DOCSLIB.ORG

Looduselt Inspiratsiooni Saanud Disain Loe Värskeid Uudiseid Eesti Päevalehe 11

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Looduselt Inspiratsiooni Saanud Disain Loe Värskeid Uudiseid Eesti Päevalehe 11 ESTI PÄEVALEHT ESTNISKA DAGBLADET 2019 • oktoober • nr 18 (7086) Kell Fiber Koduaias kasvav tamm. illidesign.eu leheküljel müügil olevad ketsid. Ilona ennast tutvustamas. Erinevad esemed Ilonalt. (Fotod: Tiina Pintsaar) Kiidetud mugav pusa. Looduselt inspiratsiooni saanud disain Loe värskeid uudiseid Eesti Päevalehe 11. oktoobril avati Eesti tema lemmikud. Nendelt leiab ta ku- Ken tõi esile, et Ilona kasutab kodulehel: www.eestipaevaleht.se Kultuuri Koondise poolt jundid, mida hakkab edasi töötlema. oma töödes maksimaalselt ainult Ilona Jenkinsi disaini­ Näiteks kasvab nende koduhoovis kolme värvi, mis tema arvates aitab näitus “Abstraktne loo­ õues tamm, mille kogu puu kujundi- kujunditel esile tulla. Pätsi päevikute põhjal tuleb raamat Lk 2 na ta endale ette võttis ja seda edasi dus”. arendama hakkas. Sellest valmis pilt Ilona hellitusnimi on Illi ja nii Swedbanki “koristajad” Eestis oranž tamm. kutsus kogu oma tutvustamise aja Lk 3 Näituse avas Imbi Rahumaa, kes teda ka Kent. Sellest on tuletatud Ilo- tutvustas Ilonat, kui 30-aastast Näitusel on esindatud töö ka na disainipoe nimetus Illidesign (illi- Komisjoniliige “Estonia” hukust Lk 5 Viru-Nigulast pärit disainerit. Ilona kortslehest, mis töötlemise tagajärjel design.eu). Sealt on võimalik endale oli kunstist huvitatud juba lapsena. sai endale hoopis sinised elemendid osta meeldima hakanud tooteid ning Surmahirm, altkäemaks ja Lk 6 Ta õppis tekstiilikunsti Eesti Kunsti- ning kannab nüüd nimetust “Sini- samuti ka Eesti Kultuuri Koondise soe kakao akadeemias. liilia”. Samuti on näitusel õunapuu, poolt korraldatud näituselt. Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel 2012. aastal oli Ilona Stockholmis hõbepaju jm. töötlusi. Lk 8 Üks kohapeal olnud näituse- vahetusüliõpilasena ja siin tekkis ka plaadil akordioni kõlapilti Ilona abikaasa Ken kirjeldas külastajad viitas seinal rippuvale tema armastus Stockholmi ja Rootsi omalt poolt, kuidas tema Ilona loo- pusale, mis lisaks oma ilule pidavat vastu. Praegu õpib Ilona sisekujun- Ojamaa ootab uusi aktsionäre Lk 9 misprotsessi kõrvalt näeb. olema ka väga mugav seljas kanda. dust. Seda kinnitas ka teine näitusekülasta- Teaduste akadeemia sai kolm uut eesti Ta kinnitas, et on endiselt vaimus- Lk 11 Ilona ise tutvustas oma teed ja, kes selle tõestuseks näitas, et tal oli juurtega tippteadlasest välisliiget disainerina. Tema arvates ei ole tema tunud sellest, kuidas lihtsatest pilti- see pusa seljas. dest sünnivad hoopis teist sugused joonistused head, sest nendes puudub Rohkem infot Ilona kohta saab Mis toimub Göteborgis? Lk 12 sügavus. Sel aastal täitis ta oma oma kujundid — nagu näiteks koduõue tamm, mida tema ju samamoodi iga näitusekülastaja lugeda kunsti saali kauaaegse unistuse ja hakkas tegema seintel rippuvatelt infolehtedelt. oma mustreid. päev näeb. Kuid Ilona näeb seda teist- moodi. Või polegi oranž värv see mis Näitus jääb avatuks kuni 24. oktoob- Ta käib palju ringi looduses ja pil- moodustab puu, vaid tuleb vaadata rini. distab seda. Samuti ka linnapildid on hoopis valgeid kujundeid? TIINA PINTSAAR “Eia jõulud Tondikakul” võitis Saksamaal kolm auhinda Anu Auna koguperefilm Parima lastefilmi valis välja ühek- duskaadrid ohus olevatest lindudest ja “Eia jõulud Tondikakul” sast riigist pärit seitsmeteistkümnest loomadest näitasid meile, kui oluline võitis Saksamaal Chem­ lapsest koosnev žürii ning auhinnaks on kaitsta loodust. Põnev lugu aitas nitzis rahvusvahelisel on Saksimaa teadus- ja kultuurimi- hästi edasi anda sõnumit, kui tähtis nisteeriumi 12 500 eurone preemia. on veeta aega oma perega, rääkida laste- ja noortefilmide fes­ Auhinnaraha abil dubleeritakse film omavahel kõigist muredest ja problee- Volikirja üleandmine. (Foto: välisministeerium) tivalil Schlingel peapree­ saksa keelde ning aidatakse kaasa selle midest ning hoida kokku, sest ainult mia — parima lastefilmi kinolevile Saksamaal. üheskoos oleme me tugevad.” auhinna. Eesti uus suursaadik Rootsis andis Lastežürii põhjendas oma valikut Peaosatäitja Paula Rits pälvis žürii Lisaks tunnistati Eia osatäitja Paula järgnevalt: “See film lummas meid sõnul parima lapspeaosatäitja preemia Rits parimaks lapspeaosatäitjaks ning juba esimestest kaadritest. Lasime kuningale üle volikirja realistliku ja veenva näitlejatöö eest. film võitis rahvusvahelise filmikriiti- end kaasa haarata imelisele rännakule “Meil oli lihtne Eia tegelasega samas- Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis kute (FIPRESCI) žürii auhinna. talve võlumaal, kus haruldased loo- tuda ning talle kaasa elada ja kaasa 10. oktoobril üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI tunda,” lausus žürii esindaja. Nooruke Gustafile. näitlejanna sai auhinnaks jalgratta. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi Rahvusvaheline filmikriitukute kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunk- (FIPRESCI) žürii kiitis filmi suure- tide üle ajaloos. pärast režissööri- ja operaatoritööd. Samuti tõsteti esile kaunist ja mõjusat Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja filmimuusikat, olulist ning päeva- tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kam- kajalist sõnumit ja Eia rollis üles astu- paaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti nud Paula Ritsi osatäitmist. kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. ERR Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel. (Foto: kaader filmist) ERR 2 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 Rootsi ja Balti riikide koostöö- Olla keskkonnasõbralik EESTI PÄEVALEHT fondid kohtusid Stockholmis Estniska Dagbladet Üle maailma otsitakse ideid kuidas olla rohkem keskkonna- Vastutav väljaandja sõbralikum. Ühe suure probleemina nõuab lahendust ühekordsete 1. oktoobril toimus Eesti suur- Fondide loomise idee kuulutas ja peatoimetaja: plasttoodete kasutamise vähendamine ning nende kogumine taas- saatkonnas Stockholmis Rootsi 2018. aasta mais Stockholmis toimu- Tiina Pintsaar kasutuseks. ja Balti riikide kahepoolsete koos- nud Balti päeva raames välja Rootsi Postiaadress: Tartus tulid neli baari heale ideele. Selle asemel, et inimestele toonane välisminister Margot Wallst- tööfondide esimene kohtumine. Eesti Päevaleht jooke serveerida plasttopsides, mis hiljem oma tee leiavad öistel Üritus tõi kokku Rootsi-Eesti, röm. Tegemist on Rootsi valitsuse kingitusega kolme Balti riigi iseseis- Box 477 tänavatel, serveeritakse õhuti jooke tugevamates topsides. Lisaks top- Rootsi-Läti ja Rootsi-Leedu koos- vuse 100. juubeliaasta puhul. Kahe- 101 29 STOCKHOLM si vastupidavuse suurendamisele lisandus aga veel ka teinegi aspekt tööfondide juhatuse liikmed. — topsi saab kahe euro eest tagasi anda ükskõik millisesse nendest poolne Rootsi-Eesti koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega mullu www.eestipaevaleht.se neljast baarist. Kohtumise avas Eesti suursaadikuks detsembris ning Rootsi riik paigutas Rootsis määratud Margus Kolga, kes Tulemused olid silmnähtavad. Prügikoristajad on juba teada and- sellesse 10 miljonit Rootsi krooni. E-post: avaldas tänu Rootsi valitsusele koos- nud, et hommikuti on tänavatel vähem ühekordseid plasttopse. Kaks Võimalus fondi panustada on ka Eesti [email protected] tööfondide ellukutsumise eest. eurot on piisav summa, mis väärib topsi tagastamist. Lisaks veel või- riigil, samuti ettevõtetel ja üksik- malus, et ei pea topsi tagasi viima just sinna baari, kust see osteti, “See on uus etapp meie riiki- isikutel. Projektide rahastamiseks Facebook: vaid kui vahepeal oled jõudnud neljanda baari juurde, siis jätad selle de vahelises koostöös ning toetab kasutatakse investeeritud algkapita- Eesti Päevaleht Rootsis sinna. uute algatuste loomist. Põhirõhk on list tekkivat tulu ja lisanduvaid panu- www.facebook.com/ Kuid taolise süsteemi vastu hakkas huvi tundma ka Tartu linna noortel ja peamised valdkonnad on seid. Fondi tegevus peaks täielikult paevaleht.se ettevõtluse osakond. Topsidega käidi kohapeal tutvumas. Ja siis tuli ühiskondlikud teemad, kultuur ja käivituma 2020. aasta jooksul. ootamatu otsus — taoline süsteem peab kohe lõppema. Tegevus majandus. Samuti aitab fond kaasa Eesti poolt on koostööfondi juha- Tellimishind pidavat olema vastuolus korrakaitseseadusega. Nimelt ei tohi alkohol eesti keele ja kultuuri arendamisele tuse liikmed Hendrik Voll, Jaan Ma- 2019. aastal: käes tänavatel ringi liikuda ja taoline topsisüsteem toetab just seda. Rootsis ja vastupidi,” sõnas Kolga. nitski, Kristi Liiva ning Maris Lauri. Baarid vaidlesid küll vastu, et hoolimata turvameeste olemasolust Sõltumatu sihtasutusena loodud Rootsi poolt osalevad juhatuse töös Digileht nädalavahetustel suudavad inimesed ikkagi topsidega välja minna. Rootsi-Eesti koostööfondi peamine endine rahandusminister Pär Nuder, 1 aasta 480 krooni Pigem peaks “koputama” inimeste endi südametunnistusele ning eesmärk on arendada kahe riigi koos- Rootsi kultuurinõukogu juht Heli baaride poolt on vähemalt astutud samm plastiku kogumise paran- tööd ühiskondlikel, majandus- ja kul- Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Tellimise alustamisest või lõpetamisest damiseks. tuuriteemadel. Rõhk on kontaktide Brännström ning Östergötlandi en- palume teatada toimetusele 14 päeva ette. Tartu linnavalitsus jäi aga endale kindlaks. Kuigi inimestel on soodustamisel noorte vahel, et toeta- dine maavanem ja Lulea Tehnikaüli- võimalus ka teistest kohtadest ühekordsetes plasttopsides juua osta ja da loomingulisust, uuenduslikkust ja kooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson. Lehe tellimise bankgiro: nendega tänavatel liikuda,
Load more

Recommended publications
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development
    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hanede Ja Laglede Kaitse Ja Ohjamise Tegevuskava 2021-2025
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56 Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava Sisukord 1. Kokkuvõte .................................................................................................................................. 4 2. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 3. Liikide bioloogia, levik, arvukus ja kaitsestaatus ....................................................................... 8 3.1. Hallhani (Anser anser)................................................................................................................ 8 3.1.1. Levik, rändeteed ja arvukus ......................................................................................... 8 3.1.2. Hallhani Eestis ............................................................................................................. 9 3.2. Rabahani (Anser fabalis) .......................................................................................................... 13 3.2.1. Levik, rändeteed ja arvukus ....................................................................................... 13 3.2.2. Elupaiganõudlus, pesitsemine, toitumine ................................................................... 16 3.2.3. Rabahani Eestis .......................................................................................................... 18 3.3. Suur-laukhani (Anser albifrons) ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Hanede Ja Laglede Kaitse Ja Ohjamise Tegevuskava
    Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 2. Kokkuvõte........................................................................................................................................ 5 3. Liikide bioloogia, levik, arvukus ja kaitsestaatus ......................................................................... 6 Hallhani (Anser anser) .................................................................................................................... 6 3.1.1. Levik, rändeteed ja arvukus ............................................................................................. 6 3.1.2. Elupaiganõudlus, pesitsemine, toitumine ja sulgimine.................................................. 7 3.1.3. Hallhani Eestis.................................................................................................................. 8 Rabahani (Anser fabalis) .............................................................................................................. 10 3.2.1. Levik, rändeteed ja arvukus ........................................................................................... 10 3.2.2. Elupaiganõudlus, pesitsemine, toitumine ..................................................................... 13 3.2.3.
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Taaskasutus 2015
    EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (38) 2015 MUUSEUM ESIKAAS Taaskasutus — 1 MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 Luubi alla on seekord MUUSEUM PEATOIMETAJALT võetud teemad, mis esmapil- Eesti Muuseumiühingu ajakiri gul ei tundugi muuseumiga NR 2 (38) 2015 seonduvat, nagu eutanaasia ja taaraautomaadid. Samuti on PEATOIMETAJA vaatluse all uuenenud Särevi Piret Õunapuu teatrituba ja töö lastega Eesti [email protected] Kunstimuuseumis. Ikka on tavaks olnud, et TOIMETAJA kui keegi käib kusagil kauge- Ivi Tammaru mal, siis jagab ta oma muljeid [email protected] Piret Õunapuu kolleegidega. Dagmar Ingi ja Inge Laurik-Teder kirjutavad TOIMETUSE KOLLEEGIUM Tänapäeva maailmas on konverentsist Dubrovnikus. Piret Õunapuu, Kerttu Männiste, järjest suurenev probleem Mis aga toimub näitustega Marge Rennit, Aivar Põldvee mitmesugune prügi, jäätmed ja praht, mida inimkond Narva muuseumide festivalil, PEATOIMETAJALT sellest kirjutan kurvalt mina. RESÜMEEDE TÕLGE jõudsalt produtseerib. Üheks Näituste rubriigis saab aga Kadri Metsma võimaluseks sellest murest kasvõi osaliselt vabaneda on lugeda kahest väga toreda ideega väljapanekust. Nii kir- KÜLJENDUS taaskasutus. Sellega tegelevad jutab Marge Rennit Tartu Lin- Ivi Tammaru erinevad organisatsioonid üle maailma ja nüüd ka muuseu- namuuseumi ajalooliste fotode välinäitusest Tartu Kaarsillal KUJUNDUSMAKETT mid. Kultuuriasutustena on ja väljapanekust „Kadunud Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel neil võimalus mitte ainult leida lahendusi prügile, vaid teha Ülejõe“. Loodust ja muusikat omavahel siduvat näitust, kus TRÜKIKODA seda kunstipärases ja originaal- on samuti kasutusel taaskasu- Ecoprint ses vormis. Haridusasutustena saavad muuseumid huvitavate tatavad materjalid, tutvustavad Eva-Liisa Orula Tartu Ülikooli Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile ja atraktiivsete pedagoogiliste Loodusmuuseumist ja kunst- looduslike õlide ja vaikude baasil programmidega selgitada nik Tiia Mets. Näitus hingas valmistatud värvidega. © Ecoprint probleemi ning õpetada leidma lahendusi taaskasutuse kaudu.
    [Show full text]
  • Rarities in Estonia Till 1989: Report of the Estonian Rarities Committee (2)
    Hirundo nr. 9 Jwli lWl LINNUHARULDUSED EESTlS KUNI AASTANI 1989 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne (2) Rarities in Estonia till 1989: report of the Estonian Rarities Committee (2) Vilju Lilleleht & Eerik Leibak Punakurk-kaur Gavia stellata pesitsusteated (1) 28.07.1911 Kurna VBikejSrv, Juri khk., Harjumaa 1 paar. (2) 28.05.1941 Kivijarve raba, Kuusalu khk., Harjumaa (August Mank). (3) 19.-21.05.1947 Pakasjarve raba, Ambla khk., Jarvarnaa pesa (Hillar PBrjasaar). 1972.a. Matsalu RLKA-I rbngastatud "pull." (vt KastepBld, 1973) oli tegelikult rindeajal tabatud la isend. (1-3): Koch, 1911; Mank, 1962. Vaikehuup /hiiupel/ lxoOyc/tus nlinutus (6,6,0) (16 + pull.) (I) 00.05 v6i 00.06.1896 Suurlaht jalvbi Linnulaht, Kaaima khk., Saaremaa. (2) 02.08.1936 Ubja, Rakvere khk., Virumaa juv. (v.Baer). (3) 04.08.1936 Kunda laht, Viru- Nigula khk., Virumaa juv. (A.Eenmaa). (4) 29.08. - 30.09.1951 Alatskivi, Kodavere khk., Tartumaa 1-2 ad. + pesakond (Richard Koger). (5) keskpaik 08.1952 VBhandu j6e suue, VBru-/Petserirnaa 2 is. (Ado Haare). (6) lbpp 08.1953 Kloostri meri, Kirbla khk., Liianernaa (Ferdinand Nurk). (7) 05.07. - 04.09.1955 Elistvere jv., Maarja-Magdalee- na khk., Tartumaa = Jageva raj. gad. (Ruth Ling, Rudolf Liblik). (8) 16pp 07.1957 Elistvere jv. pesa (Rudolf Liblik). (9) 13.08.1959 Soitsjlrv, ~ksikhk., Tartumaa = JBgeva raj. (Ruth Ling). (10) 11.08.1963 Sutlepa meri, Noarootsi khk., Laanemaa 1 paar (M.Bulak). (11) 23.-24.08.1963 Vana-Akali j6e suue, V6nnu khk., Tartumaa (Ulo Peedosaar). (12) 27.06.1972 Kasari j8e alamjooks, Lihula + Kirbla khk., Uanemaa c? (Taivo KastepBld).
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis 2008
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • Ojaste Et Al. 2012A Eng3
    Hirundo 25: 1-33 (2012) POPULATION DEVELOPMENT OF THE GREAT CORMORANT ( PHALACROCORAX CARBO ) IN ESTONIA Ivar Ojaste 1,2 , Kalev Rattiste 3, Vilju Lilleleht 2, Eve Mägi 4 & Aivar Leito 3 1 Estonian Naturalists’ Society, Struve 2, 51003 Tartu 2 Estonian Ornithological Society, Veski 4, 51005 Tartu 3 Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 1a, 51014 Tartu 4 Environmental Board, Hiiu-Lääne-Saare Region, Penijõe 90305, Lihula Parish, Läänemaa e-mail: [email protected] Abstract . In the 1960s the number of great cormorants in the Baltic Sea region was estimated at approximately 3,100 breeding pairs. The numbers remained low until the mid-1970s. In the 1980s the population began rapidly to increase and expand its range towards the eastern and northern parts of the Baltic Sea. In Estonia, great cormorants re-established breeding in 1983. During the first seven years (1983-1989) the number of breeding pairs remained below 100, yet in 1994 the population consisted of more than 1,000 pairs. In 1999 the estimated number of breeding pairs was 5,000 and in 2005, even 10,000 pairs. The maximum number of 14,000 breeding pairs was reached in 2008, however, in subsequent years the numbers have declined. Initial population growth resulted mainly from immigration from other parts of the Baltic Sea. Until 1992, the Estonian population consisted almost entirely of the breeders in the Moonsund Archipelago, whose relative importance has presently declined to 22%. Subsequently, cormorants inhabited islands in the Gulf of Riga, where at present the numbers have more or less stabilized at around 5,500 pairs, which accounts for 42% of all breeders.
    [Show full text]