DOCSLIB.ORG

Kaitse Kodu! Nr. 4/2003

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaitse Kodu! Nr. 4/2003 2003a7.p65 161 7/23/2003, 4:15 PM ○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○ 2 KAITSE KODU! 4 2003 kaitse2003a4.p65 2 23/07/2003, 18:25 SISUKORD Kaitseliidu ajakiri KAANELUGU: Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925 KÜMME AASTAT ERNA Väljaandja Kaitseliit RADADEL Ilmub kuus korda aastas. Meelis Rätsep, leitnant, Sõjalis-Sportliku Seltsi Erna president Peatoimetaja: ltn Ivar Jõesaar LK 68 Makett ja küljendus: TEN YEARS ON ERNA LANES Matis Karu Meelis Rätsep, Lieutenant, President of the Military Sporting Society Erna Reklaam ja levi: Virgo Tamm LK 2628 [email protected] Foto: Olavi Punga Toimetus: VÕISTLEJAD, TEID OOTAB VÕITLUS Riia 12, Tartu 51013 Tarmo Kõuts, viitseadmiral, Eesti kaitseväe juhataja LK 4 Telefon 07 314 151 COMBATANTS! YOUR FIGHT IS WAITING Faks 07 314 150 Tarmo Kõuts, Vice Admiral, Commander of Estonian Defence Forces LK 24 Toimetuse e-mail: ERNAGA TIIR ÜMBER MAAKERA [email protected] Benno Leesik, major, Kaitseliidu ülem, Erna retke 2003 üldjuht LK 5 Trükitud ASi Printall trükikojas ERNA HAS CIRCLED THE WORLD Benno Leesik, Major, Commander of Estonian Defence League, Toimetus kaastöid ei mander of Erna Raid 2003 LK 25 retsenseeri ega tagasta. Erna retke sünniloost LK 910 How the Erna Raid come to be LK 2930 Sõjaajaloo uurijad Erna võistluse korraldajatena LK 11 Researcher of military history organizing the Erna-Competition LK 31 Kaitsejõud Internetis: www.kaitseliit.ee Soome sinibaretid kohtunikena LK 1213 www.mil.ee Finnish Blue Beret Veterans umpires LK 3233 www.mod.gov.ee Naiskodukaitsjad Erna baaslaagris LK 1415 www.ksk.edu.ee Members of naiskodukaitse at Erna main camp LK 3435 www.vdcol.ee www.erok.ee Hiinlased tulevad võitma LK 1617 www.npkk.ee Chinese are coming to win LK 3637 www.orkester.mil.ee Erna organisatsiooni sünd 1941. aastal LK 1822 www.erna.ee Birth of the Erna-organization in 1941 LK 3842 kaitse2003a4.p65 3 24/07/2003, 09:30 Erna retk / Erna Raid ○○○○○○○○○○○○○○○○○○ ○○○○ Ardi Hallismaa Tänavune kümnes võistlusretk või- maldab kõiki neid soove realiseerida päev kauem kui varem. Tuleb tarvitada vargsemaid liikumisviise kui varasema- tel võistlustel. See on oluline, sest kõrg- tehnoloogilised jälgimisseadmed on jõud- nud rajale ja õhuvaatluse ees on hoole- tud kaitseta. Need on uued väljakutsed. Kümme aastat Erna retke näitab, et see võistlus on elujõuline ja leidnud vää- rika koha omasuguste seas maailmas. Miks ta ei peakski olema, kui seda kor- raldavad pühendunud ohvitserid. Selle võistluse vaim saab tuge mälestusest vaprate eesti meeste võitlustest ikesta- tud maal 1941. aastal. Algupärase Erna retke vaim määrab ka tänapäevase retke olemuse. Soomes kiirväljaõppe saanud ja laevadel ranni- ku lähistele jõudnud Soome vormis Ees- ti vabaduse eest võitlevad mehed tegid selle teekonna läbi pidevas ohus. Neid ohustasid Punaarmee üksused ja metsi- kustega tuntuks saanud hävituspatal- jonlased. Erna liikmed võitlesid end Kautla rabasse kohale. Nende jaoks ei olnud see võistlus. Neile oli see võitlus. Võitlus elu ja surma peale. Võitlus isa- maa vabaduse eest. Erna grupi mehi tasub rajal meenu- tada ja mõelda endki võitlusse. Kaasne- vate seltskondlike tegevuste tõttu ei ole tänased retked kindlasti nii sünged kui sõjaaegsete Erna meeste metsapäevad. Seetõttu võib vahel kippuda ununema ürituse, millel osalete, ajalooline hõng. Mõte võitlusele aitab aga hoida meelt selgena ja tahet tugevana. Erna retk ei ole ju rahvasport, kus põ- hitähtis on osavõtt. See on sõjaline võist- lus, kus kõige tähtsam on võit. Võitjad saa- vad ühel aastal olla korraga vaid ühe võist- konna liikmed, aga tahe anda endast pa- rim, et saavutada võit, jääb. See tahe sun- nib uuesti ja uuesti tagasi tulema, et võit- jaau kaitsta või see siis välja võidelda. Jätkugu teil meelekindlust ja vastu- VÕISTLEJAD, TEID OOTAB VÕITLUS pidavust tänavusel võistlusel võidu poole püüelda. Leidke endale ka võimalusi omasu- rna retk on tõeliste sõjameeste jõu- On see soov endi võitlusvaim proo- gustega võistlustrassi läbimise eel ja jä- proov. Rahvusvaheliste kaugluu- vile panna? On see kuulsusejanu, mis rel aktiivselt suhelda. Ärgu võidujanu revõistluste seas peetakse Erna ret- kannustab püüdlema võidu poole? On pimestagu sõbrasuhteid. ke üheks raskemaks. Kurnav võistlus- see ihalus teada saada oma vaimsete ja Vintskust ja kindlat meelt teile rajal! rada paneb küsima, mis sunnib teid ra- füüsiliste võimete tõelised piirid? Või on jale. Mis sunnib erinevate riikide kutse- selleks ajejõuks soov omasuguste, hin- lisi sõjamehi ja ka pühapäevamilitaare gelt läbi ja lõhki sõjameestega üle maail- igal aastal uuesti kokku tulema, et veeta ma kord aastaski kokku saada? aasta kõige ebamugavamad päevad Ees- Eks omajagu ole kõik need põhjused Tarmo Kõuts, tis rängal teekonnal Salmistust Kaut- olulised. Nende osa iga võistleja moti- viitseadmiral, lasse? vatsioonis on ilmselt erinev. Eesti kaitseväe juhataja 4 KAITSE KODU! 4 2003 kaitse2003a4.p65 4 23/07/2003, 18:26 Erna retk / Erna Raid ○○○○○○○○○○○○○○○○○○ Ardi Hallismaa ○○○○ mõneti erinevatest protseduuridest, mis riigiti suuresti lahknevad, suudetakse teha kadestusväärselt head tööd. Ka ek- sootilisematest paikadest pärit võistkon- nad, kellel ehk algaastatel oli Ernal osa- lemisega raskusi, on suutnud siinsete reeglite järgi mängima õppida. Sama- moodi on ka võistluste korraldajad aas- tate jooksul omandatud kogemusi arves- se võtnud, tagades Erna retke pideva arengu. Sest just areng on see, mis hoiab elus iga ettevõtmist ja toob igal aastal ikka ja jälle Ernale nii vanu olijaid kui ka sootuks uusi üritajaid. Erna retke siseriiklikust tähtsusest kõneleb tõik, et juba mitmendat aastat valitseb Eestis nn ernahullus mitme- suguseid sõjalis-sportlikke võistlusi kor- raldatakse juba kõikjal Eestis ja igal aas- taajal. Neid on naistele ja meestele, pois- tele ja tüdrukutele, tsivilistidele ja sõja- väelastele. Need nad on ülipopulaarsed. Mõistagi terendab iga sellise võistluse starti asuja vaimusilmas suur Erna retk. Sellisena on Erna retk üks võimas va- hend tervislike eluviiside ja sõjaliste ning looduses liikumise oskuste propa- geerimisel. Keegi ei ole küll täpselt arvestanud, ent umbkaudselt kokku lüües on Erna retkel osalejad kümne aasta jooksul tei- nud julgelt ringi ümber maailma. Kuigi see ring on maha käidud siinsamas Põhja- ja Kesk-Eesti metsades ning soo- des, kuid see ring ulatub piltlikult ka teis- tele mandritele. Lisaks Euroopa riikide- le on tänaseks Erna retkel osalenud võistlejaid ka Aasiast ja Ameerikast ning ma olen kindel, et see ei ole veel kõik. Oma kümne aastaga on Erna retk al- les noor, aga oma eesmärke on ta täit- nud hästi. On ju iga sõjaväelase peaeesmärgiks ERNAGA TIIR ÜMBER MAAKERA olla oma oskustes väga hea. Kui oled professionaal, siis sind kardetakse ja päriselt sõdida ei tule. Erna retkel osale- lujõuline tegevusvaldkond vajab on? Mis toob iga aasta augusti esimesel jad ja selle korraldajad on oma ala pari- traditsioone. Eesti kaitsejõududes nädalal Kautla metsadesse kokku erine- mad, seega omamoodi garantiiks pare- on üheks elujõulisemaks rahvus- va kultuurilise, rassilise, soolise ja va- male homsele. vaheliseks traditsiooniks kujunemas nuselise taustaga sõjaväespordihuvili- sõjalis-sportlik ettevõtmine Erna retk. si kogu maailmast? Püss põõsasse, ernakad! Traditsiooni tugevust näitab selle lai Usun, et igaüks, kes on aastate jook- haare ja müüdina paisuv kuulsus nii sul mingil viisil Erna karussellil kaasa Eestis kui ka meist tuhandete kilomeet- löönud, tunneb seda sünergiat, mis seal rite kaugusel. Paljud Eesti sõjaväelased tekib. Erna retk ei ole pelgalt sportliku teavad pajatada oma rajatagustel reisi- mõõduvõtmise paik, see on koht, kus del aset leidnud kohtumistest, kus tihti õpitakse koos töötama, võrreldakse üks- ei teata midagi Eestist kui riigist, küll aga teise oskusi ja kogemusi ning kokkuvõt- Benno Leesik, legendaarsest võistlusest Erna retk. tes õpitakse üksteiselt. major, Mis on see fenomen, mis on teinud Erna retk on näidanud, et hoolimata Kaitseliidu ülem, Erna retkest sellise ikooni, nagu see täna sellel osalejate erinevast päritolust ja Erna retke 2003 üldjuht KAITSE KODU! 4 2003 5 kaitse2003a4.p65 5 23/07/2003, 18:26 Erna retk / Erna Raid ○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○○ KÜMME AASTAT ERNA RADADEL Erna retk on kujunenud populaarseks patrullvõistluseks, kus osalevad võistkonnad nii Eestist kui ka välisriikidest ehk teisisõnu sellest on saanud rahvusvaheline jõuproov. Olavi Punga Meelis Rätsep, leitnant namik lugejaid ilmselt teab, mis on Erna retk. Vähesed aga teavad, kui- das selle võistlusega algust tehti. Ega neid inimesi eriti palju olegi, kes selle sünni juures olid. Alguse sai see kõik inimlikust huvist ajaloolise Erna grupi vastu. Seni olid liik- vel ainult legendid Erna meestest ja nen- de imetegudest. Et õnnestus teada saa- da ajaloolise luuregrupi enam-vähem täpne marsruut, küpses ka otsus seda teekonda korrata. Esimestena käis ernalaste marsruu- di läbi Soome-Eesti ühisjagu. Mehed pa- nid selga varustuse, said kätte kompas- 1995. aastal andsid Erna retke võitjatele auhindu kätte leitnant Tõnu Piip, noorem- sid ja korraldajad panid nad Salmistu leitnant Meelis Rätsep, kaitseminister Andrus Öövel ja kolonel Arvo Sirel ning ajaloolise Erna grupi liige Mihkel Simmo. randa maha. Igaks juhuks oli kaasas ka Prizes to the winners of Erna Raid were presented by lieutenant Tõnu Piip, 2nd raadiojaam. Aasta oli siis 1993 ja Mosk- lieutenant Meelis Rätsep, Estonian Minister of Defence Andrus Öövel, colonel Arvo vas suhteliselt keeruline olukord, seetõt- Sirel and a member of historical Erna group Mihkel Simmo. tu olime valmis mehed koheselt trassilt ära tooma. Seepeale
Load more

Recommended publications
  • TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku
    TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Pärandtehnoloogia magistriõppekava Liis Veersalu KUUSALU KIHELKONNA VANEM PULMAKOMBESTIK JA SELLE TAASLOOMINE TÄNAPÄEVAL Magistritöö Juhendajad: Kristi Jõeste, MA Kaitsmisele lubatud ................................... Piret Õunapuu, PhD Kaitsmisele lubatud ................................... Viljandi 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 METOODIKA............................................................................................................................ 9 1 PÄRIMUSLIK PULMAMAASTIK EESTIS 2015–2016............................................... 12 1.1 Avalik info................................................................................................................ 14 1.2 Pärimuspulmaseminarid Pärnus 2014. ja 2015. aastal ............................................. 16 1.3 Pulmaisade ja peopaikade omanike kogemus.......................................................... 17 1.4 Isiklik kogemus ........................................................................................................ 18 1.5 Pärimuspulma taasloojate kogemused ..................................................................... 20 2 KUUSALU VANEM PULMAKOMBESTIK................................................................. 24 2.1 Noorte teineteise leidmine........................................................................................ 25 2.2 Pulmategelased........................................................................................................
    [Show full text]
  • Benchmarking Session Between Pilots
    Benchmarking session between pilots Valkla and Kolgaküla Village Pilots Kalle Küngas Kuusalu Soojus Ltd Estonia 14th of March 2018, Riga, Latvia 2 Project Partners, Estonia • Tallinn University of Technology/Tallinna Tehnikaülikool as Project Partner No 14 • Kuusalu Municipality/Kuusalu vallavalitsus as Project Partner No 15 • Kuusalu Soojus Ltd/Kuusalu Soojus OÜ as Project Partner No 16 3 • Field of activity - Utilities Kuusalu parish • 100% of shares belongs to Municipality of Kuusalu • Employees - 11 • Drinking Water - 11 regions • Wastewater - 5 regions • District Heating - 2 regions 4 Drinking Water – 11 regions 5 Wastewater – 5 regions 6 District Heating – 2 regions 7 Valkla village pilot • The pilot plant is located in the northern Estonia village of Valkla, Kuusalu parish, Harju county. • The pilot object is the sewage treatment system of two apartment buildings (49 inhabitants in total) • The existing (not used for years) wastewater treatment systems were constructed in the end of the 1970s • Until the construction of the new pilot, the households’ sewage was collected into concrete holding tank and gully- emptier trucks transport it to the nearest WWTP. 8 Valkla village pilot Situation before 9 Valkla village pilot Situation before 10 Valkla village pilot • Biological wastewater treatment system, Sequence Batch Reactors (SBR), with activated sludge process • Construction of new WWTP and renovation of local pipelines was conducted in November 2017 • TTÜ is responsible for monitoring the treatment efficacy of new system and for
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • The “Humanitarian Dimension” of Russian Foreign Policy TOWARD GEORGIA, Moldova, Ukraine, and the Baltic States
    THe “HUMANITARIAN DIMENSION” OF RUSSIAN FOREIGN POLICY TOWARD GEORGIA, MOLDOVA, UKRAINE, AND THE BALTIC StATES The 2nd, supplementary edition Riga, 2010 EDK: 327(470) The 2nd, supplementary edition Hu 451 This book is work of six think tanks from Baltic States, Ukraine, Moldova and Georgia. Centre for East European Policy Studies (Latvia) had a leading role in the im- plementation of this research project. Contributors include the International Centre for Defence Studies (Estonia), the Centre for Geopolitical Studies (Lithuania), the School for Policy Analysis at the National University of Kyiv-Mohyla Academy (Ukraine), the Foreign Policy Association of Moldova (Moldova), and the International Centre for Geopolitical Studies (Georgia). The research project was implemented with the support of the Konrad Ad- enauer Foundation and of the East - East: Partnership Beyond Borders Program of the Soros Foundation – Latvia. Editor: Gatis Pelnēns Project Director: Andis Kudors Authors of the study: Juhan Kivirähk, Nerijus Maliukevičius, Dmytro Kon- dratenko, Olexandr Yeremeev, Radu Vrabie, Nana Devdariani, Mariam Tsatsanash- vili, Nato Bachiashvili, Tengiz Pkhaladze, Gatis Pelnēns, Andis Kudors, Mārtiņš Pa- parinskis, Ainārs Dimants, Ainārs Lerhis. English translation editor: Rihards Kalniņš Design of the cover and layout: Toms Deģis © Authors of the study (text), 2010 © Centre for East European Policy Studies, International Centre for Defence Studies, Centre for Geopolitical Studies, School for Policy Analysis at the National university of Kyiv-Mohyla Academy, Foreign Policy Association of Moldova, Interna- tional Centre for Geopolitical Studies, 2010 © SIA Apgāds Mantojums (design concept), 2010 ISBN: 978-9984-39-989-8 TABLE OF CONTENTS Preface to Second Edition . 8 4.4.2. Russian Support of Compatriots Living in Lithuania .
    [Show full text]
  • On Estonian Folk Culture: Pro Et Contra
    doi:10.7592/FEJF2014.58.ounapuu ON ESTONIAN FOLK CULTURE: PRO ET CONTRA Piret Õunapuu Abstract: The year 2013 was designated the year of heritage in Estonia, with any kind of intangible and tangible heritage enjoying pride of place. Heritage was written and spoken about and revived in all kinds of ways and manners. The motto of the year was: There is no heritage without heir. Cultural heritage is a comprehensive concept. This article focuses, above all, on indigenous cultural heritage and, more precisely, its tangible (so-called object) part. Was the Estonian peasant, 120 years back, with his gradually increasing self-confidence, proud or ashamed of his archaic household items? Rustic folk culture was highly viable at that time. In many places people still wore folk costumes – if not daily, then at least the older generation used to wear them to church. A great part of Estonians still lived as if in a museum. Actually, this reminded of the old times that people tried to put behind them, and sons were sent to school in town for a better and more civilised future. In the context of this article, the most important agency is peasants’ attitude towards tangible heritage – folk culture in the widest sense of the word. The appendix, Pro et contra, at the end of the article exemplifies this on the basis of different sources. Keywords: creation of national identity, cultural heritage, Estonian National Museum, Estonian Students’ Society, folk costumes, folk culture, Learned Es- tonian Society, material heritage, modernisation, nationalism, social changes HISTORICAL BACKGROUND By the end of the 19th century, the Russification period, several cultural spaces had evolved in the Baltic countries: indigenous, German and Russian.
    [Show full text]
  • Maryland Line 2013, State Partnership Edition
    THE State Partnership Edition MarylandLINE Celebrating 20 Years with Estonia Celebrating 10 Years with Bosnia and Herzegovina OFFICIAL MAGAZINE OF THE MARYLAND MILITARY DEPARTMENT Inside this issue: 8 6 9 12 10 LINE 18 22 16 20 Feature Stories Capt. Adolphus Houck makes his way across a northern Estonia waterfall during the Erna Raid 2007 competition in norther 14tests Soldiers’ skills and endurance over six grueling days of competition. 6 Maryland celebrates 12 4 Maryland Guard partners with LINE partnerships: Estonia & Bosnia and Herzegovina On The Bosnia and Herzegovina for peace, security 8 State of Maryland signs 10 Estonian Air Force pilots Memorandum with Estonia deploy with Maryland 9 Adjutant General Hosts Bosnian On the cover: National Guard Deputy Minister of Defense 12 Maryland Guard trains Maryland 16 The Forgotten Front Estonian Air Force pilots 13 Estonian Border Guard 20 Special Forces in Estonia Cross of Merit 24 State Partnership Program THE 22 Sabre Strike 2013 Governor: Contributors: Martin O’Malley Lt. Col. Charles Kohler 1st Lt. Kristofer Baumgartner Maj. Wade Minami A Maryland Army National Guard Sol- Adjutant General: dier sight opposing forces during the Capt. Joseph Winter Erna Raid 2007 military event in north- Maj. Gen. James A. Adkins Military Department 2nd Lt. Jessica Donnelly ern Estonia Aug. 9, 2007. Maryland National Guard Staff Sgt. Thaddeus Harrington Public Affairs Office Staff Sgt. John Higgins The Ambassador and BiH Minister Design & Layout: Fifth Regiment Armory Spc. Loni Kingston of Defense signed a Memorandum of 29th Division St. Understanding confirming continued Assembled from past Baltimore, Md. 21201 Spc Kieth Muckler (AF) Staff Sgt.
    [Show full text]
  • Saateks Loksa Gümnaasiumi Lõpetajatele
    Kuusalu Loksa kandi noored Ajalugu valla on aktiivsed tuleb kirev elu projektides mäletada osalejad lk 3-5 lk 7 lk 8 LOKSA KANDI AJALEHT juuli 2016 Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele Palju õnne sünnipäevaks! JUULI Elena Izrayleva 90 Tamara Taivasalo 90 Pjotr Uljanov 88 Leida Maurus 86 Sinaida Krusell 86 Helga Kalvan 85 Mariia Gavriliuk 85 Silvi Vares 84 Avgusta Zaytseva 83 Eiki Ponn 82 Arvo Allemann 81 Loksa Gümnaasiumi lõpetajad Gennady Smirnov 81 Efrosinia Zenchenko 81 12. klass Marko Kurisoo Karmo Peetermann Klassijuhataja: Silvi Bonde Jaan Lisin Medalist Tatjana Prokopova Nikolay Prokopov 80 (hõbemedal) Artur Lomp (hõbe) Ljudmilla Vislova 80 Anastasia Belova Medalist Tatjana Marhivka Kadri Pääsuke Evi Popova 80 Artur Fjodorov (kuld) Lisett Sindeva Kristjan Kaskla Ellen Müil Medalist Zoja Štšukina (hõbe) Boris Chernobay 75 Niina Sosedova 75 Jevgenia Golubeva 75 Noored daamid ja härrad! nagu ka eelmine, olnud edukas. Kindlasti ei ole tänased Teie head Nina Bambizova 75 Kui eelmise aasta 61. lennu 29-st tulemused tulnud kergelt ja tihti Kas ma pean Teile rääkima iga- noorest said medali 6 lõpetajat, on väga heade õpitulemuste nimel Zoja Slobodina 75 aastast teksti ja meelde tuletama, siis tänase, 2016. a 62. lennu 13-st pidanud mõnestki ahvatlusest Anatoli Safin 70 kuidas Te olite pisikesed, läksite noorest teenivad oma 12aastase loobuma. lasteaeda, saite siis veidi suuremaks töö eest medali kolm lõpetajat. Galina Lazareva 70 ja siis kooli tulite ja siis jälle muudkui Kuldmedaliga lõpetab Loksa Güm- Head noored! kasvasite ja saite veel targemaks ja naasiumi Tatjana Marhivka ja Hinnakem täna ka seda rasket suuremaks. No ei pea. Te istute siin hõbemedaliga Tatjana Prokopova ja omakasupüüdmatut tuge ja saalis täna kõige tähtsamal kohal ja ning Zoja Štšukina.
    [Show full text]
  • INSTRUCTIONS for FOCUS TOPIC of CULTURAL HOLIDAY Estonian Culture Is Extensive and Deep, and Has Through the Ages Reached High Levels During Its Peak Moments
    “Introduce Estonia” sub-strategy for tourism INSTRUCTIONS FOR FOCUS TOPIC OF CULTURAL HOLIDAY Estonian culture is extensive and deep, and has through the ages reached high levels during its peak moments. It is impossible to visit Estonia without encountering the local culture. Many things that seem regular and daily to us might be very interesting and exciting cultural phenomena for bystanders. It is our task to find these and make them work for all of us. In order to illustrate positive messages we should find vivid and surprising facts and details, using the principle of contrast to accentuate them. For example, contradictions could be the medieval buildings of Tallinn Old Town offering modern culinary and entertainment culture and wireless Internet, or high culture events taking place basically in the middle of nowhere (Leigo, Nargen Opera, Viinistu). This is a fruitful approach as contradiction and contrast is one of the pervading and essential elements of the so called Estonian thing. On one hand our habits and culture are individualistic, people needing a lot of personal space (e.g. low density areas of farms), on the other hand gaining independence through massive events (Song Festivals, The Singing Revolution, The Baltic Way). As Estonian culture is such a broad concept, the suitable symbols for generating a message are divided into four focus topics: A ARCHITECTURE B TRADITIONAL CULTURE C MODERN CULTURE D CUISINE Depending on the target audience you can choose the most suitable of these or combine several topics. Arguments: Culture can be FOUND both in cities and rural areas. It is impossible to travel in Estonia without encountering the local culture.
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • Lasteaedades Kuusalu Valla Näitel
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Piikmann TUGISTRUKTUURID ERIVAJADUSEGA LASTELE MAAKOOLIDES JA - LASTEAEDADES KUUSALU VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD TUGISTRUKTUURID ERIVAJADUSEGA LASTELE MAAKOOLIDES JA - LASTEAEDADES KUUSALU VALLA NÄITEL .......................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1. ERIVAJADUSEGA LASTE VAJADUSED KOOLIDES JA LASTEAEDADES ... 6 1.1. Erivajadusega lapse mõiste ................................................................................... 6 1.2. Erivajadusega laps haridusasutuses .................................................................. 10 1.3. Erivajadusega laps perekonnas ......................................................................... 13 1.4. Tugi erivajadusega lapsele ................................................................................ 15 2. UURIMUS TUGISTRUKTUURIDEST ERIVAJADUSEGA LASTELE MAAKOOLIDES JA –LASTEAEDADES KUUSALU VALLA NÄITEL ................... 16 2.1. Kuusalu valla tutvustus ........................................................................................ 16 2.1.1. Kuusalu valla koolid ja lasteaiad ................................................................ 17 2.2. Uurimuse ülesanded, meetod ja valim ................................................................
    [Show full text]
  • O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
    O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]