Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009-2021

KOIGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2009-2021

Tellija: Koigi Vallavalitsus Täitja: OÜ Alkranel Juhataja: Alar Noorvee

Projektijuht: Kristjan Karabelnik

Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 4 1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS...... 5 1.1 ÜLDANDMED...... 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 6 1.2.2 Tööhõive ...... 9 1.2.3 Majandus...... 9 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 10 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia...... 11 1.3.2 Ehitusgeoloogia ...... 15 1.3.3 Kliima, sademed...... 16 1.3.4 Pinnavesi...... 16 1.3.5 Muud loodusvarad...... 17 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS...... 18 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 20 2 OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 22 2.1 KOIGI KÜLA ...... 22 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus...... 22 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 25 2.1.3 Joogivee kvaliteet ...... 25 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 27 2.1.5 Koigi küla reostuskoormus...... 28 2.1.6 Koigi küla reoveepumplad ...... 29 2.1.7 Koigi küla reoveepuhasti...... 30 2.2 PÄINURME KÜLA ...... 34 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus...... 34 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 36 2.2.3 Joogivee kvaliteet ...... 37 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 39 2.2.5 Päinurme küla reostuskoormus ...... 40 2.2.6 Päinurme küla reoveepumplad...... 41 2.2.7 Päinurme küla reoveepuhasti ...... 41 2.3 SÕRANDU KÜLA ...... 44 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus...... 44 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 47 2.3.3 Joogivee kvaliteet ...... 47 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 49 3 SEADUSANDLIK TAUST ...... 50 3.1 KOIGI VALLA ARENGUKAVA 2007-2017...... 50 3.2 EL SEADUSANDLUS - ÜHTEKUULUVUSFONDI VEEMAJANDUSPROJEKTID...... 51 3.3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONISEADUS ...... 54 3.4 VEESEADUS...... 54 3.5 KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS ...... 57 3.6 ASJAÕIGUSSEADUS ...... 58 3.7 PLANEERIMISSEADUS ...... 60

3.8 EHITUSSEADUS ...... 63 3.9 JOOGIVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED NING ANALÜÜSIMEETODID ...... 64 3.10 JOOGIVEE TOOTMISEKS KASUTATAVA VÕI KASUTADA KAVATSETAVA PINNA- JA PÕHJAVEE KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED...... 65 3.11 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖNDI ULATUS ...... 68 3.12 VEEHAARDE SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMISE JA PROJEKTEERIMISE KORD ...... 68 3.13 HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE KORD...... 69 3.14 KESKKONNATASUDE SEADUS...... 71 4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED...... 73 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 75 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 77 5 VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 79 6 KOIGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 80 7 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE ARENDAMINE ALLA 2000 ELANIKU REOSTUSKOORMUSEGA ALAL ...... 82 7.1 KOIGI KÜLA ...... 82 7.1.1 Veevarustuse peamised probleemid...... 83 7.1.2 Veevarustuse edasine areng...... 83 7.1.3 Koigi küla perspektiivne veetarve ...... 83 7.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid...... 85 7.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng...... 85 7.1.6 Koigi küla reostuskoormus...... 86 7.2 PÄINURME KÜLA ...... 90 7.2.1 Veevarustuse peamised probleemid...... 90 7.2.2 Veevarustuse edasine areng...... 91 7.2.3 Päinurme küla perspektiivne veetarve...... 91 7.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid...... 93 7.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng...... 93 7.2.6 Päinurme küla reostuskoormus ...... 93 8 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE ARENDAMINE VÄLJASPOOL REOVEEKOGUMISALASID ...98 8.1 SÕRANDU KÜLA ...... 98 8.1.1 Veevarustuse peamised probleemid...... 98 8.1.2 Veevarustuse edasine areng...... 99 8.1.3 Sõrandu küla perspektiivne veetarve...... 99 8.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid...... 100 8.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng...... 100 8.1.6 Sõrandu küla reostuskoormus ...... 102 9 FINANTSPROGNOOS ...... 105 9.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED ...... 105 9.2 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED ...... 106 9.3 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 108 9.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 108 9.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu...... 113 9.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus . 113 KOKKUVÕTE ...... 113 SUMMARY ...... 115

LISAD:

Joonis 1. Koigi asula veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem Joonis 2. Päinurme asula veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem Joonis 3. Sõrandu asula veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi üldskeem Joonis 4. Koigi asula perspektiivne veevarustuse- ja kanalisatsiooniskeem Joonis 5. Päinurme asula perspektiivne veevarutuse- ja kanalisatsioonisüsteem Joonis 6. Sõrandu asula perspektiivne veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Koigi Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr 05-11-08 alusel. Töö eesmärk on koostada Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2021, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Koigi valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Peep Siim, Kristjan Karabelnik).

1 Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide ja Türi vallaga, lõunas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga (joonis 1). Valla pindala on 204,4 km2, millest haritavat maad on 34%, metsa 53%. Oma suuruselt on Koigi vald Järvamaa 12 omavalitsusüksuse seas pindalalt viiendal kohal. Kaugus maakonnakeskusest Paidest on 17 km, Tallinnast 100 km ja Tartust 85 km. Koigi vallas on kaks suuremat asustuskeskust: Koigi ja Päinurme asulad, kuhu on koondunud 59 % valla elanikkonnast. Koigi valla asustustihedus 2008. aasta seisuga on 5,5 inimest/km2. Asustustihedus on maakonnas väikseim. Valla külad on enamikus hajaasustusega, mis on üks valla eripärasid. Koigi piirkonna külade tõmbekeskuseks on olnud Paide kui maakonnakeskus ja Peetri kui kihelkonnakeskus (kirik, kalmistu). Samas on Koigi ise tõmbekeskuseks (kool, arstiabi, side, kauplus) Imavere valla Laimetsa ja Käsukonna küladele. Päinurme piirkonna külade tõmbekeskusteks on olnud nii Põltsamaa kui Koeru (Vaali külale). Andmed: Koigi valla arengukava aastateks 2007-2017.

Joonis 1. Koigi vald, ümbritsetud oranzi joonega. Allikas: Maa-ameti kodulehekülg, www.maaamet.ee

Teedevõrgustik on vallas hea, mis vastab hetkevajadusele, kuid vajab korrastamist eelkõige tolmutõrje seisukohast. Lähimad raudteejaamad asuvad 35 km kaugusel Türil ja 55 km kaugusel Jõgeval. Valda läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Lähim lennujaam ja sadam asuvad Tallinnas - mõlemad on ca 100 km kaugusel. Koigi vallas tegutseb üks munitsipaal-üldhariduskool – Koigi Põhikool ja üks riiklik kool erivajadustega lastele – Päinurme Internaatkool. Vallas on lasteaed, mis tegutseb Koigi külas endise ambulatooriumi ruumides. Koigi üherühmalises lasteaias on kohti 18. Koigi vallas tegutsevad Koigi raamatukogu ja Päinurme raamatukogu ning mitmed mittetulundusühingud, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub elanike kultuuriline teenindus. Valla bilansis on ja majandatakse suures osas valla eelarvest Koigi seltsimaja, Päinurme kultuurimaja, Koigi võimlat ja Sõrandu külaseltsi hooneid. Andmed: Koigi valla arengukava aastateks 2007-2017.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Koigi Vallavalitsuse andmetel elas 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Koigi vallas 1122 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Koigi valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2008

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 204 1122 5,5 Andmed: Koigi Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Alates 2003. aastast on valla elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 114 inimese võrra (tabel 2). Tabel 2. Koigi valla rahvastiku dünaamika aastatel 2003-2008 Näitaja 2003 2004 2005 2006 2007 2008* Elanike arv 1236 1226 1152 1140 1130 1122 Muutus eelmise -0,8 -2,1 -1,0 -0,8 -1,0 perioodiga (%) Sündis 9 13 19 12 11 14 Suri 12 22 18 11 18 10 Saabus 50 41 40 46 31 24 Lahkus 57 106 63 59 36 52 *2008. aasta andmed novembri kuu seisuga Andmed: Koigi Vallavalitsus Koigi valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja maapiirkondadest linnadesse rändamisest. Koigi vallas ületavad aastate lõikes surmad üldiselt elussündide arvu. Samas 2008. aasta

6 novembri kuu seisuga oli vallas loomulik iive +4. Hoolimata sellest, et mõnel aastal on iive olnud nõrgalt positiivne, on üldiselt kahenemistendents jätkuv. Koigi vallast lahkujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui valda saabujaid, mistõttu on valla rändesaldo negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Joonis 2 kirjeldab Koigi valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2003-2008.

1400 1236 1226 1152 1200 1140 1130 1122

1000

800

600

Elanike arv 400

200

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Aasta

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Koigi vallas aastatel 2003-2008. Koigi vallas on 14 küla (tabel 3). Elanike arvu poolest suuremad külad on Koigi, Päinurme ning Sõrandu. Tabel 3. Koigi valla elanike arv asulate kaupa aastatel 2006-2008. Asula 2006 2007 2008 Muutus eelmise perioodiga, % Huuksi 86 86 85 -1,1 Kahala 21 26 25 -4,0 Keri 4 2 2 0 Koigi 474 457 452 -1,1 Lähevere 20 17 16 -6,2 Prandi 54 47 44 -6,3 Päinurme 227 214 212 -1,0 Rutikvere 29 29 27 -6,8 Silmsi 25 30 32 +6,6 Sõrandu 109 110 116 +5,4 Tamsi 33 34 33 -3,0 Vaali 31 28 27 -3,5 Väike-Kareda 53 53 50 -5,6 Ülejõe 8 9 9 0 KOKKU 1140 1130 1122 -0,7% Andmed: Koigi Vallavalitsusest

Valla rahvastiku vanuseline jaotumine on sarnane Järva maakonna ja Eesti keskmise rahvastiku vanuselise jaotumisega. Võrreldes Järva maakonna ja Eesti keskmise tasemega on Koigis mõnevõrra vähem lapsi ja rohkem vanureid. Lisaks on tööealise elanikkonna osatähtsus vallas mõnevõrra väiksem Eesti keskmisest. Alates 75ndast eluaastast on naisi vähemalt 1,7 korda rohkem kui mehi. Elanikkonna vananemist võib peamiselt täheldada selles, et vanemad vanusegrupid on suuruselt jäänud peaaegu samaks, kuid nooremad on keskmiselt 15-25 inimese võrra vähenenud. Arendamise kava ja 2008. aastal PPProjekti teostatavusuuringu koostajad prognoosivad tulevikus rahvaarvu nullkasvu. Tõenäoliselt on rahvaarvu nullkasv valla suuremates asumites (Koigi, Päinurme, Sõrandu), väikesemates asumites toimub tõenäoliselt tulevikus rahvaarvu vähenemine. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on lisaks oluline analüüsida Koigi valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Koigi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna Koigi Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Järvamaa leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Järvamaal 2007. aastal ligikaudu 5089 krooni (vt tabel 4). 2007. aasta näitaja on ligi 3,5 % võrra madalam Eesti keskmisest (5286 krooni). Seega on Koigi valla elanike netosissetulekud küllalti sarnased kogu Eesti keskmiste näitajatega. 2003-2007. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 15,5 %. Tabel 4. Leibkonnaliikme sissetulek Järvamaal aastatel 2003-2007. Aasta Netosissetulek kuus (kr) Muutus, % 2003 2522 2004 2727 +8,1 2005 3356 +23.0 2006 4027 +20.0 2007 5089 +26.4 Keskmine - +15.5 Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Tööhõive Koigi valla elanikest on tööga hõivatud 61% (15.11.2008), ametlik töötus ja mitteaktiivsete osakaal vallas on madal. Töötus on aastate jooksul pidevalt langenud. 2004. aastast on töötute arv vähenenud tunduvalt, 2007. aasta andmete kohaselt oli vallas töötuid 4. Töötute arv moodustab ca 2% valla tööealisest elanikkonnast. Maksu- ja tolliameti andmetel sai 2006. aastal Koigi valla elanikest töötasu 677 inimest. Tööandjateks oli 248 asutust, neist oma valla asutusi ja ettevõtteid oli 17, lisaks füüsilisest isikust ettevõtjad ja vald oma allasutustega. Andmed: Koigi valla arengukava aastateks 2007-2017. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Aastal 2007 oli toetusteks makstav summa ligikaudu 1,3 korda väiksem, kui 2008. aastal. Sellest võib järeldada, et peale 2007. aastat on mõningate elanike majanduslik olukord vallas halvenenud ning vajadus maksta toimetulekutoetusi suureneb. Alljärgnevalt on toodud tabelis 5 ülevaade aastatel 2007-2008 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 5. Koigi vallas toimetulekutoetusteks makstud summad aastatel 2006-2008. Aasta 2007 2008 Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest 589,3 777,7 (tuhat kr) Andmed: Koigi Vallavalitsus

1.2.3 Majandus Valla üldpindala on 20 445 ha. Pindala jaotumist kasutusalade järgi kirjeldab tabel 6. Tabel 6. Maakasutus Koigi vallas 2007 Kasutusala Pindala, ha Pindala, % Metsamaa 10940 53,5 Looduslik rohumaa 763 3,7 Haritav maa 7002 34,3 Õu 201 1 Muu maa 1539 7,5 KOKKU 20445 Andmed: Koigi valla arengukava 2007-2017 Vallas on ettevõtluse peamisteks harudeks põllumajandus ja puidutöötlemine, vähesel määral turism ja majutus, ehitus, mööblivalmistamine, transpordi- ja meditsiiniteenused. Äriregistris registreeritud ettevõtetest ja mittetulundusühingutest moodustavad valdava osa füüsilisest isikust ettevõtjad. Üks suuremaid tööandjaid vallas on vallavalitsus, tootmisettevõtetest aktsiaseltsid ja osaühingud. Andmed: Koigi valla arengukava aastateks 2007-2017.

Koigi valla suurimad ettevõtted on Koigi OÜ, Veskimäe OÜ, Elen Puidutöötlemise AS. Lisaks suurimatele ettevõtetele on suurimad tööandjad vallas veel Päinurme Internaatkool, Koigi Põhikool ja Koigi Vallavalitsus. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel suurematest ettevõtetest ja asutustest Koigi vallas (tabel 7).

Tabel 7. Koigi valla asutuste ja ettevõtete tegevusalad ning töötajate arv. Töötajate Nr. Ettevõte Asukoht Tegevusala arv 2008 1. Koigi OÜ Koigi küla Põllumajandus 38 2. Veskimäe AS Päinurme küla Põllumajandus 29 3. Elen Puidutöötlemise AS Koigi küla Puidutöötlemine 25 4. Marrek Puit OÜ Päinurme küla Puidutöötlemine 8 5. Päinurme Internaatkool Päinurme küla Haridus 35 6. Koigi Põhikool Koigi küla Haridus 25 Andmed: Koigi Vallavalitsus

Kehtivaid vee erikasutuslubasid on Koigi vallas 01.12.2008 seisuga kuus (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed): - AS Paide Vesi – Koigi, Päinurme ja Sõrandu küla elanike ja ettevõtete varustamine vee- ning kanalisatsiooniteenusega. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÄ-138959; - OÜ Koigi – Põhjavee võtmine üle 5 m3/ööpäevas Koigi Farmi ja Koigi töökoja puurkaevudest. Vee-erikasutusluba nr 9; - Päinurme Internaatkool - Põhjavee võtmine üle 5 m3/ööpäevas Päinurme kooli puurkaevust. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÄ-184305; - Sõrandu Farm OÜ - Põhjavee võtmine üle 5 m3/ööpäevas Sõrandu Farmi puurkaevust. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÄ-142194; - AS Veskimäe – Põhjavee võtmine üle 5 m3/ööpäevas Veskimäe farmi puurkaevust. Vee-erikasutusluba nr 32. - Erametsa Majandamise Ühistu – Põhjavee võtmine rohkem kui 5 m3 ööpäevas Huuksi puurkaevust taimede kastmiseks. Vee-erikasutusluba nr L.VV.JÄ-34622;

1.3 Keskkonnaülevaade Maastikuliselt jääb Koigi vald peamiselt Pandivere kõrgustiku lõunaossa. Kirdes ulatuvad Koigi valla territooriumile Endla nõo äärealad ning idas Kesk-Eesti moreenitasandik. Koigi valda läbivad või saavad sealt alguse Pärnu ja Suur-Emajõe valglasse kuuluvad veejuhtmed ja nende lisajõed: Põltsamaa jõgi, Päinurme jõgi, Prandi jõgi, Koigi - Neeva jt. Neist Prandi jõgi on hea forellijõgi. Prandi jõgi saab alguse Prandi suurallikast ja 11 hektarilisest Prandi allikajärvest. Valla territooriumil asuvad 5 vähem või rohkem hooldatud endist mõisaparki. Liigirohkeim on Koigi park.

Maavaradest leidub Koigi vallas dolomiiti, lubjakivi ja turvast ning liiva ja kruusa. Paraku asuvad varud kas liiga sügaval või on muude tingimuste tõttu nende kaevandamine ebaotstarbekas. Koigi küla asub samaaegselt Pärnu alamvesikonnas kui ka Pandivere põhjavee alamvesikonnas. Arendamise kavas kajastatud Päinurme küla asub Peipsi alamvesikonnas. Koigi valda läbivad või saavad siit alguse Pärnu ja Suur-Emajõe valglasse kuuluvad veejuhtmed ja nende lisajõed: Põltsamaa jõgi, Päinurme jõgi, Prandi jõgi, Koigi - Neeva jt. Tähtsamatest vaatamisväärsustest asuvad piirkonnas Huuksi mõis ja kaksikpärn, Koigi mõis, Maagiallikad, Prandi allikad, Silmsi mõis, Väike-Kareda mõis ja lehis. Koigi vald asub Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Kurisuid esineb Koigi, Huuksi, Keri, Sõrandu ja Väike-Kareda küla piirkonnas. Koigi valla allikalistest aladest asub kõige suurem ja veerikkam Prandil, kust saab alguse Prandi jõgi. See piirkond on ka veesäilitusalaks. Andmed: Koigi valla üldplaneeringu lähtesituatsioon, 2005.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Piirkonna pinnakatte moodustavad kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Rähkse saviliiv ja saviliivmoreeni paksus on umbes 2-4 m. Aluspõhja moodustavad Raiküla lademe savikad ja dolomiidistunud lubjakivid, millele järgnevad alam-siluri Juuru lademe dolomiidistunud kavernoorsed ja lõhelised lubjakivid. Edasi ülem-ordoviitsiumi Porkuni lademe dolomiidistunud kavernoorsed ja lõhelised lubjakivid ning kuni 45 m-ni Pirgu lademe lubjakivid. Pirgu lademe lubjakivi all lamavad savikad Vormsi lademe (O3vr) lubjakivid. Ordoviitsiumi ja siluri vanusega lubjakivide, mergli ja dolomiitide kogupaksus on 100-170 m. Lubjakivide all levivad alamordoviitsiumi ja kambriumi liivakivid ja savid, mille all on kristalne aluskord. Koigi valla territooriumil võib eraldada kolm põhilist põhjaveekompleksi - ordoviitsiumi- siluri lubjakivides leviv veekompleks ning ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi liivakivides levivad põhjaveekompleksid. Kaks viimast põhjaveekompleksi levivad sügavamal ja on suhteliselt veevaesed. Kvaternaarisetetes kohati leiduv põhjavesi on seostatav põhiliselt sporaadiliselt leviva moreenisiseste liivaläätsede veekihiga (gQIII), mille paksus sõltub pinnakatte paksusest ja veerikkus pinnakatte lõimisest ja litoloogilisest koostisest. See veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata. Veevarustuse seisukohalt omab tähtsust pinnakatte all lamavates lubjakivides leviv siluri- ordoviitsiumi veekompleks, milles võib eraldada kaks veekihti - alamsiluri veekiht ja ülemordoviitsiumi veekiht.

Alamsiluri (S1) veekiht on seotud eelkõige Raikküla ja Juuru lademe lõheliste ja kavernoossete lubjakividega, kus esineb karstinähtusi. Veejuhtivus selles veekihis kõigub

11 suurtes piirides, keskmiselt võib see olla 1000-2000 m²/d. Veekiht toitub kvaternaarisetetest infiltreerunud sademetest ja on maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse suhtes enamasti nõrgalt kaitstud.

Ülemordoviitsiumi (O3) veekihi moodustavad ülemordoviitsiumi Pirgu lademe savikad lubjakivid, mis on tihti lõhelised ja kavernoossed. Ülallasuvast alamsiluri veekihist eraldab seda suhteliselt vettpidav 6-7 m paksune Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivi kiht. Hüdrauliliselt on veekiht ülalpool lasuva alamsiluri veekihiga seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. Ülemordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline ja veekiht veerikas. Veekiht toitub kvaternaari ja alamsiluri veekihist infiltreerunud veest. Selle kihi põhjavett kasutatakse Järvamaal laialdaselt nii eramajapidamistes kui ka asulate ühisveevarustuses.

1.3.1.1 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Koigi vald peamiselt siluri ja ordoviitsiumi (S-O) lõheliste ja karstunud kivimitekihtide piirkonda. Siluri ja ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides paiknevad väga hea veeandvusega puurkaevud, mille erideebit võib sageli ulatuda isegi üle 5 l/s*m. Koigi valla puurkaevude arvestuskaartide alusel jäävad valla idaossa puuritud puurkaevude erideebitid isegi üle 5 l/s*m. Valla keskosas ning lääneosas on puurkaevude erideebitid vahemikus 2-5 l/s*m.

1.3.1.2 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Koigi vald nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alade hulka. Joonisel 3 on toodud Koigi valla põhjavee kaitstuse kaart. Nõrgalt kaitstud (madala reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus 2-10 m; savi või liivsavi paksus <2 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 50-200 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) alad haaravad suhteliselt õhukese pinnakattega piirkondi. Suurem enamus puurkaevudest on nitraatide sisaldus alla 15 mg/l. Nõrgalt kaitstud alad paistavad silma eelkõige suhteliselt kõrge ammooniumisisalduse poolest (Andmed: Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, 1:400 000, OÜ EGK, 2001). Arendamise kavas kajastatud asumid (Koigi, Päinurme ja Sõrandu) jäävad põhjavee kaitstuse kaardi järgi suuremas osas nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda. Samas võib esineda asumites piirkondi, kus põhjavesi on kaitsmata.

1.3.1.3 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus

12 hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. Aprilli 2006 a. käskkirjale nr 397 “Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Koigi vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

1.3.2 Ehitusgeoloogia Koigi vald kuulub ehitusgeoloogiliste tingimuste poolest Kõrg-Eesti rajooni. Tugevate pinnaste ja paremate hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu on ehitusgeoloogiline olukord nimetatud rajoonis tunduvalt soodsam kui Madal-Eestis. Hüdrogeoloogiliselt see rajoon erineb tunduvalt teistest Eesti piirkondadest. Küllaltki suurtel aladel ei esine siin soid ega pinnaveekogusid. Sademeteveed, mis valguvad maa sisse, tungivad läbi moreenkihi karastunud aluspõhja, kus veepind asub 10-20 meetri sügavusel. Kohati võib moreenis esineda ülavee tüüpi veeläätsesid, kust vesi võib tungida isegi keldritesse. Kõrgendiku äärealadel põhjavesi väljub karstiallikatena, andes alguse mitmetele jõgedele. Tugevate pinnaste, tasase reljeefi ja sügava põhjavee tõttu on rajoon ehitusotstarbeks peaaegu parim Eestis (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Koigi valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Koigi valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval nad paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Koigi valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Koigi asula ühisveevarustuses kasutatav puurkaev (puurkaevu katastri nr 13434) 0-4,2 m – liivsavi munakatega; 4,2-35,0 m – lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega; 35,0-44,5 m – lubjakivi; 44,5-75,0 m – mergel lubjakivi vahekihtidega; 75,0-79,0 m – lubjakivi; 79,0-90,0 m – lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Päinurme asulasse rajatud uus asula puurkaev (puurkaevu katastri nr 10350) 0-5 m – saviliivmoreen lubjakiviklibuga; 0-50,0 m – Lubjakivi mergli vahekihtidega. Sõrandu küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 10029 1114) 0-4,0 m – savikas kruus munakatega; 4,0-26,0 m – savikas lõheline lubjakivi; 26,0-33,0 m – lubjakivi; 33,0-90,0 m – savikas lubjakivi.

1.3.3 Kliima, sademed Koigi valla kui Kesk-Eesti piirkonna kliima on võrreldes rannikualadega ühtlasem. Aasta keskmine temperatuur on +4,5º, juulikuu keskmine +17º ja veebruarikuu keskmine -7º. Aastakeskmine sademete hulk on 600-650 mm. Sademetevaeseim kuu on märts – ca 20 mm, sademeterikkaim august 80-90 mm. Koigi vallas on domineerivateks lääne edelatuuled, mis moodustavad 35% kõikidest tuultest (Andmed: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, 2003).

1.3.4 Pinnavesi Koigi valda läbivad või saavad sealt alguse Pärnu ja Suur-Emajõe valglasse kuuluvad jõed ja nende lisajõed - Põltsamaa jõgi, Päinurme jõgi, Prandi jõgi, Koigi - Neeva jt. Koigi valla piirides paikneb Prandi allikjärv valgalaga 1,3 km2. Prandi allikjärvest, mis asub Koigi külast ca 3 km loodes saab alguse Prandi jõgi, mis suubub 99,5 kilomeetri kaugusel suudmest Pärnu jõkke. Prandi allikjärv on tõusuallikas, mis asub Prandi küla lääneservas Allika talu hoonete juures. Prandi tõusuallika paljuaastane keskmine vooluhulk on 0,34 m3/s (0,240-0,758 m3/s). Oletatakse, et seda allikat toidavad Neeva kanali kuristutesse neelduvad veed. Vee pH väärtus on vahemikus 7,4-7,8. Jões on registreeritud kuus kalaliiki. Kalanduslikult tüübilt on Prandi jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa produktiivne forellijõgi ning kalanduslikult väga väärtuslik. Prandi allikatel oma kaitseala eeskiri puudub. Tuleb lähtuda Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala eeskirjast. Selle järgi (§ 6) on heitvee pinnasesse juhtimine keelatud 50 meetri ulatuses veepiirist või karstlehtri servast. Prandi loodusala hõlmab Prandi Natura 2000 ajutiste piirangutega ala ja osaliselt Prandi allikate kaitseala. Ajutiste piirangute alal tuleb lähtuda keskkonnaministri määruses kehtestatud piirangutest. Selle järgi on ala valitseja (Järvamaa Keskkonnateenistus) nõusolekuta keelatud teede ja liinirajatiste rajamine, ehitiste püstitamine, veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine, maaparandussüsteemide rajamine, maavarade kaevandamine. Nendeks tegevusteks on vaja esitada ala valitsejale kirjalik taotlus. Keskkonnaministri 14.02.1996. aasta määrusega nr 10 kinnitatud lõheliste elupaikade nimistusse on lülitatud järgmised Koigi valla jõed: Prandi jõgi kogu ulatuses; Põltsamaa jõgi lähtest Rutikvere veskini. Keskkonnaministri 16.11.1998. aasta määrusega nr 65 kinnitatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade reostustundlikkuse nimekirja on lülitatud järgmised Koigi valla pinnaveekogud: Neeva kanal; Peetri peakraav; Pendi peakraav; Põltsamaa jõgi; Prandi jõgi. Koigi valla pinnaveekogusid on kirjeldatud tabelis 8.

Tabel 8. Koigi valla pinnaveekogud. Valgala Ehituskeeluvöönd Veekaitsevöönd Reostustundlik Veekogu nimi Seisund (km2) (m) (m) suubla* Prandi allikjärv 1,3 50 10 Hea Ei Kokametsa kr. 10,7 25 10 - Ei Marguse pkr. 25 25 10 - Ei Neeva kanal 159 50 10 Hea Jah Päinurme jõgi 71,4 50 10 - Ei Palu pkr. 34,2 50 10 - Ei Pätsavere pkr 15,9 25 10 - Ei Peetri pkr. 17,9 25 10 Keskmine Jah Pendi pkr. 12,6 25 10 - Jah Põltsamaa jõgi 1310 50 10 Kesine Jah Prandi jõgi Hea 285 50 10 Jah (ülemjooks) Sepaoja pkr. 18,8 25 10 Hea Ei Sinika pkr. 40 50 10 - Ei Vaali pkr. 15,4 25 10 - Ei Vahisoo pkr. 28,1 50 10 - Ei Lubjasaare pkr. 8 25 10 - Ei Mearu pkr. 7,4 25 10 - Ei Haudemäe pkr. 8 25 10 - Ei Võllingi oja 25 10 - Ei * vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. a. määrusele nr 65. Andmed: Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, 2008 ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava.

1.3.5 Muud loodusvarad Kehtivas maapõueseaduses toodud maavarade loendi järgi leidub Koigi vallas maavaradest dolomiiti, lubjakivi ja turvast, peale selle ka liiva-kruusa. Valla territooriumil ei ole mineraalsete ehitusmaterjalide karjääre, ega turbatootmisalasid, millistele oleks vormistatud nõuetekohased kaevandamise load. Maapõueseaduse kohaselt on seega maapõue kasutamine lubatud ainult füüsilisest isikust maavaldaja maal omatarbeks. Karjääride ja turbatootmisalade puudumine ei tähenda, et valla maa-alal ei leiduks maapõuevarasid. Vallas leidub paekivi (Kareda dolomiidi maardla), turvast, liiva ja kruusa. Liiva ja kruusa näol on tegemist pigem maa-ainesega kui maavaraga, kuna olemasolevatel andmetel ei vasta liiv ja kruus kehtivatele kvaliteedinormidele. Sellist teedeehituseks sobivat materjali leidub eelkõige Vaali ümbruses. Andmed: Koigi valla üldplaneeringu lähtesituatsioon, 2005.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Koigi, Päinurme ja Sõrandu külas on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujaks AS Paide Vesi (Registrikood 10464290). Ettevõte põhitegevusalaks on: - vee tootmine, töötlemine ja transport; - veevarustuse- ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitus, remont, teenindus- ja hooldustööd; - heitvee vastuvõtt ja puhastamine; - vee- ja heitvee proovide võtmine; - veevarustuse- ja kanalisatsioonialased konsultatsiooniteenused. Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Paide Vallavalitsusele. AS Paide Vesi osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust lisaks Koigi vallale ka Paide, Kareda ning Roosna-Alliku vallas ning Paide linnas. Vee-ettevõttes on 11 täistööajaga töötajat ja kaks osalise tööajaga projektijuhti. Koigi Vallavalitsuse määrusega 20. jaanuarist 2006 nr. 1 kehtestati aktsiaselts Paide Vesi poolt osutatavad veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad alates 03. veebruarist 2006 alljärgnevalt: 1) vee hind füüsilistele isikutele 7,66 kr/m³ (s.h käibemaks); 2) reovee ärajuhtimise hind füüsilistele isikutele 15,33 kr/m³ (s.h käibemaks); 3) vee hind juriidilistele isikutele 7,66 kr/m³ (s.h käibemaks); 4) reovee ärajuhtimise hind juriidilistele isikutele 15,33 kr/m³ (s.h käibemaks). Veevarustuse- ja kanalisatsiooni abonenttasud : 1) veemõõtja Ø 15 mm ja väiksem 23,60 kr (s.h käibemaks); 2) veemõõtja Ø 20 mm 47,20 kr. (s.h käibemaks); 3) veemõõtja Ø 25 mm ja üle 70,80 kr. (s.h käibemaks). Abonenttasu makstakse vastavalt teenuslepingule. Lisaks Koigi Vallavalitsuse määrusele nr 1 kehtestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnale on Vallavalitsuse määrusega nr 2 (kehtestatud 5. veebruar 2008) reguleeritud GAZ 53 A (fekaalauto) teenuse hinnakiri vastavalt tabelis 9 toodud hindadele.

Tabel 9. Fekaalauto teenuse hinnakiri. Teenuse nimetus Hind, EEK

Kogumiskaevu tühjendamine tsisterni kohta 115 Paakauto kasutamise kilomeetri hind 8,5 Kuivkäimla tühjendamine (lisandub kahe mehe töötasu ja lisavesi) 170 hindadele lisandub vastava biopuhasti käitlustasu m3 kohta (AS-le Paide Vesi 15,3 hinnakirja järgi) Tsisterni tunni hinne, mis lisandub peale esimest tundi (nt läbipesu) 170 Andmed: Koigi Vallavalitsus

Lisaks tabelis 9 toodud hinnakirjale on Vallavalitsuse määrusega nr 2 (kehtestatud 5. veebruar 2008) reguleeritud Sõrandu korrusmajade kogumiskaevude tühjendustasu. Määruse § 3 kehtestab eraldi teenuse hinnaks AS-le Paide Vesi Sõrandu korrusmajade (Sõrandu maja nr 7 ja 8) kogumiskaevude tühjendamiseks. Veotasu kuus Sõrandust on 1680.- krooni ning veoteenuse arvestuse aluseks on võetud, et kogumiskaeve tühjendatakse keskmiselt 6 korda kuus. Tabelis 10 on toodud AS Paide Vesi 2007. aasta majandusnäitajate iseloomustus. Tabel 10. AS Paide Vesi 2007. aasta majandusnäitajad. Kasumiaruanne perioodi kohta 2007 Ettevõtte müügitulud, kr 14 315 903 Ettevõtte ärikulud, kr 12 488 142 Ettevõtte puhaskasum, kr 1 852 100 Bilanss perioodi lõpu seisuga Käibevara kokku, kr 8 711 008 Põhivara kokku, kr 40 156 704 KOKKU varad, kr 48 927 712 Kokku omakapital, kr 12 434 611 Kohustused, kr 36 493 101 Andmed: AS Paide Vesi 2007 a. tehti arenduskulusid 442 300 krooni EL Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide projektijuhtimise korraldamiseks. Pikaajalised kohustused olid 2007.a. lõpuga seotud pikaajalise laenulepinguga summas 2,05 miljonit krooni, mis makstakse tagasi 5 aasta jooksul. Ettevõtte põhiliseks tuluallikaks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Paide linnas ja Järvamaal, mis moodustas 2007 a. 72% kogutuludest. Põhitegevusena ettevõte pumpab põhjavett, puhastab, juhib selle Paide linna tarbijateni ja kogub kokku heitvee. Et vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Koigi vallas kuni 2011.a. AS Paide Vesi, siis on alljärgnevalt analüüsitud AS Paide Vesi tulusid ja kulusid Koigi vallas. Koigi valla asumite (Koigi, Päinurme ja Sõrandu külade) vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise kulud ja tulud on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Veemajanduse rahavood Koigi, Päinurme ja Sõrandu külades. Tuluartikkel, 2007. aasta aruandluse põhjal Koigi Päinurme Sõrandu Tulud veeteenuselt (tsiviiltarbijad) 41023 12993 4984 Tulud kanalisatsiooniteenuselt (tsiviiltarbijad) 82096 26006 0 Tulud tsiviiltarbijatelt kokku 123119 38999 4984 Tulud veeteenuselt (ettevõtted, asutused) 10559 3219 0 tulud kanalisatsiooniteenuselt (ettevõtted, 75744 26019 0 asutused) Tulud ettevõtetelt ja asutustelt kokku 86303 29238 0 Muud tulud (abonenttasu) 15620 9560 3720 TEGEVUSTULUD KOKKU 225042 77797 8704 Kuluartikkel, 2007. aasta aruandluse põhjal Koigi Päinurme Sõrandu Energia (elektrikulu kokku) 30343 27994 748 Keskkonnatasu (erikasutustasu) 6310 2860 631 Keskkonnatasu (saastetasu) 59325 2484 0 Tööjõukulud aastas 49813 26663 14057 Energia (kütuse kulu) 11508 4665 1976 Ülalpidamiskulu (muud kulud) 51651 12569 4017 TEGEVUSKULUD KOKKU 208950 77235 21429 Ettevõtte kasum/kahjum Koigi valla 16092 562 -12725 erinevates asumites: Andmed: AS Paide Vesi

1.5 Kohalik omavalitsus Koigi valla eelarve maht oli 2007. aastal 21,1 miljonit krooni. 2008. aasta eelarve maht on planeeritud ligikaudu 29,8 miljonit krooni. Võrreldes 2007. aasta eelarvega on kasv ligikaudu 8,6 miljonit krooni, mille põhjuseks on peamiselt üksikisiku tulumaksu ja toetusteks makstavate summade suurenemine. Koigi valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 12. Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta on pidevalt kasvanud (vt tabel 13), mis näitab elanike sissetulekute kasvu ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist.

Tabel 12. Koigi valla eelarve tulud aastatel 2005-2008. Aasta Allikas 2008 2005 2006 2007 prognoositav Eelarve maht (tulud), EEK 11 500 083 15 155405 21 194 950 29 803 762 Eelarve maht ühe elaniku kohta, 9 905 13 271 18 757 26 375 EEK Üksikisiku tulumaks, EEK 4 253 904 5 618 298 7 352 000 8 711 000 Maamaks, EEK 1 547 926 1 543 337 1 716 500 1 716 500 Kaupade ja teenuste müük, EEK 857 913 1 881 214 2 880 686 3 159 300 Toetused, EEK 4 526 876 5 708 899 8 380 764 15 975 362 Muud tulud, EEK 25 953 26 765 34 000 31 600 Tulud varalt, EEK 287 511 376 892 830 000 210 000 Andmed: Koigi Vallavalitsus Tabel 13. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta. 2008 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 (prognoositav) Elanike arv 1236 1226 1152 1140 1130 1122 Laekunud tulumaks, EEK/in 2800 3100 3692 4785 6437 7400 Andmed: Koigi Vallavalitsus Tabelis 14 on toodud Koigi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2008. Valla eelarvet on analüüsitud lähtuvalt valla- ja linnaeelarve seaduses (Vastu võetud 16.06. 1993. a.) määratud limiitidest. Valla laenukoormus oli 2006. aastal 4,8 miljonit krooni ning see suurenes 2007. aastal ca 2,5 miljoni krooni võrra 7,3 miljoni kroonini. 18.11.2008. aasta seisuga on Koigi valla laenukoormus võrreldes 2007. aastaga suurenenud ligikaudu 2,1 mln krooni. Koigi valla laenureserv vähenes 2008. aasta lõpu seisuga ligikaudu 5,2 miljoni kroonini. Tabel 14. Koigi valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2005-2008. Puhastatud eelarve, Võlakohustused Võlakoormus Laenureserv, Aasta EEK kokku, EEK (%) EEK 2005 10 614 476 3 039 000 28,63% 3 329 685 2006 11 904 634 2 297 000 19,29% 4 845780 2007 17 632 950 3 253 000 18,45% 7 326 770

2008* 18 682 028 5 951 608 31,86% 5 257 608 *andmed seisuga 18.11.2008 Andmed: Koigi Vallavalitsus Aastatel 2008 ja 2009 toimub Koigi Mõisakooli renoveerimine Norra finantseerimismehhanismide toel. 2009. aastal on kavandatud võtta laenu 3,135 miljonit krooni, millega kavatasetakse katta tehtavate investeeringute omaosalust.

2 Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Koigi küla Koigi külas elas 2003. aastal 474 elanikku, 2008. aasta novembri kuu seisuga aga ligikaudu 452 elanikku. Koigi küla on Koigi valla keskuseks. Koigi küla rajati endise mõisa keskuse baasil ning ehitati kolhoosi ehk ühismajandi keskuseks 1970ndatel aastatel. Asula tasakaaluliseks elanikkonnaks prognoositakse 450 inimest. Koigi külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 76% elanikest. Koigi küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Koigi küla läheduses Prandi allikjärve piirkonnas on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Koigi külas on Eesti Veevärk Konsultatsioon AS-i poolt 2005. aastal koostatud töö järgi moodustamisel reoveekogumisala, kus ala reostuskoormus on vastavalt 500 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 10 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on reoveekogumisalal reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Koigi küla ühisveevarustus baseerub ühel puurkaevul (Koigi asula puurkaev, katastri nr. 13434). Lisaks ühisveevarustussüsteemi puurkaevule on Koigi külas teadaolevalt veel kaks erapuurkaevu (Koigi farmi puurkaev, katastri nr. 10041 ning Koigi töökoja puurkaev, katastri nr 10032). Erapuurkaevud kuuluvad OÜ-le Koigi, kellele Järvamaa keskkonnateenistus on väljastanud puurkaevude kasutamiseks vee-erikasutusloa nr 9. Kuna nimetatud puurkaevude kuuluvad eraomanikule (OÜ Koigi) ning puurkaevudest võetava veega ei varustata ühisveevarustussüsteeme, siis käesolevas töös nimetatud puurkaevude tehnilisi andmeid ei kajastata. Puurkaev-pumplate seisukorra ja veekvaliteedi eest vastutab puurkaev-pumplate omanik ja haldaja. Koigi asula veevõrgu kogupikkus on 2227 m, millest 110 meetrit on rajatud DN100 mm läbimõõduga torudest. Ülejäänud veevõrgu torustiku läbimõõt on DN76-25 mm. Veevõrk on ehitatud malm- ja raudtorudest ning rajatud hargvõrguna erinevatel aegadel vastavalt ehitustegevuse laienemisele 1980-ndatel aastatel. Koigi küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Koigi veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Koigi külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 76% elanikest ehk ligikaudu 340 elanikku. Koigi külas on suurimad ettevõtted Koigi OÜ ja Ellen Puidutöötlemise AS. Ettevõtted ei kasuta ühisveevarustusteenust. Asutustest kasutavad ühisveevarustusteenust külas Koigi Põhikool, Koigi Lasteaed, Koigi

Vallvalitsus ja Koigi Raamatukogu. Koigi Põhikoolis, Lasteaias, Vallavalitsuses ja Raamatukogus töötab kokku ligikaudu 40 inimest. Koigi Põhikoolis õpib ligikaudu 115 õpilast. Koigi üherühmalises lasteaias on 18 kohta, mis 2008. aastal olid kõik täidetud. 2007. aastal oli vallas 47 lasteaiaealist last, mistõttu lasteaiakohtadele on tekkinud järjekord. Koigi küla ühisveevarustussüsteemis puuduvad veetöötlusseadmed. Veesüsteeme haldab AS Paide Vesi, varad kuuluvad Koigi vallale. Koigi küla ühisveevärgis kasutatakse järgmist puurkaevu: Koigi asula puurkaev, katastri nr. 13434; Elamutsooni puurkaev (Pk-1) on puuritud 1990. aastal ja asub maaüksusel katastritunnusega 32501:003:0143 (www.maaamet.ee). Puurkaev võtab vee Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Puurkaevu põhjavett kasutatakse peamiselt elamukvartali veega varustamiseks. Lisaks varustatakse veega valla asutusi. Koigi puurkaev asub pumplahoones. Puurkaevu eluiga on piisav, samuti on seda suure läbimõõdu tõttu võimalik remontida, paigaldades puurkaevu peenema manteltoru. Puurkaevu sanitaarkaitseala on piisav, kuid ala tuleb piirata aiaga.

Joonis 4. Koigi asula puurkaev-pumpla (katastri nr 13434). Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2008. Koigi puurkaevu on paigaldatud uus puurkaevupump Lowara 8GS-30. Pumplasse on paigaldatud 300 l mahuga membraanhüdrofoor, enamus torustikke ja armatuuri on välja vahetatud, kasutades PE-plastist ja tsingitud torusid ning messingist toruosi. Kaks vana kasutusest väljas terasest 6 m3 mahuga hüdrofoori asetsevad veel pumplas sees. Puurkaevuhoone on paneelidest hoone mõõtmetega ~3 x 8 m, mis on halvas seisukorras, kuna hoone laguneb ühest küljest. Veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, pump pumpab vee otse võrku, seda juhib sagedusmuundur, reguleerivaks mahuks on 300 l membraanhüdrofoor.

Koigi pumpla elektripaigaldis on vana, halvas seisukorras, osa komponente puudub. Lisaks puudub hoones signalisatsioon. Tabel 15. Koigi küla ühisveevarustussüsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht Asula puurkaev

Katastri nr. 13434 Passi nr. 6221 Kasutatav põhjavee kiht O Puurimise aasta 1990 Pumba tootlikkus, m3/h - Puurkaevu tootlikkus, m3/h 31 Lubatud veevõtt, m3/d* 82 Lubatud veevõtt, m3/a* 30 000 Tegelik veevõtt, m3/d 24,3 Reguleerimisseade 0,3 m3 membraanhüdrofoor

Puurkaevu sügavus 90 Staatiline veetase, m 3,0 Deebit (l/s) 8,69 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Halvas seiskorras Omanik Koigi Vallavalitsus Haldaja AS Paide Vesi *andmed vee-erikasutusloast (nr L.VV.JÄ-138959) Andmed: puurkaevude arvestuskaardid; Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojekti teostatavuse uuring, 2008 Alljärgnevalt on tabelis 16 toodud Koigi küla elamupiirkonna poolt tarbitud veekogused asula puurkaevust 2007. aastal. Tabel 16. Koigi küla elanike veetarve 2007. aastal. Näitaja Asula puurkaev 2007. aastal väljapumbatud vesi (m3) 8888 2007. aastal tarbitud veekogused (elanikkond ja asutused), m3 ~7948 Keskmine veetarve (m3/d) 21,7 Andmed: AS Paide Vesi Tabeli 16 andmete kohaselt on Koigi küla ühisveevarustussüsteemi veekaod on suhteliselt väikesed, ligikaudu 11% väljapumbatud veekogusest. Tabeli andmetes on näha, et Koigi küla ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 21,7 m3. Ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike ööpäevane reaalne veetarve on ligikaudu 51 liitrit ööpäevas (andmed: AS Paide Vesi).

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Koigi küla ühisveevarustussüsteemi ei ole paigaldatud hüdrante. Tulekustutusvee saamiseks on nõukogude ajal rajatud tuletõrjeveemahuteid. Külas paiknevad järgmised tuletõrjeveemahutid: • Pärna tn 6 ja 8 vahelisel maa-ala tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala 140m3; • Koigi võimla tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala 140 m3; • OÜ Koigi töökoja juures paiknev tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala teadmata; • OÜ Koigi Farmi VPJ toidetav tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala 140 m3; • Koigi suurfarmi juures paiknev tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala teadmata. Koigi võimla juures olev tuletõrje veevõtumahuti on rekonstrueeritud 2008. aastal. Betoonist mahutisse on pandud sisse nn kummikott. Mahuti täitmiseks ehitati toruühendus ühisveevõrguga. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud nõuetekohaselt ning mahutite juurde on võimalik hästi tuletõrjeautoga ligi pääseda. Mahuti rekonstrueerimine on kooskõlastatud kohaliku päästeteenistusega. Pärna tn 6 ja 8 vahelisele maa-alale jääva tuletõrje veevõtumahuti seisukorra ja veepidavuse kohta andmed puuduvad. Mahuti kuulub Koigi vallale. Ülejäänud tuletõrje veevõtumahutid, mis asuvad Koigi reoveekogumisalal on eravalduses ning mahutite seisukorra eest vastutab mahuti omanik.

2.1.3 Joogivee kvaliteet Kvaliteedinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale põhjaveele on kehtestatud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“. Joogivee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid". Kuna puurkaevust ja/või veetöötlusseadmetest väljuva vee kvaliteet peab vastama joogivee kvaliteedinõuetele, siis on käesolevas arendamise kavas nii puurkaevuvee kui ka võrguvee kvaliteeti võrreldud joogivee kvaliteedinõuetega. Koigi küla elamupiirkonnas võetakse vett Ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaev- pumplas puuduvad veetöötlusseadmed, kuna puurkaevu veekvaliteet on hea. Lisaks vastab veekvaliteedi nõuetele ka veevõrgust võetav vesi (vt tabel 17). Koigi küla asula puurkaevu ja veetorustikust võetud veeproovidest selgub, et ühisveevarustussüsteemi vesi vastab terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded).

Tabel 17. Koigi küla vee kvaliteet puurkaevudes ja veevõrgus Lubatud Asula Asula Koigi Põhikooli Koigi elamu Näitaja piirsisaldus Ühik PK PK söökla kraan 30-7 joogivees* Proovivõtu kuupäev 19.05.03 10.10.06 14.05.08 14.05.08 Katastri nr. 13434 13434 - - Värvus mg/l Pt - - - - Maitse palli - - - - Lõhn - - - - Hägusus NHÜ - 0,35 <0,35 0,39 pH 6,5-9,5 - - 7,3 7,3 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm - 608 618 619

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l - 0,06 0,02 0,05

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l 0,48 0,026 - -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l 0,023 0,62 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 0,64 1,6 - - Üldraud 200 µg/l 67 54 64 - Mangaan 50 µg/l <10 - - - Kloriidid 250 mg/l 16,5 12 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,11 <0,04 - - Boor 1 mg/l <0,04 - - - Sulfaadid 250 mg/l 45,8 46 - - Antimon 5,0 µg/ l <0,5 Arseen 10 µg/ l <1,6 Benseen 1,0 µg/ l <0,1 Benso(a)püreen 0,01 µg/ l <0,001 1,2- dikloroetaan 3,0 µg/ l <0,1 Elavhõbe 1,0 µg/ l <0,5 Kaadmium 5,0 µg/ l 0,1 Kroom 50 µg/ l <0,3 Nikkel 20 µg/ l <0,8 Pestitsiidide summa 0,5 µg/ l 0 Pestitsiidid 0,1 µg/ l ei leitud Plii 10 µg/ l <0,6 PAH 0,1 µg/ l <0,001 Seleen 10 µg/ l <2,0 Tetrakloroeteen ja 10 <0,1 trikloroeteen µg/ l Trihalometaanide summa 100 µg/ l <1 Tsüaniid 50 µg/ l <3 Vask 2,0 mg/ l <0,01 Alumiinium 200 µg/ l <10 Naatrium 200 mg/ l 3,6 Radioloogilised näitajad: - Triitium 100 Bq/l - Efektiivdoos 0,1 mSv/a - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond

Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 18). Tabel 18. Koigi küla vee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Asula PK, Koigi Põhikooli Koigi elamu Lubatud Näitaja Ühik 19.05.2003 kraan, 29.08.2006 30-7, piirsisaldus* 14.05.08 Katastri nr 13434 - - Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml - 0 - * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond Koigi küla veevarustussüsteemide seisukord: Koigi küla ühisveevarustuse süsteemi on ühendatud ligikaudu 340 inimest ehk 76% küla elanikest. Küla ühisveevarustus põhineb ühel puurkaevul. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,23 km; Ühisveevõrk on välja ehitatud peamiselt nõukogude ajal. Veetorustikud on osaliselt amortiseerunud ja vajavad lekete tõttu rekonstrueerimist. Veevõrk on rajatud peamiselt tupikvõrguna, mistõttu veevarustussüsteem vajab ringistamist; Puurkaev-pumpla hoone on halvas seisukorras. Puurkaevu sisustust on osaliselt renoveeritud (paigaldatud uus puurkaevupump Lowara 8GS-30, 300 l mahuga membraanhüdrofoor, lisaks enamus torustikke ja armatuuri on välja vahetatud). Puurkaevudel puudub aiaga ümbritsetud sanitaarkaitseala; Koigi asula ühisveevarustussüsteemi ühendatud puurkaevu (katastri nr 13434) vesi vastab joogivee terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele. Lisaks vastab veekvaliteedi nõuetele ühisveevõrgust võetav joogivesi. Samas puuduvad andmed puurkaevuvee radioloogiliste näitajate osas; Koigi külas on tuletõrje veevarustussüsteem lahendatud mahutite baasil. 2008. aastal rekonstrueeriti Koigi võimla tuletõrjeveemahuti. Asula korrusmajade juures oleva mahuti seisukorra ja veepidavuse kohta andmed puuduvad. Erakätes olevaid süsteeme haldava ja hooldavad omanikud ise. OÜ-le Koigi kuulub teadaolevalt 3 tuletõrje veevõtumahutit (suurfarmi juures kaks mahutit ja töökoja juures üks mahuti).

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Koigi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 76% küla elanikest ehk 340 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud küla kõik kortermajade elanikud ning

osad eramute elanikud. Lisaks elanikele juhivad ühiskanalisatsioonisüsteemi oma reoveed asutused ja ettevõtted. OÜ Koigi juhib oma farmist tekkivad reoveed kokku elanike poolt tekitatud reoveega asula reoveepuhasti juures. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ei ole küla tiheasustusalal ühendatud ainult mõned üksikud hooned (umbes 10 inimest). Ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamukruntidel on enamikel reovee kogumiseks kogumiskaevud, mida aegajalt tühjendatakse. Kogumiskaevude tegeliku seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta täpsed andmed puuduvad. Vooluhulga suurenemine lumesula- ja saju perioodidel on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest, mis tungib kanalisatsioonisüsteemi torustike ja kaevude ebatiheduse tõttu. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kanalisatsioonisüsteemid ehitati ajavahemikus 1970-1980. Torustikud on ehitatud keraamilistest torudest ja uuemad asbesttsement torudest. Vahepealsetel aastatel kanalisatsioonisüsteeme remonditud ei ole. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on torude vale kalle, lekkimised ja kontrollkaevude lekkimine. Torustikud ning pumpla asukoht on üldjuhul projekteeritud vastavuses parimale võimalikule tehnilisele lahendusele. Koigi asula kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 3285 m. Torude läbimõõt on vahemikus 100 mm majade liitumispunktis kuni 200 mm-ni magistraaltorudel. Kanalisatsioonivõrgu ehitamisel on kasutatud keraamilisi ja asbesttorusid. Koigi külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud järgmised suuremad ettevõtted ja asutused: OÜ Koigi, Koigi Vallavalitsus, Koigi Põhikool ja Koigi Lasteaed. Suurema osa ühiskanalisatsiooni suunatavast reoveest moodustab Koigi küla elanike ning asutuste ja ettevõtte Koigi OÜ poolt tekitatud reovesi. Reovee koguseid Koigi külas ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee kogusega. AS-i Paide Vesi andmetel oli 2007. aastal elanike, asutuste ja ettevõtete poolt tekitatud reovee vooluhulk kokku 12151 m3 (vt tabel 19). Tabel 19. Koigi küla elanike reoveeteke 2007. aastal 2007. aastal elanike 2007. aastal ettevõtete ja 2007. aastal tekitatud Reovee tekitaja poolt tekitatud asutuste poolt tekitatud reovee reovee vooluhulk reovee vooluhulk vooluhulk kokku Reovee kogus, m3/a 6320 5831 12151 Reovee kogus m3/d 17,3 15,9 33,3 Andmed: AS Paide Vesi

2.1.5 Koigi küla reostuskoormus Koigi külas moodustab suurema enamuse reoveest elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovesi. Tööstusreovett asulas ei teki. Koigi külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud ligikaudu 340 elanikku. Kuna külas ei ole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 20). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja

28 koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reovee väikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele veetarbe andmetele võetud 51 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Tabel 20. Koigi küla reoveekogused ja reostuskoormus. Arv Reostuskoormus

Reostuskoormuse (elanikud, ühiku kohta Veetarve Vooluhulk BHT7 tekitaja töötajad) (ie/d) (m3*ie/d) (m3/d) (kg/d) Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud 340 1 0,051 17,3 20,4 Koigi Vallavalitsus 10 0,4 0,04 0,4 0,24 Koigi Põhikool 140 0,4 0,04 5,6 3,36 Koigi Lasteaed 22 0,3 0,03 0,7 0,4 Koigi OÜ töötajad 38 0,4 0,04 1,5 0,9 Koigi OÜ loomühikud* - - 12* 7,2 KOKKU 37,5 32,5 *Koigi OÜ poolt tekitatava reovee vooluga arvutamisel on võetud aluseks reaalsed arvandmed. Reostuskoormus on arvestatud arvutuslikult (1m3 reovett võrdub 10 ie). Koigi küla elanike, asutuste ja ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 37 m3 (vt tabel 20), mis on mõnevõrra suurem 2007. aastal reoveepuhastisse suunatavast reovee ööpäevasest kogusest (33,3 m3/d). Elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ca 17,5 m3 reovett, mis on ligikaudu 50% kogu tekkivast vooluhulgast. Koigi küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike, asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 32,5 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Lisaks ei ole arvutusliku reostuskoormuse arvestamisel kajastatud infiltratsioonivee koguseid, mis jõuavad ühiskanalisatsioonisüsteemi. Infiltratsioonivee koguste kohta andmed puuduvad. Arvestades süsteemide vanust ning tuginedes kogemustele hindab töö konsultant infiltratsioonivee koguseks kindlasti üle 30 % kogu vooluhulgast.

2.1.6 Koigi küla reoveepumplad Küla loodepoolses osas, kus asuvad kortermajad suunatakse reovesi isevoolsete kanalisatsioonitorustike abil asula keskosas asuvasse reoveepumplasse ja sealt edasi survekanalisatsiooniga Koigi reoveepuhastisse. Koigi küla reoveepumpla andmed on toodud tabelis 21.

Tabel 21. Koigi küla reoveepumplate ülevaade Objekti Kasutatava Tootlikkus Objekti tähis Üldhinnang nimi pumba mark m3/h Pumpla on ehitatud 3 m läbimõõduga betoonrõngastest ning pumpla konstruktsioon ei vasta tänapäeva nõuetele. Probleemiks on kogumisšahtide veepidavus. Reoveepumpla Koigi Betoonrõngaste vahed on ebatihedad. Lowara - nr. 1 RVP Reoveepumpla saab toite õhuliini kaudu lähedal asuvast liitumispunktist. Võrguühenduse läbilaskevõime on 100A, 3 faasi. Pumplas on 2003. aastast paigaldatud lääne tüüpi reoveepump. Tegemist on väikese reovee ülepumplaga, mis rajatud betoonrõngastest kaevu. Pumplas sees Koigi Reoveepumpla lääne tüüpi reoveepump. Pumpla kooli - - nr. 2 kogub kokku kooli reovee ja pumpab pumpla edasi reoveepumplale nr 1. Pumpla konstruktsioon ei vasta tänapäeva nõuetele, pumpla on amortiseerunud. Andmed: Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojekti teostatavusuuring, 2008.

2.1.7 Koigi küla reoveepuhasti Koigi küla reoveepuhasti asub küla idaosas (vt töö lisades joonis 1). Reoveepuhasti paikneb vanade ja poollagunenud kolhoosilautade vahetus läheduses, ca 40 meetrit lähimast lagunenud hoonest. Laudahoonete territooriumi ja puhasti territooriumi eraldab kruusatee, mis on ka reoveepuhasti juurdepääsuteeks. Reoveepuhastit iseloomustavad peamised näitajad on esitatud tabelis 22. Tabel 22. Koigi küla reoveepuhasti ülevaade

Reoveepuhasti tüüp BIO-100 + BIO-50 3 Puhasti projekteeritud jõudlus* 150 m /d 53 kg BHT7/d 3 Tegelik jõudlus 33 m /d 32,5 kg BHT7/d Kasutatav jõudlus 22 % 61,3 % *andmed Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojekti teostatavusuuring, 2008. Reoveepuhasti väljavool suubub Neeva kanalisse. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Neeva kanal (suubla kood 11259) reostustundlik suubla. Seiret heitvee suublasse juhtimise ja sette kõrvaldamise kohta teostab maakonna keskkonnateenistus. Maakonna keskkonnateenistus kehtestab ka nõuded heitvee parameetritele ja reguleerib settekäitlust.

Maksimaalsed nõuded suublasse juhitavale heitveele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 269, 31.07.2001 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Tegelikud kvaliteedinõuded heitveele kehtestatakse maakonna keskkonnateenistuse poolt vee-erikasutusloas (tabel 23).

Tabel 23. Koigi reoveepuhasti heitveele kehtestatud nõuded

Vabariigi Valitsuse Lubatud kogused vee Parameeter Ühik määrus nr 269 31. 07 erikasutusloas 2001

BHT7 mg/l 15 25 KHT mg/l 125 125 Heljum mg/l 25 35 heitvee parameetrid süvapuhatuse korral

Nüld mg/l pole kohaldatav pole kohaldatav

Püld mg/l 1,5 2,0 Andmed: vee-erikasutusluba ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 269. Reoveepuhasti on projekteeritud ja ehitatud aastatel 1979-1980. Jaam koosneb käsivõrest ja kahest paralleelselt ühendatud aktiivmuda puhastist BIO-50 ja BIO-100 (vt joonis 5). BIO-tüüpi puhastid on omal ajal Eestis väljatöötatud puhastitüüp, milles ühises kompaktses metallkestas on paigaldatud aeratsioonikambri ja mudatasku tüüpi setitiga pneumaatilise aeratsiooniga aktiivmudaseade. Aeratsioonikamber ja setiti on omavahel eraldatud kahekordse kaldu asetseva metallist vaheseinaga, mille allosas on pilud mudatagastuseks ja keskel plaatsiibritega avad mudatagastuse reguleerimiseks, vaheseinte vaheline mahuosa moodustab õhueralduskambri. Setiti pinnale kerkinud sette eemaldamine toimub kolme ejektori abil, milles imiefekt tekib aeratsioonipoolt tekitatud vee ringliikumisest aeratsioonikambris. Süvapuhastus/järelpuhatus viiakse läbi 800 m² suuruse pinnaga biotiigis. Lisaks on reoveepuhasti territooriumil üks puidust hoone, kus asuvad kompressorid ja elektrikilbid. BIO-tüüpi puhastid on valmistatud mustast metallist, seetõttu on materjal korrodeeruv ja puhasti eluiga on hea hoolduse korral 20...30 aastat. Praeguseks on kogu puhasti seadmestik ja ehitised vanad ja amortiseerunud. Puhasti mahutid vajavad talviti külmumise vältimiseks eraldi kinnikatmist. Puhasti ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti. Reoveepuhastis tekkiva muda käitlemine toimub AS Paide Vesi poolt hallatavas Paide linna reoveepuhastis. AS Paide Vesi andmete kohaselt veetakse reoveesetet ära kaks korda kvartalis. Kokku viiakse Paide reoveepuhastile reoveesetet aastas hinnanguliselt 64 m3. Olemasolevasse reoveepuhastisse toimub ka reovee purgimine. Reovee purgimiseks on kompressoriruumi kõrvale rajatud eraldi võrega kaev, kuhu purgitakse lähipiirkonna asumite kogumiskaevude reovett.

Joonis 5. Koigi küla reoveepuhasti, puhasti kompressoriruum, purgimiskaev ja biotiik. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2008. Tabel 24 kirjeldab Koigi küla reoveepuhasti biotiigist Neeva kanalisse juhitava heitvee analüüsitulemusi 2008. aasta kolmel esimesel kvartalil. Tabel 24. Koigi reoveepuhasti biotiigist väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2008 aasta Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Komponent mg/l mg/l mg/l

BHT7 3,6 14,8 18,0 Heljum 7,0 7,0 7,0 Üldlämmastik <3,1 4,2 21,3 Üldfosfor 2,7 1,9 2,7 Andmed: AS Paide Vesi

Tabeli 24 andmetest selgub, et 2008. aasta esimesel kolmel kvartalil on heitvee BHT7 ja hõljuvaine sisaldus vastanud kehtestatud normidele. Heitveeproovides ületati kehtestatud norme üldfosfori osas I ja III kvartalis. Heitveeproovide normidele vastavad tulemused on tõenäoliselt tingitud sellest, et puhasti on praegusel ajal alakoormatud ning puhastisse jõuab infiltratsioonivee lahjendusefekti tõttu madalam reostuskoormus kui arvutuslikult töös välja toodud (vt tabel 20). 32

Koigi küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Koigi külas on enamus reoveekogumisalal elavast elanikkonnast varustatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Peamiselt on kanalisatsiooniga ühendatud korrusmajade elanikud ning osad eramajade elanikud, asutused ning ettevõtted; Olemasolev ühiskanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool lumesulamise ja sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse; Koigi küla reoveepumplad nr. 1 ja 2 on amortiseerunud ning vajavad tulevikus reokonstrueerimist. Amortiseerunud on nii reoveepumpla ehitised kui ka sisseseaded; Koigi küla reoveepuhasti on projekteeritud ja ehitatud aastatel 1979-1980. Praeguseks on kogu puhasti seadmestik (v.a elektrisüsteem) ja ehitised vanad ja amortiseerunud. Puhasti mahutid vajavad talviti külmumise vältimiseks eraldi kinnikatmist. Puhasti ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti.

2.2 Päinurme küla Päinurme küla paikneb valla kaguosas. Küla asub suhteliselt kaugel nii Koigist kui ka maakonnakeskusest Paidest. Küla keskus kujunes endise Päinurme mõisa baasil, kus nüüd tegutseb Päinurme Internaatkool. 1970ndatel kujunes küla kolhoosi ehk ühismajandi keskuseks. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 212 inimest. Päinurme külas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 61% elanikest. Päinurme külas paikneb Päinurme Internaatkool ja Päinurme Raamatukogu. Külas tegutsevad järgmised ettevõtted: Assiku Ouit OÜ, Marime TMA OÜ, Marrek Puit OÜ, Rello House OÜ ja Veskimäe AS (Andmed: Koigi valla kodulehekülg, www.koigi.ee). Päinurme külas tegeleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide haldamisega AS Paide Vesi. Päinurme küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Päinurme küla piires moodustamisel oleva reoveekogumisala reostuskoormuseks on 200 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 10 ie/ha. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on reoveekogumisalal reovee pinnasesse immutamine keelatud, kui alal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema tehniliselt korras kogumiskaevud.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Päinurme külas oli 2008. aasta lõpuni ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks asula puurkaev (Päinurme keskuse puurkaev, katastri nr 10350), mis rajati 1987. aastal. Praegusel ajaks on rajatud uus puurkaev asula korrusmajade piirkonda. Uue puurkaevu rajamist alustati põhjusega, et praeguse ühisveevõrgu toitmiseks 1987. aastal rajatud puurkaevu (katastri nr 10350) vesi ei vasta terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele. Puurkaevu vees esineb normist kõrgem fluoriidide sisaldus. Päinurme veetorustike üldpikkus on ligikaudu 2350 m. Veetorustikud on rajatud 80 mm teras- ja malmtorudest. Valdavalt 1970-1980ndatel aastatel rajatud torustikud on amortiseerunud ja põhjustavad veelekkeid. Veekvaliteet torustikus halveneb metalltorustike korrosioonist tuleneva rauaühendite kontsentratsiooni tõusu tõttu. Kokku on Päinurme külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 61% elanikest ehk ligikaudu 130 elanikku. Suured ettevõtted ja asutused, mis kasutavad ühisveevarustussüsteemi vett, külas puuduvad. Päinurme küla uus puurkaev puuriti 2008. aasta septembri kuus ning on praeguseks ajaks ühendatud asula veevõrguga. Vana ja uue puurkaevu asukohad on näidatud käesoleva töö lisades joonisel 2. Uue puurkaevu juurde rajati pumbamaja, kuhu paigaldati veetöötlusseadmed (rauaärastusfiltrid). Vana keskuse puurkaevu hoone ja sisseseadmed on vanad ja amortiseerunud, mistõttu puurkaev on planeeritud

34 konserveerida. Päinurme veevarustussüsteeme haldab AS Paide Vesi, varad kuuluvad Koigi Vallavalitsusele. Päinurme küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve: Päinurme asula uus puurkaev, katastri nr 6994; Päinurme asula puurkaev on puuritud 2008. aastal ja asub Päinurme küla korrusmajade juures (joonis 6). Puurkaevu kaudu võetakse vett siluri veekompleksist. Kaevu sügavus on 50 m, staatiline veetase 2,0 m, erideebit alandusel 0,1 m 60 m3/hxm ning tootlikkus ligikaudu 6 m3/h. Uus puurkaev võeti kasutusele 2009. aasta alguses. Puurkaevu vee puhastamiseks on pumplahoonesse paigaldatud veetöötlusseadmed (rauaärastusfiltrid). Peale uue puurkaevu kasutusele võtmist konserveeritakse vana ühisveevõrgus olev puurkaev.

Joonis 6. Päinurme küla uue puurkaevu hoone ja sisustus. Fotod: OÜ Alkranel 26.02.2009. Lisaks Koigi valla puurkaev-pumplatele on Päinurme külas oma puurkaev Päinurme Internaatkoolil. Tegemist on Siluri puurkaevuga (katastri nr 10195), mille lubatud veevõtt on 6500 m3/a. Kooli veevõrgu vee kvaliteet vastab nõuetele (vt ka tabel 27 ja 28). Kuna Internaatkooli puurkaev kuulub koolile ning kool tegeleb pumplahoone hooldamisega, siis käesolevas töös nimetatud puurkaevu seisukorda täpsemalt ei kajastata. Internaatkooli veekvaliteedi eest vastutab puurkaevu omanik ja haldaja. Puurkaevust ei varustata veega Päinurme küla elanikke. Alljärgnevalt on tabelis 26 toodud Päinurme küla vanast puurkaevust väljapumbatud ning elanike poolt, asutustes ja ettevõtetes tarbitud veekogused puurkaevude kaupa 2007. aastal. Päinurme küla veetorustike veekaod on AS Paide Vesi hinnangul suhteliselt suured. Tabeli 26 andmetes võib järeldada, et arvestamata vee kogus (põhiliselt veekaod) Päinurme küla ühisveevõrgu torustikes 2007. aastal oli 1528 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks 130 on ööpäevane reaalne veetarve ühe elaniku kohta ligikaudu 52 liitrit.

Tabel 25. Päinurme küla ühisveevarustussüsteemis kasutava ja 2009. aasta alguses kasutusse võetava uue puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Päinurme asula Päinurme asula uus Nimetus/asukoht keskuse vana pk puurkaev

Katastri nr. 10350 6994 Passi nr. 5871 - Kasutatav põhjavee kiht O S Puurimise aasta 1987 2008 Pumba tootlikkus, m3/h - - Puurkaevu tootlikkus, m3/h 24 25 Lubatud veevõtt, m3/d 33 - Tegelik veevõtt, m3/d 11 11

Reguleerimisseade Terasest hüdrofoor -

Puurkaevu sügavus 125 50 Staatiline veetase, m 5,0 2,0 Erideebit (m3/hxm) 1,6 60 Veemõõtja Olemas Olemas Puurkaevu hoone Halvas seiskorras Heas seisukorras Omanik Koigi Vallavalitsus Koigi Vallavalitsus Haldaja AS Paide Vesi AS Paide Vesi Andmed: puurkaevude arvestuskaardid; Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojekti teostatavusuuring, 2008. Tabel 26. Päinurme küla ühisveevõrgu puurkaevust pumbatud vee kogused ning veetarve 2007. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2007. aastal väljapumbatud vesi m3/a 4026 2007. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 2498 ettevõtted ja asutused) Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 6,8 Ööpäeva keskmine arvestamata vee kogus m3/d 4,2 Andmed: AS Paide Vesi

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Päinurme küla ühisveevõrgus hüdrandid puuduvad. Asula tuletõrjeveega varustamiseks on rajatud nõukogude ajal mahutid. Külas paiknevad järgmised tuletõrjeveemahutid: • Töökoja maaüksusel (katastri tunnus 32502:003:0007) tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala ja veepidavus teadmata. Lisaks ei ole teada, kas mahutit võimalik täita otse ühisveevõrgust;

• Lundeni maaüksusel (katastri tunnus 32502:003:0210) tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala ja veepidavus teadmata. Lisaks ei ole teada, kas mahutit võimalik täita otse ühisveevõrgust; • Päinurme Internaatkooli pargis (katastri tunnus 32502:003:0023) paiknev tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala 100 m3, mahuti ei pea vett. 2008. aastal prooviti mahutit täita, vesi kadus mahutist paari nädalaga. Ei ole teada, kas mahutit võimalik täita otse kooli veevõrgust. Mahuti kuulub Päinurme Internaatkoolile ja vajab rekonstrueerimist;

2.2.3 Joogivee kvaliteet Päinurme külas võetakse vett praegusel ajal Siluri veekompleksist. Ühisveevõrk külas baseerub ühel puurkaevul, mis on puuritud 2008. aastal ning on varustatud joogiveetöötlusseadmetega. Tabelis 27 on toodud Päinurme asula uue puurkaevu veest ning veevärgist võetud veeproovide analüüsitulemused, samuti internaatkooli veevõrgust võetud vee analüüsitulemused. Tabelist 27 on näha, et uue puuritud puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele üldraua ja mangaani sisalduse poolest, mistõttu on uue puurkaev-pumpla hoonesse paigaldatud veetöötlusseadmed. Päinurme küla veevärkide vee mikrobioloogiliste analüüside tulemused on esitatud tabelis 28. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele.

Tabel 27. Päinurme küla veevärkide vee kvaliteet Lubatud Päinurme Päinurme Päinurme Näitaja piirsisaldus Ühik IK kraan elamu 3-1, uus pk joogivees* kontori kraan, Proovivõtu kuupäev 20.09.08 7.09.04 14.05.08 Katastri nr. 6994 - Värvus mg/l Pt 41 2 9 Maitse palli - - - Lõhn 2 - - Hägusus NHÜ 11,8 0,35 2,8 pH 6,5-9,5 7,3 7,01 7,9 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 647 937 470

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,2 0,04 0,22

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,003 0,004 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <0,45 6,9 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 3,7 1,1 - Üldraud 200 µg/l 1000 50 380 Mangaan 50 µg/l 61 <10 - Kloriidid 250 mg/l 8,5 19,8 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,16 0,07 2,4 Sulfaadid 250 mg/l 34 49 - Naatrium 200 mg/l 1,3 8,79 - Antimon 5,0 µg/ l - Arseen 10 µg/ l - Benseen 1,0 µg/ l - Benso(a)püreen 0,01 µg/ l - Boor 1 mg/l 0,1 1,2- dikloroetaan 3,0 µg/ l <0.1 Elavhõbe 1,0 µg/ l <0,3 Kaadmium 5,0 µg/ l <0,1 Kroom 50 µg/ l <0,4 Nikkel 20 µg/ l 0,8 Pestitsiidide summa 0,5 µg/ l 0 Pestitsiidid 0,1 µg/ l Ei leitud Plii 10 µg/ l <1 PAH 0,1 µg/ l - Seleen 10 µg/ l <2 Tetrakloroeteen ja - 10 trikloroeteen µg/ l Trihalometaanide summa 100 µg/ l <1 Tsüaniid 50 µg/ l <3 Vask 2,0 mg/ l <0,01 Alumiinium 200 µg/ l - Radioloogilised näitajad: - Triitium 100 Bq/l - Efektiivdoos 0,1 mSv/a - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, uue puurkaevu pass, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond.

Tabel 28. Päinurme küla veevõrgust ja puurkaevudest võetud vee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas

Lubatud Päinurme Päinurme IK Päinurme Näitaja Ühik piirsisaldus* uus pk kraan elamu, Metsa4 Kuupäev 20.09.08 12.03.08 14.05.08 Katastri nr 6994 - - Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 - Kolooniate arv 100 PMÜ/1 ml - 0 - 22ºC * Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, rajatud uue puurkaevu pass, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond

Päinurme küla veevarustussüsteemide seisukord: Päinurme küla ühisveevarustuse süsteemi on ühendatud ligikaudu 130 inimest ehk 61% küla elanikest. Peamiselt kasutavad ühisveevarustussüsteemi korrus- ja eramajade elanikud. Päinurme ühisveevarustus põhineb ühel puurkaevul. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2,3 km; Päinurme Internaatkool kasutab joogivee saamiseks oma puurkaevu. Puurkaevu veekvaliteedi eest vastutab puurkaevu omanik ja haldaja; Päinurme veetorustikud on vanad ja osaliselt amortiseerunud, mistõttu veelekked on suured. 2008. aastal rajati keskasulasse korrusmajade juurde uus puurkaev, mis on ühendati 2009. aasta alguses ühisveevõrku. Uue puurkaevu vesi ei vasta kvaliteedinõuetele mangaani ja üldraua sisalduse poolest, mistõttu on uude pumplahoonesse paigaldatud veetöötlusseadmed; Päinurme küla ühisveevõrgus puuduvad hüdrandid. Asulas kasutatakse kustutusvee saamiseks mahuteid. Teadaolevalt on asulas kolm tuletõrjevee mahutit. Mahutite seisukorra, suuruse ja veepidavuse kohta täpsed andmed puuduvad. Lisaks ei ole teada, kas mahuteid saab otse ühisveevõrgust toita.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Päinurme külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 61% küla elanikest ehk 130 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kortermajade elanikud ning osad eramute elanikud. Osades ühisveevärgiga ühendatud eramutes kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaevusid. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga ei ole küla tiheasustusalal ühendatud ainult mõned üksikud hooned (umbes 15 inimest). Lisaks elanikele on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud Päinurme Internaatkool, kus õpib ligikaudu 75 õpilast. Kooli töötajaid ja õpetajaid on kokku ligikaudu 50. Koolil on oma söökla, ühiselamu ja 12-korteriga õpetajate elamu. Päinurme asula kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 2350 m. Torude läbimõõt on vahemikus 100 mm majade liitumispunktis kuni 200 mm-ni

39 magistraaltorudel. Kanalisatsioonivõrgu ehitamisel on kasutatud keraamilisi ja asbesttorusid. Kanalisatsioonisüsteemid ehitati ajavahemikus 1970-1980. Torustikud on ehitatud keraamilistest torudest ja uuemad asbesttsement torudest. Vahepealsetel aastatel kanalisatsioonisüsteeme remonditud ei ole. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused on torude vale kalle, lekkimised ja kontrollkaevude lekkimine. Torustikud ning reoveepumpla asukoht on üldjuhul projekteeritud vastavuses parimale võimalikule tehnilisele lahendusele. Päinurme küla reoveepuhastis reovee koguseid ei mõõdeta. 2007. aastal oli vastavalt AS Paide Vesi veekasutuse aruandele Päinurme küla reoveepuhastisse suunatud reovee kogus 4005 m3 ehk ligikaudu 11 m3/d.

2.2.5 Päinurme küla reostuskoormus Päinurme külas moodustab suurema enamuse reoveest elanike ja kooli (Päinurme Internaatkool) olmereovesi. Koigi külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga varustatud ligikaudu 130 elanikku. Päinurme Internaatkoolis õpib 75 õpilast ja kollektiivis (õpetajad, töötajad) on ligikaudu 50 inimest. Kuna külas ei ole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 29). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reovee väikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele veetarbe andmetele võetud 52 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Ühe inimese poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Tabel 29. Päinurme küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Reostuskoormuse Arv (elanikud, Reostuskoormus Vooluhulk BHT7 tekitaja töötajad) ühiku kohta (ie/d) (m3/d) (kg/d) Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud 130 1 6,6 7,8 Päinurme Internaatkool 125 1 5,0 7,5 KOKKU 11,6 15,3

Päinurme küla elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 11 m3 (vt tabel 29), mis on mõnevõrra suurem 2007. aastal reoveepuhastisse suunatavast tekkinud reovee kogusest (10,9 m3/d). Elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ca 6,6 m3 reovett, mis on ligikaudu 60% kogu tekkivast vooluhulgast. Päinurme küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ja asutuste ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 15,3 kg BHT7/d (ca 255 ie). Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Lisaks ei ole arvutusliku reostuskoormuse arvestamisel kajastatud infiltratsioonivee koguseid, mis jõuavad ühiskanalisatsioonisüsteemi. Infiltratsioonivee koguste kohta andmed

puuduvad. Arvestades süsteemide vanust ning tuginedes kogemustele hindab töö konsultant infiltratsioonivee koguseks kindlasti üle 30 % kogu vooluhulgast.

2.2.6 Päinurme küla reoveepumplad Päinurme küla keskasusula lõunaosa ühiskanalisatsioonisüsteem on isevoolne. Päinurme küla keskasula põhjaosa reovesi ei voola isevoolselt küla lõunaosas paiknevasse reoveepuhastisse, mistõttu on ühiskanalisatsioonisüsteemi rajatud üks reoveepumpla. Reoveepumpla asub Päinurme kooli läheduses (vt töö lisades joonis 2). Päinurme küla reoveepumpla andmed on toodud tabelis 30. Tabel 30. Päinurme küla reoveepumplate ülevaade Objekti Kasutatava Tootlikkus Objekti tähis Üldhinnang nimi pumba mark m3/h Pumpla on ehitatud 3 m läbimõõduga nõukogude ajal rajatud betoonrõngastest reoveepumpla sisse. Reoveepumpla kest on plastikust. Pumplasse on paigaldatud lääne tüüpi reoveepump. Reoveepumpla saab toite õhuliini kaudu lähedal asuvast Reoveepumpla RVP- liitumispunktist. Võrguühenduse - - keskasula keskasula läbilaskevõime on 100A, 3 faasi. Reoveepumpla on valla vahenditest kunagi rekonstrueeritud, tehtud tööde kohta projektmaterjal puudub. Pumplas probleem siis kui reoveepump ummistub või mõni muu pumba rike. Vajalik on varupumba olemasolu.

Andmed: Koigi vald, AS Paide Vesi ja kohapealne ülevaatus 18.11.2008.

2.2.7 Päinurme küla reoveepuhasti Päinurme küla reoveepuhasti asub keskasula lõunaosas põllu servas eramajade kompleksi läheduses, ca 40 meetrit lähimast eramajast (vt töö lisades joonis 2). Reoveepuhasti on kahest küljest ümbritsetud kruusateedega, ülejäänud kahele küljele jääb põld. Reoveepuhastit iseloomustavad peamised näitajad on esitatud tabelis 31. Tabel 31. Päinurme küla reoveepuhasti ülevaade

Reoveepuhasti tüüp BIO-100 3 Puhasti projekteeritud jõudlus* 100 m /d 33,9 kg BHT7/d 3 Tegelik jõudlus 12 m /d 15,3 kg BHT7/d Kasutatav jõudlus 12 % 45 % *andmed Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojekti teostatavusuuring, 2008. Reoveepuhasti väljavool suubub Pendi peakraavi. Vastavalt Keskkonnaministri 16. nov. 1998.a. määrusele nr 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende

41 osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine” on Pendi peakraav (suubla kood 10333) reostustundlik suubla. Seiret heitvee suublasse juhtimise ja sette kõrvaldamise kohta teostab maakonna keskkonnateenistus. Maakonna keskkonnateenistus kehtestab ka nõuded heitvee parameetritele ja reguleerib settekäitlust.

Tabel 32. Päinurme reoveepuhasti heitveele kehtestatud nõuded

Vabariigi Valitsuse Lubatud kogused vee Parameeter Ühik määrus nr 269 31. 07 erikasutusloas 2001

BHT7 mg/l 15 25 KHT mg/l 125 125 Heljum mg/l 25 35 heitvee parameetrid süvapuhatuse korral

Nüld mg/l pole kohaldatav pole kohaldatav

Püld mg/l 1,5 2,0 Andmed: vee-erikasutusluba ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 269. Reoveepuhasti on projekteeritud ja ehitatud aastal 1982. Jaam koosneb käsivõrest ja ühest aktiivmuda puhastist BIO-100 (vt joonis 7). BIO-tüüpi puhastid on omal ajal Eestis väljatöötatud puhastitüüp, milles ühises kompaktses metallkestas on paigaldatud aeratsioonikambri ja mudatasku tüüpi setitiga pneumaatilise aeratsiooniga aktiivmudaseade. Aeratsioonikamber ja setiti on omavahel eraldatud kahekordse kaldu asetseva metallist vaheseinaga, mille allosas on pilud mudatagastuseks ja keskel plaatsiibritega avad mudatagastuse reguleerimiseks, vaheseinte vaheline mahuosa moodustab õhueralduskambri. Setiti pinnale kerkinud sette eemaldamine toimub kolme ejektori abil, milles imiefekt tekib aeratsioonipoolt tekitatud vee ringliikumisest aeratsioonikambris. Reoveepuhasti väljavool juhitakse otse puhasti territooriumi kõrval olevasse kraavi. Lisaks on reoveepuhasti territooriumil 1 puidust hoone, kus asuvad õhupuhurid ja elektrikilbid. BIO-tüüpi puhastid on valmistatud mustast metallist, seetõttu on materjal korrodeeruv ja puhasti eluiga on hea hoolduse korral 20...30 aastat. Praeguseks on kogu puhasti seadmestik ja ehitised vanad ja amortiseerunud. Puhasti mahutid vajavad talviti külmumise vältimiseks eraldi kinnikatmist. Puhasti ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti. Reoveepuhastis tekkiva muda käitlemine toimub AS Paide Vesi poolt hallatavas Paide linna reoveepuhastis. AS Paide Vesi andmete kohaselt veetakse reoveesetet ära

42 kaks korda aastas. Kokku viiakse Paide reoveepuhastile reoveesetet aastas hinnanguliselt 6 m3. Olemasolevasse reoveepuhastisse reovee purgimist ei toimu. Lähim reovee purgimise võimalus on Koigi reoveepuhastis.

Joonis 7. Päinurme küla reoveepuhasti ja biotiigid. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2008. Tabel 33 kirjeldab Päinurme reoveepuhasti väljavoolu heitveeproovide analüüsitulemusi 2008. aasta esimesel kolmel kvartalil. Tabel 33. Päinurme reoveepuhastist väljavoolava heitvee analüüsitulemused. Aasta 2008 aasta Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Komponent mg/l mg/l mg/l

BHT7 4,5 12,0 8,0 Heljum 14,0 8 10 Üldlämmastik 3,9 <3,1 6,3 Üldfosfor 2,3 1,2 0,41 Andmed: AS Paide Vesi

Tabeli 33 andmetest selgub, et 2008. aasta esimesel kolmel kvartalil on heitvee BHT7 ja hõljuvaine sisaldus vastanud kehtestatud normidele. Heitveeproovides ületati kehtestatud norme üldfosfori osas I kvartalis. Heitveeproovide normidele vastavad tulemused on tõenäoliselt tingitud sellest, et puhasti on praegusel ajal alakoormatud ning puhastisse jõuab infiltratsioonivee lahjendusefekti tõttu madalam reostuskoormus kui arvutuslikult töös välja toodud (vt tabel 29). Päinurme küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Päinurme küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud suurem osa keskasula (reoveekogumisala) elanikest, ligikaudu 130 elanikku. Samuti on

ühiskanalisatsiooniga ühendatud Päinurme Internaatkool, kus õpib ja töötab inimesi kokku ligikaudu 125; Olemasolev kanalisatsioonisüsteem on Päinurme külas osaliselt amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikesse ja –kaevudesse toimub pinnasevee sissevool sadude perioodil. Kuivemal perioodil toimub reovee imbumine ebatihedatest kanalisatsioonikaevudest ning –torustikest pinnasesse; Päinurme asula reoveepuhasti (BIO-100) metallkonstruktsioonid on amortiseerunud ning seadmed vananenud. Puhasti mahutid vajavad talviti külmumise vältimiseks eraldi kinnikatmist. Puhasti ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti. Järelpuhastusena kasutatakse biotiike;

2.3 Sõrandu küla Sõrandu küla paikneb valla keskosas, ligikaudu 6,5 kilomeetri kaugusel Koigi külast. Sõrandu kaugus maakonnakeskusest Paidest on ligikaudu 22 km. Küla ümbritsevad põllumaad ja looduslikud rohumaad. Külas elab 1. jaanuari 2008. aasta seisuga 116 inimest. Sõrandu külas elab ligikaudu 115 elanikku, kellest kasutab ühisveevärgi teenust kokku umbes 38 inimest, mis moodustab 33 % küla elanikkonnast. Tegemist on hajaasustusega külaga, mistõttu on ühisveevarustussüsteem välja arendatud ainult küla keskuse korrusmajade ja elamute piirkonnas. Ülejäänud küla elanikud kasutavad joogivee saamiseks salv- või puurkaevusid. Ühiskanalisatsioonisüsteem Sõrandu külas puudub. Elanikud kasutavad reovee kogumiseks kogumiskaevusid. Korrusmajade reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mille tühjendamist korraldab AS Paide Vesi. Sõrandu küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega ala. Euroopa Liidu vee- ja keskkonnakaitsealasest seadusandlusest tulenevalt rakendades valgalaprintsiipi kehtestas Vabariigi Valitsus oma 3.aprilli 2001.a. määrusega nr. 124 "Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine" Pandivere põhjavee alamvesikonna kuhu kuulub ka Sõrandu. Sõltuvalt nitraadidirektiivist (91/676/EMÜ) tuleb liikmesriikidel määrata nitraatidega reostatud põhjaveega alad. Sellest lähtuvalt jääb Sõrandu küla nitraaditundlikule alale. Sõrandu külas ei ole moodustatud reoveekogumisala, kuna piirkonnas tekkiv reostuskoormus on madal ning ei anna välja seaduses ettenähtud inimekvivalentide arvu reoveekogumisala moodustamiseks.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Sõrandu külas on ühisveevarustuse tarbeks kasutatud ühte puurkaevu (vt töö lisades joonis 3). Sõrandu puurkaev (katastri nr 10029) on rajatud 1964. aastal ning saab vee Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Sõrandu puurkaevu pumbahoone sisesed seadmed on uuendatud 2006. aastal. Seadmete uuendamiseks taotleti raha KIK-ist, valla omaosalus oli ligikaudu 15000 krooni.

Sõrandu külas on ühisveevärgiga hõlmatud vaid 38 inimest 115-st. Olemasolevast kolmest korrusmajast ja ühest ridaelamust on vesi kõikides majades. Osa kortereid Sõrandu korrusmajades ei ole kasutusel. Lisaks nendele on veevõrguga ühendatud ka korrusmajade läheduses asuvad 3 ühepereelamut ning veel mõned vanemad elamud. Sõrandu küla olemasolevad veetorustikud on ehitatud nõukogude ajal tootmisel olnud terastorudest. Torustiku kogupikkus on ligikaudu 990 m. Tegemist on tupikvõrguga ning koosneb majaühendustorudest ja magistraaltorudest, mis on ühendatud küla lõuna ossa rajatud puurkaev pumplaga (katastri nr 10029). Sõrandu küla ühisveevärgis kasutatakse ühte puurkaevu: Sõrandu küla puurkaev-pumpla, katastri nr 10029; Sõrandu puurkaev on rajatud 1964. aastal, puurkaev-pumpla paikneb korrusmajadest idasuunas (vt töö lisades joonis 3). Puurkaev võtab vee Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Puurkaevu sügavus on 90 m. Sõrandu puurkaevule on väljastatud vee-erikasutusluba 3 nr L.VV.JÄ- 138959. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt on 2000 m aastas. 2007. aastal võeti puurkaevust 889 m3 vett. Puurkaevu 50 meetrine sanitaarkaitseala ei ole tagatud. Puurkaevu sanitaarkaitsetsoon on ligikaudu 45 meetrit, puurkaevu kaitsetsooni aiaga ei piirata.

Joonis 8. Sõrandu küla puurkaev-pumpla hoone ning sisseseadmed. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2008. Puurkaev-pumpla hoone ning sisustus on renoveeritud 2006. Aastal (vt joonis 8). Paigaldatud on uus puurkaevupump (Lowara), hüdrofoor. Pumba sisse ja välja lülitamine toimub rõhuanduri näitude baasil sujuvlülitust kasutades. Pumpla saab elektritoite õhuliin kaudu. Elektrikilp asub eraldi maapealses pumplas.

Tabel 34. Sõrandu küla ühisveevarustussüsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Nimetus/asukoht Sõrandu asula puurkaev

Katastri nr. 10029 Passi nr. 1114 Kasutatav põhjavee kiht S-O Puurimise aasta 1964 Pumba tootlikkus, m3/h - Puurkaevu tootlikkus, m3/h - Lubatud veevõtt, m3/d 5,5 Tegelik veevõtt, m3/d 2,4

Reguleerimisseade hüdrofoor

Puurkaevu sügavus 90 Staatiline veetase, m 4,0 Deebit (l/s) 2,5 Veemõõtja Olemas Puurkaevu hoone Rahuldavas seisukorras Omanik Koigi Vallavalitsus Haldaja AS Paide Vesi Andmed: puurkaevu arvestuskaart, AS Paide Vesi. Tabelis 35 on toodud Sõrandu küla puurkaevust väljapumbatud ning elanike poolt, tarbitud veekogused 2007. aastal. Tabel 35. Sõrandu asula puurkaevust (katastri nr 10029) pumbatud vee kogused 2007. aastal.

Näitaja Ühik Veekogused 2007. aastal väljapumbatud vesi m3/a 889 Ööpäevas väljapumbatav vesi m3/d 2,4 Tarbitud veekogus m3/a 2,1 Andmed: AS Paide Vesi Tabelist 35 on näha, et Sõrandu küla ühisveevõrguga ühendatud elanike keskmine ööpäevane veetarve on ligikaudu 2,1 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud tarbijate arvuks 38 inimest on ööpäevane reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 60 liitrit. Tarbitava vee kogused on ligikaudu võrdsed puurkaevust võetava vee kogusega ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed. 2007. aastal läbiviidud veetarbe mõõtmise põhjal on hinnanguliselt veekaod ligikaudu 13 %. Veekaod on suhteliselt väikesed, kuna torustike lekete tõttu on renoveeritud juba suhteliselt palju veetorustikku.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Sõrandu külas ühisveevarustussüsteemis tuletõrjehüdrandid puuduvad. Külas paiknevad järgmised tuletõrjeveemahutid: • Kerge sulu maaüksusel (katastri tunnus 32501:002:0801) tuletõrje veevõtumahuti. Mahuti ruumala ja veepidavus teadmata. Mahuti täitmine paakautoga. Tuletõrjemahuti kuulub eraomanikule. Mahuti jääb asula keskosast kirdesse, Sõrandu farmi juurde.

2.3.3 Joogivee kvaliteet Sõrandu külas toimub ühisveevarustuse tarbeks vee võtmine Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Veevõrk baseerub asula korrusmajadest idas asuval puurkaevul (katastri nr 10029). Puurkaev-pumplas puuduvad veetöötlusseadmed. Tabelis 36 on toodud Sõrandu küla puurkaevust ning veevärgist võetud proovide joogivee kvaliteedi analüüsitulemused. Tabel 36. Sõrandu küla vee kvaliteet puurkaevus ja veevõrgus Lubatud Sõrandu asula Sõrandu el. 7-1 Sõrandu Karell, Näitaja Ühik piirsisaldus* pk, 08.10.07 kraan, 11.05.05 14.05.08 Katastri nr. 10029 - Värvus mg/l Pt - 29 - Maitse palli - 2 - Lõhn - 2 - Hägusus NHÜ - 9 - pH 6,5-9,5 7,1 7,2 7,1 Elektrijuhtivus 2500 µS/cm 678 692 683

Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,26 0,24 0,28

Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l - 0,006 -

Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <0,45 <0,45 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 4,6 4,8 4,3 Üldraud 200 µg/l 360 1600 2300 Mangaan 50 µg/l - 12 - Kloriidid 250 mg/l 14,0 13,7 - Sulfaadid 250 mg/l - 5,7 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,44 Boor 1 mg/l 0,13 Naatrium 200 mg/ l 4,7 Radioloogilised näitajad: - - Triitium 100 Bq/l - - Efektiivdoos 0,1 mSv/a - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond

Tabelist 36 on näha, et Sõrandu küla puurkaevu ja veevõrgu veeproovides on üle lubatud normi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded) üldraua sisaldus.

Sõrandu küla veevõrgu veest on tehtud ka mikrobioloogilised analüüsid. Kõikide uuritud mikrobioloogiliste näitajate osas vastavad veeproovid kehtestatud piirmääradele (tabel 37). Tabel 37. Sõrandu küla vee kvaliteedi analüüsitulemused mikrobioloogiliste näitajate osas Lubatud Sõrandu el. 7-1 Näitaja Ühik Sõrandu Karell piirsisaldus* kraan Kuupäev 11.05.05 14.05.08 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Paide Vesi, Tallinna Tervisekaitsetalitus, Järvamaa osakond

Sõrandu küla veevarustussüsteemide seisukord: Sõrandu külas on ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 35 tarbijat. Küla ühisveevarustus põhineb asula korrusmajadest idas asuval puurkaevul (katastri nr 10028). Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,0 km. Ühisveevõrk ja puurkaev kuuluvad Koigi vallale. Ühisveevarustussüsteemi haldab kohalik vee-ettevõte AS Paide Vesi; Peamised ühisveevärgi kasutajad on kohalike korrus- ja eramajade elanikud; Sõrandu küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,0 km. Veetorustik koosneb valdavalt nõukogude ajal rajatud metalltorudest. Torustik on osaliselt amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Osaliselt on torustikku veelekete vähendamiseks renoveeritud; Sõrandu küla puurkaev-pumpla sisseseadmed on uuendatud. Hoone on rahuldavas seisukorras. Puurkaevus on uus süvaveepump. Puurkaevupäis on osaliselt amortiseerunud, võimalik päist rekonstrueerida. Puurkaevu rekonstrueerimise käigus 2006. aastal paigaldati uus puurkaevupump, hüdrofoor ja elektrikilp; Sõrandu küla ühisveevõrgus kasutatava puurkaevu (katastri nr 10029) vees on üle piirsisalduse (sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele) üldraua sisaldus. Veevõrgust võetud veeproovides on üle lubatud normi üldraua sisaldus, mis tuleneb praegusel hetkel peamiselt torustike kehvast olukorrast; Veetarbe Sõrandu külas on ligikaudu võrdne puurkaevust pumbatava vee kogusega. AS Paide Vesi andmete kohaselt on veekaod ligikaudu 10-15%; Sõrandu küla lähim tuletõrje veevõtukoht asub Sõrandu farmi juures. Tuletõrje veevõtumahuti seisukorra ja veepidavuse kohta andmed puuduvad. Mahuti kuulub eraomandisse.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Ühiskanalisatsioon külas puudub ja reovesi korruselamutest suunatakse kogumiskaevudesse, mida perioodiliselt tühjendatakse vee-ettevõtte poolt. Tekkiv reovesi transporditakse Koigi küla reoveepuhastile. Käesoleval ajal puudub täpne ülevaade kogumiskaevude seisukorrast. Nende vanuse (30-40a) järgi võib eeldada, et kaevud ei ole lekkekindlad ning kujutavad endast ohtu põhjavee kvaliteedile. Sõrandu kanalisatsioonitorustik, mis suunab korrusmajade reoveed kogumiskaevu on ehitatud 1970 - 1980ndatel. Ehitamisel on kasutatud keraamilisi torusid vähesel määral asbotsementtorusid.

3 Seadusandlik taust

3.1 Koigi valla arengukava 2007-2017 Koigi valla arengukavas aastateks 2007-2017 on üheks visiooni osaks aastaks 2017 vallas arenenud infrastruktuur, sh ka veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Koigi vald osaleb Põltsamaa ja Pedja jõgede veemajandusprojektis. Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojekt hõlmab 19 omavalitsust Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas. Projektiga hõlmatud reoveekogumisaladest 3 on suurusega üle 2000 ie – Põltsamaa linn koos lähiümbrusega, Jõgeva linn koos Jõgeva alevikuga ning Koeru alevik, teised jäävad alla 2000 ie. Kuna alla 2000 ie reoveekogumisaladel on vastavalt keskkonnaministri määrusele (Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ tingimused) abikõlbulikuks tegevuseks ainult vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, siis vastavalt on planeeritud ka veemajandusprojekti investeeringud. Investeeringutega on arvestatud juba ka Koigi valla arengukava tegevuskavas 2009-2012 (vt tabel 38). Torustikud, mille rekonstrueerimine jäetakse välja Põltsamaa ja Pedja jõe valgala veemajandusprojektist rekonstrueeritakse tõenäoliselt valla ja KIK-i vahenditega. Veel on planeeritud valla arengukavas Sõrandu küla keskasulasse reoveepuhasti rajamine, mille jaoks planeeritakse taotleda finantsvahendeid KIK-lt. 2009. aastal on võetud eesmärgiks renoveerida Päinurme asulas tuletõrje veevõtukoht. Aastatel 2009- 2011 osaleb vald hajaasustuse veeprogrammis.

Tabel 38. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusse planeeritud investeeringud Koigi valla arengukavas 2007-2017.

Maksumus (mln kr) Oma- Välis- Võimalik Investeering 2009 finantseering finantseering kaasfinantseerija - 2011 2012 (mln kr) (mln kr) 2010

Osalemine Põltsamaa- Pedja veemajandus - 11,23 9,92 7,4 13,8 Ühtekuuluvusfond projektis Sõrandu reoveepuhasti 1,1 0,22 0,88 KIK rajamine Koigi ja Päinurme vee- ja - - - KIK kanalisatsioonitorustike inventariseerimine Koigi vald osaleb Riik ja 0,36 0,18 - 0,18 0,38 hajaasustuse majapidamised veeprogrammis Päinurme külla on rajatud (renoveeritud) 0,1 0,1 tuletõrje veevõtukoht Andmed Koigi valla arengukava 2007-2017, tegevuskava 2009-2012.

3.2 EL seadusandlus - Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid 2008. aastal tehti Põltsamaa ja Pedja jõe valgala veemajandusprojekti raames teostatavusuuring (Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine). Veemajandusprojekti materjalid on aluseks rahastamistaotluse esitamiseks KIK-i. KIK-i kaudu koordineeritakse EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavaid veemajandusprojekte. Koigi valla ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti eesmärgiks on garanteerida elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga ning tagada neile nõuetele vastav ja kvaliteetne joogivesi ja kanaliseerida tekkiv reovesi keskkonnasäästlikult puhastisse. Projekt on suunatud asulareoveedirektiivi (91/271/EMÜ) ja joogiveedirektiivi (80/778/EMÜ parandatud 98/83/EÜ) nõuete täitmisele Koigi ja Päinurme reoveekogumisaladel kui alla 2000 ie-ga reostuskoormusega reoveekogumisaladel. Seega taotletakse 2009. aastal ühtekuuluvusfondist veemajanduse eesmärkide täitmiseks raha Koigi ja Päinurme küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osaliseks rekonstrueerimiseks. Põltsamaa ja Pedja veemajandusprojektist välja jäävate torustikelõikude ja Sõrandu küla vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine toimub läbi siseriiklike keskkonnaprogrammide. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja väljaehitamine tuleb teostada tõenäoliselt etapiviisiliselt. Kindlasti tuleb etappide planeerimisel arvestada valla finantsvõimalustega. Projektide

51 etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Järgnevalt on välja toodud Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas. • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud (s.h. põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks, millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ja vältida nende seisundi edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete, emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis käsitleb vee kaitse ja kasutamise kavandmaist ühtse tegevusraamistiku põhimõtetest lähtuvalt. Tegevusraamistiku elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Valgalapõhise veemajanduse korraldamiseks määravad kõik liikmesriigid oma territooriumil asuvad vesikonnad ning pädevad asutused. Valgalade majandamise põhiüksusteks moodustatud vesikonnad on määratud Vabariigi Valitsuse määruse alusel, millest tulenevalt on Eesti territooriumil kolm vesikonda – Lääne-Eesti, Ida-Eesti ning Koiva vesikonnad. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Seda tehes võivad liikmesriigid arvesse võtta kulude katmise sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tagajärgi ning kõnealuse piirkonna geograafilisi ja kliimatingimusi. • Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad: o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest;

Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes. • Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reoveekogumisalaks loetakse piirkonda, kus on piisavalt majandustegevust ning inimesi. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Direktiivi nõuete täitmiseks tuleb kõikide üle 2000 ie reoveekogumisaladel välja ehitada ühiskanalisatsioon ja rekonstrueerida olemasolev amortiseerunud kanalisatsioonisüsteem. Lisaks tuleb nõuetega vastavusse viia kõik üle 2000 ie reoveekogumisaladel paiknevad reoveepuhastid. Samuti tuleb nõuetega vastavusse viia kõik üle 2000 ie reoveekogumisaladel paiknevad reoveepuhastid. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Liikmesriigid peavad tagama, et asulareoveepuhastid projekteeritakse ja ehitatakse ning käitatakse ja hooldatakse nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike , reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76 (16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest, mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. § 4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. § 6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud seaduses sätestatut. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirsisaldused ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

3.4 Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655; viimati muudetud RT I 2009, 1, 2). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes

ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. § 8 lõige 2: Vee erikasutusluba peab olema, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/d; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/d; 3) võetakse mineraalvett; 4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Lõige 3: Isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. § 21: Veekasutaja on kohustatud: kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid; hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle; korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras; järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist; esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 24 lõige 1: Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. § 24 lõige 2: Reovee puhastamise ning heitja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtestatud nõuded sõltuvad reoveekogumisalal tekkivast reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. Kui reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses puudub, sõltuvad nõuded reoveepuhasti reostuskoormusest ning veekogu seisundiklassist. § 24 lõige 3: Reovesi tuleb enne suublasse juhtimist puhastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega kehtestatud piirmääradeni või puhastusastmeteni kohapeal või vedada või juhtida reoveepuhastisse.

§ 24 lõige 5: Heitvee juhtimisel suublasse, mille seisundiklass on halb või väga halb, võib vee erikasutusloa andja määrata suublasse juhitavale heitveele kuni 30 protsendi võrra rangemad nõuded, kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega. § 24 lõige 6: Heitvee juhtimisel suublasse, mille kvaliteedinäitajad halvenevad heitvee suublasse juhtimise tõttu, ning on oht, et veekogu seisundiklass halveneb, võib vee erikasutusloa andja määrata kuni 15 protsenti rangemad nõuded, kui on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega. § 24 lõige 7: Kõik Eesti veekogud on reostustundlikud heitveesuublad. § 241 lõige 4: Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 241 lõige 5: Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 241 lõige 6: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. § 241 lõige 7: Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. § 241 lõige 8: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 28 lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. § 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

§ 28 lõige 4: Asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Tervisekaitseinspektsiooni kirjalik nõusolek. § 28 lõige 5: Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus. § 28 lõige 51: Veekogu veehaarde sanitaarkaitseala on veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetri ulatuses, kui vett võetakse üle 500 kuupmeetri ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti või veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel asukohajärgne maakonna keskkonnateenistus. § 32 lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse. § 32 Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul. § 32 lõige 3: Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek.

3.5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste § 2 lõige 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

§ 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus § 6 lõige 1. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 34. Munitsipaalomand § 34 lõige 1. Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. § 34 lõige 2. Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 34 lõige 3. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. § 34 lõige 4. Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 37. Arengukava § 37 lõige 1. Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. § 37 lõige 2. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

3.6 Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 5. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 6. Omanik

Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. § 33. Valdaja § 33 Lõige 1. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. § 33 lõige 2. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. § 33 lõige 3. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. §641. Kinnisomandi üleandmine ja koormamine Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. § 119. Kinnisasja omandamise tehing § 119 lõige 1. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. § 119 lõige 2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. §120. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks §120 lõige 1. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. §120 lõige 2. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. §120 lõige 3. Notar tõestab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle esitatakse käesoleva seaduse § 119 1. lõikes nimetatud dokument või kui see dokument tõestatakse samaaegselt asjaõiguslepinguga. § 127. Kinnisomandi ruumiline ulatus § 127 lõige 1. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. § 127 lõige 2. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. §134. Põhjavesi Kinnisomand ei ulatu põhjaveele.

2. jaotis Naabrusõigused: § 143. Kahjulikud mõjutused § 143 lõige 1. Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. § 143 lõige 2. Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. 3. jaotis Teed ning tehnovõrgud-ja rajatised: §158. Tehnovõrgud ja -rajatised Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa.

3.7 Planeerimisseadus § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 1 Lõige 3. Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. § 1 Lõige 4. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes. § 1 Lõige 5. Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87) sätestatud juhtudel ja korras. § 2. Planeering Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on:

1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. § 9. Detailplaneering § 9 lõige 1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. § 9 lõige 2. Detailplaneeringu eesmärgid on: • planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; • krundi ehitusõiguse määramine; • krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; • tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kujade määramine; • tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; • keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; • vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; • vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; • vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; • servituutide vajaduse määramine;

• vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; • kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; • muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. § 9 lõige 3. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. § 9 lõige 4. Krundi ehitusõigusega on määratletud: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. § 9 lõige 5. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. § 9 lõige 6. Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. § 9 lõige 7. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. § 9 lõige 8. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. § 9 lõige 9. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras. § 9 lõige 10. Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: • tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; • mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; • muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste

kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. § 9 lõige 11. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. § 9 lõige 12. Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 30. Kinnisasja võõrandamine Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

3.8 Ehitusseadus §1. Seaduse reguleerimisala §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §1 lõige 2. Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. §1 lõige 3. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §1 lõige 4. Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. §14. Tehnovõrgud ja -rajatised

§14 lõige 1. Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või - rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. §14 Lõige 2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist.

3.9 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. § 2 lõige 2: Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. § 2 lõige 3: Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 39 ja 40 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 39, 40 ja 41 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Sotsiaalministri 21.12.2001.a. määrusega nr 152 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord” § 1 lõige 3 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogiveena käsitletakse joogivett, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» §-s 6 toodud indikaatornäitajate piirväärtusi, välja arvatud järgmiste näitajate osas: jääkkloor, jääkosoon, oksüdeeritavus, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Clostridium perfringens (koos eostega), kolooniate arv 22 ºC juures, coli-laadsed bakterid. § 1 lõige 4 järgi kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba (edaspidi müümisluba). Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja asukohajärgsel tervisekaitsetalitusel (edaspidi tervisekaitsetalitus). § 1 lõige 5 kohaselt on Tervisekaitsetalitusel õigus anda müümisluba vee erikasutajale, kui on kindlaks määratud, et ükski kõrvalekaldumine joogivee kvaliteedinõuetest ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja joogiveega varustamist selles piirkonnas ei saa tagada muul viisil.

3.10 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. § 3 lõige 2 kohaselt on joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav põhjavesi keemiliste, radioloogiliste ja mikrobioloogiliste piirväärtuste järgi näitajate piirväärtuste järgi kvalifitseeritav kolme klassi. § 3 lõige 3 põhjal ei tohi pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, valida joogiveeallikaks. § 5 lõige 2. Joogivee tootmiseks põhjaveest peab vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima tabelis 51 toodud näitajate suhtes. § 6 lõige 1. Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud. § 6 lõige 3. Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid: 1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine; 2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.

Tabel 39. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavas joogivees. Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Tabel 40. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees. Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l 3 Nitrit 0,50 mg/l 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l 4 ja 6 Plii 10 µg/l PAH 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloro- ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide sum 100 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l 1 Efektiivdoos 0,10 mSv/a 10, 11 ja 12 Triitium 100 Bq/l 10 ja 12 Märkus 1 Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. Märkus 2 Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. Märkus 3 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 = 1. (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Märkus 4 Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. Märkus 5 Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. Märkus 6 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 7 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. Märkus 8 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. Märkus 9 Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. Märkus 10 Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 10. Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088). Märkus 12 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Tabel 41. Indikaatorid joogivees. Näitaja Piirsisaldus Ühik Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,50 mg/l Elektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm–1 20 C juures Jääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/l Jääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/l Kloriid (Märkus 1) 250 mg/l Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l Oksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 200 µg/l Sulfaat (Märkus 1) 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik (Märkus 1) Hägusus (Märkus 5) Tarbijale vastuvõetav, NTU ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav,

ebatavaliste muutusteta Clostridium perfringens (koos eostega) 0 PMÜ/100ml (Märkus 7) Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 ml Coli-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 ml Radioloogilised näitajad Triitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/l Efektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam. Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m3. Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut.

Märkus 6 Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega

Märkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.

Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.

Märkus 9 Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu

Märkus 10 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda.

Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.

3.11 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. § 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; • 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; • 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. § 2 lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole: • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; • torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. § 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, mille puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.

3.12 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/ööp ühe kinnisasja vajadusteks.

Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/ööp ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/ööp kuni 500 m3/ööp, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

3.13 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. I Üldsätted. § 3 lõige 1: lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). § 3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

§ 3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. § 3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. § 3 lõige 5: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded. § 6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded:

§ 6 lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 42 nõutud näitajatest; oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. § 6 lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. Tabel 42. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusega kuni 2000 ie. Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 25 ≥80 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,5 ≥80 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste. Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:

§10 lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

§10 lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.

§10 lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee

kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.

Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt tabelis 43 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas. Tabel 43. Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted

Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75 Heljuvainesisaldus 25 ≥80

Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad tabelis 44 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele. Tabel 44. Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusasted

Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste % 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 ≥90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75 Heljum1 15 ≥90 Üldlämmastik Määrus ei reguleeri - Üldfosfor2 1,0 ≥80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥ 70 Naftasaadustesisaldus2 1,0 ≥ 75 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

3.14 Keskkonnatasude seadus Sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.

Saastetasu makstakse Keskkonnatasude seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha seadusandlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Saastetasumäärasid suurendatakse 1,5 korda kui heitekoht asub linna, alevi või superanna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale; kui heitekoht on piiriveekogu või lõheliste ja karpkalaliste kudemis-või elupaigana kaitstav veekogu. Kui saastetasu maksja kõikide väljalaskmete heitvett iseloomustavad kõik näitajad on väiksemad veeseaduse alusel kehtestatutest või võrdsed nendega või väiksemad vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajata piirväärtustest või võrdsed nendega ning on täidetud vee erikasutusloaga määratud muud nõuded, vähendatakse kehtestatud saastetasumäärasid kaks korda. Vähendamist ei kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral. Keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (aruandekvartal) ja esitatakse keskkonnaloa andjale. Saasteainete keskkonda heitja esitab keskkonnaloa andjale: andmed aruandekvartali jooksul keskkonda heidetud saasteainete või kõrvaldatud jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid; saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüsitulemused, kui neid on kasutatud saastetasu arvutamisel; saastetasu arvutuse. Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal.

4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Koigi Vallavalitsuse, kohaliku vee-ettevõtte AS Paide Vesi ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide komplekseks arendamiseks Koigi vallas; • Arendamise kavas jagatakse vee-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine Koigi vallas kaheks: vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine reoveekogumisaladel alla 2000 inimekvivalendiga aladel; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine väljaspool reoveekogumisalasid, kuid piirkondades, kus on olemas vallale kuuluvad ühisveevarustuse- ja/või kanalisatsioonisüsteemid. • Arendamise kavas on planeeritavad veemajanduse tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud joonised 4-6). • Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisaladele. Lisaks on ühisveevarustusega ala Sõrandu küla keskasulas, kus on valla omandis veevarustussüsteem; • Reoveekogumisala on määratletud vastavalt reoveekogumisalade kriteeriumidele ning AS Eesti Veevärk Konsultatsioon koostatud reoveekogumisala kohta käivatele arvandmetele ja kaartidele. Koigi ja Päinurme külade veevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemi perspektiivskeemidel (vt töö lisades esitatud joonised 4 ja 5) on töö konsultant välja arvutanud perspektiivse reostuskoormuse kogu reoveekogumisalal; • ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisaladele (vt töö lisades joonised 4 ja 5). Lisaks on ühisveevarustusega kaetav ala Sõrandu küla keskasulas, kus on valla omandis veevarustussüsteem; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Koigi Vallavalitsuse poolt määratud vee-ettevõte;

• väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Koigi Vallavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtte poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; • Koigi valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Pärnu alamvesikonna (Kinnitatud keskkonnaministri 10. märts 2005. aasta käskkirjaga nr 254, täiendatud 2008) ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas (Kinnitatud keskkonnaministri 10. märts 2005. aasta käskkirjaga nr 253) püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Lähtuvalt toetuse andmise alustest Euroopa Liidu eelarveperioodil 2007-2013, ettevalmistatud projektitaotlustest ja Ühtekuuluvusfondi raames teostatavatest investeeringutest on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti abikõlbulikest kuludest), seega Koigi valla omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15%. Oluline on arvestada järgmiste Ühtekuuluvusfondi projektidele seatud järgmiste kriteeriumidega: Üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist; Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel teostatakse kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Üle 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide ehitust ja rekonstrueerimist; Alla 2000 elanikuga asulates teostatakse veevarustussüsteemide rekonstrueerimist (olemasoleva olukorra parandamine); Alla 50 inimese asulates või väljas poole reoveekogumisalasid planeeritud tegevusi ei finantseerita; Toetust ei anta tegevuseks, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitatakse uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus on

üle 50% elamuid, millele on ehitusluba antud pärast 01. jaanuari 2005 aastal; Toetust ei anta tegevuseks, kus rekonstrueeritakse ja ehitatakse sademeveesüsteeme. • vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud • Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, mille veemajanduse infrastruktuuri rahastamist koordineerib KIK, planeeritakse 2009. aastal esitada Koigi valla veemajanduse arendamiseks taotlus. Taotluses küsitakse ühtekuuluvusfondist raha Koigi valla Koigi ja Päinurme külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja arendamiseks. Arendamise kavas arvestatakse, et taotlus rahuldatakse ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine toimub aastatel 2010-2012; • Sõrandu küla keskasulas, kus on olemas veevarustussüsteem, mis kuulub vallale rekonstrueeritakse tõenäoliselt valla ja KIK-i vahenditega. Kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamiseks Sõrandu korrusmajade piirkonnas esitatakse raha saamiseks taotlus samuti KIK-i. Senikaua, kui Sõrandu külas ühiskanalisatsioonisüsteem korrusmajade juures puudub, tuleb kohalikul vee- ettevõttel tühjendada korrusmajade kogumiskaevusid;

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee-ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 45 esitatud hindadest. Hinnad on võetud Põltsamaa ja Pedja jõe veemajandusprojektis kujundatud hindadest. Põltsamaa ja Pedja jõe valgala veemajanduskavas on investeeringute hindamisel kasutatud 2008. aasta reaalhindu, mida on korrigeeritud nii hetke majandussurutisest tuleneva hinnalangusega (torustike ehitustööde puhul arvestatud hinnalanguseks 10%) kui ka oodatava inflatsiooniga (kokku aastani 2010 13%).

Tabel 45. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Nimetus Ühik Maksumus EEK Joogiveetorustik: Väljaspool paeala km 2 135 700 Paealal km 3 152 700 Veetorustiku km 2 135 700 rekonstrueerimine Kinnistuühendused tk 18 080 Kanalisatsioonitorustik: Isevoolse torustiku ehitamine: Väljaspool paeala km 2 644 200 Paealal km 3 661 200 Veevarustuse torustik ühises kaevikus kanalisatsioonitorustikuga: Väljaspool paeala km 4 169 700 Paealal km 5 186 700 Isevoolse torustiku km 2 644 200 rekonstrueerimine Survetorustiku ehitamine km 1 830 600 Survetorustiku km 1 830 600 rekonstrueerimine Kinnistuühendused tk 19 210 Pumpla ehitamine tk 477 990 Pumpla rekonstrueerimine tk 477 990

Lisaks torustike ja pumplate rekonstrueerimise ja ehitushindadele kujundati PPP projekti raames välja ka reoveepuhastite rekonstrueerimise (vt tabel 46) ja puurkaevpumplate (vt tabel 47) rekonstrueerimise ühikhinnad, millest lähtuvalt arvutati välja planeeritavate tegevuste investeeringumahud. Tabel 46. Reoveepuhastite ühikhinnad

Nimetus Ühik Maksumus EEK Ehitustööd ie individuaallahendus* Elektri-ja automaatikatööd ie Individuaallahendus* Torutööd m 2 000 Heakord, teed, platsid, aed: Piirdeaed m 690 Platsitööd m2 69 Juurdepääsuteed m2 290 Biotiikide puhastamine m2 48 Uuringud ja projekteerimine +10%

Tabel 47. Joogiveerajatiste ühikhinnad

Nimetus Ühik Maksumus EEK Puurkaevu videouuring ja töö 55 000 puhastuspumpamine Manteltorude remont 127 mm m 3 350 Manteltorude remont 168 mm m 3 600 Manteltorude remont 219 mm m 4 100 Uus pumplahoone 3 x 4 m töö 240 000 Uus pumplahoone 4 x 6 m või suurem töö 400 000 Pumplahoone renoveerimine töö 250 000-500 000* Seadmed ja torustikud kuni 4 m3/h komplekt 30 000 Seadmed ja torustikud 5-10 m3/h komplekt 45 000 Seadmed ja torustikud üle 10 m3/h komplekt 160 000 Pumplahoone lammutamine töö 60 000 Puurkaevu likvideerimine töö 30 000 Projekteerimine töö 50 000 Rauaeraldusseadmed kuni 4 m3/h komplekt 120 000 Rauaeraldusseadmed 5-7 m3/h komplekt 180 000 Rauaeraldusseadmed 8-15 m3/h komplekt 300 000 * sõltuvalt konkreetse hoone suurusest

Vee-ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. iga-aastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Koigi vallas; • kaasa aidata Koigi valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid • Koigi valla arengukava aastateks 2007-2017; • Koigi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2004-2016, 2004;

• PPProjekti teostatavusuuring (Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine), OÜ Keskkonnaprojekt, 2008; • Eesti Põhikaarti M 1:20 000; • olemasolevaid tehnovõrkude teostusjooniseid; • Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

5 Vee-ettevõtluse areng Koigi valla ühisveevarustus ja -kanalisatsioonisüsteeme haldab vee-ettevõte AS Paide Vesi. AS Paide Vesi haldab Koigi vallas vee-ja kanalisatsioonisüsteeme Koigi, Päinurme ja Sõrandu külades. AS-i Paide Vesi näol on tegemist piirkonna suurima vee-ettevõttega, kus töötavad kvalifitseeritud ja erialase väljaõppe saanud spetsialistid ja projektijuhid. Tõenäoliselt on piirkonnas tegemist kõige asjatundlikuma ja kogenud vee-ettevõttega, mistõttu Koigi vallale kuuluvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on hästi hooldatud. Praegusel ajal kuuluvad olemasolevad ühisvee- ja - kanalisatsioonisüsteemid Koigi vallale. 2009. aastal esitab AS Paide Vesi KIK-i rahastustaotluse Koigi ja Päinurme külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. Peale positiivset rahastusotsust ja projekti elluviimist antakse Koigi ja Päinurme ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid üle või renditakse AS-ile Paide Vesi. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Koigi Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Arvestades eelpool kirjeldatud arendustegevusi on oma suuruse ja spetsialistide rohkuse tõttu AS Paide Vesi teenuste edaspidine kasutamine tõenäoliselt parim lahendus piirkonna veemajanduse arendamisel. Arendamise kava koostajad ei soovita kohalikul omavalitsusel uue vee-ettevõtte loomist ega väiksemate vee-ettevõtete teenuse kasutamist. Uue vee-ettevõtte loomine nõuab spetsialistidest ja oskustöölistest koosneva meeskonna loomist ning rekonstrueeritavate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamiseks spetsiaalse tehnika soetamist või rentimist. Lisaks ei suudeta väiksemates vee-ettevõtetes hoida tihtipeale vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda elanike maksevõime piirides, kuna ettevõtte tööjõu ja hoolduskulusid suudetakse vähem optimeerida kui suuremas ettevõttes. Vee-ettevõtte organisatsiooni arendamisel (tugevdamisel) on soovitav jätkata alljärgnevad põhimõtete rakendamist: • vee-ettevõtte põhitegevuseks peaks olema veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine; • kohalik vee-ettevõte töötab iseseisava äriettevõttena, kelle üle teostab järelevalvet Koigi Vallavalitsus; • Koigi Vallavolikogu kehtestab (vastavalt Koigi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korrale) valla haldusterritooriumil ühtse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude-tulude põhise hinna, mida üldjuhul valla eelarvest ei doteerita. Kulude-tulude põhiline hind peab muuhulgas sisaldama uute rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide amortisatsiooni, mis loob eelduse jätkusuutlikuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks Koigi vallas. 79

6 Koigi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Koigi vallas on ühisveevarustusega ühendatud kolm asulat: Koigi, Päinurme ja Sõrandu külad. Nimetatud asumitest kahes (Koigi ja Päinurme külades) on rajatud keskasulasse osaliselt ühiskanalisatsioonisüsteem ning ühtlasi on nimetatud külad määratud reoveekogumisaladeks. Perspektiivis lahendatakse Koigi, Päinurme ja Sõrandu külade ühisveevarustus olemasolevate puurkaevude baasil, uusi puurkaevusid rajada ei planeerita. Käesoleval ajal on Koigi ja Päinurme külades kasutusel kaks amortiseerunud reoveepuhastit, perspektiivis näeb arendamise kava ette, et olemasolevad puhastid asendatakse uute reoveepuhastitega. Lisaks on planeeritud ühiskanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhasti rajamine Sõrandu küla keskasulassse. Arendamise kava koostajate, vee-ettevõtte ja Koigi Vallavalitsuse ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine piirkondades lähtuvalt kaheks: vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine alla 2000 ie reostuskoormusega aladel; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine väljaspool reoveekogumisalasid. Nimetatud aladel toimub ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etapiviisiliselt, mis tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega.

• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine alla 2000 elaniku reostuskoormusega alal (2009-2012) Koigi vallas kvalifitseerub alla 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladesse Koigi ja Päinurme külade keskasulad. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see tavaliselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsioonitorustiku täielikku või osalist rekonstrueerimist. Alljärgnevalt on üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused aastatel 2009-2012. o 2009 – Esitatakse taotlus KIK-i poolt koordineeritava Ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimiseks ja arendamiseks Koigi ja Päinurme külades. o 2010-2012 – Planeeritakse KIK-i esitatud taotluse positiivse otsuse korral rekonstrueerida Koigi ja Päinurme külade vee-ja kanalisatsioonisüsteemid.

• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine väljaspool reoveekogumisalasid Eelkõige puudutab see piirkondi, kus on olemas ühisveevarustuse- ja/või kanalisatsioonisüsteem, mis kuulub vallale ning mida haldab vee-ettevõte. Koigi vallas on ÜVK-süsteemid välja ehitatud ainult Sõrandu külas. Kuna tegemist on suhteliselt hajaasustusega külaga, siis ei saa reoveekogumisala moodustamise kriteeriumitele (keskkonnaministri 15.mai 2003. aasta määrus nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“) külas piiritleda reoveekogumisala. Samas on külas probleeme joogivee kvaliteediga ning ühiskanalisatsioonisüsteemi (kogumiskaevude tühjendamine) haldamine vee-ettevõttele majanduslikult ebaotstarbekas. Alljärgnevalt on üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Koigi vallas väljaspool reoveekogumisalasid aastatel 2009-2021:

o 2009-2010 – Esitada taotlus KIK-i Sõrandu keskasula ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks; o 2011 – Ehitada välja Sõrandu küla keskasulas tekkiva reovee kokkukogumiseks ja puhastamiseks ühiskanalisatsioonisüsteem. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); • keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; • majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; • sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

7 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine alla 2000 elaniku reostuskoormusega alal

7.1 Koigi küla Koigi külas elab 2008. aasta alguse seisuga ligikaudu 450 inimest. Küla reoveekogumisalal rajatud ühisveevarustussüsteemi on ühendatud ligikaudu 340 inimest ehk 76% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on külas ühendatud ligikaudu 76% elanikest ehk 340 inimest. Lisaks on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud Koigi asula suurim tööandja OÜ Koigi farmikompleks. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud on osaliselt amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Olemasoleva ühisveevõrku joogiveega varustava puurkaev hoone, seadmestik ja elektrisüsteem on amortiseerunud. Amortiseerunud on küla ühiskanalisatsioonisüsteemi ühendatud reoveepuhasti. Koigi küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades joonistel 1 ja 4. Joonistel on kajastatud Koigi küla reoveekogumisala piir ja koormusandmed. Reovee kogumisalade kriteeriumitest tulenevalt (keskkonnaministri 15.mai 2003. aasta määrus nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“) on Koigi küla määratud reoveekogumisala piirkonnaks. Koigi küla reoveekogumisala reostuskoormus on Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt tehtud töö järgi alla 2000 inimekvivalendi, 500 ie-d. Reoveekogumisala määramine loob eeldused ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaarendamiseks reoveekogumisalal. Oluline on teada, et reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Koigi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Koigi valla poolse finantseerimisega. Koigi küla kvalifitseerub alla 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega alasse. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see tavaliselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Koigi küla reoveekogumisalal aastatel 2009-2012.

7.1.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Koigi küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Olemasolevad veetorustikud on osaliselt amortiseerunud, mistõttu vajavad rekonstrueerimist; • Koigi ühisveevõrk on ringistamata, mistõttu vesi seisab torustikus kauem ning veekvaliteet halveneb; • Olemasolev ühisveevõrku toitev puurkaev-pumpla hoone, seadmestik ja elektrisüsteem on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; • Puuduvad andmed puurkaevuvee kvaliteedi radioloogiliste näitajate osas.

7.1.2 Veevarustuse edasine areng Koigi külas on praegusel ajal peaaegu kogu reoveekogumisala piires välja ehitatud ühisveevarustussüsteem. Perspektiivis tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga tõenäoliselt uusi liitujaid ei tule, kuid olemasolev elanikkond jääb külas püsima. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega.

7.1.3 Koigi küla perspektiivne veetarve Käesoleval ajal on ühisveevärgiga Koigi külas ühendatud 340 elanikku. Lisaks on ühisveevõrku ühendatud Koigi kool, vallamaja, lasteaed. Alljärgnevas tabelis 48 on toodud Koigi küla perspektiivne veetarve. Perspektiivse veetarbe arvestamisel on võetud arvesse, et peale ühisveevõrgu rekonstrueerimist suureneb elanike veetarve asulas 80 liitrini elaniku kohta. Tabel 48. Perspektiivne veetarbimine Koigi küla ühisveevõrgust Parameeter 2007 2010 2015 2021 Pumbatud ehk toodetud vesi, m3 8888 12839 12839 12839 Tarbitud vesi, m3 aastas 7948 11555 11555 11555 Tarbitud vesi, m3/d 22 32 32 32 Veetarve 1 inimese kohta, l/d 51 60 80 80 Kadude osakaal, % 11 10 10 10 Veekaod, m3/aastas 940 1284 1284 1284

Perspektiivne veetarve Koigi küla ühisveevõrgust aastal 2021 on ligikaudu 32 m3 ööpäevas (tabel 48). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbitakse külas elaniku kohta ööpäevas ühisveevõrgust vett 80 liitrit ööpäevas. Samas on oluline arvestada, et tabelis 48 toodud andmed on arvutuslikud ning võivad tulevikus erineda reaalsest situatsioonist. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud vastavalt eespool kirjeldatud tegevustele Koigi külas on välja arvutatud tabelis 52. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme külas ning millised on tööde mahud.

Veevarustussüsteemide arendamine, periood 2009-2012. Veesüsteemide rekonstrueerimisel ja arendamisel tuleb arvestada, et Eestil on EL joogiveedirektiivi täitmiseks ühisveevarustussüsteemiga liitunud kogutarbijate arvuga 50 kuni 2000 aega 31. detsembrini 2013. Samas on praegusel ajal joogiveedirektiivis määratud eesmärke juba täidetud, kuna olemasoleva ühisveevõrgu vesi vastab terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele.

Kuna olemasolevad joogiveetorustikud on osaliselt amortiseerunud, siis tuleb perioodil 2009-2012 mõningad veetorustikulõigud rekonstrueerida (vt töö lisades joonis 4). Hinnanguliselt tuleb rekonstrueerida veetorustikku ligikaudu 1450 meetrit, lisaks tuleb rekonstrueerida 8 majaühendust. Majaühendusteks rajatud torustikku tuleb rekonstrueerida ligikaudu 120 meetri ulatuses. Veetorustiku täpne läbimõõt ja asukoht pannakse paika projekteerimisel, töö lisas toodud joonisel 4 on kajastatud torustike tingläbimõõte.

2008. aastal tehtud PPProjekti teostatavusuuringus (Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine) on kaalutud Koigi küla ühisveevõrgu toitmiseks olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimist (alternatiiv 1) ja uue veehaarde rajamist (alternatiiv 2). Olemasoleva puurkaev-pumpla kasutamise plussiks on väljakujunenud võrgud, olemasolevad maaeraldised, hea vee kvaliteet ja väiksemad kulutused vee tootmise vastavusse viimiseks tänapäeva nõuetele. Miinused sisuliselt puuduvad. Uue veehaarde rajamise eeliseks oleks pikem eluiga, miinusteks aga maa eraldamise vajadus, uued torustikud, elektriliitumised, võimalik määramatus vee kvaliteedi osas ja märkimisväärselt kõrgem rajamismaksumus võrreldes rekonstrueerimisega. Tehnilised lahendused oleks nii rekonstrueerimisel kui uue veehaarde puurkaev- pumpla puhul sarnased – uus puurkaev tuleks rajada ligilähedaselt samasse veekihti, ehitada üheastmeline pumpla ning paigaldada veetõsteseadmed. Uue puurkaev- pumpla rajamise puhul on kõige suurem keskkonnarisk võimalik ebakvaliteetne puurimistöö, mõningast mõju avaldab ka vajalike juurdepääsuteede ja teenindusplatside rajamisega seonduvad mulla- ja raietööd. Ülaltoodust lähtuvalt on otstarbekas rekonstrueerida olemasoleva puurkaev-pumpla. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng

Koigi külas on tuletõrjevee saamiseks rajatud mahutid. Olemasolevad tuletõrjevee mahutid, nende paiknemine ja mahud ei vasta standardis EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ toodud nõuetele. Koigi külas tuleb projekteerida ja rajada tuletõrjevee mahutid, mis vastavad standardis EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ toodud nõuetele.“

(Muudetud Koigi Vallavolikogu 8.09.2011. a määrusega nr 16, jõust. 12.09.2011)

Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2012: • Vajalik teostada Koigi asula puurkaevuvee analüüs radioloogiliste näitajate osas hiljemalt aastaks 2012; • Rekonstrueerida/rajada uus puurkaev-pumpla hoone olemasoleva pumplahoone maa-alale. Uude pumplahoonesse paigaldada uued seadmed ja elektrisüsteem. Pumplasse ei ole vajalik veetöötlusseadmete paigaldamine; • Rekonstrueerida olemasolevaid veetorustikke ning ringistada olemasolev ühisveevõrk. Rekonstrueerimist vajab hinnanguliselt ligikaudu 1450 meetrit veetorustikku, 8 majaühendust ning ligikaudu 120 meetrit majaühendustorustikku; • Koigi külas projekteeritakse tuletõrjevee mahutite võrgustik ja rajatakse tuletõrjevee mahutite võrgustik, mis vastavad standardis EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ toodud nõuetele.Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid. (Muudetud Koigi Vallavolikogu 8.09.2011. a määrusega nr 16, jõust. 12.09.2011)

Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises: • Puuduvad andmed kanalisatsioonisüsteemi jõudva infiltratsiooni- ja sademevee koguste kohta. Reoveepumplatel puuduvad reovee vooluhulga mõõturid. • Küla reoveepuhasti ei tööta efektiivselt ning on amortiseerunud. Puhasti biotiikide väljavool ei vasta vee-erikasutusloas nõutud parameetritele. • Reoveepuhasti biotiikide väljavoolus ületatakse vee-erikasutusloas lubatud piirsisaldust üldfosfori osas. Puhastis puudub tõhustatud fosforiärastussüsteem; • Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on osaliselt amortiseerunud. Torustikesse jõuab kanalisatsioonikaevude ja –luukide kehva veetiheduse tõttu pinna- ja pinnasevesi, mistõttu reoveepuhastini jõudvad reovee vooluhulgad tõenäoliselt kõiguvad suurtes vahemikes. • Olemasolevasse reoveepuhastisse toimub reovee purgimine, mistõttu on häiritud puhasti töö. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171 (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded) paragrahvis 17 (Purgimissõlme ehitusnõuded) rajatakse purgimissõlm kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5% ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. • Küla reoveepumplad (keskasula reoveepumpla ja kooli juures asuv ülepumpla) on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

7.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Koigi küla reoveekogumisalal tekib reovett peamiselt elamusektorist. Lisaks elamutele on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud ettevõtted, kool, vallamaja ja 85 lasteaed. Suurettevõtted, kust tekib tööstusreovett Koigi külas puuduvad. Perspektiivis on arvestatud, et Koigi küla reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 540 inimekvivalenti.

7.1.5 Koigi küla reostuskoormus

Koigi asula planeeritav reostuskoormus aastal 2021 on 540 ie. Käesoleval ajal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 340 elanikku, vallaasutused ja ettevõtted. Koigi küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 49). Reovee vooluhulga prognoosimisel on elanike veetarbeks arvestatud 80 l/d. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud ühe inimekvivalendi poolt ööpäevas tekitatud järgmise reostuskoormusega: 60 g BHT7/d; 60 g HA/d; 12 g Nüld/d; 2 g Püld/d.

Tabel 49. Koigi küla perspektiivne reostuskoormus.

Q BHT7 HA Nüld Püld

Reostuskoormuse tekitaja Ie m3/d kg/d kg/d kg/d kg/d Koigi elanikkond 340 27,2 20,4 20,4 4,08 0,68 Koigi asutused, ettevõtted 200 16,0 12,0 12,0 2,40 0,40 Koigi elukondlik reovesi kokku 540 43,2 32,4 32,4 6,48 1,08 Koigi asula reoveepuhasti 540 43,2 32,4 32,4 6,48 1,08 Tabelis ei ole arvestatud infiltratsiooniveega. PPProjekti teostatavusuuringus (2008) on välja toodud, et perspektiivis on infiltratsioonivee kogus ligikaudu 8% kogu reovee vooluhulgast. Koigi küla elanike ja asutuste poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 43,2 m3 (vt tabel 49). Arvutuslikult maksimaalseks sademeteaegseks reovee vooluhulgaks kujuneb ligikaudu 47 m3/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise perioodil, 2009-2012. Koigi asulas on perspektiivne kanalisatsiooniga liitunute arv 2021. aastaks 540 ie-d. Lähim suurem asula, kuhu reovett oleks teoreetiliselt võimalik juhtida on Paide linn, mis asub ca 12 km kaugusel, seega torustiku ehitamine ja reovee juhtimine Paide linna puhastisse ei ole kindlasti otstarbekas, kuna torustiku rajamise maksumus oleks liiga suur. Kogumiskaevu rajamine tuleks puhasti rajamisest küll odavam, kuid pidev reovee äravedu Paide puhastisse ei oleks pikas perspektiivis siiski suure maksumuse tõttu otstarbekas. Seega on kaalutud kahte alternatiivi – kompaktpuhasti rajamine, aktiivmudapuhasti rajamine. Alljärgnevalt on tabelis 50 töös kaalutud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

Tabel 50. Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus Alternatiiv I, kompaktpuhasti Alternatiiv II, aktiivmudapuhasti

rajamine rajamine Projekti maksumus, 3 870 912 3 812 884 EEK Uuringud ja 387 091 381 288 projekteerimine, EEK Projekti maksumus 4 258 003* 4 194 172* kokku, EEK Puudused: eeldatavalt madalam töökindlus kui aktiivmudapuhastil; Puudused: ehituslikult keerulisem koormuse kõikumise suhtes rajada kui aktiivmudapuhastit. Eelised: eeldatavalt tundlikum kui vajadusel võimalik laiendada aktiivmudapuhasti; koormuse Projekti tehnilised, (koormuse suurenemisel); ei vaja suurenemisel puudub tehniline lisaaspektid järelpuhastust; töökindlam lahendus kui lahendus laiendamiseks; kompaktpuhasti; koormuse kõikumise järelpuhastuse vajadus (järelsetiti, suhtes eeldatavalt vähemtundlik kui biotiigid). Eelised: ehituslikult kompaktpuhasti. lihtsam rajada kui aktiivmudapuhastit. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu. Maksumus on võetud PPProjekti teostatavusuuringus (2008) tehtud erinevate reoveepuhastusalternatiivide võrdlusest.

Tabeli 50 andmetest selgub, et ehitusmaksumust arvestades on olemasoleva puhasti asemele odavam rajada aktiivmudapuhasti. Lisaks rajamismaksumusele arvestas töö konsultant alternatiivide kaalumisel erinevate alternatiivide iga-aastaseid halduskulusid (vt tabel 51). Tabel 51. Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide halduskulude võrdlus

Puhastustehnoloogia Ekspluatatsioonikulu Kompaktpuhasti, kr/a 134 240 Aktiivmudapuhasti, kr/a 157 714 30. aasta ekspluatatsioonikulu 8 285 000 kompaktpuhasti*, kr 30. aasta ekspluatatsioonikulu 8 926 000 aktiivmudapuhasti*, kr *30. aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks hoolduskuludele veel alginvesteeringuga

Kompaktpuhasti rajamine Koigisse on arvutuslikult ca 0,06 miljonit krooni kallim kui aktiivmudapuhasti rajamine ehk ehitusmaksumus on kahel alternatiivil peaaegu võrdne. Kompaktpuhasti opereerimine on küll mõnevõrra odavam, kuid kompaktpuhastil on mitmeid tehnilisi puudusi. Peamised puudused võrreldes aktiivmudapuhastiga on väiksem koormustaluvus ning järelpuhastuse vajadus. Samuti pole mitmed varasemalt kasutusel olnud kompaktpuhastid näidanud head töökindlust ning uute kompaktpuhastite puhul kogemus nende eluea seisukohalt puudub. Antud juhul on siiski arvestatud, et kompaktpuhasti eluiga on 40 aastat, kuid tegelikkuses võib see olla väiksem, mistõttu kulutused puhastile võivad olla mõnevõrra suuremad

87 kui tabelis 50 toodud. Kompaktpuhastite puuduseks on ka see, et puudub laiendamise võimalus juhul kui koormus puhastile tulevikus suureneb. Kuna aastaks 2018 on tõenäoliselt vajalik väikeasulates (reostuskoormusega 300-2000 ie-d) tekkivast reoveest tagada fosfori ja lämmastiku ärastamine (vastavalt Helcomi konventsioonile), mis eeldab aga reoveepuhasti tehnilise lahenduse ümberehitust. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Koigi tekkivate reovete puhastamiseks tehnilisest aspektist ja keskkonnamõjude seisukohast lähtuvalt kaasaegse aktiivmudapuhasti rajamine. Lisaks uue reoveepuhasti rajamisele on planeeritud aastatel 2010-2012 rekonstrueerida küla reoveekogumisala piires ühiskanalisatsioonitorustikku ligikaudu 1386 meetrit ja rekonstrueerida 17 kinnistuühendust. Lisaks on planeeritud rekonstrueerida keskasula ja kooli reoveepumplad, mis on amortiseerunud. Töö lisades toodud joonisel 4 on näha ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise töömahud. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Sademeveekanalisatsiooni arendamine aastatel 2009-2010. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Vajalik on koostada eelprojekt Koigi küla probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimiseks. Projekti käigus tuleb määrata reoveekogumisala piires valgalad ning välja tuua piirkonnad, kus lahendatakse sademevee probleemid kraavituse või torustiku rajamise teel.

Ühiskanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2021: • Tellida uuring olemasolevate sademeveesüsteemide kohta ning koostada eelprojekt lahendus sademetevee ärajuhtimiseks probleemsetes piirkondades kogu Koigi küla reoveekogumisala piires; • Rekonstrueerida reoveekogumisalal olemasolevat ühiskanalisatsioonisüsteemi kogupikkuses ligikaudu 1386 meetrit ja rekonstrueerida 17 kinnistuühendust; • Rekonstrueerida Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemis kaks olemasolevat reoveepumplat; • Rajada olemasoleva Koigi küla reoveepuhasti asemele uus aktiivmudapuhasti. Ühiskanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonisüsteemi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud vastavalt eelpool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks Koigi külas on toodud tabelites 53 ja 54.

Tabel 52. Koigi küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (krooni) Veetorustiku rekonstrueerimine pikkuses ligikaudu 3 090 358 1450 meetrit Koigi küla Majaühenduste rekonstrueerimine, 8 majaühendust 144 640 ühisveevarustuse Majaühenduseks rajatud toru rekonstrueerimine, 120 256 284 arendamine aastatel meetrit 2009-2012 Olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 705 000 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine 100 000 KOKKU 4 296 282 Koigi küla veesüsteemide arendamine KOKKU: 4 296 282

Tabel 53. Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Kokku Projekti osa Komponendid (krooni) Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 3 664 861 kogupikkuses ligikaudu 1386 meetrit Koigi küla Olemasolevate reoveepumplate 955 980 ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine/ehitamine, 2 tk arendamine aastatel Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühenduste 326 570 2009-2012 rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine/uue 4 194 172 rajamine KOKKU 9 141 583 Koigi küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamine KOKKU: 9 141 583

Tabel 54. Koigi küla sademeveesüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (krooni) Koigi küla Tellida eelprojekt sademevee 50 000 sademeveekanalisatsiooni ärajuhtimiseks probleemsetest arendamine aastal 2009 piirkondades Koigi reoveekogumisalal. KOKKU: 50 000 Koigi küla sademeveesüsteemide arendamine KOKKU: 50 000

7.2 Päinurme küla Päinurme külas elab 2008. aasta alguse seisuga ligikaudu 212 inimest. Küla reoveekogumisalal rajatud ühisveevarustussüsteemi on ühendatud ligikaudu 130 inimest ehk 61% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on külas ühendatud ligikaudu 61% elanikest ehk 130 inimest. Lisaks on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud Päinurme küla suurim tööandja Päinurme Internaatkool. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud on osaliselt amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. 2009. aasta alguseks on valminud uus puurkaev-pumpla, mis varustab olemasolevat ühisveevarustussüsteemi nõuetele vastava joogiveega. Amortiseerunud on küla ühiskanalisatsioonisüsteemi ühendatud reoveepuhasti. Päinurme küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades joonistel 2 ja 5. Joonistel on kajastatud Päinurme küla reoveekogumisala piir ja koormusandmed. Reovee kogumisalade kriteeriumitest tulenevalt (keskkonnaministri 15.mai 2003. aasta määrus nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“) on Päinurme küla määratud reoveekogumisala piirkonnaks. Päinurme küla reoveekogumisala reostuskoormus on Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt tehtud töö järgi alla 2000 inimekvivalendi, 200 ie-d. Reoveekogumisala määramine loob eeldused ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaarendamiseks reoveekogumisalal. Oluline on teada, et reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Päinurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Koigi valla poolse finantseerimisega. Päinurme küla kvalifitseerub alla 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega alasse. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt asulareovee puhastamise direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Lähtudes enamike väikeasulate olukorrast, tähendab see tavaliselt alla 2000 ie reoveekogumisaladel puhasti ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine toimub Päinurme küla reoveekogumisalal aastatel 2009-2012.

7.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Päinurme küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.

• Olemasolev veetorustik on osaliselt amortiseerunud. Olemasolev veetorustik on üle 20. aasta vana ning osaliselt amortiseerunud, mistõttu vajab tulevikus rekonstrueerimist; • Olemasolevate tuletõrje veevõtumahutite täpne seisukord ja veepidavus on teadmata. Perspektiivis tuleb mahutite seisukorda kontrollida ning mahutid vajadusel rekonstrueerida.

7.2.2 Veevarustuse edasine areng Päinurme külas on praegusel ajal peaaegu kogu reoveekogumisala piires välja ehitatud ühisveevarustussüsteem. Perspektiivis tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga tõenäoliselt uusi liitujaid ei tule, kuid olemasolev elanikkond jääb külas püsima. Lisaks elanikele tuleb arvestada reoveekogumisala põhjaossa planeeritava hooldekoduga, mis planeeritakse Meierei kinnistule katastritunnusega 32502:003:0004.

7.2.3 Päinurme küla perspektiivne veetarve Käesoleval ajal on ühisveevärgiga Päinurme külas ühendatud 130 elanikku. Päinurme Internaatkooli kasutab joogivee saamiseks oma puurkaevu. Kuna Päinurme Internaatkooli puurkaevu vesi on hea, siis jäädakse tõenäoliselt kasutama oma puurkaev-pumplat ka edaspidi ja ühisveevarustussüsteemiga, mida haldab AS Paide Vesi, ei liituta. Perspektiivis on planeeritud Meierei kinnistule rajada hooldekodu, praegusel ajal käib planeeringu menetlemine. Planeeringus on välja toodud, et hooldekodus hakkab perspektiivis püsivalt elama ligikaudu 50 elanikku. Hooldekodus hakkab töötama ligikaudu 27 töötajat. Planeeritav hooldekodu liidetakse Päinurme küla ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga. AS Paide Vesi on väljastanud hooldekodu liitumiseks ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga tehnilised tingimused (nr 1-9/38 10.03.2008). Alljärgnevalt tabelis 55 on toodud Päinurme küla ühisveevarustussüsteemi ühendatud elanike ja asutuste perspektiivne veetarve.

Tabel 55. Perspektiivne veetarbimine Päinurme külas. Parameeter 2008 2015 2021 Veevarustusega ühendatud elanike ja hooldekodu elanike arv* 130 180 180 Ühiktarbimine l/d püsielaniku kohta 52 80 80 Veetarbimine püsielanikkond kokku (m3/d) 6,7 14,4 14,4 Hooldekodus töötav personal, töötajat - 27 27 Ühiktarbimine l/d hooldekodu töötaja kohta - 40 40 Kokku (m3/d) 6,7 15,48 15,48 *perspektiivis on arvestatud, et hooldekodus elab püsivalt 50 inimest

Perspektiivne veetarve Päinurme küla ühisveevarustussüsteemis aastal 2021 on ligikaudu 15,5 m3 ööpäevas (tabel 55). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 80 liitrit vett. Aastaks 2012 planeeritakse rekonstrueerida Päinurme küla ühisveevõrk, peale mida planeeritakse elanike veetarbe kasvu 80 liitrini ööpäevas. Lisaks on planeeritud, et aastaks 2012 on Päinurme külas ehitatud välja hooldekodu, peale mida ühisveevõrgus tarbitav veekogus kasvab 15,5

91 kuupmeetrini ööpäevas. Samas on oluline arvestada ja aru saada, et tabelis 55 toodud andmed on arvutuslikud ning võivad tulevikus erineda reaalsest situatsioonist. Lisaks ei oska töö konsultant ja Koigi vald prognoosida, millal hooldekodu planeeringut hakatakse reaalselt ellu viima. Järgnevalt on välja toodud perioodid, kuna arendatakse ühisveevarustussüsteeme külas ning millised on tööde mahud. Veevarustussüsteemide arendamine, periood 2009-2012. Veesüsteemide rekonstrueerimisel ja arendamisel tuleb arvestada, et Eestil on EL joogiveedirektiivi täitmiseks ühisveevarustussüsteemiga liitunud kogutarbijate arvuga kuni 2000 aega 31. detsembrini 2013. Samas on praegusel ajal joogiveedirektiivis määratud eesmärke juba täidetud või täidetakse (uue puurkaevu rajamine ja ühendamine ühisveevarustussüsteemi), kuna olemasoleva ühisveevõrgu vesi vastab terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele.

Kuna olemasolevad joogiveetorustikud on osaliselt amortiseerunud, siis tuleb perioodil 2009-2012 torustikulõigud rekonstrueerida (vt töö lisades joonis 5). Hinnanguliselt tuleb rekonstrueerida veetorustikku ligikaudu 1310 meetrit, lisaks on vajalik rekonstrueerida 23 majaühendust. Majaühendusteks rajatud torustikku tuleb rekonstrueerida ligikaudu 345 meetri ulatuses. Veetorustiku täpne läbimõõt ja asukoht pannakse paika projekteerimisel, töö lisas toodud joonisel 5 on kajastatud torustike tingläbimõõte.

2008. aastal tehtud PPProjekti teostatavusuuringus (Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine) on välja toodud, et veevarustussüsteemide alternatiivide kaalumine ei ole asjakohane, kuna Päinurme keskasulas alustati 2008. aastal uue puurkaevu rajamist, mille veeanalüüsid näitasid fluoriidi sisaldust normi piires. 2009. aasta alguses ühendati uus puurkaev- pumpla ühisveevõrku, pumbamajja paigaldati joogivee puhastamiseks rauaärastusfiltrid. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng

Päinurme külas projekteeritakse tuletõrjevee mahutite võrgustik ja rajatakse tuletõrjevee mahutite võrgustik, mis vastavad standardis EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ toodud nõuetele. (Muudetud Koigi Vallavolikogu 8.09.2011. a määrusega nr 16, jõust. 12.09.2011)

Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2012: • Rekonstrueerida olemasolevaid veetorustikke ning ringistada olemasolev ühisveevõrk. Rekonstrueerimist vajab hinnanguliselt ligikaudu 1312 meetrit veetorustikku, 23 majaühendust ning ligikaudu 345 meetrit majaühendustorustikku;

• Rekonstrueerida Lundeni maaüksusele (katastri nr katastri tunnus 32502:003:0210) maa-ala tuletõrje veevõtumahuti (mahuti ruumala 140 m3), millega tagatakse kogu reoveekogumisala lõunaosa tuletõrjevee vajadus. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud vastavalt eespool kirjeldatud tegevustele Päinurme külas on välja arvutatud tabelis 59.

7.2.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Päinurme küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimises: • Puuduvad andmed kanalisatsioonisüsteemi jõudva infiltratsiooni- ja sademevee koguste kohta. Reoveepumplatel puuduvad reovee vooluhulga mõõturid. • Küla reoveepuhasti ei tööta efektiivselt ning on amortiseerunud. Puhasti biotiikide väljavool ei vasta vee-erikasutusloas nõutud parameetritele. • Reoveepuhasti väljavoolus ületatakse vee-erikasutusloas lubatud piirsisaldust üldfosfori osas. Puhastis puudub tõhustatud fosforiärastussüsteem; • Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on osaliselt amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist; • Olemasolev reoveepumpla vajab rekonstrueerimist. Pumplasse on vajalik paigaldada vooluhulga mõõtur, häireseadmed ning kaks uut reoveepumpa. Lisaks vajalik kontrollida plastikkesta veepidavust, mis vajalik vajadusel rekonstrueerida.

7.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Päinurme küla reoveekogumisalal tekib reovett peamiselt elamusektorist. Lisaks elamutele on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud Päinurme Internaatkool. Perspektiivis planeeritakse Päinurme asula Meierei kinnistule rajada hooldekodu, kus hakkab püsivalt elama 50 inimest. Hooldekodus hakkab planeeritud töötama 27 inimest. Hooldekodu ühendatakse ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Võrreldes praeguse olukorraga kasvab tulevikus reoveekogumisala reostuskoormus hinnanguliselt 287,5 inimekvivalendini.

7.2.6 Päinurme küla reostuskoormus Aastal 2021 on ühiskanalisatsiooniga ühendatud praegused 130 elanikku ja Päinurme Internaatkool. Lisaks on arvestatud, et Meierei kinnistule on rajatud hooldekodu, kuhu tuleb elama 50 inimest. Hooldekodu töötajate arv on planeeritud 27. Arendamise kavas on arvestatud, et hooldekodu on rajatud Päinurme külla aastaks 2013. Päinurme küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 56). Reovee vooluhulga prognoosimisel on elanike veetarbeks arvestatud 80 l/d. Päinurme hooldekodu elanike veetarve on planeeritud 80 l/d, töötajate veetarve 40 l/d. Infiltratsioonivee osakaaluks on arvestatud 20% üldisest vooluhulgast.

Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud ühe inimekvivalendi poolt ööpäevas tekitatud järgmise reostuskoormusega: 60 g BHT7/d; 60 g HA/d; 12 g Nüld/d; 2 g Püld/d. Asutuste töötajate ja õpetajate poolt tekitatud reostuskoormuseks on arvutuslikult võetud ööpäevas 0,5 ie-d töötaja/õpetaja kohta. Tabel 56. Päinurme küla perspektiivne reostuskoormus.

Q BHT7 HA Nüld Püld

Reostuskoormuse tekitaja Ie m3/d kg/d kg/d kg/d kg/d Päinurme püsielanikkond* 250 20,0 15,0 15,0 3,0 0,5 Päinurme Internaatkooli töötajad/õpetajad ja Päinurme hooldekodu töötajad 37,5 3,0 2,25 2,25 0,45 0,075 Päinurme elukondlik reovesi kokku 287,5 23,0 17,25 17,25 3,45 0,575 Päinurme asula reoveepuhasti 287,5 23,0 17,25 17,25 3,45 0,575 *püsielanikkonda on arvestatud lisaks kohalikele elanikele veel Päinurme Internaatkooli õpilased ja planeeritava Päinurme hooldekodu elanikud (50).

Päinurme küla elukondlik arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 23,0 m3 (vt tabel 56). Tabelis ei ole arvestatud infiltratsiooniveega. PPProjekti teostatavusuuringus (2008) on välja toodud, et perspektiivis on infiltratsioonivee kogus ligikaudu 20% kogu reovee vooluhulgast. Arvutuslikult maksimaalseks sademeteaegseks reovee vooluhulgaks kujuneb ligikaudu 27,6 m3/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise perioodil, 2009-2012. Päinurme külas on perspektiivne kanalisatsiooniga liitunute arv 2021. aastaks ca 285 ie-d. Lähim suurem asula, kuhu reovett oleks teoreetiliselt võimalik juhtida on Koigi asula, mis asub ca 11 km kaugusel, seega torustiku ehitamine ja reovee juhtimine Koigi asula puhastisse ei ole kindlasti otstarbekas, kuna torustiku rajamise maksumus oleks liiga suur. Kogumiskaevu rajamine tuleks puhasti rajamisest küll odavam, kuid pidev reovee äravedu Koigi või Paide linna reoveepuhastisse ei oleks pikas perspektiivis siiski suure maksumuse tõttu otstarbekas. Seega on kaalutud kahte alternatiivi – kompaktpuhasti rajamine, aktiivmudapuhasti rajamine. Alljärgnevalt on tabelis 57 töös kaalutud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

Tabel 57. Päinurme küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus Alternatiiv I, kompaktpuhasti Alternatiiv II, aktiivmudapuhasti Projekti maksumus, 2 198 435 2 728 996 EEK Uuringud ja 219 843 272 900 projekteerimine, EEK Projekti maksumus 2 418 278* 3 001 896* kokku, EEK Puudused: eeldatavalt madalam töökindlus kui aktiivmudapuhastil; Puudused: ehituslikult keerulisem koormuse kõikumise suhtes rajada kui aktiivmudapuhastit. Eelised: eeldatavalt tundlikum kui vajadusel võimalik laiendada Projekti tehnilised ja aktiivmudapuhasti; koormuse (koormuse suurenemisel); ei vaja majanduslikud suurenemisel puudub tehniline järelpuhastust; töökindlam lahendus kui lisaaspektid lahendus laiendamiseks; kompaktpuhasti; koormuse kõikumise järelpuhastuse vajadus (järelsetiti, suhtes eeldatavalt vähemtundlik kui biotiigid). Eelised: ehituslikult kompaktpuhasti. lihtsam rajada kui aktiivmudapuhastit. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu. Maksumus on võetud PPProjekti teostatavusuuringus (2008) tehtud erinevate reoveepuhastusalternatiivide võrdlusest.

Tabeli 57 andmetest selgub, et ehitusmaksumust arvestades on olemasoleva puhasti asemele on odavam rajada kompaktpuhasti. Lisaks rajamismaksumusele arvestati alternatiivide kaalumisel erinevate alternatiivide iga-aastaseid halduskulusid (vt tabel 58). Tabel 58. Päinurme küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide halduskulude võrdlus

Puhastustenoloogia Ekspluatatsioonikulu Kompaktpuhasti, kr/a 73 248 Aktiivmudapuhasti, kr/a 82 279 30. aasta ekspluatatsioonikulu 4 615 000 kompaktpuhasti*, kr 30. aasta ekspluatatsioonikulu 5 470 000 aktiivmudapuhasti*, kr *30. aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks hoolduskuludele veel alginvesteeringuga Tabelis 58 esitatud andmetest on näha, kompaktpuhasti rajamine ja haldamine 30. aasta perspektiivis on odavam lahendus kui aktiivmudapuhasti rajamine ja hooldamine. Vaatamata sellele, et kompaktpuhasti töökindlus ei pruugi olla samaväärne aktiivmudapuhasti töökindlusega ning koormuse suurenemisel puudub tehnilise lahenduse laiendamise võimalus, on kompaktpuhastitel ka mitmeid eeliseid aktiivmudapuhastite ees. Peamised eelised võrreldes aktiivmudapuhastiga on rajamise lihtsus ning odavus. Väikeasulates, kus reovee vooluhulga kõikumised on suuremad, on kompaktpuhasti ka oluliselt lihtsamini opereeritav kui aktiivmudapuhasti. Antud olukorras on kompaktpuhastite eeliseks aktiivmudapuhasti ees on ka asjaolu, et väikeste vooluhulkade jaoks puuduvad turul aktiivmudapuhasti

95 tarbeks töökindlad seadmed (pumbad, segurid), mistõttu on oht aktiivmudapuhasti üledimensioneerimiseks. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Päinurme külas tekkivate reovete puhastamiseks kompaktreoveepuhasti rajamine. Lisaks uue reoveepuhasti rajamisele on planeeritud aastatel 2009-2012 rekonstrueerida küla reoveekogumisala piires ühiskanalisatsioonitorustikku ligikaudu 91 meetrit ja 4 kinnistuühendust. Perioodil on planeeritud rekonstrueerida üks reoveepumpla. Töö lisades toodud joonisel 5 on näha ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise töömahud. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Sademeveekanalisatsiooni arendamine aastatel 2009-2010. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.

Vajalik on koostada eelprojekt Päinurme küla probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimiseks. Projekti käigus tuleb määrata reoveekogumisala piires valgalad ning välja tuua piirkonnad, kus lahendatakse sademevee probleemid kraavituse või torustiku rajamise teel.

Ühiskanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastal 2009-2021: • Tellida uuring olemasolevate sademeveesüsteemide kohta ning koostada eelprojekt lahendus sademetevee ärajuhtimiseks probleemsetes piirkondades kogu Päinurme küla reoveekogumisala piires; • Rekonstrueerida reoveekogumisalal olemasolevat ühiskanalisatsioonisüsteemi kogupikkuses ligikaudu 91 meetrit ja rekonstrueerida 4 kinnistuühendust; • Rekonstrueerida Päinurme küla ühiskanalisatsioonisüsteemis olemasolev reoveepumpla; • Rajada olemasoleva Päinurme küla reoveepuhasti asemele uus kompaktpuhasti. Ühiskanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonisüsteemi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud vastavalt eelpool kirjeldatud eesmärkide täitmiseks Päinurme külas on toodud tabelites 60 ja 61.

Tabel 59. Päinurme küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (krooni) Veetorustiku rekonstrueerimine kogupikkuses 2 802 038 Päinurme küla ligikaudu 1312 meetrit ühisveevarustuse Rekonstrueerida 23 majaühendust 415 840 arendamine aastatel Majaühenduseks rajatud toru rekonstrueerimine, 345 m 736 817 2009-2012 Tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine 100 000 KOKKU 4 054 695 Päinurme küla ühisveevarustussüsteemide arendamine KOKKU: 4 054 695

Tabel 60. Päinurme küla ühiskanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Kokku Projekti osa Komponendid (krooni) Rekonstrueerida reoveekogumisala piires isevoolset 240 622 kanalisatsioonitorustikku ligikaudu 91 m. Rekonstrueerida 1 reoveepumpla 477 990 Päinurme küla Rekonstrueerida kanalisatsioonitorustiku ühiskanalisatsiooni 76 840 kinnistuühendused, 4 tk arendamine aastatel Rekonstrueerida/rajada uus reoveepuhasti, 2 418 2010-2012 kompaktpuhasti 278 3 213 KOKKU 730 Päinurme külas ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamine KOKKU: 3 213 730

Tabel 61. Päinurme küla sademeveesüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (krooni) Päinurme küla Tellida eelprojekt sademevee ärajuhtimiseks 50 000 sademeveekanalisatsiooni probleemsetest piirkondades Päinurme arendamine aastal 2009 reoveekogumisalal.

KOKKU: 50 000 Päinurme küla sademeveesüsteemide arendamine KOKKU: 50 000

8 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine väljaspool reoveekogumisalasid Väljaspool reoveekogumisalasid on Koigi vallas ühisveevarustussüsteem välja arendatud ainult Sõrandu külas, mistõttu käesolevas peatükis käsitletaksegi ainult Sõrandu küla keskasula ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamist ja rekonstrueerimist. Ülejäänud asumites, kus praegusel ajal ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem puudub, Koigi vald ÜVK-süsteeme arendamise kava perioodil välja arendada ei planeeri. Asumites, kus puudub ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem kasutavad kohalikud elanikud joogivee saamiseks salv- ja puurkaevusid ning tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või puhastatakse omapuhastites.

8.1 Sõrandu küla Sõrandu külas elab 2008. aasta alguse seisuga 116 inimest. Küla keskasulas on välja ehitatud ühisveevarustussüsteem, mida kasutab ligikaudu 38 elanikku. Tegemist on hajaasustusega külaga, mistõttu on ühisveevarustussüsteem välja arendatud ainult küla keskuse korrusmajade ja elamute piirkonnas. Ülejäänud küla elanikud kasutavad joogivee saamiseks salv- või puurkaevusid. Ühiskanalisatsioonisüsteem Sõrandu külas puudub. Elanikud kasutavad reovee kogumiseks kogumiskaevusid. Korrusmajade reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mille tühjendamist korraldab AS Paide Vesi. Sõrandu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas esitatavatel joonistel 3 ja 6. Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava raames käsitletakse vaid Sõrandu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte, mis on seotud Koigi valla poolse finantseerimisega.

8.1.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Sõrandu küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Sõrandu küla ühisveevõrgu torustik on rajatud nõukogude ajal ning on osaliselt amortiseerunud. Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1,0 km ning on valdavalt rajatud metalltorudest; • Sõrandu küla ühisveevõrgus kasutatava puurkaevu (katastri nr 10029) vees on üle piirsisaldusi (sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele) üldraua sisaldus. Veevõrgust võetud veeproovides on üle lubatud normi üldraua sisaldus, mis tuleneb praegusel hetkel peamiselt torustike kehvast olukorrast.

8.1.2 Veevarustuse edasine areng Perspektiivis tuleb joogiveekvaliteedi nõuetele vastavusse viimiseks rekonstrueerida osaliselt olemasolevat veetorustikku (470 meetrit), rajada uut veetorustikku (170 meetrit) ja rekonstrueerida majaühendusi (11 tk). Majaühenduste rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerida veel majaühendusteks vajalik veetorustik (ligikaudu 150 meetrit). Lisaks on vajalik rekonstrueerida olemasolev puurkaev-pumpla hoone ning paigaldada puurkaev-pumplasse rauaärastusfilter. Nimetatud ühisveevõrgu rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused on planeeritud teostada aastatel 2009-2015. Aastatel 2009-2010 ei ole otstarbekas teostada täiendavaid ehitus ega rekonstrueerimistöid, v.a. puurkaev pumpla hoone rekonstrueerimine ja rauaärastusfiltri paigaldamine. Kuna tõenäoliselt valla ja vee-ettevõtte omavahenditega ei ole võimalik vajalikke arendustegevusi ellu viia, siis tuleb kaasfinantseerimist otsida siseriiklikest vahenditest, näiteks KIK.

8.1.3 Sõrandu küla perspektiivne veetarve Sõrandu külas on käesoleval ajal ühisveevarustusega ühendatud ligikaudu 37 inimest. Perspektiivis planeeritakse renoveerida valla vahenditega kaks korrusmaja, mida planeeritakse sotsiaalkorteritena välja üürida. Perspektiivis on ühisveevarustussüsteemiga liitunud elanike arvuks planeeritud ligikaudu 60 elanikku. Alljärgnevas tabelis 62 on toodud Sõrandu küla ühisveevõrku ühendatud elanike perspektiivne veetarve. Tabel 62. Sõrandu küla perspektiivne veetarve Parameeter 2008 2015 2021 Veevarustusega ühendatud elanike arv 37 60 60 Ühiktarbimine l/d inimese kohta 60 80 80 Inimeste veetarbimine kokku (m3/d) 2,2 4,8 4,8 Kokku (m3/d) 2,2 4,8 4,8

Perspektiivne veetarve Sõrandu küla ühisveevõrgus aastal 2021 on ligikaudu 4,8 m3 ööpäevas (tabel 62). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 80 liitrit vett. Aastani 2015 rekonstrueeritakse olemasolevaid veetorustikke, mistõttu paraneb tarbija veekvaliteet, ühisveevarustusega liitunute arv suureneb sotsiaalkorteritesse planeeritud elanike arvu tõttu. Ühisveevärgi arendamise ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Sõrandu küla ühisveevarustusega alal on toodud tabelis 66. Kuna tegemist on suhteliselt hajali külaga, kus puuduvad asfalteeritud alad (v.a küla läbiv maantee) ja kommunikatsioone on võrreldes suurte asumitega vähe, on ühisveevarustussüsteemide ehitamine nimetatud piirkonnas lihtsam ja odavam. Lisaks on piirkonnas head ehitusgeoloogilised tingimused. Investeeringu arvestamisel on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimise meetri hinnaks arvestatud 1000 krooni. Tuletõrje veevarustussüsteemi edasine areng Sõrandu külas asub tuletõrje veevõtumahuti Kerge sulu maaüksusel (katastri tunnus 32501:002:0801). Mahuti kuulub eraomandisse. Mahuti töökindluse ja seisukorra eest

99 vastutab mahuti omanik. Juhul kui mahuti ei ole töökorras, tuleb mahuti omanikule teha ettekirjutus mahuti rekonstrueerimiseks. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2015: • Rekonstrueerida ühisveevõrku ühendatud puurkaev-pumpla hoone ja paigaldada puurkaev-pumplasse rauaärastusfilter. Tegevus võiks toimuda aastatel 2009-2010, Sõrandu küla joogivee kvaliteet peab nõuetele vastama hiljemalt 31.12.2012; • Rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku kogupikkuses ligikaudu 470 meetrit; • Rajada uut veetorustikku ligikaudu 170 meetrit. Uue torustiku rajamine likvideerimaks veetorustike ühendusi läbi majapidamiste; • Rekonstrueerida 11 majaühendust ning veetorustikku majaühenduste uuendamiseks kogupikkuses ligikaudu 150 meetrit.

8.1.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Järgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Sõrandu küla keskasulas: • Sõrandu küla keskasulas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. Elanikud kasutavad reovee kogumiseks kogumiskaevusid, mille tühjendamine on kallis ja tülikas.

8.1.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Praegusel ajal Sõrandu külas ühiskanalisatsioonisüsteem puudub. Koigi vald on läbi viinud uuringu, missugused majapidamised on Sõrandu küla keskasulas huvitatud ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamisest ja liitumisest. Perspektiivis oleks ühiskanalisatsioonisüsteemist huvitatud ligikaudu 50 elanikku keskasulas elavast elanikkonnast. Perspektiivis planeeritakse Sõrandu keskasulasse ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist. Selleks, et valida sobivaim lahendus Sõrandu küla keskasulas tekkiva reovee käitlemiseks analüüsiti käesolevas töös kahte alternatiivset lahendust: alternatiiv 1 kogumiskaevude tühjendamine; alternatiiv 2 ühiskanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhasti (kompaktpuhasti või pinnasfiltersüsteem) rajamine. Alljärgnevalt on tabelis 63 töös kaalutud alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus.

100

Tabel 63. Sõrandu küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide majanduslik-tehniline võrdlus Alternatiiv II, Alternatiiv I, kogumiskaevud ühiskanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhasti rajamine Ühiskanalisatsioonisüsteemi 0 1 040 000 rajamine, EEK Reoveepuhasti rajamine 850 000 Uuringud, projekteerimine 189 000 Projekti maksumus kokku, 0 2 079 000 EEK Puudused: Tõenäoliselt ei ole kogumiskaevud veetihedad, mistõttu kujutavad otsest ohtu Puudused: ehituslikult keerulisem põhjaveele. Kogumiskaevude projekt. Eelised: reovesi tühjendamine on elanikele puhastatakse kohapeal, mistõttu Projekti tehnilised, tülikas. Eelised: ei ole vajalik vähenevad reovee transpordiga keskkonnakaitselised ja rajada kaasnevad keskkonnamõjud; majanduslikud lisaaspektid ühiskanalisatsioonisüsteemi; vähenevad riskid põhjaveele, kuna tulevikus probleem reovee kogumiskaevude kasutamine purgimisel, kuna peale lõpetatakse. PPProjekti ellurakendamist ei lubata reovett enam purgida Koigi küla reoveepuhastisse. *projekti maksumus ei sisalda käibemaksu. Maksumus on võetud PPProjekti teostatavusuuringus (2008) tehtud erinevate reoveepuhastusalternatiivide võrdlusest.

Tabeli 63 andmetest selgub, et ehitusmaksumust arvestades on ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine kallim, kuna kogumiskaevud on praegusel ajal majapidamistel olemas ning seetõttu lisainvesteeringuid kaevude rajamiseks teha ei ole vaja. Lisaks rajamismaksumusele arvestati alternatiivide kaalumisel erinevate alternatiivide iga-aastaseid halduskulusid (vt tabel 64). Tabel 64. Sõrandu küla ühiskanalisatsioonisüsteemis tekkiva reovee puhastamise alternatiivide halduskulude võrdlus

Puhastustehnoloogia Ekspluatatsioonikulu Kogumismahutite tühjendamine, kr/a 163 139 Ühiskanalisatsioonisüsteemi 35 141 hooldamine, kr/a 30. aasta ekspluatatsioonikulu 6 053 786 kogumiskaevud*, kr 30. aasta ekspluatatsioonikulu 3 150 935 ühiskanalisatsioonisüsteem*, kr *30. aasta ekspluatatsioonikuludes on arvestatud lisaks hoolduskuludele veel alginvesteeringuga

Tabelis 64 esitatud andmetest on näha, et kompaktpuhasti rajamine ja haldamine 30. aasta perspektiivis on odavam lahendus kui kogumiskaevude tühjendamine. Kogumiskaevude tühjendamisel on arvestatud, et ühe kogumismahuti (ruumalaga 3,5 m3) tühjendamise kord maksab ligikaudu 645 krooni (hinnas sisaldub sõidukulu, tühjendamiseks kuluv tööjõukulu ja Paide linna reoveepuhastisse purgimise kulud).

101

Kogumiskaevudega elanike veetarve on tõenäoliselt madalam kui elanikel, kes saaksid kasutada ühiskanalisatsioonisüsteemi, mistõttu on alternatiivide võrdlemisel 50 elaniku reovee tekkeks arvutuslikult võetud 3,0 m3 ööpäevas ehk 60 liitrit tarbija kohta ööpäevas. Kuna nii majanduslikult kui keskkonnakaitseliselt on parim lahendus ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine Sõrandu küla keskasulasse, siis tuleks töö konsultandi arvates rajada Sõrandu korrusmajadest lõunasse reoveepuhasti (kompaktpuhasti või pinnasfiltersüsteem, reostuskoormusega 50 ie-d). Suublana saab kasutada küla lõunaosas olemasolevat kraavi. 2007. aastal koostas Arco Ehitus OÜ Saaremaa osakond reoveepuhastile ka eelprojekti ning hinnapakkumise puhasti projekteerimiseks ja rajamiseks. Selle põhjal esitati rahastustaotlus KIKi, kuid tookord jäi taotlus rahuldamata põhjusel, et investeering ühe tarbija kohta osutus liialt suureks. Ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ei ole tõenäoliselt võimalik, mistõttu on üheks võimaluseks taotleda kaasfinantseerimist siseriiklikest vahenditest, näiteks KIK-ist. Ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tuleb koostada kas ehitusprojekt või küsida ehitusfirma(de)lt uued pakkumised ühiskanalisatsiooni projekteerimiseks ja rajamiseks ning esitada 2009. aastal taotlus ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks Sõrandu küla keskasulas uuesti KIK-i. Juhul, kui KIK kaasfinantseerimise taotlust ei rahulda, tuleb vallal omavahenditest leida võimalused ühiskanalisatsioonisüsteemi väljaarendamiseks. Ühiskanalisatsioonisüsteemi rajamine lükkub tõenäoliselt siis aastatesse 2013-2015. Töö lisades toodud joonisel 6 on näha ühiskanalisatsioonisüsteemi arendamiseks töömahud. Ühiskanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2009-2015: • Rajada Sõrandu küla korrusmajade piirkonda ühiskanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti. Reoveepuhastiks sobib kompaktpuhasti või pinnasfiltersüsteem. Rajatava ühiskanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ligikaudu 475 meetrit;

8.1.6 Sõrandu küla reostuskoormus Prognoositav Sõrandu küla keskasula reostuskoormus, mis jõuab reoveepuhastisse on ligikaudu 50 ie-d. Reostuskoormus on 60 inimekvivalendi asemel 50 inimekvivalenti, kuna kõik ühisveevärgi kasutajad ei soovi perspektiivis liituda ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Sõrandu küla keskasula ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elanike perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 75). Reovee vooluhulga prognoosimisel on elanike veetarbeks arvestatud 80 l/d. Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud ühe inimekvivalendi poolt ööpäevas tekitatud järgmise reostuskoormusega: 60 g BHT7/d; 60 g HA/d; 12 g Nüld/d; 2 g Püld/d.

102

Tabel 65. Sõrandu küla perspektiivne reostuskoormus

Q BHT7 HA Nüld Püld

Reostuskoormuse tekitaja Ie m3/d kg/d kg/d kg/d kg/d Perspektiivis Sõrandu küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elanike arv 50 4,0 3,0 3,0 0,6 0,1

Sõrandu elukondlik reovesi kokku 50 4,0 3,0 3,0 0,6 0,1 Sõrandu asula reoveepuhasti 50 4,0 3,0 3,0 0,6 0,1

Sõrandu küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk ööpäevas on ca 4 m3 (vt tabel 65). Tabelis ei ole arvestatud infiltratsiooniveega. Töö konsultandi hinnangul on perspektiivis infiltratsioonivee kogus alla 10% kogu reovee vooluhulgast. Arvutuslikult maksimaalseks sademeteaegseks reovee vooluhulgaks kujuneb ligikaudu 4,4 m3/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast. Ühisveekanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute kogumaksumus Sõrandu küla keskasulas on toodud tabelis 67. Kuna tegemist on suhteliselt hajali külaga, kus puuduvad asfalteeritud alad (v.a küla läbiv maantee) ja kommunikatsioone on võrreldes suurte asumitega vähe on kanalisatsioonisüsteemide ehitamine nimetatud piirkonnas lihtsam ja odavam. Lisaks on piirkonnas head ehitusgeoloogilised tingimused. Investeeringu arvestamisel on kanalisatsioonitorustiku rajamise meetri hinnaks arvestatud 2000 krooni. Reoveepuhasti hind on välja arvutatud töö konsultandi poolt. Sademeveekanalisatsiooni edasine areng Sõrandu külas puuduvad asfalteeritud platsid ning alad, kus toimub sademevee kogunemine, mis häiriks ÜVK-süsteemide tööd. Külas toimub sademevee imbumine pinnasesse põllu- ja haljasaladel, mistõttu sademevee probleemid külas puuduvad.

103

Tabel 66. Sõrandu küla ühisveevarustussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud Projekti osa Komponendid Kokku (krooni) Sõrandu küla olemasoleva puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine ja rauaärastusfiltri 250 000 paigaldamine Sõrandu küla olemasoleva ühisveevarustussüsteemi veetorustiku Sõrandu küla 640 000 ühisveevarustussüsteemi rekonstrueerimine kogupikkuses 470 m. Uue arendamine aastatel 2009- veetorustiku rajamine 170 meetri ulatuses. 2015 Sõranud küla olemasoleva ühisveevarustussüsteemi majaühenduste rekonstrueerimine/väljaehitamine, 11tk. Lisaks 348 880 rajada veetorustikku majaühenduste uuendamiseks 150 m. KOKKU: 1 337 760 Sõrandu küla ühisveevarustussüsteemide arendamine KOKKU: 1 337 760

Tabel 67. Sõrandu küla ühiskanalisatsioonisüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud. Kokku (mln Projekti osa Komponendid krooni) Sõrandu küla keskasulasse ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine kogupikkuses 475 meetrit, lisaks 1 040 000 Sõrandu küla rekonstrueerida olemasolevat torustikku ühiskanalisatsioonisüsteemi kogupikkuses 45 meetrit. Sõrandu küla keskasulasse reoveepuhasti arendamine aastatel 2009-2015 850 000 rajamine, tegemist kompaktpuhastiga (50 ie-d). Uuringud, projekteerimine 10% 189 000 KOKKU: 2 079 000 Sõrandu küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamine KOKKU: 2 079 000

104

9 Finantsprognoos

9.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused Tabel 68. Koigi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine alla 2000 ie reostuskoormusega alal Projekti Maksumus Projekt teostamise aeg (krooni) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2009-2012 alla 2000 ie reostuskoormusega aladel Koigi küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2009-2012 4 196 282 arendamine. Koigi külas tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine 2009-2012 100 000 Koigi küla kanalisatsioonisüsteemide 2009-2012 9 141 583 rekonstrueerimine ja arendamine. Koigi küla sademeveesüsteemide eelprojekti 2009 50 000 koostamine. Päinurme küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2009-2012 3 954 695 arendamine. Päinurme külas tuletõrje veevõtumahuti 2009-2012 100 000 rekonstrueerimine Päinurme küla kanalisatsioonisüsteemide 2009-2012 3 213 730 rekonstrueerimine ja arendamine. Päinurme küla sademeveesüsteemide eelprojekti 2009 50 000 koostamine. Investeering kokku 2009-2012 20 806 290

Tabel 69. Koigi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine väljaspool reoveekogumisalasid Projekt Projekti Maksumus (mln teostamise aeg krooni) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2009-2015 väljaspool reoveekogumisalasid Sõrandu küla veesüsteemide rekonstrueerimine ja 2009-2015 1 337 760 laiendamine. Sõrandu küla kanalisatsioonisüsteemide 2009-2015 2 079 000 rekonstrueerimine ja laiendamine. Investeering kokku 2009-2015 3 456 760

Tabelites 68 ja 69 on kokkuvõtlikult välja toodud arendamise kava perioodil aastatel 2009-2021 planeeritud investeeringud vee-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks on suurusjärgus 24,2 miljonit krooni (investeering ei sisalda käibemaksu). Oluline on arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt PPProjekti teostatavusuuringus (v.a. Sõrandu küla keskasula ÜVK süsteemide investeeringud) toodud hindadele, mis võivad 10-20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Lisaks ei ole finantseerimisvajadustes arvestatud

105 investeeringuid, mille vajadus selgub peale uuringuid. Uuringute tulemuste selgumisel tuleb vajadusel uuendada arendamise kavas toodud investeeringuid.

9.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalused Tabelites 68 ja 69 kirjeldavad investeeringute mahtu, mis on vajalikud Koigi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Samas tuleb arvestada investeeringute tegemisel rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelites on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töös on arvestatud, et põhilised finantsabi taotlemise võimalused jagunevad kaheks – siseriiklikeks ja Euroopa Liidu allikateks. Siseriiklike finantsallikatest – arvestatud eelkõige riigieelarve vahendite ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavate projektidega – veemajanduse arendamist täies mahus tänasel päeval koos omavalitsuse omafinantseeringuga teostada pole ilmselt jõukohane. Seetõttu tuleb taotleda täiendavat välisabi projektide elluviimiseks Euroopa Liidu struktuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond) kaudu. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti maksumusest). Tavaliselt jääb Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide omafinantseeringu suurus vahemikku 20-25%. Töös on arvestatud Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projekti omaosaluseks KOV-el 15% ja kohalikul vee-ettevõttel 9% planeeritavast toetussummast (15 460 495). SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV omafinantseering suureneks 10-lt protsendilt 40%-ni, mis eeldab vee- ja kanalisatsiooni hinna järk-järgulist tõstmist 3-4%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 70 on välja toodud Koigi vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning valla omafinantseeringu suurus.

106

Tabel 70. Koigi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Projekti nimetus Periood Kogusumma Omaosalus * Rahastajad Koigi ja Päinurme küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 2009-2012 20 342 757 4 882 262 ÜF, OV, vee-ettevõte laen arendamine Koigi külas tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine 2009-2012 100 000 100 000 OV, vee-ettevõte Koigi küla sademeveesüsteemi eelprojekt. 2009 50 000 50 000 OV, vee-ettevõte Päinurme küla sademeveesüsteemide eelprojekt 2009 50 000 50 000 OV, vee-ettevõte Päinurme küla tuletõrje veevõtumahuti rekonstrueerimine 2009-2012 100 000 100 000 OV, vee-ettevõte Sõrandu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 2009-2015 3 416 760 1 366 704 KIK, OV, vee-ettevõte rekonstrueerimine ja arendamine Investeeringud kokku 2009-2012 20 642 757 5 182 262 Investeeringud kokku 2009-2015 3 416 760 1 366 704 *omaosalussumma on määratud vastavalt PPProjekti teostatavusuuringu finantsanalüüsile, mis koostati 2008. aastal. ** arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel on arvestatud 40%

107

Tabelis 70 kajastatud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Töö järgmises peatükis (vee-ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2009- 2021 ligikaudu 4-8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

9.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja Koigi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust korraldav vee-ettevõte, ning tariifid kinnitab vallavalitsus. Koigi vallas on kehtestatud eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad on kirjeldatud eelnevalt peatükis 1.4 (Vee-ettevõtte iseloomustus).

9.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Arvutustes on võetud veetarbeks kuni 80 l/d inimese kohta, vastavalt 2007. aastal tarbitud veekogustele erinevates Koigi valla ÜVK piirkondades. Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendades seda protsendina leibkonnaliikme kuu netosissetulekut arvestades. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 5089 krooni (2007. aasta Statistikaameti andmed). Eeldatavalt on netosissetulek sarnane Statistikaameti andmetele. Lisaks analüüsisime arendamise kavas keskmist palgatõusu Järvamaal 2000-2007. aastal, saades keskmiseks palgatõusuks aastas ligikaudu 13% (vt. tabel 71).

108

Tabel 71. Järvamaa leibkonnaliikme netosissetulek aastatel 2000-2007.

Aasta Netosissetulek Sissetuleku tõus (%) 2000 1888 - 2001 2061 8,4 2002 2230 7,6 2003 2522 11,6 2004 2727 7,5 2005 3356 18,7 2006 4027 16,7 2007 5089 20,8 Keskmine 13,0 Andmed: Statistikaamet Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2,5-4% leibkonna netosissetulekutest. Tariifide prognoositavat tõusu on kajastatud tabelis 72. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse koguinvesteeringutest ja hoolduskuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 72 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (makromajanduse näitajad 2000-2050, www.kik.ee), võiks 2021. aastal Järvamaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 12364 krooni. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2,5-4 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 309-495 krooni inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2021 koos käibemaksuga 129-206 krooni. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt.

Tariifide määramise eesmärgid: – vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotud ekspluatatsioonikulude katmine; – osaliselt veevarustuse rajamiskulude katmine; – kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud Ühtekuuluvusfondi ja KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 100%-liselt.

109

I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. Arvestatud 2007. aasta elektrienergia koguste järgi, mis kulutati joogivee tootmiseks. Lisaks on arvestatud, et elektrienergia hind tõuseb võrdeliselt tarbijahinnaindeksiga (makromajanduse näitajad 2000-2050, www.kik.ee); 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat; 3. ressursimaks, mis antud veehorisondi (siluri-ordoviitsiumi) veele on 2009. aastast 860 senti/m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme on arvestatud vastavalt 2007. aasta töötasudele. Lisaks on arvestatud, et töötasud kasvavad aastas KIK-i poolt väljastatud palgakasvule (makromajanduse näitajad 2000-2050, www.kik.ee); 5. üldkulud ja kulud kütusele on arvestatud 2007. aasta reaalseid kulusid arvestades. Lisaks on arvestatud, et üldkulud kasvavad võrdeliselt tarbijahinnaindeksiga (makromajanduse näitajad 2000-2050, www.kik.ee); 6. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelneva viie kuluartikli kogusummast II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Koigi küla reoveekogumisalale rajatava uue aktiivmudapuhastis orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eelpuhastusele ja aktiivmudasuspensiooni segamisele. 2. Päinurme küla reoveekogumisalale rajatava uue reoveepuhasti orgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks kulutatavast elektrienergiakulust + kulud reovee eelpuhastusele ja reoveesette käitlemisele. 3. Kogu Koigi valla ühiskanalisatsioonisüsteemis olevate reoveepumplate elektrikulud. Arvestatakse 2007. aasta reaalsete kulude järgi. Lisaks on arvestatud, et elektrienergia hind tõuseb võrdeliselt tarbijahinnaindeksiga (makromajanduse näitajad 2000-2050, www.kik.ee); 4. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat 5. töötasud inimestele, kes haldavad ühiskanalisatsioonisüsteeme on arvestatud vastavalt 2007. aasta töötasudele. Lisaks on arvestatud, et töötasud kasvavad aastas KIK-i poolt väljastatud palgakasvule (makromajanduse näitajad 2000- 2050, www.kik.ee); 6. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele.

Seega võiks Koigi vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee-ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 92,9 EEK/m3.

110

Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madala (kulutused veeteenusele kuni 2,3% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee-ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee-ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 72, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et tabelit 72 ei saa kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Koigi vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Koigi valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel kujundada ühte vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Tabelis 72 kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositud hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Tariifide määramisel on arvestatud, et aastane vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõus ei ületaks üldjuhul tarbija eeldatavat taluvuspiiri 3-4 krooni kuupmeetri kohta reaalhinnas. Suurem suhteline hinnatõus on sellest tulenevalt ette nähtud aastatel 2009-2012, mis on tingitud Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest investeeringutest. Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda.

111

Tabel 72. Koigi valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoos aastateks 2009-2021

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Prognoositav ühisveevärgiga liitujate arv 507 507 507 510 515 570 575 580 580 580 580 580 580 580

Prognoositav ühiskanalisatsiooniga liitujate arv 470 470 470 470 520 570 570 570 570 570 570 570 570 570

Prognoositav veetarve aastas kokku m3 10825 11450 12368 14223 16139 18098 18235 18482 18482 18482 18482 18482 18482 18482

Prognoositav reovee hulk aastas kokku m3 18831 19497 20552 22680 24870 26797 26934 27180 27180 27180 27180 27180 27180 27180

Prognoositav veeteenuse hind (kr/m3) 7,7 15,5 19,6 23,7 27,9 31,0 34,1 37,1 41,0 41,8 42,5 43,2 43,9 44,7

Prognoositav kanalisatsiooniteenuse hind (kr/m3) 15,3 15,5 19,6 23,7 27,9 31,0 34,1 37,1 44,6 45,3 46,0 46,7 47,4 48,1

Prognoositav vee-ja kanalisatsiooniteenuse hind 23,0 31,0 39,2 47,5 55,7 61,9 68,1 74,3 85,7 87,1 88,5 89,9 91,4 92,9 kokku (kr/m3) Hinnatõus (%) 0 34,8 26,5 21,0 17,4 11,1 10,0 9,1 15,3 1,7 1,6 1,6 1,6 1,6

Leibkonnaliikme netosissetuleku prognoos (kr/kuu) 5373 5373 5631 6081 6586 7192 7817 8450 9093 9738 10381 11014 11675 12364

4 % leibkonnaliikme sissetulekust(kr/kuu) 215 215 225 243 263 288 313 338 364 390 415 441 467 495

Leibkonnaliikme kulutus vee- ja 55 74 94 114 134 149 163 178 206 209 212 216 219 223 kanalisatsiooniteenustele kuus (kr) Mitu % moodustab ÜVK teenuse hind leibkonnaliikme 1,0 1,4 1,7 1,9 2,0 2,1 2,1 2,1 2,3 2,1 2,0 2,0 1,9 1,8 netosissetulekust

112

9.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks: M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

9.3.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkonnad, mis paiknevad reoveekogumisalal, kuid seal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest ning mis paiknevad nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on lubatud pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Samas on ebareaalne, et väikemajapidamised rajavad bioloogilise reoveepuhastusega väikepuhasteid ning seetõttu kasutatakse pigem reovee kogumist kogumiskaevudesse. Võimalik on ka väikepuhastite rajamine, mis peavad vastama Keskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagama reoveepuhastamise Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ toodud nõuetele. Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba), milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta. Kogumismahutite purgimise võimalus on praegusel hetkel Koigi küla reoveepuhasti purgimissõlme. PPProjekti elluviimisel rajatakse Koigi ja Päinurme reoveekogumisalade teenindamiseks uute rajatavate Koigi ja Päinurme reoveepuhastite juurde uued purgimissõlmed koos hajutitega. Lisaks säilib purgimise võimalus Paide linna reoveepuhastisse. Kogumiskaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. (Muudetud Koigi Vallavolikogu 8.09.2011. a määrusega nr 16, jõust. 12.09.2011) 113

Kokkuvõte Käesoleva töö tulemusena valmis Koigi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, mis määratleb valla veemajanduse arengusuunad aastani 2021. Töö esimene peatükk annab ülevaate Koigi valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast ja valla arenguperspektiividest ning arendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- ja keskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Koigi valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükk käsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud seadusandlikke aspekte. Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi Koigi vallas ning määratleb arendamise kavaga piiritletava territooriumi. Viiendas peatükis tuuakse võimalused vee-ettevõte organisatsiooni tugevdamiseks vajalikud tegevused. Kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda peatüki raames on toodud Koigi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, üheksandas peatükis analüüsitakse lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

114

Summary The goal of present work is to compose the development plan for public sanitation for Koigi parish up to year 2021, which will be the basis for reconstruction and construction of public sanitation system in Koigi parish in areas which are defined in development plan for public sanitation. The development plan for public sanitation is composed according to the current legislation and standards of the Republic of Estonia. The specifications and obligations arising from EU directives and international agreements are also taken into consideration. The purpose of present development plan is to define the area covered with public sanitation, to estimate the costs associated with reconstruction and construction of public sanitation system, to specify the hydrants for public and fire-brigade use and other public water supplies. The population of Koigi parish is currently 1122 inhabitants. By the year 2015 the population of Koigi parish is expected to be 580 inhabitants who will use public sanitation systems. The settlements covered in current development plan are Koigi, Päinurme and Sõrandu village. The development plan describes regional environmental conditions, the quality of regional groundwater and possibilities for construction of water scoops were analyzed. The consumption of water after the construction of public sanitation and therefore possibilities for treating forming wastewater are were also estimated. Main problems in Koigi parish are poor condition of existing public sanitation systems, noncompliance of water used for public waterworks to the quality requirements for drinking water and the poor condition of existing wastewater treatment plants. In the development plan the capital investments required for reconstruction and construction of public sanitation system were also estimated. During the following 12- year period the need for capital investments is 24 million Estonian crowns (1,5 million €). Distribution of the capital investments needed for reconstruction of the existing public sanitation systems for a longer period is not rational, because of the poor condition of existing public sanitation systems. The reconstruction of the facilities should begin as soon as possible. The construction of the pipage and public sanitation facilities only for Koigi parish’s own resources is not possible because of the limited sources of finance. The budget of Koigi parish was 18,7 million kroons in the year 2008. For accomplishment of different stages of the development plan it is necessary to request for additional resources finances from different finance resources provided. On the assumption of capital investments that will be made for developing the possible charge tariff for water and sewerage service is also predicted.

115

After the development plan for public sanitation is put into practice, the quality of life of local inhabitants will improve. The pollution potential of the region decreases and favorable conditions for multifold development of Koigi parish are created. In the process of putting together the development plan for public sanitation for Koigi parish the specialists from LLC Alkranel (Peep Siim, Kristjan Karabelnik) were involved.

116

LISAD

117