ESTI PÄEVALEHT ESTNISKA DAGBLADET 2019 • oktoober • nr 18 (7086)

Kell Fiber

Koduaias kasvav tamm.

illidesign.eu leheküljel müügil olevad ketsid. Ilona ennast tutvustamas. Erinevad esemed Ilonalt. (Fotod: Tiina Pintsaar) Kiidetud mugav pusa.

Looduselt inspiratsiooni saanud disain Loe värskeid uudiseid Eesti Päevalehe 11. oktoobril avati Eesti tema lemmikud. Nendelt leiab ta ku- Ken tõi esile, et Ilona kasutab kodulehel: www.eestipaevaleht.se Kultuuri Koondise poolt jundid, mida hakkab edasi töötlema. oma töödes maksimaalselt ainult Ilona Jenkinsi disaini­ Näiteks kasvab nende koduhoovis kolme värvi, mis tema arvates aitab näitus “Abstraktne loo­ õues tamm, mille kogu puu kujundi- kujunditel esile tulla. Pätsi päevikute põhjal tuleb raamat Lk 2 na ta endale ette võttis ja seda edasi dus”. arendama hakkas. Sellest valmis pilt Ilona hellitusnimi on Illi ja nii Swedbanki “koristajad” Eestis oranž tamm. kutsus kogu oma tutvustamise aja Lk 3 Näituse avas Imbi Rahumaa, kes teda ka Kent. Sellest on tuletatud Ilo- tutvustas Ilonat, kui 30-aastast Näitusel on esindatud töö ka na disainipoe nimetus Illidesign (illi- Komisjoniliige “Estonia” hukust Lk 5 Viru-Nigulast pärit disainerit. Ilona kortslehest, mis töötlemise tagajärjel design.eu). Sealt on võimalik endale oli kunstist huvitatud juba lapsena. sai endale hoopis sinised elemendid osta meeldima hakanud tooteid ning Surmahirm, altkäemaks ja Lk 6 Ta õppis tekstiilikunsti Eesti Kunsti­ ning kannab nüüd nimetust “Sini­ samuti ka Eesti Kultuuri Koondise soe kakao akadeemias. liilia”. Samuti on näitusel õunapuu, poolt korraldatud näituselt. Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel 2012. aastal oli Ilona Stockholmis hõbepaju jm. töötlusi. Lk 8 Üks kohapeal olnud näituse­ vahetusüliõpilasena ja siin tekkis ka plaadil akordioni kõlapilti Ilona abikaasa Ken kirjeldas külastajad viitas seinal rippuvale tema armastus Stockholmi ja Rootsi omalt poolt, kuidas tema Ilona loo- pusale, mis lisaks oma ilule pidavat vastu. Praegu õpib Ilona sisekujun- Ojamaa ootab uusi aktsionäre Lk 9 misprotsessi kõrvalt näeb. olema ka väga mugav seljas kanda. dust. Seda kinnitas ka teine näitusekülasta- Teaduste akadeemia sai kolm uut eesti Ta kinnitas, et on endiselt vaimus- Lk 11 Ilona ise tutvustas oma teed ja, kes selle tõestuseks näitas, et tal oli juurtega tippteadlasest välisliiget disainerina. Tema arvates ei ole tema tunud sellest, kuidas lihtsatest pilti- see pusa seljas. dest sünnivad hoopis teist­sugused joonistused head, sest nendes puudub Rohkem infot Ilona kohta saab Mis toimub Göteborgis? Lk 12 sügavus. Sel aastal täitis ta oma oma kujundid — nagu näiteks koduõue tamm, mida tema ju samamoodi iga näitusekülastaja lugeda kunsti­saali kauaaegse unistuse ja hakkas tegema seintel rippuvatelt infolehtedelt. oma mustreid. päev näeb. Kuid Ilona näeb seda teist- moodi. Või polegi oranž värv see mis Näitus jääb avatuks kuni 24. oktoob- Ta käib palju ringi looduses ja pil- moodustab puu, vaid tuleb vaadata rini. distab seda. Samuti ka linnapildid on hoopis valgeid kujundeid? TIINA PINTSAAR “Eia jõulud Tondikakul” võitis Saksamaal kolm auhinda Anu Auna koguperefilm Parima lastefilmi valis välja ühek- duskaadrid ohus olevatest lindudest ja “Eia jõulud Tondikakul” sast riigist pärit seitsmeteistkümnest loomadest näitasid meile, kui oluline võitis Saksamaal Chem­ lapsest koosnev žürii ning auhinnaks on kaitsta loodust. Põnev lugu aitas nitzis rahvusvahelisel on Saksimaa teadus- ja kultuurimi- hästi edasi anda sõnumit, kui tähtis nisteeriumi 12 500 eurone preemia. on veeta aega oma perega, rääkida laste- ja noortefilmide fes­ Auhinnaraha abil dubleeritakse film omavahel kõigist muredest ja problee- Volikirja üleandmine. (Foto: välisministeerium) tivalil Schlingel peapree­ saksa keelde ning aidatakse kaasa selle midest ning hoida kokku, sest ainult mia — parima lastefilmi kinolevile Saksamaal. üheskoos oleme me tugevad.” auhinna. Eesti uus suursaadik Rootsis andis Lastežürii põhjendas oma valikut Peaosatäitja Paula Rits pälvis žürii Lisaks tunnistati Eia osatäitja Paula järgnevalt: “See film lummas meid sõnul parima lapspeaosatäitja preemia Rits parimaks lapspeaosatäitjaks ning juba esimestest kaadritest. Lasime kuningale üle volikirja realistliku ja veenva näitlejatöö eest. film võitis rahvusvahelise filmikriiti- end kaasa haarata imelisele rännakule “Meil oli lihtne Eia tegelasega samas- Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis kute (FIPRESCI) žürii auhinna. talve­võlumaal, kus haruldased loo- tuda ning talle kaasa elada ja kaasa 10. oktoobril üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI tunda,” lausus žürii esindaja. Nooruke Gustafile. näitlejanna sai auhinnaks jalgratta. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi Rahvusvaheline filmikriitukute kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokkupuutepunk- (FIPRESCI) žürii kiitis filmi suure­ tide üle ajaloos. pärast režissööri- ja operaatoritööd. Samuti tõsteti esile kaunist ja mõjusat Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi algatuse eest ja filmimuusikat, olulist ning päeva­ tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kam- kajalist sõnumit ja Eia rollis üles astu- paaniale. Enne Rootsi siirdumist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti nud Paula Ritsi osatäitmist. kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. ERR Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel. (Foto: kaader filmist) ERR 2 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 Rootsi ja Balti riikide koostöö- Olla keskkonnasõbralik EESTI PÄEVALEHT fondid kohtusid Stockholmis Estniska Dagbladet Üle maailma otsitakse ideid kuidas olla rohkem keskkonna- Vastutav väljaandja sõbralikum. Ühe suure probleemina nõuab lahendust ühekordsete 1. oktoobril toimus Eesti suur- Fondide loomise idee kuulutas ja peatoimetaja: plasttoodete kasutamise vähendamine ning nende kogumine taas­ saatkonnas Stockholmis Rootsi 2018. aasta mais Stockholmis toimu- Tiina Pintsaar kasutuseks. ja Balti riikide kahepoolsete koos- nud Balti päeva raames välja Rootsi Postiaadress: Tartus tulid neli baari heale ideele. Selle asemel, et inimestele toonane välisminister Margot Wallst- tööfondide esimene kohtumine. Eesti Päevaleht jooke serveerida plasttopsides, mis hiljem oma tee leiavad öistel Üritus tõi kokku Rootsi-Eesti, röm. Tegemist on Rootsi valitsuse kingitusega kolme Balti riigi iseseis- Box 477 tänavatel, serveeritakse õhuti jooke tugevamates topsides. Lisaks top- Rootsi-Läti ja Rootsi-Leedu koos- vuse 100. juubeliaasta puhul. Kahe- 101 29 STOCKHOLM si vastupidavuse suurendamisele lisandus aga veel ka teinegi aspekt tööfondide juhatuse liikmed. — topsi saab kahe euro eest tagasi anda ükskõik millisesse nendest poolne Rootsi-Eesti koostööfond loodi Rootsi valitsuse otsusega mullu www.eestipaevaleht.se neljast baarist. Kohtumise avas Eesti suursaadikuks detsembris ning Rootsi riik paigutas Rootsis määratud Margus Kolga, kes Tulemused olid silmnähtavad. Prügikoristajad on juba teada and- sellesse 10 miljonit Rootsi krooni. E-post: avaldas tänu Rootsi valitsusele koos- nud, et hommikuti on tänavatel vähem ühekordseid plasttopse. Kaks Võimalus fondi panustada on ka Eesti [email protected] tööfondide ellukutsumise eest. eurot on piisav summa, mis väärib topsi tagastamist. Lisaks veel või- riigil, samuti ettevõtetel ja üksik­ malus, et ei pea topsi tagasi viima just sinna baari, kust see osteti, “See on uus etapp meie riiki- isikutel. Projektide rahastamiseks Facebook: vaid kui vahepeal oled jõudnud neljanda baari juurde, siis jätad selle de vahelises koostöös ning toetab kasutatakse investeeritud algkapita- Eesti Päevaleht Rootsis sinna. uute algatuste loomist. Põhirõhk on list tekkivat tulu ja lisanduvaid panu- www.facebook.com/ Kuid taolise süsteemi vastu hakkas huvi tundma ka Tartu linna noortel ja peamised valdkonnad on seid. Fondi tegevus peaks täielikult paevaleht.se ettevõtluse osakond. Topsidega käidi kohapeal tutvumas. Ja siis tuli ühiskondlikud teemad, kultuur ja käivituma 2020. aasta jooksul. ootamatu otsus — taoline süsteem peab kohe lõppema. Tegevus majandus. Samuti aitab fond kaasa Eesti poolt on koostööfondi juha- Tellimishind pidavat olema vastuolus korrakaitseseadusega. Nimelt ei tohi alkohol eesti keele ja kultuuri arendamisele tuse liikmed Hendrik Voll, Jaan Ma- 2019. aastal: käes tänavatel ringi liikuda ja taoline topsisüsteem toetab just seda. Rootsis ja vastupidi,” sõnas Kolga. nitski, Kristi Liiva ning Maris Lauri. Baarid vaidlesid küll vastu, et hoolimata turvameeste olemasolust Sõltumatu sihtasutusena loodud Rootsi poolt osalevad juhatuse töös Digileht nädalavahetustel suudavad inimesed ikkagi topsidega välja minna. Rootsi-Eesti koostööfondi peamine endine rahandusminister Pär Nuder, 1 aasta 480 krooni Pigem peaks “koputama” inimeste endi südametunnistusele ning eesmärk on arendada kahe riigi koos- Rootsi kultuurinõukogu juht Heli baaride poolt on vähemalt astutud samm plastiku kogumise paran- tööd ühiskondlikel, majandus- ja kul- Hirsch, Oriflame’i tegevjuht Magnus Tellimise alustamisest või lõpetamisest damiseks. tuuriteemadel. Rõhk on kontaktide Brännström ning Östergötlandi en- palume teatada toimetusele 14 päeva ette. Tartu linnavalitsus jäi aga endale kindlaks. Kuigi inimestel on soodustamisel noorte vahel, et toeta- dine maavanem ja Lulea Tehnikaüli- võimalus ka teistest kohtadest ühekordsetes plasttopsides juua osta ja da loomingulisust, uuenduslikkust ja kooli nõukogu liige Elisabeth Nilsson. Lehe tellimise bankgiro: nendega tänavatel liikuda, siis taoline nelja baari kampaania julgus- uute algatuste loomist. Fondi ülesan- VÄLISMINISTEERIUM tab inimesi otseselt topsidega baarist välja jalutama. nete sekka kuulub ka riikide nähtavu- 5174-9000 se suurendamine mõlema rahva seas. (Foto: EV suursaatkond Stockholmis) Kui iga baar eraldi oma topsitagastusega tegeleb, siis linnavalitsus Leinakuulutused 6:00 veerg/mm selles probleemi ei näe. Samas on aga baariomanikud just arvamu- Ärikuulutused 9:00 veerg/mm sel, et taoline mitme baari vaheline koostöö suurendab plasttopside Arvele lisandub käibemaks 25% Kuulutusarvete bankgiro: 5174-9000 tagastust. Juba praegu on süsteemi vastu huvi tundnud veel teisigi baare, mis sooviksid sellega ühineda. Maksed välismaalt: Kuna Tartu on valitud Euroopa kultuurilinnaks, siis leidsid baari- SEB pank pidajad, et selle raames saaks topsidele paigutada reklaame ja tutvus- IBAN: tada Tartut välismaalastele. Topsiringlus võiks olla hoopis uus trend SE09 5000 0000 0526 7113 6196 kogu linnas ja Tartu näitaks sellega innovaatilist mõtlemist. BIC/Swift: ESSESESS Mis on siis tähtsam? Kas hoida kramplikult kinni ühest seaduse- Aadress: SEB, 106 40 Stockholm pügalast või minna kaasa keskkonda säästva kampaaniaga? Tartu — eelkõige selle ametnikud — näidake nüüd eeskuju! Väljaandja: ESTNISK TIDSKRIFT AB TIINA PINTSAAR ISSN–1090 0283

Toimetus ei vastuta lehele saadetud tellimata materjali eest. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Pätsi päevikute põhjal tuleb raamat

Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi saatust puudutavatest dokumentidest pole suurem osa olnud meie uurijatele kättesaadavad. Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, et septembri alguses toimus Tallinna keskraamatukogus vestlusõhtu, kus Pahaste investorite protestikaubik Swedbanki ees. arutleti Pätsi üle. (Foto: Anna-Aurelia Minev / ERR) Ühel hetkel tõusis püsti Eesti NSV KGB esimehe asetäitja 1988-1991 Vladimir Pool ja teatas, et tema valduses on Pätsi Swedbanki investorite protest panga ees päevikud ning ta kavatseb nende põhjal kirjutada raamatu. Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen helistas Poolile, kes ütles, et kasutas materjalide kätte saamiseks tutvusi. Swedbanki kliendid, kes investeerisid miljoneid enda “Näiteks kunagi palusin ma üht oblastivalitsuse ülemust, et ole hea sõber, otsi mulle need Pätsi materjalid! Ja ta leidis teada Rumeenia perspektiivikatesse arendusmaades­ need materjalid vanglaülema isiklikust seifist. Seal oli ka Pätsi oma käega kirja pandud pabereid!” rääkis Pool. se, kuid tegelikult kaotasid raha arenguperspektiivita Päts oli päevikuid pidanud vene keeles ja Pooli sõnutsi olla Eesti presidendile antud korraldus kirjutada. Pätsi taheti põllusiiludesse, viisid 3. oktoobril panga Tallinna pea­ panna tunnistama, et ta organiseeris Eestis platsdarmi sakslastele, et need saaks rünnata NSV Liitu. kontori ette protestiks kaubiku, millel küsimus nende 1990. aastate algul kirjutas Pool Õhtulehes järjejutu “Konstantin Päts”, mis ilmus 18. detsembrist 1991 kuni 12. jaa- raha kohta. nuarini 1992, kuid seekord lubab Pool põhjalikumat tööd ja võtab ette Pätsi elu vangistuses päeva kaupa, tehes seda nii Oma teada 2007. aastal 8,7 miljonit eurot Rumeenia perspektiivikatesse aren- läbi Pätsi enda kui teda jälginud inimeste silmade. dusmaadesse investeerinud enam kui 200 klienti on marus: maade tegelik väärtus osutus üle kümne korra väiksemaks, ent Swedbank väärtpaberite ostus Eesti Ekspressist selgub, et Pool on väga kriitiline endise poliitiku Tiit Made raamatu “Nõukaaeg” osas, kus on nii investoreid esindanud töötaja korraldatud tehingu eest vastutust ei võta. Vaid- Pätsi kui Johan Laidoneri nimetatud üleliidulise tähtsusega pensionärideks. lus jõudis ka kohtusse, kus kohus andis õiguse pangale. Pool ise nimetab Pätsiga toimunut tragöödiaks. “Päts ohverdas ennast. Ta Kaubik koos sõnumiga jõudis ka Rootsi riigitelevisiooni (SVT). SVT rääkis, et kui ta oleks Eestist ära läinud, oleks tulnud verevalamine,” rääkis tsiteeris ka Kaupo Nõlvakut, kes on investorite esindaja pankrotitoimkonnas. Pool. Endine KGBlane lubab valusat raamatut ja mitut üllatust. “Peale kõiki vabandusi hooletuse eest Vene klientide rahapesul, peaks pank Kui kiiresti raamat lugejateni jõuab, ei osanud Pool öelda. Kõik sõltub tõlki- vabandama ka Eesti klientide upsaka kohtlemise eest. Panga juhtkond on ju jast, sest Pool kirjutab vene keeles. Postimehe kirjastus on välja andnud prae- vahetunud,” vahendas SVT. gugi veel müügil oleva Vladimir Pooli mälestusteraamatu. See on kirjutatud KGB parimate traditsioonide vaimus, kus autor midagi erakordset välja ei Samuti mainiti SVT-s ära ka 4. oktoobri hommikul valitsuse ees toimunud ütle. Suurbritanniasse üle hüpanud KGB Londoni residendi Oleg Gordijevski protestiüritus. Enne kohtumist peaminister Jüri Ratasega olid Stenbocki maja mälestused on tunduvalt huvitavamad. ette kogunenud ingliskeelsete plakatitega protestijad, kes tahtsid Swedbankilt hävinud Rumeenia investeeringute raha tagasi. Persson ei soostunud SVT-le KALEV VILGATS teravat vastuvõttu kommenteerima. ERR / ÄRILEHT Vladimir Pool. (Foto: Rene Suurkaev) Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 3 Swedbanki “koristajad” Eestis Roppsuu-röökur lähetatakse

Swedbanki kõrged juhid eesotsas Bonnesen, kuigi ta saavutas panga üle Postimees kirjutas, et Swedbank panga nõukogu esimehe, endise aegade parimad majandustulemused. moodustab pea poole Eesti pangan- Euroopasse? dusturust ja üle kolmandiku kindlus- Rootsi peaministri Göran Pers- Eesti Konservatiivse Rah- “Maaelu asjatundja Siret Kotka soniga käisid esimest korda Ees- “Me ei aktsepteeri käitumist, mis tusturust. Kaheksandik panga era- ja varem on olnud. Nad ei ole bussi alla vaerakonna (EKRE) parla- toomine väliskomisjoni liikmeks näi- tis. Perssoni saatsid Swedbanki pea veerand äriklientidest on Eestis. lükatud, meil on nüüd uus aeg ja pea- Sestap ei ole Swedbanki Eestist lahku- mendifraktsiooni liige Urmas tab Jüri Ratase juhitud koalitsiooni uus tegevjuht Jens Henriksson me tegema puhastuse,” ütles Persson. mine ette kujutatav. Reitelmann, kes on enne- tahet allutada väärtused põhimõtte- ja senine tegevjuhi kohusetäitja kõike tuntust kogunud oma lagedusele meie välispoliitikas. Prae- Persson ütles, et pank ei kavatse guses rahvusvahelises olukorras ei ole Anders Karlsson. “Kui koristama hakkad, siis ei tea ropu suuvärgi tõttu, kinni- mitte ainult Eestisse jääda, vaid ka Eestil vähimatki eksimusruumi,” ütles Avalikkusele kohtumistest väga palju ei kunagi, kui süvitsi sellega tuleb min- kasvada. “Näeme, et ees on 10-15 aas- tati Riigikogu väliskomisjo- väliskomisjoni aseesimees, reformi- räägitud. Enne jutuajamist peaminister na. Vahel loodad, et asi käib kiiresti, tat ümbruskonnast kiiremat majan- nis Euroopa Parlamentaarse erakondlane Marko Mihkelson. Jüri Ratasega, kohtuti Eesti Panga presi- aga teinekord peab kaua jätkama, kuni oled rahul. Oleme alustanud duskasvu,” lisas Persson. Assamblee (ENPA) Eesti dendi Madis Mülleri, rahandusminister Reitelmanni tsirkus ei ole veel tipust ja lootsime, et see annab sig- delegatsiooni liikmeks. Martin Helme ja finantsinspektsiooni Nädalaleht Eesti Ekspress kirju- läbi. Sel nädalal arutab ENPA dele- naali tervele organisatsioonile, et on juhi Kilvar Kessleriga. tas, et Rootsi ja Eesti finantsjärele­ gatsiooni koosseisu Riigikogu täis- uus aeg, uus atmosfäär ja väärtused,” Kunagine populaarne telediktor on valve asutused teevad oma otsused kogu. Sotside esimees Indrek Saar Ajakirjanikele jagus Perssonil aeg rääkis Persson. Eesti elavaid venelasi nimetanud nimetas ülimalt kahetsusväärseks, et poole tunni jagu. Ta kinnitas, et lahti- avalikuks järgmise aasta alguses. parasiteerivateks tibladeks ja pagulasi Riigi­kogu väliskomisjon toetas Kesk- laskmise otsused nii Rootsis kui Ees- Swedbanki juhid tulid Eestisse Rootsis käib kriminaaluurimine ning mugavusprussakateks. Ent tublisti üle erakonna ja Isamaa häältega Reitel- tis põhinevad faktidel. Minema pidi teadmisega, kui madal on nende Swedbank teab, et saab karistada. võlli ütlemisi on tal jätkunud veel nii manni arvamist ENPA delegatsiooni isegi Swedbanki endine juht Birgitte panga maine ja paluma koostööd. KALEV VILGATS ajakirjandusväljaannete kui ajakirja- nike kohta. liikmeks. EKRE soovis oma meest lisada “Liikmelisus sõltub mitte välis­ ENPA delegatsiooni liikme vabale komisjoni, vaid Riigikogu enamuse Tasulisel kõrgharidusel pole toetust kohale. Paraku oli jõudude vahekord tahtest,” rõhutas Saar ja kutsus Riigi- võimuliidu ja opositsiooni vahel kogu liikmeid Reitelmanni mitte kin- Tartu Ülikoolist liikuma hakanud kuidas olemasolevat vahenditega ots­ kehtestab mistahes suurusega õppe- väliskomisjonis võrdne. Kaalu­kausi nitama. Saar lubas, et sotsiaaldemo- mõte, et kõrgkoolide puudujääva tarbekalt hakkama saada. maksu, on see kindlasti detailideni läbi koalitsiooni poole kallutamiseks kraadid hääletavad täies koosseisus mõeldud ja ei takista andekate, kuid rahastuse võiks kompenseerida smuugeldati maaelukomisjonist Reitelmanni vastu. osaliselt tasulise kõrgharidusega, Keskerakondlasest haridus- ja tea- vähekindlustatud tudengite juurde- dusminister Mailis Reps pooldab, et väliskomisjoni keskerakondlane Siret ei paista leidvat laia toetuspinda. pääsu kõrgharidusele. KALEV VILGATS kõrgkoolid otsiksid kokkuhoiuvõima- Kotka-Repinski. Tema väidetavalt Erakondadest on võib-olla seda Kõrgkoolide üliõpilasesindused jagavat midagi maaelust, aga küsitav lusi. Ent, kust kokku hoida, kui isegi Urmas Reitelmann. on samuti õppemaksu vastu. Tuden- on noore naisterahva võimekus välis- valmis arutama vaid Reformi- lektorite palgad on kaunis madalad. (Foto: Teet Malsroos) erakond. gite eelarve on niigi pingeline ja ligi asjades. Ent vajalik ülekaal saavutati Läbi ajakirjanduse raha küsimist 70 protsenti neist käib peale õppimise ja Reitelmann kinnitati ENPA dele- Sotsiaaldemokraat Katri Raik, kes nimetas Riigikogu liige Eesti Kon- veel kuskil tööl. Üliõpilased ongi mõis- gatsiooni liikmeks. servatiivsest Rahvaerakonnast Hel- ta andnud, et kui kõrgharidus peaks on endine Narva kolledži juht, ei pea Väliskomisjoni esimees, kesk­ le-Moonika Helme väljapressimise minema tasuliseks, siis hakatakse vaa- 1000 eurost õppemaksu lahenduseks, erakondlane ja Reitelmanni kunagine infooperatsiooniks ja noorte hirmuta- tama nende välismaiste kõrgkoolide sest kõrgharidus vajab rohkem raha. telekolleeg Enn Eesmaa ütles ajakir- miseks. poole, kus antakse tasuta haridust. jandusele, et Reitelmann kahetses Riigikogu liikmete arvates tuleb See annaks uue hoo noorte ajude ära­ jutuajamises temaga liiale läinud kõrghariduse rahastamine üle vaada- Reformierakondlane Signe Kivi voolule Eestist. ütlemisi. Eesmaa ise hääletas Reitel- ta ja kas leida lisaraha või lahendus, seevastu usub, et kui Tartu Ülikool KALEV VILGATS manni poolt, väites, et mehele tuleb anda teine võimalus. Helme kõva sõna

Kuni Eesti Konservatiivne Rah- Tallinnas ilmuv Eesti Päevaleht kõige olulisem on ennetamine. Meet- 5 300 eestlast soovivad jääda vaerakond on valitsuses, Eesti uuris siseministeeriumi korrakaitse ja metega tuleb tegeleda kohapeal, et immigrante vastu võtma ei hak- rändepoliitika asekantsler Raivo Küü- inimesed ei peaks rändeteed üldse ette pärast Brexitit Ühendkuningriiki ka. Nii ütles siseminister Mart dilt, kuidas asjalood rändega ikkagi võtma. Teiseks on vaja tugevdada rii- Umbes 5 300 Eesti kodanikku on elab ning kui paljusid mõjutab viisa- Helme Luksemburgis siseminist- on. Küüt tõdes, et Euroopa peaks nüüd kide piiride kaitset ja kolmandal kohal olema valmis suuremat liikumist kii- on tagajärgedega tegelemine. esitanud Briti võimudele taot- vaba liikumise lõppemine. Eesti või- rite kohtumisel, kus arutati rän- remini märkama ja piiridel paremini luse saada elamisluba juhuks, mude andmeil elab Ühendkuningrii- depoliitikat, edastas Eesti Rah- Eesti ühekordsete meetmete tegutsema. Mis aga puutub Euroo- kui Ühendkuningriik Euroopa gi umbes 15 000 eestlast, kuid nende vusringhääling. rakendamist ei toeta. EL-i praegune pa Liidu asüülipoliitikasse, siis pole Liidust lahkub (Brexit). seas võivad olla ka topeltkodakond- siin kord ikka majas ja senikaua Eesti eesistuja Soome on öelnud, et tahab susega inimesed või need, kellel juba lahendust, kuid head lahendit, mida Helme sõnutsi jäi kohtumisel kõla- pagulaste vastuvõtmise palvetele posi- Briti siseministeeriumi viimaste and- on alaline elamisluba. ma, et asüülitaotlejate vastuvõtmisele tiivselt vastata ei saa. kõik toetaksid, ei paista. “Ootame, mete kohaselt on kokku esitanud Kokku on Briti võimudele ela- ollakse vastu ning pigem ollakse val- millise hingamise toob uus Euroopa Eelmisel aastal oli terves EL-s um- elamisloa taotluse 5 300 eestlast, kel- misloa taotluse esitanud 1 860 200 mis pakkuma tehnilist abi ja ekspertii- Komisjon ja Parlament,” ütles Küüt. bes 650 000 rahvusvahelise kaitse taot- lest 1 300 on seda teinud septembris. inimest, millest 520 600 esitati sep- si. “Ka mina ütlesin, et me mõistame lejat. Kriisi ajal ehk 2015. aastal oli neid Eesti ajakirjanduse järgi võib seo- Taotluse esitamine ei tähenda auto- tembris. Ühendkuningriigi sisemi- neid riike, aga meie võimed asüüli­ 1,3 miljonit. Tänavu on pagulasi umbes ses rändeküsimusega olla Eestile tõsi- maatselt elamisloa saamist ning selle nisteeriumi teatel oli 30. septemb- taotlejaid vastu võtta ei tule üldse 480 000 ja Küüdi hinnangul jõuab see sem probleem ränne Ukrainast ja teis- saamine eeldab pikemat asjaajamist. riks menetletud 1,5 miljonit taotlust, arvesse. Me ei ühine ei formaalselt ega lõpuks eelmise aasta arvu juurde. test endistest nõukogude vabariikidest. Ühendkuningriigi võimud ei esita millest 61 protsenti said elamisloa, mitteformaalselt selle initsiatiiviga,” kodakondsuste kaupa statistikat, kui 38 protsendile on antud elamisloale ütles Helme rahvusringhäälingule. Eesti seisukoht on alati olnud, et KALEV VILGATS palju taotlustest tagasi lükatakse. eelnev staatus ja ülejäänud on tagasi Ei ole täpselt teada, kui palju Eesti lükatud. Simson läbis kadalipu kodanikke kokku Ühendkuningriigis ERR

Euroopa Parlamendi tööstus-, ütles Postimehele, et Simsoni küsit- Ülemkogul oli Eesti kliimaneutraal­ teadusuuringute ja energeetika- lejatel polnud mingit eelsoodumust suse eesmärkide vastu. Simsoni kabinetiülemaks saab itaallane teda läbi kukutada või tõsiselt grillida. komisjon andis pärast energee- Energeetikakomisjoni endine esi- Euroopa Komisjoni tulevase di, Euroopa Liidu välispoliitikajuhi, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemo- tikavoliniku kandidaadi Kadri mees poolakas Jerzy Buzek tõstatas Federica Mogherini kabinetiülemana. kraadist liige Marina Kaljurand nime- energeetikavoliniku Kadri Sim- Simsoni ärakuulamist talle oma energeetikavallas Venemaa teema. tas Simsoni kuulamist üheks igava- soni kabinetiülemaks saab itaal- heakskiidu. Küsimus oli mitmeosaline ja Simsonil Energeetikavoliniku kabineti maks ja kõige vähem enesekindlaks. lane Stefano Grassi. jäi märkamata Nord Streami puudutav asejuhina asub 1. novembrist tööle Sotsid üldse heitsid Simsonile ette Simsoni esinemist peeti rahuldavaks, osa. Hiljem ta kinnitas, et on Euroopa Simsoniga varasemalt nii majandus- vähest konkreetsust. Simsoni sõnul on tegemist äärmi- mis ei peaks tähendama hinde mõttes Liidu seisukohal Nord Streami mitte- selt kogenud ja kõrgelt hinnatud ja kommunikatsiooniministeeriumis “kolme”, vaid komisjoni arusaama, et Ometi võib õigus olla Simsoni vastavusele ELi energiaeesmärkidele. euroametnikuga, kes töötab praegu kui ka Riigikogus töötanud Peeter Eesti volinik saab hakkama. parteikaaslasel Yana Toomil, et volini- Simsonit pinniti kliimaneutraal- Euroopa Komisjoni asepresiden- Kadarik. Samuti alustab kabinetis Esimesed vastukajad Simsoni kü- kukandidaat ei tohi astuda väga selgelt suse küsimuses, aga õnneks ütles ta tööd prantslanna Laure Chapuis. Te- sitlemist jälginutelt rääkisid puuduli- ühele või teisele poolele, sest Euroopa lõpuks siiski selgesõnaliselt, et toetab gemist on kogenud euroametnikuga, kust veenmisest, närvilisusest, nõrku- Liidu idee on konsensuse leidmine. kliimaneutraalsust. kes on varem töötanud eestlastega sest. Vaatasin huvi mõttes komisjoni koos nii Siim Kallase kui ka Andrus Paraku polnud Simsonile teada, et Simsoni ees on raske ülesanne: mõne teise uustulnuka esinemisi ega Ansipi kabinetis. just tema kuulamise ajal kiidab Eesti tagada Euroopa Liidu energiajulgeolek oska öelda, et Simson oleks kuidagi valitsus heaks kliimaneutraalsuse ees- ning järgida kliimaneutraalsuse ees- ERR kehvemalt silma paistnud. märgi 2050. aastaks ja teda saadi rün- märke. Stefano Grassi. Endine eurovolinik Andrus Ansip nata selle nurga alt, et juunis Euroopa KALEV VILGATS (Foto: Euroopa Komisjon) 4 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 Swedbank lõpetab kõik Rootsi lennufirma BRA hakkab sularahatehingud välisvaluutas lendama Tallinna Swedbank teatas, et lõpetab 9. pangakaartide kasutamine välismaal, teatas detsembril välisvaluutas sula­ Swedbank. rahatehingute tegemise ning see­ Muudatus puudutab seejuures üksnes panga ga saab sellest ajast panga esin­ esindustes tehtavaid sularahatehinguid välis­ dustes teha sularahatehinguid valuutas — valuutavahetus, väljamaksed kontolt ainult eurodes. Põhjuseks tuuak­ või kontole sissemaksed välisvaluutas. se vähenenud nõudlust. Esinduses välisvaluutas ülekannete tegemi- Viimastel aastatel on välisvaluutas teostatud ne ja valuuta konverteerimine ning interneti- ja sularahatehingute arv esindustes märkmisväär- mobiilpangas teostatud valuutatehingud jätku- selt vähenenud. Klientide muutunud käitumise vad tavapärasel viisil. taga on eelkõige euroala lainenemine ja kasvav POSTIMEES Braathens Regional Airline lennuk. (Foto: airlines-inform.com)

9. oktoobril teatas Rootsi lennufirma Braathens Regional Airline (BRA), et alates 30. märtsist hakkab lennukompanii lendama Tallinna-Stockholmi liinil. Lennud hakkavad toimuma kuus korda nädalas. “Uus liin peaks sobima eelkõige ärireisijatele, sest lisaks Arlanda lennujaamale avaneb nüüd võimalus lennata otse Stockholmi südamesse Bromma lennujaama,” sõnas Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe. Lisaks Stockholmi mugavamale külastamisele võimaldab lennugraafik hästi ka teistesse Rootsi sihtkohtadesse lennata, sest Bromma lennujaam on just kohalike liinilendude sõlmjaamaks. Braathens Regional Airline (BRA) on Rootsi regionaalsetele liinidele keskendunud lennufir- ma, mis on seni lennanud peamiselt Põhjamaades. BRA on lennufirma, mis väärtustab kõrgelt keskkonna­hoidlikku ja jätkusuutlikku tegutsemist, olles esimene lennufirma, mis sai 2009. aastal keskkonnasertifikaadi ning on lennufirmade seas keskkonna küsimustes tugev eestkõneleja. BRA lennukites on lisaks tavapärastele esimesele ja äriklassile ka “roheline klass”, mis tähendab seda, et Danske Bank sildi eemaldamine. (Foto: Andres Putting) reisijad saavad panustada biokütuse kasutamisse. Praegu lendavad Tallinna-Stockholmi liinil Arlanda lennujaama airBaltic, LOT Polish Airlines, Danske Bank saadeti ööhämaruses SAS ja Norwegian. POSTIMEES Eestis ajalukku Eestlastele on hakanud Soome Kui 1. oktoobril andis finantsinspekt- lõpetamiseks Eestis. Panga allesjäänud klienti- sioon teada, et on alanud Euroopa suu- dest antakse enamus üle LHV Pangale ja Dans- rimasse rahapesuskandaali sattunud ke Banki Leedu filiaalile. trahvidest teatamine mõjuma Danske panga Eesti filiaali ametlik LHV-le annab Danske pank üle ligi Kiiruse ületamise eest karistusest teatamine eestlastele kirja teel likvideerimine, siis 5. oktoobri öösel 11 000 kliendiga portfelli. Kõnealuste klientide on andnud lootustandvaid tulemusi, kirjutas Helsingin Sanomat. kella ühe ajal eemaldati panga peahoo- andmete korrektseks üleviimiseks vajavad vas- Soome politsei hakkas Eesti kodanikke Soomes kiiruskaameratega mõõdetud rikkumise eest tehtud nelt ja ainsalt alles jäänud pangakonto- tuvõtva panga IT-lahendused täiendavat sea- trahvidest teavitama sel suvel. rilt Tallinnas ka Danske sümboolika. distamist. Sellest tulenevalt pikendas finants- inspektsioon Danske panga õigust teha Eestis Seni on eestlastele Soome liiklusohutuse keskuse ülema Dennis Pastersteini sõnul saadetud Ärilehele teadaolevalt tehti seda öösel seetõttu, filiaalina makseid kuni 31. detsembrini 2019. umbes 470 kirja, milles öeldakse, et neil on Soomes fikseeritud kiiruseületamine. et see segaks võimalikult vähe liiklust Narva Ligikaudu 160 korral on vastatud ja umbes 40 kiiruseületajat on teatanud, et kavatsevad neile maanteel. Osaliselt tuli tänav ka siltide eemal- Danske Banki Eesti filiaal sattus mullu määratud trahvi ruttu ära maksta. Hiljuti saadeti välja 70 kirja, millele pole Soome politsei veel damise ajaks sulgeda. Tegu oli viimase Eestisse maailma finantsmeedia keskpunkti, kui pank vastust saanud. alles jäänud Danske Banki pangakontoriga. ise tunnistas siseuurimise tulemusel, et selle kaudu liikus 2007.–2015. aastani 200 miljardi Ülejäänud ligi 200 rikkumismenetlust on olnud pikemat aega töös, nendele kiiruseületajatele Finantsinspektsioon andis 1. oktoobril euro väärtuses kahtlast raha, millest märkimis- on kavas saata veel täiendavad kirjad enne, kui hakatakse nõuetega tõsisemalt tegelema. Kui trahvi­ teada, et on alanud Danske Banki Eesti filiaali väärne osa oli rahapesu. teadetele ei reageerita, võib Soome politsei rikkuja tagasiotsitavaks kuulutada. likvideerimine. Inspektsioon tegi Taani panga- le ettekirjutuse filiaali tegevuse lõpetamiseks Danske rahapesujuhtumi suhtes on aluta- Pastersteini sõnul võib öelda, et karistusteate kirjade tõttu võib Eesti juhtide jalg nüüd Soome Eestis selle aasta 19. veebruaril. tud mitmes riigis kriminaaluurimised, teiste teedel kergemaks muutuda. Kui arvestada liiklusväliseid rikkumisi on Pastersteini sõnul olnud nii hulgas nii Eestis kui panga kodumaal Taanis. eestlased kui ka venelased Soomes määratud trahvide tasumisel olnud väga kohusetundlikud. Filiaali likvideerimismenetluse algatamine ERR on järgmine samm panga tegevuse täielikuks ÄRILEHT Majanduse olukord hakkab halvenema Minister nõuab paanika lõpetamist 7. oktoobril oli Riigikogu maaelukomisjonis maaeluminister Mart Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eks- poliitika, mis on lähikuudel välisturgudele veel- Järvik (EKRE). Muuhulgas heitis minister veterinaar- ja toiduame­ pertide septembrikuu hinnangutest sel- gi suuremat mõju avaldamas,” lisas Josing. tile (VTA) ette paanika külvamist ajakirjanduses ning toonitas, et gub, et majanduse hetkeolukord püsib augustist saadik antud M.V.Wooli kalatööstusettevõtte proovid on veel hea, kuid poole aasta pärast on seis Hinnatõus järgmisel kuuel kuul aeglustub, intressimäärad ja aktsiahinnad püsivad samuti olnud puhtad. halvem. madalamad. Kõige ebakindlamalt tunnevad end VTA kinnitas, et möödunud aastal oli Eestis 28 listerioosi haigestumise juhtumit, seitse inimest suri. Eesti majanduse probleemidest saab endiselt tööstus- ja ehitussektor. Tööde maht hakkab Kuuel haigestunul ja kahel surnul leitud tüvega bakter oli sama, mis avastati M.V.Wooli tehasest ja esile tõsta oskustööjõu puudust, vähest inno- järgmise kolme kuu jooksul kahanema ja langeb kalatoodetest. vatsiooni ja vähest usaldust valitsuse majandus- allapoole mulluse kolmanda kvartali tasemest. poliitika vastu. Eratarbimise olukorda hindasid Seevastu tunnevad end kindlalt nii siseturule 2. oktoobril asus minister Järvik kalatööstust kaitsma ning kinnitas Postimehele, et surmajuh- EKI eksperdid endiselt heaks, kuid investeerin- suunatud jaekaubandus kui enamik teenidusha- tumid pole tõestatud ning isegi VATi esindaja ütles rahvusringhäälingu telesaates “Pealtnägija”, et gute olukorda mõnevõrra halvemaks kui eelmi- rusid. Palk kasvab tootlikkusest kiiremini. M.V.Wooli toodet ühegi surmaga otseselt faktina siduda ei saa. sel vaatlusel juunis. Eesti tarbijate kindlustunne ei ole aasta Minister eitas kalatööstuse kaitsmist, kuid ütles selge sõnaga, et meediasõda tuleks ära lõpetada. “Üldine ebakindlus maailma majanduses ja jooksul oluliselt muutunud. Kaks kolmandikku Kalatööstus on VATi vastu läinud kohtusse ning tuleb ära oodata kohtulahend. ekspordipiirangud võivad vähendada ettevõtjate peredest hindas septembris, et nende majandus- valmidust investeerida,” selgitas konjunktuuri- lik olukord on sama kui aasta tagasi. Arvestuslik Vaevalt oli usutlus Järvikuga saanud Postimehes ära ilmuda, kui M.V.Wool kinnitas 8. oktoobri instituudi direktor Marje Josing. toidukorv on aastaga kallinenud 3,9 protsenti, õhtul, et ühest 1. oktoobril võetud osaproovist leiti listeeriabakter, ülejäänud 39 proovi olid puhtad. saavutades oma senise maksimumi. Tänavuse Väliskaubanduse arenguväljavaated on aasta viimases kvartalis kallinevad toidud eel- M.V.Wool on viimase viie aastaga investeerinud kalatööstusse 2,5 miljonit eurot ja nende Har- halvenenud ning ka kaubandusbilansi suhtes duslikult veel ühe protsendi. kus asuval tootmishoonel on IFS Food sertifikaat, mis on kõrgeim toidutööstusele antav sertifikaat. on ülekaalus pessimistlikud hinnangud. “Eesti M.V.Woolil pole praegu kerged ajad, kuid näib, et paanika on mõjutanud ennekõike edasimüü- väliskaubanduse areng on suuresti sõltuv välis- Septembri tarbijabaromeetri andmetel suut- jaid, kes üritavad kalatoodetest lahti saada. Igatahes mitmes Pärnu toidukaupluses on lõhetooteid keskkonnast ja sellega seotud riskidest. Üldist sid säästa pooled pered, ent pooled kulutasid pakutud vägagi ostjasõbralike hindadega. ebakindlust põhjustavad protektsionismiga kõik teenitu kohe ära. seotud ohud maailmas, nagu Brexit ja USA tolli­ ERR KALEV VILGATS Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 5 Komisjoniliige rääkis “Estonia“ hukust

Parvlaeva “Estonia“ katastroofi et need valemid andsid tegelikkusest üle kahe See on ilmselt kõige halvem lainete suund ja tõe- Oma- põhjuste uurimiskomisjoni liige, korra väiksemad jõud. Bureau Veritas visiiri näoliselt siis hakkasid visiiri kinnitused järjest ette küsi- Tallinna Tehnikaülikooli eme­ jooniseid ei kinnitanud, sest ei olnud teadmisi, purunema. Samas järjekorras nagu sõsarlaeval mus on, riitprofessor, mehaanikateadla­ mille põhjal kinnitada. Laev ehitati valmis 1993.a. algul — vasakparda küljelukk, seejärel kas kum- kinnitamata jooniste järgi. põhjalukk, siis visiiri vasak hing jne. muli laev ne Jaan Metsaveer selgitas ERRi upub kohe Visiiriõnnetused On teada, et kell 1.00 veel autotekil vett ei Vikerraadio saates “Kajalood” või jääb olnud, sest seal käis madrus kontrollimas, aga ajakirjanik Kaja Kärnerile, kui­ Nii ehitati ilmselt varem ka kõik teised ujuma. pärast seda purunes ilmselt ka vasak hing, visiir das Estonia uppus ja miks kedagi parvlaevad. Ja siis juhtus see, mis pidi juhtu- nihkus ettepoole ja tõmbas rambi lahti. Sealt selles otseselt süüdlaseks ei saa ma — visiiride kinnitused hakkasid purunema. Palju räägitakse, et “Estonia“ oleks pidanud hakkas rambi külgedelt autotekile vett tulema. pidada. “Estonia“ hukkumise ajaks oli Läänemerel jääma ujuma, põhi ülespoole, kui ümber läks. dokumenteeritud üle kümne visiiri vigastuse ja Visiir ei irdunud laevast ilmselt kohe, sest Kõik mäletavad seda koolikatset, kui võeti ERR avaldas saate esimese poole üleskirjutuse, vähemalt üks visiiri kaotus. Ükski laev ei uppu- kinni jäid veel parem hing ja hüdrosilindrid. tühi joogiklaas, lükati see vette, suu allpool, õhk kus professor Metsaveer rääkis laevahuku nud, sest ramp pidas. Ramp pidas seetõttu, et Kella 1.15 paiku käis üks kõva pauk üle laeva, siis jäi klaasi ja vesi klaasi ei läinud. Sellest järelda- tehnilistest põhjustest. mahtus tervenisti autoteki peal oleva teki alla ilmselt visiir irdus. Pärast, kui visiir välja tõsteti, takse, et laev jääb samamoodi. Aga tegelikult on Tehniline järelevalve ega olnud seotud visiiriga. oli näha, et laev oli visiirile otsa sõitnud. nii, et mida sügavamale laev vajub, seda suurem on vees rõhk — veepinnal on 1 atm rõhku, 10 m Iga avarii korral tuleb välja kutsuda klassi- Puuduste hulgas, millega oleks saanud Laevahukust on väga palju räägitud, aga sügavusel juba 2 atm ja kui sama klaas oleks ühingu inspektor, kes otsustab, mida teha, ja õnnetust vältida, oli kõige suurem mõju visiiri ainult konkreetsetest sündmustest, kuidas see lükatud 10 m sügavusse, siis oleks olnud pool informeerib tulemusest laeva omanikku. Laeva- karbil. See karp sidus visiiri ja rambi — see oli toimus. Mis selleni viis? Alustaksin tehnilisest klaasi vett ja pool klaasi õhku, sest õhk oleks omanik omakorda informeerib mereadminist- väga halb, sest visiiri irdumine tõmbas rambi järelevalvest. kaks korda kokku surutud, sest rõhk on kaks ratsiooni. Tundub, et alati seda ei tehtud, sest lahti. korda suurem. Laevad on rahvusvahelised. Kui ehituste info levis väga kasinalt. Lisaks ei olnud visiir sillast nähtav. Kui visiir tehniline järelevalve on riiklik, siis laevadel on Samuti on suuremate laevadega. “Estonia“ oleks hakanud liikuma, oleks pidanud saama see rahvusvaheline, sest laevad lähevad ühe Näiteks “Estonia“ sõsarlaev “Diana II“ süvis oli 6 m. Kui laev kummuli keerata, siis seda sillast näha, aga nad ei näinud seda. Puu- omaniku juurest teise juurde. Keskne organ on sattus Trelleborgi-Rostocki liinil 1993.a. jaanua- oleks seal all olnud 1,6 korda suurem rõhk, see dus nii visiiri kui ka rambi kinniolekut näitav IMO — ÜRO juures tegutsev Rahvusvaheline ris tormi kätte. Järgmisel päeval laeva üleandmi- oleks surunud õhu 1,6 korda kokku ja sellest signalisatsioon. Signalisatsioon oli küll lukkude Mereorganisatsioon. Sellel on hulk konventsioo- sel teisele vahetusele käisid meeskonnaliikmed õhust ei oleks enam jätkunud, et laeva vee peal kohta — kas lukud läksid kinni —, aga kas ka ne ja kokkuleppeid. ka visiiriruumis ja leidsid, et osa lukke on juba hoida. Niimoodi kummuli jäävad ujuma ainult visiir ise kinni on, selle kohta ei olnud. Puudus purunenud. Aga sellest juhtumist kuskil and- väikese süvisega laevad, mille süvis on 1-2 m, Üks neist konventsioonidest on inimelu ka rammvahesein ja muidugi olid kinnitused meid ei olnud. Sellest saime teada ainult see­ suured laevad enam ei jää. ohutusest merel — SOLAS (International Con- tõttu, et sama laeva ostis Eesti Merelaevandus ja väga nõrgad. Ma ei tea, kas selles kedagi süüdis- vention for the Safety of Life at Sea). See puudu- vanemmehaaniku kajuti sahtlis olid dokumen- tada saab, kui ei olnud teada, kui tugevad need Kas Rootsi, Soome ja Eesti ekspertidel oli tab meid kõige rohkem, sest sisaldab nõudeid did, mis leiti sealt siis, kui laev oli liinile sead- peavad olema. uurimiskomisjonis omavahel erimeelsusi? laevade ujuvuse, püstivuse, tugevuse jm. kohta. miseks Naantali dokis. (See laev kandis Tallin- Ujuvus ja püstivus Ei, suuri erimeelsusi ei olnud, väikesi oli Tegelikult võiks IMO-t nimetada rahvusvahelise na-Stockholmi liinil nime “Mare Balticum“ ja Veel üks väga palju räägitud probleem: sõnastuse ümber. Üldistes põhimõttelistes küsi- laevanduse seadusandlikuks koguks. Tallinna-Helsingi liinil “Meloodia“). “Estonia“ ei olevat uppunud, nagu peab. Seetõttu mustes ei olnud erimeelsusi. Faktides ei kahel- Täidesaatvaks koguks on klassifitseerimis­ Konstruktsioonivead räägiksin natuke sellest, kuidas füüsikaseaduste dud, nendes oldi üksmeelsed. ühingud. Need on küll nime järgi riikide juures, järgi laevad võivad uppuda. Laeval on kaks täht- Hiljem oli “Estonia“ üks suuremaid parv- Kui tänapäeval peaks sarnaste põhjuste- aga sisult ikkagi rahvusvahelised. Need kont- sat omadust — ujuvus ja püstivus. Kui üks neist laevu Läänemeres. Suurte parvlaevade korral ga laevahukku uurima, kas midagi peaks siis rollivad laeva projekteerimist, ehitamist ja eks- kaob, siis kaob ka laev. Ujuvuse kadu tähen- lähevad kõik asjad suuremaks ja ramp läheb tegema teistmoodi või oleks rohkem tehnilisi pluatatsiooni kogu laeva eluajal. Klassiühingutel dab seda, et laeva läheb väga palju vett. See on pikemaks. See ei mahtunud enam selle teki alla, võimalusi täpsema hukupõhjuse väljaselgita- on ka oma nõuete kogumikud, aga need peavad tänapäeval suhteliselt haruldane, sest uppumist mis on autoteki peal. See pikem ramp otsustati miseks? olemas kooskõlas SOLAS-ega. “Estonia“ klassi- üldjuhul välditakse, vähemalt reisilaevadel, paigutada visiiri alla ja visiiri peale ehitati selleks Põhjus selgitati ära. Asjad hakkavad ikkagi ühing oli Prantsuse klassiühing Bureau Veritas. sellega, et laev jagatakse veetihedate vaheseinte- karp ehk “müts“. Tulemus oli, et visiir ja ramp laevade projekteerimise juurest ja kui seda ga sektsioonideks. Lisaks rahvusvahelisele on veel riigil oma seoti omavahel, st. visiiri irdumine avab ka rambi. infot oleks laialt levitatud, et nii paljudel laevadel mereadministratsioon ja sadamakontroll. Ka Karbiga laevu ei olnud väga palju peale “Esto- Näiteks “Titanic“ oli jagatud 16 sektsiooniks visiirid purunesid, siis oleks loodud töögrupp, sadamakontroll on rahvusvaheline, kontrollib nia“, selle sõsarlaeva “Diana II“ ja mõni veel. ja viie sektsiooni täitumisel oleks laev jäänud mis oleks uurinud välja, miks need purunesid, kõiki laevu ja võib laeva kinni pidada, kui ujuma. Seal täitus kuus sektsiooni ja laev uppus. ja oleks teatanud laevadele, et need on nõrgad, et Kui laev Eesti firmale üle anti, siis Bureau midagi korras ei ole. Näiteks kui meeskonnal ei Aga laev uppus püsti, läks küll pooleks natuke neid tuleks tugevdada — sealt algab see asi. Aga Veritas, mis lisaks klassifitseerija kohustustele ole dokumendid korras. enne lõppu ja oli vee peal veel kaks tundi ja 40 igaüks fikseeris rikke ära ja ootas järgmist, kuna asendas volituse alusel ka Eesti mereadminist- minutit. Oleks olnud aega kõiki evakueerida. enne ükski laev ära ei uppunud, kõik jäid vee Parvlaev kui laevatüüp ratsiooni, tegi küll vastava ülevaatuse, aga SO- peale. Oli ka juhtum, kui laev sõitis kolm päeva LAS-e nõudeid väga ei puudutatud. Nii antigi Parvlaevade idee on pärit sõjaväest. Vane- “Estonia“ kogumassiga 12 000 tonni oli ilma visiirita, pandi uus visiir ette ja sõitis edasi. mad inimesed mäletavad, kuidas Saaremaale laev üle ilma põrke- ehk rammvaheseinata. Kui jaotatud 15 veekindlaks sektsiooniks. Kontroll­ sõideti 1960. aastail. Oli üks lahtine parv, üm- laev hakkas Rootsi vahet sõitma, oli tema sõidu- arvutus näitas, et kolme vööriruumi samaaegsel Rootsi hukkunute omaksed on alustanud berringi oli tross ja sellised olid esimesed parv- piirkonnas Läänemere suurimate lainetega ala. täitumisel veega ei oleks laev uppunud. “Esto- hagi, et alustataks uut uurimist laevahuku laevad. Aga niisugusega kaugele merele ei lähe. Sellesse alasse hakkas siis sõitma “Estonia“, mis nia“ ühe sektsiooni täitumine poleks oluliselt põhjuste väljaselgitamiseks, sest nad ütlevad, Taheti ikka kaugemale sõita ja siis tekkisid juba oli ilma rammvaheseinata, ohtliku visiirikarbi- muutnud avarii käiku. Võib-olla oleks “Estonia“ et lõpparuandes esitatud põhjused võivad olla kinnised parvlaevad ja kui ka kiirused läksid ga, mis sidus visiiri ja rambi, ja väga nõrkade uppunud, vöör ees, kui auk oleks olnud vööris. laevahuku tegelikud põhjused, aga ei pruugi suuremaks, peab laeval olema ees korralik vöör. visiirikinnitustega. Tegelikult oli see väga ohtli- olla ainsad põhjused. Kas vraki ülestõstmine kus seisundis laev, aga keegi sellele tähelepanu Nüüd laeva püstivuse kadu. See tähendab võiks anda mingit niisugust teavet, mida Aga kuna autod peavad saama peale ja maha ei pööranud. Eesti oma laevainspektsiooni tollal seda, et laev läheb algul ümber ja alles siis upub. rahvusvaheline uurimiskomisjon otsust tehes sõita, siis see vöör peab olema lahtikäiv. Nii et alles loodi ja nii see laev merele läks. Need võimalikud püstivuse kaod väiksemate ei teadnud? visiir on lahtikäiv kereosa, mis asendab tavalist laevade puhul on taglase ja laeva pealisehitise vööri. Igal korralikul parvlaeval on vööris visiir Viimane reis intensiivne jäätumine. See tähendab seda, et kui Minu arvates ei ole. Räägitakse, et seal on ja ramp, ahtris aga ahtriramp. Võime kujutleda, õhutemperatuur on alla nulli ja merel, kus laine pomm ja auk laeva põhjas. Kui rohkem kui Viimasel reisipäeval tehti “Estoniale“ näitlik kümnel laeval purunesid visiiri kinnitused ilma mis visiir on, kui lõikame tavalisel laeval vööri sadamakontroll, milles Rootsi laevainspekto- kogu aeg pritsib peale, siis iga piisk, mis peale eest ära ja paneme tagasi ning kinnitame üleval pritsib, jäätub ja jääkiht läheb lõpuks nii paksuks pommita, miks siis “Estonial“ toimus see teisiti. rid õpetasid Eesti tulevasi inspektoreid, ja nad Miks nüüd sellel laeval pidi pomm olema? Kas kahe hinge ja all kolme lukuga. Nii saab visiiri ei leidnud midagi laeva kinnipidamiseks. Laev ja raskeks, et laev läheb ümber. üles tõsta. neil eelmistel olid ka pommid? tunnistati korrasolevaks, kuigi tehti mõni mär- Või siis liikuvad lastid: näiteks tormiga kin- IMO on pärast “Estonia“ katastroofi Kuna need lukud on tunduvalt nõrgemad kus. nitatakse autod parvlaeval, sest kui need jäävad karmistanud hulga reegleid. Mida niisuguste kui oleks olnud terve laeva vöör, siis tuleb nende kinnitamata, võivad liikuma hakata. Ja vesi suu- Viimane reis oli tavaline reis. Polnud min- reisilaevade puhul tuleb arvesse võtta? lukkude tugevusarvutused teha ja lukud kujun- gisugust eriveokit — olen kuulnud väga palju rel vabal pinnal — samuti kui oli “Estonial“. Aga dada. Aga osutus, et tol ajal ei osatud arvutada juttu, et olid mingisugused veokid. Seal ei olnud mitte iga piisk ei aja laeva ümber. On minimaal- Väga palju reegleid oli päästeparvede koh- mere koormust visiirile, ei teatud, kui suured on neid kindlasti. Suuremad veoautod laaditi aht- ne kogus, kui laev üldse kreeni läheb. “Estonia“ ta, neisse oli väga raske ronida ja need läksid need jõud. Lukkudele mõjuvad jõud sõltuvad risse, viimasena tulid sõiduautod ja jäid vahetult puhul see minimaalne kogus oli umbes 200 t, kummuli. Nüüd tehakse kahepoolsed, et ei väga mitmest asjast, näiteks visiiri kujust, laine rambi taha. umbes 10 cm veekihti autotekil. Kui 400 t, siis peaks parve põhja peale jääma. Visiiri kinni- suunast jms. SOLAS-es ei olnud mingit nõuet, oli kreen juba 12°. See tähendab, et püsiv asend tuste kohta — tänapäeval me juba enam-vähem ainult ebamäärane kohustus, et visiiri kinnitused Laadimise lõppedes selgus, et laeval on oli 12°, mille ümber laev õõtsus. Suuremate vee- oskame neid arvutada. Suured arvutid murra- peavad olema piisavalt tugevad. Aga see jutt ei paremale kreen. Kreeni kaotamiseks pumbati koguste korral on teised kraadid. vad probleemi lahti ja saame teada, missugused vasak kreenitank täis, väljasõit hilines 15 lainekoormused sinna mõjuvad. Siis saab ehita- ütle midagi, kui ei osata seda arvutada. Ramp Õhk vee all peab olema veetihe ja rambi taga peab olema minutit. Laeval oli ka diferents ahtris, aga seda da niisugused kinnitused, mis vastu peavad. Aga vöörist kaugemal üks vahesein, nn. rammvahe- ei likvideeritud. Kui väga palju vett tuleb kiiresti sisse, siis tol ajal lihtsalt teadus ei küündinud sinnamaale, see tähendab, et laev läheb väga kiiresti ümber ja sein. See on selleks, kui vööris midagi puruneb, Visiir ja ramp see oli teaduse jaoks liiga keerukas ülesanne. siis see peab vähemalt vee kinni. upub tõesti kiiresti ning inimesed ei jõua välja. Kuni kella 00.30-ni kulges reis tavapäraselt. Selline näide on parvlaeva “Herald of Free En- JAAN METSAVEER Laeva projekteerija pidi visiiri kujundama, Tuul oli peaaegu vastu ja mingisuguseid erilisi terprise“ õnnetus 1987. a, kui laev sõitis Belgiast MAIT OTS, ERR aga kuidas? Õnneks olid mõned klassiühin- sündmusi ei toimunud. Kell 00.30 on pöörde- Zeebrugge sadamast lahtiste vööriustega väl- Esitatud ERR Vikerraadio saates “Kajalood” gud endale mingid valemid teinud, aga Bureau punkt, kus laev pöörab 25° paremale. Sellega ja. Laev sõitis lahtise vööriga kõrgesse ranna­ ja ERR portaalis Veritasel valemit ei olnud. Lloydi Registril oli ja muutis laev suunda tuule ja laine suhtes, laine lainesse ja läks kiiresti ümber, uppus üle 200 “Estonia“ puhul kasutati neid. Hiljem aga selgus, hakkas vasakult tihtsuunalt käima vastu visiiri. inimese. “Estonia” mudel. (Foto: Tiina Pintsaar) 6 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 Surmahirm, altkäemaks ja soe kakao 75 aastat tagasi saavutas polnuks võimalik ka varem proovi- bad meid ka päästsid,” nendib Lehti. haripunkti suur põgene­ da, sakslased oleksid kuulnud. Kell muudkui tiksus, sea saanud valvuri Kuna ema oli halastajaõde, pääse- mine. Eestist lahkus sõja­ sid nad haavatute laeva peale. Kaasa ohu eest läände ligi 80 000 vahetus hakkas lõppema. Viimaks käis Helga isa rattaga ruttu kodus ja läksid Lehti ja tema väike vend, ema, inimest. tõi bensiini, mis tegi imet — mootor vanaema ja koer. “Nägin sadamas käivitus. Aga kell oli kukkunud, val- suuri laevu, ka Moerot. Need paistsid Noortele kõlavad need lood filmi- nagu hotellid vee peal. Lootsin sellise likult, vanematele on need valusad vur vahetunud. Kui nad olid mootor- paadiga silla alt läbi sõitnud, karjus peale minna. Aga meie oma oli hoo- mälestused. Eestis on vähe peresid, pis väike susla, palju madalam,” rää- keda see sündmus poleks puudutatud. uus valvur kolm korda halt! (sks.k. seis!), aga paadimehed karjusid vas- gib Lehti. “Ma nägin laeva pealt, kui- Enn ja Helga Nõu tu, et on Punasest Ristist, lootes selle das Pikka Hermanni heisati Eesti lipp, valega pääseda. Valvur siiski tulistas mille peale osa läks laevalt maha, nad Kirjanik ja arst Enn Nõu oli 11-aas- neid automaadist. “Seda ma mäle- ütlesid, et kõik on ju korras.” tane, kui ta koos ema ja nelja õe-ven- tan, et kuulid tulid vee peale plats- naga 28. augustil Haapsalust kolme- Oli 22. september. Laeval oli 300– plats-plats, aga ükski ei tabanud. Kas mastilisele mootorpurjekale astus. Ta 400 inimest, palju sõdureid ja haava- ta tõesti sihtis nii halvasti või sihtis tundis, et ei näe Eestit enam kunagi. tuid. Kümne päeva pärast jõudsid nad meelega nii, sakslased ise olid ju kao- Saksamaale. Lehti läks 1949. aastal “Kui ma reelingu ääres vett vaa- tamas,” juurdleb Helga. “Ta oli ka ini- sealt koos perega Ameerikasse, kuhu tasin, oli korraga tunne, et nüüd on mene, võib-olla ta ei tahtnudki põge- laevad olid merel ja nad ei tahtnud oli 1912. aastal läinud tema vanaisa. vesi vahel ja ma ei tule iialgi Eestisse nikke lasta.” ma Eestist ära minna,” tunnistab ta. nende hulka sattuda. Taavi meenu- tagasi,” mäletab ta selgelt. Purjekal oli Tema vanaema jäi toona Eestisse, Kuid valvur täitis oma kohust tab, et naised ja lapsed olid päev otsa Ka nemad laulsid ja palvetasid üle tuhande inimese, kellest suurem vanavanemad said alles 37 aastat hil- ja kutsus välja kiirpaatidega Saksa ankrus olemisest juba merehaiged. merel olles palju. Peaaegu kõik 13 ini- osa olid rannarootslased, kes Rootsi jem uuesti kokku. Lehti on siiamaa- rannavalve. “Ja nad tulidki, sõitsid mest olid usklikud, kinnitab Ester. Nii üle viidi. Nõu perekond nende hulka ni elanud Portlandis. “Kartsin kogu otse merele välja, et meid taga otsida, Lõpuks hakati minema 17-pealise Taavi kui ka Ester laulsid kumbki eri ei kuulunud, kuid õnnelikul kombel aeg, et ei saa kunagi Eestisse tagasi aga meie olime kinni jäänud Uulu seltskonnaga: peale vendade Kaupside paatides ja seltskondades sama tun- lasid kontrollis olnud eesti mehed tulla. Kui tütrega siia esimest korda madalikule. Sakslased otsisid meid perede oli jahil kirjanik Ain Kalmus tud viisi: “Kui su käsi tüüri peal, küll nad siiski laevale. Nad tegid peatuse tulime, siis ta hõiskas ja tagus jalgu lahe keskelt ega leidnud,” räägib Hel- perega. Kui nad olid pühapäeva, 24. siis sadamasse saad”. Paldiskis, kust võeti peale rikkamad vastu maad. Et päriselt ka on see maa ga. Sakslased lahkusid, Helga kaas- septembri õhtul Kõpu poolsaare ot- altkäemaksu andnud eestlased ühes Mõlemad mäletavad, et neid vas- olemas!” kond viskas kohvrid vette, et madali- sast Hirmustelt välja sõitnud, hüüdis kogu kraamiga. tu võtnud rootslased pakkusid sooja kult lahti saada, ning pääses liikuma. Taavi Kaupsi ema: “Ma unustasin, ma unustasin!” Taavi vastas talle, et see, kakaod. “Igavene vägev tünn oli mad- Tõnu Altosaar “Ainult klaver jäi neil maha,” Üsna pea sattusid nad keset Saksa rustel kaasas,” kirjeldab Taavi vastu- mille sa unustasid, jääb maha. Tege- Arhitekt Tõnu Altosaar oli ütleb Enn. Pakri poolsaarelt võeti konvoid. “Aga sakslased olid ise põ- võttu sadamas. peale rannarootslased. Aga kuna genemas, lasid meid kahe laeva vahelt likult selgus, et ema unustas noorima 11-kuune, kui ta koos ema ja isa- nemad polnud maksnud, siis jäeti l ä bi .” venna Mati 12. sünnipäeva, mis Nii Taavi kui ka Ester kinnitavad, ga Kuivastu sadamast Rootsi ning kõik nende asjad maha. Enn mäle- juhtumisi oli põgenemisega samal et suurem jagu oli neid, kes tahtsid seejärel Kanadasse põgenes. Tema tab, et järgmisel päeval oli kõva torm. Mõnda aega edasi läinud, avas- päeval. põgeneda, kuid ei saanud, sest sel- vanemad on rääkinud, et terve põge- tasid nad keset Läänemerd, et neil leks polnud võimalust. Näiteks Taavi nemise aja tiirutasid pea kohal Vene “Ma palusin terve tee, sest ma kartsin, Taavi räägib, et sõidu ajal oli kõva hakkab kütus otsa saama. Õnneks täditütar soovis põgeneda, ent üks lennukid ning möllas ränk torm. et läheme põhja,” tunnistab ta. Torm torm ja suured lained, kuid nad laul- nägi üks mees, et hoopis teises suunas tädi oli talle öelnud, et ei saa, koh- loksutas, inimesed oksendasid. “Kui sid ja palvetasid pidevalt ning olid 24 paistab maa. See oli Fårö saar Got- ta ei ole, kuigi tegelikult ehk olnuks. Mindi purjepaadiga, mille oma- Rootsi jõudsime, olid meil kaasas tunni pärast Rootsis. “Mina olin võrd- nikud olid vanad Tallinna ärimehed. landist põhja pool. Saarelt veeti nad “Ka meie jahti oleks mahtunud veel oksetünnid, kõik kohad olid okset ja lemisi positiivne, olin Soomes sõja- Paat oli rahvast täis. “Alguses kõik veoautodel koos teiste põgenikega inimesi, vähemalt kaks,” ütleb Taavi oksehaisu täis,” meenutab ta. väes käinud, uskusin, et põgenemine nutsid ja laulsid “kodust pean lahku- Gotlandile. “Esimene suur elamus oli nüüd. Kui Ennu pere kolme päeva näha linna, kus on akendes ja tänaval saab teoks. Teised, eriti naispere, olid ma, jää jumalaga sa, laia ilma pean pärast Stockholmi jõudis, olid neil tuled. See oli nagu muinasjutus,” mä- aga vastu. Ema arvas, et parem on jää- Estri perekond läks 1947. aastal minema”, aga siis tuli torm ja mindi vastas Rootsi naiskodukaitsjad ehk letab Helga. See juhtus 21. septembril, da Eestisse, sest kodu on ikka kodu,” laevaga New Yorki. Kaupsid jõudsid alla trümmi.” Neil ei olnud paadis lotad. “Nad pakkusid meile sooja järgmisel päeval sai Helga Nõu meenutab ta. Ameerikasse kaks aastat hiljem. “Läk- midagi kaasas, ei süüa ega juua. Olid sime, sest ei olnud teada, kui kindel ainult mähkmed Tõnule. Lained olid kakaod ja saia. Ma polnud terve sõja kümneaastaseks. 13-aastase Ester Konsa pere on meie tulevik Rootsis,” meenutab suured, kardeti, et ega eluga pääse- jooksul saia söönud, ainult eesti lei- suundus Topu rannast Rootsi poole Nende pere viidi metodisti kiri- Taavi. “Võis juhtuda, et ühel päeval ta. Tõnu ja ema olid kogu aja mere­ ba.” Ta sõnab, et skääridesse jõudes väikese mootoriga kalapaadis, mille- kusse põhukottidele magama ja söö- korjatakse kõik 25 000 põgenikku haiged. nägi ta otsekui muinasjutumaailma: ga nemad, kokku 13 inimest, olid teel giks pakuti heeringat, mis valmistas kokku ja antakse venelastele välja.” lossid, skäärid, tasane vesi. Sama- kaheksa päeva. Nad jäid tormi kätte, Jõuti siiski pärale, esmalt Got- moodi mõjus ka tuledes Stockholm, aga Helga vanematele pettumuse. mis kandis neid Soome Ahvenamaa Ester ja Taavi tutvusid Chicagos. landile, sealt edasi mandrile. Tõnu vastukaaluks sõjaaegsele pimedale “Heeringas oli magus, aga meil oli saartele. Nende nooremad õed olid selle nii vanemad töötasid Rootsis vabrikus ja Tallinnale. Ennu isa ei saanud esialgu merel loksumisest süda paha. Oleks korraldanud. “Nad arvasid, et me said kokku küllalt raha, et Kanadasse tulla, sest kuulus Saksa mobilisatsioo- midagi soolast tahtnud.” “Me ronisime kivisele saarele, peaksime kokku saama,” sõnab Ester. minna. “Põgenikele on muidugi ka ni alla, kuid septembri lõpu poole kus ei olnud midagi peale kivide ja viltu vaadatud. Arvati, et neil on pal- Taavi ja Ester Kaups õnnestus tal siiski sõbra mootor­ põõsaste. Süüa meil ei olnud, olime Lehti Merilo ju raha, aga selleks pidi ka väga palju paadiga Rootsi jõuda. 61 aastat abielus olnud Taavi ja kõik söögi-joogi üle parda visanud, töötama,” teab Tõnu. “Minu isa töötas et paati kergendada,” meenutab ta. 15-aastase Lehti Merilo ema oli Ennu nüüdne abikaasa, kirjanik Ester Kaups põgenesid mõlemad väga palju.” Siiski oli neil võimalik kaasasolevate Rakvere gümnaasiumis halastajaõde. Helga Nõu oli peaaegu kümneaastane, 1944. aasta sügisel Rootsi, teineteist asjadega teed keeta. Järgmisel päeval Lehti elas parasjagu vanaemaga Järva- Kanadasse läksid nad Queen kui ta perega Pärnust põgenes. Tema siis veel tundmata. 18-aastase Taavi tulid saarele Soome kalurid, võtsid Jaanis, kui nad said emalt teate: ruttu Elizabethiga, mis oli tollal maailma metsaülemast isa juhtus nägema, et Kaupsi pere teekond algas Hiiumaalt. paadi sleppi ja viisid külasse, kus anti asjad kokku ja Tallinna sadamasse! suurim laev. Selle peal oli ka Winston jõe ääres põõsastes askeldavad mehed Seal ootas Taavi isa Richard Kaupsi põgenikele puhtad voodid ja süüa. “Vanaema hakkas nutma, ütles, et ta Churchill. Tõnu räägib, et ka nende paadiga. “Nad usaldasid isa ja ütle- jaht Aili. Kärdlast võeti peale Richard Pärast ööbimist mindi omal jõul edasi ei taha minna Saksamaale nälgima,” pere plaanis põgeneda ajutiselt — sid, et neil on kavas Rootsi põgene- Kaupsi vend Karl perega. Taavi mee- piirivalvepunkti poole, kus oodati mäletab Lehti. Aga venelased olid loodeti, et Eesti saab vabaks. “Aga da,” mäletab Helga. Paat oli tegelikult nutab, et keskööl läks ta koos isaga paar päeva tuule vähenemist. Nad ei tulekul. “Me saime hirmsat nuhtlust pärast Rootsist Kanadasse minekut mõeldud liiva vedamiseks, mehed Karli ukse taha kloppima. julgenud väikese paadiga edasi Rootsi eelmine kord, kui venelased siin olid. polnud küll näha, et saaks tagasi min- panid sinna sisse pinke, et istuda “Korraga avas onu Karl ukse ja suunas minna. Advokaadist onu viidi ära ja tapeti.” na,” ütleb ta nüüd. saaks. Helga isa maksis meestele, an- ütles, et oo, kas aeg on nii kaugel? dis kasti viina ning siis saadigi kok- Ema ütles Lehtile, et võta kaasa ANNA TEELE ORAV Ütlesime: jah, on küll,” kirjeldab ta. Kuid siis selgus, et tuletorni­ kuleppele — nende pere võib ka paati tähtsad asjad. Lehti võttis oma koera “Meile oli teada, et venelased jõuavad ülemale olid venelased andnud Ilmunud Eestis ilmuvas tulla. ja kaks Pärsia vaipa, mille ema oli tei- kohe Haapsalusse, oli aeg minna.” käskluse põgenikud kinni pidada. Eesti Päevalehes “Aga tuletornimehed olid nii lahked nud. See oli kõik. “Ema küsis, kuhu “Paadimehed olid ühe Saksa talveriided jäid. Aga hiljem need vai- (Fotod: Eesti Rahvusarhiiv) valvuri poole sea eest ära ostnud, et ta Nad andsid Karl Kaupsi perele ja kaastundlikud, võtsid meie väik- laseks meil 19. septembri öösel oma neli tundi aega pakkimiseks ja ühe se paadi sleppi. Siis tuli vastu Rootsi paadiga silla alt läbi sõita,” kirjeldab poja otsimiseks, kes, selgus, oli naab- sõjalaev, mis võttis meid omakorda Helga. See tähendas, et nad pidid rite juurde magama läinud. Taavi sleppi, et viia põgenikelaagrisse,” lau- jõudma sinna enne keskööd, sest just mäletab, et Läänemaale Topu ran- sub Ester. Korraga jäid nad paadiga siis toimus valvuritel vahetus. Kui nad da jäi maha palju inimesi. “Teiste kahe Rootsi laeva vahele. “Paat läks aga minekule sättisid, selgus, et paat hulgas jäi maha ka minu onupoeg peaaegu pooleks,” mäletab Ester. “Aga oli pooleldi vett täis. Nad hakkasid Peeter Kaups, sest ta jõudis kohtu- nad tõmbasid meid kiiresti üles väik- ööpoti ja pangega vett välja kühvelda- mispaika pool tundi hiljem. Ta pidi sema laeva peale ja viisid põgenike- ma, mille peale osa inimesi otsustas, kohal olema kell kümme.” Hiljem oli laagrisse.” Peeter Kaups Taavi tulevase naise Es- et nad siiski ei lähe. “Ütlesid, et upu- Ester räägib, et 13-aastase tüdru- vad juba siinsamas Pärnu jões,” sõnab ter Kaupsi (neiupõlvenimega Konsa) põgenikepaadi tüürimees. kuna päevi tormisel merel olles tundis Helga. ta surmahirmu. “13-aastasele on kõik Kui vesi oli välja loobitud, sel- Rootsi minekuks ootasid nad veel nagunii väga traagiline. Ma ei võtnud gus, et paadi mootor ei käivitu. Seda terve päeva ankrus õiget aega. Saksa seda mõistusega, nagunii ei tahtnud Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 7 Odaäss Magnus Kirt loodab olümpiaks terveneda SPORT • Kergejõustiku maailma- Lisagem siia teise kümne- nest alast ning sai 8604 punktiga uuringud, et midagi suurt Kirdi et saarlase võitlusvaim Otil seda meistrivõistlused Kataris võistleja Janek Õiglase kuuenda ja noore sakslase Niklas Kauli järel õlas katki pole ja järgmise aas- teha laseb. lõppesid eestlastele koduste 400 meetri tõkkejooksja Rasmus hõbemedali. ta Tokyo olümpiaks loodab mees kiituse, kahe hõbemedali Mägi üheksanda koha, miks mitte taas medalivormis olla. Palju kõneainet andis vii- ning väärika kohaga riikide ka suures kuumuses 30 parema Hästi tubli oli ka Janek Õig- mastel päevadel ka jalgpall. Eesti medalitabelis. sekka jooksnud maratoonarid lane. Temal jäi küll loodetud Teine Eesti spordi praegune rahvusmeeskond mängis Euroopa heeros rallimees Ott Tänak suutis meistrivõistluste valiksarjas kaks • Eesti autorallipaar Ott Tiidrek Nurme ning Roman Fosti tulemus tegemata kõrgushüppes Walesi porilibedatel teedel veatult korda Valgevenega, esmalt kodus Tänak ja Martin Järveoja ning nentigem, et Eesti võib oma ja tõkkejooksus oli üldse ime, et “uisutada“ ja suurendas enne kaht kaotas 1:2 (valusast üleajaminu- triumfeerisid Walesis ning kergeatleetide üle uhke olla. komistanud mees finišisse jõu- viimast MM-rallit Kataloonias ti väravast!) ja seejärel viigistas on reaalseimad pretendendid dis, aga odaviskes sai Janek kirja ning Austraalias oma edumaad Minskis 0:0. See oli lootusetult maailmameistri tiitlile. Seda enam, kui naabreid vaa- isikliku margi 72.46 ning lõpetas data. Rootsil on küll kuldne ketta- 8297 punkti ning maailma kuuen- pearivaalide kuuekordse maa- valikgrupi viimast kohta hoidvale • Maarjamaa meeste jalg­ mees Stahl ja hõbedane teivashüp- da mehena. ilmameistri Sebastien Ogieri ja Eestile üldse esimene punkt tabe- pallikoondis võõrustas Tal- paja Duplantis, aga Eesti lähimad Thierry Neuville’i ees. lisse. linnas Euroopa meistri­ naabrid Läti, Leedu ja Soome jäid Maailma tänavust odaviske võistluste valikmängus suurt Dohas päris medalita. Soome?!!! edetabelit juhtivalt Magnus Tänak ja Järveoja haarasid 13. oktoobril võõrustati Saksamaad ja kaotas 0:3. Kui medalitabelit vaadata, pole Kirdilt oodati kulda, vähemalt Walesis juhtohjas enda kätte küm- Tallinnas Lilleküla staadionil • Tallinna Kalev/Cramo korv- Eesti ees erilist kaabuga vehkimi- medalit. Eelvõistlusel näitaski nendal kiiruskatsel ning ehkki Saksamaad, kelle käest oli Mainzis pallimeeskond võitis Vene- se võimalust ka sellistel hiidudel Tõrva mees teravat kätt, pääsedes rivaalid olid sel erakordselt põ- eelnevalt saadud võimas 0:8 saun. maa tugevas Ühisliigas kaht nagu Portugal, Hispaania, Prant- 88.36 pika viskega kindlalt finaa- neval rallil kogu aeg vaid mõni Uue peatreeneri Karel Voolaidi endast oluliselt rikkamat susmaa, endise Jugoslaavia maad. li. Seal ehmatas kõiki tundmatu sekund taga, suutsid eestlased nii käe all “rahulduti“ nüüd kordus- vastast, uuesti jalgele tõusta Grenada mees Anderson Peters, kiirust hoida, teel püsida kui auto mängus vaid 0:3 allajäämisega. üritavad Tartu mehed ei pää- Aga kiitkem siis ennast, olgu asudes 86.89ga juhtima. Kirt hoi- tervena pidada. Nagu Tänakule Eestlased püüdsid, mis jaksasid senud madalaimas eurosarjas või telegrammstiilis. Kümne- dis esimeste viskevoorude järel kohane, andsid nad ka punkti­ ja oskasid ning tuleb märkida, et eelmängudest kaugemale. võistlus, eestlaste üks rahvusala 86.21ga teist kohta, aga oli ennegi katsel viimasel piiril riskides nii- neil oli ka mitu väravavõimalust (esimene maailmarekordimees viimaste visetega 90 meetri alla öelda kuuma ja võtsid sellelt rallilt (Eesti on Saksamaale ühe värava Eestlastel läks kergejõustiku maa- Aleksander Klumberg-Kolmpere, põrutanud ja lootus kullale püsis. maksimaalsed 25+5 punkti. juba löönud, tõsi, 1938. aastal), ilmameistrivõistlustel seekord kroonimata kuningas Heino Lipp, aga saksa vuti kvaliteet jäi ikka ikka hästi, sest võimalik odakuld 1964 OM-hõbe Rein Aun, 2000 Muide, selleks ajaks olid Tänakul on nüüd koos 240 selgelt peale vaatamata sellele, et jäi küll võtmata, aga ka kaelas OM-kuld Erki Nool) pakkus taas kapitaalselt põrunud kõik Saksa punkti, lähimatel rivaalidel Ogie- külalised olid sun- rippuva käega pjedestaalil hõbe- häid emotsioone. USAs ja abikaa- ja muude maade odatuusad. ril 212 ja Neuville’il 199. Lihtne nitud peaaegu terve dat vastu võtnud Kirt oli pigem sa Shaunae Miller-Uiboga Baha- Paraku tabas eestlast viiendal kat- arvestus näitab, et kahel viimasel matši kümnekesi 11 võidumees kui kaotaja, ja kümne- mal elav Maicel Uibo võitis Dohas sel raske vigastus, maakeeli öeldes rallil piisaks eestlastel tiitlivõi- vastu mängima. võistleja Maicel Uibo hõbe­medal 2.17ga kõrgus- ja 5.40ga teivas- viskas ta õla liigesest välja, ja nii duks ka suhteliselt rahulikuks oli väga tore üllatus. hüppe, ei läinud alt ühelgi küm- leppis hõbedaga. Õnneks näitavad finišisse kulgemisest. Aga ei usu, ENN HALLIK Harjutamine viis sihile — juuniorideklassi kuld Leopoldile Puidet ja Raadik aitasid Jämtlandi 21. septembril esindas Leopold olevad märklauad. Igas “jaamas” on meistrivõistlustele esindama hooaja esimese võiduni Joandi Geripstadis, Norras Põh- alati 6 lasku erinevatel märklaudade- Rootsit. Mis tunne see on? le. Erinevatel ”jaamadel” on erinevad Jaan Puideti ja Toomas Raadiku jamaade meistrivõistlustel Root- - Uhke tunne! Põnev! ajad 5-20 sekundit, mille jooksul pead koduklubi Jämtland Basket sai sit ja võitis kuldmedali. kõikidele märklaudadele pihta saa- - Nüüd olen ju Norras käinud, aga Rootsi kõrgliigas kolme kaotuse ma. Märklauad võivad olla 5 kuni 100 enne reisi oli ikka väike närv sees, aga Kuidas tekkis huvi laskmise vastu? kõrvale hooaja esimese võidu, meetri kaugusel. samas tunnen juba teisi võistlejaid, kes kui alistas külla sõitnud Norr- Seda tuleb Leopoldilt endalt küsida. võistlevad samas meeskonnas — selle- - Snabbpistol meeldib mulle, sest seal pärast teadsin, et tuleb tore reis! köpingi 90:78. Millal ja kust sul tekkis laskmise on ka vaja kiirust ja täpsust ning kes- vastu huvi? kendumist. Snabbpistol on olümpiaala - Põhjamaade võistluste tulemus Grei- Eestlastest tegi 12. oktoobril parima pstadis, Norras oli suurepärane! Peale ja oleks tore üks päev seda harrastada etteaste algviisikus alustanud Too- resultatiivset söötu, tegi ühe vahelt- - Umbes neli aastat tagasi küsis naaber, kahepäevase trennilaagri ja pika auto- väljaspool Põhjamaid. mas Raadik, kes tõi 17,5 minutiga 14 lõike, ühe viskeblokeeringu ja neli et kas ma tahaksin temaga kaasa tulla reisi ning peale võistluspäeva, suutsin punkti (kahesed 5/7, kolmesed 1/3, - Snabbpistol lastakse 25 meetri pealt. isiklikku viga. ja õhupüstolist laskmist proovida. küllaltki hästi lasta, et terve juuniori- vabavisked 1/3), võttis viis lauapalli, Lastakse alati 5 lasku, üks lask igasse deklassi võita nii individuaalselt kui ka andis ühe resultatiivse söödu, tegi Ühe võidu ja kolme kaotusega Millal said aru, et oled oma vanuse- tahvlisse. Ühe käega laskmine ja erine- meeskonnaga! ühe viskeblokeeringu ja kolm isik- on eestlaste koduklubi liigatabelis kaaslastest laskmises isegi parem? vate aegadega. Esiteks 8 sekundit, kus likku viga. kümne meeskonna seas kuuendal tuleb püstol üles tõsta rihtida ja lasta - Kui hakkasin õhupüstolist laskma, Kas oled kunagi mõelnud ka kohal. üks pauk igasse viiest märklauast, siis siis avastasid juhid päris kiiresti, et esindada Eesti rahvuskoondist? Samuti kohtumist väljakult 6 sekundit ja 5 lasku ning lõpuks 4 se- mul läks küllaltki hästi ja nad rääkisid alustanud Jaan Puideti arvele jäi 31 ERR kundit ja 5 lasku. Igat seeriat 4 korda, 8 - Mõelda võiks küll kui küsitakse! Aga mulle augu pähe, et läheksin nendega minutiga kuus silma (kahesed 3/7, sekundit, 4x6 sekundit ja 4x4 sekundit. siiamaani ei ole keegi küsinud. kolmesed 0/3). Lisaks hankis taga- Jaan Puidet. kaasa võistlusele. (Foto: KFUM Jämtland Basket) Mis on sinu tuleviku eesmärgid? mängija kuus lauapalli, jagas viis - Millal ise sain aru, et päris hästi Kui palju peab laskmist harjutama? läheb, oli eelmisel aastal Rootsi meistri­ - Eesmärk on, et edasi lasta, kuna on - Üks suur laskmise eeliseid on, et har- võistlustel Skövdes, 2018. Siis sain kaks hästi tore sport! Muidugi edasi võistel- jutad täpselt nii palju kui sa ise jõuad Saksamaa ei tunne oma mängu osas hõbemedalit ja pääsesin Rootsit esin- da ka ning areneda võib-olla enamasti dama Põhjamaade võistlustel Taanis. ja tahad. Sa ei ole meeskonnast sõltuv. Aga kui tahad tulemust, siis on harju- kiirlaskmises (rapid-fire). Eesti vastu piinlikkust Laskmises on palju erinevaid tamist vaja. Viimased aastad olen neli Mida soovitakse laskjatele enne peaksime oma mängu pärast piinli- võistlusstiile. Millised sulle kõige õhtut nädalas harjutamas käinud, siis Lilleküla staadionil toimunud võistlust, et neil hästi läheks? kust tundma. See oli vaid aja küsi- rohkem meeldivad? nii õhupüstolit kui tavalist püstolit. jalgpalli EM-valikmängus jäi - Rootsi keeles ”Håll i!” Saksamaa koondis Eesti vastu mus, millal me väravad ära lööme.” - Mulle meeldib kõige rohkem fälts- Kui palju peab harjutama sees ja kui juba 14. minutil arvulisse vähe- kytte (maastikul laskmine), aga vii- - Eesti keeles ”Tikk silma ja kindlat “See oli raske mäng ja me saime palju väljas? musse, kuna pälvisid koondise masel ajal on mulle ka snabb-pistol kätt!” vääritud võidu. Meil olid head või- (olümpial nimetusega kiirlaskmine - Fältskytte ning snabbpistol on ikka ajaloo kiireima punase kaardi. malused väravaid lüüa ja me andsi- – rapid fire pistol) hakanud meeldima. väljas, nii et oleneb aastaajast. Talvel TIINA PINTSAAR Teise poolaja väravatest võideti me endast kõik. Viimase paari kuu harjutan rohkem õhupüstolit, mis kodumeeskonda siiski 3:0. jooksul olen natuke meeskonda sis- Miks just need stiilid? toimub sees. Ma eelistan tavalist se sulandunud ja mul on hea meel, püstolit harjutada väljas, see lihtsalt on et ma täna värava lõin,” ütles Timo - Fältskytte meeldib mulle, sest seal “Muidugi ma olen õnnelik, see oli toredam. Werner. on erinevust. Mitte ükski võistlus ei raske ülesanne. Pidime end peale punast kaarti uuesti koguma, aga sarnane teisele. Iga ”station” (jaam) on Enamus kordadel võistled üksinda, otsustavaks faktoriks sai see, et me Niklas Süle lisas: “Punane erinev, nii et kui võistlusel on 8 “statio- kuid oled ka meeskondlikult võistel- ei läinud närvi ja lõime oma vära- kaart mõjutas meie mängu. Me ner”, siis ei ole kahte ühesugust. nud. Kumb rohkem sulle sobib? vad ära,” ütles Saksamaa koondise pidime end algul koguma ja siis väl- - Fältskytte nõuab täpsust, kiirust ja ja nuputama, kuidas Eesti koondis - Tegelikult ei ole vahet, kuna kui mees- peatreener Joachim Löw Saksamaa keskendumist. murda.” konnas võistled, siis loetakse sinu enda meediale. - Fältskytte siis käid patrulliga met- ja teiste isikute individuaaltulemused Seitsme valikmängu järel on Koondise kapten Manuel Neuer sas (4-10 isikut/patrullis), tavaliselt on kokku ja siis näed kuidas meeskonnal Eesti ühe punktiga tabeli punaseks lisas: “Me jäime 15. minutil vähe- 8-10 ”jaama”, kus on püstitatud märk- on läinud. Aga alati on tore teada, et ise laternaks, Saksamaal on sarnaselt musse ja peale seda oli kõik palju lauad. Võib olla ka liikuvaid märklau- oled saavutanud hea tulemuse. Hollandile kuue mänguga 15 punkti. dasid, mis keeravad ära või paistavad keerulisem, sest enda plaanid tuli Leopold kahe kullaga. (Foto: erakogu) alles pärast mõnda aega või siis paigal Lähed nüüd Norrasse Põhjamaade ümber mängida. Ma ei usu, et me ERR 8 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 Tre estniska konstnärer som ställer ut i Italien

I somras arrangerade vi Voldemar Jõeleht deltog som bladets juninumret. “Livets vatten- den trettonde etiketts­ vanligt med tre verk, alla med nau- fall” är intrikat och i detta verk åter- utställningen i vårt mu­ tisk prägel. Det mindre verket på trä, förs vi till renässansens illusoriska seum i Loro Piceno i östra med en fyr som leder fartygen förbi realism och den lämnar inte betrak- mellanitalien. alla faror och förrädiska grund, är tarens blick. Undervattenslands­ mycket framträdande i sin litenhet kapet, befolkat av fiskar och koraller, Nu var det tre estniska konstnärer och man upplever det som större. De innehåller en viktlös rörelser och när bland de elva utställarna. Presen- andra verken illustrerar fyrskeppet ljuset tränger ner mot bottnen upp- tationen mottogs, som alltid, med vid Nekmans grund utanför Dagö står ett positivt sken över hela verket. största nyfikenhet och glädje. Under och ett strandparti med vindpinade Vinterlandskapet är ett typiskt exem- den årliga Vino Cotto festivalen, me- buskar. Motivet med fyrskeppet är ett pel på hans snötyngda skogar, man llan den 22.-25. augusti var lokalerna spännande och historiskt dokument känner nästan att - en osynlig passage ständigt fyllda av en förväntansfull över bevakningen av ett grund, då — leder in i landskapet. publik och i år med stora internatio- man inte ville/kunde bygga en fyr vid nella inslag. grundet. Siret Põllu debuterade i år med två av sina hästmålningar, som i sin För Voldemar Jõeleht och Han- realism förmedlar en känsla av när- do Henno var det deras fjärde fram­ Hando Henno presenterade tre varo. Hennes känsla för hästen, dess trädande, men för Siret Põllu var det intressanta målningar och två av liv och kynne, kommer verkligen debut. dessa skrev jag om i Estniska Dag­ fram i målningarna. Hon speglar hästen i olika miljöer och stämnings­ lägen. Målningen med skimmeln, som tuggar i sig löven från en stor grönskande buske förmedlar en romantisk känsla av naturens sam­ klang. Målningen med hästarna som bara anas, i stort sett gömda bakom stallets brädor, skapar nästan en mys- tisk aura — lite av surrealism!

Det skall bli spännande att se vil- ka verk av dessa konstnärer, som vi kommer att kunna presentera nästa år — då den fjortonde etikettsutställ- ningen.

CARL-GUSTAV YRWING

Till vänster: Siret Põllu

Till höger: Hando Henno och Voldemar Jõeleht In memoriam Kalju Mätik Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel plaadil (16.09.1932 – 02.10.2019) akordioni kõlapilti

Sinu nimi iseloomustab (1970–1974) suutsid Sa koos kaaslas- Eesti akordionist Tuulik­ Sind kõige paremini — tega kirjutada ja levitada Eesti Rah- ki Bartosik avaldas teise mees kui kalju, igal ajal vusrinde (ERR) programmi, mis sea- sooloplaadi “Torm vee­ igas paigas: koolis ja üli­ dis eesmärgiks taastada demokraatlik klaasis”. Oktoobris ilmub riigikord ning viia läbi referendum koolis (TPI elektriinsener plaat Eestis ja Rootsis, no­ Eesti riikliku staatuse määramiseks, 1959), tööl ja ka veel kõr­ samuti Eesti Demokraatliku Liiku- vembris mujal Euroopas. ges eas langevarjuhüp­ mise (EDL) programmi Eesti riikliku peid harrastades, põran­ iseseisvuse taastamiseks. Plaadil “Torm veeklaasis” on ühek- da all, vanglas ja vabas sa lugu. Atmosfääri aitavad luua riigis... Sa osalesid Eesti põrandaaluste Lõuna-Eesti loodushelid, mis liikumiste EDL ja ERR poolt 1972. lindistatud koos Põlvamaal residee- aastal ÜRO Peaassambleele lähetatud ruva helikunstnik John Grzinichiga. Oma põhimõtetest ei loobunud Sa memorandumite koostamisel, jõud- Lisaks oma põhipillile mängib Tuu- eales. Ja oskasid seejuures säilitada sid välja anda 6 numbrit põrandaalust likki Bartosik plaadil elektriklaverit, huumorimeele igas olukorras kooli- ajakirja “Eesti Rahvuslik Hääl“. 12-keelset kannelt ja metallofoni, põlvest peale. Paar seika, millest ise neljas loos kostub ka tema lauluhääl. oled rääkinud. Kui koolis — aasta oli Sinu vabadusvõitlus jätkus ka välja Playing With Music, mujal Kuningliku Muusikakõrgkooli rahva- siis igal juhul enne 1951-st — õpetaja peale vangistust. Osalesid Molotov- Kui varem on Bartosik oma loo- Euroopas Nordic Notes. muusika erialale, enne seda lõpetas ta palus laulda riigihümni, aga ei täp- Ribbentropi Pakti Avalikustamise mingut lindistanud näiteks Võrumaa esimese eestlasena Soomes Sibeliuse sustanud, millise riigi hümni, laulsid Eesti Grupis (MRP-AEG, 1987), metsasügavuses või Wales’is rahvus- Kahe sooloalbumi kõrval on ta Akadeemia rahvamuusika eriala. Sina Eesti Vabariigi hümni! osalesid esimesel (23. august 1987) pargi koopas, siis seekord salvestati välja andnud neli koostööalbumit ja ERR ja järgmistel Hirvepargi miitingutel, plaat Stockholmis, Petter Berndaleni ühe EP. Bartosik on esimene akor- Tuulikki Bartosik. Või teine juhus, mis ENSV koh- olid üks Eesti Rahvusliku Sõltumatu- stuudios. Eestis ja Rootsis annab plaadi dionimängija, kes võeti vastu Rootsi (Foto: Krõõt Tarkmeel) tuniku nii piinlikku olukorda pani, et se Partei asutajatest (1988). Tegevust ta ei suutnud isegi süüdistuskokku- taasiseseisvunud Eesti Vabariigis jät- võtet ette lugeda: “Kui ei oleks meie- kasid Sa radikaalsemates rahvuslikes Rootsi põgenemine lasteraamatu võtmes suguseid, siis kehtiks tänapäevani erakondades — Eesti Vabadusparteis/ pärisorjus ja paljusid siinolijaid, ka Põllumeeste Kogudes ja Eesti Iseseis- Selgusid Eesti Lastekir­ ajakirja Täheke ja kirjastuse Täna- kohta. See koht läks jagamisele Lille teid, müüdaks ja ostetaks nagu koeri vusparteis. Aastal 2006 andis presi- janduse Keskuse, ajakir­ päev töötajatest koosnev žürii. Otsus- Roometsa käsikirja “Minu elulugu. või hobuseid.“ Ilmselt see realistlik dent Sulle kui Eesti Vabariigi taasta- ja Täheke ning kirjastuse tati välja anda kolm auhinnalist kohta Jens Kuusk, 8-aastane” ning Kristi huumor aitas Sul üle elada vangistuse jale ja edendajale Riigivapi IV klassi Tänapäev lastejutuvõist­ ning ära märkida kaks käsikirja aval- Piiperi käsikirja “Metsajärve päran- aastad Patareis, Lefortovos, Moskva ordeni. damissooviga. Konkursi auhinnafond dus” vahel. luse “Minu esimene raa­ psühhiaatriakliinikus ja Permi range on 3 000 eurot. Sa olid alati kohal, kui kusagil oli režiimiga koloonias (1974–1980). mat” tulemused. Auhin­ Kolmanda koha pälvis Juhani toimumas midagi tõeliselt rahvuslik- nalistele kohtadele tulid Püttsepp käsikirjaga “On Kuu kui Ja Sul oli õigus — kui ei oleks ku. Žürii pidas tänavuste käsikirjade Lille Roomets, Kristi Pii­ kuldne laev”, mille teema on sõja ajal olnud sinusuguseid optimiste, kes keskmist taset mõnedest eelmistest Puhka rahus, hea sõber ja võit- üle mere Rootsi põgenemine laste­ juba või veel 1970-ndate alguses per ja Juhani Püttsepp. tugevamaks, kuid kuna ei leitud ühte luskaaslane, Eesti Vabariigi taastaja raamatu võtmes. Lisaks neile märgiti uskusid, et Eesti iseseisvuse taasta- teistest selgelt rohkem eristuvad või ja hoidja! avaldamissooviga ära kaks käsikirja. mine on võimalik, ei oleks seda ka Konkursile laekus 29 käsikirja, mida žüriile teistest selgelt rohkem esile juhtunud. Lühikese perioodi jooksul ANTS ERM luges Eesti Lastekirjanduse Keskuse, tõusvat käsikirja, anti välja kaks teist ERR Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 9 Tallinn on kultuurseim linn Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle Põhja-Euroopas orkestri peadirigendina Paavo Järvi juhatas 2. oktoobril oma esimese kontserdi Zürichi Tonhal­ le orkestri ees selle pea­ dirigendi ja muusikalise juhina. Kogu uus hooaeg tema käe all tuleb põnev, ja juba seetõttu on Paavo Jär- vi sealmail nii muusikute kui publiku poolt väga oodatud. Teadagi toob Järvi endaga kaasa ka Eesti märke, ja ava­ kavaski oli neid mitmeid. Avakava esimeseks numbriks, mis kõlas samas veel ka 3. ja 4. ok- toobril, oli Arvo Pärdi orkestriteos “Kui Bach oleks mesilasi pidanud ...” Reisiteenuste veebileht 4. Napoli Arvo Pärdi muusika järel oli Paa- lama Neeme Järvi, tema kaasa Liilia, (1976/1984/2019) uues versioonis, vo Järvi valinud Jean Sibeliuse noo- flötistist tütar Maarika, noorem poeg Wanderu pani kokku 5. Amsterdam mis oli orkestri ja Paavo Järvi poolt rusaegse läbimurdeteose, viieosalise dirigent Kristjan, samas istusid TOZi nimekirja Euroopa kul­ 6. Bologna Zürichisse avaõhtuks tellitud. Arvo sümfoonilise poeemi orkestrile mees- direktor-mänedžer Ilona Schmiel tuurseimatest linnadest. Pärt töötas partituudi ümber tänavu 7. Edinburgh koori ja solistidega, eepose “Kalevala” ning Arvo Pärt, kellega oli kaasas Eesti pealinn on Põhja- kevadel, ja oli kõigi rõõmuks nüüd ka ainel loodud “Kullervo” op. 7 (1892). tema poeg Michael Pärt, rahvus­ Euroopas esikohal. 8. Tallinn ise Zürichis kohal, tehes enne orkestri Selle kandsid ette koos Tonhalle vahelise Arvo Pärdi Keskuse juhatuse 9. Pariis ja Paavoga põhjalikud ettevalmista- orkestriga Eesti Rahvusmeeskoor ja esimees. Wanderu kasutas kultuursuse mõõdi- vad proovid. Zürichi Sing-Akademie’ meesrühm 10. Ateena Neeme Järvi sõnul valitses saalis kuna kultuurilise tähtsusega kohtade ning Soome solistid Johanna (sopran) Paavo Järvile omasena on ta juba tõeliselt pidulik õhkkond. “Publiku (teatrid, vaatamisväärsused, ülikoolid, 11. Rooma ja Ville (bariton) Rusanenid. Kontser- suutnud enda uue orkestri tegevusse vastuvõtt oli vaimustav, RAM ja katedraalid, muuseumid jne) paikne- 12. Milano tide eel leidsid aset tutvustavad vest- ja kogu sealsesse muusika-ja kultuuri- Paavo tegid fantastilise ettekande, vuse tihedust linnades. Ehk et kui palju lused. kultuuriväärtusi ühes linnas elaniku 13. Palermo ellu mõndagi uut tuua. Märtsikuul on meeldivad olid Soome lauljad, õde kohta on. 14. Oslo plaanis näiteks dirigeerimise meistri- Enne avakontserte saatsid viis ja vend Johanna ning Ville Rusane- kursus-akadeemia. väljaannet Paavo Järvile kokku 50 nid,” lisas ta ja kinnitas, et orkester oli Ehkki kogu Euroopas pälvis esi- 15. Lyon küsimust, et nendele tulnud vastuseid erakordne ning Pärdi kohalviibimine koha Firenze (Itaalia on nimekirjas 16. Riia Avaõhtu kandis 2. oktoobril otse oma lugejale tutvustada. Avakontser- lisas kõigele oma erakordsuse. “Kont- üldse väga võidukas), asetseb Tal- üle Mezzo TV, pidulikust sündmu- di eel ja järel leidis sündmus tähele­ serdimaja Maag saal on seest üleni linn igati väärikal kaheksandal kohal, 17. Tirana sest (seda reklaamiti sisukalt Mezzos panu kaheksateistkümnes ajakirjan- puu­materjalist ja kõla on haruldane, edestades koguni Pariisi. Põhja-Eu- 18. Vilnius veel 1. oktoobril) said osa huvilised duslikus materjalis. 13. oktoobril tõi umbes nagu meie muusika- ja teatri­ roopa linnadest on Tallinn aga lausa 19. Thessaloniki paljudes maades. 6. oktoobril andis Šveitsi TV ekraanidele Barbara Seileri akadeemia uus saal, aga mahutab pal- esimene ja kultuurseim. Ka teised avakontserdi salvestuse omakorda uue dokumentaalfilmi Paavo Järvist. ju rohkem rahvast. Balti pealinnad mahuvad Euroopa 20. Toulouse eetrisse Šveitsi TV ning ainult Šveitsis ERR esikahekümnesse. Kopenhaagen on 22., St. Peter- on seda võimalik järel vaadata kuni 3. 2. oktoobri õhtul olid saalis kõik novembrini. Järvid, Paavo avakontserti tulid kuu- (Foto: Gaëtan Bally) Euroopa kultuurseimate linnade burg 31., Helsingi 35. kohal. Ühtegi TOP20 on järgmine: linna Rootsist esimese 50. hulka ei kuulunud. 1. Firenze ÕHTULEHT Ojamaa ootab uusi aktsionäre 2. Lissabon 3. Praha (Foto: Laura Oks) 12. oktoobril tutvustati See suvi näitas, et Ojamaa kasuta- lahenduse leidmiseks. See, mida Multisoft ruumides Oja­ jad hoolivad majast, sest suuri kahjus- nemad nõuavad, pole ainuke mõel- maa projekti. tusi juhatus täheldanud pole. Samas dav lahendus ning praegu valmistab Rahvusooper ja ERSO on ikkagi kavas luua maja hooldus- juhatus ette omapoolset ettepanekut. 16/2019 Eesti Päevalehe digilehes ilmus fond, mis võimaldab taolisi kulutusi Erinevate ametivõimudega läbirää- pikem intervjuu Ivar Algverega Ojamaa katta jooksvalt. kimisel ei alahinda juhatuse liikmed linnahalli projekti kohta. Seekordsel üritusel tut- kaneelisaiakeste võlujõudu! vustati huvilistele seni tehtut ja tuleviku- Palju on tehtud ka oma jõudude- laius 60 meetrit, lava sügavus on aga Konverentsikeskuse kõr­ plaane. ga — näiteks vana põrandat ära võe- Selle suvehooaja alguseks valmis val rahvusooperi ja ERSO puudulik. Et tekiks ooperile tarvilik tud jms. Juhatuse liikmed on pidanud uus saun, mille tööde lõpetamiseks Tallinna linnahalli paigu­ lava sügavus, on vaja viia lava tagasei- Kõrghooaeg Ojamaal on 15. juu- palju tegelema erinevate asutustega. võttis juhatus laenu 300 000 krooni. tamine läheb hinnanguli­ na paarkümmend meetrit tahapoole.” ni -15. august. Praegu on olemas 28 Näiteks Liisa rääkis, kuidas kõik tei- See on ainuke laen. voodi­kohta poiste majas ning uue selt maksma 160-170 mil­ Ooperimaja töötaks rahvusoope- sed juhatuse liikmed olid juba proo- Ivar selgitas, et Ojamaa on nagu aktsiaemissiooniga loodetakse korda ri tarbeks keskmiselt neli õhtut näda- vinud saada nõusolekut Ojamaale hotell, mille eest aktsionärid ja oma- jonit eurot. teha tüdrukutemaja. Seejärel oleks las. “Lava ja saalide eraldamise või- viiva tee korda tegemiseks, kuid eba­ nikud ei pea hoolitsema, kuid sinna kokku 50 voodikohta. Kultuuriminister Tõnis Lukasel on val- malus tähendab, et üheaegselt võib õnnestunud. Ka tema mõtles proovida. minnes on sul igas toas ees sõbrad ja minud valitsuskabinetile memoran- toimuda ERSO kontsert või proov, Helistades teemeistrile sai ta konk- tuttavad. Seda näitas ka möödunud Ojamaale paigaldatakse nüüd reetse ei, kuid vestluse arenedes küsis dum, milles teeb ettepaneku võtta vas- mõni konverents ja peasaalis oope- kaks õhksoojuspumpa, mis annavad suvi, mil juhatus kartis, et kõrghoo- tu valitsuse otsus, et järgmine kultuuri ri proov või etendus. Rahvusooper mees tüdinud häälega, et mis lugu ajal jääb puudu külmiku- ja toidu- soojust üldkasutatavatesse ruumi- teil selle majaga küll on. Liisa seletas suurehitis, mis rajatakse kultuurkapitali mängib hooajas uues hoones ca 160 desse. Igas toas on olemas WiFi teel valmistamise kohtadest, kuid vastu- rahaliste vahenditega, on just linnahalli etendust. Sellele lisanduksid 10-15 pikalt ja põhjalikult Ojamaa tähtsust pidi — kõik elanikud said sõbralikult reguleeritav radiaator, mis võimaldab siinsele eestlaskonnale — teiselt poolt tulev ooperi- ja kontserdimaja. suuremat kontserti aastas. Nii jääks just see tuba soojaks teha külalise saa- hakkama. Soetades endale aktsia, ei piisavalt päevi nii ERSO kontsertide ei kuuldunud sõnagi ja ta arvas juba pea hakkama liikmeks, kuid siiani “Uuest ooperimajast rääkides on bumiseks. See aasta on Ojamaa sule- (40-50 aastas) tarbeks kui konverent- vahepeal, et mees on telefonitoru on kõik seda teinud. Praegu on 65% jäänud tõsisemaks arutluseks variant tud ajavahemikul 1. november kuni sideks või erinevateks üritusteks.” ära pannud. Siis aga jutu lõpus sõnas pronkstasemel aktsionäre (1 aktsia), kasutada tänase linnahalli suurt saali, 1. märts kuna juhatus polnud kindel, mees asjalikult: “Ma olen abielus eest- 15% hõbeda (2 aktsiat), 6% kuld (3 mis peaks tulevikus olema helikind- Memorandumis märgitakse, et kas paigaldatavad uued soojuspum- lasega. Esmaspäeval olen masinatega aktsiat) ja 14% plaatinum tasemel late lüüsseintega liigendatav kolmeks rahvusooper Estonia hoone ja teatri- bad annavad piisava soojuse ka tal- kohal!” aktsionäre (6 aktsiat). ca 1200-kohaliseks saaliks, et erine- saal rajati omal ajal arvestades draa- veks. Nüüd on võimalus sel aastal vates ruumides saaks üheaegselt toi- mateatri vajadusi. Sellest tulenevalt ei seda testida ja loomulikult on pike- Praegu käivad läbirääkimised Teise aktsiaemissiooni käigus muda erinevad üritused. Vajadusel vasta rahvusooperi saal, lava ega ette- mas perspektiivis eesmärgiks, et Oja- Gotlandi kommuni vastava ameti- tuleb müügile 50 aktsiat. Nüüd on peaks seinu olema võimalik tõsta, et valmistusruumid ooperi- ja balleti­ maa oleks avatud aasta ringselt. asutusega väljakäikudele vajaliku märgitud juba 13 aktsiat. Ka prae- moodustuks ca 4000 inimest mahu- teatri nõuetele. gustel aktsionäridel on võimalus oma tav suur saal erinevate suurürituste aktsionäri taset tõsta. Ühe aktsia hin- Püsivate murekohtadena tuuakse tarbeks,” märgib Lukas. naks on 75 000 SEK. Leheküljelt oja- konkreetsemalt välja saali kehv akus- maa.se või lorje.se leiab rohkem infot, tika ja et Estonia lava mõõdud jäävad “Et saale oleks võimalik eraldada, videosid, pilte Ojamaa kohta. Seal on ooperi- ja balletiteatri lavastuste jaoks on vaja hoone katust võrreldes täna- olemas ka aktsiate märkimiseks vaja- väikseks. Estonia külg- ja tagalava on sega tõsta umbes 7-8 meetri võrra ja lik blankett, mis on vaja täita ja tagasi väga väiksed ja on vähe proovisaale peab tekkima lavatorn, mis omakor- saata hiljemalt 3. novembriks. da nõuab lavaosa tõstmist kuni 15 ja harjutusruume. Samuti parkimis­ meetrit. Lava sügavuse saavutamiseks prolbeemid Estonia ümbruses. TIINA PINTSAAR on vaja lava pikendada linnahalli Andres Tamm, Liisa Aus ja Ivar Alg- tänaste välistreppideni. Täna on lava ERR vere vastamas. (Foto: Tiina Pintsaar) 10 Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18

3. advendi kontsert Pühapäeval, 15. detsembril 3. adven- METSAKODU KOHALIK ELU di kontsert Jakobi kirikus. Esinevad tippkoorid Eestist Toomas Volli juh- Kirik Verivorstitalgud ja sügispidu timisel. Jumalateenistust peab Tiit EESTI EVANGEELNE Laupäeval, 26. oktoobril kell 9.30 Pädam. Korraldaja REL Stockholm. ALINGSÅS STOCKHOLM hakkame verivorste tegema. Kell LUTERLIK KIRIK 18.30 algab sügispidu. Kes vorsti ei http://rootsipraostkond.eelk.ee/ Eesti keele kohvikuõhtud Eesti Kultuuri Koondis Eesti Vabariik 102 soovi vorpida võib ka muid talgutöid Malmö: 8/12 kell 15 jõulujumala- Alingsåsis jätkuvad eesti keelsed Büroo on avatud esmasp.-neljap. Laupäeval, 15. veebruaril Scala teatri teha. Teata oma osatvõtust Peeter teenistus Malmö Saksa kirikus. kohvikuõhtud kolmapäeviti kell 17.00. kell 12.00-15.00. Tel: 08-4113116. ruumides. Korraldaja REL Stock- holm. Tarkpeale ([email protected], Uueks kokkusaamise kohaks on Gård- [email protected]. 070 660 10 89) hiljemalt 21. oktoob- Norrköping: 21/12 kell 13 jõu- scafeét, Kungsgatan 26, 441 30 Aling- Ilona Jenkinsi disaininäitus “Abst- riks. Märgi ära kas soovid vorste lujumalateenistus Matteuse kirikus. sås. Kõik uued ja vanad kohvitajad on raktne loodus” on avatud 24. oktoob- teha või muid talgutöid. Osalusmaks teretulnud! rini. NORRKÖPING verivorsti tegemisel 100 kr, peosöök Stockholm: 20/10 kell 11 juma- lateenistus Stockholmi Jakobi kiri- Reedel, 25. oktoobril kell 17.00 100 kr (jook võta ise kaasa). Kui soo- Ühine lõuna kus. Teenivad õpetaja Tiit Pädam ja Magnus Aasumetsa foto- ja maalinäi- vid öömaja teata Jüri Baumannile BORÅS Pühapäeval, 3. novembril kell13.00 organist Cathrine Skagstedt. tuse “Tervendav loodus” avamine. Näi- ([email protected]). ühine lõuna restoranis Rosengarden, Pensionäride kohvik tus jääb avatuks 20. novembrini. 27/10 kell 11 EELK Stockholmi ko- Drottninggatan 63 B. Teisipäeval, 15. oktoobril kell 14.00 Pühapäeval, 10. novembril kell MUJAL MAAILMAS guduse ja Dalarö koguduse ühine pensionäride kohvik-klubi restoranis 14.00 kirjanduslik pärastlõuna. Hando Jõulupidu mälestusjumalateenistus Dalarö ki- Divine Boråsis. Tere tulemast! Lisa- Pühapäeval, 8. detsembril kell 13.00 rikus. Teenivad Dalarö koguduse Kask tutvustab oma kevadel ilmunud Prantsusmaa info: Maret Köster-Sandberg 0702- roomani “Ketserid ja patused”. Karl Johani koolis. ja Stockholmi eesti koguduse vai- 081682. 15. oktoobril Oxfordis festivalil Ox- mulikud. Rootsikeelse jutluse peab Reedel, 22. novembril kell 17.00 ford Lieder kantakse ette Galina Grig- õp. Tiit Pädam, organistina teenib Jõulusalongi avamine. orjeva teos „In Paradisium”. Dalarö koguduse eestlannast organist Laupäeval, 30. novembril jõululaat Annika Kabel. Mälestuspärja aseta- UPPSALA 16. oktoobril La fabrique des Arts ESKILSTUNA koos REL Stockholmiga. mine paadipõgenike mälestusmärgi Carcassonne´i konservatooriumis toi- Uppsala Eesti juures. Pensionärid näitusele Pensionäride Ühing mub kell 15.00 helilooja Arvo Pärdi Kolmapäeval, 30. oktoobril kell 13.30 Huviring Triinu loomingule pühendatud konverents, 3/11 kell 11 hingedepäeva jumalatee- Filmide näitamine Uppsala Eesti Kodus läheme pensionäridega Eskilstuna Tööõhtud 8/10, 22/10, 5/11, 19/11, kell 19.00 annavad Pärdi loomingul nistus Jakobi kirikus. Teenivad õpeta- algusega kell 14.00. Kohvilaud 40 kr. muuseumi, Portgatan 2. Saame kok- 3/12 kell 17.30 Eesti Majas. Huviring põhineva kontserdi viiuldaja Triin ja Tiit Pädam ja organist Henry Turu. Uued ja vanad liikmed ning külalised ku kunstnik Enno Hallekiga, kelle koondab inimesi, kes on huvitatud Ruubel ja pianist Nicolas Horvath. 19. on teretulnud. • 15/10 “Vabadussõja 3/11 kell 14 jumalateenistus Eesti kunsti seal saab näha. Kõik eestlastest Eesti rahvakunstist, korraldame loen- oktoobrini on avatud Arvo Pärdi elu ja lugu. 6. Haavatud uhkus. 7. Ühine keel” Seenioride kodus Gröndalis. Teenib huvilised on teretulnud. Kes soovib, guid, ekskursioone ja tegutseme eri- loomingut tutvustav fotonäitus. • 29/10 “Vabadussõja lugu. 8. Voorid õpetaja Tiit Pädam. Koht: Eesti See- võib siis ka pensionäride klubi liik- nevate käsitöö traditsioonidega, seda Inglismaa nioride Kodu Gröndalis, Gröndals- meks astuda. Info: Merike Lundst- teel. 9. Salasilm” • 12/11 “Vabadussõja kaasaegses vormis. Info: kaamanle- 18. oktoobril Londoni Disainimuu- vägen 148. röm. [email protected]. Täpsem info tööõh- lugu. 10. Parim relv. 11. Heinaaeg taga- l a s”. seumis avatakse näitus „Moving to tu teema kohta www.eestipaevaleht.se Mars”, kus on väljas ka Eesti disaineri Uppsala: 13/10 kell 13 lõikus­ kalendris. Anna Talvi looming. Talvi on Royal tänupüha jumalateenistus Vindhemi GÖTEBORG College of Artsi moekunsti värske kirikus, Vindhemsgatan 9. Teenivad õpetaja Ingo-Tiit Jaagu, orelil Enn Liia Hänni “Eesti põhisea­ KOITJÄRVE magristrant, kes täna töötab Euroo- Maripuu. Kohvik Georg dusest ja demokraatiast” pa Kosmoseagentuuris, kus koostöös Neljapäeval, 7. novembril ja 5. det- Neljapäeval, 10. oktoobril kell 18.00 Talgud teadlastega disainib ja arendab kos- sembril kell 16.00 Göteborgi Eesti Stockholmi Eesti Majas Liia Hänni Laupäeval 9. novembril ja 23. no- mosesse sobivaid rõivaid. Näitus jääb Majas. ettekandeõhtu teemal “Eesti põhisea- vembril Koitjärvel. avatuks kuni 23. veebruarini 2020. Kohtumine kirjanik Mika dusest ja demokraatiast”. Korraldaja Eesti Teaduslik Selts. Keräneniga Laupäeval, 26. oktoobril kohtume Göteborgi Eesti Majas kirjanik Mika Näidend “Missioon” Keräneniga. Tore võimalus kirjaniku- Laupäeval, 26. oktoobril kell 14.00 STOCKHOLMI EESTI ga silmast silma kohtuda! Oodatud Seasaare teater Eesti Majas näiden- NELIPÜHI KIRIK diga “Missioon”. Näidend armastu- on kõik huvilised, jututeemade ring EKNK Stockholmi Kogudus, tuleb kindlasti lai ja ühtmoodi põnev seset, sõprusest, reetmisest. Pilet 100 krooni / 70 krooni Estetic liige. S:t Peters Kyrka, Upplandsg. 12, nii lastele kui ka täiskasvanutele. www.kirik.se • Jumalateenistus toimub igal püha- LUND Vene küsimus Eestis päeval kell 14.00. Jutlus, laulu ja muu- Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 sikat. Peale teenistust koosviibimine Lundi Eesti Majas Eesti Maja suures saalis Eesti Teadus- kohvilauas. • Pühapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 liku Seltsi ettekandeõhtu. Kristina • Palve igal teisipäeval kell 11.00. film “Tõde ja õigus” (2019). Kallas “Vene küsimus Eestis: kuidas Lähem info meie kodulehel. • Kolmapäeval, 13. novembril kell on kulgenud lõimumine?” Eesti Maja Restoran & Catering korraldab After • 30/11 kell 16.00 jõulupidu. 13.00 pensionäride ühingu koos­ Work ürituse reedel, 1/11 algusega kell 17.00. Tere tulemast! viibimine. 75 aastat põgenemisest Seekord on tegemist Halloween’i-teemalise peo- • Pühapäeval, 24. novembril kell Eestist ga, kuhu on oodatud kõik eestlased ja nende 10.00 piparkoogipühapäev. Laupäeval, 9. novembril kell 13.00- sõbrad! • Kolmapäeval, 27. novembril kell 16.00 Biocafé Tellus, Vattenled- 19.00 õlleõhtu. ningsvägen 46, Midsommarkransen. † Kuulame õnnelikult kohale jõudnud Selga Halloween’i kostüüm või midagi muud • Pühapäeval, 1. detsembril kell 15.00 vahvat Armas sõber teadusliku seltsi üritus. põgenike jutustusi nendest dramaa- tilistest päevadest ja arutame täna- Parimatele kostüümidele auhinnad! Udo Kohtumine kirjanik Mika päevase põgenikesituatsiooni taga- Keräneniga põhja. Esineb Mats Tiigiste Band. Kell 18.00 algab ka kinoõhtu esimeses saalis. Mälestame Sind leinas Kinos näidatakse dokumentaalfilmi Pühapäeval, 27. oktoobril kell 10.00 Piletihind 70 krooni (Estetic liikmetele 50 kr). kohtume Lundi Eesti Majas kirjanik Ida-Saksamaa lapspõgenikest ning Ahto ja Annevi Mika Keräneniga. Tore võimalus kir- kohvikus serveeritakse eestipäraseid Kohvik ja baar on avatud — pa- toitusid. Sissepääs 50 kr. janikuga silmast silma kohtuda! Oo- kume soolaseid ampse ja oma datud on kõik huvilised, jututeemade ring tuleb kindlasti lai ja ühtmoodi Jõululaat parimaid koogikesi. Tasuda on võimalik nii põnev nii lastele kui ka täiskasvanu- Laupäeval, 30. novembril jõululaat kaardiga kui ka swishides. tele. Peale seda on plaanis ka filmi Stockholmi Eesti Majas. Korraldaja Kui sind sellel peol ei ole, kahetsed kogu üle- vaatamine. Avatud kohvik. REL Stockholm. jäänud sügise! Meie kallis ja tore tantsujuht Eestikeelne Uus-Meremaa Udo Tohver Uus-Meremaal avaldati viimase rahvaloenduse tulemu­ sed, millest selgub, et eesti keelt räägib Uus-Meremaal on meie seast lahkunud. 234 inimest. Kurbusega Seda on rohkem kui näiteks leedu (216) või islandi keelt (153), kuid vähem kui läti (333) või soome keelt (885). KASSARI tantsijad EESTI EKSPRESS Eesti Päevaleht 2019 • oktoober • nr 18 11 Teaduste akadeemia sai kolm uut eesti Kihnu leidis kajastamist juurtega tippteadlasest välisliiget The New York Times’s

25. septembril valiti tea­ mis kõnehäiretega inimestel puudub või lektor, 1997-2001 soome-ugri keelte 2. oktoobril ilmus The New York mida ohustab vähenev elanikkond. duste akadeemia üld­kogul on kahjustunud. Ajakiri Time on 2007. lektor ning alates 2001. aastast soo- Times’s artikkel Kihnu kohta Hillary Richard poolt kirjutatud uuteks välisliikmeteks aastal valinud Pääbo maailma aasta saja me-ugri keelte professor. Raimo Raag pealkirjaga “Teretulemast Ees- artikkel tutvustab Kihnu elu, käiakse on järjekindlalt ning suure pühendu- tarkvarateadlane Mar­ mõjukama inimese hulka. ti naiste saarele” (“Welcome to Kihnu muuseumis, räägitakse minevi- misega korraldanud Eesti ja Rootsi gus Veanes, keeleteadlane Svante Pääbo on aastatel 1975-1981 Estonian’s Isle of Women”). kust ja tulevikust, igapäevaelust, prob- teadus-ja kultuurikontakte ja säili- Raimo Raag ning geneetik õppinud Uppsala ülikoolis egüptoloo- leemidest, muredest ja rõõmudest. tanud eesti kultuuriväärtusi Rootsis. Svante Pääbo. giat, vene keelt, majandust ja meditsiini. Ta on “Rootsi-eesti sõnaraamatu“ üks Kuidas näeb välja elu ilma meesteta? Kokkuvõtte teinud EPL Samas kaitses ta aastal 1986. aastal ka autoreid ja on tegutsenud Eesti polii- Sellel väikesel Balti meres asuval saarel Kõik kolm on eesti päritolu. President doktorikraadi. Aastast 1997 on ta olnud (Foto: Birgit Puve, The New York tikategelaste tõlgina. on see tavapärane elu. Aga see-eest on Tarmo Soomere sõnas vahetult peale Max Plancki evolutsioonilise antropo- see värvikirev, rahvakunsti täis, kuid Times): välisliikmete valimist: “Akadeemia sai loogia instituudi evolutsioonigeneetika Margus Veanes on teadustöös täna uute välisliikmetega olulise tugev- osakonna juhataja. Tema uurimistee- keskendunud automaatsele teoreemi- duse, mis võimaldab Eestit suuremaks mad on seotud Eestis rahvusvaheliselt tõestamisele, tarkvara mudelipõhisele t e h a .” kõrgel tasemel tehtavate evolutsiooni- ja testimisele, stringe töötlevate prog- Svante Pääbo on pälvinud rahvus­ populatsioonigeneetika uuringutega, rammide automaatanalüüsile ja selle vahelise tuntuse paleogeneetika vallas mida on aastakümneid juhtinud aka- teoreetilistele alustele. deemik Richard Villems. Ka on Eesti ning teda loetakse üheks selle teadus­ Tallinnas sündinud Veanes on biokeskuse teadlastel koostöö mitmete haru rajajaks. Esmakordselt kuulis omandanud doktorikraadi 1997. aas- Pääbo õpilastega. laiem avalikkus Pääbost kui 1985. aastal tal Uppsala ülikoolis. Aastast 1999 on õnnestus tal leida DNA-materjali 2400 Raimo Raag on uurinud eesti keelt Veanes töötanud Ameerika Ühend- aasta vanusest Egiptuse muumiast. Sel- ja läänemeresoome keeli ning rootsi riikides Microsoft Research RISE lega sai Pääbost esimene teadlane maail- ja eesti keele suhteid, näiteks eesti (Research in Software Engineering; e.k mas, kellel õnnestus leida aasta­tuhandete 13. kuni 19. sajandi kirjakeelt ja tarkvarainseneeria uurimise) vanem- eest elanud inimese DNA-d. Ta on uuri- rootsi laensõnu eesti keeles. Aja- ja teadurina. Veanes on teinud palju nud ka neandertallase genoomi. 2009. kultuuri­loolasena on Raag käsitlenud Eesti arvutiteaduse vahendamiseks aastal teatas ta, et tema uurimisrühmal Läänemeremaade aja- ja kultuuri­ nii Microsofti jaoks kui ka rahvus­ on õnnestunud rekonstrueerida nean- lugu, eestirootslasi ja rootsieestlasi, vahelisel areenil, samuti on ta vahen- dertallase genoomi esialgne versioon. aga ka eesti välisrände ajalugu. danud Microsoftis ja mujal maailmas Aastal 2002 sai suure tähelepanu­ osa- testimise ja stringianalüüsi vallas Raagi teaduskarjäär on tihedalt liseks, kui teatas, et on on avastanud tehtavat teadust Eesti ülikoolidesse. olnud seotud Uppsala ülikooliga, “kõnelemise geeni” — geeni FOXP2, Mitmed Eesti juhtivad teadlased on mille ta lõpetas 1976. aastal soome- stažeerinud Microsoft Researchis Mar- Naljanurk ugri, vene keele ja põhjagermaani gus Veanese juures. keelte alal ning kus ta kaitses 1982. Üle miljoni lapse soovivad muuta maailma puhtamaks paigaks. Miljon ema EESTI TEADUSTE AKADEEMIA aastal doktorikraadi. Samas on ta soovib aga, et nad esmalt koristaksid enda järgi oma toa. aastatel 1978-1985 olnud eesti keele (Fotod: Eesti Teaduste Akadeemia)

Tütarlaps väitis, et naised oskavad mitut asja korraga teha paremini kui mehed. Sõber ütles talle, et istugu maha ja olgu vait! Ei saanud hakkama...

Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkoholi kahjulikkusest: “Kui eesli ette panna ämber vett ja ämber viina, siis mis te arvate, kumma ta valib?” “Vee,” vastab Juku. “Õige! Aga miks?” “Sest ta on ju eesel!”

Tüli naisega on nagu rokkkonstert. Algab uute lugudega, aga lõppeb ikka Haruldane külaline vanade hittidega! Sügis on käes ja see mere- ja loodusuuringuteks. Kabli tähendab, et paljud linnud linnujaam loodi 1969. aastal, kui käivi- valmistuvad lõunasse len­ tus Läänemere lindude uurimise prog- nuks. Suleliste rändamist ramm. on Eestis uuritud üle 100 Kabli jaama 50. sünnipäeval ilmus aasta ja igal aastal näevad kohale üks suleline, keda paari viimase vaatlejad üht või kaht aasta jooksul on siinmail nähtud haru- haruldast lindu. harva, aga sel aastal on juba viies — lää- ne-pöialpoiss. Muidu lõunas elav lind on Eestis hakati linnuvaatlusega tegelema kohalolijate sõnul tõestuseks, et kliima- ERR / INNOVAATOR juba 1910. aastal, kui Riia loodusuurijate soojenemine toob ka selliseid haruldusi selts käivitas Saaremaal bioloogiajaama Eestisse. (Foto: Verner Vilgas / ERR) Sisse, sisse — uks on lahti! 10. oktoobril avati Kumu kunsti­ muuseumi kaasaegse kunsti galeriis näitus “Sisse, sisse — uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Musto- n e n”. Näituse pealkiri pärineb Eesti le- gendaarse teleseriaali “Õnne 13” tegelaselt kingsepp Johanneselt — klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma 75 aastat põgenemisest Eestist ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Näitus toob kokku kolm kunst- Laupäeval, 9. novembril kell 13.00.-16.00 nikku, kes, töötades küll erinevates meediumites ja väga erinevas estee- Biocafé Tellus, Vattenledningsvägen 46, Midsommarkransen tikas, räägivad teatud mõttes sarnast Sissepääs 50 kr keelt. Edith Karlsoni, Eva Mustoneni ja Mary Reid Kelley praktikat võiks 1944. a. sügisel saabusid esimesed põgenikud Rootsi. Üle 30 000 kõige laiemas mõttes iseloomusta- eestlase põgenes Punaarmee eest, enamus neist väikestes paa- da kui narratiivset kunsti. Teostes tides üle tormise mere. Kuulame õnnelikult kohale jõudnud avaldub see nii allegooriliste, auto- biograafiliste kui ka mütoloogiliste põgenike jutustusi nendest dramaatilistest päevadest ja arutame jutustustena, samuti tugevate inim- ja tänapäevase põgenikesituatsiooni tagapõhja. Esitleme erine- esemeliste karakterite ning enamasti vaid põgenikepaate ja nende ajalugu. Eesti muusika kõlas siis ja dramaatiliste sündmuste loomise kõlab nüüdki, mh. 30-ndate stiilis jazzband Mats Tiigiste Band näol. Teisisõnu, kõik kolm on oma olemuselt ja kunstnikutüübilt lugude esituses. Kinos näidatakse dokumentaalfilmi Ida-Saksamaa laps- jutustajad, kasutades selleks nii sõna põgenikest ning kohvikus serveeritakse eestipäraseid toitusid. kui ka visuaalseid kujundeid, sageli neid kaht kombineerides. Teretulemast! Kunstnike juba tuntud teoseid ja uut loomingut miksiv näitus hargneb vaataja ees omavahel lõdvalt seotud Mis toimub Göteborgis? jutukogumina, mis rullub järge- mööda lahti nelja märksõna kaudu — “koletis”, “keha”, “kodu” ja “plah- v a t u s”. Näitus jääb avatuks 29. märtsini. EESTI KUNSTIMUUSEUM

Installatsioon. Eva Mustonen.

Koitjärve oma 60. sünnipäevaks saaks eriti kauniks. Tööd jätkub kõigile ja talgulisi oli üle 25, kes ka ühiselt nau- Oktoobri alguses juhtus tisid talgusuppi. Ilm oli sellel kohal nii mõndagi. ka karge ilus sügisene, nii et kõik oli kena. 3. oktoobril avas kohvik Georg uksed Läbi värskelt pestud akende sai Viimnepäev, 2017. Eesti Majas selleks hooajaks. Koh- seda imetleda. Ka puid sai tehtud ja Edith Karlson. vikus pakutakse pirukaid, kilumuna paat veest välja tõmmatud. Terve hulk võileibu, kohupiimakooke ja suppi. pisiparandusi said korda ja tore on ette Lotte näidendiks ja väikesed “Eestlane olla on uhke ja hää”, aga ka Seekord, mil metsad on seeni koos asju teha. mängivad laulu- ja ringmänge ning tore ja lõbus. Telli meisterdavad oma vanusele sobivaid täis, oli menüüs seenesupp, mis teki- Laupäeva õhtul oli Eesti Majas EVI LEPIK Eesti Päevaleht tas suurt huvi, aga oli ka lõhesuppi. asju. juba selle hooaja teine kõrts, kuhu Keeleklubi fotod Kaja Jakobsen. Ring- koos Tallinki Kohale tulid truud kohvikus käijad, tuli palju külastajaid muusikavikto- Esmaspäeviti harjutab Götebor- mängud ja Lotte teatrigrupp. sõidusoodustustega! kes said omavahel kenasti juttu ajada riini lahendama, õlut nautima ja koos gi Eesti Segakoor suure hooga. Väga ja tunda rõõmu ilusast päevast. olema. meeldejääv laulupidu jääb küll selja- Paat ülesse Koitjärvel. Kõik Eesti Päevalehe taha, aga jõulukontserdid seisvad ees. (Foto: Meeri Lepik) tellijad saavad 30% alla­ 5. oktoobril olid järjekordsed 6. oktoobril kogunesid jälle hindlust kruiisidel ja ühe Koitjärve talgud, kuhu kogunesid Kokkuvõttes — Göteborgis igav Liumägi tehakse korda. Göteborgi Eesti Keeleklubi lapsed suuna reisidel kajuti hin­ need, kes soovivad kaasa aidata, et ei hakka. Nagu laulusõnad ütlevad (Foto: Rein Lepik) Eesti Majja, kus suured valmistavad nast ning 10% allahindlust autode pealt. Vabamus koomiksinäitus Soomes elavatest eestlastest Soodustuskoodi saamiseks Eesti Päevalehe toimetusest Vikerraadio ajakirjanik Romi Hasa, Vabamu direktori Keiu Telve sõnul miksid aitavad vaadata neid lugusid 11. oktoobril avati oku­ ([email protected]) peab kes on ka ise pikalt Soomes elanud. on Eestist välja rännanud inimeste uue nurga alt ning mõista rändavate patsioonide ja vabadu­ meie tellijal olema kehtiv digilehe lood tegelikult väga erinevad. “Umbes inimeste valikuid.” se muuseumis Vabamu Oma kogemustest rääkisid noo- ­tellimus. üks kümnendik eestlastest on harg- Martin Rattase koomiksi­ red Lotta Hasa, Katariina Forssten ja Näituse avamisel esitleti ka eesti www.tallinksilja.se maised ehk jagavad oma elu mõne näitus #See oli siis, kui Gustav Tamkivi. Aruteluga samal ajal noorte kirjutatud raamatut “Minu välisriigi ja Eesti vahel. Eestlaste rän- toimus koomiksite joonistamise töö- kaks kodumaad”. Raamatu on koosta- Soome läksime”. de kohta ringleb aga väga palju müüte tuba kunstnik Martin Rattase juhen- nud samuti Keiu Telve koos folklorist ja stereotüüpe, kuigi rändajate lood damisel. Koos Rattasega sai minna ka Pihla Maria Siimuga. Koos noortega mõtiskleti üheskoos, on tegelikult väga erinevad. Kõik see ringkäigule, kus ta tutvustas avatavat Koodi sises- mis paneb inimesed riikide vahel innustas meid teemat lähemalt uu- koomiksinäitust lähemalt. Näitus jääb avatuks 11. detsemb- tamiseks vali liikuma ning mis aitab kohaneda. rima ja koostöös Martin Rattasega rini. “avtalskund”/ Aruteluringi avas Soome suursaa- Kuus aastat Eesti-Soome pen- näitust kokku panema,” selgitas Telve. “äriklient” dik Timo Kantola ja vestlust juhtis delrännet uurinud antropoloogi ja “Martin Rattase humoorikad koo- VABAMU