Tallinna Ülikool Digitehnoloogia Instituut Vabavara juurutamine Statistikaameti näitel Bakalaureusetöö Autor: Erki Sidron Juhendaja: Edmund Laugasson Autor: ........................................................................................ ,, ............. ,, 2016 Juhendaja: ................................................................................. ,, ............. ,, 2016 Instituudi direktor: .................................................................... ,, ............. ,, 2016 Tallinn 2016 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev bakalaureusetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ................................... (autor) Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina ___________________________________________ (sünnikuupäev: _____________) (autori nimi) 1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on ________________________________________________________, (juhendaja nimi) säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tallinnas/Haapsalus/Rakveres/Helsingis, ______________________________ (digitaalne) allkiri ja kuupäev Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1 Terminid .................................................................................................................................. 6 1.1 Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara ................................................................. 6 1.2 Vaba tarkvara litsentsid .................................................................................................... 8 1.3 Vaba tarkvara ja omanduslik tarkvara .............................................................................. 8 2 Taust ...................................................................................................................................... 10 2.1 Riistvara .......................................................................................................................... 10 2.2 Tarkvara .......................................................................................................................... 11 2.3 Serverid ........................................................................................................................... 12 2.4 Vajaduste analüüs ........................................................................................................... 13 2.5 Failide vormingud ........................................................................................................... 14 3 Vabavara eelised avalikus sektoris ........................................................................................ 15 3.1 Majanduslikud aspektid .................................................................................................. 15 3.2 Turvalisus ........................................................................................................................ 17 3.3 Ühilduvus ........................................................................................................................ 18 3.4 Teiste kogemused ........................................................................................................... 19 4 Vabavaraline tarkvaraprofiil .................................................................................................. 21 4.1 Operatsioonisüsteem ....................................................................................................... 21 4.2 Kontoritarkvara ............................................................................................................... 22 4.3 Muud programmid .......................................................................................................... 24 5 Tegevuskava .......................................................................................................................... 25 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28 Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 29 Summary ................................................................................................................................... 32 Sissejuhatus Vaba tarkvara kasutamine on kümmekond aastat juba maailmas väga aktuaalne teema, sest erinevate litsentside hinnad on kõrged, seevastu vaba tarkvara kasutamine on tasuta ja pakub palju alternatiivseid lahendusi vabavara näol. Vaba tarkvara kasutusele võtmisest on räägitud paljudes riigiasutustes, kuid otseseid samme selleks pole siiani tehtud. Töö teemaks on valitud "Vabavara juurutamine Statistikaameti näitel" kuna vaba tarkvara kasutusele võtmisega on võimalik litsentside pealt hoida kokku väga suuri summasi ning muuta süsteemid jätkusuutlikumaks ehk vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Selle tulemusel on Statistikaametil rohkem valikuvõimalusi jätkata varem loodud süsteemide arendust rohkemate IT firmadega ja parandada koostöövõimet erinevate tarkvara raamistike vahel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Statistikaametis kasutusel olevate riist - ja tarkvara vajadusi ning selle käigus uurida, kuidas on võimalik neid vabavaralise tarkvaraga asendada ja milliseid probleeme on vabavara abil võimalik leevendada. Seejuures pakkuda omapoolseid lahendusi vaba tarkvara kasutuselevõtmise osas, mida võiks kasutusele võtta ning analüüsida milliseid probleeme nende kasutusele võtmisel võib tekkida. 5 1 Terminid Vaba tarkvara all mõeldakse enamasti tasuta jagatavat tarkvara, mida kasutaja võib ise teistele edasi jagada ning millega on kaasas lähtekood. Näiteks sellist tarkvara, mida saab võrgust oma arvutisse laadida ja käima panna, CD-le salvestada ja teistele anda, ning soovi ja oskuste olemasolu korral veidi ümber teha. (Tammet, 2002) Priivara levinud terminikuju "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna see on liiga sarnane sama valdkonna teise tähendusega terminile "vaba tarkvara". Priivara on enamasti defineeritud, kui omanduslik tarkvara, kuid on vaba tasust. Kasutajatel ei pruugi olla vabadust seda kopeerida, uurida, muuta ja ise levitada. Priivara lähtekood võib olla avatud aga ei pea olema ning luba edasi jagamiseks võib olla, kuid ei pea olema. (LINFO, 2006) Omanduslik tarkvara on tüüpiliselt tasuline ja seotud litsentsilepinguga, mis keelab tarkvara teistele edasi anda. Kommertstarkvaraga ei ole tüüpiliselt kaasas ka lähtekoodi, ning õigust tarkvara muuta kasutajal ei ole. (Tammet, 2002) Majanduses kasutatakse lisaks tootjalukustuse mõistele ka mõisteid "firmasisene lukustus" või "kliendipõhine lukustus". Mille tähendus seisneb kliendi poolsest sõltuvusest tootja poolt pakutavate toodete või teenuste suhtes. Sõltuvust ilmestab asjaolu, et mõne teise tootja vastu välja vahetamisega kaasneksid märkimisväärsed kulud. Lukustuskulud, mis tekitavad turgudele sisenemisbarjääre, võivad omakorda põhjustada umbusaldust monopolide suhtes. (LINFO, 2006) 1.1 Vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara Termin „vaba tarkvara“ ehk „vabavara“ on saanud oma nime Free Software Foundation(FSF) poolt, mis asutati 1985 aastal, et kaitsta ja levitada vaba tarkvara. Termin „avatud lähtekoodiga tarkvara“ võeti kasutusele inimeste poolt, kes asutasid 1998 aastal Open Source Initiative(OSI) ja toetasid vaba tarkvara arendamist ja levitamist, kuid ei nõustunud FSF ja nende arust oli tarkvara vabadus rohkem praktiline olemus, kui ideoloogiline. (Open Source Initiative) FSF on määratlenud vaba tarkvarana tarkvara, mille kasutajaile on tagatud neli põhivabadust: 6 Vabadus 0 – jooksutada programmi mistahes eesmärgil Vabadus 1 – uurida kuidas programm töötab ja muuta seda vastavalt vajadustele Vabadus 2 – vabadus kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit Vabadus 3 – vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et ühiskond sellest kasu saaks Vabadused 1 ja 3 vajavad juurdepääsu lähtekoodile, kuna tarkvara uurimine ja muutmine ilma lähtekoodita on keeruline ning ebaefektiivne võrreldes märkmetega varustatud lähtekoodiga. (GNU) Avatud lähtekood ei tähenda ainult ligipääsu lähtekoodile. OSI määratlus on detailsem, loetledes kümme tingimust, millele programm peab vastama, et seda võiks lugeda avatud lähtekoodiga tarkvaraks. 1. Vabalt levitatav – litsents ei tohi keelata programmi müümist või ära andmist 2. Lähtekood – programmi lähtekood peab programmiga kaasas olema või vabalt kättesaadav. 3. Tuletatud teosed – programmi muudatuste levitamine peab olema lubatud samadel litsentsitingimustel nagu originaaltootel. 4. Autori lähtekoodi terviklus – programmi litsents võib nõuda selle muudatuste levitamist koos pakettidega. 5. Isikute või rühmade diskrimineerimise