digitehnoloogia Instituut Vabavara juurutamine Statistikaameti näitel Bakalaureusetöö Autor: Erki Sidron Juhendaja: Edmund Laugasson Autor: ........................................................................................ ,, ............. ,, 2016 Juhendaja: ................................................................................. ,, ............. ,, 2016 Instituudi direktor: .................................................................... ,, ............. ,, 2016 Tallinn 2016 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev bakalaureusetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ................................... (autor) Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina ___________________________________________ (sünnikuupäev: _____________) (autori nimi) 1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on ________________________________________________________, (juhendaja nimi) säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tallinnas/Haapsalus/Rakveres/Helsingis, ______________________________ (digitaalne) allkiri ja kuupäev Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1 Terminid .................................................................................................................................. 6 1.1 Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara ................................................................. 6 1.2 Vaba tarkvara litsentsid .................................................................................................... 8 1.3 Vaba tarkvara ja omanduslik tarkvara .............................................................................. 8 2 Taust ...................................................................................................................................... 10 2.1 Riistvara .......................................................................................................................... 10 2.2 Tarkvara .......................................................................................................................... 11 2.3 Serverid ........................................................................................................................... 12 2.4 Vajaduste analüüs ........................................................................................................... 13 2.5 Failide vormingud ........................................................................................................... 14 3 Vabavara eelised avalikus sektoris ........................................................................................ 15 3.1 Majanduslikud aspektid .................................................................................................. 15 3.2 Turvalisus ........................................................................................................................ 17 3.3 Ühilduvus ........................................................................................................................ 18 3.4 Teiste kogemused ........................................................................................................... 19 4 Vabavaraline tarkvaraprofiil .................................................................................................. 21 4.1 Operatsioonisüsteem ....................................................................................................... 21 4.2 Kontoritarkvara ............................................................................................................... 22 4.3 Muud programmid .......................................................................................................... 24 5 Tegevuskava .......................................................................................................................... 25 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 29 Summary ................................................................................................................................... 32 Sissejuhatus Vaba tarkvara kasutamine on kümmekond aastat juba maailmas väga aktuaalne teema, sest erinevate litsentside hinnad on kõrged, seevastu vaba tarkvara kasutamine on tasuta ja pakub palju alternatiivseid lahendusi vabavara näol. Vaba tarkvara kasutusele võtmisest on räägitud paljudes riigiasutustes, kuid otseseid samme selleks pole siiani tehtud. Töö teemaks on valitud "Vabavara juurutamine Statistikaameti näitel" kuna vaba tarkvara kasutusele võtmisega on võimalik litsentside pealt hoida kokku väga suuri summasi ning muuta süsteemid jätkusuutlikumaks ehk vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Selle tulemusel on Statistikaametil rohkem valikuvõimalusi jätkata varem loodud süsteemide arendust rohkemate IT firmadega ja parandada koostöövõimet erinevate tarkvara raamistike vahel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Statistikaametis kasutusel olevate riist - ja tarkvara vajadusi ning selle käigus uurida, kuidas on võimalik neid vabavaralise tarkvaraga asendada ja milliseid probleeme on vabavara abil võimalik leevendada. Seejuures pakkuda omapoolseid lahendusi vaba tarkvara kasutuselevõtmise osas, mida võiks kasutusele võtta ning analüüsida milliseid probleeme nende kasutusele võtmisel võib tekkida. 5 1 Terminid Vaba tarkvara all mõeldakse enamasti tasuta jagatavat tarkvara, mida kasutaja võib ise teistele edasi jagada ning millega on kaasas lähtekood. Näiteks sellist tarkvara, mida saab võrgust oma arvutisse laadida ja käima panna, CD-le salvestada ja teistele anda, ning soovi ja oskuste olemasolu korral veidi ümber teha. (Tammet, 2002) Priivara levinud terminikuju "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna see on liiga sarnane sama valdkonna teise tähendusega terminile "vaba tarkvara". Priivara on enamasti defineeritud, kui omanduslik tarkvara, kuid on vaba tasust. Kasutajatel ei pruugi olla vabadust seda kopeerida, uurida, muuta ja ise levitada. Priivara lähtekood võib olla avatud aga ei pea olema ning luba edasi jagamiseks võib olla, kuid ei pea olema. (LINFO, 2006) Omanduslik tarkvara on tüüpiliselt tasuline ja seotud litsentsilepinguga, mis keelab tarkvara teistele edasi anda. Kommertstarkvaraga ei ole tüüpiliselt kaasas ka lähtekoodi, ning õigust tarkvara muuta kasutajal ei ole. (Tammet, 2002) Majanduses kasutatakse lisaks tootjalukustuse mõistele ka mõisteid "firmasisene lukustus" või "kliendipõhine lukustus". Mille tähendus seisneb kliendi poolsest sõltuvusest tootja poolt pakutavate toodete või teenuste suhtes. Sõltuvust ilmestab asjaolu, et mõne teise tootja vastu välja vahetamisega kaasneksid märkimisväärsed kulud. Lukustuskulud, mis tekitavad turgudele sisenemisbarjääre, võivad omakorda põhjustada umbusaldust monopolide suhtes. (LINFO, 2006) 1.1 Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara Termin „vaba tarkvara“ ehk „vabavara“ on saanud oma nime Free Software Foundation(FSF) poolt, mis asutati 1985 aastal, et kaitsta ja levitada vaba tarkvara. Termin „avatud lähtekoodiga tarkvara“ võeti kasutusele inimeste poolt, kes asutasid 1998 aastal Open Source Initiative(OSI) ja toetasid vaba tarkvara arendamist ja levitamist, kuid ei nõustunud FSF ja nende arust oli tarkvara vabadus rohkem praktiline olemus, kui ideoloogiline. (Open Source Initiative) FSF on määratlenud vaba tarkvarana tarkvara, mille kasutajaile on tagatud neli põhivabadust: 6 Vabadus 0 – jooksutada programmi mistahes eesmärgil Vabadus 1 – uurida kuidas programm töötab ja muuta seda vastavalt vajadustele Vabadus 2 – vabadus kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit Vabadus 3 – vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et ühiskond sellest kasu saaks Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on keeruline ning ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga. (GNU) Avatud lähtekood ei tähenda ainult ligipääsu lähtekoodile. OSI määratlus on detailsem, loetledes kümme tingimust, millele programm peab vastama, et seda võiks lugeda avatud lähtekoodiga tarkvaraks. 1. Vabalt levitatav – litsents ei tohi keelata programmi müümist või ära andmist 2. Lähtekood – programmi lähtekood peab programmiga kaasas olema või vabalt kättesaadav. 3. Tuletatud teosed – programmi muudatuste levitamine peab olema lubatud samadel litsentsitingimustel nagu originaaltootel. 4. Autori lähtekoodi terviklus – programmi litsents võib nõuda selle muudatuste levitamist koos pakettidega. 5. Isikute või rühmade diskrimineerimise
Load more

Recommended publications
  • Przewodnik Ubuntu 14.04 LTS Trusty Tahr
    Zespół Ubuntu.pl Przewodnik po Ubuntu 14.04 LTS Trusty Tahr wersja 1.0 16 maja 2014 Spis treści Spis treści Spis treści 1 Wstęp ....................2 4.15 LibreOffice — pakiet biurowy..... 77 1.1 O Ubuntu................2 4.16 Rhythmbox — odtwarzacz muzyki.. 77 1.2 Dlaczego warto zmienić system na 4.17 Totem — odtwarzacz filmów..... 79 Ubuntu?................3 5 Sztuczki z systemem Ubuntu ...... 81 2 Instalacja Ubuntu .............6 5.1 Wybór szybszych repozytoriów.... 81 2.1 Pobieranie obrazu instalatora.....6 5.2 Wyłączenie Global Menu....... 82 2.2 Nagrywanie pobranego obrazu....6 5.3 Minimalizacja aplikacji poprzez 2.3 Przygotowanie do instalacji......9 kliknięcie na jej ikonę w Launcherze. 82 2.4 Uruchomienie instalatora....... 11 5.4 Normalny wygląd pasków przewijania 83 2.5 Graficzny instalator Ubuntu..... 14 5.5 Prywatność............... 83 2.6 Partycjonowanie dysku twardego... 23 5.6 Unity Tweak Tool........... 84 2.7 Zaawansowane partycjonowanie.... 29 5.7 Ubuntu Tweak............. 84 2.8 Instalacja na maszynie wirtualnej.. 34 5.8 Instalacja nowych motywów graficznych 84 2.9 Aktualizacja z poprzedniego wydania 37 5.9 Instalacja zestawu ikon........ 85 2.10 Rozwiązywanie problemów z instalacją 37 5.10 Folder domowy na pulpicie...... 86 3 Pierwsze uruchomienie systemu .... 40 5.11 Steam.................. 86 3.1 Uruchomienie systemu Ubuntu.... 40 5.12 Wyłączenie raportowania błędów... 87 3.2 Ekran logowania............ 41 5.13 Odtwarzanie szyfrowanych płyt DVD 87 3.3 Rzut oka na pulpit Ubuntu...... 42 5.14 Przyspieszanie systemu poprzez 3.4 Instalacja oprogramowania...... 42 lepsze wykorzystanie pamięci..... 87 3.5 Rzeczy do zrobienia po instalacji 5.15 Oczyszczanie systemu........
    [Show full text]
  • The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students
    The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students Charlie Reisinger @charlie3 The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students http://theopenschoolhouse.com/ @OpenSchoolhouse Copyright © 2016 Charlie Reisinger This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Cover Design by Zach LeBar ISBN: 1537484052 ISBN-13: 978-1537484051 First Printing October 2016 Contents CONTENTS............................................................................................................................................................1 INTRODUCTION..................................................................................................................................................3 A BRIEF OPEN SOURCE LESSON....................................................................................................................7 CLOSED SOURCE SOFTWARE................................................................................................................................8 SOFTWARE SUBSCRIPTION SQUEEZE....................................................................................................................9 WHAT IS OPEN SOURCE?....................................................................................................................................11 SOFTWARE COMMUNITIES OF PRACTICE............................................................................................................13
    [Show full text]
  • PC-BSD® 10.1 Users Handbook Page 1 of 320 PC-BSD® 10.1 Users Handbook Page 2 of 320 Table of Contents 1 Introduction
    PC-BSD® 10.1 Users Handbook Page 1 of 320 PC-BSD® 10.1 Users Handbook Page 2 of 320 Table of Contents 1 Introduction ........................................................................................................................................... 10 1.1 Goals and Features ........................................................................................................................ 11 1.2 What's New in 10.1 ....................................................................................................................... 12 1.3 PC-BSD® for Linux Users ............................................................................................................ 13 1.3.1 Filesystems ............................................................................................................................ 13 1.3.2 Device Names ........................................................................................................................ 14 1.3.3 Feature Names ....................................................................................................................... 14 1.3.4 Commands ............................................................................................................................. 15 1.3.5 Additional Resources ............................................................................................................. 16 2 Pre-Installation Tasks ............................................................................................................................ 16
    [Show full text]
  • Personalizacja Lisa
    Personalizacja Lisa Firefox jako jedna z nielicznych przeglądarek internetowych, oddaje w ręce użytkownika całkiem spore możliwości zmiany wyglądu, ciesząc się przy tym ogromną bazą przeróżnych dodatków poszerzających jej funkcje. W niniejszym krótkim spisie, znajdziesz wg. mnie (a więc bardzo subiektywnie) najciekawsze z nich wraz z krótkim opisem. Dokładne informacje przygotowane przez autorów dodatków wraz ze zrzutami ekranu przedstawiającymi ich działanie należy szukać na stronach projektów, do których prowadzą linki. Dodatkowo dodałem również garść porad dotyczących archiwizacji ustawień przeglądarki i zmian ustawień niedostępnych z poziomu menu. Wszystkie dodatki i zmiany które proponuję, działają na wszystkich desktopowych OS-ach, na których Firefox został wydany. W poradniku będę wielokrotnie odnosił się do lokalizacji profilu użytkownika. Aby za każdym razem nie przepisywać litanii ścieżek, należy odnaleźć i zapamiętać gdzie lis domyślnie trzyma folder użytkownika w systemie operacyjnym, którego używasz. Czyli w: • %HOMEPATH%\AppData\Roaming\Mozilla\Firefox\Profiles\<nazwa profilu>\ (Windows, NT 6+) • %HOMEPATH%\Application Data\Mozilla\Firefox\Profiles\<nazwa profilu>\ (Windows, NT 5) • $HOME/.mozilla/firefox/profiles/<nazwa profilu>/ (Linux) • ~/Library/Mozilla/Firefox/Profiles/<nazwa profilu>/ (Mac OS X) Interface użytkownika: Zanim przejdę do rozszerzeń, polecam zrobić roszady w wyświetlanych pozycjach na górnej belce, które moim zdaniem nie są najlepiej rozmieszczone, a do tego w starszych wersjach zajmują niepotrzebnie dużo miejsca. W tym celu należy wcisnąć na górnej belce ppm i pobawić się dostępnymi opcjami: • Pasek menu Po jego włączeniu, Firefox będzie wyglądał jak wersji 3.x.x (czyli ikona zamiast pomarańczowego przycisku (nie dotyczy wersji z Australis), całe menu z opcjami, brak możliwości ustawienia na nim kart). Relikt minionej epoki, ale jeśli komuś tak wygodniej/estetyczniej to tylko chwalić Mozillę, że na to pozwala.
    [Show full text]
  • The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students
    The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students Charlie Reisinger @charlie3 The Open Schoolhouse Building a Technology Program to Transform Learning and Empower Students http://theopenschoolhouse.com/ @OpenSchoolhouse Copyright © 2016 Charlie Reisinger This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Cover Design by Zach LeBar ISBN: 1537484052 ISBN-13: 978-1537484051 First Printing October 2016 Contents Introduction 1 1: A Brief Open Source Lesson 5 2: Beginnings and Foundations 16 3: An Open Technology Team 34 4: Linux is Elementary 45 5: Planning a One-to-One Program 61 6: Student Apprentices 78 7: Building the One-to-One Program 93 8: High School Laptops Launch 112 9: The Power of Open 123 Epilogue 141 Appendix: Software Resources 143 Acknowledgements 147 About Penn Manor School District 148 About the Author 149 Introduction To best prepare students for the future, we must think deeply and openly about our vision for school technology today. I believe every student, in every school, deserves equal and open access to computers. Students should have the freedom to explore and experiment with their school-issued devices. In an open schoolhouse, every student is trusted with learning technology and empowered to rewire and reshape the world. For many public schools, fiscal nightmares disrupt student technology dreams. An escalating multi-year budget crisis has pulverized education budgets in my home state of Pennsylvania. The scenario is similar in many states and countries. While legislators bicker over the politics of a spending plan, public schools struggle with inadequate funding and growing student needs.
    [Show full text]
  • Ne Telepítsd a Pipelight-Ot, Mert Segít DRM-Mel És Microsoft-Tal Fertözni Az Internetet
    Ne telepítsd a Pipelight-ot, mert segít DRM-mel és Microsoft-tal fertözni az Internetet Írta: dr. Roy Schestowitz "És akkor a rossz hír (most): miközben a Netflix a A harc nem csak a Microsoft, hanem a DRM ellen is a techrights.org-tól átvéve másik platformra HTML5 lejátszóval jött ki, ti, akik folyik. A Pipeline azt a képet akarja kialakítani, hogy a Creative Commons licenc alapján. GNU/Linux alól akartok Netflix-et nézni, még mindig a GNU/Linux kompatibilis a DRM-mel. Egyeeks arra trükköznötök kell Silverlight telepítéssel.” használhatják, hogy a DRM-et mindenre kiterjesz- Ocsmány DRM csővezeték szék. Egy Slackware-irányultságú oldal, hasonló Nos ennyit a még rosszabb DRM-ről HTML alatt, és téma kapcsán megjegyezte, a támogatás hiányzik, a Mozilla is szégyellheti magát. A Mozilla-nak is van így a kompatibilitás csak illúzió. a Mono-hoz hasonlító valamije, amihez nem kell támogatás. A Chromium 35-ben van egy olyan változás, ami sokaknak nem tetszik. A Mozilla NPAPI protokollt A Mono-n alapuló Moonlight-ot használva majdnem használó böngésző kiegészítők támogatását működésre lehet bírni a DRM-et, de ezzel a megszüntették és jelenleg csak a Google saját Microsoftot segítették a lábát a Web-en megvetni. PPAPI protokollja támogatott (az MS Windows- Egy másik projekt próbálja ezt megvalósítani. Bizo- felhasználók haladékot kaptak, mielőtt ez a Chrome nyos FOSS oldalak még támogatják is, ami nem böngészőjükkel is megtörténne – a Windows-os szerencsés. Az egyik szerint: „A Pipelight egy burok NPAPI-támogatás megszűnését 2014 végére a Silverlight-hoz, Widevine-hoz, vagy (Windows-os) tervezik). Ezt a lépést jó előre bejelentették és Flash-hez hasonló Windows NPAPI kiegészítőknek, számos emlékeztetőt adtak ki, de ha a velük Linux-os böngészőkkel is használni tudod böngésződben Java támogatás kell, vagy Pipelight- Összefoglalás: DRM-et telepíteni GNU/Linux-ra, és ezeket a kiegészítőket, ezáltal elérheted a Netflix tal Netfix-et akarsz nézni, nincs szerencséd.
    [Show full text]
  • LINUXIIN HELPOSTI Opas Linux Mint -Järjestelmään Turvallisesti
    LINUXIIN HELPOSTI Opas Linux Mint -järjestelmään turvallisesti Aatu Outinen Linuxiin helposti – Opas Linux Mint -järjestelmään turvallisesti 2 Linuxiin helposti - Opas Linux Mint -järjestelmään turvallisesti Tämä teos on lisensoitu Creative Commons Nimeä-JaaSamoin 4.0 Kansainvälinen -lisenssillä (CC BY-SA). En kuitenkaan suutu, jos nimeni jää mainitsematta jossain missä pitäisi, kunhan oppaan sisältämän aineiston avoimuus säilyy. Versio: 2021-01-24 Oppaan ensimmäinen versio on julkaistu 31.12.2016. Oppaan tämä versio on julkaistu verkossa 24.01.2021 osoitteessa http://ampeeri.fi/linux-opas/ Osa artikkeleista ovat vielä keskeneräisiä Oppaan kirjoittaja ja julkaisija: Aatu Outinen (aatuman(at)gmail.com) Muita kirjoittajia: Jere Sumell (jere.sumell(at)iki.fi) Kansikuva: Eero Oinonen Linuxiin helposti – Opas Linux Mint -järjestelmään turvallisesti 3 SISÄLLYSLUETTELO 1 JOHDANTO............................................................................................................................ 11 2 KÄYTTÖJÄRJESTELMISTÄ...................................................................................................12 2.1 Mikä on Linux?.................................................................................................................12 2.2 Historiaa ja muuta triviatietoa.....................................................................................13 2.2.1 UNIX ja 1970 -luku................................................................................................13 2.2.2 Linus Torvalds.......................................................................................................13
    [Show full text]
  • Ocheejembiphdthesis.Pdf (14.42Mb)
    ENABLING ENERGY-AWARENESS FOR INTERNET VIDEO Oche Omobamibo Ejembi A Thesis Submitted for the Degree of PhD at the University of St Andrews YEAR Full metadata for this item is available in St Andrews Research Repository at: http://research-repository.st-andrews.ac.uk/ Please use this identifier to cite or link to this item: http://hdl.handle.net/10023/9768 This item is protected by original copyright This item is licensed under a Creative Commons Licence Enabling Energy-Awareness for Internet Video Oche Omobamibo Ejembi This thesis is submitted in partial fulfilment for the degree of Doctor of Philosophy at the University of St Andrews August 2016 Abstract Continuous improvements to the state of the art have made it easier to create, send and receive vast quantities of video over the Internet. Catalysed by these developments, video is now the largest, and fastest growing type of traffic on modern IP networks. In 2015, video was responsible for 70% of all traffic on the Internet, with an compound annual growth rate of 27%. On the other hand, concerns about the growing energy consumption of ICT in general, continue to rise. It is not surprising that there is a significant energy cost associated with these extensive video usage patterns. In this thesis, I examine the energy consumption of typical video con- figurations during decoding (playback) and encoding through empirical measurements on an experimental test-bed. I then make extrapolations to a global scale to show the opportunity for significant energy savings, achievable by simple modifications to these video configurations. Based on insights gained from these measurements, I propose a novel, energy-aware Quality of Experience (QoE) metric for digital video - the Energy - Video Quality Index (EnVI).
    [Show full text]
  • Volume 90 July, 2014
    Volume 90 July, 2014 Improve Battery Life On Your Android Device Programming With GtkDialog, Part Four Inkscape Tutorial: Create A Candle Don't Install PipeLight: It Helps Infect The Web With DRM & Microsoft PCLinuxOS Family Member Spotlight: pinoc Just Digging It With DIG Handy Utilities To Organize Your Life, Part Four Inkscape Tutorial: Reinvent The Wheel KDenLive, Part Six Game Zone: Monochroma And more inside! Table Of Contents Welcome From The Chief Editor 3 PCLinuxOS Recipe Corner 4 The PCLinuxOS name, logo and colors are the trademark of Texstar. KDenLive, Part Six 5 The PCLinuxOS Magazine is a monthly online publication Screenshot Showcase 8 containing PCLinuxOS-related materials. It is published primarily for members of the PCLinuxOS community. The magazine staff is comprised of volunteers from the ms_meme's Nook: Boogie Woogie Tex 9 PCLinuxOS community. Improve Battery Life On Your Android Device 10 Visit us online at http://www.pclosmag.com Screenshot Showcase 15 This release was made possible by the following volunteers: Inkscape Tutorial: Reinvent The Wheel 16 Chief Editor: Paul Arnote (parnote) 18 Assistant Editor: Meemaw PCLinuxOS Family Member Spotlight: pinoc Artwork: Paul Arnote, Timeth, ms_meme, Meemaw Magazine Layout: Paul Arnote, Meemaw, ms_meme Screenshot Showcase 19 HTML Layout: YouCanToo Game Zone: Monochroma 20 22 Staff: Just Digging It With DIG ms_meme loudog Meemaw YouCanToo Screenshot Showcase 24 Gary L. Ratliff, Sr. Pete Kelly Daniel Meiß-Wilhelm Antonis Komis PCLinuxOS Puzzled Partitions 25 daiashi smileeb Don’t Install Pipelight, It Helps 28 Contributors: Infect The Web With DRM And Microsoft Khadis Screenshot Showcase 29 Inkscape Tutorial: Create A Candle 30 The PCLinuxOS Magazine is released under the Creative Programming With Gtkdialog: Part Four 32 Commons Attribution-NonCommercial-Share-Alike 3.0 Unported license.
    [Show full text]