Haanjamaa Võimalused Päranditurismi Sihtkohana Opportunities For

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Haanjamaa Võimalused Päranditurismi Sihtkohana Opportunities For EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pille Saarnits HAANJAMAA VÕIMALUSED PÄRANDITURISMI SIHTKOHANA OPPORTUNITIES FOR HERITAGE TOURISM IN HAANJAMAA Magistritöö Loodusturismi õppekava Juhendajad: PhD Marju Kõivupuu MSc Aivar Ruukel Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................4 1. Haanjamaast ...................................................................................................................7 1.1. Haanjamaa kui territoriaalne mõiste .....................................................................7 1.2. Uurimispiirkonna valiku ja piiritlemise põhjendus ...................................................9 2. Haanjamaa väärtused turismisihtkohana ....................................................................... 15 2.1. Loodusväärtused ................................................................................................... 15 2.1.1. Geomorfoloogia .............................................................................................. 16 2.1.2. Asustusstruktuur ............................................................................................. 17 2.1.3. Elusloodus- kooslused ja liigid ....................................................................... 17 2.2. Kultuuripärandi väärtused ..................................................................................... 18 2.2.1. Kultuuripärandi mõistest ................................................................................. 18 2.2.2. Haanjamaa kultuuriline eripära ja selle kujunemise põhjused .......................... 19 2.2.3. Kohaliku kultuuripärandi hoidmisest ja säilimisest kaasajal. ........................... 21 3. Haanjamaa turismi arengusuunad maailma ja Euroopa turismimajanduse kontekstis .... 23 3.1. Rahvusvaheline taust turismimajanduses ............................................................... 23 3.2. Eesti tasand ........................................................................................................... 26 3.3. Kohalik tasand....................................................................................................... 28 3.4. Päranditurismi olemusest ....................................................................................... 30 4. Uurimisküsimus ja oodatav tulemus ............................................................................. 32 5. Materjal ja metoodika................................................................................................... 34 5.1. Töös kasutatud materjal ......................................................................................... 34 5.2. Metoodika ............................................................................................................. 34 5.2.1. Dokumentide analüüs ..................................................................................... 35 5.2.2. Poolstruktureeritud intervjuu .......................................................................... 37 6. Tulemused .................................................................................................................... 40 6.1. Poolstruktureeritud intervjuu tulemused ................................................................ 40 6.1.1. Haanjamaa potentsiaal pärandturismi piirkonnana .......................................... 42 6.1.2. Haanjamaa turism täna. Haanjama turismi kaubamärgid ................................. 46 6.1.3. Kultuuripärandi ja päranditurismi olemus kohalike turismiettevõtjate ja kultuurikandjate silmis ............................................................................................. 48 6.1.4. Mis on päranditurism? Mida Teie selle all mõistate? Näiteid Haanjamaalt ...... 50 6.1.5. Kes on Haanjamaa päranditurismi sihtgrupp? Kelle jaoks me seda teeme? Keda me ootame oma kultuuripärandist osa saama? Kellele see huvi pakub? Kes siin käivad? ..................................................................................................................... 52 2 6.1.6. Kultuuripärandi kaubastamise ja turustamise mõju pärandi säilimisele. ........... 55 6.2. Haanjamaa (turismi)kirjanduses............................................................................. 59 6.3. Haanjamaa turismiettevõtete kodulehtedel olevate reklaamlausete analüüs ............ 63 7. Arutelu ......................................................................................................................... 67 7.1. Järeldused.............................................................................................................. 73 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 76 Allikad ............................................................................................................................. 80 Summary ......................................................................................................................... 85 Lisad ................................................................................................................................ 87 Lisa 1 Poolstruktureeritud intervjuu küsimused ............................................................ 87 Lisa 2 Poolstruktueeritud intervjuude vastused ............................................................. 90 Lisa 3 Haanjamaa turismiettevõtete kodulehtede analüüs ........................................... 119 3 SISSEJUHATUS Valisin oma magistritöö teemaks Haanjamaa võimaluste hindamise päranditurismi sihtkohana, sest mulle pakub huvi kultuuripärandi väärtustamine kaasajal, sealhulgas selle interpretatsioon ja kasutamine turismimajanduse edendamises. Ühelt poolt tunnen empiiriat, sest elan ise igapäevaselt samas keskkonnas, teisalt on minu jaoks huvipakkuv, mida ja kuidas siin eelnevate põlvede kultuurist turismimajanduses kaubastatakse. Uurimispiirkonnaks valisin Haanjamaa sellepärast, et elan ise Haanjamaal Leoski külas, vanas põlises talukohas ning olen seotud siinse kogukonna ja turismiettevõtjate tegemistega. Haanjamaa looduse, ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamine on mulle südamelähedane ja enda jaoks oluline. 1 Käesolevas töös määratlen Haanjamaana Haanja kõrgustiku kõige kõrgema ja kõige esinduslikuma maastikuga osa, ala mis jääb valdavalt kõrgemale 200 m samakõrgusjoonest, ala mis on arvatud Haanja looduspargi2 koosseisu. Haanjamaa on Eestis nii looduse kui kultuuri poolest ainulaadne ja selgesti eristuv piirkond: siinne väga vaheldusrikkal pinnamoel aastasadade jooksul inimese ja looduse koosmõjus kujunenud mosaiikne pärandmaastik on rikas nii loodusväärtuste poolest (palju erinevaid elupaiku: järved, niidud, metsad, rabad, allikad, allikasood ) kui elulaadi poolest (omaette keskkonnas hästi säilinud kultuuripärand: murdekeel, käsitöö, pillimäng, suitsusaun, vanad töövõtted nagu kuuritsapüük, käsitsi heina niitmine jpm.). Haanjamaa on oma kaunite vaadete ja teistmoodi eluoluga meelitanud turiste juba esimese Eesti Vabariigi päevil. Sel ajal hoogustus õpilaste ekskursioonide korraldamine kodumaa tundmaõppimiseks, järjest rohkem tekkis ka muid huvireisijaid. (Leiman, Piir, 1935). 1 Haanja kõrgustik on Eesti ja Baltimaade kõrgeim maastikurajoon, mis asub kuhjelisel saarkõrgustikul ning selle jalamitel asuvatel sanduritel. Kõrgustik jätkub idas Venemaale ja lõunas Lätti (Aluksne kõrgustik). (Arold 2005) 2 Haanja looduspark moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil. Haanja looduspargi kehtiv kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 10 22.01.2015 (https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006). 4 Kõige tähelepanuväärsemad turismisihtkohad Munamägi, Vällamägi ja Rõuge ürgorg võeti looduskauni ja tähelepanuväärse maastiku tõttu maastiku üksikelementidena kaitse alla juba 1957. a. (ENSV Teataja 1957, 14, 125). Tänapäeval on Haanja looduspargis kaitse all ca 17000 ha eesmärgiga „kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku“ (Haanja looduspargi... 2015). Euroopa kui turismi sihtkoha rõhuasetus on muutumas massiturismilt pigem nišiturismile – kitsale sihtgrupile suunatud spetsiifilise kvaliteetse toote pakkumisele (Eurostat regional yearbook 2014). Ühe suure võimalusena nähakse kultuuripärandit tutvustavat turismi (Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava. 2010. Euroopa Komisjon). „Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2014–2020“ hinnangul on loodus- ja kultuuri(pärandi) väärtustel põhinev kvaliteetturism üks olulisi võimalusi ka Eesti turismile (Eesti riiklik...2013). „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ näeb Lõuna-Eestis ühe võimaliku eelisarendatava valdkonnana loodusturismi ja ökopõllumajandust (Eesti regionaalarengu.. 2014). Haanja valla arengukavas aastateks 2014-2022 on üheks pikaajaliseks eesmärgiks seatud, et „Haanja on tuntud ja väärtustatud loodus- ja pärandturismi sihtkoht, aktiivse puhkuse tuumala Võrumaal ja Eestis“ ning et „Kohalik ettevõtlus ja turism tugineb suuresti piirkonna loodusele, keelele, kultuurile ja käsitööoskustele ning seda tutvustatakse laialdaselt“ (Haanja valla... 2014). Minu uuringualale (Haanja loodusparki)
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • Võru Maakonna Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2020-2025
    Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025 Võru maakond 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Võru maakonna üldine iseloomustus................................................................................................... 7 1.1. Asustus ja rahvastik ...................................................................................................................... 7 1.2. Omavalitsuste üldine iseloomustus .............................................................................................. 9 2. Jäätmehoolduse õiguslikud ning keskkonnapoliitilised alused ......................................................... 13 2.1. Riigi õigusaktid .......................................................................................................................... 13 2.1.1. Jäätmeseadus ....................................................................................................................... 13 2.1.2. Muud seadused .................................................................................................................... 16 2.1.3. Vabariigi Valitsuse määrused .............................................................................................. 18 2.1.4. Keskkonnaministri määrused .............................................................................................. 19 2.2. Riiklikud strateegilised dokumendid .........................................................................................
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • Arvoannõ 2019
    Võru Instituudi 2019. aasta tegevusaruanne Kinnitatud 31.03.2020 teadusnõukogule koosolekul Võru Instituudi 2019. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi struktuur 2019. aastal Võru Instituudi struktuuris on administratsioon ning kaks osakonda: • teadus- ja arendusosakond asukohaga Võrus Tartu tn 48 ning • muuseumiosakond, mis tegutseb neljas paigas: Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1.07.2019 nimega Põlva Talurahvamuuseum, muutus jõustus direktori käskkirjaga nr 12) Karilatsi küla Põlva kihelkonnas, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru linnas Kreutzwaldi 31, Mõniste Talurahvamuuseum Kuutsi külas ja Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linnas Katariina allee 11. Eelarve Võru Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2019. aastal oli kokku 1 062 229 eurot, mille hulgas olid: • personalikulud 635 093 eurot + 3863 eurot 2018.a jääki; • majandamiskulud (sh museaalide soetuseks ja hoolduseks) 95 960 eurot + 357 eurot 2018.a jääki; • remondifondi toetus muuseumide remonttöödeks 12 455 eurot; • sihtotstarbeline eraldus üürimakseteks RKAS-le (Tartu 48, Katariina 11) 136 042 eurot ; • investeeringud Kreutzwaldi muuseumi kahe hoone ja Mõniste muuseumi ühe hoone renoveerimiseks 168 000 eurot; • põhivara amortisatsioon 10 459 eurot. Omatulu nii teadus- ja arendusosakonna kui muuseumiosakonna peale kokku oli 2019. aastaks kavandatud teenida 50 000 eurot, kuid teeniti 63 674 eurot. 2018. a omatulude jäägina kanti 2019. a eelarvesse üle 17 655 eurot. Erinevate sihtotstarbeliste toetustena oli kavandatud 75 000 eurot, kuid vastavalt taotlustele eraldati kokku 90 284 eurot. Eelmise aasta toetuste jääk 2019.a tegevusteks oli 11 060 eurot. Võru Instituudi 2019.a kogueelarve koos riigieelarvelise finantseerimise, eelmisest aastast ülekantud jääkidega, kavandatavate omatulude ja sihtotstarbeliste toetustega ning põhivara amortisatsiooniga oli kavandatud kokku 1 215 944 eurot, kuid tegelikkuses kujunes mõnevõrra suuremaks 1 244 901 eurot. (LISA 1. VI 2019.a eelarve täitmine).
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Energeetika Arengukava 2020
    RRõõuuggee vvaallllaa eenneerrggiiaa aarreenngguukkaavvaa 22002200 Rõuge valla energia arengukava 2020 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 2 A. Ülevaade Rõuge valla energeetikasüsteemidest ................................................................................ 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 3 2. Energiaeesmärgid valla arengukavas .................................................................................................. 8 3. Omavalitsuse investeeringud energeetikasektoris ........................................................................... 11 4. Energeetikakorraldus ........................................................................................................................ 14 4.1. Soojavarustussüsteemid ........................................................................................................ 14 4.2. Elektrivarustussüsteemid ...................................................................................................... 16 4.3. Tänavavalgustus..................................................................................................................... 26 B. Energiapotentsiaal............................................................................................................................. 27 1. Taastuvenergia
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]