DOCSLIB.ORG

Digihumanitaaria Erinumber Methis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Digihumanitaaria Erinumber Methis STUDIA HUMANIORA ESTONICA 26 26 2020 DIGIHUMANITAARIA ERINUMBER METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA ISSN 1736-6852 (trükis) ISSN 2228-4745 (võrguväljaanne) Methis on avatud juurdepääsuga (open access), kättesaadav kodulehel (www.methis.ee) ja Tartu Ülikooli raamatukogu keskkonnas OJS (https://ojs.utlib.ee). Ajakiri ilmub regulaarselt kaks korda aastas, 15. juunil ja 15. detsembril. Methis on registreeritud rahvusvahelistesse andmebaasidesse Ulrich, MLA, DOAJ, ERIH PLUS ja Scopus. PEATOIMETAJA: Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum TOIMETUSKOLLEEGIUM: Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikool (kolleegiumi esimees) Luule Epner, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool Satu Grünthal, Helsingin Yliopisto Cornelius Hasselblatt, Eesti Teaduste Akadeemia Robert Hughes, Ohio State University Maire Jaanus, Columbia University, Barnard College Pirkko Koski, Helsingin Yliopisto Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum / Tartu Ülikool Arne Merilai, Tartu Ülikool Daniele Monticelli, Tallinna Ülikool Thomas Salumets, University of British Columbia Virve Sarapik, Eesti Kunstiakadeemia Anneli Saro, Tartu Ülikool Jaan Undusk, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus / Tallinna Ülikool Piret Viires, Tallinna Ülikool Kujundus: Ly Lestberg Küljendus: Krete Pajo Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 26 (sügis) Digihumanitaaria erinumber ISBN 978-9949-03-535-9 (trükis) ISBN 978-9949-03-536-6 (pdf) DOI: 10.7592/methis.v21i26 Koostajad: Marin Laak, Piret Viires Toimetajad: Kanni Labi, Marin Laak Keeletoimetaja: Kanni Labi TOETUS Eesti Kultuurkapital Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ülikooli kirjastamiskomisjon Tallinna Ülikooli uuringufondi projekt TF3218 „Nüüdiskultuuri uuringud Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuses“ Haridus ja Teadusministeeriumi projekt PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“ Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145) Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond Kontakt: Methis, Vanemuise 42, 51003 Tartu; [email protected] © Autorid, Eesti Kirjandusmuuseum DIGIHUMANITAARIA ERINUMBER 26 2020 Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 26 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA, nr 26. Digihumanitaaria erinumber (2020, sügis) Koostajad: Marin Laak, Piret Viires Toimetajad: Kanni Labi, Marin Laak Eesti keele toimetaja: Kanni Labi Inglise keele toimetaja: Marika Liivamägi Tartu 2020 SISUKORD METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA 2020, NR 26 SISSEJUHATUS Marin Laak, Piret Viires, Mari Sarv Digikultuuri väljakutsed. Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses 5 Andra Siibak Digipõlvkonnast sotsiaalmeedia põlvkonnaks. Põlvkondlikku enesemääratlust kujundavad trendid Eesti noorte internetikasutuses 17 Mikko Tolonen, Eetu Mäkelä, Jani Marjanen, Tuuli Tahko Arvutiteaduse kaasamine humanitaarharidusse 35 Maarja Ojamaa, Peeter Torop Kultuuripärand ja digitaalne lugemine: raamatu ja platvormi vahel 51 Larissa Leiminger, Aija Sakova Juurdepääs arhiivimaterjalidele ja nende kultuuriloolise konteksti küsimused Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogu näitel 69 Theo Meder Eluraamatute arvutianalüüs – prooviuurimus 92 Eve Annuk, Piret Voolaid Soolisuse esitamine Eesti grafitis ja tänavakunstis 108 Mari Sarv Regilaulude teema-analüüs: võimalusi ja väljakutseid 137 Risto Järv Tegelasvõrgustikud kahes raamatus Reinuvader Rebasest 161 Marin Laak Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina. Mõjukriitika juhtumiuuring päringusüsteemis KORP 190 Piret Viires Uued loomevõimalused internetis. Märkmeid sotsiaalmeedia kirjandusest 217 VABAARTIKKEL Leo Luks Üleinimese võimalikkusest digiteeritud elu kontekstis 237 TEOORIAVAHENDUS Philippe Bootz Digitaalne kirjandus: kas tõesti püsivalt efemeerne? 268 Philippe Bootz Saatesõna tõlkele 281 ARHIIVILEID Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida“: tekst, kontekst ja intertekst 285 Jaan Bergmann Jaaniida 294 SISSEJUHATUS Digikultuuri väljakutsed. Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses 1 Marin Laak, Piret Viires, Mari Sarv DOI: 10.7592/methis.v21i26.16906 Digihumanitaaria on seoses arvutite üha suureneva tähtsusega meie igapäevaelus, kultuuriloomes ja suhtluses muutumas üha olulisemaks kompleksseks eri humani- taarteadusi hõlmavaks uurimisväljaks. Oleme tunnistajateks paljude eri valdkondade teadlaste inspiratsioonirikkaile lähenemistele digiajastu mõtestamisel ning samal ajal ka interneti ja digivahendite kindlate kasutusharjumuste kinnistumisele. Uuri- misvaldkonnana on digihumanitaaria olnud uurijate fookuses viimasel viieteistküm- nel aastal, kuigi esimesed katsetused humanitaaria ja arvutitehnoloogia vahelisi seoseid leida ja rakendada ning mõtestada ulatuvad juba 1950. aastatesse. Digihumaniaaria kui termin võeti laiemalt kasutusele aastast 2004, pärast Susan Schreibmani, Ray Siemensi ja John Unsworth’i antoloogia „A Companion to Digital Humanities“ ilmumist: uue termini vermimine oli ajendatud „arvutusliku humanitaa- ria“ (ingl k humanities computing) ja laiema „digihumanitaaria“ (ingl k digital humani- ties) eristamise vajadusest. Üldistavalt võiks öelda, et kuigi seda terminit iseloomus- tab definitsioonide paljusus, on neid kooshoidvaks fookuseks info- ja kommunikat- sioonitehnoloogia (IKT) ja humanitaaruuringute lõimumine, alates digitehnoloogiliste kultuurinähtuste ja inimeste digitaalse käitumise analüüsist, kultuuripärandi digi- teerimisest ja andmestamisest kuni humanitaarainese arvutianalüüsini (suurand- mete analüüs, tekstikaeve, võrgustike visualiseerimine jms). Tänapäevases digihu- manitaarias leiavad tähelepanu digitaalselt sündinud kultuurinähtused ja digimaa- ilma laiem mõju – digihumanitaaria kätkeb ka analüüsi digitehnoloogia mõjust ühis- konnale ja kultuurile tervikuna, sh kunstiloomingule (vt Schreibman, Siemens ja Unsworth 2016, xvii–xviii). Seega ei ole tänapäevane digihumanitaaria ainult humani- taaralase info mudeldamine, visualiseerimine ja andmete arvutuslik analüüs, vaid on tänapäevases maailmas kujunenud laiaks uurimisvaldkonnaks, mis hõlmab endasse peaaegu kõik humanitaaria aspektid, millele saab liita sõna digi. 1 Artikli valmimist on toetanud Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojektid EKM 8-2/20/1 ja EKM 8-2/20/2 ning Haridus ja Teadusministeeriumi projekt PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“ ja Tallinna Üli- kooli uuringufondi projekt TF3218 „Nüüdiskultuuri uuringud Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuses“. EL Regionaalarengu Fondi kaudu on toetanud Eesti-uuringute Tippkeskus (TK145). Artiklis on tehtud üksikuid redakt- sioonilisi muutusi, võrreldes 15.12.2020 veebis (https://ojs.utlib.ee/index.php/methis) ilmunud tekstiga. 5 Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 26 PIRET VIIRES, MARIN LAAK, MARI SARV Digihumanitaaria mõiste üle on olnud arvukalt debatte, milles ühe või teise suuna aktualiseerumist on mõjutanud ka väitlejate jaoks parasjagu aktuaalsed vaatenur- gad. Näiteks on 2016. aastal hetkeseisu kaardistades Lauren F. Klein ja Matthew K. Gold mõistnud digihumanitaariana suuremahuliste pildipankade visualiseerimist, sotsiaalmeedia teemaviitade (hashtag’ide) kasutust, alternatiivreaalsuse mängude uurimist, ajalooliste artefaktide 3D-modelleerimist, digitaalset kirjutamist, mobiili- rakenduste loomist (ingl k mobile makerspaces) jm (Klein ja Gold 2016). Indrek Ibrus, Marek Tamm ja Katrin Tiidenberg on „Digikultuuri manifestis“ kaardistanud kogu laia digikultuuri välja üsnagi üldistavalt – platvormidest tehisintellektini, mille vahele mahub lahedasti ära kultuuripärandi digiteerimine ja kättesaadavaks tegemine, digi- kunstid ja -kultuuritööstus, keeletehnoloogia ja arvutuslingvistika (Ibrus, Tamm ja Tiidenberg 2020). Selle teemaderingiga põimuvad ka digikultuuri ja digitaalse kultuu- ripärandi mõisted. Digikultuuri olemusest laias mõistes Enesestmõistetavalt on inimühiskonna ja digikultuuri areng otseselt ja tihedalt põimunud. Ennekõike seondub digikultuur ühiskonna üldise võrgustumisega, liiku- misega siirdeühiskonnast võrguühiskonda, kus „digitaalses vormis toimuv kommuni- katsioon saab valdavaks kõigis eluvaldkondades” (Lauristin 2012, 40). Digikultuuri võib defineerida ka kui tinglikku katusmõistet inimkultuuri arengu hüppelisele muu- tusele 21. sajandi „arvutiajastul“. Varasematest kultuurivormidest eristab seda kõi- kide objektide/andmete (tekstide, piltide, helide) eksisteerimine numbriliste koodi- dena elektroonilistel andmekandjatel, millega kaasneb nende ülikiire töötlus, üli- suurte koguste mahtuvus üliväikesele (füüsilisele) kandjale ning programmeeritavus (Manovich 2001; Aarseth 2003, 717–718). Vaadeldes lähemalt seda justkui lihtsat sõna digi, tuleb möönda, et see on kasu- tuses avara mitteanalüütilise katustermini või isegi metafoorina. Ent rangelt võttes viitab digi aga „digitaalsele“ kui vaid ühele tunnusele, mida on teoreetikud välja pak- kunud 21. sajandi uue meediakultuuri eripära kirjeldamiseks juba 2000. aastate algul. Ka uue kunsti teoreetik Lev Manovitš (2001, 52–61) on digi kui ideoloogilise või retoorilise termini suhtes üsnagi kriitiline. Laia tähendusega „digitaalsuse“ asemele on ta juba kakskümmend aastat tagasi pakkunud arvutitarkvara loogiliste printsii- pide poole pöördudes viis tunnust: numbriline representatsioon (ingl k numerical representation), modulaarsus (ingl k modularity), automatiseerimine (ingl k automa- tion), varieerumine (ingl k variability) ja kultuuriline transkodeerimine (ingl k cultural transcoding), sealjuures on digitaalne andmete esitusega seotud tunnus, mis tähen- dab eelkõige
Load more

Recommended publications
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Kirjanduse Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Margaret Neithal NAISE LOOVUSE PROBLEMAATIKA HELGA PÄRLI- SILLAOTSA ELU JA LOOMINGU NÄITEL Magistritöö Juhendajad: Eve Annuk, PhD (Eesti Kirjandusmuuseum), Arne Merilai, PhD (Tartu Ülikool) TARTU 2010 Andke talle veel sada aastat, andke talle oma tuba ja viissada naela aastas, laske tal rääkida, mis ta mõtleb, ja jätke välja pool sellest, mis ta praegu sisse paneb, ja ta kirjutab kunagi parema raamatu. (Virginia Woolf „Oma tuba“) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 4 1.TEOREETISI LÄHTEKOHTI ................................................................................. 10 1. 1. Tähtsamad teosed ja suunad ............................................................................. 10 1.2. Töös kasutatavaid mõisteid ............................................................................... 15 2. MÜÜDID JA STEREOTÜÜBID. NAISE LOOVUSE VASTUOLULISED TÄHENDUSED ........................................................................................................... 18 2.1. Müüdid ja stereotüübid ..................................................................................... 18 2.1.2. Nais-ja meesalge ühendamine psühholoogilis-mütoloogilistes loovuskäsitlustes .................................................................................................. 20 2.2 Stereotüüpne lähenemine naiskirjanike loomingule .......................................... 23 2.2.1. Stereotüüpidest
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud 2018 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Gender and Nation in Recent Estonian Historiography
    Gender and Nation in Recent Estonian Historiography by Marianne Meiorg Submitted to Department of Gender Studies Central European University In partial fulfilment of the requirement for the Erasmus Mundus Master Degree in Women’s and Gender Studies Main supervisor: Francisca de Haan, PhD (Central European University) Support supervisor: Carla Rodríguez González, PhD (University of Oviedo) CEU eTD Collection 2017 Budapest CEU eTD Collection Gender and Nation in Recent Estonian Historiography by Marianne Meiorg Submitted to Department of Gender Studies Central European University In partial fulfilment of the requirement for the Erasmus Mundus Master Degree in Women’s and Gender Studies Main supervisor: Francisca de Haan, PhD (Central European University) Support supervisor: Carla Rodríguez González, PhD (University of Oviedo) Approved by ______________________ Francisca de Haan CEU eTD Collection 2017 Budapest Abstract The thesis analyses recent Estonian historiography in the period of the Estonian national movement from 1905 to 1918. In particular, I analyse sections from two texts, one representing an outsider’s view of Estonian history, the author being a Finnish historian, and the other representing an insider’s view, being compiled by a group of Estonian historians. The aim is to investigate the role gender plays in these historical narratives. I draw on the theoretical framework by Joan Scott and other feminist scholars who have analysed gender in the construction of nation, in particular. The analysis shows how the text by Estonian authors, which (re)creates Estonian national narrative, is (re)constructing Estonian national identity as masculine, constructed in a binary relationship with femininity and a certain, less desirable masculinity.
    [Show full text]
  • Sirje Lusmägi Metsiku Collection in the National Library of Estonia
    Sirje Lusmägi Metsiku collection in the National Library of Estonia Bibliotheca Nostra : śląski kwartalnik naukowy nr 3, 62-69 2015 BIBLIOTHECA NOSTRA. ŚLĄSKI KWARTALNIK NAUKOWY NR 3 (41) 2015, S. 62-69 SIRJE LUSMÄGI Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn METSIKU COLLECTION IN THE NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA The National Library of Estonia was established on 21 December 1918, ten months after the birth of the Republic of Estonia. Between the two world wars the library was called the State Library and operated in the Toompea Castle, the residence of the Estonian Government. The State Library did not build up from scratch – it inherited about 2 000 volumes which had previously belonged to the Guberniya Govern- ment library located in the same building. The library initially served the parliament and governmental institutions, and supplemented its collec- tions with literature on law, economics and history, as well as major peri- odicals and educating books. By 1940 the State Library’s collection amounted to ca 6 0000 volumes and the decade that followed marked a big boost in its growth – the library was given the collections of different authorities and organisations which were discontinued due to the change of power, as well as private collections of people who had been imprisoned or left Estonia. The State Library also acquired a number of family libraries of Baltic Germans who fl ed Esto- nia in 1939–1940. During the Soviet period the library, then named the Fr. R. Kreutzwald State Library of the Estonian Soviet Socialist Republic, started to receive legal deposit publications from all over the Soviet Union, which notably increased its collections.
    [Show full text]
  • Allalaadimine Lugerile
    Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi ja meedia töörühm MTÜ Eesti Folkloori Instituut Mäetagused 76 (vaata ka: http://folklore.ee/tagused) Toimetajad Mare Kõiva & Andres Kuperjanov EKM Teaduskirjastus Tartu 2020 Toimetajad: Mare Kõiva & Andres Kuperjanov Tegevtoimetaja: Asta Niinemets Uudised: Asta Niinemets & Piret Voolaid Ingliskeelsed kokkuvõtted: Tiina Mällo Kaanekujundus: Andres Kuperjanov Toimetuskolleegium 2015–2020: Juri Berezkin (Peterburi Etnograafiainstituut, Venemaa), Janina Kursite (Läti Ülikool, Läti), Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool, Eesti), Pauliina Latvala (Helsingi Ülikool, Soome), Kazuto Matsumura (Tokyo Ülikool, Jaapan), Tatiana Minniyakhmetova (Innsbrucki Ülikool, Austria), Diarmuid O'Giollain (Corki Ülikool, Iirimaa), Péter Pomozi (Eötvös Lorándi Ülikool (ELTE), Budapest, Ungari), Tiiu Salasoo (Estonian Learning Materials, Sydney, Austraalia), Urmas Sutrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Guntis Šmidchens (Washingtoni Ülikool, Seattle, USA), Piret Voolaid (Eesti Kirjandusmuuseum) Trükitud Eesti Kultuurkapitali toetusel. Väljaande valmimine on seotud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondiga (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja projektiga EKM 8-2/20/3. Indekseerijad: MLA Folklore Bibliography, Ulrich’s Periodical Directory, Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bib liographie Internationale d’Ethnologie, C.E.E.O.L., CEJSH, EBSCO Publishing Humanities International Complete, Scopus, DOAJ Toimetuse aadress: Mäetagused, Vanemuise 42–235, 51003 Tartu tel +372
    [Show full text]
  • A Glance at Estonian Urban Poetry Between 1860–1940 Õnne Kepp
    A CHANCE for ESTONIAN URBAN POETRY? A Glance at Estonian Urban Poetry Between 1860–1940 Õnne Kepp roughout the ages Estonian poetry has been considered rustic, even up to the World War II. Poetry focused on rural images, the farmhouse milieu, peo- ple caught in the cycle of work on the farm. Estonian poetry contains a great number of beautiful nature poems – the latter relying on a strong perception of nature, environmental traditions, sense of landscape. e basis of all this is the centuries-long co-existence and communication with nature. Each epoch has its own poet of nature. All the authors of the period of national awakening express their nature-related feelings; Juhan Liiv stands out in the late 19th – early 20th century, Villem Grünthal-Ridala during the Young Estonia days, etc. is line can be traced through to the present day. When did a wider panorama emerge besides/instead of the deep perception of nature; when did poets first take notice of the rapidly developing town and start depicting it? How did the new subject matter and topics shape the way of thinking of our poets who mostly came from the country, and when did the im- age of a town first appear in Estonian lyrical poetry? What means were used to describe towns? ese are the questions that are addressed in this article. e process of Estonian urbanisation has not been sufficiently examined. -Al though several fields and disciplines (sociology, psychology, history of economy and art) have dealt with it, only a few conclusions have been drawn.
    [Show full text]
  • FULLTEXT01.Pdf
    Methods, interventions and reflections Methods, interventions and reflections Report from the X Nordic women’s and gender history conference, Bergen, Norway, August 9–12, 2012 eds. ulla manns & fia sundevall makadam förlag Makadam förlag Göteborg · Stockholm www.makadambok.se Report Series of the Swedish Association for Women’s and Gender Historians, no. 1 Sveriges kvinno- och genushistorikers skriftserie, nr 1 (tillgänglig på/available at http://skogh.nu/skriftserie/) Series editors/Huvudredaktörer: Ulla Manns & Fia Sundevall Professor Ulla Manns: Dept. of Gender Studies, School of Culture and Education, Södertörn University, 141 89 Huddinge, Sweden – [email protected] PhD Fia Sundevall: Dept. of Economic History, Stockholm University, 106 91 Stockholm, Sweden & Centre of Gender Research, University of Oslo, 0315 Oslo, Norway – [email protected] Kopiering eller annat mångfaldigande kräver förlagets särskilda tillstånd. © författarna och Makadam förlag 2014 Tryck USAB, Stockholm 2014 isbn 978-91-7061-149-0 contents Ulla Manns & Fia Sundevall the importance of conference reports: preface to the x nordic women’s and gender history conference report 9 conference program 12 Keynotes Ida Blom gender history – then, now and in the future 15 Inger Nordal ”the biological turn” – a challenge for gender history 24 Birgitte Possing representing gendered individualities: reflections on the biographical turn 33 panel Anders Ahlbäck only ”masculinities” to offer? 46 methodological feminism and the gender history of men and masculinities Ulla
    [Show full text]
  • Ariadne 2019.Indd
    XVII aastakäik 1/2, 2017/2018 3 Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest Eesti kaitseväes Andres Siplane 16 Naine kutselise autojuhina: naiste roll taksonduse arengus maailmasõdadevahelises Eestis Riho Paramonov 42 Kõnelda ajaloost – partneritena Milvi Martina Piir 53 Feministlikust panusest moraalifilosoofiasse hoolitsuseetika näitel Kadri Simm 65 Feministlik kultuurifestival jõuab Eestisse: Ladyfest 2011–2018 Katrin Kivimaa 76 Meesterindel muutusteta. Kakskümmend aastat portreelugusid Eesti päevalehtedes Kristi Malmberg 91 „Mingid bikiinides pildid ei ole OK!“ Õpetajate enesepresentatsioon ja interaktsioon sotsiaalmeedias: õpilaste arvamused ja kogemused Andra Siibak ja Marleen Otsus 107 Soo- ja rahvusnarratiivid Afganistani sõja teemalises kunstis Redi Koobak 133 Allikapublikatsioon. Paarrahvas ja üksikud Lilli Suburg 140 Lilli Suburgi artiklist “Paarrahvas ja üksikud” Eve Annuk 144 Autoritest / ENUT 148 Summaries / About Authors / About ENUT Peatoimetaja Eve Annuk Toimetajad Raili Marling Toimetuse aadress Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) Toimetuse kolleegium Narva mnt 25–510 Eve Annuk 10120 Tallinn Raewyn Connell Tel/faks 640 9173 Leeni Hansson Internet http://www.enut.ee Mirjam Hinrikus E-post [email protected] Suzanne Lie Krista Kaer Juhised autorile tagakaane siseküljel Veronika Kalmus Tiina Kirss Ariadne’s Clew Katrin Kivimaa Estonian Journal of Gender Studies Leena Kurvet-Käosaar Two issues per year Kristin Kuutma Anne Lill Published by Endla Lõhkivi The Estonian Women’s Studies and Nina Lykke Resource
    [Show full text]