DOCSLIB.ORG

Ettevõtlusnädal Sõmeru Põhikoolis Täna Ühiskonnas Kasutuses Olevaid Peremudeleid on Erinevaid Ja Uus Aeg Nõuab Uusi Inimesi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ettevõtlusnädal Sõmeru Põhikoolis Täna Ühiskonnas Kasutuses Olevaid Peremudeleid on Erinevaid Ja Uus Aeg Nõuab Uusi Inimesi XXIII aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT November 2015 • Nr 11 (278) Kodaniku veerg Nele Lavrikov. Isa roll muutuste tõmbetuultes Ettevõtlusnädal Sõmeru põhikoolis Täna ühiskonnas kasutuses olevaid peremudeleid on erinevaid ja Uus aeg nõuab uusi inimesi. me ei saa rääkida alati olukorrast kus lapsel on olemas ema ja isa. Pean See kulunud, kuid igas ajas sobiv siinkohal silmas just traditsioonilist peremudelit. On olukordi, kus fraas on asjakohane ka koolis teh- peres on hoopis kaks isa, või kaks ema, või veel muid variante. Paraku tavate uuenduste puhul. Käesole- oleme nende asjadega jõudnud niikaugele, et seda tolereerib ka meie vast aastast on ettevõtlusõpetus riigi kõrgeim organ. Seega ütlen kohe, et mina pean lugu vanast ja meie kooli õppekava uus õppeaine. traditsioonilisest isarollist ning kellele see teema käib vastukarva võib Ettevõtlusõppe tähtsust on viimas- aegsasti keerata järgmise lehekülje, kus on huvitavat lugemist küllaga, tel aastatel rõhutatud nii Eestis kui säästes seejuures mitu väärtuslikku minutit. kogu maailmas tervikuna. Vajadust Kui võtta hetk ja mõelda korraks sõnale isa. Milliseid seoseid ettevõtlusõppe järele on tuvasta- ja emotsioone see esile kutsub? tud ka rohujuure tasandil. Õpilaste Minu lapsepõlves oli isa see, kes pidi oskama kõike teha: alates seas läbiviidud küsitlused näitavad keldrist toodud kurgipurgi kaante avamisest lõpetades auto ja maja järjest kasvavat motivatsiooni õp- remontimisega. Täna on ilmselt asjad veidi selles osas muutunud. Pilt- pida ettevõtlust ning omandada likult võiks öelda, et kõike saab poest ja iga töö jaoks on olemas vas- ettevõtlikule inimesele omaseid tavate oskustega meistrimees. Samas ei söandaks ma öelda, et isa rolli teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Kind- olulisus oleks ajas väiksemaks jäänud vaid koos ajaga on muutunud lasti ei eelda see, et igast õpilasest ainult tegevused. saab tulevikus ettevõtja, kuid loov Hea isa paralleelkuju näite võiks tuua lastefilmist Croodid. Croodi- ja uuenduslik mõtlemine, saavu- de perekond elas küll ajal, mil kanti seljas loomanahkasid ja elati koo- tusvajadus ja arukas tegutsemine bastes, kuid nende rollid saab vabalt teisendada tänapäeva. Läbi terve on aluseks mistahes ametit pida- filmi oli isal ainult üks eesmärk – ta pidi kaitsma teisi halva ja ohtli- des. ku eest, lükates pimeduse saabudes koopaukse ette suure kivi. Samas 5.–11. oktoobrini kestnud et- pidas ta ohtlikuks kõike, mis oli uus ja tundmatu. See kõik oli toodud tevõtlusnädala raames toimus üle välja naljakas võtmes, kuid puudutas omal moel kõiki isasid, kes istusid Eesti rohkem kui kakssada semina- selle filmi ajal saalis. ri, töötuba, ettevõtete külastust ja Sarnaselt temaga võiksid ka tänapäeva isad kaitsta oma lapsi kõige konverentsi. Sõmeru kooli 4. klas- halva ja ohtliku eest ning samuti karta asju, millest neil aimugi ei ole. si õpilased olid ka ettevõtlikud ja Nii, nagu tollel ajastul, varitsevad ohud ka tänapäeval, kuid nad avasid üheks päevaks koolipuhveti. Elevust ning põnevust pakkus väga suur risk. Vaatamata sellele tidest parimaks hääletati ja kon- on veidi teise moega. Võtame näiteks interneti koos sotsiaalmeediaga. Müüdi nii soolaseid kui magusaid ka ettevõtlusnädala reedel toimu- tõstis nädal mõlema huvi ettevõt- kursile „Killerkott 2015“ saatsime Loomulikult võivad ja lausa peavadki tänapäeva noored kasutama ar- suupisteid ning kosutavat mar- nud kohtumine ettevõtja ja Ras- luse vastu, sest nii saab ju raha tee- Liisi Nuiamäe, Rica Isküli ja Elea- vutit, kuid kas me ikka võime käe rahulikult südamele panna ja öelda, jamahla. Paaril õpilasel õnnestus mus Stefani isa Teuvo Sarenaga. nida ja kuulsust ka, lisas Targo. nor Maasikase ühistöö. et teame milliseid portaale või keskkondi meie lapsed külastavad. oma tooted ära müüa juba kahe Siinkohal õpilaste meenutusi ja Ka edaspidi soovivad õpilased Meie esimese ettevõtlusnädala Samuti sõpradega veedetud vaba aeg. Oleks igati tore kui me alati vahetunniga. Töö kiire ja korralik! tähelepanekuid. taolisi kohtumisi kuulsate lauljate, õnnestumisele aitasid kaasa lapse- teaksime kus ja kellega meie lapsed läbi käivad ning milliste tegevuste- Seda tõestas ka tunnis tehtud tulu- Veroonika: Sain teada, et äri müüjate, suure ettevõtte juhtidega. vanemad, klassijuhataja Ave Kiiver ga tegelevad. Ma ei taha siin mõttetuid hirme külvata, kuid ei möödu de ja kulude analüüs, milles keegi võib hakata tegema juba väike- Juba oodatakse kohtumist Arlise ning külalisesineja Teuvo Sarena. nädalat, kus me saame lugeda ajalehest või näha mõnest telesaatest, et ei tunnistanud, et oleks kahjumiga sest peale, nagu oma kogemustest isaga. Koostegemise rõõmu ja korda- näe, jälle juhtus lastega midagi. töötanud. Rõõm kordaminekust ja rääkis Rasmuse isa. Tema oli oma Ettevõtlusõpetus annab häid minekuid! Selleks, et saada teada oma laste tegevustest on vaja võita ennekõi- ostjate suurest huvist annab julgu- esimese taskuraha teeninud ukselt võimalusi lõimida erinevaid õppe- ke nende usaldus. Nad peavad julgema rääkida oma päeva tegemistest, uksele postkaarte müües. ained. Keskkonnasõbralikke kotte se ka edaspidi kooliperele tähtpäe- Merike Sõmermaa Rasmus Stefan ja Targo: Firma õmmeldi nii ettevõtlusõpetuse kui arutama koos sündmustest nii meil kui ka mujal maailmas toimuvast. vadega seotud müüke korraldada. ettevõtlusõpetuse õpetaja Isa võiks olla üks suur kõrv, kes õhtuti kuulab ära murenoodid ja aitab rajamine ja äri ajamine on suur, ka käsitöötundides. Valminud kot- neid lahendada. Issanda loomaaed on lai Kui vaadata looduses ringi, siis isasolendid kipuvad olema veidi uhkemad isendid kui emasloomad. Lõvid oma suure lakaga, isaslinnud Luunja versus Sõmeru või Sõmeru versus Luunja? värviküllasema sulestikuga, neid näiteid on veel. Luunja vald Sõmeru vald Läbi tänapäeva hullu tarbimisühiskonna hakkab sarnane mentali- meil Luunja vallaga ühist on, sai teet ja suhtumine jõudma ka meie igapäeva. Ei ole harvad juhud, kus iga osaleja näha kohapeal. Tartumaa idaosas paiknev Sõmeru vald asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna parimaks isaseks soovitakse saada läbi uhkete tarbeesemete ja siinko- Luunja ümbruses ringsõitu kiiresti arenev omavalitsus, kus on kiiresti kasvav elan- vahetus naabruses ning on üks hal ei kirjelda ma enam loomariiki. Seltskondades on saanud läbivaks tehes ja hiljem ühises vestlusrin- ikkond - hea elukeskkond tihedaima asustusega piirkondi mureks uue iPhone müüki tulemine või Tesla liiga kallis hind. Eriti gis sai selgeks, et kõige suuremaks toob valda üha enam noori maakonnas. kurb on, kui sellist sõna otseses mõttes jura peavad kuulama ka noored ühisosaks kahe erineva valla vahel peresid. inimesed, kelle maailmavaade on alles kujunemisel ning selletõttu hili- on INIMENE ja inimesest hooli- Valla pindala: 133,8 km2, Valla territoorium moodustab semad väärtushinnangud vägagi kallutatud. mine. Luunja vallavanema Aare rahvaarv: 3936 (seisuga 167,2 km2. Kolmes alevikus ja Olin hiljuti Tallinnas ühel üsnagi mainekal konverentsil, kus osales 28 külas elab kokku ligikaudu Andersoni sõnul on neilgi oluli- 01.10.2014) suur hulk Eesti ärieliidist. Seal hommikukohvi juues tuli minu lauda 3600 elanikku. ne valla stabiilne areng, elukesk- üks härrasmees, keda ma ei tundnud, kuid peale tassikest kohvi oli mul Valla haldusterritooriumil olemas kogu hädavajalik informatsioon tema kohta. Tal on oma mõis, konna parandamine ning inves- paikneb 20 küla. käis hiljuti Saksamaal uut AMG Mercedest proovimas, tal on 27 aastat teeringud haridusse, sealhulgas Suuremateks keskusteks Kõrvuti asetsevad Sõmeru noorem naine, Türgis on jube odav käia, kuigi ta ei saanud sealt loode- konkurentsivõimelise üldharidu- on Lohkva küla, Luunja ja Näpi alevik moodustavad tud kasukat. Suvel korraldas ta oma mõisas privaatse teatrietenduse, se pakkumine kõikides kooliast- alevik ja Kavastu küla. suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle kuhu kutsus oma ärimeestest sõbrad. metes, laste ja õpilaste arengut 1600 inimese. Mis ma oskan öelda, kultuurne mees – peab teatrist lugu. Ja pea- toetava turvalise õpikeskkonna aegu oleksin unustanud ühe väikese ääremärkuse – tal on ka nelja aas- Aastakümneid on siinmail Vallal on rikas ajalugu ning kul- kujundamine ja heatasemelise ja au sees olnud maadlus, tuuripärand. Selle kandiga on tane poeg, kes ikka ei oska veel ujuda, kuigi neil on isiklik rand. Eks see Luunjat külastanud seltskond Luunja mitmekesise huvialategevuse või- legendaarse Jaan Jaago seotud mitmed tuntud inimesed, jääb nüüd igaühe otsustada kui isa(ne) selline härra on. mõisas. maldamine. jälgedes treenivad tänagi eesotsas Fr. R. Kreutzwaldiga. Peatselt saabuva isadepäeva tuhinas võiksime korra isadena endis Omaette elamus oli rahvakee- tulevased meistrid. leida neid samu näiteid nii Croodide perepea kui ka mõisaomaniku les Luunja kurgikasvatuse, amet- Hobuste kasvatamine ja Peamised tegevusalad kontekstis. Seejuures tehes lastega koos asju, mille õnnestumisele aitab „23. oktoobril väisas Sõme- on põllumajandus, ehitus, likus kõnepruugis AS Grüne Fee, ratsasport kuuluvad tradit- kaasa just talupojalik tarkus ja tasakaal, mitte suur rahakott. Soovime ru valla volikogu, vallavalitsus ja siooniliselt Luunja vallaelu metallide töötlemine ja ju kõik, et meie lapsed oskaks tunda oma isa üle uhkust just sellepärast, vallaametnikud Luunja valda Tar- külastus. Kuigi pisikuohtu kartes juurde. puidutööstus. et ainut tema suudab kurgipurgi kaane tumaal.” Selliselt võiks kõlada väl- meid eriti kaugele kasvuhoonesse Siinsel piirkonnal on põnev Sõmeru vald on mitmekülgselt lahti keerata. jasõidu kohta käiv ametlik teade. ei lastud, saime üpris täpse ette-
Load more

Recommended publications
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Vinni Sovhoostehnikumi (ST) Endised Kolhoosid
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid August Kondoja: 1949. aastal oli praeguse Vinni ST territooriumil 26 kolhoosi, kuhu ühinesid kõikide külade endised talumajapidamised. 1952. aastaks need kolhoosid ühendati, siis oli samal territooriumil 5 kolhoosi. Kõik need kolhoosid eri aegadel likvideeriti ja reorganiseeriti sovhoosideks, mis ühendati ühtseks Vinni Sovhoostehnikumiks. Võrreldes ühendatutega oli väikeste kolhooside majanduslik tegevus tunduvalt efektiivsem. Kolhooside majanduslik olukord halvenes järsult, mille põhjuseks oli nende ebaõige juhtimine, ebakompetentsus, võhiklik kamandamine ülalt jm. Lõpuks jõuti selleni, et kolhoosid praeguse Vinni ST territooriumil eri aegadel likvideeriti–reorganiseeriti sovhoosideks (Viru-Jaagupis) või ühendati naabruses olevate sovhooside Küti ja Vinniga. Viru-Jaagupi osakond 27. aprillil 1948. a loodi Viru-Jaagupi lähedal Variku külas kolhoos Olevi”. Kolhoosi asutamise eestvedajaks oli keskmiktalupoeg Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõo. 16. septembril 1948. a loodi Voore külas kolhoos „Prožektor“. Kolhoosi esimees kehvik Alfred Roostalu. Teisi asutajaliikmeid: Johannes Palmiste, Anita Roostalu. 4. detsembril 1948. a loodi Saueaugu külas kolhoos „Tungal“. Kolhoosi esimees külasepp Johannes Pärk, aseesimees Anette Vilu. Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. Kiriku- ja Kannastiku külas kolhoos „Lembitu“. Kolhoosi esimees August Orav. Teisi asutajaliikmeid: Meeta Lugeneberg, Karl Lugenberg, Karl Lepik, Endel Lepik, Marie Inno. 4. aprillil 1949.a. loodi Kehala, Kupna,
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Investeeringute Kava
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 09.10.2019 määrusega nr 48 30.06.2021 määrusega nr 89 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 1 – Investeeringute kava Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Sisukord 1. Valdkonnaülesed investeeringud 3 2. Kogukonnad 4 3. Haridus 6 4. Noorsootöö 8 5. Kultuur 8 6. Sport ja tervisedendus 9 7. Sotsiaalkaitse ja turvalisus 10 8. Tehniline taristu 11 9. Teed, tänavad ja tänavavalgustus 14 10. Keskkond 15 11. Majandusüksus 17 12. IT-arendus 18 2 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Investeeringute kavas on hinnangulised maksumused välja toodud kogumaksumuses. Kui finantseerimisallikana on kavandatud toetusmeetmed, siis on kogumaksumusse arvestatud ka KOV, MTÜ või erasektori omafinantseering. Investeeringuobjektid on järjestatud kandi ja ajalise määratluse järgi. Investeeringute kava on koostatud läbi ideekorje ning täpsustatud investeeringud on nelja eelseisva aasta lõikes valla eelarvestrateegias. Kandid: Arkna, Lasila, Lepna, Sõmeru, Ubja, Uhtna, Vaeküla ja Veltsi. Arkna kant – Arkna, Papiaru, Roodevälja ja Aluvere küla; Lasila kant – Lasila, Karunga, Järni, Levala ja Karitsa küla; Lepna kant – Lepna alevik ning Tobia, Taaravainu, Kõrgemäe, Eesküla, Mädapea ja Tõrma küla; Sõmeru kant – Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Koovälja küla; Ubja kant – Ubja, Katela, Andja, Aresi, Toomla, Sooaluse ja Nurme küla; Uhtna kant – Uhtna alevik ning Kohala, Kohala-Eesküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Jäätma,
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid Koostanud August Kondoja 1989.a. Rakvere Rajooni Riikliku Ajalooarhiivi materjalide põhjal Viru-Jaagupi osakond 1949.a kevadel moodustati praeguse Viru-Jaagupi osakonna külade territooriumiul 6 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. 1. kolhoos „Tungal“ - Saueaugu küla 2. kolhoos „Uus Täht“ - Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad 3. kolhoos „Olev“ - Variku küla 4. kolhoos „Allika“ - Allika küla 5. kolhoos „Prožektor“ - Voore küla 6. kolhoos „Lembitu“ - Kirikuküla, Kannastiku küla. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised. 1950.a lõpul oli 3 kolhoosi: 1. kolhoos „Uus Täht“ = „Tungal“ +„Uus Täht“ (ehk Saueaugu, Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad moodustasid uue kolhoosi „Uus Täht“) 2.kolhoos „Prožektor“ = „Prožektor“ + „Lembitu“ (ehk Voore, Kirikuküla ja Kannastiku küla moodustasid uue kolhoosi „Prožektor“) 3. kolhoos „Lenini Tee“ = „Olev“+ „Allika“ (ehk Variku küla ja Allika küla liitusid üheks kolhoosiks). 1951.a ühinesid kolhoos „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, uueks nimeks sai kolhoos „Prožektor“. 1952.-1957.a. oli üks ühendatud kolhoos „Tee Kommunismile“, mille baasil 1957.a algul moodustati Viru- Jaagupi sovhoos. Kolhooside ühinemise skeem Viru-Jaagupis „Tungal“ „Uus Täht“ „Lembitu“ „Prožektor“ „Olev“ „Allika“ 1949 04.04.1949 1949 1949 1949 1949 „Uus Täht“ „Prožektor“ Lenini Tee 1950 1950 1950 „Tungal“ + „Uus Täht „Lembitu“ + „Prožektor „Olev“ + „Allika“ „Prožektor“ 1951 „Prožektor“ + Lenini Tee Tee Kommunismile 1952 – 1957 Viru-Jaagupi sovhoos 1957 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Viru-Jaagupi osakond 1975 Küti osakond Küti osakonnas algas kolhooside moodustamine 1948. aasta lõpul. 1. Esimene kolhoos moodustati 3. detsembril 1948.a. Arukülas, nimeks sai see kolhoos „Hommik“. 1949.a moodustati järgmised kolhoosid: 2. kolhoos „Rünga“ - Rünga külas 3. kolhoos „Uuevälja“ - Uuevälja külas 4.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Sõmeru Valla Jäätmekava
    SÕMERU VALLA JÄÄTMEKAVA 2009-2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................. 4 1.1. Asukoht ...................................................................................................................... 4 1.2. Rahvastik ja elamumajandus...................................................................................... 6 1.3. Tööstus ja ettevõtlus................................................................................................... 8 1.4. Sotsiaalsfäär ............................................................................................................... 9 1.4.1. Haridus......................................................................................................................... 9 1.4.2. Lasteaed ja mänguväljakud........................................................................................ 10 1.4.3. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne............................................................................... 10 1.4.4. Raamatukogud............................................................................................................ 11 1.4.5. Klubid ja kultuuritegevus ........................................................................................... 11 1.4.6. Noortekeskused..........................................................................................................
    [Show full text]
  • SA Virumaa Muuseumid TOIMETISED 2017
    SA Virumaa Muuseumid TOIMETISED 2017 SA Virumaa Muuseumid Toimetised 2017 Koostaja: Uno Trumm Autorid: Susanna Murel, Riho Paramonov, Tõnu Raid, Uno Trumm Toimetaja: Anu Rooseniit, Keeletoimetus OÜ Fotod: Eesti Ajalooarhiiv, Susanna Murel, SA Virumaa Muuseumid fotokogu, Stanislav Stepaško ISSN 2228-2238 © SA Virumaa Muuseumid 2017 www.svm.ee Sisukord VIRUMAA RISTIMINE 3 Tõnu Raid DIETRICH VON KYVEL – RAKVERE PIIRKONNA SUURVASALL 26 Uno Trumm PALMSE PAHLENID RAAMATUPEEGLIS – PÕGUS PILGUHEIT MÕISAHÄRRA RAAMATUKOKKU. 48 Susanna Murel KATKUEPIDEEMIA PALMSE MÕISAS 1710–1711 75 Uno Trumm PALMSE MÕISAS PÄRAST KATKUEPIDEEMIAT 1711. AASTAL ELANUD INIMESED 96 Uno Trumm PALMSE TALUPOEGADE ELULOOD 18. SAJANDI ALGUSEST 120 Uno Trumm PALMSE MÕISA MUIKE KÜLA JA SELLE INIMESED 18. SAJANDIL 132 Uno Trumm PALMSE MÕISA JA PEREDE MAAVALDUSED 1807. AASTAL 149 Uno Trumm LURICH RAHVUSLASE JA MODERNISEERIJANA 156 Riho Paramonov 2 Virumaa ristimine Tõnu Raid Sissejuhatus Keskaja uurijaile hästituntud „Kong Valdemars Jordebog”, puukaantega ja väikese formaadiga ladinakeelne raamat, mis asub Taani Riigiarhiivis, ei koosne pelgalt Eesti- maa külanimesid sisaldavatest lehekülgedest. Selles 13. sajandist pärinevas tekstide kogus moodustavad Eestit puudutavad lehed vaid väikese osa. „Kong Valdemars Jordebogi” saatusest, uurimisest ja tema tõlgendustest on hea ülevaate kirjutanud Tiina Kala.1 Mitme maa ajaloolased on neid tekste uurinud juba 17. sajandist alates, Eestit puudutavat osa baltisakslased ja 20. sajandi esimesel veerandil vähesel määral ka eestlased. 1933.
    [Show full text]