EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 2 (38) MUUSEUM Taaskasutus 2015

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 1 — ESIKAAS Luubi alla on seekord MUUSEUM PEATOIMETAJALT võetud teemad, mis esmapil- Eesti Muuseumiühingu ajakiri gul ei tundugi muuseumiga NR 2 (38) 2015 seonduvat, nagu eutanaasia ja taaraautomaadid. Samuti on PEATOIMETAJA vaatluse all uuenenud Särevi Piret Õunapuu teatrituba ja töö lastega Eesti [email protected] Kunstimuuseumis. Ikka on tavaks olnud, et TOIMETAJA kui keegi käib kusagil kauge- Ivi Tammaru mal, siis jagab ta oma muljeid [email protected] Piret Õunapuu kolleegidega. Dagmar Ingi ja Inge Laurik-Teder kirjutavad TOIMETUSE KOLLEEGIUM Tänapäeva maailmas on konverentsist Dubrovnikus. Piret Õunapuu, Kerttu Männiste, järjest suurenev probleem Mis aga toimub näitustega Marge Rennit, Aivar Põldvee mitmesugune prügi, jäätmed ja praht, mida inimkond Narva muuseumide festivalil,

PEATOIMETAJALT sellest kirjutan kurvalt mina. RESÜMEEDE TÕLGE jõudsalt produtseerib. Üheks Näituste rubriigis saab aga Kadri Metsma võimaluseks sellest murest kasvõi osaliselt vabaneda on lugeda kahest väga toreda ideega väljapanekust. Nii kir- KÜLJENDUS taaskasutus. Sellega tegelevad jutab Marge Rennit Tartu Lin- Ivi Tammaru erinevad organisatsioonid üle maailma ja nüüd ka muuseu- namuuseumi ajalooliste fotode välinäitusest Tartu Kaarsillal KUJUNDUSMAKETT mid. Kultuuriasutustena on ja väljapanekust „Kadunud Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel neil võimalus mitte ainult leida lahendusi prügile, vaid teha Ülejõe“. Loodust ja muusikat omavahel siduvat näitust, kus TRÜKIKODA seda kunstipärases ja originaal- on samuti kasutusel taaskasu- Ecoprint ses vormis. Haridusasutustena saavad muuseumid huvitavate tatavad materjalid, tutvustavad Eva-Liisa Orula Tartu Ülikooli Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile ja atraktiivsete pedagoogiliste Loodusmuuseumist ja kunst- looduslike õlide ja vaikude baasil programmidega selgitada nik Tiia Mets. Näitus hingas valmistatud värvidega. © Ecoprint probleemi ning õpetada leidma lahendusi taaskasutuse kaudu. ja helises nii Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis kui Tartu Ajakirja väljaandmist toetavad Teema aktuaalsus maailmas Loodusmajas. Eesti Kultuurkapital ja innustas 2015. aastal võtma Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Eesti Rahva Muuseum. Narva muuseumide festivali konverentsi teemaks taaskasu- memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo meenutused on ISSN 1406-3484 tuse ja sellele on pühendatud ka ajakirja käesolev number. kirja pannud Reet Roop. Avaartikkel pärineb Narva Tubli ja vapper Saaremaa konverentsi külalisesinejalt muuseum sai aga 150 aastat Susan Mossmanilt Londoni vanaks. Ta elagu! Tagasivaade Teadusmuuseumist. „Prügi- neile aastatele on Olavi Pestilt. kogumise“ projekti raames Samuti tutvustab ta leiunurgas sorteeriti ja dokumenteeriti üht toredat masinat, mis oli kolmekümne päeva jooksul omal ajal väga tähtis taaskasuta- kogu Teadusmuuseumi prügi. mise abiline. Samas peame uhkusega nen- Mäluaugust tuleb tänu tima, et eestlased olid need, Ründo Mültsile välja Eesti

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 2 kes alustasid prügikorjamis- Vabariik Vaalis 1905. aastal. projektiga juba aastaid tagasi Lahkunud on üks läbi ja on „Teeme ära!“ talgutega aegade legendaarsemaid olnud eeskujuks suurele osale muuseumitöötajaid ja kunsti- teadlasi, kauaaegne Eesti ESIKAANE TAGAKAANEL: maakerast. Kunstimuuseumi direktor Inge FOTO: Nele Kiuproovide Kultuuripärandi uuskasutu- Teder. Tammeaid võtmine tekstiili sest Rahvusarhiivi vaatenurgast värvainete iden- kirjutab Liisi Taimre, leides tifi tseerimiseks nii uue dimensiooni ja mõtte FOTO: Anu Ansu vanadele asjadele. Käsitledes kultuuripärandit uue nurga alt, leiti Rahvusarhiivis ka innustu- nud vabatahtlikke. PÄEVATEEMA IN MEMORIAM LEIUNURK MÄLU AUK LUGUAJA NÄITUSED MÕÕDUPUU LUUBI ALL IKKAGI INIMENE ARMAMUEMAGD ÖRSS16–05 SAAREMAA MUUSEUMAEGADEPÖÖRISES1865–2015 VÕLUMAAILMA UUENENUD SÄREVITEATRITUBA PAOTAB UKSETEATRI TEADUSKOHVIK EUTANAASIAST „AITAN LAPSI“EESTIKUNSTIMUUSEUMIS KULTUURIELAMUSI TAARAAUTOMAADI JUURESTEHTUDANNETUSEDKINGIVAD h äuuutims uu TAASKASUTUSEST ENNE Ühe mäluaugutäitmiselugu EESTI VABARIIK VAALIS 1905.AASTALJA NÜÜD NÄITUSED NARVA Mõtteid FESTIVALIL „THE BESTINHERITAGE“ konverentsilt INGE TEDER — KIRSTEN SIMMO — — ANNELY VOITKA — — MAARJA VAINO — — LIIS SUURESSAAR — URKE — — KERTTU-LIINA — OLAVI PESTI — — INGE LAURIK-TEDER — — DAGMAR INGI — — OLAVI PESTI — — RÜNDO MÜLTS — — ÕUNAPUU PIRET — RGKGMN ODN EDSUSUI PRÜGIKOGUMINE LONDONITEADUSMUUSEUMIS Meenutab Dr. Fr. R.Kreutzwaldi memoriaalmuuseumijuhatajaAimiHollo TAGASIVAATAVALT LÄBITUDAASTARINGIDELE KULTUURIPÄRANDI UUSKASUTUS–RAHVUSARHIIVIKOGEMUSED — LIISI TAIMRE — — SUSAN MOSSMAN — — ROOP REET — Kuidas tehanäitustloodusestjamuusikast? HINGAB JAHELISEB ÜLE JÕEJAMUUSEUMISTVÄLJA! — EVA-LIISA ORULA — — METS — TIIA — MARGE RENNIT — LK 28

LK 18 LK 16 LK 15 LK 14 LK LK 41 LK LK 21 LK LK 51 LK 48 LK 25 LK LK 52 LK LK 11 LK 5 LK LK 35 LK LK 31 LK

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Anu Ansu kasutatud pakendid kultuur Eestis1990.–2000.aastatel“ raames kogutud Eesti Rahva Muuseuminäituse „Ostupalavik: tarbimis- tuse programmi viimanesuuremetapp. ramm. Näitus „Prügikogumine“ kolme aastapikkunehariduslik teavitusprog- line seeriakliimamuutumisest, millelelisandus muuseumihõlmav20-osa- Sellele järgnestervet alguse 2010.aastalAtmosfäärigalerii avamisega. aastasele kliimamuutuseprogrammile, missai teemadele. spetsialiseerub kunstijadisainigaseotud ning VictoriajaAlbertiMuuseumiks,mis tegeleb teaduse,tehnoloogiajameditsiiniga, Kensingtoni MuuseumTeadusmuuseumiks,mis avati 1857.aastal.1909.aastaljagunesLõuna- neist oliLõuna-KensingtoniMuuseum,mis mitmeid lähedalasuvaidharidusasutusi.Üks kasutada saadudrahalisttulufi niivõrd edukas,etprintsAlberttegiettepaneku Parkis toimunudmaailmanäitus.Seenäitusoli ajalugu, millelähtekohakssai1851.aastalHyde Londonis asuvalTeadusmuuseumil on pikk PÄEVATEEMA Teadusmuuseum onolnudeestvedajaksviie- TEADUSMUUSEUMIS PRÜGIKOGUMINE PRÜGIKOGUMINE nantseerimaks nantseerimaks

oli kliimamuu- LONDONI LONDONI LONDONI TEADUSMUUSEUM — SUSAN MOSSMAN — teatud esemed, näiteks söömata jogurtid, teatud esemed, näitekssöömatajogurtid, vaagisid põhjuseid, mikslõpetasidprügikastis mängisid peaaegu„prügiteadlaste“ rolli,kuinad lugusid prügiseestesilekerkis. Meiekülastajad hulgast leitudjasäilitatud. misolidprügi seda eksponeeritiesemete kõrval, formeeritud materjalitagasimuuseumissening Teises etapistoodivõrdväärnehulkprügisttrans- 30 päeva jooksulkoguTeadusmuuseumi prügi. kond, vabatahtlikudjamuuseumikülastajad sorteerisid jadokumenteerisidprojektimees- Projekt toimuskahesetapis.Esimesesetapis Teadusmuuseumis välja2014.aastasuvel. on BritikunstnikJoshuaSofaer,pandi uuenduslik kunstiinstallatsioon,milleautoriks on taolisekoostööhiljutisemnäide.See meditsiini mõistet.„Prügikogumise“näitus aidanud avadateaduse,tehnoloogiaja koostööd mitmetekunstnikega,keson Projekt üllatas sellega, kui palju inimlikke Projekt üllatassellega,kuipalju inimlikke Teadusmuuseum onläbiajalootenud Susan Mossman

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 5 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 6 — PÄEVATEEMA tunduvad vastumeelsedjaebahuvitavad. teemadele, misesimeselsilmapilgul täiestiuutvaatenurka võib pakkuda Kunstipärane jaloomingulinelähenemine muuseum FOTO: Teadus- esimeses etapis „Prügikogumise“ muuseumi prügi sorteerimas vabatahtlikud ja Joshua Sofaer probleeme. mine onükssuuremaid keskkonna-jamajandus- eluviisist tekkinudtohutujäätmehulgaga tegele- et needlakkaksidolemast. Meie kaasaegsest meil eioleneidenamvaja. Kuidseeeitähenda, viskame asjuära,sestsoovime neidunustadavõi siis melakkamenendepeale mõtlemast.Me vanu riideid,kirjuvõikatkiseidpastapliiatseid, muutmise jatäiustamiseni. viinud Teadusmuuseumi endajäätmekäitluse muuseumi.Pikemasperspektiivisonsee terve ja hoiakud. milles peegeldusidnendeendikäitumismustrid pidama osalejaidjakülastajaid käitumisega seostuvatsõnumit,innustasprojekt ei olnudedastadaühtegikindlatjätkusuutliku ja isegiarmastuskirjad.Kuigikunstnikueesmärk kandmiskõlbulike riietekomplektid,rasedustest Kui viskame minema asju, näiteks toitu või Kui viskameminemaasju,näitekstoituvõi Projekti tegevussekaasatimeeskonnadüle põnevaid vestlusi, põnevaid vestlusi, nimekirjast, ei oleallajäänudühelegiohulesellestpikast saan kõigeletagasivaadatateadmisega,etkeegi mitte midagieilähevalesti.Maootanväga,et ma praeguasjagalihtsaltlõpulejõudanii,et Sofaer kommenteeris:„Tõele auandes väljapanemisega võiksidseotudolla.Joshua konnal mõeldariskidele,missellisenäituse vastumeelsed jaebahuvitavad. teemadele, misesimeselsilmapilgultunduvad lähenemine võibpakkudatäiestiuutvaatenurka paras väljakutse.Kunstipäranejaloominguline diva, igavajamõnikordlehkavana,võibolla sellisesse teemasse,misvõibtundudaebameel- bish-collection/ (vaadatud 12.9.2014). bish-collection/ http://blog.sciencemuseum.org.uk/insight/tag/the-rub- 1 250 kottiprügi. laokapi tühjendamine.Päevas sorteeritiumbes ja ükshilisõhtunemuuseumiüritus ningmitme kaks ehitusplatsi,kolmpoodi, kaksteadusööd 281 647 külastajat,üle500töötaja,viiskohvikut, prügi, milleolidtekitanudTeadusmuuseumi dokumenteerisid esimese30päevajooksulkogu tahtlikku jaüle400külastajalaotasidlaiali dusmuuseumis 30päevajaguprügisorteerisid? tud külastajadleidsid,kuinadsuvekuumagaTea- riskianalüüsi käigus.“ Projekti ettevalmistusstaadiumistulimees- See sõnumonoluline,kuidkaasatapublikut Neli assistenti,30Teadusmuuseumi vaba- 1. ETAPP: KOGUMINE JA DOKUMENTEERI- Mida siisJoshuameeskondjapahaaimama- MINE

mida me pidime kaaluma suure mida mepidimekaalumasuure 1

sooviksin sooviksin 2 kui nadonvastamisiseatud reoveega.“ mist. Reaktsioonidonolnud ehktugevaimad, püüdnud unustada.Onüllatust jaonäratund- nad vaatavadseda,midaoleme kollektiivselt seumi külastajatenägusid,kui nadtaipavad,et suhtes: „MullemeeldibvaadataTeadusmuu- külastajate reaktsioonivastumeelsemateesemete kõlblikke kirjatarbeidjaäravisatudravimeid. ühekordselt kasutatavaidsöögiriistu,kasutamis- lingit ja16pennininglisaksimekspandavhulk negatiivne rasedustest,armastuskiri,40naelster- peene triibugaülikondajalipsu,rinnahoidja, minisnuukri laud,16japoolpaarikingi,kaks keedukannu, kolmratastooli,magamiskott, kolm külmikut,nõudepesumasin,vee- erinevaid ümbertöödeldudplastikuid. tehtud õõnesplokkiningpeaaegutonnijagu veesetet, 291õhusaastekontrollseadmejääkidest väetist, 698kiloterast,650liitritveetustatudreo- 2,3 tonni klaasiliiva,1,4tonnipuitu,1tonn paberit jakartongirulle,2,4tonnikoldetuhka, üle 18tonnimaterjali,sealhulgas7,4 33 tonni. veofi meieni Teadusmuuseumi peamisejäätme- umbes 28tonni,kuidtegeliknumber, misjõudis Ibid Kunstnik Joshua Sofaer kommenteeris meie Kunstnik JoshuaSofaerkommenteerismeie Prügi hulgastallesjäetudesemeteseason Näituse teisefaasijaokstoodigaleriissetagasi 2. ETAPP: TRANSFORMEERIMINE JA MUU- Meeskond oliprognoosinud,etprügitekib SEUMISSE NAASMINE rma Grundoni vahendusel, oli peaaegu rma Grundonivahendusel,olipeaaegu . 2

tud esemeid oleks algselt viidud tuhastamisele, tud esemeidoleks algseltviidudtuhastamisele, annab päästa. Suuremosaprügikottidest kogu- osad ningümbersaakstöödeldud kõik,mida et esemeteltsaakseraldatud taaskasutatavad saadeti spetsiaalsetesseümbertöötlusfi teekonda, etsaadauuekstooteks. Elektritarbed Need materjalidjätkasidoma ümbertöötlemise tagastati fi rirullid, plastikustgraanulid,metallidjaväetis pandud prügist?Sellisedmaterjalidnagupabe- minema kellegiteisega. ihalusobjekti tähelepanuningtoopeaksvälja teatab teismelinekirjutaja,ettaeiväärioma nistusi. Ühesvägaotsekohesesarmastuskirjas hulk ravimeidningväljasõidultehtudlastejoo- kellegi lõunakarpipoetatudkirjakesi,üllatav ka vägaisiklikkelugusid,näitekspartneripoolt muuseumi külastatavuselesellelpäeval.Leidus olid muuseumisasetleidnud.Prügimahtviitas jagu arendamiselningmissugusedsündmused deni, näiteksmilliseduuedgaleriidolidparas- fi muuseumikülastajatest koolilastelemmikkrõpsu- põllumajanduses. Töödeldud sete mis aitabenergiagavarustadakäitlemiskohti. lagunemise protsessis,ettootataastuvenergiat, dukt, midasaabhõlpsastikasutadaanaeroobse ment. Reoveeseteonenergiarikaskõrvalpro- kujul, misonreoveekäitlusprotsessivõtmeele- rmast kunimuuseumispetsiifi Mis sai„Prügikogumise“projektikäigusvälja- Prügi paljastasebahuvitavaidfaktealates Reovesi pandinäituseleväljareoveesette PROJEKTI LÕPP rmadele, kellelt need olid laenatud. rmadele, kelleltneedolidlaenatud.

läheb seejärel taaskasutusse läheb seejäreltaaskasutusse lisemate asjaolu- rmadesse, rmadesse,

muuseum FOTO: Teadus- esimeses etapis „Prügikogumise“ toidujäätmeid muuseumi sorteerimas Vabatahtlikud

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 7 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 8 — PÄEVATEEMA Leedale FOTO: Katherine teises etapis „Prügikogumise“ ja kartongirulle 7,4 tonnipaberit olemast. Kuid seeeitähenda,etneedlakkaksid unustada või meileioleneidenamvaja. asjuära,sestsoovime neid viskame Me tooteid. sel valivõimaluselenergia-jaloodussäästlikke asendami- responsible-recycling.co.uk); tarvete kuid äravõtaselleksetteeraldisõitu(vtwww. elektroonikatarbeid; saadaneedtaasringlusesse, andeni: kuivõimalik,parandavõikorduvkasuta kajäätmete spetsialistidegaviisidjärgmisenõu- heitvee käitlemisenivälja.Vestlused elektrooni- roonikajäätmete realiseerimisestkunireo-ja kajastas nendeomavahelisidiskussiooneelekt- mekäitlusspetsialistidega ningpidasblogi,mis med viidiheategevusmüüki. paari kingi,kaksülikondajaülejäänudriideese- kirjatarbed tagastatikontoritessening16japool apteeki,kasutamiskõlblikud tuks kõrvaldamiseks neist läkssiiskituhastamisele.Ravimidviidiohu- esemed töödeldivõimaluselümber, kuigimõni kui neideioleksnäituseleväljavalitud.Need Näituse kuraator Sarah Harvey vestlesjäät- Näituse kuraatorSarahHarvey tekib ebameeldiv kleepuv segu, mis saadetakse tekib ebameeldivkleepuvsegu,missaadetakse mis leotatakseennepesemistküljestjamillest puhul tekivadkaodpabersiltidejaliimidenäol, või kasulikulttaaskasutada.Plastikutejaklaasi kaotsi osamaterjalist,midaeisaautiliseerida on igamaterjalipuhulvägaerinev.Alatiläheb dele, mistegelesidtöötlemisejärgmiseetapiga. materjalid toormaterjalinaedasimüügiksfi viidud midagi.Sorteerimisprotsessilõpuspalliti energiatehasesse tuhastamisele.Prügilasseei mis olidliigaväikesed,viidiLakeside’ijäätme- gune prügi,midaümbereitöödeldud,võitükid, papiks, klaasiksjaeritüüpiplastikuteks.Igasu- järelejäänud prügijaeraldabsellepaberiks, identifi teraudmetallid (ntalumiiniumpurgid).Seejärel magnetid raudmetallid(shplekkpurgid)jamit- ümbertöötlemisvooks. Kõigepealteemaldavad Viridor. tehas, millekaasomanikonjäätmekäitlusfi taaskasutusrajatis jaLakeside’ijäätmeenergia- Seal asuvadümberlaadimisjaam,materjalide kasutusrajatisse HeathrowlähedalColnbrookis. Teadusmuuseumist Grundonimaterjalidetaas- Muuseumi sorteerimiskastideprügitransporditi Teadusmuuseumis sorteeritudprügiteekonda. põllumajanduses. Töödeldud setet saabseejäreluuestikasutada nemise protsessistootmakstaastuvenergiat. mida saabkergestikasutadaanaeroobselagu- reoveesete. Seeonenergiarikaskõrvalprodukt, Ümbertöötluse ja utiliseerimise protsess Ümbertöötluse jautiliseerimiseprotsess Grundonis lahutatiprügimitmekserinevaks jaJoshuaSofaer Lisaks jälgisidSarahHarvey Reoveekäitlusprotsessi võtmeelementon tseerib keerukas infrapunatehnoloogia tseerib keerukasinfrapunatehnoloogia rma rma rma- 950 kraadi juures umbes kolm sekundit. See on 950 kraadi juures umbeskolmsekundit. See on energiat, etvarustadaaastas 50 000 kodu. väljundiks onenergia.Tehas toodabpiisavalt õhusaastekontrolli jääkjapuhas õhk.Peamiseks saadust: energia,tuhastusahju koldetuhk, tuhastamisele. Selleprotsessi käigustekibneli töötamata) jäätmedsaadetakseLakeside’i tooteid, näitekskilekotte. koguda jaümbertöötadamaterjali,ettootauusi Kui kasutadapaberiasemelplastsilte,onlihtsam peetud PET-plastiku ümbertöötamisekäigus. näitusel plastsiltejasegahelbeid,misolidkinni vaidväikestmuutust.Eksponeerisime tarvis tuntakse kuiringmajandust.Vahel onselleks puhul hoitakse100%materjalistringluses, jäätmed toodetestüldsevälja.Mudelit,mille kasutamiseks võiteisevõimalusenadisainitakse ette nendematerjalidealleshoidmisttulevaseks ja kujundusetrükkimiseks.Tulevikus nähakse puhul, midakasutataksepurkidefi tekivad mõningadkaodvärvidejapigmentide võimalik korduvalttaaskasutada,kuidkasiis tuhastamisele. Plekk-jaalumiiniumpurkeon Energia tootmiseks põletatakse prügi Energia tootmiseks põletatakseprügi Teadusmuuseumi peamised(ümber- rmalogode rmalogode Leedale FOTO: Katherine teises etapis „Prügikogumise“ söögiriistad ühekordsed Väljapandud 11.–12. juunil peetakse memme-taadi päevi. 11.–12. juunilpeetakse memme-taadi ülestõusmispühad, 14.mailonmuuseumiöö ja lastehommikud, 1.mailkevadlaatjavanakalendri toimuvad 23. juunil jaanipäeva.13.ja20.märtsil lihavõtteid,27. märtsil 23.aprilliljüripäevaja maaslenitsat, päeva,12.märtsil vanade nukkude 24. veebruaril vabariigi aastapäeva,6.märtsil küünlapäeva, 7.ja9.veebruaril vastlapäeva, 31.jaanuaril nuaril talsipühijatalviseidsvjatkasid, Eesti Vabaõhumuuseumis perepäev muuseumis.raames toimub ka õhtu üheteatriameti esindajatega. Teatripäeva seum teatripäeva puhultraditsioonilise kohtumis- erinevaid klavereid. allon236aasta jooksulvalminudpalju kelle käte on sügav kummardus eestiklaverimeistritele, albumit ja Muusikamuuseum „Eesti klaver“, mis mas. nud pidevattõestust meestekeskses teatrimaail- naislavastajatega, kelleelujaloomingonnõud- autorilavastus tegeleb Eestiteatriloos oluliste uuslavastus Juhansoni „Lavastajannad“ –Jaanika Veeremaa, Rohumaa. kunstnikKatre Simmo,Koostajad Kirsten Annely Voitka ja Tanel mingase panusteestivanimateatri hüvanguks. jaMare Raidi Kaarin Urbeli, EppKaidu, Tom- muise teatri naislavastaja –Lydia Koidula,Ida viievõimsajalutussaalis. Näituskäsitleb Vane- veebruari lõpuni Vanemuise teatri suure maja lavastab Vanemuist“ onavatud 12.novembrist Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumi jälgedeni. jõutakse lõpuksEestikõigekuulsamametsavenna ülesandeid. Põnevate rollimängude kaudu ja lahendatakseainultspioonidelejõukohaseid koode salakirjade spioonid. Üheskoosmurtakse päeva programmis „Koodi murdmine“ pidulistest „Lapsed jasõda.1941–1944“. muuseumi ja Tartu näitus Mänguasjamuuseumi Suurgildi 17)avatud hoones(Pikk EestiAjaloo- nil fotoalbumitest. 4. juu- 7. mail kübaratest jamuudestpeakatetest, uurimisest, 16.aprillilvanadestmänguasjadest, suguvõsa 19. märtsil 13. veebruaril aumärkidest, 16. jaanuaril toimub õpitubakülmrelvadest, missugused asjadväärivadkohtamuuseumis. mälestusesemeidvõi kogusid, armsaid isiklikke tingimustes alalhoidaperekonnalooga seotut, tajad“. sellest,kuidasisekodustes Räägitakse (Pirita tee 66)toimub õpitubadesari „Asja armas- Eesti Ajaloomuuseumi SIRVILAUAD Märtsis korraldab Eesti Märtsis Teatri- jaMuusikamuu- Vabariigi aastapäevapaikuesitlebEesti Teatri- 13. jaanuarilesietendub Särevi Teatritoas tallihoonessaavadMaarjamäe uuessünni- 10. aprillinionEestiAjaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones tallihoones Maarjamäe tähistatakse9.jaa- näitus „Naine

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 9 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 10 — PÄEVATEEMA Leedale FOTO: Katherine teises etapis „Prügikogumise“ elektritarbed Eksponeeritud misel palju suurema väärtuse. Seetõttu loodame misel paljusuurema väärtuse.Seetõttuloodame Samas säilitaksid needmaterjalidümbertööta- osa taaskasutatavastmaterjalist tuhastatakse. teerimise käigusükssuuremaid avastusi,etsuur saadusi. Samasolimuuseumi prügidokumen- tamise teelmitmeidkasulikke javäärtuslikke mise näitusel. õõnesplokke, misolidväljapandudprügikogu- valmistada CarbonBusterisüsinikuneutraalseid ümbertöödeldud materjalidenagupuiduga,et ohutut tuhkasaabkasutadaüksijakoosteiste jale, muutesneedniialaliseltohututeks.Sellist neutraliseerimaks toksilisiraskemetallejamater- fi rakendust leidnud.Grundononinvesteerinud tehnoloogiad jauurimusedonsellelenüüdseks hoidma ohtlikejäätmeteprügilas,kuiduued jääki. Varem oleks sedatoksilisttuhkapidanud ritud tuhkatuntaksekuiõhusaastekontrolli põlemise käigusvabanevadtoksiinid.Filtree- põhjaliku fi on puhtamõhust,missinnasiseneb.See aspekte onsee,etõhk,mistehasestväljub, tustööstuses, peamiselttee-ehituses. tuha pHväärtust.Sedakasutataksehiljemehi- toimuda keemilisedprotsessid,misvähendavad misele. Tuhk isejäetakse„küpsema“,etsaaksid litükke, miseraldataksejaviiakseümbertööta- tuhk. Sellestuhasleidubendiseltsuurimetal- Protsessi lõpuksjääbjäreletuhastusahjukolde- piisav aeg,etsuuremosamaterjalistärapõleks. rmasse Carbon8, mis kasutab süsinikdioksiidi rmasse Carbon8,miskasutabsüsinikdioksiidi Teadusmuuseumi prügisttoodetiümbertöö- Tuhastamisprotsessi üksmärkimisväärsemaid JÄRELDUSED ltreerimise tulemus, mis peab kinni ltreerimise tulemus,mispeabkinni olema viimaneabinõu.“ peaks isegi teostamatu.Jäätmetekõrvaldamine suunas, milseesuguneprojektonebavajalikvõi tahame vähendada.Töötame üheskoosajastu minema asju,onsamalajalmiski,midame projekt ontoetunud–etinimesedviskavad Sofaerile, kesmärkis:„Seesamaasjaolu,millele ja kohativeidihaisev!“ šokeeriv jakindlastimõtlemapanev, lõbus,töine lõpule jõudnud.Seeaegonolnudüllatav, vahel prügi sorteerimistjadokumenteerimiston Teadusmuuseumi„Kolmkümmend päevaterve toidujäätmete eraldamine. süsteeme ningalgatadesuusiettevõtmisinagu arendades jatäiustadesmuuseumitaaskasutus- tulevikus veelgivähendadaomaüldjäätmeid, 3 com/2014/10/the-rubbish-collection/). com/2014/10/the-rubbish-collection/). Joshua Sofaer(http://www.joshuasofaer. Sarah Harvey, KatherineHowes jakunstnik Ibid. Lõppsõna võiks jääda kunstnik Joshua Lõppsõna võiksjäädakunstnikJoshua Projekti lõpusrääkiskuraatorSarahHarvey: Tänan abi eest näitusel: Alexandra Johnson, Tänan abieestnäitusel:AlexandraJohnson, TÄNUSÕNAD Inglise keelesttõlkinudKarinLeivategija. 3 hoopis elevandi alla neelanud boaga. hoopis elevandi allaneelanudboaga. meelest äraminna,etsamahästi võibteguolla kima. NiivõibvahelMUISi kaabupiltisisestades aastaid samamaterjaliga,on rutiinkergetek- ning üllatusmomentongaranteeritud. Töötades tõlgendust. Vastastikune positiivneemotsioon aga julgustadakülastajat-kasutajatlisamaoma ja selletekkimisekonteksti.Samatähtison inimestel pareminimõistakultuuripärandit uus dimensioonvõiteadmine. kultuuripärandit viisil,ettekibuusvaatenurk, projekte, millekäiguskasutatakse(digiteeritud) padjapüüri. nooremale õeleseelikjaülejäänudriidestsaab nis – näiteksvanemaõevanastkleidisttehakse suuremal võivähemalmääraluuesfunktsioo- seeliku. Uuskasutusonsee,kuiesetkasutatakse näiteks nooremõdesaabendalevanemaõe kasutus onsee,kuiesetkasutataksemitukorda – pärandi taaskasutuseljauuskasutusel.Taas- lühidalt, misvaheonminujaokskultuuri- Enne artiklipõhisisujuurdeliikumistselgitan PÄEVATEEMA Kuidas aga tekitada dialoogi külastajaga ja Kuidas agatekitada dialoogikülastajaga ja Mäluasutuste üksolulineülesanneonaidata Kultuuripärandi uuskasutuseallmõistan UUS VAATENURK KULTUURIPÄRANDI RAHVUSARHIIVI RAHVUSARHIIVI UUSKASUTUS – UUSKASUTUS – KOGEMUSED RAHVUSARHIIVI TURUNDUSJUHT — LIISI TAIMRE — arhiivi mänguliseromantilisekeskkonnana. kursi eripreemiasainäiteks foto,miskujutas Siiski olifotovalikuskatõelisi üllatusi.Fotokon- säilikuteread jakalliddigiteerimisaparaadid. Tähelepanu köitsidkõrged arhiiviriiulid, pikad tajad isegionomatöökohta harjunudnägema. traditsioonilisi fotosid–selliseidnaguarhiivitöö- kem kuituhatülesvõtet.Nendehulgasolipalju konkursile. Kokkukogunesinimesteabigaroh- 55 inimest, neist19esitasomapildidkafoto- maja nurgataguseid. 1921. aastastarhiivihoonena funktsioneerinud pakkumaks võimalustnähajajäädvustadaalates kõikidele huvilistelepildistamisekskursioone, päeval augustisTartus J. Liivitänav4hoones käivad jubapraegu.Niikorraldasarhiiv kahel aasta alguses,kuidettevalmistusedkolimiseks ruse tänavalavabomaukseduurijatele2017. ekskursioonidel. Rahvusarhiiv kaomasellesuvistelpildistamis- näiteks fotoaparaati.Sedasamavõtetkasutas inimestel peegeldadaomakogemust,kasutades kogeb? Üksvägalihtnejalevinudtavaonpaluda saada teada,kuidastemamuuseumikülastust Ekskursioonide raameskülastasarhiivi Rahvusarhiivi uusmoodnepeahooneNoo- Liisi Taimre

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 12 — PÄEVATEEMA Protsin pälvinud töö eripreemia fotokonkursi Rahvusarhiivi FOTO: Ain FOTO: seid mineviku ja tänapäeva vahel. Täpset seda seid minevikujatänapäevavahel.Täpsetseda lisafi niivõrd kiiredmuutused,etinimenevajab valdkonnas onaastakümnetejooksultoimunud pilt, kuituuavaidükstriviaalnenäide.Mõnes 3D javärvifotost fotost onsaanudvärvifoto Maalist onsaanudmustvalgefoto;mustvalgest jendavad, onaastatejooksulpaljuskimuutunud. Meediumid, milleabilinimesedennastväl- UUS DIMENSIOON ltrit, misaitakstalpareminitõmmataseo- andmed 284 säilikust. Paljude inimeste töö andmed 284säilikust. Paljudeinimestetöö on 147vabatahtlikku sisestanud71 183isiku edukaks jaesimesetegutsemisaasta jooksul keeruliste allikatega,onprojekt osutunudväga väkkevõetute nimekirjadeindekseerimisel. üles otsida“,kuspalutiinimeste abinekrutiteja kampaania „AitaEestipoisidarhiiviallikatest ei õnnestukskunagijõuda. teadmised, milleniobjekteükshaavalvaadeldes erinevalt grupeerides,liitesjalahutadestekivad lik sorteeridajakuvadavägamitutmoodi.Infot materjali suurboonusonsee,etsedavõima- kultuuripärandi digiteerimine.Digiteeritud asutuste üheksoluliseksprioriteediksolnud Rahvusarhiivi Youtube’i kontol. parimatest helindustestonvõimaliktutvuda versioon olidkuikakstäiestifi saanud AreJaamameeleolukakujundusega täiendatud „KarujahtPärnumaal“jaeripreemia nurga alt.Taavi Kerikmäeminimalistlikuheliga helikujundused tõlgendasidigaüksfi jälgida. sel siiskiveidikeerulinehelindamatatummfi pikk, ontänapäevahüplikutähele fi „Karujaht Pärnumaal“,misalgseltvalmistumm- looma helitaustaesimeseleeestimängu heli taha“,milleraameskutsutihuvilisiüles loogikat järgisRahvusarhiivi algatus„Karujahile lmina. Olgugi vaid veidi rohkem kui 14 minutit lmina. Olgugivaidveidirohkemkui14 minutit Hoolimata sellest, et tegu oli suhteliselt Hoolimata sellest,etteguoli suhteliselt 2014. aastaalgusesalgatasRahvusarhiiv Juba rohkemkuikümmeaastatonmälu- Konkursi raamesvalminudtänapäevased UUS TEADMINE lmi. Valikuga panuga inime- lmi oma fi lmile lmile lmi lmi osalenud eestlastekohta. koondama infotkõikide tulemusena onsündimasandmebaas,mispeaks Projekti esmaseidtulemused onlehelwww.teisik.ee. 2 anda aadressil www.ra.ee/ilmasoda. Ühisloomealgatuse kulgujälgidajaomapanustsaab 1 kõikide teistemäluasutusteomi. taaskasutuse projekte–niiRahvusarhiivi kuika põnevusega ootamajärgnevaidkultuuripärandi rohkelt positiivseidemotsioone.Jäänhuvigaja täitunud jatänuksusalduseeestsaimehoopis midagi muud...Ükskineisthirmudestagaei midagi roppu,äkkiootavadnemadmeilthoopis tulevad kaasa,äkkikeegilisabandmebaasi õnnestuvad. Kahtlusioliküllaga–kasinimesed polnud meisegipäriskindlad,kuidasneed algoritmi katsetamiseks. andmebaasis Fotisolevaidfotosidnäotuvastus- Matiisseniga, keskasutasRahvusarhiivi fotode informaatikateaduskonna doktorandiTambet arhiivi koostööTartu Ülikoolimatemaatika-ja ettegi kujutada.ÜheksheaksnäiteksonRahvus- malusi, midamõnedaastadtagasieiosanud ajaloo säilitamisse.“ pärane võimalusandaomapanustriigijarahva töö onvägarikastavharivkogemusjasuure- „Suur tänukaTeile! Minujaoksarhiiviallikatega likega. Niikirjutasmeileüksalgatusesosalenu: tekkinud heakontaktajaloohuvilistevabataht- Pean tunnistama, et enne iga projekti algust Pean tunnistama,etenneigaprojektialgust Kultuuripärandi digiteeriminelisabvõi- Veelgi rohkemteebrõõmuprojektikäigus 2 Esimes maailmasõjas Esimesmaailmasõjas 1 seumis emakeelepäeva. peetakseAavikutenäitus. majamuu- 14. märtsil käsitöö- 29. juunini Saare maakonnakoolinoorte tööstavatud ja26. maist näituskorstnapühkijate kuni 31.jaanuarini2016onKuressaare linnuses 500 aastatagusesseaega.11.detsembrist2015 kuiväikestele aadlipreilidele jarüütlitele suurtele ses 2.–9.jaanuariniajarännak linnuses“nii „Jõulud Saaremaa Muuseumis Agu). (kuraator Marika Gruusia kunst“ 31.03.–12.06. „Parandamise Kaasaegne esteetika. (kuraator Tiiu Talvistu),kogudest Tartmusi klassika (kuraator Peeter Talvistu), 3.3.–25.12.Eestikunsti Laura Põllu isikunäitus „Sada ulmakesetmerd” 1991–2015“ (kuraator AnneliPorri), 14.1.–20.3. „Plahvatusest foto tasandikule. Eestikaasaegne ja Artel Rael Tiiu Talvistu), 19.11.2015–28.2.2016 näitusi: 5.11.2015–3.1.2016 „Uus maja“(kuraatorid Tartu Kunstimuuseumis mõelda. ning nähtulekaasa võimalus vaadatavärskepilgugateisi kultuure Festivalküsimuste, poliitikaga. onhea kuidka mitmekesisuse jakultuuriliserepresentatsiooni dokumentaalfi visuaalneantropoloogia saavad ning kokku fi käsitlevaid tegelikkust 2. aprillini 13.Maailmafi Eesti Rahva Muuseumis veebilehelt www.natmuseum.ut.ee. Näituse valmimisttoetab SAKIK. pakume näitusegaseotudõppeprogramme. kui tihedaltmenendegaseotudoleme. Koolidele Läänemeres Näitus tutvustab elavaid liikening suures osasinimestest. teiste mereelanike käekäik jaloomaliigid. Ometisõltub tuhanded taime- peame omakoduksniimeie, inimesed, kuika seumis avatud näitus meri“.„Meie Läänemerd uuendamist toetas Euroopa Liit. elavnurga tegevused. asukate Püsiekspositsiooni suured luustikudningpõnevatjälgimist pakuvad püüavad pilkukooslusikujutavaid dioraamidja seenemaailm meieümber. Elumustrite saalis ja saab teada, kuimitmekesineonlooma-,taime- saalis Elurikkuse trilobiitidest suure rüükalani. väikestest jamineraale, kivistisi näeb kivimeid misest kunitänapäevani.Geoloogia vitriinides ning elustikuarengut alates universumi tekki- Elu. Lugu“ külastajatele meieplaneedi tutvustab nuaril 2016taasomauksed. Uuspüsinäitus „Maa. Tartu Ülikooli loodusmuuseum Näituste jateenuste kohtasaablisainfot Jaanuarist augustilõpunion TÜ loodusmuu- lmid, mistegelevad kultuurilise lmi festival. Tõsielu ja lme vahendaval festivalil toimub Kuressaare linnu- toimub 28. märtsist toimub 28. märtsist saabvaadatajärgmisi avab 16.jaa-

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 13 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 14 — LUUBI ALL Kerttu-Liina UrkeKerttu-Liina LUUBI ALL ANNETUSED KINGIVAD aastal taaratagastajate abigakõikidesselasteosa- Aitan LapsinõukoguliigeRauno Raal. sendilise allahindluse,“ütles heategevusfondi teatrid teisejuurdeehkteevad piletile50-prot- lustatud last.„Igaleannetatud eurolepanevad Eesti jateatrisseonaidatud 48 161vähekind- projektiga onühinenud19etendusasutustüle sihtotstarbeliselt ainultlasteni. rimise võimuugaseotudkulu,vaidseejõuab Sellest eikaetamitteühtegifondiadministree- ja kirjandusegaseotudelamustepakkumiseks. sellest kulubEestiselavatelelasteleteatri,kunsti keskmise annetusesuuruseks94senti.Igasent meste abigakogutud370 000eurot,misteeb mise käigusmidagiuutjaväärtuslikkuteha. automaati tagastatudpandipakendisttaaskasuta- ole panuskeskkonnahoidu.Saabjuigasttaara- Eesti lastejakultuurijaoks,entvähemtähtisei annetanud juba64 495eurot.Seeonheategu kuuga oninimesedtaaraautomaatidekaudu võimaluse osaledaheategevuses.Tänavuseitsme vusprojekte Eestis,andessoovijatelelihtsa taaraautomaati. rahaülekannet, vaidpiisabpakenditagastamisest tagatisraha annetada.Annetajaeipeategema iga inimenelastetoetusekspandipakendi galdatud täiendavnupp,midavajutadessaab Ligi 330pakendiautomaadileEestisonpai- KULTUURIELAMUSI Lisaks koostööle teatritega jõudsid eelmisel Lisaks koostööle teatritegajõudsideelmisel Heategevusfondi esimesejasenisuurima Viimase neljaaastajooksulonheadeini- „Aitan lapsi“onükssuuremaidheatege- KULTUURINUPULE VAJUTUSHEAD TEEB TAARAAUTOMAADI JUURES TEHTUD JUURES TEHTUD URKE — — KERTTU-LIINA EESTI PANDIPAKEND aitanlapsi.ee. reostama. tootena egapääsemeieelukeskkonda ohtlikult plekkpurk, supipurk),kinnituslindi võitekstiil- did uueelunäitekspakendina (plastpudel, Saavad jukõiktaaratagastuspunkti viidudpaken- elanikkonnailusamahomseeest. laste kuiterve vormig Raal. osa nendelastesoovidestjaunistustest,“sõnas kaudu annetanudinimesteletäituvadvähemalt aega haiglasviibima.„Tänutaaraautomaatide peresid, kespeavadraskehaigusetõttupalju laste unistusi.Eestisonvägapaljulapsijanende tuste Päevtoetamist,mistäidabraskelthaigete kirjandusele nüüdkakunstilastelelähemale. loomuliku jätkuga,mistooblisaksteatrileja õpilastele,“ sõnasRaal.Tegemist onprojektide avastamis- jakaasamõtlemisrõõmuigasvanuses Käelist tegevustsisaldavadprogrammidpakuvad valida EestiKunstimuuseumiviiefi ramme. „Kõiklapsedsaavadkoolivahendusel lapsed tasutakülastadaerinevaidharidusprog- Kunstimuuseumiga, milleraamessaavadkooli- lastekirjandust jalauamänge. toovad ravilviibivatelastenisuurevalikuEesti Ainulaadsed ratastelliikuvadraamatukogud konnaga Eestihaiglatesseraamatukarussellid. Info abitaotlemiseks leiabaadressiltwww. Tegemist onEestisunikaalseheategevus- Jätkatakse kaheategevusfondiMinuUnis- Käesoleval aastalalustatikoostöödEesti TEATRIST KAUNITE KUNSTIDE JUURDE a, kus lisaks abi andmisele seistakse nii a, kuslisaksabiandmiseleseistaksenii liaali vahel. suures Tallinnas käidimuidugi päeval veelteatrikülastuse ning lastele organiseerinudsellel muuseumis üldse!Huvijuht oli Kumu kunstimuuseumiskui lastele oliseeniiesimenekord konna, 75õpilasega.Paljudele külastas meidkoguomaõpilas- väike koolIda-Virumaalt,kes hooajast onjäänudmeelde nõudev ettevõtmine.Eelmisest ruline jasuurtorganiseerimist lele muuseumissetulekonkee- võtta mõneväikesekooli,kel- palju rõõmu,kuisaamevastu ei lükata,agasiiskiteebmulle osalema kõikjakedagitagasi muuseumitunde. jooksul korraldanudainaenam muuseum onjärgnevatekuude nud pidevkasvutendentsning on algusestpealeiseloomusta- sed lastegrupidvastu.Projekti võtsid EKMiviisfi tati koostöölepingningmärtsis 2015. aastaveebruarisallkirjas- des osaledasagelikeeruline. suse tõttuonmuuseumitundi- lasteaedadeni, kellelrahavähe- rane võimalusjõudakoolideja Muuseumile oliseesuurepä- lastelekakunstielamusi. kõrval ning pakkudateatrikülastuste malus laiendadaomaprojekti aasta tagasi.Neidhuvitasvõi- Kunstimuuseumi pooleumbes koostööettepanekuga Eesti Fond AitanLapsipöördus Projektis on oodatud Projektis onoodatud liaali esime- Eesti Kunstimuuseumis PROJEKTI PROJEKTI „AITAN LAPSI“ KOORDINAATOR EESTI KUNSTIMUUSEUMIS just algklasside hulgas.Siinvõi- reerumised näitavad suurthuvi inspireerituna ärasaata.Regist- lased uuteteadmistejakunstist ja kunstihuvi.Üritamekõik õpi- osalejate varasematkogemust astmetele ningneedarvestavad kohandada erinevatelevanuse- projekti raamestoimuvad,saab riumini. Muuseumitunde,mis alates lasteaiastkuniabituu- tundides onolnudosalejad nii 75lapsekuikümneganing neeringuid olemevastuvõtnud selle projektitugevuseks.Bro- nõudmistega koolidelepeangi tunde vägaerinevatesoovideja tegevust. side nendelttunnustabmeie koolideni jõudaningkatagasi- paremini erivajadustega et saamenüüdprojektikaudu tööd. Olemevägaõnnelikud, teinud mitmeidaastaidtõsist duskuraatorid onsellenimel muuseumipedagoogid jahari- ja vaimsetestvõimetestning gile hoolimatafüüsilistest pakkuda kunstielamusikõi- seadnud endaleeesmärgiks erivajadustega gruppe.Oleme lapsi“ raamesvastukamitmeid muuseum projekti„Aitan päev. kultuuri- jaelamusterohke oli kindlastiväsitav, kuidväga ka poodidesjavanalinnas.See EESTI KUNSTIMUUSEUMI TURUNDUSSPETSIALIST Võimekust korraldada Eelmisel hooajalvõttis „Aitan lapsi“ „Aitan lapsi“ — LIIS SUURESSAAR — mõistmiseks. mõistmiseks. eksponaatide vaatlemiseksja ning paigaldadaabivahendeid luua spetsiaalseidprogramme välja veelgirohkempedagooge, Loodame sellekskoolitada vastu erivajadustegagruppe. läheb edasikatöövõtmaks tatud lasteni.Samaaktiivselt maakoolideni javähekindlus- jõuda veelgienamväikeste hooga. Uuelhooajalüritame muuseumitundidesse käibtäie mine 2015/2016.õppeaasta diga jätkubningregistreeru- hoopis teisenurgaalt. silmaringi jatoetabaineõpetka vale, seeaitabavardadaõpilaste vaheldus tavapäraselekoolipäe- Muuseumi naasiumiklasse rohkemtulema. Siiski tahanjulgustadakagüm- tud jaaegajustkuirohkem. õppeainetega vähemkoorma- aega planeerida,lapsedonveel rid: klassiõpetajatelonkergem vad mängusollaerinevadfakto- Koostöö EestiPandipaken- külastus on hea külastus onhea Liis Suuressaar

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 15 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 16 — LUUBI ALL Maarja Vaino LUUBI ALL valuvaigisti üledoosi ningaitabtalsurra: valude käesvaevlevale emaletemaenda soovil eutanaasia-aktina: peategelaneIndrekannab üsna haruldastepisoodi,mida võibtõlgendada romaani lõpp.SealonTammsaare kujutanud naasia andis„Tõe jaõiguse“IIIosa,täpsemalt tingimustest hooldekodudes. juttu onparandamatutesthaigetestjahalbadest aeg-ajalt päevakorraletõusnudkaEestis,eritikui hakatud vaikivaltpraktiseerima.Aruteluon mõnedes Euroopariikides(ntHolland)on aktuaalsem oleksrääkidaeutanaasiast,mida kaksteistsõrmikuhaavandit. Ometitundus,et Tammsaare erinevaidhaigusi–tiisikustvõi seisukohalt“ oleksvõimaldanudkäsitledaka Katusteema „Meditsiinhaigestunudinimese ris muuseumijuhatajaMaarjaVaino. Linnalehe peatoimetajaTiinaKangro.Moderee- õppetooli professorJaanGinterningTallinna kriminoloogia jakognitiivsepsühholoogia Katrin Elmet,Tartu Ülikoolikriminaal Teema ülearutlesidintensiivraviarstja õppejõud ning seekordvõtsimefookusesseeutanaasia. kõneldi traumanarratiividestjavalemälestustest ilukirjanduse vajalikkusjafunktsioonid,2014 kuga. Esimeselaastaloliteaduskohvikuteemaks teadlaste ööljubakolmandataastatteaduskohvi- A. H. Tammsaare MuuseumKadriorusosales teadlaste ööga,midatähistatiüleEuroopa. seisukohalt. 25.septembrilkulmineerusfestival peateemaks meditsiinhaigestunudinimese nendat kordaselsügiselteadlasteööfestival, Ahhaa-keskuse eestvedamiseltoimusjubaküm- Tõuke võttaarutelukeskmessejusteuta- Miks sellinepealtnähaootamatuteemavalik? TEADUSKOHVIK TEADUSKOHVIK EUTANAASIAST A. H. TAMMSAARE MUUSEUMI JUHATAJA — MAARJA VAINO — õiguse, õiguse, mõistet defi valearusaamade kummutamist.Kuidastuleks alustasime mõistega „eutanaasia“kaasnevate tapuga. Sedaagaeutanaasiaks eipeeta.Niisiis tegemist oliassisteeritud(abistatud) enese- kirjeldatud episoodeikujuta eutanaasiat,vaid saare romaanisontegemist eutanaasiaga. duskohvikut. Küsisinesinejatekäest,kasTamm- kurja.“ enam eikannataks.Teen täieteadmisega meeletut „Ema, mateensedaainultsinupärast.Teen, etsa meelse hardusega, tõusisseeviimaksvoodieestjaütles: üksisõnu edasi,vannutadespoegapeaaeguhullu- et emamuudabehkomameelt,agakuiseemangus tust, Vargamäel peab.“ peale!“ ja palushärdalt: „Halasta,ema!Halastaomalapse kummuli, haaraskondisekäe,kattissedasuudlustega „Kuulsid sa,Indrek?“ ema, jakuiIndrek sellelemidagieivastanud,küsista: Indrek. Indrek. sosistas ta:„Indrek, matahansurra.“ Kõik kolm arutlejat olid arvamusel, et et Kõik kolmarutlejatolidarvamusel, Selle tsitaadiettelugemisegaalustasimetea- Indrek hoidisveeltükkaegakondistkätt,lootes, „Ei, Indrek,“ vastasema.„Vargamäel polehalas- [- - -] Indrek, kes istusemavoodiees,langes anda,“mangus „Anna, etpoleksenamtarvis „Ma annan,ema,“ütlesIndrek. „Anna,“ vastasema.„Annarohkem.“ „Kas tahad,maannansullejällerohtu?“ küsis eitule,“vastasema. „Surm tulebvarsti,“lohutasteda „Oota, ema,surm Ja kuivaludhakkasidtalleuuestiliigategema, neerida? vitud eutanaasiat määratletakse.Näitekseristusid olin leidnudhulgan-öalakategooriaid,kuidas Seda polemitmetel põhjusteltehtud,kuid koh- lülitada sinna kuriteokoosseis„halastussurm“. saatuslik tähendus. lubatud, onsellistelfi mõnes USAosariigisonassisteeritud enesetapp likku tahet.Kunaagamitmes Euroopariigisja tanud ningseeeikajastaenam inimesetege- seisukohti muutnud,paberiaganäiteksunus- noorelt võiteisesmeeleolusjaammugioma inimene onvõib-ollapannudomasoovikirja paberile märgitudn-öviimsettahetusaldada– ei võigiollakindelningseetõttusaaalatika loogiaprofessor JaanGinteroliseisukohal,et muuda(ks) hiljemenamomameelt?Krimino- olla kindel,etinimeseotsusonlõplik,taei eetilistele küsimustele.Kuidasvõibikkagi pruugi samainimeneenamsurmasoovida. väärtuslikuga. Agatingimusteparanedesei did, misseostaksidsedaõnnetundevõimillegi enam mõtet,kunasellespuuduvadkõikelemen- datava) surmaneed,keseinäeniisuguselelul inimväärikus. Sagelisoovivadenda(võihool- väärtus, agaseeväärtusvõibkaduda,kuikaob Me olemeharjunudsellega,etinimelulon on sageliniikehvad,etinimeselkaobelutahe. toetused puuetegainimestehooldamiselejms Kangro märkis,ettingimusedhooldekodudes, olla. Ressursidonnapidjubapraegugi.Tiina ei pruugivarstikõigielushoidmiseksvahendeid päästa. Samutionselge,etrahvastikuvananedes side (fi tiivitu elushoidmiseasemelsaabsamaderessurs- mendina väljamajanduslikkaalutlus:perspek- naasiale –selleleainsale,aktiivsele. mis puudutasidpoolt-javastuargumenteeuta- sia mõistetäpsustamistlaiemateküsimusteni, andmine egahoolduseioleravi. Silmas tulebpidadakaseda,etvaluvaigistite See onagamidagimuud,mitteeutanaasia. lõpetamisega (n-ömasinateväljalülitamisega). segamini ajamaassisteeritudenesetapuvõiravi Tavaliselt kiputaksegieutanaasiatkõigerohkem mõiste defi Kõik muueioleeutanaasianingseeongikogu see onaktiivnesurmalekaasaaitamine,tapmine. jätta.Onolemasainultükseutanaasiaja kõrvale abiarst KatrinElmetmulneedalamääratlused esilekutsumist. teid vmravimeid,misvõivadkiirendadasurma kaudne eutanaasia ravi, teiseljuhuleiteaarstpatsienditahet.Või juhul ontegemistpatsienditahtegamittejätkata Enne teaduskohvikut vestluseks valmistudes Enne teaduskohvikutvestluseksvalmistudes Kriminaalseadustikku on tehtud ettepanek Kriminaalseadustikku ontehtudettepanek viisarutelujuriidilisteleja See arvamus Eutanaasia pooltkoorusüheesimeseargu- Seetõttu jõudisteaduskohvikpärasteutanaa- Kuid koheteaduskohvikualgusespaluskiir- ja nants, inimesed, masinad) abil elusid nants, inimesed,masinad)abilelusid soovimatupassiivneeutanaasia neerimisel kõige olulisem, rõhutas ta. neerimisel kõigeolulisem,rõhutasta. –kuiarstannabvaluvaigis- kseeritud dokumentidel – esimesel –esimesel soo-

Rahvusringhäälingu kultuuriportaal. ja mõtestamist. kuinii olemasningvajabreageerimist, seletamist sest nähtusjasellegakaasnev onjureaalelusnii- tuleks kaEestiseutanaasiastikkajajällerääkida, valmis kasellisekseritiraskeksteemaks.Nii naasia ülelaiemaltjubaärapeetud,oliühiskond Ta leidis,etkunasealolidmõttevahetusedeuta- kus hiljutikäisarutelulasteeutanaasiateemal. vägagi vajalik.JaanGintertõinäiteksHollandi, olukordi. Ometileidsidkõikesinejad,etseeon mine tookskaasakeerukaidjuriidilisijaeetilisi küsimusi taandusvastusele,eteutanaasialuba- legaliseerimise ülearutleda,sestsuuremosa barbaarsusteni. piiride hägustumiseniningkokkuvõttesjõuda õigustada ühttüüpitapmist,võibseeviiapeagi teliselt, sestseeontapmine.Ningkuilubadavõi ennekõike selle,eteutanaasiaonvalepõhimõt- aidatud sellelekaasa. sooritadaenesetappvõi dile onavaldatudsurvet ka Eestikohtupraktikasjuhtumeid,kuspatsien- gast pisutteisevalgusesse.JaanGinterisõnulon pooldajate seisukoht–asetubsellestvaatenur- oma eluüle–misonsamutiükseutanaasia koormaks tateisteleon.Isikuõigusotsustada inimese psüühikaga,andesmõista,milliseks olla kateised,samutisaabmanipuleerida enesetundele javaludelevõivadmõjutajateks ikka isevõiolitamõjutatav–lisaksomaenda ettevaatamatuse tõttu. pigem, ettegemistonsurmapõhjustamisega mõistma. EuroopasjaUSA-svõibkohusleida tud eikipusurmajaidniivõiteisitikergestisüüdi Teaduskohvikust tegiotseülekandekaEesti Küsisin ka,kasonüldsemõteteutanaasia Argumendid eutanaasiavastutoovadkiesile Ometi jääbülesküsimus,kashaigeotsustas eutanaasia üle teaduskohvikus muuseumi Tammsaare Vaino arutlevad Elmet jaMaarja Jüri Ginter, Karin Tiina Kangro,

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 17 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 18 — LUUBI ALL LUUBI ALL TEATRITUBA PAOTAB UUENENUD SÄREVI UUENENUD SÄREVI VÕLUMAAILMA UKSE TEATRI EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM — KIRSTEN SIMMO — — ANNELY VOITKA — korrastamise jasäilitamiseeest. aastat kauem,hoolitsestaAndresSärevipärandi linna Töölisteatris. Eladesomamehestkümme Käsitööliste SeltsisjajätkasEstoniasningTal- koorilaulja. Tegevust alustasta1913Viljandi ta kanäiteksOskarLutsujaEduardVildega. Tammsaare ihudramatiseerijaks,tihedalttöötas teatrilavadele. AndresSärevitonnimetatud Tootsid, Teeled, Vargamäe Andresedjteesti eesti lavarepertuaari.JusttänuSärevilejõudsid ning ligi40dramatiseeringugarikastastuntavalt kanda kaeestikirjandusteostedramatiseerimise dramaturgia vähesusetõttuvõttisSärevenda ka direktorina)ningDraamateatris.Algupärase ris, Tallinna Töölisteatris, Estonias(1942–1944 Endlas, PärnuTöölisteatris, Draamastuudioteat- näitleja jalavastajanaenamikesEestiteatrites– „Kui onuhullumajaskäis“ningtöötasseejärel 17-aastasena kaasaUgalateatriavaetenduses teatrijuht jadramatiseerija.1920.aastaltegita Andres Särev koduks teatriinimesteleAnnajaAndresSärevile. korter aadressigaTina23-13olipikkiaastaid kunagised elanikudsedaolid. muuseum võibollaniisamaheavõõrustaja,kui tust, etruumidonhubasedjakülalislahkedning kauemakski muuseumijääda.Seeandistunnis- et mitmedkülalisedtahtsidpealeluuleõhtut sarjast „Pajatsvõipoeet“.Heameelolinäha, kavaga „Viisita“,misolijärjekorras16.õhtu esines näitlejajalauljaMariJürjensomaluule- asjaosalistelt selgitusipärida.Avamispeo järel kult uudistadaninguueekspositsiooniloonud sõpradel oliheavõimaluskõikiruumepõhjali- oluka avamispeo.Kolleegideljamuuseumi remonti omauksedningpidasmahameele- 22. oktoobril2015avasSäreviTeatrituba pärast Anna Särev Tallinnas väärikakivimajateiselkorruselasuv ANDRES JA ANNA SÄREV (1902–1970) oli näitleja, lavastaja, (1902–1970)olinäitleja,lavastaja, (1900–1980) oli näitleja ja (1900–1980) olinäitlejaja tagasi ning piiluda kunstnik Jane Kaasi vaimuka tagasi ningpiiludakunstnikJaneKaasivaimuka ning markeeritudsiseaknastvõibrännataajas leiab endistejapraegusteaegadeteatriplakateid laternatest paistabsumevalgus,reklaamitulbalt ning välisjalanõudsaabjättamurule.Tänava- piletikassaks, garderoobikapistkasvabväljapuu ka teatriesiseletänavale.Peegelvõibmoonduda nedes jõuabkülalineühtaeguniiesikussekui Jane Kaas. kujunduse lõiEstoniateatritaustagakunstnik töid juhtishaldusspetsialistMadisMikkorning Tanel Veeremaalt jateatriosakonnalt,remondi- ja soliidsed.Ideedtulidmuuseumidirektorilt fantaasiarohked jateatraalsed,samaspidulikud siooni planeeriti,nägiette,etruumidtulevad mikas. Kontseptsioon,millealuseluuteksposit- ühe toaningkorterontegelikultavarjaruu- „teatrituba“ koondabendaallasiiskirohkemkui miga, mistänaseksveeltegutseb. et tegemistonainsateatriinimeseisikumuuseu- asukoha poolestkortermajas,vaidkaseetõttu, Ainulaadne onmuuseummittelihtsaltoma Teatritoa nimekannabmuuseumaastast2010. Muusikamuuseumi fi eksponeerida töölisteatreid. dega. Muuseumirajamistpõhjendativajadusega ning kortermuuseumiavamiseettevalmistustöö- eluajal alustatiraamatukogukorrastamisega tuuriinimeste kokkusaamiskohaks.JubaAnna soov, etkorterjääkskapärastnendesurmakul- teatriinimesed. SeepärastoliAndresejaAnna hulka kuulusidmitmedtuntudkirjanikudning XV raamatust„AnnajaAndres“(2012). Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumi„Elavike“-sarja Aga alustagemalgusest.Korteriuksestsise- Tegu onväikesemuuseumiga,kuidnimi Andres SärevikortermuuseumavatiTeatri- ja Särevite koduolivägakülalislahkejakülaliste Andrese kirjuabikaasaAnnalesaablugeda AINULAADNE MUUSEUM liaalina 7. mail 1982. Särevi liaalina 7.mail1982.Särevi Laul FOTOD: Mart töökabinet Andres Särevi teatrisaal tuba, praegune Kunagine elu- Kirsten Simmo Annely Voitka

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 19 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 20 — LUUBI ALL Mängutuba leda tunnustatud teatrikunstniku Eldor Renteri leda tunnustatud teatrikunstnikuEldorRenteri kostüüme japarukaid, tehagrimmining imet- mängutuba, kus onvõimalikproovidaerinevaid rammide korraldamiseks. rideks, koosolekuteksjamuidugi haridusprog- mistõttu saabruumiedukalt kasutadakasemina- Seinal ontahveljakardinate tagapeitubekraan, kammerlikeks kontsertideksjaluuleõhtuteks. Teatri dinad, lühtridjalavamarkeerivpõrandavaip. ning pidulikkustrõhutavadpunasedsametkar- vite puhvetkapp,väärikustlisabvanatiibklaver korteris. OriginaalesemenaonsellestoasSäre- kust sailiftigaküttepuidülestõmmata. tuli välja,etalgseltoliteguhoopispuudešahtiga, detail selgusaknaäärseväikseseinakapikohta– köögi ningimeväikeseteenijatoaga.Ükspõnev ja arhiiv. NingveelgivaremoliteguSärevite töötajate kabinet,kuspaiknesidkakartoteegid tegemiseks. Varem olisamasruumismuuseumi- programmide raameskunsti-jameisterdustööde lastele sünnipäevasöökidepakkumiseks,agaka toonides teatripuhvetisse.Puhvetsobibhästi töökabinetti kuiteatrisaali-elutuppajalõbusates kollaaži kaudu Särevite kunagisse elutuppa. kollaaži kauduSärevitekunagisseelutuppa. Särevite magamistoast on nüüdseks saanud Särevite magamistoastonnüüdseks saanud Teatrisaal-elutuba onkõigesuuremruum Esikust pääsebnüüdotseniiAndresSärevi saal on sobiv intiimseks tubateatriks, saal onsobivintiimsekstubateatriks, külla! kindlatel kellaaegadel. Jälgigeuudiseidja tulge suvel valmistume muuseumilahtihoidma ka muuseumiööl võiosaledaüritustel. Läheneval Telefoni haaramata onvõimalusmeiduudistada meestekeskses teatrimaailmas. elu jaloomingonnõudnud pidevattõestust Eesti teatriloosolulistenaislavastajatega,kelle nad“. JaanikaJuhansoniautorilavastustegeleb 13. jaanuarilesietenduvatlavastust„Lavastajan- esitavad omaloomingut.Vaatama tasubtullaka leõhtute sarjaga„Pajatsvõipoeet“,kusnäitlejad seminare jamõttetalguid. sünnipäeva võiväikeseidkollektiivepidama sellele ootamemänguhimulisilapsitähistama siõhtu võipisemaasutuselastejõulupidu.Lisaks võimalus korraldadaruumidesmeeldejäävklas- perenaine, näitlejaIiviLepik. mend aastattagasikunaginekortermuuseumi sünd“, milleläbiviimistalustasjubapaarküm- sem japikaealisemprogrammonaga„Lavastuse abil AnnajaAndresise.Meiekõigepopulaar- jõulude ajalilmutavadendmuuseumitöötajate sellest, misühistonmardisantideljanäitlejatel, programmides. Näiteksmardipäevaajalräägime saab niiaastaläbikuikaperioodilistesharidus- vad haridusprogrammidestosavõtjad.Osaleda etendused janäitused. toimunud luuleõhtud,haridusprogrammid, akadeemilisemal moel. on aegpeatunudningteatriluguavaldubkõige kõige enamtraditsioonilisimajamuuseume.Siin Andrese jaAnnakülalisenaningmeenutabnii ruumiga, misannabvõimalusekujutledaend siit lahkunud.Tegu onõigupoolestkorteriainsa tekitama tunde,etkorteriperemeesonallesäsja esemed onpäritSärevitekodustningpeaksid Tugitoolid, kirjutuslaudjaväiksemadoriginaal- lid koos6000arhiivkogusse kuuluvaraamatuga. Seinte ääresonendiseltmassiivsedraamaturiiu- seina tahapeidetudesikuukseuuestiavamine. kardinad, olikõigesilmanähtavammuudatus autentse ilme.Kuigivahetatiniitapeetkui giks, etAndresSärevitöökabinetsäilitaboma ja julgustiseteha,teatraalsustfantaasiat. sõbraliku keskkonna,misväärtustabloomingut kokku hoitud.Kõiktekitabvägasoojaja jadetailidegapolesamuti nikaid ningvärvide suures mahuskasutanudkäsitsimaalimiseteh- ja garderoobid.KunstnikJaneKaasonväga tuba, kusonühendatudkostüümiladu,töökojad endast loomingulistjapisutülevõlliteatritaga- kavandeid javisandeid.Mängutubakujutabki Praegu Luule- jateatrihuvilisterõõmuksjätkameluu- Pärast teatritoataasavamistonlisandunud Kõige suuremaosakülastajatestmoodusta- 33 tegevusaastajooksulonmuuseumis Remonditöid planeeridesvõetieesmär- KÜLALISED ON OODATUD! on muuseum avatud etteteatamisel. onmuuseumavatudetteteatamisel. projekti. projekti. kõrgelt tunnustatudningühiskondlikult mõjukat üle maailmajaesitleti28viimasel kahelaastal „Projects ofInfl Konverentsil, milleteemaks olisedapuhku dat korda,eesotsasväsimatuTomislav S.Šola. Dubrovnikusjubaneljateistkümnen- Horvaatias kultuuri rentsilt „TheBestinHeritage“.Tänavutoimus muinsuskaitse jamuuseumivaldkonnakonve- sega. Siiskimitterannapuhkuselt,vaidtuntud sest linnakesestkoossajakonnateiseomasugu- rannikult UNESCOkaitseallolevastromantili- avastad endseptembrilõpupäevilAadriamere Muuseumitöötaja elusontoredaidhetki,mil Hiina, Ameerika Ühendriikide, paljude Euroopa Hiina, Ameerika Ühendriikide,paljudeEuroopa MÕÕDUPUU „THE BESTINHERITAGE“ Hea meel oli näha, et suurte riikide nagu Hea meeloli näha, etsuurteriikidenagu pärandiga tegelejaid ühendav sündmus pärandiga tegelejaidühendavsündmus uence“, osales esindajaid 22 riigist uence“, osalesesindajaid 22riigist MÕTTEID KONVERENTSILT EESTI VABAÕHUMUUSEUM — INGE LAURIK-TEDER — EESTI AJALOOMUUSEUM — DAGMAR INGI — sekkuda kultuuripärandi hävitamisse Süürias ja sekkuda kultuuripärandi hävitamisseSüürias ja kui räägitimaailma võimetusestvõitahtmatusest tuleviku pärast:kõigevalusamad sõnadkõlasid, võluv eramuuseumülevaadata! Lipkede perelepühendatud kontseptuaalneja meiegi Teise maailmasõjaajaljuutepäästnud mini peidetudmuuseumivastuRiias.Soovitame poolehoiu jatekitashuvisellen-ökõigepare- pälvis omaemotsionaalseesitlusegapubliku Žanis LipkeMemoriaalmuuseumidirektor, kes Tomsone, KennethHudsonipreemiasaanud laureaati IloniImedemaad.LätistsaisõnaLolita vahelisele publikule2014.aastaMuuseumiroti esindas LiinaValdmann, kestutvustasrahvus- väikesed muuseumidEestistningLätist.Meid riikide jaVenemaa pääsesidlavaleka kõrval Konverentsi avakõnedes andis tooni mure Konverentsi avakõnedesandis toonimure Dagmar Ingi Teder Inge Laurik-

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 21 — MÕÕDUPUU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 22 — MÕÕPUPUU Teder FOTOD: Tanel arhitektuuriga suurepärase kontseptsioon lugu jatugev emotsionaalne on ühendatud seumis Riias Lipke muu- loodud Žanis Eraalgatuslikult Režić alati siin.Ilon” näitusest “Olen Imedemaast ja kes rääkis Iloni Liina Valdmann, tegi soojaks publiku südame Rahvusvahelise FOTO: Domagoj FOTO: projekti mõjukuse. projekti mõjukuse. valinud nominentidehindamisekriteeriumiks kulude katmiseks,olidkonverentsikorraldajad nult jaunustamata,ettulebleidasoliidneteeka lähtudes sellest,kuidassedakõiketehaõnnestu- rohkem sissekaerasektorirahastust.Ilmselt kaasa ühiskonnasaktuaalsetelteemadeljatuua kogukonnal tekkida,luuamidagikoos,rääkida ja muidugikaasatakogukondivõiaidataise omavalitsuste kuikateistekultuuriasutustega tantseerumine publikust,ühendadajõudnii tegevusega paigarenomeed,isegielukvaliteeti? kogukonnale, kastatõstabomaasukohagaja mitte? Millistmõjuavaldabmuuseumkohalikule sai elamuse?Kasjamikstahabtajälletullavõi mis õppis,millineolitemaemotsioonvõikasta vaevume uurimaseda,midainimenemuuseu- kvaliteedile jarahuloluhinnangutele.Kasme midameiegiEestiskõrgelthindame,ka kõrval, tuleb keskendudakvantiteetinäitavatenumbrite pahur. Eksedulonsamutiomahind,entsiiski tatud, kunstinaudingjääbsaamatajapublikon näituste puhul,misontulusad,kuidülerahvas- teedi laiemasmõttes,sedakaedukate kasv tõipäevakordakülastajakogemusekvali- ka uusivõiuuenenudmuuseume.Külastatavuse muuseumi miks kõikjalEuroopashoolimatasellest,et ja kultuurialarahastamist,misonproblee- pärandi valdkonnakriisiehkmajanduslangust Kunstimuuseumist käsitlespikemaltkultuuri- dades. PeakõnelejaCarlDepauwAntwerpeni teistes sõjavõiterroriküüsisvaevlevatespiirkon- Kõlama jäiselgeüleskutselõpetadadis- külastajate number kasvab ja avatakse külastajate numberkasvabjaavatakse blockbuster

loenguid, kontserte, jutuõhtuid. loenguid, kontserte,jutuõhtuid. datud veebileht,antiväljaajakiri,korraldati Kaasavale näituselelisaksloodiCoenilepühen- teha otsuse,kasJ. P. Coen vääribmonumenti. materjalidele, kaitsejasüüdistajatetunnistustele, aastakümneid ees,kasutadesmoodsattehno- kuvandile ülesehitatudmuuseum onmeist eriti Eestilemõeldes.Innovatsioonile jatuleviku- Miraikan, milletituleerisime utoopiaprojektiks, konverentsile tulija,Jaapani teadusmuuseum projektidele tekitasmeiselevust jaaruteluuus on kindlastimiski,millestvõiksimeeeskujuvõtta. looalaselt kompetentsemoderaatorinasekkuda täielikult ümbertehaningteravasseteemasseaja- lehele. kood, missuunabhuvilisetemaatiliseleveebi- erinevaid vaatenurkitutvustavtekstningQR- jäeti peaväljakule,kuidsellelelisatipõhjalikum, kehtinud moraalinormesilmaspidades.Kuju Coeni osaspeakskohutmõistmatemaeluajal protsessil otsustas67%„vandekohtunikest“,et 3000 andsidomahäälevandemehena.Näitus- üle kohutmõistma. setest standarditestlähtudespeaksCoeni-suguste kolonialistlikku minevikkuningmillistestmoraal- laiemalt küsimuse,kuidastulekssuhtudariigi meedias, sotsiaalmeediasjatõstatasomakorda duse monopoliloomiseksvägivalda. massimõrvar, keskasutasIda-Indiasvürtsikauban- toodi välja,et17.sajandiltegutsenudmeesoli ber JanPieterszCoenimonument.Põhjendusena kult HollandiIda-IndiaKompaniikindralkuber- linnavalitsusele ettepanekueemaldadakeskvälja- sõda ideoloogilistemonumentidega. puudutab kaEestit,sestmeilgiontoimunudn-ö dist Hoornist.Teema olivägaaktuaalnening hulgast parimaksWestfriesi muuseumiHollan- oli palju,valisidkonverentsilosalejadesinejate projekte võivõimsaidrestaureeritudobjekte ekspositsioone, puuetegainimesikaasavaid muuseumi tatud näitus.Vandekohtuniku rollisattunud keskmes olikohtuprotsessivormisülesehi- multimeediaprojekti „Coenijuhtum“.Projekti oma lähiajategevusedjatöötasväljaaktuaalse kuldajastu muuseumikspidavasutuspeataskõik lülitus kaWestfriesi muuseum.EndHollandi mis kalduslangemaühtevõiteiseäärmusse, Vahelduseks armsatelejatänuväärsetele Ehkki mõjusaidnäitusi,uusiinnovaatilisi Westfriesi muuseumijulgusomaplaanid Näitust külastaspea10 000inimest,kellestüle Sellisesse kuumaühiskondlikkudiskussiooni, Petitsioon viistõsisedebatiniühiskonnas, Grupp Hoornilinnaelanikketegi2011.aastal KAS SELLINEKAS ON TULEVIK? JUHTUM“ KÕIGE MÕJUSAM PROJEKT – „COENI külastajasai,põhinedestõendus-

välja ajakirja raames andis Westfriesi muuseum Coeni juhtumit käsitleva näituse Ad Geerdinkile tiitlit West friesi muuseumidirektorile andmas ülepublikulemmiku (vasakul)Šola lõputseremoonial Konverentsi hingjavedaja Tomislav FOTO: DomagojRežić FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 23 — MÕÕDUPUU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 24 — MÕÕDUPUU Miraikan loal muuseumi ja innovatsiooni- Jaapani teadus- Foto avaldatud Miraikan. muuseumis nile pühendatud nis innovatsioo- saab nähaJaapa- robotitega. Seda inimnäoliste tulevik koos Otonaroid – dialoogi jatekitadadiskussiooni. Miraikaniga tutvumineoma eesmärgi–astuda täitis jubavaidettekandejaveebilehevahendusel Kasseeongiunistus?Igatahes arvutimängus. tagantvirtuaalsessekeskkondajaelamegi arvuti hirmutav mõelda,kasmetulevikusastumeoma üheskoos paremattulevikku.Teisalt onpisut seadnud omaeesmärgikskaasatainimesilooma salt kujundatudjaarutlemakutsuvmuuseumon otonaroididega. vaid inimnäolistetegelastegakodomoroidideja mitte üksnesootuspärasterobot-masinatega, milline võiksollameieelukoosrobotitegaja toimuvate robotiteetteastetega,etnäidata, Anagurasse. näitusekülastaja tuhataastatedasitulevikkunn näitust ühaedasi.Mängureegleidjärgidesjõuab kogutakse kokkutulevikuootusedjaarendatakse kujutades ette,millineonseetulevikus.Nii loovad külastajadmaailmastdigitaalsekoopia, millekäigus üles ehitatudhiigelarvutimänguna, Miraikani auhinnatudnäitus„Anaguralaul“on teadus eiseisapaigal,vaidarenebpidevalt.Üks igal aastalnäituseidedasi,sesttulevikkuvaatav ootab. Seetähendabaga,etMiraikanarendab üheskoos selleüle,millinetulevikmeidees aru saada,mismaailmastoimub,arutledes on aidatainimestelläbiteadlasevaatepunkti loogiat. 2001.aastalavatudmuuseumiülesanne robot/robotworld.html http://www.miraikan.jst.go.jp/en/exhibition/future/ 1 Publikut võidetakse ka kolm korda päevas Publikut võidetaksekakolmkordapäevas 1 Ülimalttehnoloogiline,mood- rahvusvahelisel konverentsil. Igaühele oma! rahvusvahelisel konverentsil.Igaüheleoma! musi, elamusijavärskeidideidkuikolmpäeva ja sellekolleegidega Teine saada pilt,mismuuseumimaailmasontoimumas. noorele ja/võialustavalekolleegileheavõimalus veel jõudnud.Siiskion„TheBestinHeritage“ muuseume, kuhu21.sajandeioleenamasti külastada sellevägagituntudturismisihtpunkti Olles tutvunudparimatekogemustega,onkurb nagu kakohalikudmuuseumidväsimusemärke. jekte, kuidüldiseltkandiskonverentsikorraldus kaasneb kakataloog,mistutvustabosalenudpro- tõttu, onraskeöelda.Tore on,etkonverentsiga ja vägapaljudeerinevateprojektidekiirtutvustuse vorm onjätkusuutlikettekannetekõikuvataseme luua suhteid,kuidkassellisttüüpikonverentsi võimalus kohtudakolleegidegaülemaailmaja Dubrovnikus on kahtlemata suurepärane Dubrovnikus onkahtlematasuurepärane KOKKUVÕTTEKS kord annab aga ühe suurepärase muuseumi kord annabagaühesuurepärasemuuseumi tutvumine rohkemkoge- MÕÕDUPUU NÄITUSED NARVA FESTIVALIL EESTI RAHVA MUUSEUM — ÕUNAPUU PIRET —

Narva Hermannilinnus Narva FOTO: AndresFOTO: Toode

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 25 — MÕÕDUPUU SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide väljapanek „Suvorovi tänava MÕÕDUPUU naised“ pälvis tänavusel Narva muuseumide festivali näituste konkursil esikoha FOTOD: Piret Õunapuu

28. septembril 2015 Narvas XVIII Eesti muuseu- mide näituste konkursil osales kolm näitust: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide „Suvorovi tänava naised“, Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu „Euroopa kirjanduslikud karakterid“ ja Tartu Kunstimuuseumi „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafi ti ja tänavakunst 1994–2014“. Nii vähe näitusi ei ole Narva festivalil veel kunagi võistelnud. Mis selle põhjus võiks olla, on selge – eks ikka raha. Olgugi et tuhat eurot auhinnaraha, mis Narva Linnavalitsus traditsioo- niliselt välja käib, võiks ju olla stiimul. Näituste tegemine on kallis, kallis on ka nende transport. Hiiumaalt või Saaremaalt suure näituse kohale toomisele kulub hea ports raha, lisaks ööbimis- kulu muuseumitöötajatele, kes näitust paigalda- vad, jne. Käesoleval aastal võistelnud näitused olid kõik erinevad. Suur ja esemerohke „Suvorovi tänava naised“ oli klassikaline näitus, mis mõjus

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 26 Narvas sama hästi kui Haapsalus. Näituse tugevuseks oli terviklikkus, hästi mõjuv idee, elegantne kujundus, mahukas töö kogudega – uurimine ja konserveerimine ning muuseumi- programmide rohkus. Väga oluline oli ka, et näituse tekstid olid tõlgitud nii vene kui ka inglise keelde. Venekeelne näitusetekst on Narva festivali algusaegadest pärit nõue. Festivali peamine eesmärk ongi olnud viia eesti kultuuri Narva venekeelsele publikule. Ja kuidas seda Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu näitus „Euroopa kir- janduslikud karakterid“ MÕÕDUPUU

muidu teha kui ikka nii, et publik ka näitustest venekeelsete tekstide puudumise tõttu. Nii aru saaks nendega kaasnevate tekstide kaudu. otsustatigi eraldada auhinnafondist 920 eurot Inglise keel ei ole kohustuslik, aga tänu sellele Narva Muuseumile ekspositsiooniinventari

keelele avardub näitus veelgi laiemale publikule. soetamiseks. — 27 Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu stendi- Loodame ikkagi, et Narva festival ei sure veel näitus „Euroopa kirjanduslikud karakterid“ oli välja ja muuseumid tulevad sügise alguses üle väga hariv ja huvitav väljapanek, mille puhul oli maa Narva kokku. Hea on saada konverentsil kurb tõdeda, et seda näitust ei mõista kohalik targemaks ja näidata ning vaadata näitusi ja publik. Põnev oli ka Tartu Kunstimuuseumi eel- suhelda kolleegidega. kõige noortekultuuri valdkonda kuuluvat grafi tit tutvustav fi lmina esitatud taies. Näitusi hindav žürii koosseisus Piret Õuna- puu ja Jane Liiv Eesti Rahva Muuseumist, Merike Toomas Tartu Linnamuuseumist, Kersti Koll Adamson-Ericu muuseumist, Merike Ivask Narva Muuseumist, Mirjam Rääbis kultuuriministee- riumist ja Narva linna poolt Tarmo Tammiste oli üksmeelsel seisukohal esimese koha kandidaadi „Suvorovi tänava naiste“ puhul. Kõik esitatud nõuded olid täidetud, näitusel oli suurepärane põhjendus, sest eksponeeriti muuseumisse MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 tulnud terviklikku kogu. Esemed olid restauree- ritud-konserveeritud, näitus oli professionaalselt kujundatud. Tekstid olid tõlgitud nii vene kui inglise keelde. Lõpptulemus oli aga üllatav, sest žürii otsustas seekord anda välja ainult ühe auhinna suurusega tuhat eurot, mille pälvis Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide näitus „Suvorovi tänava naised“. Kaks teist näitust ei klassifi tseerunud MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 28 — NÄITUSED NÄITUSED MUUSEUMIST VÄLJA! ÜLE JÕE JA ÜLE JÕEJA TARTU LINNAMUUSEUMI ARENDUSJUHT — MARGE RENNIT — muuseumist välja, paikadesse, kus kogukonna muuseumist välja,paikadesse,kuskogukonna tegutsenud asutusi.KunaÜleJõeideeonliikuda meenutada siinennesõdaasunudhoonestustja linnaosaks ningajaloolisefotomaterjalikaudu Tartu üheksrahvarohkemaksjapõnevamaks piirkonna kujunemist20.sajandialguseks n-ö rahvavalgustuslikuleesmärgil–tutvustada otsustasime 2015.aastanäitusedkorraldada mäe linnaosaerinevaidtasandeidkaardistades asjaolusid mõistesningÜlejõejaRaadi-Kruusa- kogukonnatunde janõrgaidentiteedi.Neid mine onomakordapõhjustanudelanikevähese konna mälukatkestusjapuudulikajalootund- pärast sõdaasunudelamapaljuuusasukaid.Piir- kannatanud Tartu piirkondi,samutionÜlejõele mine. ÜlejõeonTeises maailmasõjasüksenam taste näitusteettevalmistaminejaeksponeeri- dega kogemusi,midapakkusÜleJõeselleaas- facebook.com/YleJ6e/?fref=ts. miste kohtaleiabÜleJõemeediakoduaadressilt veidi ülepooleaastakulgenudprojektitege- Keiu Telve jaallakirjutanu.Põhjalikumatteavet kommunikatsioonijuht KaariSiemer, pedagoog käima lükkajateksolidlinnamuuseumikuraator- muuseumi hooneid.Projektiinitsiaatoriteksja ja tegevusedtoimuvadsuuresosasväljaspool hõlmab peakõikimuuseumitöövaldkondi ja Raadi-Kruusamäelinnaosa.ÜleJõeprojekt haarab tänaseslinnahalduslikusmõistesÜlejõe asuvale Tartu ajalooliseleÜlejõepiirkonnaleja Üle Jõe.ProjektkeskendubEmajõevasakkaldal kompava kaheaastasekogukondlikuprojekti varakevadel traditsioonilisemuuseumipiire Tartu Linnamuuseumkäivitas2015.aasta Siinse kirjutiseajendassoovjagadakolleegi- inseneriõppe kunsti-jaarhitektuuriloo loengute nestust eksponeerivatnäitustsaisiinkasutada kooli Tartu kolledžisse.Ülejõevarasemathoo- Puiestee tänavalasuvasseTallinna Tehnikaüli- jõudnud omakuuendasseeksponeerimispaika, vajalik. projekti lõpetuseksplaanitavÜlejõeraamaton see näitusekoostajateveendumust,etÜleJõe ekskursioonidele jamuule.Ühtlasisüvendas ajaloo loengutele,piirkonnaskorraldatavatele rajas tugevavundamendiedaspidisteleÜlejõe tundmaõppimisel oliigatipõhjendatudning kujunemise looks.Nähtudvaevpiirkonna teatmeteostes leiduvadteatedtuliliitapiirkonna sulest), peamiseltagaerinevatesülevaate-ja (Niina Raidi,MartSiilivasejaHeiviPulleritsu kud ajalooliseleÜlejõelepühendatudartiklid tööks Ülejõeajalukkusüüvimisel.Mõnedüksi- ja MargeRennitilevaevarikkaks,kuidhaaravaks linnamuuseumi fotokoguhoidjaleEeviKärdlale mistamise protsesskujunessellekoostajatele, Näituseetteval- psühhiaatriakliiniku tarvis. hoones, misvalmis1880.aastalTartu Ülikooli Ülejõel Staadionitänavalõpusasuvasajaloolises paugu kakoguprojekt.Kodukotustegutseb Tartu pensionärideklubisKodukotussaiava- kavandatud näituseavamisegamärtsilõpus läbi ajaloo.Piirkonnaasutustesseringlema stendil ülevaateajalooliseÜlejõekujunemisest näitus „KadunudÜlejõe“pakubseitsmel Ülejõe asutustesväljaspoolmuuseumi. oli plaaneksponeeridanäitusilinnaruumisja liikmed toimetavad,siisiseenesestmõistetav Novembri alguseks oli „Kadunud Ülejõe“ Novembri alguseksoli„KadunudÜlejõe“ 2015. aastalkoostasimekaksnäitust.Ränd- roll-up

Reisner FOTO: Tiia Kaarsillal vaade“ Tartu vue Näitus „ Marge Rennit kotus Kodu-klubis pensionäride Ülejõe” Tartu Näitus „Kadunud – kaunis Belle-

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 29 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 30 — NÄITUSED Reisner FOTO: Tiia Kaarsillal vaade“ Tartu vue Näitus „ – kaunis Belle- vaated 1860.–1880. aastatest. vaated 1860.–1880. aastatest. ja kunstiliselt väljapaistvaid CarlSchultzi Tartu kogusse kuuluvaidfotosid), näitekstehniliselt looarhiivi, Filmi-jaFotoarhiivi ningRiigiarhiivi rahvusarhiivi fotodeandmebaasistFOTIS (Aja- kasutati rohkestivähetuntud Emajõevaateid koja kohal).Linnamuuseumi fotokogukõrval (hävinud 1980.aastatel,asuspraeguselodja- Matteuse projektijärgivalminudlinnaujulani alates pärmivabrikustkuni1928.aastalArnold kalda hävinudhoonestusestkogulinnaulatuses ajaloolisi fotosidEmajõesildadestjasellevasak- „ ja Tartu külalisedvaadataKaarsillalnäitust kuni septembrikeskpaiganivõisidtartlased tes jamujalka2016.aastal. jätkab omaringkäikuÜlejõekoolides,ettevõte- arendamise programmist.„KadunudÜlejõe“ rahastati kultuuriministeeriumimuuseumide Lepland OÜ-stLaika,Belka&Strelkajasee üle Emajõest“materjale.NäitusekujundasKrista ERMi Postimuuseumiskoostatudnäituse„Eisaa Eve AabijaAntsLinnartilahkelloalkasutada arheoloog Haak,samutisaimekuraatorite Arvi eakate ja psüühilise erivajadusega inimestega. eakate japsüühiliseerivajadusegainimestega. läbiviimisel saanudainulaadsekogemusetööst korda olemenäitusetutvustamiseljaprogrammi Oma- paigaks olevaasutuseeripäraarvestades. vestlusringid) onkoostatudigaeksponeerimis- sev Elu.Näitusegakaasnevprogramm(loengud, kotusele kaTartu HooldekodusjaMTÜsIsesei- Ülejõel asuvatessotsiaalasutustes,lisaksKodu- täienduseks. Näitusonvaadataolnudmitmetes Bellevue Ligi kolme kuu jooksul, alates 29. juunist Ligi kolmekuujooksul,alates29.juunist Näituse koostamiseloliabikslinnamuuseumi – kaunis vaade“. Näitusel eksponeeriti –kaunisvaade“.Näituseleksponeeriti aukartust äratava külastajate arvu 35 000. aukartust äratavakülastajatearvu 500 inimest, siisteebsee70päevajooksulkokku tada vaatajatehulgaksühe(öö)päevajooksul võis sillalnähahuvilisinäituseuurijaid.Kuiarves- näitusele jätkuvatigalajal,kavalgetelsuveöödel enim vaadatudnäitusiüldse.Vaatajaid näis „ ehituse osakonnatoetusel. näitus valmisTartu linnavalitsusearhitektuuri ja tõlgitudinglisekeelde.Kaarsilla aega arvestades asukohta linnasüdamesjasuvisteksponeerimis- mine rõhkolifotodeallkirjadel.Kogutekst esimest korda.Näitusesaatetekstolinapp,pea- kuid ajaloolisefotonäitusteksponeeritisiin varem mitmeidkordikasutatudnäitusepaigaga, lokaliseeritud juuresasuvalskeemil.Tegemist on abistamiseks olidkõikfotodelkujutatudpaigad koja suunasliikujalelodjakojasuunas.Vaataja sele pärmivabrikusuunasningÜlejõeltRae- ajaloolised vaatedjõelejavasakkaldahoonestu- Raekoja platsiltÜlejõesuunasliikujaleavanesid 3 m), misolidkinnitatudsillasammastevahele. kümnest kahepoolsesttahvlist(suurusega1× Eelma OÜ-stTuumik Stuudio.Näituskoosnes ja MargeRennit,kujundajaksoliseekordMarje Bellevue Tõenäoliselt oliKaarsillaleksponeeritud Kaarsilla näitusekoostasidtaasEeviKärdla – kaunis vaade“ üks linnamuuseumi –kaunisvaade“ükslinnamuuseumi NÄITUSED HINGAB JAHELISEB LOODUSEST JAMUUSIKAST? KUIDAS TEHA NÄITUST KUIDAS TEHANÄITUST TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM — EVA-LIISA ORULA — — TIIA METS— KUNSTNIK

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 31 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 32 — NÄITUSED Tennus Laul, Andres FOTOD: Mart (lk 32) loodus majas (lk 31)ja Tartu sikamuuseumis Teatri- jaMuu- ja heliseb“Eesti Näitus „Hingab Eva-Liisa Orula Tiia Mets ringi muuseumide kogudes ja püsinäitustel ning ringi muuseumidekogudesjapüsinäitustelning sarnasust inimloodudmuusikaga.Vaatasime Otsisime teadusartikleid,kusvõrreldilinnulaulu muusikas jamuusikailmingutestlooduses. internetis, otsidesnäiteidloodusekasutamisest looduse, kultuurijamuusikakohta.Surfasime sealt. Lugesimeraamatuid,uudiseidjaartikleid töötajad ideidjamaterjalikillukestekaupasiit popmuusikaski leidubvihjeidloodusele. nähtused oninspireerinudheliloojaidning valmistatakse looduslikustmaterjalist,loodus- nud kauaotsida:paljusidmuusikainstrumente (ETMM) vahel.Kahevaldkonnaühisosaeitul- (TÜLM) ningEestiTeatri- jaMuusikamuuseumi koostöö üleTartu ÜlikooliLoodusmuuseumi idee tekkis2013.aastal,kuimõttevahetus test materjalidest. mis onvalmistatudlooduslikestjataaskasutatava- leda. Lahendusoliilmselge–koostadanäitus, leida kõigesobivamviis,kuidaskõikesedaesit- sidudes, nendesarnasusijaerinevusiotsidestuli Loodust jamuusikatomavahelvõrreldes test, vahelduvatestrütmidestjapillidekõlast. helipilt vaiksematestvõivaljematestmeloodia- pärastest joontest.Mõeldesmuusikale,tekib erinevatesttekstuuridestjaebakorra- värvidest, Mõeldes loodusest,tekibkujutluspiltmahedatest Näituse jaoks kogusid TÜLMi ja ETMMi Näituse jaokskogusidTÜLMijaETMMi Looduse jamuusikaseoseidesitlevanäituse KILLUKENE SIIT, KILLUKENE SEALT on ehitatud suurtest kaubapakenditest pärit on ehitatudsuurtestkaubapakenditestpärit vad kokkukolmnurkseteksstendideks.Paneelid loodusest päritmaterjale. võimaldavad kasutadakujunduseskaotseselt viitavad keskkonnasäästlikulemõtteviisilening tatavad materjalid:paber, pappjapuit.Need Seetõttu valisimestendidetegemisekstaaskasu- eksponeerida käsitöönavalminudmuusikariistu. looduse kuiläbivateemagakavajadusega on inimkonnalmälus. pajupille ninghõikamekajavasmetsas,sestsee põristame ikkagišamaanitrumme,meisterdame jaMP3-mängijateolemasolulevaatamata arvutite vajadus luuaningkaeluspüsida.Tahvel- muusika ajaloos.Inimkonnalonalatiolnud loogiateni, mainidesnäitekskajumalateosalust ja muusikaolemustürgajastmoodsatetehno- dest laialajaskaalal.Seekäsitlebhelidetekkimist tide valmistaminelooduslikestmaterjalidest. kui inspiratsiooniallikasningmuusikainstrumen- loodushelid janendevõrdlusmuusikaga,loodus neli suurematteemat:helijamuusikaolemus, näituse kontseptsioonpaikapanna.Sõelalejäi tud ideedjamaterjalülevaadataningtäpsem mõtisklesime isiklikekogumusteüle. Näitus koosneb25paneelist,millest24käi- nii Näituse vormistamiseltuliarvestada Näitus koosnebpaljudesterinevatestteema- Muusika-aasta lähenedesoliparasaegkogu- MAKULATUURIST NÄITUSEKS kauplustes pressitakse pärastkaubalahtipakki- pakendite ringlus vägaefektiivne:suuremates kasutatud lainepappisaada. Tegelikult onselliste lihtne näiteksmööbli-jaehituspoodide ladudest suunamine Pärnulinnas.Kunstnik eeldas,eton hästi onkorraldatudpakendite taaskasutusse ning puitkarkassi. ribasid, eksponaatidetakunööridestkinnitusi kasutatud pappkastide,ajalehtedejatapeetide osaliselt paneelidetagaseinad,kusvõibnäha köögipoolt. Kinnitushingedevaheltpaistavad dutamisele võimalikpiiludakanäitusen-ö ning kokkujalahtimonteerimisele. vähenenud paneelidevastupidavustranspordile tatud vabamajooneganingkäsitööna.Teisalt on see näituseleomapärajuurde,sestongivalmis- paneelid viltutõmmanud.Ühestküljestannab papp siiski„mängima“hakanudningmõned pidevalt muutuvatemperatuurijaniiskusetõttu on selgunud,ethoolimatapuitkarkassist näituse seitsmekuupikkusteksponeerimist paneelide sisseehitatudpuidustkarkass.Pärast ainult papiststendideipeaksvastu.Seetõttuon mist tehtimaterjalidegakatseidningselgus,et korralikku toestust.Ennepaneelidevalmista- kindlat pindakinnitamiseksningraskusetõttu likud ekraanidhelidekuulamiseksvajasid peatükis puhkenudlehed. järgmises peatükisilmuvadpungadjaviimases elementideks on„uinuvad“puuoksad,millele elementi: esimesepeatüki„Dacapo“(’algusest’) on kasutatudkalooduseaastaringileviitavat sepesa materjali,linnusulgi,heina.Kujunduses kuivatatud taimelehti,puukooretükke,herila- ja tekkivatelevarjudele.Lisaksonkasutatud ei ole,kujutisedtulevadesiletänuvalgusele papist ningkaetudkattepaberiga.Värvi lisatud lüüra –nendesiluetidonväljalõigatudlaine- reljeefseid kujutisi.Linnud,oksad,loomad,suur pindadel onkujunduselementidenakasutatud pindasid katsudajamidagikogeda.Paneelide etkülastajadsaaksidkakõiki siis onarvestatud, nähtavaks. mis jätavadpaneelidealuspinnamaterjalid ning selleleonkantudtekstidkleebistähtedena, valgustusaega. Paneelidonkaetudlakikihiga liikumisest ajas:priviligeeritudteadmistelt loovad omatoonidegatumedastheledanimulje tagaküljed tapeetide javanadepaberarvete kattekihtidena. Ehituspaber, jõupaber, paber- teemat onpaneelidelmarkeerituderinevate kaetud mitmekordseajalehe Pappide pindonpaneelidetugevdamiseks lainepappidest, misonkihitikokkuliimitud. Näitust valmistades oli tore teada saada, kui Näitust valmistadesolitore teadasaada,kui Külastajal onlisakspaneelidepinnapuu- Käed-külge eksponaadidningpuutetund- Kuna teguonkäed-külgetüüpinäitusega, TOIMIV PAKENDIRINGLUS kihiga. Näituse neli kihiga. Näituseneli näha kihiliselt kleebitud kattematerjal kleebitud näha kihiliselt muutuvad lehtedega oksteks. Pildil on tatud puuoksi,misuinunudolekust Läbiva kujunduselemendinaonkasu- kõike seda esitleda. kõike sedaesitleda. otsides tulileidakõigesobivamviis, kuidas ja sidudes, nendesarnasusijaerinevusi omavahelLoodust võrreldes jamuusikat FOTO: Tiia Mets TiiaFOTO: liiste lisati vajalikesse kohtadesse puidist külge eksponaatide kinnitamiseks Paneelidel onpuidustkarkass. Käed- FOTO: Tiia Mets TiiaFOTO:

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 33 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 34 — NÄITUSED www.natmuseum.ut.ee. rohkem teavetTÜloodusmuuseumiveebilehelt kultuurikeskustes üleEesti.Näitusekohtasaab tembrist detsembrinirändasnäituskoolidesja nist septembrialguseniTartu loodusmajas,sep- juuni alguseniolinäitusavatudTallinnas, juu- Eesti Teatri- jaMuusikamuuseumis.Märtsist Näitus „Hingabjaheliseb“avati27.märtsil2015 Käsitöönavalminudjavaremkasutamata • Kasutadeskleebistähtiebatasaselpinnal, • Papi,paberijapuidukasutamineannab • Pappjapaberonlihtsalttöödeldavad,teisalt • Papijapaberikasutaminevõimaldabnäi- • Materjalid ontasutavõivägasoodsaltsaada- • heliseda. taaskasutades teistmoodiedasimoelhingataja kasvõi soojasaamisekskasutada.Niisaabnäitus ning papist,puidustjapuustpaneelesaab järgmistel näitustel,pillemuuseumitundides saabkasutada ekraane, kõlareidjakõrvaklappe on sedagivõimaliktaaskasutada:puutetundlikke vajalikke materjaleandsid. Tiia Metsvastutulelikkekauplustetöötajaid,kes teadmisena olivägapositiivne.Siinkohaltänab diringlus tegikunstnikutöökeerulisemaks,aga seks-transportimiseks. Hästikorraldatudpaken- pandud janeidsaabkasutadaostudepakkimi- on väiksemadpappkastidkülastajatejaoksvälja viiakse pakendidtasutaära.Mõneskaupluses konteineritesse ningkindlatelnädalapäevadel mist pappkastidja-pakendidkokkupannakse Kui näituse eksponeerimise aeg on möödas, Kui näituseeksponeerimiseaegonmöödas, TÄHELEPANEKUD gad peavadalatikäepärastolema. med, mitmesugusedteibidjaisegisöögipul- tusteks. Ristpeagakruvikeeraja,kaabliside- lahenduste puhultulebvalmisollaootama- kergemini lahtikuisiledaltpinnalt. etneedtulevadkiireminija tuleb arvestada, lise välimuse. näitusele naturaalse,unikaalsejaomanäo- mustele (võivadkoolduda). vahelduvatele niiskuse-jatemperatuuritingi- on tegumaterjalidega,mistundlikud tuse stendevajadusellihtsaltparandada. ja hankimisel. val. Peamineonajakulumaterjaliotsimisel kümmend liitrit selleks paar- PVA liimikulus ajalehtedega. alused üle papist kleebiti tugevdamiseks Paneelide FOTO: Tiia Mets TiiaFOTO: Tennus korpuse sisse vana seinakella paigutatud ruumiliselt ning on valmistatud Mõned joonised FOTO: AndresFOTO: IKKAGI INIMENE MEENUTAB DR.FR.R.KREUTZWALDI TAGASIVAATAVALT MEMORIAALMUUSEUMI JUHATAJA AASTARINGIDELE LÄBITUD LÄBITUD AIMI HOLLO FOTO: Margus Muts

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 35 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 36 — IKKAGI INIMENE FOTO: erakogu 1948 vennaga metsas. Koos isa,emaja loo- jamuusikaõpetaja. koore, hobiksfotograafi ta kamuusikaga,mängisorkestris,juhtislaulu- sõna paremasmõttesrahvavalgustaja,siistegeles suutis elluviiaKäisipõhimõtteid.Jakunaisaoli nas. IsaoliJohannesKäisiõpilane,kestahtisja lugemisootuses... Piibel paljudelraamaturiiuliteligavestikestvas jaoks olemasolnud.Niinagu„Kalevipoeg“ja tundub tagasivaadates,etontakoguaegminu pole kunagiminulemmikkirjanikolnud, raamatukaaned Kalevipojaga...KuigiKreutzwald Kreutzwaldist ja„Kalevipojast“,kingitusekssain peast „Kalevipoega“,praktikatunnidkoolisolid Võrus, ülikoolisisseastumiseksamilpidinesitama perealbumil onKreutzwaldimälestussammas seigad tähendustkandvaks.Kaunisnahkköites Käidud teeletagasivaadatesmuutuvadmõnedki Loodusesse viis ta oma pere lapsi nagu oma Loodusesse viistaomaperelapsinagu Sündisin kooliõpetajaAlfredHolloperekon- kaasteelistest. on temameenutusläbitudaastaringidestja paarkümmend aastatjuhatajana.Alljärgnev Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis,sellest pühendanud tööleVõrus asuvasDr. Fr. R. Aimi Holloon34aastatoma70eluaastast SÜNNIKODU a jaelukutseksloodus- Võrumaa üks nõnda. kas seeolinõndavõisaräägidnõnda.See mõtelda võiettekujutada.Minultonkaküsitud, kõige parem kodu kodus paistisalatipäikejaseeolimeieEma. emast eitahamakuidagimöödaminna.Meie seotud muelukutsega,teisekstugisambaks. mison sesse. Seeonolnudkirjandusekõrval, linnu japüüdnudjõudaeesmärgile–loodu- hoida igaselukohas.Matkadelgitihtivältinud õpilasigi ningloodusegaolenpüüdnudsidet hästi, et loeti ette Jakob Pärna „Oma tuba, oma hästi, etloeti ette JakobPärna„Omatuba, oma raisata, lugesüks ettejateisedkudusid.Mäletan koolimajja käsitöödtegema ning,etaegamitte laps jasiisolikülasveeltavaks, etkoguneti lugemine kuiiselugemine. Maolinsõjajärgne dugi raskusi,sestmullemeeldis rohkemette- lugema jakirjutama.Minu lugemisega olimui- sõna Puura (Tarro). Endlaoli kui meiekoolitulidirektoriksnoorEndla avastada kamuuseumitöötaja. vaid huvilistele.Uutomaväljapanekusvõib osa onpeidetudvarakambritesse,misavanevad oma lugujasõnumit,rääkimatasellest,etsuur midagi uut.Igaekspositsioonisolevesekannab lakse tagasi,imestatakse,etjälleonvaatamiseks vaatamist. Agakuiaegaon–võikülalisijatul- leidmata sedaerilistobjekti,mistasukslähemalt das muuseumikülastajagiühestruumistteise, ei paistamidagierilistolevat,niiruttabajahä- võib Missosisegimittepeatuda,tõdedes,etseal miga. NiinagumöödaRiia-Pihkvateedsõites Rahva Muuseumisnäitusel. rekonstruktsioone võisselaaastalnähakaEesti ja ülikurüütlimõõk).Siksälänaisterõivastuse nistatud sõbad,peapaelad,käevõrud,kannused mistult leitudaarded(mündid,vaselistegakau- äärestSiksäläkal- on minujaoksHinoMustjärve ääres korduvaltjakorduvalt.Erilisetähendusega või kuijõuamekäianendepaljudejärvesilmade näeb siis,kuitõustametsalatvadestkõrgemale varjab Lembitu-aegsetpaati...Kõikineidjärvi Hino seitsmesaarega,Saarjärv, Kisejärv, mis somaa varjatudsaladused,onkodunePullijärv, võikõigekõrgematmäge,siissealonMis- järve ma ütlesin,etMissomaaleiolekõigesügavamat kui teedonviinudVõrumaalt kaugemale.Kui et sealleidubpalju,misonmindaidanudkasiis, põlvemaile jõuanmanüüdtihtitagasijaleian, Võrumaa onminujaokseeskättMissomaa, Võin kinnitada,etminukoduonolnud Kui mamõtlenveeltagasilapsepõlvele,siis Olulise valiku kogu eluks tegin viieaastasena, Olulise valikukogueluksteginviieaastasena, Missomaa omapäraseostubmullemuuseu- VÕRUMAA VALIKUD kõige paremas mõttes kõige kaunim , mida suudab üks mõte , midasuudabüksmõte kirjandusõpetaja . Tema õpetasmind osajasinnalapse- selle selle (1965–1970) siis meiekursusolikindlastinendeaastate kooskäidud teekonnad.Kuimajõudsinülikooli, kellega seovadmeidtäninisõprussidemedja naaber olikindlasti vähem meesõpetajaidEuroopaLiidus. aasta õpetajatepäevaltõdeti,etEestisonkõige ei saajäreldustteha.Panebmõtlema,et2015. naisõpetajad. Mavastasin,etüheõpetajapõhjal misvestlusel küsiti,kasteilemeeldivadmees-või ja ülikoolisolivägakummastav, kuisisseastu- üks naisõpetaja,kõikteisedolidmeesõpetajad oskasid õpetada.Mulolikeskkooliajalainult kus masainheahariduse.Õpetajadtahtsidja koolile, siisleian,etseeolitolajal Debora Vaarandi! jäid kõikmeelde,kuigikaardilesaivistainult sama järeldus –eisobi.Aganeednimedjalood Lindsaar, Valev Uibopuu –ikkaiseloomustusja et eisaakaardilepanna,RaimondKolk,Peeter Adson –järgnestabaviseloomustusjajäreldus, kui koostasimekirjanduslikkukaarti:Artur toona keelatudväliseestiVõrumaa kirjanikke, tajatelt. Meenub,kuidasKaljuTarro tutvustas olen saanudMissokoolistjaomakirjandusõpe- Nüüdki veelleianolulisipidepunkte,mida dust. SeeolikuulatudlapsepõlvesMisso-päevil. paremat kaonloetudkuiärkamisaegsetkirjan- Kursusekaaslased imestasid,kasmulmidagi sõna-sõnalt jutustada„Omatuba,omaluba“. Pärna loomingukohta,siismavõisinpeaaegu Kui ülikooliskirjanduseeksamilküsitiminult marmortahvlil“ jaeestiaegseidlugemikke. luba“ ningmuidugiAlbertKivikase„Nimed klassist välja.Praegu õpetabEveKochVoore pärijagi kirjandusõpetaja näolkasvassellest Neid nimetantäniniomaesiklasteks. Mantli- viienda klassi,milleviisinüheteistkümnendani. nimetada. Palamuselsainoma esimeseklassi, Palamuse. Vastasin, etOskarLuts,teisieitea komisjonis, kesmindsealküll ootab,etvalisin musele. ProfessorAristeküsisminultsuunamis- kujundanud. tagasi omaharidusteelejasellele,misonmind kelle nimesidtulebnimetada,kuimamõtlen Lalla Gross,agakaKarlMuru,JaakPõldmäe, gutega õppejõud–PaulAriste,VillemAlttoa, hariduse. Meilolideestiaegseteväärtushinnan- Seilenthal: olgeõnnelikud,mesaimeeestiaegse aegsetest õppejõududest.KunagiütlesTõnu saanud kaotsestabi. kursusekaaslastelt olentäninileidnudtoetustja Kui maläksinklassipinki,siisminupingi- Kui mõtlen tagasi Misso-aastatele ja Misso Kui mõtlentagasiMisso-aastatelejaMisso Ülikoolijärgne suunamineviismindPala- Ma eisaamöödaminnakaomaülikooli- KAASTEELISED TÖÖ kõige parem kursus kõige parem pinginaaber . Mitmetelt . Mitmetelt parim kool , , vaadata japarandada jamillejuurestkaise avas- kaks korda120 tööd,mistulebööjooksul läbi ema, keseitulekojuvihikupakiga, missisaldab keskkonda, vajasidvanavanemate abijavajasid tahtsid sedavastuvõtta. neid toetatinii,etnadsaid abivastuvõttajanad nendega, keseiolnudkõigetugevamad,kuidas [tagasihoidlikke].“ ImetlesinAimejuurestööd õpilastele, nemadlähevadise.Toeta nõrku Aime ütleskord:„..sindeiolevajatugevatele poolt. SuureeskujuoliõpetajaAimeKlink. kooli –toim.)eestikeelejakirjanduseõpetajate suhtumist, kuiseeoliPõlva(tolleaegsekesk- nii soojavastuvõttu,mõistvatigapäevaellu olin Põlvas,eiolemaüheskikollektiivisleidnud Kreutzwald. Sellelühikeseajajooksul,milma Läbi PõlvamaajõudsinVõrule, naguütleb mis ootabteel.AgaeesootasmindPõlvamaa. pärale. Kuidveelrohkemhuvitabmeidsee, kui merändame,siisikkalootusegajõudakord nõnda, naguarmastatakseesiklapsi. ühes maeieksinud,armastasinneidkõiki palju vigu,nagunoorõpetajaikkateeb.Aga minuklass,lapsed.Mategin üks tervik – üksikult väljatuua,tegelikultonnadkõikkokku mind tihtikaminutöös.Maeitahakskineid õpilastega onsäilinudsidemed,misaitavad Kreutzwaldi muuseumi.Agamitmeteteistegi Põhikoolis jajõuab Perre sündisidlapsed.Lapsed vajasidkasvu- Elutee viibedasi,matkateesest oma õpilastega aeg-ajalt ka omaõpilastegaaeg-ajaltka FOTO: erakogu sal 1971. aastal juurde Pros-kivi kal Kalevipoja õpilastega mat- Oma esimeste

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 37 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 38 — IKKAGI INIMENE alusmüüri kivid, mis peavad paika jääma. jääma. mispeavadalusmüüri kivid, paika muuseumid, onneed pärandkultuuri maakonna- muuseumid,Meie ka remont ja põhjalik ümberkorraldamine. Paberil remont japõhjalik ümberkorraldamine. Paberil Otsus olitehtud. tavat: Võrumaa inimesedpeavadkitagasitulema! Võru naiskoori dirigentKrullsüdamestrõõmus- on Missos,kuskoorejuhatab minuisa,siispaistis päritolu kohtajakuikuulis, etminukodupaik Krulli juurdeendtöölepakkuma.Ta küsis tehakse midagiuut,teadmataküll,mida,tulingi tegemata.] Ajendatunasellest,etmuuseumis oma kooljäimitmesugustelpõhjustelteoks ülikooliaegne ideeasutadanoorteõpetajatega ja eeskätttemakursusekaaslaseHelgiRivise midagi võib-ollapärisomamooditeha.[Aimi tähendab, aganäginvõimalustmidagiärateha, kelle taasmuuseumimeelitasin. tööle maedaspiditoetusin,kelleltabiküsisin, iseoligisee,kelletehtud selgus, etjustVirve pole kakedagi,kesaitaksvõitoetaks.Hiljem tegema ekspositsioonijasedaonvõimatuteha, minna, sestsealonvägahalbseis,peabhakkama Aleksander Krullijutule. kujutab jakastasubminnamuuseumidirektori muuseumis. Küsisin,midaseemuuseumendast Taalfeldi,Virve kesolitöötanudKreutzwaldi pealses poekeseskohtasinendistülikoolikaaslast waldi muuseumisseotsitakseteadurit.Nurga- ütlesin ära. see ametikohteeldabkuulumistparteisse)jama oleksin tahtnudteha(vaikimisiteadsinsedagi,et punktid olidküllvägakaugelsellest,midamina tamise kontrollimisega,tundusmulle,etneed peab tegelemakaeestikeelejakirjanduseõpe- tegema, jasealallesviimasepunktinaoli,et loetles kõikitööülesandeid,midapeabinspektor inspektori koht.Kuiharidusosakonnajuhataja tajatööd, vastatieitavalt.Pakkudaolieestikeele Võru. KuiküsisinVõru haridusosakonnastõpe- ma tundsinennastikkaeelkõigeõpetajana,oli ja lähimpunkt,kusjällelapsivõisõpetada,sest selge, etpeabtegemavalikuid.Elukohavalikuid. tasin ennasttukkumasjavigutegemas.Siisoli Üsna varsti suleti muuseumi uksed, algas Üsna varstisuleti muuseumiuksed,algas Ma eiteadnud,midaseesõna ütles,eteisoovitamittemingiljuhul Virve Võrumaa ajalehesnäginteadet,etKreutz- Edasi viisteemindjällelähemaleMissomaale TEE MUUSEUMISSE ekspositsioon vahel olen kuulnud vaikset küsimust: kas keegi vahel olenkuulnud vaiksetküsimust:kas keegi sünnipäeval, muinasjututunnid, luulepäevad... Ja miöö jateemapäevaderollimängud Võru linna toas... Tänuneileonsaanud teoksniimuuseu- koos huvilistegauusiideid teostamas omatöö- (ikkaMuIS!),Marika vastu võtmas,Mallearvutis ja PillevaheldumisiKreutzwaldi majaskülalisi (või inglisekeelesgiidimasvõikoristamas),Virve kõige rohkemvajatakse:Tuuli aias,Helikassas lihtsat põhimõtet–igaüksolguseal,kusteda kelder peidabvahelkasalapärastlugu. riiulitel seisavadmoosipurgid,jakuidashämar maid keldreidsiis,kuidassiinlõhnavadõunad, ja vaadata,missuguneonüksVõru linnavane- sus, etmeiesõbradlasteaiastvõivadjulgestitulla ka keldrisse.Kreutzwaldikelderonsellisessei- suveait-muinasjututuba, saunjatänavujõuame ait, põhihoonesse –elumaja,kõrvalhoone, me olemeomaväljapanekutegajõudnudviide toonastel tegijatelläbidaühteajajärku. see määrav, vaidainultjuurdeehitus, misaitas tähtsaimate isikutenaLeninitjaStalinit,eiolnud datel aastateltutvustatiKreutzwaldimuuseumis ja siitoli,kuhuedasiminna.Kuigiviiekümnen- aastast 1923.Neednurgakividolidõigestilaotud Kreutzwaldi MälestamiseSeltsikaudujuba Põldmäe. KogumistöödoliteinudJakobTeder olid koostanudRudolfPõldmäejaAinoUndla- ekspositsiooni, misesialguasusvaidühesmajas, nikule pühendatudmuuseumina.Selleesimese mis olirajatud1941.aastalEestiesimesekirja- Reinhold Kreutzwaldimemoriaalmuuseum“, oli olemashoonenimega„DoktorFriedrich Otsa ekspositsiooniplaanidemustandid,meil kõike tühjakohapeale.MeilolideesVirve kud mõtted. mitöö kogemusolemasjaneedolidprohvetli- õigeks peame!“Siirilolijubaaastane(!)muuseu- süüdi!!! Jameeivaidle,agateemealatinii,nagu väljas vihmasajab,eiolesellesdirektor[Krull] sime: „Meteemeselleekspositsiooniära!Jakui rasketel hetkedelevastastikkumeeldetuleta- dud onsõnadmeieesimeselkohtumisel,mida Muuseumis polnudtoonaveevärkigi.Siiriöel- kõik lahti,lubasSiiriviianeedalusedomavanni. võimalik tehakõikeuuesti.Kuivastasin,etleota küll mepanemeneedveelükskordtagasi,pole lahti võijättamõnedalles.Siirileoliöeldud,et kasleotadakõikfotodjatekstid mis maarvan, direktor] mullepuhkuseajalhelistasningküsis, ja keshiljemolipikkaaegaVõru Muuseumi [Toomik, kellegakoosAimiekspositsioonirajas avanes, olitrööstitu.Ikkaonmeeles,kuidasSiiri kuid mittetühjalekohale,kuigivälinepilt,mis hakkas sündimamuuseumineljasekspositsioon, Et kõik muuseumis toimiks, on vaja täita Et kõikmuuseumistoimiks,onvajatäita neljas, Praegune ekspositsioononarvult Aga peanütlema,etmeeiteinudseda TÄNANE MUUSEUM väga suur. Suurem, kuimuuseumitöötaja hetkel leks onmeiepõhiseadus, onmuuseumide osa hakkab äralibisema?Meie riigi tüvitekstis,mil- jaoks märksõnaks.Midatunnevad noored,mis et midagihakkabäralibisema... Jaseeoliminu vastas üksnoormeesnõnda: on,agamatunnen, mulle –jah.Paaraastattagasi valitsesvaikus,siis nud. Aastaidpealeiseseisvusetulekutvastati nüüd onseeaegjaKalevlõpukskojujõud- vahakuju kirjanikust... muuseumist eijääksmeeldeainult(õõvastav!) mis tänaonuusjahommevananenud.Et taks. Etsõnasteisaaksvaidpõnevatraktsioon, sõna jasõnuminimeseninii,ettasedatunne- raskus. Meieväärtuseksonsõna.Kuidasviia Siit tulenebkõigikirjanikemuuseumideühine sõnum peabjäämatähtsamakskuikõikmuu. Kreutzwald olitallemuuseumisöelnud.) ei rääkinudkaõpetajajuttu,vaidseda,mida esseest jatestist,sesteikasutanudõpikuteksti, noor külastajatulitänama,etsaiedukaltläbi edasi. (Tagasisidena rääkisAimiloo,kuidasüks siin oleksseeseemejasõnum,misaitaksminna lisanduse, midataeisaakoolitunnist,õpikust.Et saaks leidaomaKreutzwaldi,kasvõiväikesegi õpilased vastuvõtuksettevalmistanud.Etigaüks tundi, hingepuudutavatelamust,ollesoma õpilased jaõpetajad.Oodatessüvitsiminevat suletud, onKreutzwaldikülastanudViljandi sul, kasiis,kuimuuseumiuksedolidmituaastat LUGU elama! nud!? Tean vaid,etkoosteiekõigigahakkab teab, midata(s.omina)jälleonväljamõtel- Olen Kalevipoja toas sageli küsinud, kas Olen Kalevipojatoassageliküsinud,kas Sõnumi edasiandmineongikõigetähtsam, Minu kõigimuuseumistöötatudaastatejook- või sadade kirjade hulgast kümme kaunist kirja või sadadekirjadehulgastkümmekaunistkirja kaasa [eepos]„Kalevipoeg“võiüksmuinasjutt on mitteedukaltmüüa,vaid toodet, kamuuseumi]müüa,agaminuunistus andkem võimalusiuusiideidelluviia! kivid. Usaldagemuuseumitöötajaidrohkemja Mõnistes jaVõrus, onõigestiasetatudnurga- kõik needaluskivid,misonpandudKarilatsis, maa muuseumelähemalt,võinmaöelda,et kivid, mispeavadpaikajääma.Tundes Võru- muuseumid, onneedpärandkultuurialusmüüri ehk tajubki.Meiemuuseumid,kamaakonna- rääkida eisaanudki. külastaja, kelkõik sellekoeratõukohtateadaoli! AgaJakobistmaseekord koera kujuke.Sellesthurdast eiteadnudmamidagirääkida,küllaga Hurda kohaltlahti,jõuan mõtelda... ka mulleoluline,jõuanukselmainida. seal hurta!“ Tänapäeval on väga oluline osata hästi [oma Tänapäeval onvägaolulineosatahästi[oma „Kas teoletenõusveeltulemamajjajarääkimahurdast? Manägin Ja siismaseisinseal,kummutil Kreutzwaldi perele kuulunudhurda- „Magamistoas, kummutil!“ Keegivistjättiskülalistealbumi Jakob „Aga kustenägiteHurta?“ „Tõesti?!“ imestabkülastaja. on Hurdast! Alati!Kuigikelllähenebvarstijubasuvesüdaööle.Hurt UNISTUSED rääkida eisaanudki... Kuidas ma Jakobist Kuidas maJakobist kinkida .

Kinkida Kinkida Tuuli Hans Malle Avans, Sepp, Ots, Virve Marika Raudsik, Hollo, Heli Lendsaar, Aimi töötajad: Pille muuseumi memoriaal- waldiKreutz Dr. Fr. R.

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 39 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 40 — IKKAGI INIMENE FOTO: erakogu Missos 2015. aastasuvel Lastelastega ka tagasisidet, et justkui oleks nagu keelatud siin ka tagasisidet, etjustkuioleksnagukeelatud siin nad eiräägiks nõndapalju.Muidugion tulnud giidijutu kaudu.Jaikkahoiatan kaastöötajaid,et tuumale lähemalekuipika, kirevajafaktirohke või loebmõndaraamatut,jõuab taKreutzwaldi muuseumis vaikseltaias,istub lehtlasjavaatab hoole allkamesilinnud. lapselapsed, kunasuvelmaakodusonminu vanaemana olenedukam!Niikutsuvadmind ekskursioonijuhina. Jääbvaidloota,etmesilaste katsest tutvustadaKreutzwaldivanaemanaja kes siinmajaselas!?Seeonsiiskokkuvõteminu museks ükskäsi:kuinüüdveelselleteadasaaks, lõpuks kaevujuurde,siistõusisarglikuksküsi- ja kuimajõudsinnendenoortekülastajatega tehes. Toona püüdsinkõigestkõikeärarääkida läbi kukkunud,naguomaesimestekskursiooni vanaemana Kreutzwalditutvustadessamamoodi loetud! Täielikult!Jamaleidsin,etolen seal vahepealjuhtus.Tal oliseejuttjubavarem lapselaps Liisa,kasmatahanteadakaseda,mis kärpeid teheslõppu,küsismuteisesklassiskäiv ekraanil ükspiltteisejärel.Kuimasiisjõudsin et kõiktoimukskiiresti,jookseksnaguarvuti- seal toimubniivähe.Sestkaasaegnelapsnõuab, kasin lugema,leidsinäkki,etjuttonliigapikkja jutuga maebaõnnestusintäielikult,sestkuihak- Kreutzwaldi muinasjutu.Jubaesimesemuinas- kolm) loenkoolivaheajaligalõhtuletteühe vähemalt omalapselapsele(lapselapsionAimil tutvustamisel olenolnud.Võtsin eesmärgiks,et õnnestunud vanaema,kuiminaKreutzwaldi vanaema! Jamaloodan,ettaeioleniieba- Koidulale... Ehkloebkakoduskeegi,kasvõi Ma loodan, et kui inimene ise kõnnib siin Ma loodan,etkuiinimene ise kõnnibsiin osakonnast ningmuuseumiosakonnast. kolleegidelt Võru Instituuditeadus-jaarendus- tarmu jaelurõõmuveelpaljudeks aastateks ja soovidaAimilejuubelipuhul jätkuvattarkust, Siinkohal ongipaslikpannameenutustelepunkt pärandit jätta. ees käinudvõikellelemetahameomakultuuri- tõesti ainultmeile,mittenendele,kesonmeie siin onolnud...Vastasel juhuloleksseeaplaus see eioleainultSulle,vaidvägapaljudele,kes hoiatas: siinöeldudkiitusegaoleettevaatlik, atraktiivne jaaplausiteeniv. Vana Teadjanaine ainult seda,misonväline,hetkegahaaratav, saatvad ruttavadgiidid. natuke janaljakat,nagutihtisoovivadrühma uut avastama.Mittenii,etkõigest,agahästi midagi niisugust,mishuvitakssüvitsiminema, jasamalajal ekspositsioonilõik, kusontervikpilt Ja õpetajalolekspakkudaigalevanuseastmele seks olekskättesaadavtäiuslikkreutzwaldiana. ma tahan,etmuuseumikülastuseühekspõhju- nud esemeid(muide,neidikkapakutakse!),aga hakkaksin kogumaainultKreutzwaldilekuulu- ekspositsiooni. Eiolemakaniinaiivne,et muuta LeilaPärtelpojakavandatudinterjöör- näen avanenudkaasaegseidvõimalusi.Polevaja jutus. Manäenvajadustuueksekspositsiooniks, Kreutzwaldi pooltüleskirjutatudpaiklikus on valmis,juhtubsama,misTallinna linnaga ja probleemidelelahendusileida. Tilga jt)jätkubjõudujatahetkoosedasiminna Loodan, eteestvedajatel(MaarjaVaino, Kairi karakterid“, valmimasonpõnevveebinäitus... meieühisnäitus„Euroopakirjanduslikud Narvas ja rahvusvahelisteprojektidenäol.Praeguon nud väljundimitmeteühisnäituste,pisitrükiste koostöö onandnudmeilekõigiletugeningleid- Eesti KirjanikeMuuseumideÜhingusse.Jasee Tuglas –nendekirjanikemuuseumidkuuluvad Luts, Liiv, Alver, Tammsaare, Vilde,Underja raamaturiiulil eioleainultKreutzwald,vaidka „Kalevipoega“). septembris 2015müügilFr. R.Kreutzwaldi tusi omarahvaees.(Võru raamatupoeseiolnud tuleb sedatrükkida.Seeonüksmeieriigikohus- mehes, etkui„Kalevipoega“loebka30inimest, Igor GräzinitõdemusühesseptembrikuuPosti- meelikosutav oli[professorijaRiigikoguliikme] tema kirjutatut,misonnõndakaasaegne.Väga Kreutzwaldi lugedes,ettekkiks rohkem rääkida...Matahan,etolulisenijõuaks Me ei tohiks kaasa minna sellega, et näidata Me eitohikskaasaminnasellega,etnäidata etmuuseumiga,mistegijatemeelest Arvan, Rahulolu jarõõmupakub,etsümboolsel KAS RAHULOLUKAS TEHTUGA? Üles kirjutanud ReetRoop. tahelugeda

1905). vihikut „SUS-i publikatsioone“(1891,1898 ja seid „SUS-iteateid“,hiljem kolmmahukamat 1866–68 publitseeritikolm numbrit saksakeel- eseme ningrohkestiloodusloolist materjali. aastal üle3000arheoloogilise janumismaatilise täiendati muuseumikogu,mis sisaldasjuba1890. agaralt tegeldiarheoloogiliste kaevamistegaja mitmekesise temaatikagaettekandekoosolekud, kaevamised. Seltsitööpõhivormiksolidkiväga korraldati Kaarmamaalinnalarheoloogilised pandi alusmuuseumilejaraamatukogulening kond 40-ni,peetiüheksaettekandekoosolekut, ametlik tegevusluba. asutada omaajakiri.12.septembril1865saadi Otsustati rajadamuuseumjaraamatukoguning konda puudutavastatistilisematerjalikogumine. ajaloo jaloodusetundmaõppimineningmaa- märgiks seatiSaaremaaetnoloogia,geograafi Seltsi (SUS; tundma õppida.AsutatavaSaaremaaUurimise ühendas soovomakodusaartpõhjalikumalt ametnikku, harrastusteadlastjavaimulikku,keda majas kokku25baltisakslasestkooliõpetajat, loodusteadlase FerdinandArthurvonSassi 17. veebruaril1865(vkj)tulidKuressaares AJA LUGUAJA Esimese tegevusaastagakasvasseltsiliikmes- SAAREMAA MUUSEUM SAAREMAA MUUSEUM Verein zurKundeOesels AEGADE PÖÖRISES ) tegevuseees- 1865–2015 SAAREMAA MUUSEUMI TEADUSDIREKTOR a, a, — OLAVI PESTI — pandi alus suvisele pargimuusika traditsioonile. pandi alussuvisele pargimuusikatraditsioonile. Saaremaa Ühisgümnaasiumi eelkäija,1866 1865 asutatiKuressaarePoeglastegümnaasium – blatt Kuressaares ilmumakuulutusteleht Assafrey trükikoda.12.jaanuaril 1865hakkas tafel 1861 asutatisaksalauluselts aluse siinseleeestikeelselekoorilaulukultuurile, naasiumiks (1861),pastorMartinKörberpani aastatel. Aadlikreiskoolreorganiseeritiprogüm- sem tagasilangus.Uuselavneminealgas1860. olulisemaid kultuurikeskusi. oli SaaremaamõndaaegapraeguseEestiala schaft uurimise ühingu ja literaaditegevuseleningesimeseeestikultuuri nimega. Eelkõigetänutemalaialdaseleuurimis- Johann WilhelmLudwigvonLuce(1756–1842) esimesel pooleluustõus,misonseotudeelkõige Pärast väikestmõõnaperioodijärgnes19.sajandi tublisti siinsetmajandus-,haridus-jakultuurielu. valgustatud asekubernerijärgi,kesedendas tuntakse kuiCampenhauseniaegaLiivimaa mitu kultuurilisttõusuperioodi.Sajandilõppu Luce surmalejärgneskultuurielupikaajali- 18. sajandijooksuloliSaaremaaüleelanud , 1863 alustas tegevust esimene, Kristjan , 1863alustastegevustesimene, Kristjan – meie trükiajakirjanduse „esiisa“, 12. mail –meietrükiajakirjanduse„esiisa“, 12.mail (Kuressaare Eesti Selts; 1817) asutamisele (KuressaareEestiSelts;1817)asutamisele Ehstnische LitterarischeGesell- Arensburger Lieder- Annoncen- Olavi Pesti

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 41 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 42 — AJA LUGU Grünbladt u 1910) 1897 (lammutati aastail 1892– seum paiknes hoone, kusmuu- ohvitseride aastal. Kunagine sinna 1925. lõplikult koliti septembris 1913, püsinäitus avati esimene aastal. Linnuses hoovi 1892. saare kindluse kogud Kures- koliti muuseumi Esmakordselt FOTO: AlexanderFOTO: selle arhiivi kui„vanasodi“ära põletada. Üsna tas tolleaegne linnatäitevkomiteeesimees kogu (Kahjuks sellepärast,et1950. aastatealgulotsus- seltsile üleandmist,millest linn kahjukskeeldus. sajandivahetusel isegiKuressaare linnaarhiivi Holzmayeri ametijärglaneErnst Igeltaotles mente ningeksootilisijaetnograafi kogu jm.Ühaenamhakatikogumavanudoku- 558 taimega herbaarium,mineraalidejatopiste juba1163arheoloogilist arvel eset, 1877 münti, aastaks, milHolzmayersuri,olimuuseumis muuseumi ühedesimesedeksponaadid.1890. kohast leitudmuinasesemeid,millestsaidmeie muuhulgas kaasaühestSaksamaaroomaasula- Giesseni ülikooli,võttistasiiaelamaasudes austajad). Sündinud1839Mainzis,lõpetanud selt olidvanemadsuuredSuureRevolutsiooni tavad katemaprantsuspärasedeesnimed(ilm- juhataja. Ta olitõeline„euromees“,midatunnis- Saaremaa Muuseumitegelikrajajajaesimene Seltsi kauaaegneasepresidentningpraeguse See kirglikmuinsusuurijaoliSaaremaaUurimise ülemõpetajana tööleJeanBaptisteHolzmayer. progümnaasiumi saksajaklassikalistekeelte õnn, et1864.aastaltuliKuressaardejaasus täpsemini, isiksustest.Saaremaajaoksolisuur Väga paljusiinmaailmassõltubisikutest–või gem vaidmõningaidolulisipöördemomente. sajandi pikkusestarenguloost.Seetõttukäsitle- kõikehõlmavat ülevaadetselleasutusepoolteise praeguse seisugasuurimmaakonnamuuseum. tulevane SaaremaaMuuseum–Eestivanimja Selline olitaust,milleletekkiskümnendikeskel Käesoleva artikli maht ei võimalda anda Käesoleva artiklimahteivõimaldaanda lisi esemeid. meteoroloogiaprofessor JohannWeihrauch. Jakob Hurt,Carl Russwurmninggeograafi Kirjavahetajaliikmeist olidsilmapaistvaimad ning kolmvenelasestkohtu- jariigiametnikku. pastor JohanKergjaloomaarst JohanAinson reerisid 1905.aastaliikmete nimekirjaseestlased kuuluvuse osastulisiiskiette erandeid.Niifi heakskiitu seemõteeipälvinud.Rahvusliku peal kaalutinaistekaasamist,kuidliikmeteüldist meessoost baltisakslasteorganisatsiooniks.Vahe- eksisteerimise lõpunijäiseltspõhiliseltsiiski üsna mituaadlisoostteadustekandidaati.Oma toreid, arste,riigiametnikke,kaupmehi,samuti seltsiliikmete hulgasolikakooliõpetajaid,pas- Otto vonMoeller(1857–1936).Kuidaktiivsete rüütelkonna arhivaar, kuulsakunstnikupoeg Güldenstubbe (1855–1909),seejärelkuusaastat rüütelkonna sekretärmaanõunikArthurvon meks. Näiteksaastail1890–1902oliseltsiesimees sh juhtivadtegelased,astusidkaiseseltsiliik- maa Rüütelkond.Paljudrüütelkonnaliikmed, jooksul toetasselletegevustvägatublistiSaare- ruumid. Meiemuuseumiesimesepoolsajandi ressil väljavalikuSaaremaamuinasleidudest. panid RiiasXülevenemaaliselarheoloogiakong- siumi ülemõpetajaCarlWildejaJohannesKerg aastal, kuiseltsikauaaegnesekretär, gümnaa- need raekojastpõletamiseeestära.) Allik (1923–1995)sõnaotsesesmõttesvarastas sellele, ethilisemmuuseumidirektorArnold seid dokumenteonmeiekoguspraegusenitänu palju sealtpärinevaidtaani-,rootsi-jatsaariaeg- Inimeste kõrval on mõistagi olulised raha ja onmõistagiolulisedrahaja Inimeste kõrval Muuseumi esimenevälisnäitustoimus1896. a- ja gu- Muuseumi korraldamiseks loodi maakonna- ja Muuseumi korraldamiseks loodimaakonna- ja anda kogudmaakonnavalitsuse käsutusse. voliniku AntonStarkopfi samm 30.juunil1919,kuiharidusministeeriumi paarisaja. esemetest pärinebkindlalt SUS-i aegadestüle Säilinud etnograafi üsna kenahulkseltsiliikmetekogutudkraami. kogudes ningarhiivraamatukogus tänasenitallel Siiski onmeiemuuseumiloodus-jaajaloolistes soiku ningpaljudmuseaalidläksidkaduma. objektina riiklikukaitsealla. mese muinsuskaitseseadusealuselüheesimese Aasta hiljemvõetilinnusEestiskehtestatudesi- hoones järjepidevalttegutsenudjuba90aastat. kasutusse 425m2ruume.Seegaolemeselles 1925. aastakevadesttaaslinnuses,kussaadioma uuesti praegusesmuuseumikantseleis,alates järel asutimitmesajutisesasukohas,1922–1925 ülakorrusel, kuhujäädikuni1919.aastani.See- 1913 (vkj)avatipidulikultuuspüsinäituslinnuse (nüüdne muuseumikantselei).16.septembril asuvassennkadettidehoonesse 1897 kõrval seride hoonesse(misu1910lammutati),sealt 1892 kolitilossihoovisasunudendisesseohvit- võimalus kogudalaliseltvaatamiseksväljapanna. koolidirektori majas,kusesmakordseltavanes gümnaasium muuseumikäsutusseüheruumi mitmesugustes üüriruumides.1887.aastalandis tine peavariraekojasjaalates1874.aastast museaale liikmetekodudes,seejärelleitiaju- Muuseumi taaskorraldamiseks astuti esimene Muuseumi taaskorraldamiseks astutiesimene Esimese maailmasõjaajaljäimuuseumitöö Ruumidega oliraskem.Esialguhoiti listest ja teistest ajaloolistest listest jateistestajaloolistest ettepanekul otsustati ettepanekul otsustati 30 marka/senti. „Lossivahi“ nõusolekul võis nii 30 marka/senti. „Lossivahi“nõusolekulvõis nii 1920. aastatealgul 25marka,alates1927. aastast pääses suvitiigapäev. Muuseumipääsemaksis kaks tundi,talvelühel-kahel päeval.Linnusesse avatud kahelvõikolmelnädalapäeval korraga tegemist aastaidkestnudvirelemisega. õitsengust egasuuremastarengust–pigemoli puhulrääkidamuuseumi saanud selliseeelarve diku muuseumiletehtudkulutustest.Mõistagiei kattis seesummaumbesveerandikunikolman- 1937. aastalnäiteks310,62krooni.Tavaliselt kus aastail1922–1924keskmiselt34 127 marka, kuid eienamaks.Muuseumikülastamiseeestlae- seumitöötajale palkamakstajakütetmuretseda, aastas. Eraldatudrahastpiisas,etainsalemuu- viimaselt saadudsumma1000–2000kroonivahel ja kulkaltaastas50 000marka,edaspidikõikus kasutamata. 1923–1926saadiministeeriumilt üle, kuidkorduvaltjäideraldatudsummad Kultuurkapital. Pidevaltkurdetirahapuuduse algul haridusministeerium,alates1926.aastast raha üheltpooltmaakonnavalitsus,teiselt eraldas külastustuludest. Muuseumieelarvesse ühekordseteriiklikeeraldistena, kassa arvelt, neerimiseks saadivahendeidnnrüütelkonna eraldi pääsmed.„Lossi“korrashoiuksjaekspo- riti eraldi,kapärast1925.aastatolidmõlemal 1922. aastaalgul,ametlikultlikvideeritisee1923. siks“ ümbernimetatudühingutegevushääbus kompetentsi. „Saaremaawanaajauurimiseselt- tasandil jäitöösuunamineharidusministeeriumi linnavalitsuse esindajaisthoolekogu,üleriigilisel Külastamiseks oli muuseum suvel tavaliselt Külastamiseks olimuuseum suveltavaliselt Linnuse korrashoidujamuuseumifi nantsee- 1930. aastad linnuses. tade välja panek jatarberiis- töö- Etnograafi liste

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 43 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 44 — AJA LUGU sioonist… Selle põhiosa asub alates 1947. aastast sioonist… Selle põhiosaasubalates1947. aastast Holzmayeri peamise elutöönaloodudkollekt- lõpus toimetatimuuseumisse väikevalikkogu siooni põhiosapeabjääma Tartusse. 1926.aasta kahtlemata õige.Hiljemleiti hoopis,etkollekt- oliotsus seumi tolleaegsetolukorda arvestades Kuresaare muuseumitagasi.“ SaaremaaMuu- kõige rohkemüheksaastaksjatuuaksesiis arheoloogiakabinetti. „Asjad[- - -] jäävadsinna hindamiseks jakataloogimiseksTartu ülikooli siinsed arheoloogiakogud konserveerimiseks, rium Saaremaakoolivalitsuselekorraldusesaata tahtmise: 28.juunil1924saatisharidusministee- osaliselt kataloogimata.Professorsaavutasoma numereerimataja konserveerimata, turvamata, märkis ta,etkoguonvägahalvasseisukorras: rikkaimaist eelajaloolistestkogudest“.Ühtlasi aasta kirjasharidusministeeriumilekuiüht„maa 3000-esemelist kollektsiooni21.veebruari1923. Aarne MichaëlTallgren iseloomustassedaligi mast pärandist,arheoloogiakogust. Professor negatiivne: muuseumjäiilmaSUSiväärtuslike- ajal sakslasi,erakogujaid. linna EestiMuuseumi,soomlasi,Imaailmasõja tena nimetatakseEestiRahvaMuuseumi,Tal- korjajate pooltärakorjatud…“Nendekorjaja- iseloomustavad näitedonjubaammumitmete muuseumi täiendamineraskeon.[- - -] Kõik „Need korjamisteekonnadnäitasid,etselteel Rahva Muuseumilesaadetudkirjasnenditakse: mas. Maakonnavalitsuse28.juunil1926Eesti jaMuhusetnograafi Sõrves ei mainitud.1925.aastasügiselolevatkäidud välja maksta.Millisteasjadegateguoli,seda muuseumile ostetudesemeteeest34,5krooni otsustas linnavalitsus1935.aastalC. Kaljole kaks spetsiaalsetkogumisekspeditsiooni.Nimelt teada ainultüksmuseaalideostmisejuhtumja meelselt siiavabaõhumuuseumirajamist. spordiplatsi rajama.C.Kaljotoetasagakindla- linna Caesar Kaljolahkusametisttekkinudtülitõttu 1941. aastaniviimasevendVladimirKaljo. 1932–1935 temapoegCaesar, seejärelkuni 1903–1913(?) ja1927–1932AlekseiKaljo, nn lossivahtidemuljetavaldavdünastia:aastail ametis muuseumijalossihooldajate-valvurite, aastat, 1925–1926.See-eestoliveerandsajandit August Kruus,kuidtemagikahjuksainultkaks Muuseumi jaERMitöökogemusegaüliõpilane ainult ükserialasteteadmistegatöötaja–Eesti inimest –muuseumiseegaligi3000huvilist. ja muuseumi(ilmseltkokku)külastanud5767 külastajat. Rekordilisel1938.aastalolevatlinnust said sissetasuta.Aastaskäistavaliselt1000–2000 kuid kahekordsetasueest.Õpilasekskursioonid linnust kuimuuseumikülastadatööväliselgiajal, Ka selle perioodi olulisim sündmus oli Ka selleperioodiolulisimsündmusoli Kogu Eestiajakohtaondokumentaalselt Kogu sõdadevaheliseajajooksuloliametis valitsusega, kes hakkas kindluse hoovi valitsusega, keshakkaskindlusehoovi lisi esemeidkogu- oli kindel plaan sõjavarustust täis hoone süüdata. oli kindelplaan sõjavarustusttäishoone süüdata. 1944. aastasügisel, kuitaganevatelSaksa vägedel midagi tagasisaadetud…) isegi tagastanud,kuidVenemaalt poleseniküll varastatud eset –üheraamatu jaüherinnaehte – sajandil onüksSaksasõdalane jateiseleskkaks keskaegne laudolikatki.“(Muide,käesoleval viidud, kohtusaalisoli20vapitoolikadunud, ja läikivadesemedolidbolševikepooltära nahku janahkmütseonkadunud.[- - -] Iluasjad mündi- jarelvakogud,osarahvarõivaid,karus- aasta novembris:„Muuseumisonrüüstatud stjern kirjutasomaSaaremaa-reisikirjas1941. Kultuuriväärtuste ekspertGeorgvonKrusen- kogud saidselperioodilüsnatõsiseltkannatada. kuigi linnusolisõjaväelastevalduses.Muuseumi esimese NõukogudejaSaksaokupatsiooniajal, kuurordi ilu“. nende kindluseskarjatamine,kunasee„rikub (mõeldud küllilmseltkindlusevalle)keldritesja 1935 keelatiäralehmadepidamine„lossi“ mata. Suursaavutusoliagasee,etalates1. maist [soostunud valli-]kraavikuivatamisele“jäitäit- kuid linnavalitsuselubadus„asudakindluse Lossihoovis mõningaidhaljastustöidkülltehti, nende valdavosaontänasenimeiekäsutuses. suudeti säilitadajaneidveiditäiendadaning aja jooksulolivastsee,ettsaariaegsedkogud seumivalvuri peas.Suurimakssaavutuseksselle säilisid andmedmuseaalidekohtaüksnesmuu- muuseumi ruumidkuikakoosseis,endiselt vähem kuiaastahiljemKuressaarelinnapea… Paradoksaalsel kombelsaiviimasestmuide kud OttoPukkjaJohannesPerens(1906–1941). saarlastest parempoolsetevaadetegarahvasaadi- Üleandmisele vaidlesidkõigeägedamaltvastu lahutada“, otsustatikaseeandalinnavaldusse. omandiks. Kunamuuseumionraske„lossist seadusega“ kuulutatikindlusKuressaarelinna võetud „Seisustekaotamiseseadusemuutmise siiski läbisurudaning10.novembril1933vastu riigitegelasel AleksanderJõeäärelseaduseelnõu õnnestus saarlasestadvokaadil,hilisemalpunasel Riigikogu sotsialistiderühmaaktiivseletoetusele ja muuseumimaakondlikuiseloomu.Tänu muuhulgas kahooneteülemaalisetähtsuse kavatsuse vastuteravaltvälja,tuuespõhjuseks ümbruse korrastamiseks.Maavalitsusastusselle ega astuseetõttupiisavaidsammekindluse kuurordi „tõstmisest“küllaldaselthuvitatud kasu. Põhjendusekstoodi,etmaavalitsuseiole omandusse, lootessellestsuurtmateriaalset kaudu tungivalttaotlemalinnus-kindlustenese eelmisel kevadelkohtu-jasiseministeeriumi kord. NimelthakkasKuressaarelinnavalitsus praeguse Tallinna ÜlikooliAjalooInstituudis. Suurimasse hädaohtu sattus konvendihoone Suurimasse hädaohtusattus konvendihoone Muuseum tegutsestagasihoidlikultka Linnavalitsuse alluvusesjäidendiseksnii 1934. aastalmuutusmuuseumialluvusvahe- Viktor Kingissepa Majamuuseum, juunis 1959 Viktor Kingissepa Majamuuseum,juunis 1959 ajaloos olidfi neeriti kuni1973.aastani. pühendatud korralikpüsinäitus, midaekspo- avada kaKuressaarelinna400. aastapäevale 1963. aastallinnusekeldrikorruse neljassaalis sünniaastapäev jms).Siiskiõnnestusnäiteks lutsiooni aastapäev, võidupüha,VladimirLenini aasta lahinguteningEestiNSVjaOktoobrirevo- „kirikukalendri“ tähtpäevadest(1941.ja1944. tsükliliseks: eelkõigetulilähtudakommunistliku nõukogude süsteemileiseloomulikultvägagi lõigu uusväljapanek.Muuseumitöömuutus sitsioon, 1967ajalooosakonnaarheoloogia uus püsinäitus,1956uuendatudloodusekspo- 1951 „nõukogulikuülesehitustööosakonna“ ülesehitustöö osakondjaIsamaasõjaosakond, loo osakonnaekspositsioonid,1949sotsialistliku Linna (1912–2011).1947avatiajaloojaloodus- aeg –ligi30aastaksjäidirektoriksTimoteus Muuseum olitaasriiklikningalgasn-öLinna- avati seekülastamiseks.KuressaareMaakondlik linna täitevkomiteevaldussening24.septembril ülem majorAndreiUgand. Nõukogude väeosa,27.Eestilaskurpolgustaabi- mälestustes kaesimesenalinnusessejõudnud jäänud süütevahenditeleidmistkinnitaboma kasutamata (1903–1986) veenmisjõud.Arvukate saare linnapeapojaGünthervonRehekampffi kohalikku päritolusõjaväetõlgi,endiseKures- Tõenäoliselt päästislinnusehävingustüksnes Olulisteks sammudeks koduloomuuseumi Olulisteks sammudekskoduloomuuseumi 1946. aastalandsidsõjaväelasedlinnuse liaalide avamised: novembris 1948 liaalide avamised:novembris 1948

loodussõprade kokkutulek,1963toimusidLiiva- juunis 1961Iülesaaremaalinekodu-uurijateja Balti vabariikidemuuseumitöötajateseminar, likkusega: augustis1958korraldatiSaaremaal sidemed siinsekogukonnajakogueestiava- külas Eemutuulik.Tasapisi laienesidmuuseumi Smuuli muuseum,mais1980MuhusLinnuse Mihkli Talumuuseum, mais1973KoguvasJuhan Timoteus Linna teise koormaga Valve Õunpuu, Valve Juhandija Kermik, jalgsi taga Heino Esimese koorma 1957. aastal. metskonnast Kangruselja väljavedamine küttepuude Muuseumi 1976–1988 direktor aastail muuseumi (1923–1995) – Arnold Allik

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 45 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 46 — AJA LUGU Püüa FOTO: Endel korsten ehitada uus Majale tuli operatsioon. lipniku pääste- piirivalvevägede nud Nõukogude korstnasse sattu- kantseleihoone 1982 muuseumi Ööl vastu 5.maid jooksul, 1988–92 avatineliuutfi pöörde ajakska muuseumiajaloos.Nelja aasta ka spetsiaalsekeskusehoone. muuseumis, kusjuuresviimane sai1981.aastal toimusid 1970.–80.aastailka MihklijaKoguva 1973. Laialdasedremondi- ja restaureerimistööd tükitorn, millerestaureerimineolilõppenud võeti hoidlanakasutuselePõhjabastioniSuur- dustega ontänasenivastupidanud.Juba1976 (avati 1985/87ja1992),mismõningatetäien- loodusosakonna uuedpõhjalikudpüsinäitused mine 1985.aastalvõimaldasrajadaajaloo-ja ja kohandamistööd.Nendeedukaslõpulejõud- 1975 alanudlinnusepõhjalikudrestaureerimis- vooderdise restaureerimist,millelejärgnesid püsinäitus. Samalaastalalustatikindlusevallide viiel korruselnõukogudeperioodiosakonnauus avati eelnevailaastailremonditudKaitsetorni hoidlahoone (praegunelabor-töökoda). 1968 aastal remonditijasisustatiesimenespetsiaalne tervelt 38aastat,sh1976–1988direktorina. tervelt osa ArnoldAllikul,kestöötasmeiemuuseumis nimetatud algatusteelluviimiselolihindamatu poliitiliselt n-öõigeliinipealhoida,siiskõigi põhiülesanne olivõimudegasuheldajaasutus tuuritegelased“. KuidirektorTimoteusLinna mittepoliitiline rändnäitus–„Saaremaakul- ekskursioonibüroo fi 1968 hakkasmuuseumibaasiltööleTallinna 1966 alustatiekskursioonijuhtidekoolitamist, asutati muuseumijuurdekodu-uurimisring, korraldatud arheoloogilised kaevamised,1965 Putla kalmetelesimesedsuuremadmuuseumi Aastaid 1985–1995 võiks nimetada suure Aastaid 1985–1995võiksnimetada suure Tasapisi paraneskamateriaalnebaas.1966. liaal, 1973 valmis esimene liaal, 1973valmisesimene liaali ning eest oma kaelast ära saada... eest omakaelast ärasaada... tahab EestiVabariik nüüdmuuseumi igahinna oleneb ikkainimestest.Kuid paradoksaalselt saa öelda,etriikoleksalati halb peremees–kõik ülesanne, vaidkamateriaalset rikkust.Seegaei riigi vaimsetvara–misonju muuseumidepõhi- omavahendite eest,suurendades niimitteainult kuid suuresosastehtisedamuuseumiteenitud tusele, lisadesmõneuuegi.Kõlabuskumatult, hooned javõetineeduutesülesanneteskasu- pidi korrastatipõhjalikultkõikkindlusehoovi pidulikult uuskantselei-jahoidlahoone.Edas- 1995 avatimuuseumi130.aastapäevatähistades ritoorium muuseumihooldada.17.veebruaril bilanssi ning1993koguKuressaarekindluseter- kõik Lossihoovisasuvadhoonedmuuseumi kogu kindlusühelevõimulening1992võetigi peremehena seadistaühekseesmärgiksallutada reas ajalukkuEndelEhitajanimeall.Tõelise timine ningküllaptajääbki„lossihärrade“pikas 1988. Tema suurimkirgonehitamine jaremon- Püüa, kesmääratisellesseametisse9.märtsil „süüdlane“ olinoorenergilinedirektorEndel Tornikohvik. ningavatimuuseumipoodja personaalarvuti välja esimenekaheaastaraamat,saadi muuseumis esimestvälisnäitust,1993anti torn, 1991eksponeeritimitmesSoomejaTaani Muuseum ningavatikülastajailelinnuseKaitse- Samal aastaltaastatiajaloolinenimiSaaremaa vaks munitsipaalomandusesMuhuMuuseumiks. Koguva Vabaõhumuuseum 1990.aastaliseseis- reorganiseeriti J.SmuuliMemoriaalmuuseumja likvideeriti võiloovutatinelivana,sealhulgas Kõigi nende pöördeliste arengute keskne Kõigi nendepöördelistearengutekeskne alustati muuseumi toimetiste väljaandmist. 2005. alustati muuseumi toimetisteväljaandmist. 2005. maailmapärandi nimekirjanominendiks ja KuressaarekindlusUNESCO 2003. aastalarvati lossi päevijakeskajastiilispiiskopi pidusööke. osanud. mida mekahjukspiisavalthinnata egahoidaei Paari aastagaolitekitatudvõimaskaubamärk, praegugi kirjutähisega„Saaremaabiennaal“... Linnapi nimeletulebmuuseumiaadressilveel „Invasioon“. NäitusekuraatoriteEvejaPeeter tat hiljemkorraldatudIISaaremaabiennaal / Fabriqued’Histoire“näitusedjakaksaas- toimunud Saaremaabiennaali„Ajaloovabrik olid 1995.aastakesksuvellinnuse20ruumis lepanu äratanudkunstisündmused.Need kõigi aegadekõigeenamrahvusvahelisttähe- kunstiteadlase ja-kriitikuhinnangulonEesti korraldada kaksüritust,miseestiühejuhtiva võimaldas põhiliseltmeiemuuseumiruumides 30 vahetatavat kunsti-,foto-jmnäitust.See ja sajandivahetuselmõnelsuvehooajaloma ajutisi näitusi.Niikorraldasimegi1990.aastatel seitsevabasaali,kussaiväljapanna tervelt lähiajaloo püsinäitusterajamisenilinnuses Aaviku Majamuuseum. uue fi fi varasema isetegevuslikumuuseumipõhjaluus Linnakodaniku Muuseumiks.1989.aastalasutati reorganiseeriti SaareArhiivraamatukoguks ja sioon janäitusesaal,mismõneaastapärast sepa Memoriaalmuuseumiuuspõhieksposit- liaal – Ruhnu Muuseum. 19. juunil 1992 avati liaal –RuhnuMuuseum.19.juunil1992avati 2001. aastal hakati korraldama Kuressaare 2001. aastalhakatikorraldama Kuressaare Pärast Kaitsetornitaasavamistolikuniuute 1988. aastalavatireorganiseeritudV. Kingis- liaalina pidulikult Johannes ja Joosep liaalina pidulikultJohannesjaJoosep ettekandel „Saaremaa muuseumilugu“. linnuses toimunudmuuseumijuubeliaktuselpeetud põhineb18.septembril2015KuressaareArtikkel kasvanud osad. viimaste sajanditejooksulvarisenudjavõssa- taaskasutuses peaaegukõikselleväärikakantsi vana! Omajavõõrarahvarõõmuksonnüüd on otsekuiuus,agaendiseltaukartustäratavalt vaatama: seeenamkui600-aastanekaunitar Tulgerestaureerimis- jakonserveerimisprojekt. Liidu tugifondirahastatudarhitektuurimälestise edukalt lõpuleviisaastatkestnudjaEuroopa juubel päädisid2015.aastaoktoobris,kuiviidi misel jaarendamiselningmuuseumi150aasta massimõrvast. keldris püsinäitus1941.aastaKuressaare Septembris 2011avatilõunabastioniPüssirohu- ja Eestiiseseivusetaastamisesündmusteni. dunud neljasaaligajõutilaulvarevolutsiooni atraktiivne püsinäitus,millele2011.aastallisan- aastal avatikolmessaalislähiajalugututvustav Järjekindel tööKuressaarekindlusekorrasta- 2014. aastal seumi töötajad Saaremaa Muu- FOTO: TõnuFOTO: Sepp

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 47 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 48 — MÄLU AUK MÄLU AUK Ründo Mülts VAALIS 1905.AASTAL tegemist onmõnereisifi täies suusavarustusesabielupaar. Jumõeldi,et Vaali vabariiki!“.Siissattusbussitäierahvahulka toimunud retkelekõlavpealkiri„ReisNorraja varasügisel väljasõiduEestisüdamaale,pandi startinud loodushuvilisteseltskondkorraldas musi-arusaamatusi. Aastaidtagasi,kuiTallinnast lugejaskonnale onmõnigikordtekitanudküsi- Selle faktiesitamineajaloosorienteeruvale Vaali polnud1917, vaid1905. külas.Jaaastaarv Koerust paarikümnekilomeetrikauguselasuvas nud mitteTallinnas võiTartus, vaidJärvamaal tatud Eestiriigist?Vabariigi ideeeisündi- Paljud teistonkuulnudVaali külasväljakuulu- sõltumatu Vaali Eestivabariigi. sõjameeste salga jakuulutasidväljavõõrvõimust Eesti riiki,asutasid nadEestiVabariigi prii põhiseaduse projekti.Asudes tõsimeelilooma Koigi vallas,Vaali külamehedjuba1905.aastal Nõnda koostasidKoerukihelkonnas, nüüdses oma riikiluua,hakkasidkujunema varem. ei sündinudkohe1918.aastal, vaidideed,kuidas Vaali. Tung iseolemiselejaunistusomariiklusest mõisa. Sellelähedusesasubväikenaaberküla südamest KoerukihelkonnastNorra-nimelise mitte siisläbipõigatakaVaali vabariigist... kumisega külastamakssuusariikiNorrat.Miks Suunates pilgud kaardile, leiame Eestimaa Suunates pilgudkaardile,leiameEestimaa ÜHE MÄLUAUGUTÄITMISE LUGU EESTI VABARIIK AJAKESKUS AJAKESKUS /WITTENSTEIN JÄRVAMAA MUUSEUM rma odavasooduspak- PÄINURME KODULOOMUUSEUM — RÜNDO MÜLTS — Põhjus olevat olnud talupoegade arvamine, Põhjus olevatolnud talupoegade arvamine, ametnike, kohtu jarelvastatudkaitsesalkadega. sisse seatudajutine rahvaomavalitsuskoos oma ses kirjutasidlehed,kuidas siin-seal Venemaal on rahvale ajalehtedestsõnumeid. Novembrialgu- Jürman, ükskohalikueluvedajatest, Palso talustoimunudkoosolekutel olevatMart talumaade, teetegemisekohustuse jmsüle. talurahva vahekorra,mõisamaakülgeliidetud varem olisealelavaltarupeetudmõisnikeja riigivõimu kokkuvarisemisestkaVaali kanti.Juba võimalusi vabariikiarendada.“ Siin tehtitõsisttööd:koostatiseadusijauuriti ei põletatudmõisaidegatopitudkedagikotti! oli iseseisvaEestiVabariigi poole.Koerukandis peaminister MartLaar:„Vaali meestesuund konnas KoigijaKoeruvallas“lausustolleaegne „1905. aastavabadusliikumineKoerukihel- aastal Koerustoimunudajalookonverentsil et sedalaadiküsimustelonõigevastus.2000. eest? Jääguseevaidlemiseksneile,kesarvavad, esimene kangelaslikväljaastumineEestivabariigi menti võtta.Kasolisee„hullurätsepa“teguvõi esiplaanile küsimus,kuitõsiseltsedaeksperi- 1905. aastasügiseljõudsidjutudVene „Vaali vabariigist“ kirjutamiselkipubsageli KÜLAS 1905. KÜLAS MIS JUHTUS KOERU KIHELKONNAS VAALI AASTAL?

lugenud lugenud kogukondade aktivistid vallavõimu üle ja kogukondade aktivistidvallavõimuüleja aastal võtsidmitmeski teisesEestipiirkonnas dada vanakord vabadusegaiseotsustada. 1905. võimalik osutadanendeleideaalidele –asen- alternatiivset liikumistvabariigiks nimetadesoli Mart JürmanijaHansAnton Schultsiasutatud sakorrale. Headvõimalustei saanudkäestlasta. ambitsiooniks tehalõppkogu ülekohtuselemõi- paisus nüüd,revolutsioonilistelippudetuules sellest segadusest.Soovrõhumisestvabaneda Otsus kuulutadaVaalisväljavabariiksündiski passiivsele vastupanuleneideirahuldanud. piisanud. Üldsõnalisedotsusedjaüleskutsed Vaali saadikutelekuuldudjuhtnööridestei sioonilisi omavalitsusi.Koosolekulosalenud moodustama linnasjamaalajutisirevolut- Tartus toimunudaulakoosolek,miskutsus kontuure tõmbasselleümbernovembrilõpus jakuulutamine onsealserahvaasi.Esimesi võtame...“ peaks kuulutudsaama,kohesõjariistadkätte et vabariigimõtejapüüeüleEestimaavälja kaitsesalgalt: „Tõotame meie,etkuijuhtub, võeti novembrikeskelmoodustatudkohalikult Eesti vabariigist.Seeaimubvandetõotusest,mis vabariigi ideenendehulgaskiirestimõtteks mise loosungigateiseneslaiemaltlevinudVene miilitsasalku korraldama.Koosenesemäära- arengukäiku äraoodata,vaidasusidiseseisvalt sed nõndakaasa,etnadeisuutnudenamüldist haaras revolutsioonilinemeeleoluVaali tegela- maatameestele väljaanda.Novembrialguses mõisamaast eraldadajaväikestekohakestena Hans AntonSchultsigaotsustasidisetalumaad eesotsas rätsepmeistrijarahvaluulekoguja Vaalis jubaastutud julgeidsamme.Maata isevalitsuslikkord.Selleksajaksoli vaid terve et nendevaenlanepolemitteainultmõisnik, Alguses ei arvatud Vaalis,Alguses eiarvatud etvabariigi väl- mehed mehed Vabariigis nimekas poliitikategelane. kellest 13aastathiljemsaiiseseisvunudEesti pääses noorukeperepoegAugustJürman, vabariigi“ eestvedajad.Ülekohtusestveretööst karistussalk kihelkonnakeskusesKoerus„Vaali aktsioon karistuseta.24.detsembrilhukkas allasurutud olukorrast,eijäänudmässumeelne aastal olirahumeelseltvabanedaebaõiglasestja liku vallavõimu paberite ärapõletamine. liku vallavõimupaberiteärapõletamine. koostamine tähendashoopisenamatkuikoha- loomisele laiemalt.Eestivabariigipõhiseaduse vallavõimu ülevõtmisele,vaidmõeldiEestiriigi Sangaste jne).Vaalis eipürgitudainultkohaliku kuulutasid väljannvabariigi(Velise, Mõisaküla, Kuigi Vaali meeste ainsakspüüdeks1905. mälestussamba tele pühendatud aasta sündmus- Koerus 1905. tembril1935 avab 29. sep- Kaarel Eenpalu Peaminister Muuseum kustutatud read onsambalt mittesobivad Nõukogude aega 1963. aastal. sammas Koerus rite mälestus- 1905. aastaohv- FOTO: Järvamaa Järvamaa FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 49 — MÄLU AUK MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 50 — MÄLU AUK Mülts Koerus rid“ 2005.aastal „Vabaduse ohv- vabaõhuetendus kul põhinev sündmusti- Vaali vabariigi FOTO: Ründo FOTO: lastelaagreid. Palso talu on külastanud mitmed lastelaagreid. Palsotalu onkülastanud mitmed patrullvõistlusi (2005KoigijaKoeruvallas) ja 2012 Koerus, 2015 Päinurmes),korraldatud konverentse (2000Koerus, 2005Päinurmes, (2000 Vaalis, 2005ja2008Koerus),peetud 2012 Koerukalmistul),tehtud vabaõhuetendusi mälestuskive (1995Vaali külas,1997Palsotalus, Vaali vabariigimeelespidamisekspüstitatud tellimusel 1997.aastal. naaltekst taastatisambalKoeruvallavalitsuse pühendatud ausammaspuutumatuna.Origi- monumendi kohta,säilisEestiVabariigi ideele 1970-ndatel tehtiametlikjärelepärimineKoeru kirjed „1905.aastalKoeruslangenuile“.Kuigi Nõnda jäidsambaleainultsüütudjapunased tekst „EestiVabariigi asutamisemõtteeest“. seik, et1947.aastalraiutimälestussambaltmaha järjepidevuse kandja.Harukordsejuhusetingis Koeru monumentkuiEestiiseolemisetahte mil hävitatienamikomariiklusesümboleid,säilis kümneid kestnudnõukogudeokupatsioonile, kultuurilooliselt haruldaseks.Vaatamata aasta- man. Koerupüstitatudmonumentivõibpidada Riigi MajandusnõukogupresidentAugustJür- katte peaministriasetäitjaKaarelEenpaluja rahvahulga saateleemaldasidmälestusmärgilt toimus 29.septembril1935.Tuhandepealise 1750 krooni. Mälestusmärgipidulikavamine ajaloosündmuse jäädvustamiseksvajaminev ajutisemaakonnavalitsuseeestvõttelkoguti Järva saavutada iseseisvus.Väinjärve vallavalitsuseja kuju sümboliseeribigatsetudvabadustjasoovi Johannes Raudsepalttellitudgraniidistpronks- Eesti Vabariigi mõtte eestKoeruslangenuile“. mälestusmärk, millelolikirjas:„1905.aastal rite mälestusekspüstitati1935.aastalKoeru Vaali meestekuiomariiklusemõtteohv- 80 AASTAT „MÄLUAUGU“ TÄITMIST Iseseisvuse taastanudEestiVabariigis on 100 aasta juubelit. 100 aasta juubelit. mil valmistume tähistamaEestiomariikluse leida, dele. Kuidasselleksriiklikke toetusvahendeid väljatõstmist“ ehksäilitamist tulevastelepõlve- taluhäärberiks rajatudhoone vajaks„mäluaugust August Jürmanipoolt1930-ndatel omanäoliseks „Vaali vabariigistaap“–Palsotalu.Minister Eesti omariikluseajaloostähtsatrollimänginud August Jürmanielulooraamatut.Järgeootabaga tunnistaja, Eestiagronoomijateenekapoliitiku rentsil esitleti1905.aastalVaalis toimunuotsese väljakäidud mõtetestsaitänavuteoks.Konve- Palso talukorrastamisele.Üksaastaidtagasi August Jürmanimonograafi muuseum, avaldadapoliitikujariigitegelase seid. Kõlanudonideedasutadaomavalitsuste üritustel onväljakäidudmitmeidolulisiüleskut- aastal. Varasematel „Vaali vabariigiga“seotud omariikluse tegelikkuväljakuulutamist1918. riigi loomiseideerahvaseaspoolehoiduenne arutlesid teemal,kuidasjamilmääralleidisEesti Tuntud ühiskonnategelasedjaajaloolased all Eestiomariiklusemõtteeellugulaiemalt. nime kandvalürituselolikesksetähelepanu Vabariik 110–eesti omariiklusemõtteeellugu“ muuseumi eestvõttelajalookonverents.„Vaali Päinurmekoduloo- seoses korraldatiJärvamaal mälestusmärgi avamisest.Nendesündmustega Vabariigi mõtteeest langenutelepühendatud esmasest suuremastjäädvustamisestehkEesti septembris 80aastatajaloosündmusemälestuse Vabariigi väljakuulutamisest Vaalis. Samastäitus maininud kaEestipresidendid. Nestoriga. Vaali sündmusi onomakõnedes Mart LaarijapraeguseRiigikoguesimeheEiki riigitegelased eesotsasomaaegsepeaministri Käesoleva aastal möödub 110 aastat Eesti Käesoleva aastalmöödub110aastatEesti võiks pakkuda mõtteainet perioodil, võikspakkudamõtteainet perioodil, a ning aidata kaasa a ningaidatakaasa vaenulikumal paberil, mis pealegi jäledalt vaenulikumal paberil,mispealegijäledalt populaarsed loodusajakirjad kõigekeskkonna- pilkugi eiheida?Miksilmuvad näiteksEesti lesse peaaegumittekunagi peaaegumittekeegi paberipahna, midameilevägisi tuuaksejamil- konteineritesse vedamasadade kilodekaupa pean kodustjamepeametöö juurestpidevalt sellised „pisiasjad“üldjuhuleihuvita.Miksma vähem) keskkonnaametnikkeja-ideolooge asendada. iga päevhulgapuhtaidkäterätikuiduutega suurema jootrahasaamiselootuses–püüavad line jalajälg,milleteenistujad–põhiliseltilmselt Absurdne onrahvusvahelistehotellideökoloogi- eesmärgil vähemaltpaarkümmendkorda.) ega erilinekooner–kasutanühtkilekottisel päeval poestuue.(Mina–olemataei„roheline“ kasutatud täiestiuuekilekotijaostavadjärgmisel konteinerisse viiesviskavadärakatranspordiks teks inimesed,kesomakogutudpakendeid isegi „progressi“takistajaiks.Sellisedonnäi- taaskasutuse entusiasteveidrikeks,mõnikord kasvu jutlustamisemantrafooniltänaseidki paljud peavadlõpmatujapiiramatumajandus- mise taustalinimesi,kesjuurutasidtaaskasutust. patsiooniajal leiduskeskkonnamassiivsereosta- Kõik seeviibmõttele,etisegipimepunaseloku- tulemasinat ärajasaid(vist)viistäidetutvastu. tud välgumihklitetäitmist:andsidkümmetühja teenust –Tallinnas Viruväravakandistoimeta- välja ajama.Meelsastikasutasinagaanaloogilist et mõnikordkippustaastäidetudtuubpastat ise sellemasinateeneidkasutasin,küllagajutte, teeninduskombinaadis Saare.Maeimäleta,kas mida kasutati1970.–80.aastatelKingissepa pastapliiatsite südamiketaastäitmiseaparaati, juubelinäitusel eksponeeritudomapärasteset – Fotol onkujutatudühtSaaremaamuuseumi LEIUNURK Tundub, et„rohelisi“aktivisteja(veel Nüüd onmuidugihoopisteisedajad,aga TAASKASUTUSEST ENNEJANÜÜD SAAREMAA MUUSEUMI TEADUSDIREKTOR — OLAVI PESTI — oma raporti„Kasvu piirid“juba43aastat tagasi... põhikriteeriumiks. OmetiavaldasRooma Klubi kasvu“ pidamineigasuguse ühiskonnaarengu oht EmakeseleMaaleonlakkamatu „majandus- ahjukütmine onikkatõsine probleem?Suurim okste põletaminekoduaias ja isegipuudega käivatest juttudestonüsna silmakirjalikud. Kas keskkonna säilitamisejaloodusekaitsmiseüle ebaproportsionaalselt suur? ebaproportsionaalselt suur? dav ressurssonnendesisugavõrreldesilmselgelt korrastamiseks, millepuhulpakenditessepan- läänemaailma kuritegelikupakendimajanduse haiseb? Mikseivõetamidagimõjuvatette Mulle on küll jäänud mulje, et suur osa Mulle onkülljäänudmulje,etsuurosa Olavi Pesti täitmise aparaat südamike taas- Pastapliiatsite FOTO: Priit Kivi FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 51 — LEIUNURK MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 52 — IN MEMORIAM IN MEMORIAM tiivne ja vajalik partner ühiskonna erinevatele tiivne javajalik partnerühiskonnaerinevatele seumivälja võimekusse. ICOM, jauskuskodumaisegi kunstiningmuu- kuulus RahvusvahelisseMuuseumide Nõukokku ilmaga seotud.Ta oliesimeneeestlane,kes timuuseumi direktoriIngeTederi. kunstiteadlasest kolleegijapikaaegseEestiKuns- muuseumi võlvidealtviimseleteelearmastatud Austuse janukrusegasaatsimeaugustisNiguliste Ta teadis,et muuseumsuudabollaatrak- Tema eluoli aastakümneidmuuseumimaa- 8.1.1931– 9.8.2015 INGE TEDER Aitüma sellekõige eest! mahus positiivseid ideidjasoosinudalati ausust. kunstiellu jamuuseumimaastikule meeletus unustamatut IngeTederit, kesonandnudEesti Samuti olitavägahinnatud toimetaja. matuid koostööserinevate institutsioonidega. näituseid, kirjutasuurimistöidjaavaldasraa- teadlastele innustajaningõpetaja.Ta koostas kud, üliõpilasedjakoolilapsed. kakunstni- tundsid muuseumiinimestekõrval noori jakoolilapsiharivaidloengusarju.Inget tega kunstnikeloominguesitlusininghulgaliselt vahelisi projekte,pagulussejäänudEestijuur- aegadele vaatamatatoimuskümneidrahvus- kraatlik diskussioonvõimalikningkeerulistele arendajatele. Kunstimuuseumisolialatidemo- lega ningsuurevastutusegaseotudvaldkondade isikuomadusi, missobisidorganisatoorsepoo- saama pühendunuduurijateks,jamärkasneidki Ta tundiseksimatultäraneed,kesvalmistusid isiksuste tegevusväljadeningvõimeteampluaad. kunstihuvi alatikanoorematele. Ingegi tulevikussedapühendumistjakirglikku sor Voldemar Vaga igakülgsetunnustusega,jagas Teder olikorraganiivisionäärkuikapraktik. ja põhjalikkustkunstigasuhestumisel.Inge prioriteetsust, samaskavajalikkupieteeditunnet gidele sisendanudloominguliseotsivavaimu sisutööde kuikalaiemamaineeest.Ta olikollee- tatakse neidaegu,kuitajuhinavastutasnii kooslusi. väikerahva jasuurtesüsteemidevõimalikke ning tamõistismärgataseoseidjatunnetada on suuresimesemuuseumiseadusevalmimisel liikmetele ningkõigilepõlvkondadele.Tema osa Jääme alatiseks tänutundega meenutama Jääme alatisekstänutundega meenutama Inge Teder olimitmelepõlvkonnalekunsti- Inge Teder oskasjuhinatabadaerinevate Lõpetanud 1955.aastalTartu ülikooliprofes- Eesti Kunstimuuseumikollektiivismäle-

Tischler. Polli, Koostaja Kadi kujundaja Kätlin Balti kunstiloos. Eestijainglisekeeles. neid pöördelise tähtsusega meistritena Kügelgenide sidemetele Eestiga,näidates näitus jaraamatkeskenduvadvendade Käesolev nikuameti staatusttervikuna. lise taseme, kunst- kuidtõstsid siinmailka ninguuekunsti- valgustusaja väärtused jamaastikumaali Liivimaa portreekunsti (1772–1832) Kügelgen tõid Eesti-ja FerdinandGerhard (1772–1820)jaKarl Franz(24.10.2015–13.3.2016). Vennad kunstimuuseumis tusega Kadrioru samanimelisenäi- kaasneb Raamat dus), Mari Kaljuste (baasmakett). Kaljuste dus), Mari Tuuli Aule (uuendatudmakett,küljen- Koostaja Tiina-Mall Kreem, kujundajad ajaloopildid. Eesti,inglisejasaksakeeles. muuseumides ningmäluasutustes olevad vaatluse allamitmetes Eestijavälisriikide võetakse raportis seerimist tutvustavas ajaloopiltide restaureerimist-populari- ningkahes tähendusi uurivasartiklis ajaloopilte janende Kaheteistkümnes Poola kultuuriruumis. jaSkandinaavia Saksaja des, agaka Vene, samutiLeedu- arengut abilBaltimaa- visuaalsete allikate sete, rahvuslike japatriootiliste tunnete piltidele“ annabvõtme uuridareligioos- ajaloolaste ühinelähenemine „ajaloo- Kunstiajaloolasteuurimise allikaid. ja tuuri ningajalooteadmiste ja-teadvuse kunstilisi kujutisikuitollase kunstikul- ajaloosündmusteloodud konkreetsete lähemalt19. sajandil number käsitleb Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste juubeli- KAANTE VAHEL kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum –Kadrioru kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum –Kadrioru 5 [10]2015 Eesti Kunstimuuseumi Toimetised VON KÜGELGENID KUNSTNIKEST KAKSIKVENNAD DRESDENI JA PETERBURI VAHEL. KUNST KUNSTNIK JA KLEIO. AJALUGU JA 19. SA JANDIL Kurisoo, kujundaja Tuuli Aule. keeles. Koostajajateksti autor Merike kohalik pühakuleksikon.Eestijainglise nii teose tähendusiavav kui käsiraamat altaril kujutatudpühakute lugusid, olles pildiprogrammi. esitab kapp- Raamat jaselgitab selle ajaloost ningtutvustab raamat annabülevaate altariretaabli pildimaterjaliga 1478–1481. Rikkaliku Rode töökojast ningvalmisaastatel telliti meistrijamaalijaHermen Lübecki Saksa altariretaableid koguEuroopas. See Põhja-paremini säilinudhiliskeskaegseid muuseumis asubüksuhkemaidja Eesti Kunstimuuseumi fi Schneider.Angelika ja Allikvee Tiina-Mall Kreem, kujundaja kommenteerijad jatoimetajad Anu uurimustest esmakordselt. Koostajad, fragmentaarsetest füsiognoomilistest keeles ilmuvadväljavõtted Lavateri on ilmunudsaduuusväljaandeid, eesti esimesel poolelbestseller. Menuteosest 18. sajanditeisel poolelja19. sajandi ligimesearmastuse edendamiseks“oli milisi fragmente inimesetundmiseja materjalile tuginev uurimus „Füsiognoo- kuitõestus- tuhandetele portreedele võimete vaheliste seoste kohta.Lavateri inimese jaloomadevälimuse, iseloomuja Caspar Lavateri (1741–1801)mõtteid vahendab šveitsi valgustajaJohann muuseumis (24.10.2015–26.3.2016)ning samanimelisenäitusegaMikkeli kaasneb säilitamise osakonnagavalminudraamat javanaraamatute baltika Raamatukogu Koostöös Tallinna ÜlikooliAkadeemilise muuseum Eesti Kunstimuuseum –Niguliste muuseum Eesti Kunstimuuseum –Mikkeli RETAABEL NIGULISTE KIRIKU PEAALTARI RODE ALTAR. TALLINNA INIMESELE JA KUNSTILE VALGUSTUSAJASTU PILK LAVATERI NÄORAAMAT. liaalis Niguliste Kukk, kujundaja Kukk, Tiina Viirelaid. lossis. Raadi Vastutav toimetaja Inge eksponeerimist ERMnäitusesaalides Muuseumi kunstikoguloomistning selle sena. Piret Õunapuuvaatleb EestiRahva tegevust kunstiajaloola- von Lipharti Karl pärishärraReinhold selt viimaseRaadi esmakord- ning JutaKeevallikkirjeldab ehitusloost Euroopa kultuuurilootaustal mõisa annab põhjalikuülevaate Raadi mille päritolu ontõendatav. JuhanMaiste graafi kogumaalid, aastal EestisasuvadRaadi kordselt esitatud kõik2015. onkataloogis lektsioonidesse jamuuseumidele. Esma- Eestist väljaningkuuluvadtuntudkol- teosed,asunud silmapaistvamad misviidi tuuesväljaRaadil kogudele tervikuna, kunsti- tud raamatheidabpilguRaadi illustreeri- koostöös valminudrikkalikult Tartu ÜlikoolijaEestiRahva Muuseumi Liina Siib. keeles. KoostajaLiisPählapuu, kujundaja ajaloolist fotomaterjali. Eestijainglise teoste reproduktsioone jahuvipakkuvat rohkelt tahulisuse. sisaldabka Raamat isiksusemitme- fookusena Laikmaa Liis Pählapuu omakontseptsiooni rännuteedel, määratlebnäitusekuraator produktiivsema perioodiomaarvukatel olevat veetnud ühekõigeõnnelikumaja Capri, kuskunstniktundub ja kauge millega tajäiseotukskunielulõpuni, kunstnikusünnikohaLäänemaal, paika: looming. Tuues esilekaks alapealkirjas (1866–1942) teerajaja AntsLaikmaa aja ontaaskord vaatlusealleestikunsti seumis 11.9.2015–17.2.2016.Ülepika nimelisele näituseleKumu kunstimuu- onsaateks sama- maa sünnist.Raamat 2016möödub150aastatAntsLaik-Mais Eesti Rahva Muuseum kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum –Kumu KUNSTIKOGU EESTIS UNISTUSTE RAADI. LIPHARTITE ANTS LAIKMAA. VIGALA JA CAPRI kalehed jatarbekunstiesemed, kalehed

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 53 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 54 — KAANTE VAHEL Ruber. keeles. Toimetaja ReetPiiri, kujundajaPiia kujul uuestiväljaantud. Eestijainglise Muuseumis täiendatudjaparandatud Sumera. NüüdonraamatEestiRahva ja valmistamisõpetusedkoostasMari tusi jamustrilehti.Rahvarõivaste lõiked joonis- Kaarma Melanie sisaldas teos ka kogudest päritumbes500foto kõrval Aino kirjutas Voolmaa ningmuuseumi „Eesti rahvarõivad I–III“. teksti Raamatu ja teadmiste põhjalkoostatudkoguteos EestiRahva Muuseumikogude Raamat Eesti 1981. aastalilmuskirjastuselt Merike Tamm.Merike valmistada. Autor Piia kujundaja Rand, juhatust, kuidasrahvarõivakostüümi fotosid originaalesemetest jalõikeidning meesterõivastest, kantud kihelkonnas Juhendist leiabajalooliseülevaate Koeru Pille Runnel. tegemistest 2014.aastal. Peatoimetaja saab ülevaate EestiRahva Muuseumi komi jahimeeste maailmapildis, samuti samalinnas“ tegemine ningmuutused moratsioon 21.sajandil, näituse „#Nii- Eesti mehed, massirepressioonide kome- rändurid Austraalias, töötavad Soomes Aastaraamatus onvaatluseallseljakoti- Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum EESTI RAHVARÕIVAD I–III JUHEND RAHVARÕIVASTE VALMISTAMISE KOERU MEES. AASTARAAMAT 58 EESTI RAHVA MUUSEUMI Jana Reidla. eessõna autor Piret Õunapuu, kujundaja välitöödelt 1924.aastast.Koostajaja (a-st 1935Linnus)ülestähendusedRuhnu ja hilisemadirektori Ferdinand Leinbocki lugejani EestiRahva Muuseumitöötaja Järjekordne kogumisretkede päeviktoob Helen Adamson, kujundajaDénesFarkas. Koostaja intervjuu. tausta avab mahukas interjööridesse. Kunstniku loomingulist töid niinäitustelejooksul kavandatud kui niku Peeter Kuutma ligi poolesajandi ainulaadse positsioonigatekstiilikunst- Eestitekstiiliajaloos ning tutvustab neb näitusega „Klassikud. Peeter Kuutma“ kaas- disainerite tutvustamisele. Kataloog mõjutanud jakujundanudkunstnikening eesti tarbekunstiningdisainioluliselt toimub alates 2000.aastast,keskendudes nimuuseumi personaalnäituste sari,mis onEesti „Klassikud“ Tarbekunsti- jaDisai- laste sulest või haakuvad kunstiajalooga pärinevadvaldavalt kunstitead- artiklid Tartu Linnamuuseumi20.aastaraamatu Eesti Rahva Muuseum Vanavara kogumisretkedelt 12 Disainimuuseum Eesti Tarbekunsti-ja Klassikud Tartu Linnamuuseum 18. sajandist 20.sajandialguseni ja Pistohlkorside perekonnast Uurimusi kunstist, tapeedist FERDINAND LEINBOCK PEETER KUUTMA JA AJALOOLINE INTERJÖÖR VABAMÜÜRLUS, ARHITEKTUUR „meedia gräffi Agu koostatud muust, ühtlasiMarika meediaga manipuleerimisestjapaljust 80.aastatest alates,noorteliikumistest kuks kujunemisest,subkultuurilistest autobiograafi Kiwa sisaldab trükis 1.11.2015). Kakskeelne „Autoportree tundmatuna“ (4.9.– isikunäitusega Kiwa kaasneb Kataloog autor Stanislav Stepaško. Tõnis Saadoja,kujundajaAKU, fotode inglise keeles. KoostajadHanna-LiisKont, ning illustreerivat pildimaterjali. Eestija avavat kunstnikuga teksti, intervjuud sel eksponeeritudmaaliseeriatagamaid kataloog, mis sisaldabnäitu- kaasnenud klaverile jalõuendile“(19.6.–30.8.2015) Tõnis Saadojaisikunäitusega „Etüüdid Peeter Paasmäe. Kähär-Peterson, kujundaja Rennit jaKadi piltnikest. Koostajad-toimetajad Marge 1855–1870 Tartus tegutsenud päeva- pakub Sven Lepa ülevaadeaastatel SirjeSisask).PõnevatSiilivask, täiendust Tuksam, Kurmo Konsa,Oliver Orro, Mart teaduspäeva esinejad(EneSarap, Heli tapeedinäitusegakaasnenud artikliks dele onvormistanud omaettekanded Kallaste, lisaksnen- näituse kuraator Kadri ajaloolistele tapeetidelepühendatud kuraatorid AnneUntera jaEpi Tohvri ning autorid onPistohlkorside näituse Artiklite Pistohlkorsid“ ja tapeetidega“.„Mängud tektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa eksponeeritud näitustega „Kunst, arhi- linnamuuseumis aastatel 2014–2015 laiemas mõttes. Enamikneistonseotud Kiwa, kujundaja Kiwa, Tuuli Aule. Agu,ja inglisekeeles. KoostajadMarika kuvandiloome strateegiate analüüsi.Eesti Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum AUTOPORTREE TUNDMATUGA KLAVERILE JA LÕUENDILE TÕNIS SAADOJA. ETÜÜDID ti“ bibliograafi list teksti kunstni- at ning Kiwa at ning Kiwa illustratiivseid materjale läbitöötanud kes onõppetöö raamesteemakohaseid tekstiili erialaüliõpilased jaõppejõud, Suure töö onärateinud rahvuslikuVKA ande jaoksoluliselmääraltäiendatud. koostatud tekstid, midaonsellevälja- poolt muuseumiaastaraamatute tarbeks etnograafi Kogumiku alusekson Viljandi Muuseumi Hint. Toimetaja TiiuMariana Talvistu,kujundaja seumi arhiividest.Eestijainglisekeeles. sisaldab rohkelt pilte Tartu Kunstimuu- kujundusestajajooksul. trükiste Trükis graafi ning Hanna-LiisKontannabülevaate dub muuseumistoimunud näitustele kujunemist jakasvu, Tiiu Talvistu kesken- tesse, Mare Joonsaluvaatabkunstikogu muuseumi kuiinstitutsioonimuutumis- jooksul. Peeter Talvistu teeb sissevaate Kunstimuuseumi arengust 75aasta annabülevaate trükis Mahukas Tartu kujundaja Meelis Brikker.kujundaja Meelis ja inglisekeeles. KoostajaNeleAmbos, taieste tagaküljedvõivad sisaldada.Eesti detaile põnevatest leidudest,mida Väikeseformaadiline pildiraamatsisaldab kogu peidetudpool“(18.9.–8.11.2015). näitusega kaasneb Kataloog „Tartmusi Viljandi Muuseum Kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli Viljandi Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum MULGI RAHVARÕIVAD TARTU KUNSTIMUUSEUM 75 PEIDETUD POOLELT lisest identiteedist jamuuseumi akogu kuraator Tiina Jürgeni Kristjan Mändmaa. Mändmaa. Kristjan Toimetaja Ain-Andris Vislapuu, kujundaja aset leidnudsündmuste kronoloogia. mägedest kuipuhkepiirkonnastningseal fotodega ilmestatud ülevaadeLossi- Ain-Andris Vislapuu koostatudjarohkete matu lõpetabmuuseumiteadus direktor ordulinnuse arhitektuurse ülevaate. Raa- Alttoa annab kunstiajaloolane Kaur Saksa ordust ja Viljandi linnusestning Juhan Kreem avardab lugejateadmisi uurija saadud andmeid. Liivimaakeskaja ordulinnusetutvustab väljakaevamistel muinasaegsest Haak Viljandist jaArvi Arheoloog Heiki Valk annabülevaate mis onrööbiti eestijainglisekeeles. vahendusel, artiklite populaarteaduslike täita raamatpüüabsedalünka Käesolev on täpsemaltteada vaidasjatundjatele. sajandeid, kuidnendesünnilugujasaatus varemetega onäratanudhuvijuba Viljandi Lossimäed koosordulinnuse Ave Mändmaa. kujundajaKristjan Matsin, radele. Autor Tiina Jürgen, peatoimetaja käsitöösõp- allika raamatust väärtusliku sed lõikeskeemidjamustrid, misteevad Lisaks ontoodud väljapiirkonnaleoma- tänapäeval valmistatudrõivakomplekte. nendepõhjal nii vanuesemeidkuika pildimaterjal esitlebdetailselt Rikkalik dade põhjalneljakssuureks peatükiks. Rahvusmuuseumi kogudest. ja Soome kogu, Peterburi Riikliku Vene Muuseumi Raamatu- Muuseumi, LätiAkadeemilise Ajaloomuuseumi, Pärnu Muuseumi, Valga Muuseumi, EestiRahva Muuseumi,Eesti maid esemeidjaarhiivimaterjale Viljandi koostajatele teadaolevaid olulise- kõiki ja süstematiseerinud. koondab Raamat Narva Muuseumi Narva Toimetised 16 Viljandi Muuseumi Toimetised V jaotubajalooliste kihelkon- Raamat NARVA PIIRKONNA AJALOOST LINNAMAASTIKUS. UURIMUSI SÕDA JA NARVA SÕJAJÄRGNE LOSSIMÄED LÄBI AJA ORDULINNUS JA VILJANDI Andres Tali. Tänapäev.Kirjastus jaSvetlanaIvask Andrejeva, kujundaja rajamine sellemaatasa.KoostajadMerike jahilisem uuslinna märtsipommitamine Euroopa tundis. Paraku tegid 1944.aasta ilusaimaid linnu, midatoonane Põhja- olnud vägesid. Narva Barokiajastu Saksa ordu, Rootsi, Venemaa jaSaksamaa bandus- jatööstuslinn onnäinud Taani ja sadama-,kau- rahvusvaheline kindlus-, minevikust jutustavat lugu. Kunagine foto linna eripalgelisest ilmestavad Narva Muuseumikogustpärit Üle 200Narva kujundaja Agnes Ratas. 1100.Ideeautor Andres kokku Toode, originaal. on Numereeritud trükiseid pangatähe on paigaldatudviiekroonise ja Ivangorodi kindlusele. Trükise keskele linnusele küljel vaadetsõjaeelseleNarva maletajat Paul Kerest ningtagumisel vustatakse rahatäheesiküljelkujutatud rahatähte jasellelugu.viiekroonilist Tut- sisaldabEesti Suveniirtrükis Vabariigi taja Merike Ivask, kujundaja Ivask, taja Merike Tarmo Käärik. Koos- linnaehitustNarvas. stalinistlikku ningMadis põlevkivibasseinis Tuuder utoopialinnade plaane stalinistlikke Kuningas tutvustab Henry Narvaga, Tomps jagabmälestusikohtumistest gilaagritest, arhitekt-restauraator Fredi FreyMagnus sõjavan- mälestusiNarva retseptsioone, isa tutvustab Ivask Merike Toode hävingu erinevaid vaagib Narva taljonil jahilisemaltöölispolgul, Andres hävituspa- Peeter peatubNarva Kaasik projekti eeskujusid, jasellevõimalikke bastionide Nurk ErikDahlbergi Narva kogumikusanalüüsibRagnar Käeolevas Narva Muuseum Narva Narva Muuseum Narva 5-KROONISEL PANGATÄHEL KRISTIINA KROONIJUVEEL NARVA – KUNINGANNA NARVA EESTI VABARIIGI

MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 55 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 56 — KAANTE VAHEL Marian Kivila, kujundajaIndrek Aija. Kivila, Marian kogudest ningerakogudest. Toimetaja timuuseumi, TallinnaLinnamuuseumi neeriti EestiKunstimuuseumi, Tartu Kuns- teoseid ekspo- Sõjaeelseid Ameerikast. kodumaale 2014.aastalõpulannetusena paguluses valminudloomingjõudis 1944. aastalEestistlahkunudkunstnike tust Pärnu Muuseumis(23.5.–20.9.2015). ülevaatenäi-riede Leps-Estami mahukat märgibKataloog ErichLepsi jaPauline Elf- tähelepanuväärne –muuseumtähistab Kuressaare väga seumile kuika kindlusele Kuna 2015.aastaonniiSaaremaa Muu- Vunk ja kujundajaIndrek Aija. Tiit Kask, seniagapuudus. Autoridkäsitlus Aldur akadeemiline pandud, terviklik kirja ja olevikuvõi tulevikunägemusenaikka lite puhulonkuurordi lugutagasivaatena majanduse harukujunemiselugu. Juube- toetudes taastatudühelinna- allikatele onotsestele külluslikult allikmaterjali, varasemate aegadegavõrreldes lausa dest. Et19.ja20.sajandistonsäilinud linna ühte noorematest majandusharu- lahutamatuna tunduvsõnapaarPärnu 19. sajandist,ometitähistabtänaseks kõlanudalatesPärnu onkokku jakuurort Pärnu Muuseum Pärnu Muuseum PAULINE ELFRIEDE LEPS-ESTAM PAGULUSES – ERICH LEPS JA PÄRNU PALLASLASED VALIKUD JA OTSUSED PÄRNU KUURORT. KAHEAASTARAAMAT SAAREMAA MUUSEUM. 2013–2014 ja Tõnu Sepp, kujundajaAin Vares. läbi fotoobjektiivi“. KoostajadOlavi Pesti teeriv kirjutis „Kuressaare linnus-kindlus 30ülesvõtet sisaldavSoorski jakommen- Atraktiivsust lisabväljaandeleMaret Välja ningkunstiajaloolaneAnu Mänd. Robert Treufeldt, LilianHansarjaLeele jad Tõnu Sepp, Jaan Tamm, Mändel, Maris arhitektuuriajaloolased jamuinsuskaits- linna arhitektuuri ajaloost.Autoreiks on Kuressaare paarartiklit avaldatud onka ajalugujarestaureerimist,kindluse Kuressaareotsesemalt või kaudsemalt kas kajastab eriline. Enamikartikleid mõnevõrra kümnes kaheaastaraamat järjekorraskaheteist- projekt, siisonka jarestaureerimiseluse konserveerimise kind- viis aastatkestnudvägamahukas oma 150.sünnipäevaninglõpulejõudis programm. andmist toetas Virumaa pärimuskultuuri Koostaja AnneNurgamaa. Trükise välja- ülevaate Ida-Virumaa mälestuskividest. annab Sepp jaMait seost heraldikaga rahvapärimustes. Tiit kivide Saare käsitleb Ida-Virumaa kuidas kajastuvad kivid elutegevust. AnneNurgamaa vaatleb, kuidas kujundasmaastikmuistseinimese võrdleva analüüsigaväljaselgitada, giliste muististe jalooduslikukeskkonna Vallo ReimaapüüabAlutagusearheoloo- Suuroja artikkel. jaMartin räägib Kalle koostisest jasuurematest kivihiidudest rändrahnude päritolust, kivimilisest ja suurirändpangaseid. Ida-Virumaa vustab Ida-Virumaa aluskorda kristalset Suuroja tut- Kalle ja erinevaidkihistuid. Alutagusepaelasundikoostist käsitleb artikkel ReinEinastokividele. jaAatSarve ilmunud teos onpühendatudpõhiliselt Muuseumi40.aastapäevaks Iisaku ääres ajalooliseKodavere kihelkonna Kodavere murrakut kõneldaksePeipsi Iisaku Muuseumi Toimetised II Liivi Muuseum KIVIDEST IDA-VIRUMAAL KODAVERE UAVITS majanduse ühealustala –ühistegevuse asendamatu panuse Eestidemokraatliku vähe, agategikes rääkis palju, andis mees jariigivanem –Eesti riigipea. Mees, esi- Riigikogu algaastatel oliJuhanKukk ajal panitaaluseEestirahale. Vabariigi seisvuse manifesti“ algteksti. Vabadussõja sõnastas meieriigi mõtte, kirjutades „Ise- vähem kuisadaaastattagasi.JuhanKukk taid. Omariigi rajamisenijõudsimeveidi Oleme elanudsellelmaaltuhandeidaas- Toimetaja Metsman. Marju igatsus omakodujaarmastatujärele. rahva või noore koondportree mehe ajaloolinedokument,eesti kirjutatud säilinud materjal oneelkõigemeiejaoks otsustada jääb, tänasenikäsikirjana kas danud kogetudsõjaigapäevaelu. Lugeja jakellaajaliselt ülestähen- järjekindlalt (langes Porkuni lahingus21.9.1944) on Eiskop Saksa poolelvõidelnud Kurt päevikumaterjal, kuhunii Vene kuika Teise maailmasõjaajastpäritunikaalne Eevi Niitra, Treial, kunstnikPusa. sõnastikust aabitsalõpus. KoostajadMari ütlused. leiabväikesest Sõnaseletused vanadkombedja maaelu jakalapüük, püüab edasiandaümbruskonnaeripära: sõnad, mislapseelusette tulevad, teisalt poolt kõigeesmasemadjaolulisemad lugejatele. Aabitstoob meieette ühelt justkõigeväiksematele tähtis tutvustada vanemad inimesedjasestaponseda Kodavere kiält põhjaosa külad. Praeguseks kasutavad olidjaontäninikihelkonna tuumikalaks Emajõe Suursoonilõunas. Murraku aladel, misulatubOmedujõestpõhjas Konstantin Pätsi Muuseum Selts Väike-Maarja Muuseumisõprade Väike-Maarja Muuseum MÄLESTUSI SÕNASTAJA. ARTIKLEID JA JUHAN KUKK – ISESEISVUSMÕTTE VAENUVÄLJAL MÕTLE MINULE SIIN igapäevaselt peamiselt ENGLISH RESUME edendamisse. Riigi ühe kõige välja- THE RUBBISH COLLECTION the very best soundtracks is available on paistvama rajajana oli Kukk stalinlikule Susan Mossman the National Archive’s Youtube channel. Nõukogude impeeriumile talumatu – ta Science Museum, London In the beginning of 2014 the National suri Põhja-Venemaa vangilaagris. Archive initiated an Internet campaign Kogumikku on kirjutanud põhjalikke The innovative art installation The Rub- Help us to fi nd Estonian boys in archives – kajastusi Juhan Kuke elust ja tegevusest bish Collection, by British artist Joshua people were asked to complete the lists Heino Arumäe, Allan Liim, Ago Pajur, Sofaer, was displayed in the Science of conscripts and recruits. Thanks to Indrek Paavle, Kalev Kukk, Leho Lõhmus, Museum (London) in summer 2014. The many, there is now a growing data base Vahur Mägi, Malle Loit jt. Koostaja Elle project was arranged in two phases. In of Estonians in the First World War. Lees, peatoimetaja Heino Arumäe, phase one, project staff , volunteers and tegevtoimetaja Anne Velliste, kujundaja museum visitors sorted and documented Rein Seppius. Kirjastus Aade. all the Science Museum’s rubbish for DONATIONS PEOPLE MAKE 30 days. In phase two, the equivalent AT THE REVERSE VENDING amounts of transformed materials MACHINE ARE REVERSED INTO produced from the rubbish were brought ENTERTAINMENT FOR CHILDREN back into the Museum and displayed Kerttu-Liina Urke beside items retained from the rubbish. A Estonian Packaging Company

surprising feature of the project were the ENGLISH RESUME many human stories that emerged from I help children is one of the biggest charity the rubbish. projects in Estonia – by pressing a special Operational teams across the Science button, which is installed to almost 330 Museum participated and engaged with reverse vending machines in Estonia, you the project. Longer term, this has led can donate your money for children. Dur- MINU LOODUSHELI to the Science Museum changing and ing the last four years 370 000 Euros have Tartu Ülikooli loodusmuuseum, improving its practices concerning waste been gathered, this money is meant for Eesti Loodusmuuseum management. off ering children living in Estonia exciting Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ning When we throw items away, whether visits to theatre and art exhibitions and Eesti Loodusmuuseumi koostöös on it be food or old clothes, a letter or a joyful time with books. valminud mobiilirakendus ehk äpp „Minu broken pen, we no longer think about In 2015 the Estonian Packaging loodusheli“. Helivaatluste rakendus on them. We throw things away because Company started a cooperation project mõeldud lindude, konnade, putukate we want to forget them or because they with the Estonian Art Museum – school ja teiste loomade häälte salvestamiseks have outlasted their life as useful to us. children can attend to various educa- välitingimustes. Äpp täidab ka vaatlus- But that does not mean they cease to tional programs for free. The project päeviku rolli: koos helifailiga salvesta- exist. Dealing with the vast quantities of is introduced by Liis Suuresaar, a takse vaatluse aeg ja koht, loomaliigi või waste from our modern lives is a major marketing specialist at the Estonian Art -rühma nimetus ning vaatleja kommen- environmental and economic concern. Museum. — 57 taarid. Lisaks saab kuulata Eesti tavalise- This is an important message, but mate lindude, konnade ja rohutirtsude- engaging audiences with this topic – ritsikate hääli. Rakendus on ühendatud which is may be perceived as unpleasant, SCIENCE CAFÉ ON EUTHANASIA PlutoF andmepilvega ning kogutud boring, and sometimes odiferous – can Maarja Vaino vaatlusi saab kasutada teadustöös. „Minu be quite a challenge. Artistic and creative Anton Hansen Tammsaare loodusheli“ kohta saab rohkem infot responses can give a completely new Museum veebilehelt http://www.natmuseum. perspective to topics that, at fi rst glance, ut.ee/et/content/äpp-minu-loodusheli ja seem unpalatable or mundane. On September 25, 2015 – the so-called http://loodusmuuseum.ee/app. Researchers’ Night – a café night was held at the Tammsaare Museum in Kadriorg, RECOVERY OF CULTURAL Tallinn; the topic – euthanasia. Discus- HERITAGE – OBSERVATIONS sions on euthanasia have been held in MADE BY THE NATIONAL Estonia before, especially in connection ARCHIVE with terminally ill people and poor Liisi Taimre conditions in nursing homes; in some National Archive of Estonia European countries (e.g. the Netherlands) euthanasia is connived at. The pros and One of the most important tasks of all cons for euthanasia, the legal and ethical memory institutions is to help people issues were weighed up by intensive care MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 understand their cultural heritage and doctor and lecturer Katrin Elmet, profes- the context of its origins. Equally relevant sor of criminology Jaan Ginter (University task is to encourage visitors/users to of Tartu) and the editor in chief of the come up with their personal interpreta- Tallinn City Newspaper Tiina Kangro. The tion. But how to initiate a dialogue discussion was led by Maarja Vaino, direc- between a museum and its visitors, and tor of the Tammsaare Museum. how to get feedback from people? For that purpose the National Archive organised photography excur- sions in August 2015 in Tartu. The Archive also called for creating sound back- ground to the Estonian feature fi lm Bear Hunt in Pärnumaa (Karujaht Pärnumaal), originally a silent fi lm. The selection of MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 58 — ENGLISH RESUME Conference and exhibitions. nights, educationalprogramslar poetry choir singer. The Museumorganises regu- Anna Särev and (1900–1980)wasactress was actor, director andtheatre director, Andres Särev. Andres Särev (1902–1970) was along-timehomefor Annaand in apartment Tallinn, Tina Street 23-13, to 22,2015. thepubliconOctober The Särev itsdoors re-opened Theatre-room was ber 2015. The topic oftheconference place inDubrovnik, Croatia inSeptem- XVIII Estonian MuseumFestivalXVIII washeld private funding. moreacute socialtopics andattracting in museums’ having activities, asay on institutions, includinglocalcommunities with localgovernments andcultural ums andtheiraudience, joiningforces for ending alienationbetween muse- at theconference. Participants called cultural initiatives were alsodiscussed as globalrecession andunderfunding and otherareas ofwarorterror, aswell ofculturalheritageinSyria destruction or unwillingness inthe to intervene square. his statueerected onatown’s central ofhavingdecide whetherheisworthy –peoplewerecentury given achance to inthe17th of spice tradeinEastIndia violence to createpractised amonopoly Netherland’s Company, East Indian who Pietersz Coen, general governor ofthe Visitors could passajudgementonJan the Netherlandswasvoted thebest. Case Among themthe to participants. werewide socialfeedback, presented which hadfound and acknowledgement around theworld. Altogether 28projects, together peoplefrom 22countries all Estonian History Museum Estonian History Inge Laurik-Teder The EstonianOpenAir Museum Dagmar Ingi Museum Estonian Theatre andMusic Annely Voitka, KirstenSimmo Estonian National Museum Piret Õunapuu Topics likeoverall incapability REMARKS ON A CONFERENCE THE BEST IN HERITAGE OF THEATRE DOORWAY TOREALMMAGIC THE THE SÄREV THEATRE-ROOM – MUSEUM FESTIVAL EXHIBITIONS AT THE NARVA Projects ofInfl by the Westfries MuseuminHoorn, The BestinHeritage uence anditbrought . took Coen Coen created. Moving exhibition open air. 2015two exhibitionswere In takeplace mostly inthe activities work, ofmuseum together almostallaspects of theriver Emajõgi. The brings project bank ontheleft historical Ülejõedistrict the River ated communal atwo-year project spring2015 In Tartu Museuminiti- City tial background research. catchy idea, elegantdesign andsubstan- granted thefi natmuseum.ut.ee. Museum homepage:www. History tion abouttheexhibitiononNatural with recyclable materials. More informa- shared aboutworking theirknowledge exhibition told and abouttheirwork, recyclable materials. The authorsofthe them. Allexhibitionstandsare madeof similarities anddiff between natureconnections andmusic, of Music2015. The exhibitionsubject: of Tartu anditisdedicated to the Year MuseumoftheUniversity Natural History Theatre and MusicMuseumandthe about incooperation oftheEstonian The exhibition June untilSeptember. (ArchKaarsild Bridge)from theendof across theEmajõgi, wasexposedonthe historical photographs aboutthebridges Bellevue –abeautifulview oftheÜlejõedistrict. historical overview consists ofseven roll-up standswith The Tartu in1994–2014 individuals ongraffi Estonian Writers’ Museums;and Characterspean Literary Haapsalu andLäänemaaMuseums; from theSuvorov Street presented to the competition: festival. This year three exhibitionswere ofthe has traditionallybeenapart tion for thebestmuseumexhibition 2015,competi- inSeptember in Narva Women from theSuvorov Street Tartu CityMuseum Marge Rennit University of Tartu Natural Museumofthe History Eva-Liisa Orula Tiia Mets OUT OF THE MUSEUM! ACROSS THE RIVER AND ABOUT NATURE AND MUSIC HOW TO MAKE AN EXHIBITION IT BREATHES, IT RINGS. whichdraws attention to the rst prize for itswholeness, It breathes,It itrings ti and street art in ti andstreet art erences between by Tartu Museum. Art by Foundation of by the Society of by theSociety , compilation of TheLost Ülejõe Women Typical came was was Across Euro-

and stayed to ourdays. intact able – itescapedtheSoviet destruction Estonia in1905. This memorialisremark- for theideaofcreation theRepublicof was erected inKoerufor thosewhodied Eve 1935amemorialstatue 1905.In endeavour were executed onChristmas the Republicof Vaali. Leaders ofthis self-government – ent revolutionary brigade andannounced theindepend- military They establishedavoluntary Estonia duringtherevolution of1905. aconstitutiondrafted oftherepublic of of Vaali (Koeruparish,now Koigi parish) Vaali village, intheyear 1905.Peasants from –inthe Koeru–some20kilometres was conceived in Järva County,was conceived inJärva notfar The concept oftheRepublic ofEstonia biannual book. booksand publishes theseriesofhistory autumn 2015. The Saaremaa Museum the European Union,wascompleted in Extensive restoration fundedby work, and otherevents takeplace attheCastle. expositions, theatre alsoconcerts, plays to thatthere are several temporary ofSaaremaa, inaddition and history permanent exhibitionaboutthenature Castle for 90years inarow. There isa museum hasoperated attheKuressaare established inKuressaare in1865. The ( Society 150 anniversary. Saaremaa History Saaremaa Museum–celebrated its museum – moment thebiggestcounty 2015Estonia’sIn oldestandatthe Museum. Memorial nating andtense timesatthe Kreutzwald asateacher and,working ofcourse, fasci- Võru County, studyingattheuniversity, recalls herchildhoodandschoolyears in museum’s director for 20years. She Museumin Memorial Võru; shewas to theFriedrich ReinholdKreutzwald 70th birthday, hasdedicated 34years Aimi Hollo Päinurme Local Museum Museum Järvamaa Time Travel Center Wittenstein / Ründo Mülts Saaremaa Museum Olavi Pesti VILLAGE IN WAS BORN IN THE VAALI THE REPUBLIC OF ESTONIA SAAREMAA MUSEUM – 150 YEARS LOOKINGBACK TO BYPASSED THE Verein zurKunde Oesels , whorecently celebrated her 1905 ) was ÕNNITLEME!

MARK SOOSAAR MARIS MEUS TIIU KRAVTSEV Pärnu Uue Kunsti Muuseum Tartu Ülikooli Muuseum Riigiarhiiv 12. jaanuar 1946 22. märts 1986 19. mai 1961

HELJU ZAHHAROV TIINA-MALL KREEM REET RANDOJA Eesti Meremuuseum Kadrioru kunstimuuseum Riigiarhiiv 21. jaanuar 1951 10. aprill 1971 19. mai 1981

VIRVE TUUBEL HEIKI PÄRDI MARGIT KILTER Eesti Rahva Muuseum SA Eesti Vabaõhumuuseum Liivi Muuseum 21. jaanuar 1956 22. aprill 1951 20. mai 1961

RAIT TALVOJA KATRIN MOORES TOOMAS PUNG Mahtra Talurahvamuuseum Eesti Kunstimuuseum Pensionär 24. jaanuar 1951 22. aprill 1976 21. mai 1951

HELI ZINK MAARJA VAINO VIRVE ÕUNAPUU ÕNNITLEME! Pensionär, Elva Muuseumi- A. H. Tammsaare muuseum Hageri muuseum sõprade Klubi Kadriorus 27. mai 1956 1. veebruar 1946 24. aprill 1976 HERKI HELVES ELLE LEES ANTS TAGEL Viljandi Muuseum Konstantin Pätsi Muuseum Majandusajaloo Muuseum 28. mai 1971 11. veebruar 1936 26. aprill 1951 AILI MAASIK TIINA SAKSAKULM ANTS VÄLIMÄE Eesti Kunstimuuseum Konstantin Pätsi Muuseum Eesti Piimandusmuuseum 1. juuni 1956 17. veebruar 1966 26. aprill 1966 MATI KAAL KERSTI KOLL PIRET KRUUSANDI Tallinna Loomaaed Adamson-Ericu muuseum Eesti Kunstimuuseum 3. juuni 1946 20. veebruar 1961 27. aprill 1956 SIRJE SÄÄR AILE KAASIK MART HALDMA Eesti Kunstimuuseum Järvamaa muuseum Tartu Õllemuuseum 8. juuni 1956 25. veebruar 1976 1. mai 1951 — 59 LOORE EHRLICH SULEV MÄEVÄLI HELJU HENDRIKSON Eesti Loodusmuuseum Tallinna Linnamuuseum Pensionär 9. juuni 1966 28. veebruar 1936 4. mai 1936 KALMER ALLIK KAIRI KAELEP AILI VESTER 9. juuni 1971 Eesti Rahva Muuseum SA Narva Muuseum 4. märts 1971 6. mai 1951 REET MÄGI Tartu Ülikooli loodusmuuseum REIN LAUR LEA SILLART 14. juuni 1966 Pensionär Tallinna Linnamuuseum 7. märts 1941 6. mai 1956 ANNA-LIISA ÕISPUU Saaremaa Muuseum LIISI SELG HANNES NAGEL 20. juuni 1981 Adamson-Ericu muuseum Eesti Tervishoiumuuseum 12. märts 1981 6. mai 1986 KÄTLIN TISCHLER Eesti Kunstimuuseum MARJU LAGREKÜL VALLO REIMAA 21. juuni 1981 Pensionär Jõhvi Muuseumi Selts

15. märts 1946 8. mai 1961 MERIKE TOOMAS MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 Tartu Linnamuuseum AIVI ROSS RIINE KALLAS 22. juuni 1966 Eesti Rahva Muuseum Harjumaa Muuseum 16. märts 1956 11. mai 1966 TÕNU PANI Tartu Ülikooli loodusmuuseum MAIU LAANBERG EPP ALATALU 29. juuni 1956 Eesti Kunstimuuseum 13. mai 1966 19. märts 1971 KAARI SIEMER KATRIN TÕNISSON Eesti Rahva Muuseum Eesti Lastekirjanduse Keskus 15. mai 1976 20. märts 1981 MUUSEUM – NR 2 (38) 2015 — 60 — TAGAKAAS JÄRGMINE NUMBER TEEMAL: KONSERVEERIMINE