EESTI MUUSEUMIÜHINGU AJAKIRI – NR 2 (38) 2015 MUUSEUM ESIKAAS Taaskasutus — 1 MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 Luubi alla on seekord MUUSEUM PEATOIMETAJALT võetud teemad, mis esmapil- Eesti Muuseumiühingu ajakiri gul ei tundugi muuseumiga NR 2 (38) 2015 seonduvat, nagu eutanaasia ja taaraautomaadid. Samuti on PEATOIMETAJA vaatluse all uuenenud Särevi Piret Õunapuu teatrituba ja töö lastega Eesti [email protected] Kunstimuuseumis. Ikka on tavaks olnud, et TOIMETAJA kui keegi käib kusagil kauge- Ivi Tammaru mal, siis jagab ta oma muljeid [email protected] Piret Õunapuu kolleegidega. Dagmar Ingi ja Inge Laurik-Teder kirjutavad TOIMETUSE KOLLEEGIUM Tänapäeva maailmas on konverentsist Dubrovnikus. Piret Õunapuu, Kerttu Männiste, järjest suurenev probleem Mis aga toimub näitustega Marge Rennit, Aivar Põldvee mitmesugune prügi, jäätmed ja praht, mida inimkond Narva muuseumide festivalil, PEATOIMETAJALT sellest kirjutan kurvalt mina. RESÜMEEDE TÕLGE jõudsalt produtseerib. Üheks Näituste rubriigis saab aga Kadri Metsma võimaluseks sellest murest kasvõi osaliselt vabaneda on lugeda kahest väga toreda ideega väljapanekust. Nii kir- KÜLJENDUS taaskasutus. Sellega tegelevad jutab Marge Rennit Tartu Lin- Ivi Tammaru erinevad organisatsioonid üle maailma ja nüüd ka muuseu- namuuseumi ajalooliste fotode välinäitusest Tartu Kaarsillal KUJUNDUSMAKETT mid. Kultuuriasutustena on ja väljapanekust „Kadunud Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel neil võimalus mitte ainult leida lahendusi prügile, vaid teha Ülejõe“. Loodust ja muusikat omavahel siduvat näitust, kus TRÜKIKODA seda kunstipärases ja originaal- on samuti kasutusel taaskasu- Ecoprint ses vormis. Haridusasutustena saavad muuseumid huvitavate tatavad materjalid, tutvustavad Eva-Liisa Orula Tartu Ülikooli Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile ja atraktiivsete pedagoogiliste Loodusmuuseumist ja kunst- looduslike õlide ja vaikude baasil programmidega selgitada nik Tiia Mets. Näitus hingas valmistatud värvidega. © Ecoprint probleemi ning õpetada leidma lahendusi taaskasutuse kaudu. ja helises nii Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis kui Tartu Ajakirja väljaandmist toetavad Teema aktuaalsus maailmas Loodusmajas. Eesti Kultuurkapital ja innustas 2015. aastal võtma Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Eesti Rahva Muuseum. Narva muuseumide festivali konverentsi teemaks taaskasu- memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo meenutused on ISSN 1406-3484 tuse ja sellele on pühendatud ka ajakirja käesolev number. kirja pannud Reet Roop. Avaartikkel pärineb Narva Tubli ja vapper Saaremaa konverentsi külalisesinejalt muuseum sai aga 150 aastat Susan Mossmanilt Londoni vanaks. Ta elagu! Tagasivaade Teadusmuuseumist. „Prügi- neile aastatele on Olavi Pestilt. kogumise“ projekti raames Samuti tutvustab ta leiunurgas sorteeriti ja dokumenteeriti üht toredat masinat, mis oli kolmekümne päeva jooksul omal ajal väga tähtis taaskasuta- kogu Teadusmuuseumi prügi. mise abiline. Samas peame uhkusega nen- Mäluaugust tuleb tänu tima, et eestlased olid need, Ründo Mültsile välja Eesti MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 2 kes alustasid prügikorjamis- Vabariik Vaalis 1905. aastal. projektiga juba aastaid tagasi Lahkunud on üks läbi ja on „Teeme ära!“ talgutega aegade legendaarsemaid olnud eeskujuks suurele osale muuseumitöötajaid ja kunsti- teadlasi, kauaaegne Eesti ESIKAANE TAGAKAANEL: maakerast. Kunstimuuseumi direktor Inge FOTO: Nele Kiuproovide Kultuuripärandi uuskasutu- Teder. Tammeaid võtmine tekstiili sest Rahvusarhiivi vaatenurgast värvainete iden- kirjutab Liisi Taimre, leides tifi tseerimiseks nii uue dimensiooni ja mõtte FOTO: Anu Ansu vanadele asjadele. Käsitledes kultuuripärandit uue nurga alt, leiti Rahvusarhiivis ka innustu- nud vabatahtlikke. PÄEVATEEMA PRÜGIKOGUMINE LONDONI TEADUSMUUSEUMIS LK 5 — SUSAN MOSSMAN — KULTUURIPÄRANDI UUSKASUTUS – RAHVUSARHIIVI KOGEMUSED LK 11 — LIISI TAIMRE — LUUBI ALL TAARAAUTOMAADI JUURES TEHTUD ANNETUSED KINGIVAD KULTUURIELAMUSI LK 14 — KERTTU-LIINA URKE — „AITAN LAPSI“ EESTI KUNSTIMUUSEUMIS LK 15 — LIIS SUURESSAAR — TEADUSKOHVIK EUTANAASIAST LK 16 — MAARJA VAINO — SISUKORD UUENENUD SÄREVI TEATRITUBA PAOTAB UKSE TEATRI VÕLUMAAILMA LK 18 — ANNELY VOITKA — — KIRSTEN SIMMO — MÕÕDUPUU „THE BEST IN HERITAGE“ Mõtteid konverentsilt LK 21 — DAGMAR INGI — — INGE LAURIK-TEDER — NÄITUSED NARVA FESTIVALIL LK 25 — PIRET ÕUNAPUU — — 3 NÄITUSED ÜLE JÕE JA MUUSEUMIST VÄLJA! LK 28 — MARGE RENNIT — HINGAB JA HELISEB Kuidas teha näitust loodusest ja muusikast? LK 31 — TIIA METS — — EVA-LIISA ORULA — IKKAGI INIMENE TAGASIVAATAVALT LÄBITUD AASTARINGIDELE Meenutab Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo LK 35 — REET ROOP — AJA LUGU SAAREMAA MUUSEUM AEGADE PÖÖRISES 1865–2015 LK 41 — OLAVI PESTI — MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 MÄLU AUK EESTI VABARIIK VAALIS 1905. AASTAL Ühe mäluaugu täitmise lugu LK 48 — RÜNDO MÜLTS — LEIUNURK TAASKASUTUSEST ENNE JA NÜÜD LK 51 — OLAVI PESTI — IN MEMORIAM INGE TEDER LK 52 PÄEVATEEMA — 4 MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 Eesti Rahva Muuseumi näituse „Ostupalavik: tarbimis- kultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ raames kogutud kasutatud pakendid FOTO: Anu Ansu PÄEVATEEMA PRÜGIKOGUMINE LONDONI PÄEVATEEMA TEADUSMUUSEUMIS — SUSAN MOSSMAN — LONDONI TEADUSMUUSEUM Londonis asuval Teadusmuuseumil on pikk Teadusmuuseum on läbi ajaloo tenud ajalugu, mille lähtekohaks sai 1851. aastal Hyde koostööd mitmete kunstnikega, kes on Parkis toimunud maailmanäitus. See näitus oli aidanud avada teaduse, tehnoloogia ja niivõrd edukas, et prints Albert tegi ettepaneku meditsiini mõistet. „Prügikogumise“ näitus kasutada saadud rahalist tulu fi nantseerimaks on taolise koostöö hiljutisem näide. See mitmeid lähedalasuvaid haridusasutusi. Üks uuenduslik kunstiinstallatsioon, mille autoriks neist oli Lõuna-Kensingtoni Muuseum, mis on Briti kunstnik Joshua Sofaer, pandi avati 1857. aastal. 1909. aastal jagunes Lõuna- Teadusmuuseumis välja 2014. aasta suvel. Susan Mossman Kensingtoni Muuseum Teadusmuuseumiks, mis Projekt toimus kahes etapis. Esimeses etapis tegeleb teaduse, tehnoloogia ja meditsiiniga, sorteerisid ja dokumenteerisid projekti mees- MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 5 ning Victoria ja Alberti Muuseumiks, mis kond, vabatahtlikud ja muuseumikülastajad spetsialiseerub kunsti ja disainiga seotud 30 päeva jooksul kogu Teadusmuuseumi prügi. teemadele. Teises etapis toodi võrdväärne hulk prügist trans- Teadusmuuseum on olnud eestvedajaks viie- formeeritud materjali tagasi muuseumisse ning aastasele kliimamuutuse programmile, mis sai seda eksponeeriti esemete kõrval, mis olid prügi alguse 2010. aastal Atmosfäärigalerii avamisega. hulgast leitud ja säilitatud. Sellele järgnes tervet muuseumi hõlmav 20-osa- Projekt üllatas sellega, kui palju inimlikke line seeria kliimamuutumisest, millele lisandus lugusid prügi seest esile kerkis. Meie külastajad kolme aasta pikkune hariduslik teavitusprog- mängisid peaaegu „prügiteadlaste“ rolli, kui nad ramm. Näitus „Prügikogumine“ oli kliimamuu- vaagisid põhjuseid, miks lõpetasid prügikastis tuse programmi viimane suurem etapp. teatud esemed, näiteks söömata jogurtid, Joshua Sofaer ja vabatahtlikud sorteerimas muuseumi prügi „Prügikogumise“ esimeses etapis FOTO: Teadus- muuseum PÄEVATEEMA kandmiskõlbulike riiete komplektid, rasedustest See sõnum on oluline, kuid kaasata publikut ja isegi armastuskirjad. Kuigi kunstniku eesmärk sellisesse teemasse, mis võib tunduda ebameel- ei olnud edastada ühtegi kindlat jätkusuutliku diva, igava ja mõnikord lehkavana, võib olla käitumisega seostuvat sõnumit, innustas projekt paras väljakutse. Kunstipärane ja loominguline pidama osalejaid ja külastajaid põnevaid vestlusi, lähenemine võib pakkuda täiesti uut vaatenurka milles peegeldusid nende endi käitumismustrid teemadele, mis esimesel silmapilgul tunduvad ja hoiakud. vastumeelsed ja ebahuvitavad. Projekti ettevalmistusstaadiumis tuli mees- konnal mõelda riskidele, mis sellise näituse väljapanemisega võiksid seotud olla. Joshua Sofaer kommenteeris: „Tõele au andes sooviksin ma praegu asjaga lihtsalt lõpule jõuda nii, et Kunstipärane ja loominguline lähenemine mitte midagi ei lähe valesti. Ma ootan väga, et võib pakkuda täiesti uut vaatenurka saan kõigele tagasi vaadata teadmisega, et keegi ei ole alla jäänud ühelegi ohule sellest pikast teemadele, mis esimesel silmapilgul nimekirjast, mida me pidime kaaluma suure tunduvad vastumeelsed ja ebahuvitavad. riskianalüüsi käigus.“1 Mida siis Joshua meeskond ja pahaaimama- tud külastajad leidsid, kui nad suvekuumaga Tea- dusmuuseumis 30 päeva jagu prügi sorteerisid? 1. ETAPP: KOGUMINE JA DOKUMENTEERI- Projekti tegevusse kaasati meeskonnad üle MINE MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 terve muuseumi.— 6 Pikemas perspektiivis on see Neli assistenti, 30 Teadusmuuseumi vaba- viinud Teadusmuuseumi enda jäätmekäitluse tahtlikku ja üle 400 külastaja laotasid laiali ja muutmise ja täiustamiseni. dokumenteerisid esimese 30 päeva jooksul kogu Kui viskame minema asju, näiteks toitu või prügi, mille olid tekitanud Teadusmuuseumi vanu riideid, kirju või katkiseid pastapliiatseid, 281 647 külastajat, üle 500 töötaja, viis kohvikut, siis me lakkame nende peale mõtlemast. Me kaks ehitusplatsi, kolm poodi, kaks teadusööd viskame asju ära, sest soovime neid unustada või ja üks hilisõhtune muuseumiüritus ning mitme meil ei ole neid enam vaja. Kuid see ei tähenda, laokapi tühjendamine. Päevas sorteeriti umbes et need lakkaksid olemast. Meie kaasaegsest 250 kotti prügi. eluviisist tekkinud tohutu jäätmehulgaga tegele- mine on üks suuremaid keskkonna- ja majandus- probleeme. 1 http://blog.sciencemuseum.org.uk/insight/tag/the-rub- bish-collection/ (vaadatud 12.9.2014). Vabatahtlikud sorteerimas