Ariadne 2019.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
XVII aastakäik 1/2, 2017/2018 3 Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest Eesti kaitseväes Andres Siplane 16 Naine kutselise autojuhina: naiste roll taksonduse arengus maailmasõdadevahelises Eestis Riho Paramonov 42 Kõnelda ajaloost – partneritena Milvi Martina Piir 53 Feministlikust panusest moraalifilosoofiasse hoolitsuseetika näitel Kadri Simm 65 Feministlik kultuurifestival jõuab Eestisse: Ladyfest 2011–2018 Katrin Kivimaa 76 Meesterindel muutusteta. Kakskümmend aastat portreelugusid Eesti päevalehtedes Kristi Malmberg 91 „Mingid bikiinides pildid ei ole OK!“ Õpetajate enesepresentatsioon ja interaktsioon sotsiaalmeedias: õpilaste arvamused ja kogemused Andra Siibak ja Marleen Otsus 107 Soo- ja rahvusnarratiivid Afganistani sõja teemalises kunstis Redi Koobak 133 Allikapublikatsioon. Paarrahvas ja üksikud Lilli Suburg 140 Lilli Suburgi artiklist “Paarrahvas ja üksikud” Eve Annuk 144 Autoritest / ENUT 148 Summaries / About Authors / About ENUT Peatoimetaja Eve Annuk Toimetajad Raili Marling Toimetuse aadress Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) Toimetuse kolleegium Narva mnt 25–510 Eve Annuk 10120 Tallinn Raewyn Connell Tel/faks 640 9173 Leeni Hansson Internet http://www.enut.ee Mirjam Hinrikus E-post [email protected] Suzanne Lie Krista Kaer Juhised autorile tagakaane siseküljel Veronika Kalmus Tiina Kirss Ariadne’s Clew Katrin Kivimaa Estonian Journal of Gender Studies Leena Kurvet-Käosaar Two issues per year Kristin Kuutma Anne Lill Published by Endla Lõhkivi The Estonian Women’s Studies and Nina Lykke Resource Centre (ENUT) Iivi Masso Narva mnt 25–510 Irina Novikova 10120 Tallinn, Estonia Raili Marling Tel/fax +372 640 9173 Tiina Raitviir Internet http://www.enut.ee Kristiina Ross E-mail [email protected] Eda Sepp Margit Sutrop Reet Varblane EESTI NAISUURIMUS- JA TEABEKESKUS Keeletoimetaja Riina Reinsalu The publication of the present issue of the journal has been supported by the Tõlkija The Council of Gambling Tax Raili Marling The Estonian Women’s Studies and Resource Centre Kujundus ja makett Ajakirja väljaandmist on toetanud Kalle Müller Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Ariadne Lõng, nais- ja meesuuringute ajakiri Väljaanne on eelretsenseeritav ning indekseeritav ISSN 1406-6246 andmebaasis KVINNSAM Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) väljaanne Ariadne Lõng is peer-reviewed journal indexed in © Ariadne Lõng, 2018 database KVINNSAM Ariadne Lõng 1/2, 2017/2018 Andres Siplane / Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest Milleks on naisi sõjaväkke Naiskaitseväelaste vaja? kaasamisega seotud Kuigi sõjaväge ja sõjandust peetakse traditsioo- niliselt meestekeskseks valdkonnaks, on ajaloos hoiakutest ja siiski ka naised episoodiliselt täitnud nendes olulist rolli. Olgu siinkohal ühe trafaretse näi- kogemustest Eesti tena meenutatud kasvõi Jeanne d’Arci. Täna- päevasematest sõdadest väärib mainimist esi- kaitseväes mene maailmasõda, mille lõpu poole olid lagu- neva Vene tsaaririigi väed motivatsiooni kaota- Andres Siplane nud ning meeste kaitsetahte sütitamiseks loodi Maria Botškarjova naiste surmapataljon. Selle pataljoni koosseisus said sajad vene naised väl- jaõppe ning osalesid ka rindel lahingutes, kuigi olulise sõjalise eduta ja väga suurte kaotustega. Paraku ei tekitanud naiste eeskuju meestes vähi- matki patriotismi või kaitsetahet ning seega jäi ka see eesmärk täitmata (Rappaport 2017, 75). Seevastu teises maailmasõjas võeti naisi relva- jõududesse teenima, sest mehi lihtsalt enam ei jätkunud (Brundtland Steder 2015, 19). Sissejuhatus Iisrael on alates oma loomisest 1948. aastal andnud naistele sõjaväelist väljaõpet. Iisrael Enamik NATO liikmes- ja partnerriike on vii- on ka üks väheseid riike maailmas, kus naistel mastel kümnenditel võtnud meetmeid, et sihi- on kohustus osaleda ajateenistuses. Tõsi küll, päraselt suurendada naissoost sõjaväelaste osa- kuigi kõik naised on kohustatud ajateenistusse kaalu ning võimaldada neile vajalikke teenistus- tulema, saadab riik kutse siiski vaid ca 40%-le tingimusi ja meestega võrdseid kandideerimis- vastava aastakäigu naistest (Baruch 2016, 80). võimalusi. Ka Eesti kaitsevägi on astunud selles Põhjus, miks Iisraeli naistele ajateenistus kohus- valdkonnas esimesi olulisi samme. Välja on tuslikuks tehti, ei ole mitte meestepuudus, vaid kujundatud poliitika, millega soovitakse suu- see, et „Iisraeli riigi vaenlasi on liiga palju“ rendada naiste võimalusi võtta osa kaitseväe- (Israeli Defence Forces 2013). Ühes hiljuti ava- teenistusest, osaletud on nii NATO kui ka ÜRO likuks tulnud kirjas on riigi esimene peami- asjaomastes koostööstruktuurides, järjepidevalt nister David Ben-Gurion põhjendanud naiste on suurendatud naissoost ajateenijate arvu ning kutsumist teenistusse peale vastaste paljususe 2017. aastal korraldati ka esimene küsitlus, et argumendi ka pühakirja tsitaatidega, mis kinni- selgitada välja Eesti tegevväelaste hoiakud ja tavad, et nii pojad kui ka tütred peavad Iisraeli kogemused seoses naiste kaasamisega kaitse- riiki kaitsma (ibid.). väkke. Siinse artikli eesmärk on tutvustada Praeguseks ei kõnelda NATO liikmes- ega NATO liikmes- ja partnerriikide arengusuun- partnerriikide seas naiste kaasamisel mitte dumusi naiste kaasamisel relvajõududesse ning meestepuudusest, vaid diskussiooni keskmesse esitleda selles kontekstis ka olulisimaid uurimis- on tõusnud naissoost sõjaväelaste pakutav lisa- tulemusi Eesti kaitseväe kohta. väärtus. Üldistavalt võib öelda, et seda lisaväär- 3 tust nähakse kas ühena järgmistest väärtustest People Group 2014, 6). Austraalia õhujõu- või nende kombinatsioonina: dudes ja mereväes on seatud sihtarvuks 25% - ühiskonna parem esindatus relvajõududes; ning maaväes 15%, mis tuleb saavutada aas- - suurem värbamisväli ehk rohkem potent- taks 2023 (ibid., 52). siaalselt värvatavaid talente; Kanada relvajõud plaanivad viia teenistuses - teistsuguste perspektiivide ja mõtteviiside olevate naiste osakaalu 25%-ni (praegu on see toomine relvajõududesse; 14%). Naiste suurema kaasamise eesmärk on - parem ligipääs ja koostöö kohaliku elanik- tagada parem sooline tasakaal. Kanada riiklik konnaga missioonipiirkonnas. audiitor on seda plaani kritiseerinud ja osuta- nud, et relvajõududel puudub selle sihtarvuni Kui palju naisi on sõjaväkke jõudmiseks konkreetne tegevusstrateegia, sest pelka kavatsust iga aasta rohkem naisi värvata vaja? ei saa nimetada strateegiaks (Auditor General of Riigiti näiteid tuues võiks alustada Norrast, kus Canada 2017). 1985. aastal tõdeti, et teenistuses olevate naiste Iiri kaitseväe valge paberiga (Ministry of 1,2% osakaal on liiga väike, ning seati eesmärk Defence 2015, 31) on samuti võetud eesmärgiks suurendada seda näitajat etapi kaupa. 2006. naiste osakaalu suurendamine, mida põhjenda- aasta nn valge paberi järgi peaks 2020. aastaks takse vajadusega tuua rahuvalvesse ja konflikti- kasvama naiste osakaal 20%-ni (Ministry of järgsete olukordade haldamisse rohkem mõist- Defence 2016). Pisut ette rutates võib prognoo- mist sõjakogemusega kohalike naiste vajaduste sida, et seda sihtarvu ei suudeta ilmselt saavu- ja kogemuste suhtes. Kuigi valges paberis seda tada, sest naiste osakaal Norra relvajõududes oli eraldi ei nimetata, on Iiri kaitseminister seda näiteks 2015. aastal alles 9,5% piirimail. Peale dokumenti kommenteerides meedias maini- sihtarvu määrati kindlaks ka eesmärk, miks nud, et eesmärk on suurendada naiste osakaalu soovitakse teenistuses olevate naiste osakaalu praeguselt 6,5%-lt 12%-le (Murtagh 2016). suurendada. Selle lähtekohaks on tõdemus, et See, et rahuvalvemissioonidel on tänu naiste meeste ja naiste prioriteedid, väärtused, huvid kaasamisele koostöö kohaliku elanikkonnaga ja kogemused on erinevad. Naiste suurema kaa- muutunud palju tulemuslikumaks, on juba kor- samise eesmärk on seega tuua relvajõududesse duvalt kinnitust leidnud fakt (Försvarsdeparte- uusi arusaamu, perspektiive ja lahendusi ning mentet 2004, 13; Gustaffson, 2006, 6). Nii on ka muuta seeläbi organisatsiooni tegevus senisest heaks kiidetud eesmärk viia ÜRO rahuvalvemis- tõhusamaks (Brundtland Steder 2015, 267). sioonidel aastaks 2020 sõjaväeliste vaatlejate seas Austraalia relvajõududes on samuti võetud naiste osakaal 15%-ni ning politseimissioonidel mitmeid meetmeid naiste kaasatuse suu- 20%-ni (United Nations Peacekeeping 2017). rendamiseks, sealhulgas kvoodisüsteem nii Eesti ei ole küll seadnud oma kaitseväele relvaliikide kui ka auastmete tarbeks. Naiste naiste värbamise kohta sihtarve, kuid 2017. suurema kaasamise eesmärk on laiendada aastal kiitis kaitseminister heaks poliitika, mil- tegevpersonali värbamisvälja (ingl talent pool) lega soovitakse suurendada naiste võimalusi ning tagada ühiskonna parem esindatus rel- osaleda kaitseväeteenistuses ning julgustada vajõududes. Samuti pööratakse erilist tähele- neid senisest enam seda tegema, et seeläbi panu sellele, et saavutada naiste suurem osa- tagada kaitseväele laiem värbamisväli (Kaitse- kaal kõrgematel juhtimistasanditel, sest see ministeerium 2017, 2). Samas on praegu Eesti suurendab organisatsiooni võimekust ja toob kaitsevägi naiste osakaalu poolest NATO kesk- otsustustasandile ideede paljususe (Defence mise tasemel: kui NATO keskmine oli 2015. 4 Ariadne Lõng 1/2, 2017/2018 Andres Siplane / Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest aastal 10,8%, siis Eesti näitaja oli 9,7% (NATO jääda NATO liikmesriigi enda otsustada (Office 2016, 10). Poliitilise meetmena nähakse ette ka on Women … 2001, 9). mitmesuguseid korralduslikke ja teavitustege- Kui esialgu oli rõhuasetus sellel, et naistel