DOCSLIB.ORG

Maaraamatukogud on Muutuste Tuules

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maaraamatukogud on Muutuste Tuules Saaremaa Teataja Nr 17 III aastakäik Neljapäev, 15. oktoober 2020 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Tugikeskus alustas Konverentsikeskus Vanakubja küla uue ja innovaatilise aitaks turismihooaega toimetab tasa ja targu projektiga pikendada Loe lk 3 Loe lk 5 Loe lk 6 Saare maakond on reisikohtade TOP100-s ahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Ro- R helised Sihtkohad) kuulutas välja paigad üle maailma, mis valiti kestlike sihtkohtade TOP 100 nimekirja. Saare maakond on tänavu üks sajast säästvat turismi arendavast piirkonnast maailmas. Saaremaa märgiti ära ka väga hea kestliku praktika eduloo eest, mis keskendus prügi käitlemisele I Land Soundi festivalil ja keskkonnahoiu teadlikkuse tõstmisele festivali ajal. Sihtkohti hinnatakse kuues valdkonnas: loo- dus ja keskkond, kultuur ja traditsioonid, sot- siaalne heaolu, ettevõtlus ja külalislahkus, loo- dushoid ja loomade kohtlemine ning sihtkoha juhtimine. See tunnustus ei tähenda, et sihtkoht on täie- likult jätkusuutlik, vaid et sihtkohas mõeldakse ja tegeletakse aktiivselt parema ja jätkusuutliku elukeskkonna loomisega. Pikemalt saab sellest teemast lugeda Lümanda raamatukogu teeb tihedat koostööd kohaliku kooliga. Raamatukogu juhataja Urve Vakker ja tema nimekaim, Lümanda põhikooli õpetaja Urve Vakker 5. novembri lehest. Mälgu nädalaks ettevalmistusi tegemas. Mälgu nädal tähendab August Mälgu 120. sünniaastapäevaks korraldatud ettevõtmiste sarja. Foto: Irina Mägi Riine Rander turundusjuht Külaelu ümarlaud lükkub edasi Maaraamatukogud 28. oktoobril Lümanda majas toimuma pida- nud Saaremaa valla külaelu ümarlaud lükkub edasi, sest COVID-19 leviku tõkestamise et- tevaatusabinõuna on vallavalitsus otsustanud suuremaid üritusi praegu mitte korraldada. Ümarlaua põhiteemana oli kavas arutelu küla- on muutuste tuules de ja MTÜ-de toetamise üle, samuti arvamu- se kujundamine, kas külaelu ja mittetulundus- Jaanuaris täitub kaks aastat, 2% ja külastused isegi 6,2%, kojulaenutus aga kus asuvad ka põhikooli esimesed neli klassi, tegevusega seotud tegevused ja arengud peaksid 2,8%. on sealsed õpilased Vakkeri sõnul väga sa- saama oma valdkondliku arengukava. Selleks, et mil külaraamatukogud on Saa- „Kahjuks tänavu sellist kasvu ilmselt ei tule, gedased raamatukogu külalised, osaledes ka need teemad siiski juba nüüd vajaliku tagasiside remaa vallavolikogu otsuse ko- sest koroonaajal olid raamatukogud suletud raamatukogutundides, mängides lauamänge saaksid, oleme koostanud küsimustiku, mis on ja tuli piirduda kontaktivaba laenutusega, ei või lihtsalt veetes mõnusalt aega. leitav aadressilt www.saaremaavald.ee/kulaelu. haselt olnud Saare maakonna olnud võimalik korraldada üritusi ega kooli- Ent raamatukokku satuvad päris sageli ka Küsimustik on avatud 31. oktoobrini ja kutsu- keskraamatukogu alluvuses. tusi,“ lausub Rauk. kohaliku lasteaia vanemate rühmade lapsed, me kõiki oma arvamust avaldama. Lisainfo ja Aga kui arvatakse, et põhiline lugeja on kellega vesteldakse erinevatel teemadel, tähis- küsimused: arenduse peaspetsialist Eda Kesküla Merike Pitk pensionär, siis ka see pole tõsi. „Kõige suure- tatakse rahvakalendri tähtpäevi, mängitakse ([email protected], tel 452 5028). toimetaja ma osa moodustavad ikkagi tööealised inime- lugemismänge jne. sed ja õpilased,“ ütleb Anu Vahter. „Võib-olla Taritu raamatukogus on tavapäraselt roh- Kristiina Maripuu pensionärid viibivad lihtsalt kauem raamatu- kem sagimist Taritu memme-taadi lauluklubi abivallavanem „Varem allusime vallavanemale, nüüd kesk- kogus, sest neil on aega rohkem ja nad taha- kogunemiste ajal. „Oleme ühises kohvilauas raamatukogu direktorile,“ võtab selle muu- vad suhelda.“ tähistanud teema-aastaid ja tähtpäevi, plaanis datuse ühe lausega kokku Kärla raamatukogu Orissaare raamatukogust kinnitati, et luge- on jätkata kohtumisi tuntud ja huvitavate ini- Roheideede mõttetalgud juhataja Ülle Maimann. jate esikolmikus on tööinimesed, 1.–9. klassi mestega,“ kõneleb Urve Vakker. 17.–18. oktoobril toimub Kuressaares Ühinemise plussidena nimetab ta, et on üks õpilased ja pensionärid, suvel on agarad lae- Raamatukogu ongi Vakkeri sõnul sageli CleanHÄKK – ideetalgud keskkonnasõbralike käsuliin, üks eelarve, ühtne juhtimine, ühi- nutajad ka suvitajad. Ja kui võrrelda viimase mõnusaks kohtumiskohaks, kus omakandi (äri)ideede arendamiseks. ne arendustegevus, ühtne dokumentatsioon, kolme aasta andmeid, on lugejate arv väheke inimestega juttu ajada, sealhulgas ka loetud Oodatud on kõik, keda rohetehnoloogiad ja tihedam suhtlus ja koostöö. „Meie jaoks on tõusnud. raamatute üle arvamusi vahetada. Samas võib keskkonnavaldkond huvitavad, nii need, kel on muutunud asjaajamine lihtsamaks, kuid kesk- Valjala raamatukogu juhataja Tiia Lätt toob raamatukogu olla uutele kogukonna liikme- omal idee, mida edasi arendada, kui ka need, kes raamatukogu sai palju tööd juurde,“ tõdeb näiteks, et kui 2018. aastal oli nende raamatu- tele abiks kohalikku ellu sulandumisel. soovivad heade ideede elluviimises kaasa lüüa. Maimann. kogus 4571 laenutust, siis 2019. aastal 6675 ja Rohetehnoloogiad kätkevad nii rohelisi al- Muudatusi on veelgi: 2019. aastast on vä- tänavu üheksa kuuga 4232 laenutust. „Aasta gatusi, energia efektiivsust ja selle salvestamist, hendatud ka mõne haruraamatukogu töö- lõpuni on veel aega ja laenutuste arv jõuab põllumajandust ja toidutehnoloogiaid, jätku- koormust ja lahtiolekuaegu ning toimunud vast 2018. aasta tasemeni,“ oletab Lätt. Lae- Kuna raamatukogudel on olemas alusseadus suutlikku ehitust ja linnu, toidu-, vee- ja jäätme- on koondamisi. nutuste suure arvu põhjuseks peab ta seda, „Rahvaraamatukogude seadus“, mis reguleerib te tehnoloogiaid jne. et Valjalas on suhteliselt suur – 104 õpilasega detailselt raamatukogude teenuse osutamise alu- CleanHÄKK ideetalguid viivad läbi mentorid Lugejate arv kasvab põhikool ja ca 80 lapsega lasteaed. seid, siis on ühe katuse all töötamine kõige mõist- ja eksperdid Anu Oks (EstBan), Kristjan Sägi „Suuri põhjapanevaid muutusi siiski raama- Põhilised lugejad on Valjalas aga töötavad likum samm. (Tehnopol, Nevercode), Indrek Kelder (Clean- tukogudes pole,“ kinnitab keskraamatukogu naised ja pensionärid. „Lapsed laenutavad Ühe katuse alla koondumine on teinud teenuse tech ForEst, Tehnopol), Tarmo Virki (Cofoun- direktor Anu Vahter. Pearaamatukoguhoidja enamasti kohustuslikku kirjandust. Nende osutamise kindlasti paindlikumaks ja selgemaks der Magazine, Lahentagge) ja Mihkel Tamm Maire Rauk lisab, et Saaremaa vallas on kõik seas lihtsalt lusti pärast lugemist väga ei ole. kõikide jaoks – nii teenusepakkuja kui ka tarbija (Suckõrs/Pillirookõrs). maaraamatukogud võrdsed – staatuse järgi on Juurde on tulnud ka meeslugejaid,“ räägib jaoks. Raamatukogu on ühelt poolt töö raamatu- Parimatele ideedele on auhinnad, sh Saare- need haruraamatukogud. Mõnes maakonnas Tiia Lätt. tega, aga teisalt ka tegelemine kultuuriga laiemas maa valla eriauhind parimale õpilasmeeskon- on aga nii keskraamatukogu kui ka erinevates mõistes. nale. Ägedamad ideed suunatakse iduettevõtete valdades valla keskraamatukogu ja haruraa- Raamatukogu ühendab kogukonda Keskne koordineerimine annab ühe valdkonna arenguprogrammidesse. matukogud. „Meil on struktuur selgem.“ Lümanda piirkonnas on kaks raamatukogu, inimestele võimaluse omavaheliseks koostööks Üritus algab Taltech Meremajanduskeskuses Saare maakonna raamatukoguvõrku kuulu- neist Taritu on avatud kahel ja Lümanda kol- ning selle koostöö veduriks ja suunajaks ongi ka- 17. oktoobril kell 16, peakorraldaja on Cleantech vad lisaks meie valla raamatukogudele (Saare mel päeval nädalas. „Mõlemas on lugejate tusorganisatsioonina maakonna keskraamatuko- ForEst MTÜ koos Taltech Meremajanduskes- maakonna keskraamatukogu ja 26 haruraa- arv suurenenud,“ ütleb Lümanda ja Taritu gu, kellega koostöö on igal juhul vältimatu. kuse ja Saaremaa vallaga. Talgud on tasuta, ent matukogu) ka Ruhnu ja Muhu valla (Hella- raamatukogude juhataja Urve Vakker. „Peale vajalik on eelnev registreerimine. Täiendav info maa, Liiva) raamatukogud. raamatute laenutatakse palju ajakirju, vähem Cleantech ForEst Facebooki lehel. Kuigi võib arvata, et koos maaelanike arvu ajalehti. Pakkuda on ka erinevaid auviseid. Aarne Põlluäär kahanemisega väheneb ka lugejate arv, siis nii kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Järjest sagedamini leiab kasutamist raamatu- Saaremaa Teataja see pole. Hoopis vastupidi. kogude vaheline laenutus ehk RVL – kui soo- „2019 oli hea aasta, sest pea kõigis külaraa- vitav raamat kohalikus kogus puudub, saab matukogudes ja keskraamatukogus kasvas lu- selle tellida teistest raamatukogudest.“ gejate arv ja ka külastuste hulk,“ tõdeb Maire Kuna Lümanda raamatukogu kolis 2019. JÄRGMINE SAAREMAA TEATAJA ILMUB Rauk. Lugejate arv kogu maakonnas kasvas aasta augustis renoveeritud Lümanda Majja, Jätkub lk 2 5. NOVEMBRIL. 2 Saaremaa Teataja 15. oktoober 2020 Erahuvikoolid ja spordiklubid saavad taotleda toetust Maaraamatukogud muutuste tuules Saaremaa vallas tegutsevad erahuvikoolid ja spordiklubid, Algus lk 1 nusaks äraolemiseks siit ka lugemisvara raamatukogusse ei satu.“ kelle tegevus on seotud 6–19-aastastele lastele ja noortele ligi.“ Ka Aive Sepp Laimjalast tunnistab, et huvihariduse pakkumisega, saavad taotleda huvihariduse aimjala raamatukogus on aastaid ka- Ka kohalikud elanikud on hakanud Sepa sunnitud kodusolek tõi lugejaid juurde. toetust (nn pearaha). Alates sellest sügisest toimub toetuse sutajate arv 330 ja 340 vahel. „Täna- sõnul suvel rohkem raamatukogus käima. „Eakamad kasutasid helistamise võima- taotlemine Saaremaa valla
Load more

Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • Auto24 Loojad
    USD SEK Euribor ÄP indeks 0,99% 11,50 EEK 1,70 EEK 4,108 2666,13 Maaomanikud kurdavad terrori üle Naftaärimees Arnout Lugtmeijer ja mitmed teised Hiiumaa maaomanikud võitlevad ko- haliku keskkonnateenistuse vastu, kes maaomanike sõnul kasutab põhjendama- tult riigi ostueesõigust inimestelt maa- WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT de äravõtmiseks. Lugtmeijer jääb ilma oma Kassaris asuvast maalapist. 6 | | Esmaspäev, 23. aprill 2007 | nr 78 (3329) | 19 kr | ARVAMUS Miljarditesse kroonidesse Omanikud ulatuvate bilansimah- tudega riigi äriühingute juhtimisel ei saa enam edasi minna teenisid ühiskondli- kus korras. Taavi Veskimägi, Riigikogu majan- duskomisjoni liige, portaali endine rahandus- minister, IRL 35 BÖRS 3 müügist ettevõtet on fondi- emissiooni korral- damisega Tallinna börsil praegu jär- jekorras, et akt- sia hinda investori jaoks atraktiivse- maks muuta. 12 miljoneid LISAKS KINNISVARA 18 NUMBER Ärimaa ostmine Ühe tuntuma sõltub firma spet- siifikast. portaali Auto24 KOOLITUS 29 Rimi otsib uusi 20 juhte vaid väljast- loojad said tüki miljonit krooni oli eelmisel poolt firmat. aastal Auto24 käive. Portaal ja leht töötavad 70protsendilise TÖÖSTUS 32 müügist üle 20 rentaablusega, andes sellega Ülikoolid siirdavad silmad ette pea kõikidele Ees- teaduse ettevõte- ti firmadele. Automüügikanalina turuliidriks tõusnud Auto24 tänasel kujul sai alguse mln krooni 4–5 2000. aastal. Foto: Raul Mee tesse. Pankrotipessa jäi Euromiljonid Portaalid seljatavad 20 miljonit krooni purjetavad MTÜdesse kasvult trükipressi Juristist ametnik käis Pärast eelmisel nädalal Con- Mittetulundusühinguteni jõu- Samal ajal kui USA meediafir- cordia ülikooli pankrotiasjale dis mullu üle 200 miljoni krooni mad kurdavad tulu vähenemi- botaanikakongressil joone alla tõmbamist kadus võ- eurotoetusi. Suurima summa – se üle, kasvas otsingumooto- lausaldajatel igasugune lootus 15,6 miljonit krooni – sai kala- ri Google’i esimese kvartali ka- Tallinna keskkonnaameti juha- sega, veetsid üheksa päeva ligi 20 miljonile kroonile.
    [Show full text]
  • Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    SAAREMAA KIHELKONNA VALLA KEHILA KÜLA KESKNÕMME KALAKASVATUSE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0904 Tellija: Kesknõmme Jahisadam SA Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2010 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................8 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................10 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ........................................10 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .................11 1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine...............13 1.5 Metoodika .....................................................................................................................13 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................15 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................16
    [Show full text]
  • TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Saaremaa Sadama Merekeskkonna Seire
    TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Akadeemia tee 21, Tallinn 12 618 tel. 6 204 302 fax. 6 204 301 Internet: www.msi.ttu.ee e-mail: [email protected] Tellija: AS Tallinna Sadam Sadama 25, Tallinn Konsultatsioonileping nr 2590205 Saaremaa sadama merekeskkonna seire 2007 Andres Kase foto Direktor: Prof. Jüri Elken Projekti juht Tarmo Kõuts Tallinn 2007 Sisukord 1. Rannaprotsessid ja geoloogia……………………………………………................ 4 Dr. Jüri Kask ja Andres Kask (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 1.1.Põhijooni Saaremaa sadama piirkonna geoloogilisest ehitusest..............................4 1.2.Rannaprotsessid sadama piirkonnas ........................................................................5 1.2.1.Rannaprotsessid 2005 ja 2006 aastal .................................................................8 1.2.2.Rannaprotsessid 2007 aastal ..............................................................................9 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..11 Fotod ...............................................................................................................................24 2. Lainetuse ja hoovuste mõõtmised ...…………………………………………….. 33 Dr. Tarmo Kõuts, Kaimo Vahter ja Viktor .Alari (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 2.1 Tuuleolud Küdema lahe piirkonnas…………………………………………… 34 2.1.1 Tuuleolud suvisel mõõteperioodil……………………………………………34 2.1.2 Tuuleolud sügisesel mõõteperioodil…………………………………………36 2.2 Lainetuse mõõtmised…………………………………………………………….39 2.2.1 Lainetuse parameetrid suvisel mõõteperioodil ……………………………... 39 2.2.2 Lainetuse parameetrid suvisel
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Saaremaa Sadama Küdema Lahe Linnustiku Seire Läbiviimine 2007‐2008 Aastal Vastavalt Seireprogrammile Ja Vee Erikasutusloas L.VT.EE‐23744 Esitatud Nõuetele
    Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire läbiviimine 2007‐2008 aastal vastavalt seireprogrammile ja vee erikasutusloas L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 2592807 2007. aasta aruanne Koostajad: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Rein Nellis, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Postkast 227; 51001 Tartu [email protected] Tartu 2007 1 Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire 2007. aasta aruanne Koostajad Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Rein Nellis, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Tartu 20. detsember 2007 Kaanefoto: Suur‐laukhaned, Mati Kose/ EOÜ 2 SISUKORD Sissejuhatus Kokkuvõte………………………………………………………………………………… 5 Veelindude loendus ja kaardistamine………………………………………………… 7 Kesktalvine veelinnuloendus…………………………………………………………… 15 Sookure, hallhane, valgepõsk‐lagle ja Laidu saare haudelinnustiku seire………… 24 Ranniku haudelinnustik………………………………………………………………… 35 Randa uhutud lindude loendus………………………………………………………… 43 Laevade mõjust haudelinnustikule … … … … … … … … … … … … … … … … 47 Seadusandlikud aktid …………………………………………………………………… 47 Lisa 1. Vaatlussektorite paiknemine seirealal 3 Sissejuhatus AS Tallinna Sadam rajas Saaremaale Küdema lahe rannikule Tammele sadama kruiisi‐ ja reisilaevade vastuvõtmiseks. Sadam ehitati Küdema lahte, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema linnu‐ ja loodusala. Linnustiku ehituseelse, ‐aegse ja ‐järgse seire läbiviimine on tingimusena fikseeritud AS‐le Tallinna Sadam
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Saaremaa Sadama Küdema Lahe Linnustiku Seire Vastavalt Vee Erikasutusloas Nr L.VT.EE‐23744 Esitatud Nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne
    Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire vastavalt vee erikasutusloas nr L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne Koostajad: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Postkast 227; 50002 Tartu [email protected] Tartu 2006 Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire vastavalt vee erikasutusloas nr L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne Koostajad Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Kaanefoto: Viupardid, Mati Kose/EOÜ Tartu 20. detsember 2006 SISUKORD Sissejuhatus Kokkuvõte………………………………………………………………………………………..5 Veelindude loendus ja kaardistamine…………………………………………………………8 Kesktalvine veelinnuloendus………………………………………………………………….24 Sookure, hallhane, valgepõsk‐lagle ja Laidu saare haudelinnustiku seire……………….33 Ranniku haudelinnustik……………………………………………………………………….41 Randa uhutud lindude loendus………………………………………………………………48 Lisa 1. Vaatlussektorite paiknemine seirealal Sissejuhatus AS Tallinna Sadam rajas Saaremaale Küdema lahe rannikule Tammele sadama kruiisi‐ ja reisilaevade vastuvõtmiseks. Sadam ehitati Küdema lahte, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema linnu‐ ja loodusala. Linnustiku ehituseelse, ‐aegse ja ‐järgse seire läbiviimine on tingimusena fikseeritud AS‐le Tallinna Sadam väljastatud vee erikasutusloas. Seire peamiseks eesmärgiks on jälgida Küdema lahe piirkonna linnustiku seisundit
    [Show full text]
  • N2kshadow Estonia Browser
    Name Type Priority Habitats Species Aakaru - Tatra N 1 6430, 7160 1528 Aamse N 1 6210?, 6270, 6280, 6410, 6430, 6530, 7230, 9080 1902 Abruka E 1 1630, 6210, 6230 Aegna N 1 9010, 9080 Agusalu E 1 7110, 7140, 9010 Aheru E 1 9010, 9080 Ahijärve E 1 7110, 7120, 7160, 91D0 Ahja E 1 6270, 6450 Aidu soo (Kaavere) N 2 9050, 9080, 91D0 Alajõe sood N 1 7140, 9010, 91D0 Alam-Pedja 1 E 2 7110, 7120 Alam-Pedja 2 E 1 6430, 6450 Alam-Pedja 3 E 1 ? 1042 Alatskivi E 1 ? 1318 Allika E 1 7160 1393 Allipa (Linnumängu) E 1 91D0 Alva N 1 9010, 91D0, ? Anguse-Liiva N 2 9010 Anija E 1 7140 Anijala N 1 6210, 6270, 6280 Annikvere N 1 6210, 6280? Aosilla N 1 9050, 9050?, ? Araski N 1 6210, 9050 1902 Aravuse N 1 9010, 9080, 91D0 Arudevahe N 2 6530 Aruküla (Rahivere) N 1 7140 Aseri E 1 6260, 7230 Audru N 2 9010 Avanduse N 2 6450?, 9010, 91D0, 9050 Avaste 1 E 1 7110, 7140 Avaste 2 E 2 6280 Borrby N 2 9010, 9050 Eera N 2 9010, 9050, 9080 Ehmja - Turvalepa E 1 6270, 6530, 7230 4086, 1902 Elistvere O 2 6430, 9080 Endla 1 E 2 91D0/9050?, 91D0? Endla 2 E 1 9050, 9080, 9080? Endla 3 E 2 ? 1318 Epa N 2 7110, 7120 Epu N 2 9010, 9050 Esna E 1 7230 4086 Espre N 1 6210 Ess-soo N 1 7110, 7140, 91D0 Esäkeste N 2 7110, 91D0 Garbaata soo N 1 7140, 91D0 Haabsilla N 2 9010 Haavakannu N 1 5130, 6280 Haavamõtsa N 1 9020, 9080 Haavasoo 1 E 1 7160, 7210, 7230, 9050, 9080 Haavasoo 2 E 2 9050 Haaviksaare N 2 9050, 9080 Halliste Metsaküla N 1 9050 Hardu N 2 6530 Harju-Madise N 1 1130, 1630, 2130?, 6120, 6430?, 6510 Hatu N 2 6530 Heimtali - Vardi N 2 9020 Hellamaa N 1 6530 Helmi N 2 7110,
    [Show full text]