Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 232, 2046

Mooste valla arengukava kinnitamine

Vastu võetud 20.05.2004 nr 13

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel Mooste Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Mooste valla arengukava aastateks 2004 kuni 2008 vastavalt lisale. 2.Määrus jõustub 1. juunil 2004. a.

Volikogu esimees Kaie SUITS

Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 13

MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2008 SISSEJUHATUS Mooste valla arengukava koostamisel on lähtutud EV seadustest, riiklikest arengukavadest, valla külade arengukavadest, vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavadest, väärtuslike maastike hoolduskavadest ja maakonna arendusstrateegiast. Mooste valla arengukava on dokument, mis kirjeldab ja analüüsib Mooste valla majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi hetkeolukorda ning kajastab omavalitsuse soovitud arengut 2008 aastani. Arengukavas on välja toodud valla arendamise konkreetsem tegevuskava aastani 2008 ning arenguvisioon aastani 2013 koos eesmärkide ja eelseisvate ülesannetega. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Arengukava koostamise protsessi on kaasatud kohalik elanikkond, vallavolikogu eri komisjonide töörühmad, vallavalitsus, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, kolmanda sektori eri institutsioonide esindajad ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Ain Jõesalu. Mooste valla arengukava aastani 2008 jaguneb ülesehituselt seitsmeks osaks: Esimene osa – HETKEOLUKORRA ANALÜÜS sisaldab teemavaldkondade lõikes hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi. Valdkonniti välja toodud andmed on 2003. aasta seisuga. Teine osa – VISIOON – MOOSTE VALD AASTAL 2010 kajastab soovitud olukorda aastani 2010. Kolmas osa – SWOT toob välja valla tugevad küljed ja nõrgad küljed, kirjeldab eelseisvaid võimalusi väljastpoolt ning meist mitte sõltuvaid ohtusid, millega tuleb arvestada. Neljas osa – STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED sätestab teemavaldkondade lõikes üldised arengueesmärgid ning lähiaastate prioriteetsed tegevused. Lähiaastate all peetakse silmas aastaid 2003–2008. Viiendas osas – MOOSTE VALLA ARENGUKAVA SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA NING PÕLVA MAAKONNA PLANEERINGUGA tuuakse välja ühised suunad ja meetmed, mille kaudu on võimalik taotleda vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kuuendas osas – FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA on investeeringud paigutatud tabelisse, kus on välja toodud ajaline määratlus aastatel 2004–2006 ja finantseerimise allikad.

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 24 Seitsmendas osas – ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE sätestatakse arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemise kord. 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 1.1. ÜLDANDMED, ASUKOHT JA ERIPÄRA Mooste vald asub Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piirkonnas, mille Tartu Ülikoolis töötav Soome geograafiaprofessor J. G. Granö nimetas Põlvamaaks. Mooste valla pindala on 185,12 km2. Mooste vallas elab 1705 inimest. Mooste valla asustustihedus on 9,2 inimest/km2. Vallal on ühine piir Põlva maakonna , Põlva ja Räpina vallaga ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritooriumil on üks alevik (Mooste) ja 14 küla (Jaanimõisa, , , , , Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, , ). Mooste valla suuremad järved on Arujärv, Mooste järv, Lahojärv ja Kõtajärv. Suurim jõgi – Lutsu jõgi. Valla keskuseks on Mooste alevik 524 elanikuga. Mooste valda läbib Tartu–Koidula maantee. Mooste Vallavolikogu ja Vallavalitsus asuvad vanas vallamajas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks. Mooste valla eripäraks võib nimetada looduskaunist paika ning keskuses asuvat Mooste mõisaansamblit koos pargi ja järvega. Mooste mõisaansambel on silmapaistev näide 20. sajandi alguse mõisaarhitektuurist. Mooste mõisaansambel on kõrge kultuurilis-ajaloolise väärtusega. Mooste on Eestis ainukene heimatstiilis hoonetekompleks. Eriti oluliseks väärtuseks tuleb pidada terviklikult säilinud mõisahoonete kompleksi ja suurejooneliselt kujundatud vabakujulise planeeringuga parki, mis koos moodustavad hästi tervikliku ansambli. Inglise stiilis park on 28,6 ha suurune, umbes 60 puu- ja põõsaliigiga ning ligi kahe sajandi vanuste puudega. Pargis asub Mooste järv.

1.2. AJALUGU Moisekatzi – Mooste vald loodi mõisavallana 1820. aastal pärast pärisorjuse kaotamist, mil vallad said talurahva ametlikeks organisatsioonideks mõisniku järelevalve all, mille alt vabaneti 1866. aastal. Mooste ümbruse muinasaja mälestusmärkideks on Aarniko ja Viisli kääbaskalmed, mis ulatuvad keskmisse rauaaega (5.–9. sajandisse). Seega võime siinse inimasustuse eaks lugeda ligikaudu 1500 aastat. Mooste ümbruse vanimatest küladest on 1403. aasta Tartu piiskopkonna lääniürikutes mainitud Kauksit ja Rasinat. Kirjalikes allikates on Moostet esmakordselt mainitud vene ja saksa sõjaväe vahel toimunud lahinguga Peipsi järve jääl 1242. aastal, nn Jäälahinguga. Lahingule eelnenud kokkupõrge toimus Moostes. 1582. aastal läks Liivimaa Poola võimu alla. Mooste ja Kauksi mõisad on loodud Poola ajal 16. sajandi teisel poolel samanimeliste külade aladele. 1717. aastal kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisa krahv Jagusinskile ja siitpeale on need mõisad ühendatud. Rasina mõis on arvatavasti tekkinud juba Tartu piiskopkonna (kirikliku feodaalriigi) ajal. Viimasteks mõisaomanikeks olid Mindingud, kes lahkusid Eestist 1939. aastal. Mooste nime kannab vald alates 1931. aastast. Varem oli kasutusel saksakeelne nimevorm Moisekatzi. Praegustes piirides moodustati Mooste külanõukogu 20. jaanuaril 1963. aastal kahe majandi – Mooste sovhoosi ja Sõpruse kolhoosi – territooriumil. 12. detsembril 1991. aastal kinnitati valla omavalitsuslik staatus ja Mooste vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 1.3. RAHVASTIK Rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Mooste vallas on 1705 elanikku (8.03.2004. a seisuga); Mooste vallas alaliselt elavad isikud, kelle aadressiandmeteks on rahvastikuregistrisse omavalitsusüksusena kantud Mooste vald. Tööealisi elanikke on 969 (18-aastased kuni pensioniiga), s.o 56,8% elanike üldarvust. Neist mehi 547 ja naisi 422. Pensioniealisi elanikke on 375. Neist mehi 124 ja naisi 251, s.o 21,9% elanike üldarvust. Alla 18-aastasi lapsi on 361, s.o 21,1% elanike üldarvust. Täiskasvanud elanikest on puudega inimesi 284. Neist keskmise puudega 84, raske puudega 151 ja sügava puudega 49. Tööealisi puudega inimesi on 120–130, s.o 12,9% tööealistest elanikest. Üle 18-aastasi õpilasi, kes omandavad kutseharidust või kõrgharidust, on 50–60, s.o 5,7% tööealistest elanikest. Töötuid on 140–160, s.o 15,5% tööealistest elanikest.

Leht 2 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine Elanike arv külades

Mooste 524 Kauksi 333 Rasina 148 Jaanimõisa 129 Suurmetsa 74 Kadaja 71 Kanassaare 71 Säässaare 69 Viisli 63 Kaaru 49 Terepi 44 Säkna 32 Kastmekoja 31 Savimäe 28 Laho 27

Rahvastikuprognoos Viimase viie aasta elanike arv esimese jaanuari seisuga

2004 1721 2003 1742 2002 1745 2001 1778 2000 1801

Viimase viie aasta sünni- ja surmaaktide koostamine

sünnid surmad 2003 11 32 2002 10 27 2001 15 21 2000 16 27 1999 20 27

Viimase kolme aasta saabumised ja lahkumised

saabumised lahkumised 2003 72 78 2002 72 59 2001 40 64

Esimesse klassi minevate laste prognoos

2004 15 2005 16 2006 13 2007 16 2008 21 2009 10 2010 14

1.4. ELUKESKKOND Looduskeskkond Mooste vald asub looduskaunis kohas. Mooste ümbruse muinasaja mälestusmärkideks on Aarniko ja Viisli kääbaskalmed, mis ulatuvad keskmisse rauaaega (5.–9. sajandisse). Seega võime siinse inimasustuse eaks lugeda ligikaudu 1500 aastat. Mooste haldusterritooriumil on kaks väärtuslike maastike II tähtsusklassi kuuluvat

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 3 / 24 ala. Need on Mooste mõisaansambel koos mõisapargi ja järvega ning Rasina asundusküla. Valla territooriumil asub neli suuremat järve ja valda läbib Lutsu jõgi. Mooste vallas püütakse järgida keskkonnahoiu ning säästva arengu printsiipe, tagamaks tervislik elukeskkond, vähim inimtegevusest tulenev kahjustav mõju loodusele ning loodusressursside kokkuhoidlik kasutamine. 2003. aastal valmis Mooste mõisa hoolduskava ja Rasina asundusküla hoolduskava. Vastavalt hoolduskavas toodud soovitustele (Mooste mõisa hoolduskava) on puhastatud järveäär ning avatud maanteelt vaated järvele ja mõisaansamblile. Keskkonnaohtlikeks objektideks on eelkõige lekkivad kanalisatsiooni kogumiskaevud ja -trassid, katlamaja kütusemahuti ning vallaelanikud ise. Keskkonnateadlikkuse tõstmise eesmärgil on eelolevaks suveks kavandatud õpilastele keskkonnalaagrid (töö- ja puhkelaagrid), mille käigus puhastatakse Mooste mõisapark, Kauksi puhkeala (alale kavandatakse vabaõhuhariduse klass ja kooli mets) ning peetakse keskkonnaalaseid mõttetalguid. Maakasutus Mooste valla üldpindala on kokku 18 512 hektarit. Sellest 5586 ha on haritavat maad, 1510 ha looduslikku rohumaad, metsa alla jääb 10170 hektarit, õue–aiamaad on 101 ha ning muuks otstarbeks 1145 ha maad. Kogu valla maadel on 810 talu. 01.03.2004. aasta seisuga on maakatastrisse kantud 1320 katastriüksust (88% valla kogupindalast), erinevatel põhjustel on maakatastrisse kandmata 290 katastriüksust kogupindalaga 2309 ha. Sellest 60 ha on riigile jääv maa.

Momendil kehtiv üldplaneering: Eesti Maaehitusprojekti koostatud Mooste aleviku generaalplaan ja Eesti Maaehitusprojekti poolt 1971. aastal koostatud Kauksi küla planeerimis- ja hoonestusprojekt. Algatatud on järgmised detailplaneeringud:

1. Mooste teemapargi (Mooste mõisa, Mooste Lasteaia, Mooste Kultuurimaja ja Mooste pargi) detailplaneering (pindala 16,5 ha); 2. Kauksi Põhikooli ning puhke- ja spordiala detailplaneering (pindala 6,95 ha); 3. Kauksi ujumiskoha detailplaneering (pindala 0,2 ha); 4. Rasina ujumiskoha detailplaneering (pindala 1,35 ha). Puhke- ja haljasalad Mooste valla territooriumil asub kaks maakondlikult II väärtusklassi kuuluvat ala. Need on Mooste mõisaansambel koos pargi ja järvega ning Rasina asundusküla. Mooste mõis asub Mooste alevikus, valla keskuses ja on seetõttu oluline puhkeala kogu aleviku elanikele. Kuna vahetust lähedusest läheb mööda Tartu– Koidula maantee, on juurdepääs alale väga hea. See omakorda suurendab paiga rekreatiivset väärtust ka mujal elavate inimeste jaoks. Rekreatiivset väärtust suurendab Mooste järv, mille liivasele loodekaldale on rajatud supluskoht koos paadisillaga. Mooste järvel on võimalik paadiga sõita ja kalastada. Suurt ajaloo- ja arhitektuuriväärtust omab Mooste mõis (ehitatud 1904–1909), mis asub Mooste alevikus ja on seetõttu oluline puhkeala kogu aleviku elanikele. Mõis on silmapaistev näide 20. sajandi alguse mõisaarhitektuurist. Suvel külastab mõisaansamblit ligi 10 000 turisti. Kaitsealad Mooste vallas rahvusparke ja looduskaitsealasid ei ole. Mooste valda ulatub väike osa, umbes 160 ha Meelva maasikukaitsealast. Natura 2000 võrgustiku aladest asub Mooste vallas riigimetsamaadel neli loodushoiuala: 1. Mooste püsielupaik (musta seenesultani kaitse); 2. Peramaa püsielupaik (laialehise nestiku kaitse); 3. Laho järve loodushoiuala; 4. Meelva linnu- ja loodushoiuala. 2003. aastal on koostatud Mooste ja Rasina pargi jaoks Mooste maastikuhoolduskava ja Rasina asundusküla maastikuhoolduskava. Mooste vallas asuvad arhitektuurimälestised: Jaanimõisa ait-kuivati, Kauksi vesiveski, Kauksi vesiveski pais, Kauksi vesiveski elamu, Kauksi vesiveski laut-ait, Kauksi vesiveski talli varemed, Mooste mõisa peahoone, Mooste mõisa park ja alleed, Mooste mõisa valitsejamaja, Mooste mõisa piirdemüürid väravate ja kellatorniga, Mooste mõisa tall-tõllakuur, Mooste mõisa laut, Mooste mõisa tall, Mooste mõisa sealaut, Mooste mõisa

Leht 4 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine vankrikuur, Mooste mõisa sepikoda, Mooste mõisa puutöökoda, Mooste mõisa auruveski katlamajaga, Mooste mõisa moonakatemaja, Mooste mõisa ait, Mooste mõisa kuivati, Mooste mõisa abihoone, Mooste mõisa meierei, Mooste mõisa tööriistakuur, Mooste mõisa viinakelder-elamu, Mooste mõisa viinavabrik, Rasina mõisa peahoone tiibehitis, Rasina mõisa park ja alleed, Rasina mõisa valitsejamaja, Rasina mõisa tall, Rasina mõisa tuuleveski. Mooste vallas on 8 kunstimälestist ja 69 arheoloogiamälestist. 1.5. SOTSIAALNE KESKKOND 1.5.1. HARIDUSELU JA NOORSOOTÖÖ Mooste vald võimaldab alus-, alg- ja põhihariduse omandamise valla haldusterritooriumil. Mooste vallas on kolm kooli ja üks lasteaed: Mooste Põhikool, Kauksi Põhikool, Rasina Algkool ja Mooste Lasteaed. Lasteaed asub Mooste alevikus. Mooste ja Kauksi Põhikoolis on tööl osalise tööajaga kooli huvijuhid, kes reguleerivad koolide huviringide tööd ja korraldavad lastele üritusi. Noorte vaba aja veetmise organiseerimise ja noorsootöö korraldamisega vallas tegelevad lisaks koolidele Kauksi Külakeskuse ruumes MTÜ Noortekoda «Päikeseratas», Mooste Põhikooli juures MTÜ Noortekoda «Mõisasellid» ja Säknas MTÜ «Rehepapp». Mooste Põhikool Mooste Põhikool asub Mooste mõisakompleksi härrastemajas ja kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. Täna õpib koolis 120 õpilast. Statistikast lähtuvalt õpilaste arv koolis kahaneb. Õpilaste arvu järsk langus 2004. a on tingitud sellest, et 2004. a kevadel lõpetab kooli suurim klass. Õpilaste arvu analüüs näitab, et 2–3 aasta pärast tekivad koolis liitklassid.

Mooste Põhikooli iseloomustab eelkõige haritud töökas õpetajaskond, kes omab nõutavat kvalifikatsiooni. Aineõpetajate suuremateks saavutusteks on auhinnalised kohad maakonna bioloogia, matemaatika, inglise keele ja ajaloo olümpiaadidel. Väga heal tasemel on muusikaline haridus (kooli juures tegutseb I kategooria lastekoor, kooli tütarlaste ansambel saavutas üleriigilisel Alo Mattiiseni nimelisel konkursil I koha) ja infotehnoloogiline baas. Koolis töötavad parandusõppe- ja pikapäevarühmad, õpilastel on võimalik saada individuaalseid konsultatsioone ning vajadusel õppida individuaalõppekava järgi. Kooliväliselt tegutseb kooli ruumides 12 huvialaringi, mille tegevusi koordineerib huvijuht. Tihedat koostööd tehakse teiste mõisakoolidega. Kauksi Põhikool Kauksi Põhikool asub looduskaunis kohas ja jääb pisut eemale küla keskusest. Kooli õpilaskond kujuneb kooli piirkonnas elavatest Mooste valla lastest, Põlva valla (, , külas) ning väikese osa õpilastest moodustavad Põlva linna lapsed (komisjoni otsusega suunatud probleemsed lapsed). Esimesse klassi tulijate arv on olnud kuni käesoleva ajani kümne piires. Täna õpib koolis 113 õpilast ja neid õpetab 12 õpetajat. Siiani on saadud hakkama liitklassideta, kuid tulevikus tuleb arvestada ka liitklassidega. Rasina Algkool Rasina Algkool asub looduslikult kaunis kohas, Ahja–Mooste–Tartu teeristil (kooli läheduses asub Eesti jämedam põlispuu remmelgas). Koolil on oma õueala, mis on alati hooldatud ning lähedal asuvad korvpalli- ja võrkpalliplats ja laste mänguväljak. Kooli õpilaskond kujuneb Mooste valla lastest. Täna õpib koolis seitse last, õpilaste arvu kasvu on prognoositud 2005/2006. õppeaastaks. Õppetöö koolis toimub liitklassides. Koolis töötab kolm õpetajat, kes omavad nõutavat kvalifikatsiooni. Heal tasemel on muusikaline haridus. Väikese kooli eeliseks on see, et õpiraskustes õpilastega on väikeses koolis efektiivsem tegelda, saab läheneda kõigile individuaalselt. Koolis tegutsevad huviringid ning koostööd tehakse teiste valla koolidega. Kool on kujunenud külakeskseks kultuuri- ja huvikeskuseks, kus toimuvad küla traditsioonilised üritused. 1.5.2 KULTUURITRADITSIOONID JA VABA AEG Valla kultuuritöö baasiks on Mooste Kultuurimaja, Kauksi Põhikool, Mooste Põhikool, Rasina Kultuurimaja, Kauksi Külakeskus, Säkna rehetare ning Mooste, Kauksi ja Rasina raamatukogu. Eraldi kunstide keskusena tegutseb juba neljandat aastat Mooste KülalisStuudio, mis omab rahvusvahelist mõõdet. Kõigis olemasolevates raamatukogudes on olemas interneti püsiühendus ning see on kasutamiseks raamatukogu kõigile külastajatele. Avalikud internetipunktid on peale raamatukogude veel Mooste Äriabikeskuses, Kauksi Külakeskuses ning saab olema ka rajatavasse Jaanimõisa Külakeskusesse.

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 5 / 24 Valla ühisüritused ja valla traditsioonilised üritused toimuvad enamjaolt Mooste Kultuurimajas, kus on spordisaal, äsja renoveeritud väikene saal ja Jaan Vahtra nimeline kunstigalerii. Mooste vald on tuntud oma kultuuritraditsioonide poolest. Juba mõisaajast on Moostes näitemängu tehtud ning seda traditsiooni jätkab täna külateater «Virvendus». Ülemaakondliku üritusena on tuntud Jaan Vahtra nimeline joonistusvõistlus lastele, mõisapäevad ja skulptuuripäevad. Traditsiooniliste üritustena võib nimetada veel vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja jõulude tähistamist ning ülemaakondlikku pillipäeva. Mooste Kultuurimajas tegutsevad segakoor, külateater «Virvendus», ansamblid «Julgur» ja «Litsu Pääle». Spordiringidest tegutsevad üldfüüsiline treening, indiaca, korvpall ja kehakultuuriring.

Mooste vallas on välja kujunenud kultuuritraditsioonid ka külades, kus peetakse külapäevi, korraldatakse erinevaid üritusi lastele, peredele ja täiskasvanutele. Säkna küla traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud jaanipäeva simman koos Säkna rammumehe valimistega, Säkna rehepidu – vana eesti külapidu (kostüümidega), Nõidade simman, Säkna lastelaagrid ja laste õppepäevad (valdavalt puidutöö). 1.5.3. SOTSIAALHOOLEKANNE Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, et osutada abi isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamiseks. Sotsiaalhoolekandega tegelevad vallas sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja kaks sotsiaalhooldustöötajat.

Sotsiaalasutustest asub Moostes sotsiaalkorter, kus osutatakse hooldust ja teenuseid vanuritele ja puuetega inimestele, ning ema ja lapse turvatuba Kauksis. Mooste vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid: • Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. • Koduteenused – isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Momendil koduteenuse vajadus puudub, kuid selle tekkimisel on võimalik kohe see toimima panna. • Eluasemeteenus – eluruumi andmine isikule või perekonnale, kes ei ole võimeline seda endale või oma perekonnale võimaldama. Momendil on vallas kolm asustatud sotsiaalkorterit. Kahes korteris elavad hooldust vajavad vanurid. Ühte korterit kasutab noor ema koos oma lapsega. Sotsiaalpinnal elab neli inimest. • Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Lepingud on sõlmitud viie perega laste hooldamise kohta. • Hooldamine hoolekandeasutuses – hoolduse all viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile sobiv hooldus. Sotsiaalkorteris osutatakse kahe sotsiaaltöötaja poolt päevast hooldust ja teenust kaheksale vanurile. Maakonna teiste valdade hooldekodudes on hooldusel kuus vanurit. • Puuetega inimestele hooldajate määramine ning taotluste vormistamine ning vahendamine Tartu Pensioniametile. Täiskasvanud elanikest on puudega inimesi 284, neist sügava puudega 49, raske puudega 151 ja keskmise puudega 84 inimest. 155-le raske ja sügava puudega inimesele on määratud hooldajad. Töövõimetuspensionäre on vallas 138, lapsinvaliide 18, neist kolm õpib puuetega laste koolis. • Õpilastele sõidusoodustuste andmise korraldamine. Mooste vallas makstakse sotsiaaltoetusi järgmiselt: • Riigieelarvest vastavalt EV seadustele makstakse toimetulekutoetust • Valla eelarvest makstavad toetused: sünnitoetus (2000 krooni), matusetoetus (1000 krooni), vanurite sünnipäevatoetus, õpilaste koolitoidutoetus, voodipäevatasu toetus, I klassi mineva lapse toetus, suurepere toetus, üksikvanema toetus, pensionäri jõulutoetus, prillide ostmise toetus, toetus õnnetusjuhtumi korral. 1.5.4. ELANIKE TOIMETULEK, TÖÖHÕIVE Piirkonna peamine probleem on rahva vananemine ning tegusate inimeste ja noorte lahkumine vallast. 08.03.2004. aasta seisuga elab Mooste vallas 1705 inimest, kellest vanaduspensionäre on 384 (22 % elanikkonnast), töövõimetuspensionäre on 138 (8% elanikkonnast), puudega inimesi on 284 (17% elanikkonnast), lapsinvaliide 18. Seoses sovhoosi ja kolhoosi likvideerimisega, kes olid piirkonnas suurimad tööandjad, jäi töötuks peaaegu 50% töövõimelisest elanikkonnast. Nendest läbilöögivõimelisemad alustasid ettevõtlusega või hakkasid tööle käima mujale, paljud aga pole siiani tööd leidnud. Tööhõiveametis on end momendil tööotsijaks registreerinud 70 inimest, kuid tegelikult on töötuid üle 100. Kasvutendentsi näitab noorte tööpuudus. Samas napib kvalifitseeritud tööjõudu. Pikaajalistel töötutel tekib tõrjutuse kompleks, süveneb alkoholismi probleem. Nendel inimestel üldjuhul puuduvad vajalikud oskused ja töötamise harjumus ning selleks, et uuesti tööturule naaseda, tuleb neid integreerida tööjõuturule.

Leht 6 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine Alla 18-aastaseid lapsi on vallas 361. 18 peres kasvab neli ja enam last. Suurenevad probleemid riskirühma laste ning noortega (18). Riskiperede lastevanematel puuduvad igapäevaeluks vajalikud toimetulekuoskused, olemasolevat raha kulutatakse ebaotstarbekalt, jäetakse tasumata elektri, kommunaalteenuste, vee jm eest, mille tulemusena tekivad suured võlad ja kaasneb oht korterist ilma jääda. Raske on peredel, kelle elatustase on toimetulekupiiril. Sellised pered ei saa riigilt toimetulekutoetusi, samas on neil materiaalsed raskused. 1.6. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 1.6.1. TEED JA TÄNAVAD Valla territooriumil on kokku 108,2 km valla hallata olevaid teid, sellest kattega 2,5 km. Riigiteede pikkus valla territooriumil on 79,5 km. Enamus teid on läbitavad, kuid on ka neid külavaheteid, mis on erinevate ilmastikuolude tõttu läbimatud. Valdav osa teid on valgustamata.

1.6.2. VEEVÄRK, KANALISATSIOON JA PUHASTUSSEADMED Mooste valla elanikke teenindab momendil seitse puurkaevu. Puurkaevu vett tarbivad valdavalt asula ja suuremate külakeskuste elanikud. Puurkaevudest saadava vee kõrval kasutatakse kodukaevude vett. Mooste aleviku kaks puurkaevu teenindavad kokku 750 elanikku ning Mooste Põhikooli, kus õpib 120 õpilast. Kauksi kaks puurkaevu teenindavad 240 elanikku ja Kauksi Põhikooli, kus õpib 110 õpilast. Ülejäänud (Jaanimõisa, Rasina ja Säässaare) pumbajaamad teenindavad 215 elanikku ja Rasina Algkooli, kus õpib kaheksa õpilast. Vee analüüsidest järeldub, et Mooste valla territooriumil asuvate pumplate vesi ei vasta Euroopa Liidu joogivee nõuetele. 1.6.3. JÄÄTMEMAJANDUS

Vastavalt jäätmeseadusele, Eesti keskkonnastrateegiale ja Eesti keskkonnakavale on kohalikud omavalitsused kohustatud korraldama oma haldusterritooriumil jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale. Seoses sellega et omavalitsuse territooriumil asub mitmeid ettevõtteid, korraldab omavalitsus seiret ka nende jäätmete, sh ohtlike jäätmete liikumise kohta. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist, vedu, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning vallaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest.

Olmejäätmed kogutakse enamasti 0,75 m3mahuga konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele ja kujunenud praktikale. Kord aastas, kevaditi, korraldatakse traditsiooniliselt ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kokkukogumine ja äravedu. 1.6.4. SOOJAMAJANDUS Mooste valla suurematest küladest ja asulatest on toimiva kaugküttesüsteemiga varustatud ainult Mooste alevik. Mooste kaugküttesüsteem varustab soojusenergiaga kuut korterelamut, koolimaja, kultuurimaja ja lasteaeda. Soojusenergiat toodab Mooste alevis keskkatlamaja, mis koosneb kahest katlast – üks on 0,5 MW võimsusega konteinerkatlamaja, mis töötab kütteõli baasil, ja teine hakkepuidukatel Reka (võimsusega 0,5 MW). Süsteemi võimsus kokku on 1 MW. Arvestades tarbijate nõudlust on antud süsteem alatootlik. Vajaminev maksimaalne võimsus on 1,3–1,5 MW. Konteinerkatlamaja on heas korras, aga hakkepuidukatel on sedavõrd amortiseerunud, et ei ole majanduslikult otstarbekas osaliselt renoveerida. Kasutatavad kütused on puit, saepuru ja kütteõli. Olukorda arvestades on vaja olemasolev hakkepuidukatel asendada. Soojusenergia tarbimise sesoonsust arvestades on vaja uue katla hankimisel kaaluda taastuvenergia baasil elektri- ja soojusenergia kombineeritud tootmise alustamist. See vähendaks ka oluliselt tarbitava kütteõli hulka.

Kaugküttesüsteemi magistraaltrassid on osaliselt kaasajastatud, kuid kolmandik neist vajab veel väljavahetamist. Soojusenergia tarbijate soojussõlmed on renoveeritud, kuid automaatikaseadmed ei ole tööle rakendatud. Põhjuseks siin eelkõige katlamaja puudulik väljundvõimsus. Kauksi ja Jaanimõisa külas on üle mindud lokaalsetele küttesüsteemile ning paljud majad ja elamud kasutavad ahikütet. 1.6.5. ELEKTRIVÕRK Elektrienergia tootmist Mooste vallas ei toimu ning kõik jaotusliinid ja alajaamad kuuluvad AS Eesti Energiale, kes on kohustatud tarbijaid varustama kvaliteetse elektrienergiaga. Tegelikkuses sõltub monopoolse ettevõtte poolt kvaliteetse teenuse osutamine tema rahalistest võimalustest ning seega on tarbijad suuresti sõltuvad Eesti Energia investeerimiskavadest. Olemasolevad 0,4 kV jaotusliinid ja ka 10 kV ülekandeliinid lähenevad suures osas oma kasutusea lõpule. Samuti on paljude tarbijate juurde viivad jaotusliinid lubatust oluliselt pikemad ega taga seetõttu tarbijate kvaliteetse elektrienergiaga varustatust. 1.6.6. TELEKOMMUNIKATSIOONID JA ANDMESIDE

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 7 / 24 Telefoni- ja andmeside olukord vallas on enamvähem rahuldav. Telefoniside teenust pakub AS Elion Ettevõtted. Kauksis on kasutusel telefoni digitaaljaam, Moostes aga suhteliselt vananenud analoogkeskjaam. Kaugemate üksikute majapidamiste puhul on kasutusel ka raadiotelefoniühendus. Kasutatavad kaablivõrgud on küllaltki vanad ning seetõttu tuleb aeg-ajalt ette häireid telefoniside kvaliteedis. Analoogkeskjaama kliendid ei saa kasutada ka tänapäevaseid telefoni lisavõimalusi. Andmeside teenust vallaelanikele pakub Mooste Vallavalitsus ning see on kättesaadav enamusel valla territooriumil. 2003. aasta keskel ühendati raadiosillaga olemasolevad Mooste ja Kauksi lokaalvõrgud. Moostes asuvasse EMT masti, Rasinale ja Kauksisse paigaldati raadiovõrgu juurdepääsupunktid, mille leviala katab praktiliselt kogu valla territooriumi, tagades lokaalvõrgu laienemise kõigi vallaelanike ja asutusteni. Kaabelühendusega lokaalvõrgus on andmeedastuskiiruseks 100 Mbit/s, raadioühendusega klientide andmeedastuskiirus on 11 Mbit/s. Kõik lokaalvõrku ühendatud kliendid saavad kasutada interneti püsiühendust kiirusega 2 Mbit/s. Lokaalvõrku teenindab hetkel seitse serverit: üks marsruuteri ja tulemüürina, kolm failiserverina, üks weebiserverina, üks e-posti serverina ja üks varundusseadmena. Valla asutuste ühendamine lokaalvõrguga toimub vallavalitsuse kulul. Taludesse, ettevõtetesse ja eraisikutele püsiühenduse soovijatel tuleb vajalikud seadmed ise osta. Esimesel aastal raadiovõrguga liitunud talunikelt ja eraisikutelt võrgu kasutamise eest kuutasu ei võeta, alates teisest aastast on kuumaksuks 150 krooni. 1.7. ETTEVÕTLUS JA TURISMIMAJANDUS 1.7.1. ETTEVÕTLUS Töökohtade loomist ja ettevõtluse arendamist tuleb pidada kõige tähtsamaks ülesandeks, millega tagatakse elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus ning omavalitsuse jätkusuutlik areng.

Ettevõtluse ja sellest tulenevalt ka kogu valla majanduslik olukord sõltub eelkõige territoriaalsetest tingimustest ja ajaloolisest pärandist. Geograafilisest asukohast lähtuvalt on Mooste vald ääremaa staatuses ning asub kaugel pealinnast. Lähimad tõmbekeskused on Tartu (50 km) ja Põlva (17 km). Ettevõtluskeskkonna paremaks planeerimiseks peab koostööd tegema naaberomavalitsustega (Põlva linn, Põlva vald, Räpina vald), kus asuvad suuremad ettevõtted ning kus inimesed käivad nii tööl kui avalikke teenuseid tarbimas. Ettevõtluskeskkonna elavnemisele annavad lootust 2003. aastal väljaehitatud andmesidevõrk, mis katab kogu valla territooriumi ja kavandatava turismisihtkoha väljaarendamine. Mooste vallas on registreeritud 86 füüsilisest isikust ettevõtjat, kellest enamus (58) tegeleb põllumajandusliku tootmise ja turustamisega. Osaühinguid on 21, nendest põllumajandusliku iseloomuga kaheksa. Viis osaühingut tegeleb puidu töötlemise ja müügiga, kolm ettevõtet kaubandusega, kolm teenindusega ning kaks turismimajandusega. Kahest tulundusühistut üks on põllumajandusühistu ja teine masinaühistu. Ainsa aktsiaseltsina tegutseb rahvusvaheliste vedudega tegelev AS Van der graaf. Valla keskuses on üle 25 aasta tegutsenud riiklik ettevõte – Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Mooste Katsejaam, mis annab tööd kümnele kohalikule inimesele. 1.7.2. TURISMIMAJANDUS Turism on Eestis kujunenud arvestatavaks majandusharuks ning samuti Mooste näeb oma arengupotentsiaalis olulise ettevõtlusharuna just turismimajandust. Mooste vallal on tugev ajalooline taust, piisavalt esteetilist väärtust oma kauni looduse ja väärtuslike aladega (Mooste mõis ja park ning Rasina asundusküla – mõlemad kuuluvad Põlvamaa väärtuslike maastike II tähtsusklassi) ja väljakujunenud traditsioonid ning üritused, mis tõstavad piirkonna turismiväärtust. Moostel on perspektiivi kujuneda atraktiivseks turismisihtkohaks, kuna eeldused selleks on olemas: hea juurdepääs, hästi säilinud mõisaansambel, järv, asundusküla, turismimajanduse arendamisest huvitatud kohalikud elanikud, Moostest läbi minev Tartu–Koidula maantee, mis tagab hea juurdepääsu alale. Need eeldused suurendavad paiga rekreatiivset väärtust ka mujal elavate inimeste jaoks. Rekreatiivset väärtust suurendab ka Mooste järv, mille liivasele loodekaldale on rajatud supluskoht koos paadisillaga. Mooste järvel on võimalik paadiga sõita ja kalastada. Valla territooriumil tegutseb momendil turismi valdkonnas vaid üks ettevõtja (pakub kodumajutust ja muid taluturismile omaseid teenuseid) ja mittetulundusühing Mooste KülalisStuudio (rahvusvaheline kunstnike resideerimispaik), mis võimaldab kunstnikel peatuda Moostes pikemalt. Kuigi siin majutatakse kunstnikke ja väiksemaid gruppe ja kavas on 3–4 ateljee ning ühe suurema ühismajutuseks (gruppidele, kes osalevad mõnel workshopilvõi sümpoosionil) mõeldud ruumi väljaehitamine, ei ole päris õige seda turismimajanduseks nimetada. Residentidena (st pikema aja vältel (1–3 kuud) on alates stuudio avamisajast (2001–2004 kevad) resideerumisvõimalusi pakutud kümnele kunstnikule Eestist, Hispaaniast, Hong-Kongist, Makedooniast, Ameerika Ühendriikidest. Lühemaajalistel workshop’pidelja sümpoosionid on stuudios selles ajavahemikus peatunud kokku üle 40 kunstniku. 1.8. VALLA JUHTIMINE 1.8.1. VALLAVOLIKOGU Mooste Vallavolikogu on Mooste valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Praegune volikogu on valitud kohaliku omavalitsuse volikogu

Leht 8 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine valimistel 20. oktoobril 2002. aastal kolmeks aastaks. Volikogus on 11 liiget ja volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Volikogu on moodustanud kuus alalist komisjoni: haridus- ja kultuurikomisjon, korrakaitse komisjon, maa- ja keskkonnakomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, revisjonikomisjon ja sotsiaalkomisjon. Volikogu ajutiste komisjonide moodustamine ning komisjonide koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Volikogu tööd juhivad volikogu esimees ja aseesimees, volikogu komisjonide tööd komisjoni esimees. Volikogu liikmetest on kolm naised ja kaheksa mehed. Volikogu liikmetest neli on põllumajandusettevõtjad ja üks ehitusettevõtja. Teiste volikogu liikmete ametid on põhikooli direktor, õpetaja, projektijuht, agronoom, uurimisinspektor ja postkontori juhataja. Volikogu pädevusse kuuluvad seadustega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine ning seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamine, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 1.8.2. VALLAVALITSUS Mooste Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. Praegune vallavalitsus on 3-liikmeline, mille koosseisu kuuluvad vallavanem, sotsiaalnõunik ja pearaamatupidaja. Vallavalitsuse pädevusse kuulub kohaliku elu küsimuste korraldamine ja lahendamine, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele, või kohaliku elu küsimuste korraldamine ja lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistuses on hetkel üheksa ametnikku: kaks juhti (vallavanem, vallasekretär), kaks nõunikku (sotsiaalnõunik, maanõunik), kaks vanemametnikku (pearaamatupidaja, raamatupidaja- ökonomist) ja kolm nooremametnikku (noorem-raamatupidaja, sotsiaaltöötaja ja sekretär-asjaajaja) ning kuus abiteenistujat (sh sotsiaalhooldustöötajad, veterinaararst, kalmistuvaht ja öövalvur). Neljal ametnikul on kõrgharidus, ühel keskeriharidus ja neljal keskharidus. Käsunduslepingu alusel töötavad projektijuht ja infotöötaja. Plaanis on ametisse nimetada majandusspetsialist. Vallavalitsuse hallatavad asutused on Mooste Põhikool, Kauksi Põhikool, Rasina Algkool, Mooste Lasteaed, Mooste Raamatukogu, Kauksi Raamatukogu, Rasina Raamatukogu, Mooste Kultuurimaja, Kauksi Külakeskus ja Mooste Äriabikeskus. Eelarve

Kirje liik 2004 2003 2002 TULUD Füüsilise isiku tulumaks 3 375 000 2 875 701 2 551 572 Maamaks 580 000 965 433 946 553 Kaupade ja teenuste müük 933 000 413 652,73 357 202,50 Tulud varadelt – 158 172,13 60 676,65 Toetused 10 503 400 10 657 804,85 11 717 210,25 KULUD TEGEVUSALADE KAUPA Üldised valitsussektori 2 038 655 2 139 292,89 1 561 390,72 teenused Avalik kord ja julgeolek 80 496 70 180,94 57 686,7 Majandus 525 422 1 047 252,30 486 208,07 Keskkonnakaitse 130 000 139 783,89 141 303,25 Elamu- ja 264 866 227 493,55 81 667,31 kommunaalmajandus Tervishoid 62 000 55 142 55 093 Vaba aeg, kultuur, sport 970 399 1 473 361,09 890 847,49 Haridus 10 502 968,70 8 610 148,60 11 198 042,21 Sotsiaalne kaitse 1 191 494 1 121 915 1 170 354,33

Valla suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, kui mitte arvestada laenusid ja riiklikke toetusi haridusele.

Üksikisiku tulumaksu laekumine:

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 9 / 24 2001. aastal 1 968 665 2002. aastal 2 551 572 2003. aastal 2 875 701 Maamaksu laekumine: 2001. aastal 992 571 2002. aastal 946 553 2003. aastal 965 433 Laenukohustus seisuga 31.03.2004 Pangalaen 2 212 439,38

1.8.3. KOLMAS SEKTOR

Mooste vallas asuvaid mittetulundusühinguid on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud 14, neist 4 on korteriühistud. Sihtasutusi Mooste vallas ei ole. Kõige enam tuntust on Moostele toonud MTÜ Külateater Virvendus ja Mooste Külalisstuudio. Külateater Virvendus on praegusel kujul tegutsenud viimased 20 aastat. Külateatri peaeesmärk on nii Moostes, Põlvamaal kui ka üleeestilistelt maarahvale teatrielamuse pakkumine. Külateatri põhikoosseisus on 15 inimest. 2003. aastal määras Põlvamaa Kultuurkapital külateatrile kollektiivi aastapreemia nii tehtud töö eest kui ka edaspidiseks loometööks.

Mooste Külalisstuudio (edaspidi MoKS) on asutatud maalikunstniku ja ajakirjandustudengi initsiatiivil 2001. aasta jaanuaris, eesmärgiga edendada rahvusvahelist ja kohalikku koostööd kunsti, sotsiaal- ja keskkonnauuringute vallas. Praeguse seisuga kuulub ühingusse kaheksa loovisikut. MoKS on pühendunud eri haridus- ja kunstiprojektide läbiviimisele, sealhulgas pikaajalise rahvusvahelise kunstnike resideerumisprogrammi väljaarendamisele ja ajaloolise hoone, milles stuudio tegutseb (Mooste mõisa valitsejamaja) renoveerimisele. Stuudio on ainuke omataoline ettevõtmine Eestis. MoKSi tegevusväli, kontaktide geograafia ja tuntus on kahe algusaastaga võrreldes tunduvalt laienenud. Praegu on MoKSi tegevuse põhisuunad rahvusvahelise sotsiaal-kultuurilise sümpoosioni PostsovkhoZ läbiviimine (alates 2001. aasta augustist), kultuuridevahelise interdistsiplinaarse stuudio arendamine (alates 2002. aasta augustist), meedialabor (alates 2003. aasta märtsist), ruumide, milles stuudio tegutseb, renoveerimine (planeeritav algus 2004. a sügisel) ja eri kunstialade kursuste ja õpitubade läbiviimine nii lastele, kunstnikele ja muidu huvilistele. MoKSi majandamine on selle asutamisest alates olnud projektipõhine. MTÜ Mooste valla spordiklubi Mõis tegutseb alates 1996. aastast ja peamiselt korvpalliga. Spordiklubi on võitnud Põlva maakonna korvpalli esiliigas I koha hooajal 2002/2003. Spordiklubisse kuulub 40–50 liiget. Mooste vallas tegutseb kaks naisteklubi. Alates 1999. aastast tegutseb Moostes 10–15 liikmega MTÜ Mooste naisteklubi Neti, alates 2001. aastast Kauksi külakeskuses kümne liikmega Kauksi külakeskuse naisteklubi. Naisteklubid tegelevad peamiselt käsitöö, lilleseadete valmistamise ja kokandusega. Mooste vallas on kaks noorsootööga tegutsevat noortekoda, mis on loodud 2003. aastal. MTÜ Noortekoda Mõisasellid Moostes ja MTÜ Noortekoda Päikeseratas Kauksis. Noortekodade eesmärk on lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine. Säkna külas tegutseb MTÜ Külaliit Rehepapp, mis tegeleb külaelu arendamisega ja ürituste korraldamisega piirkonnas. Loomisel on Mooste valla äriklubi, mille tegevusaladeks saab valla ettevõtjate koostöö arendamine, ühisürituste korraldamine ja ühiskontaktide loomine.

Hiljuti loodi Mooste pensionäride selts Meelespea. Lisaks on asukohaga Mooste vallas maakondlik noorteorganisatsioon MTÜ Eesti Gaidide-Skautide Põlvamaa ühendus ning MTÜ Eesti Linaliit. Järjest aktiivsemalt on tegutsema hakanud külaliikumine. Külaliikumine Mooste valla 14 külast on endale külavanema valinud seitse. Koostatud on kolm külade arengukava: Kauksi küla arengukava aastani 2010, Rasina küla arengukava aastani 2010 ning Säkna, Jaanimõisa ja Suurmetsa küla arengukava aastani 2010. Välja antakse Säkna, Jaanimõisa ja Suuremetsa küla külalehte. Säkna küla traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Jaanipäeva simman koos Säkna rammumehe valimistega; Säkna rehepidu – vana eesti külapidu (kostüümidega); Nõidade simman, Säkna lastelaagrid, lastele õppepäevad (valdavalt puidutöö). 2. VISIOON – MOOSTE VALD AASTAL 2010

Leht 10 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine Mooste on inimeste tervist väärtustav, turvaline ja atraktiivne elupaik, kus töötute osakaal on langenud minimaalseks, elatustase on tõusnud Eesti keskmisele tasemele ning loodud on veel soodsamad tingimused spordi harrastamiseks ja vaba aja veetmiseks. Piirkond on tuntud atraktiivse turismisihtkohana. Mooste mõisakompleks tervikuna ja selle üksikosad on rakendatud piirkonna huve, traditsioone ning ansambli säilimist ja eksponeerimist toetavate tegevustega. Vabad maaressursid on kasutusele võetud. Vallas tarbitav energia toodetakse kohapeal taastuvaid energiaallikaid kasutades.

Valla teed on renoveeritud ning tagavad juurdepääsu kõigile elanikele ja ettevõtetele ka kevadel keltsa sulamise perioodil. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise tagamiseks on juurutatud keskkonnasõbralik jäätmekäitlussüsteem koos hästi toimivate heitvee puhastusseadmetega kõigis külades. Andmesidevõrguga on ühendatud kõik elanikud ja asutused, kes seda vajavad. On loodud mugav inimsõbralik kaugtöö keskkond. Lisaks edukatele tootmisega tegelevatele ettevõttetele tegutsevad vallas elanikele elukondlikke teenuseid pakkuvad ettevõtted.

On loodud meile kõigile võrdsed võimalused inimväärseks eluks (rikas või vaene, noor või vana – tegelda kõikidega võrdselt). 3. SWOT Tugevused 1. Turvaline ja inimsõbralik elukeskkond 2. Looduskaunis koht 3. Piisav teedevõrk 4. Väljakujunenud traditsioonid ja üritused 5. Atraktiivne ja ajalooliselt väärtuslik mõisakompleks 6. Aktiivselt toimiv kolmas sektor 7. Head võimalused põhihariduse omandamiseks 8. Mooste Külalisstuudio, mis omab rahvusvahelist mõõdet 9. Toimiv ja aktiivne spordi- ja kultuurielu 10. Piisava levialaga andmesidevõrk kogu valla haldusterritooriumi ulatuses 11. Hästi korraldatud sotsiaalhoolekanne 12. Tihedamalt asustatud külades külakeskused 13. Vallasiseselt hea transpordikorraldus 14. Kohalikule elanikkonnale kättesaadav perearstiteenus 15. Kolm raamatukogu koos avatud internetipunktidega 16. Aktiivselt tegutsevad külaliidrid 17. Olemas kohaliku toorme baasil keskkonnasõbralikud tooted (linaõli, männitõrv…) 18. Maakonnakeskuse ja Tartu lähedus

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 11 / 24 19. Toimiva äriabikeskuse olemasolu 20. Koolieelse lasteasutusena töötav Mooste Lasteaed 21. Töötav Mooste Katsejaam Nõrkused 1. Vähene ettevõtlusaktiivsus 2. Ebapiisav töökohtade arv 3. Kõrge töötuse % töövõimelisest elanikkonnast

4. Riskigruppi kuuluvate elanike olemasolu, millega seondub alkoholism 5. Ebakvaliteetne joogivesi 6. Osaliselt amortiseerunud soojatrassid 7. Rahvastiku vananemine 8. Ebapiisavalt korraldatud jäätmemajandus 9. Haldusterritooriumil palju lagunenud hooneid

10. Tühjad ja kasutamata tootmishooned 11. Ebapiisav lasteaiakohtade arv

12. Esmatarbekaupade kättesaadavus kohapeal ebapiisav 13. Pealinna suhtes ääremaa 14. Halb investeerimiskeskkond (odav kinnisvara) 15. Külavaheteed kohati halvasti läbitavad 16. Palju harimata põllumajandusmaad 17. Halb ühistranspordi korraldus 18. Põllumajandusmaana väheviljakad mullad 19. Talude majanduslikult kehv olukord Võimalused 1. Välisinvestorite kaasamine ettevõtluskeskkonna väljaarendamisele 2. Noorpered kolivad suurlinnadest maale, sest on kaugtöötamise (interneti teel) ja virtuaalse õppimise võimalus 3. Lähilinnade elanike juurdevool vabale elamispinnale ja tühjadesse majadesse 4. Euroopa Liiduga liitumisel topelttollide kadumine idapiirilt 5. Avanevad võimalused Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditele 6. Turismisihtkoha liitumine suuremate turismikettidega Ohud 1. Euroopa Liidu karmid nõuded 2. Väiksemad haldusterritooriumid võivad jääda ilma Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest 3. Valdade sundliitmine vähendab töökohtade arvu 4. Väikekaupluste sulgemine 5. Haldusreformiga kaasnev koolide liitmine

Leht 12 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine 6. Riigi poolt ebastabiilne valla eelarve toetus 7. Elukalliduse tõus 8. Valla ettevõtlike inimeste äravool soodsamasse ettevõtluskeskkonda, külade tühjenemine 9. Euroopa Liidu struktuurifondidest vahendite taotlemisel suur omaosalus 10. Koolide sulgemisega haritlaskonna lahkumine vallast 11. Külade tühjenemine 12. Majanduslikult raske olukord suurendab riskigruppi kuuluvate inimeste hulka, millega seondub paratamatult kuritegevuse kasv 13. Riigimetsade erastamine 4. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 1. Piirkonna atraktiivsemaks muutmise, parema hariduskorralduse ja sotsiaalhoolekande rakendamise teel muuta maal elamise negatiivsed aspektid positiivseks ning kujundada sellest elukeskkond, kuhu soovitakse tulla ja jääda. 2. Kohaliku infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamise ning piirkonna arengupotentsiaali maksimaalse ärakasutamise kaudu säästva ja tasakaalustatud majandusarengu võimaldamine.

3. Ettevõtluse kasvukeskkonna arendamine, ettevõtlusaktiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine. 4.1. MAJANDUSKESKKOND Arengueeldused 1. Rahuldava tihedusega teedevõrgu olemasolu 2. Kogu valla ulatuses piisava andmeside olemasolu 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu 4. Head eeldused turismiinfrastruktuuri väljaarendamiseks 5. Hästi korraldatud vallasisene transport 6. Toimiv äriabikeskus 7. Käivitunud äriklubi 8. Tegutsevad ettevõtjad 9. Olemasolevad kohalikud ressursid Probleemid 1. Valla teed eri aastaaegadel kohati läbimatud 2. Puudub teehoiu kava 3. Puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 4. Halb joogivee kvaliteet 5. Kasutamata turismimajanduse eelised 6. Külavaheteede ebapiisav hooldus 7. Külakeskustes puudub kohati tänavavalgustus 8. Olemasolev tänavavalgustus on kohati süsteemitu ja puudulik

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 13 / 24 9. Eraldi väljaarendatavatel objektidel puuduvad detailplaneeringud 10. Puudub energiasäästu arengukava 11. Kasutamata taastuvenergia võimalused 12. Kaugküttesüsteemil põhinev katlamaja ja trassid amortiseerunud 13. Puudub jäätmekäitluse arengukava 14. Ebapiisav jäätmemajandus 15. Soojusenergia tootmisel suured kaod, mis on tingitud kaugküttesüsteemi amortiseerumisest ning soojustamata majadest (elamud, Mooste Lasteaed) 16. Kasutamata kohalikud ressursid. Puudub ülevaade kohalikest vabadest ressurssidest ja nende kasutusvõimalustest 17. Külateed ja vaatamisväärsused viitamata ning majade märgistus (teede nimed ja majade numbrid) puudulik 18. Loodusressursside mitte otstarbekas kasutamine 19. Madal ettevõtlusaktiivsus Arengueesmärk:

Kogu infrastruktuuri kaasaajastamine ning seeläbi konkurentsivõimelise majanduskeskkonna loomine. Tegevused:

Infrastruktuur 1. Teehoiukava koostamine ja järgimine selliselt, et igal aastal korrastatakse vähemalt 15–20% valla teedest 2. Teede renoveerimine ettevõtluspiirkondades koostöös ettevõtjatega 3. Koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 4. Tellida energiasäästu arengukava 5. Jäätmekäitluskava koostamine 6. Energiakadude vähendamine (hoonete soojustamine, trasside renoveerimine) 7. Kavandada kaugküttesüsteemi üleminek järk-järgult taastuvenergiale (roheline energia) 8. Külateede viitamine ja majadele numbrite paigaldamine 9. Tänavavalgustuse korrastamine Mooste alevikus ja suuremates külakeskustes 10. Joogivee kvaliteedi parendamine 11. Korraldada vallateede aastaringne hooldus 12. Määratleda reoveekogumisalad (EL nõue) 13. Põhjavee seisundi parandamine – jääkreostusobjektide ohutustamine, vanade puurkaevude tamponeerimine (Mooste katlamaja juures asuv) 14. Turismiinfrastruktuuri väljaarendamine koos majutuskohtadega 15. Kauksi Külakeskuse (noortekeskuse ja sauna osa) projekteerimine ja väljaehitamine koostamine 16. Mooste mõisaansambli valitsejamaja (asub külalisstuudio) projekteerimine ja väljaehitamine 17. Mooste staadioni projekteerimine ja väljaehitamine Ettevõtlus Arengueesmärk: Toetada olemasolevate ettevõtete konkurentsivõimet ja ja stimuleerida uute ettevõtete teket.

Leht 14 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine 1. Kaardistada olemasolevad kohalikud ressursid ning rakendada neid säästvalt ja otstarbekalt ettevõtluses 2. Ettevõtlusalase nõustamise võimaluste teavitamine ja toetamine ning seeläbi ettevõtlusaktiivsuse tõstmine piirkonnas 3. Efektiivsema ettevõtluskeskkonna loomiseks moodustada koostöövõrgustik kohaliku võimu, ettevõtjate ja kolmanda sektori eri institutsioonide baasil 4. Edukamate ettevõtjate tunnustamine 5. Mooste mõisaansambli baasil atraktiivse turismisihtkoha väljaarendamine teemapargi põhimõttel 6. Mittepõllumajandusliku ettevõtluse tekke soodustamine ja sellele kaasaaitamine

7. Linatehnoloogial põhineva tööstusliku infrastruktuuri väljaarendamine: • Eeluuringud koostöös teadusasutustega • Analüüsid ja strateegiad 8. Ettevõtluskobarate kaardistamine valla territooriumil ning nende soodustamine 9. Turismiettevõtluse väljaarendamiseks koostada: Mooste Mõisa teemapargile turismikontseptsioon: • koostada kogu piirkonna turismipotentsiaali analüüs; • tellida tasuvusuuringud; • koostada turundusplaan; • analüüsida järvemuda koostist. 4.2. Loodus ja elukeskkond Arengueeldused 1. Olemasolevad väärtused: looduslik, esteetiline, turismi, identiteedi ja ajalooline 2. Olemasolevad külakeskused 3. Väärtuslikud maastikud (Mooste mõis ja Rasina asundusküla) 4. Tartu (teadus- ja kultuurikeskuse) lähedus 5. Koostatud Mooste mõisa hoolduskava 6. Koostatud Rasina asundusküla hoolduskava Probleemid 1. Kehtib 1970ndatel aastatel koostatud Mooste aleviku generaalplaan ja Kauksi küla planeerimis- hoonestusprojekt, puudub ajakohane üldplaneering 2. Kehtestamata detailplaneeringud algatatud detailplaneeringutele 3. Kasutamata loodus- ja turismiväärtused 4. Ehitusinvesteeringutele projektid kallid 5. Kõigis korterelamutes ei ole korteriühistuid 6. Uurimata järvemuda 7. Koostamata jäätmekäitluskava 8. Korrastamata järveäär Arengueesmärk: Läbimõeldud planeeringute ning säästva ja tasakaalustatud investeeringute kaudu turvalise ja puhta elukeskkonna võimaldamine ning seeläbi kohaliku füüsilise elukeskkonna atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine.

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 15 / 24 Tegevused 1. Jätkusuutlike planeeringute kinnitamine 2. Kasutamata maade kasutuselevõtmine (detailplaneeringud) 3. Energiasääst ja taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine 4. Väärtuslike maastike hooldamine vastavalt hoolduskavale 5. Loodusressursside säästlik kasutamine (mets, vesi, loodusvarud, kala) 6. Endise lustihoone taastamine ja sinna Vabaõhuhariduse Keskuse väljaarendamine

7. Keskkonnateadlikkust tõstvate programmide algatamine 8. Teemapargi algatatud detailplaneeringu koostamine 9. Kauksi Põhikooli ning puhke- ja spordiala detailplaneeringu koostamine 10. Kauksi ujumiskoha detailplaneeringu koostamine 11. Rasina külakeskuse projekteerimine ja väljaehitamine 12. Rasina ujumiskoha detailplaneeringu koostamine

13. Tagada tervislik elukeskkond, minimiseerides valda kahjustavat mõju loodusele 14. Arendada noorte ja kogu elanikkonna keskkonnateadlikkust, humaansust, ilumeelt, lugupidamist oma kodukoha vastu, tõhustades ökoloogilist kasvatustööd eri projektide (keskkonnalaagrid, vabaõhuklassid) kaudu 15. Rakendada jäätmete valikkogumist nii majapidamistest kui tootmisest 16. Vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega 4.3. Sotsiaalne keskkond 4.3.1. ALUSHARIDUS Arengueeldused 1. Olemas Mooste Lasteaed 2. Lasteaias töötab logopeed 3. Lasteaiakohtadele on järjekord 4. Remonditud ruumid Probleemid 1. Lasteaiakohtade vähesus 2. Ebapiisav töökorraldus ja majandamine 3. Liitrühm 4. Hoone aknad tekitavad suured soojakaod Arengueesmärk: Kõigile soovijatele võimaldada lasteaiakoht lapsesõbralikus ja turvalises lasteaias. Tegevused 1. Kõikidele valla lastele võimaldada koht lasteaias 2. Haridusasutuse kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri kindlustamine 3. Eralasteaia teenuse võimaldamise soovi korral 4. Lastevanemate koolitamine

Leht 16 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine 5. Soojustada Mooste Lasteaia hoone (akende väljavahetamine) 4.3.2 PÕHIHARIDUS Rasina Algkool Arengueeldused: 1. Prognoositav õpilaste arvu kasv 2. Turvaline, lapsesõbralik õpikeskkond 3. Piisav ruumiline baas

4. Väljakujunenud traditsioonid 5. Hea koostöö vallavalitsusega 6. Kvalifitseeritud kaader 7. Tugev muusikaline haridus 8. Võimla ja spordiväljakute olemasolu 9. Õpiabi osutamine

Probleemid 1. Liitklassid 2. Vähe õpilasi 3. Vananenud õppevahendid ja inventar 4. Vana koolihoone 5. Spordiinventari vähesus Mooste Põhikool Arengueeldused 1. Haritud töökas õpetajaskond 2. Kooli juhtkonnal ja õpetajatel on nõutav kvalifikatsioon 3. Koolisisene juhtimine põhineb meeskonnatööl 4. Õpilased saavad konkurentsivõimelise hariduse 5. Töötavad parandusõppe- ja pikapäevarühmad, õpilastel on võimalik saada individuaalseid konsultatsioone ning vajadusel õppida individuaalõppekava järgi 6. Unikaalne koolihoone 7. Hea koostöö vallaga 8. Meeldivad tööalased suhted 9. Edukalt töötavad huvialaringid 10. Head tulemused aineolümpiaadidel 11. Tõhus koostöö teiste mõisakoolidega 12. ITK hea baas 13. On loodud soodsad tingimused õpetajatele enesetäiendamiseks

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 17 / 24 14. Hea varustatus kaasaegsete tehniliste vahenditega 15. Head tulemused aineolümpiaadidel 16. Koostöö teiste mõisakoolidega 17. Hea muusikaalane kasvatus (tasemel koorid ja tütarlasteansambel) Probleemid 1. Staadioni puudumine 2. Klaveri puudumine saalis

3. Koolihoone renoveerimine on pooleli ning seetõttu ei ole täidetud täielikult tervisekaitsenõudeid 4. Puuduvad puhkenurgad 5. Õppevahendite nappus 6. Nõrk koostöö lastevanematega Kauksi Põhikool Arengueeldused:

1. Loov ja arenev suhtumine töösse, usalduslik koostöö 2. Side lastevanematega hea

3. Nõuetekohane köögiblokk ja söögisaal 4. Kool looduskaunis kohas 5. Info liikumine (infoleht) 6. Õpilaste teenindamine (arst, arvutiklass, raamatukogu, söökla) 7. Head võimalused enesetäiendamiseks 8. Heal tasemel IT alane õpe Probleemid: 1. Distsipliiniprobleemid koolis (ükskõiksus, vähene motiveeritus, hoolimatus) 2. Vanad kooliruumid (halb valgustus) 3. Mööbel vajab väljavahetamist 4. Vähene nõudlikkus õpilaste suhtes 5. Kaasaegsete õppevahendite puudus 6. Õpilastele puuduvad lõõgastumisvõimalused (väikesed ruumid) 7. Keskastme poiste vähene rakendatavus 8. Puudub võimla 9. Kaadri vananemine Arengueesmärk Õpilaste isiksuslikku arengut toetava õpikeskkonna loomine Tegevused 1. Piirkonna ühise hariduskontseptsiooni koostamine ja järgimine 2. Lastevanemate koolitus

Leht 18 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine 3. Koolidesse puhkenurkade kujundamine 4. Mooste Põhikooli klaveri muretsemine 5. Koolides kooliinventari uuendamine 6. Täiendada üldhariduskoolide õppevahendeid 7. Koolibussiringide jätkuv toetamine ja vajadustele vastav korraldamine 8. Suurem tähelepanu õpilaste vaba aja mitmekesistamisele 9. Eelkooli tegevuse toetamine

10. Võimaldada ja toetada laste koolivälist huvitegevust 11. Moostes pikapäevarühma toetamine 12. Nii Kauksis kui ka Moostes tagada kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks nõuetekohased tingimused vastavalt õppekavale 13. Haridusasutustes sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenuse võimaldamine 14. Jätkata Mooste Põhikooli renoveerimist

15. Jätkata Kauksi Põhikooli renoveerimist 16. Likvideerida koolides ja lasteaias tervisekaitse poolt ettekirjutatud puudused 17. Järgida koolides ja lasteaias tuleohutuse nõudeid ja puuduste ilmnemisel need likvideerida 18. Moostesse sööklamööbli muretsemine 19. Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks rajada Kauksi Põhikooli ja Mooste Põhikooli juurde vabaõhuhariduse keskused 4.3.3. HUVIALAHARIDUS JA NOORSOOTÖÖ Arengueeldused 1. Vald on võimaldanud andekatel õpilastel osaleda Põlva linna huvialakoolides, tasudes õpilaskoha maksu 2. Noortekodade olemasolu 3. Kauksis hästitoimiv noortekoda «Päikeseratas» 4. Vastloodud noortekoda «Mõisasellid» Moostes 5. Säkna külakeskuses MTÜ «Rehepapp», kes toetab kogukonna noorte noorsootööd 6. Rasinasse rajatav mänguväljak 7. Jaanimõisasse rajatav külakeskus Probleemid 1. Huvikoolituse kättesaadavus kohapeal halb 2. Huvikoolis käimine kallis 3. Kallid õppevahendid 4. Noorte liidrite vähesus 5. Koolides huvijuhid poole kohaga 6. Noorsootöö vähe motiveeritud

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 19 / 24 7. Mooste noortel puudub oma noortekeskus 8. Noorsootööks vähe vahendeid 9. Vähe vaba aja veetmise võimalusi 10. Kasinad sportimistingimused (staadionite ja mänguväljakute vähesus) Arengueesmärk: Võimaldada turvaline vaba aja veetmise võimalus võimalikult kodukoha lähedal kõigile huvigruppidele. Tegevused

1. Laste huvialahariduse õppimise toetamine 2. Piirkonna klubide ja huviringide toetamine 3. Vastavalt valla eelarve võimalustele valla spordi- ja kultuurikapitali loomine 4. Piirkonna ühisürituste ja projektide korraldamine ja aktiivne osavõtt 5. Õpilasmaleva traditsiooni käivitamine 6. Suvelaagrite toetamine

7. Moostesse noortekeskuse rajamine mõisaansambli ühte hoonesse 8. Kauksi Külakeskuse laiendamine noortekeskuse osas

9. Mänguväljakute ja ujumiskohtade väljaehitamine 10. Toetada noorte omaalgatust 4.3.4. VABAHARIDUS JA KOLMAS SEKTOR Arengueeldused 1. Koolide ja külakeskuste olemasolu (ruumide kasutamise võimalus) 2. Kolmanda sektori eri institutsioonide olemasolu 3. Aktiivselt tegutsev külateater «Virvendus» 4. Mooste Külalisstuudio tuntus 5. Hea koostöö kolmanda sektori ja vallaga 6. Aktiivne külaelu 7. Külaliidrite olemasolu Probleemid 1. Koolitused kallid 2. Kohapeal koolitajate puudus 3. Mooste Külalisstuudio majutuskohtade arv mittepiisav 4. Elanikkonna madal sissetulek ei võimalda täienduskoolitust 5. Vähene teadlikkus vabaharidusõppe võimalustest 6. Info puudus ja vähene reklaam 7. Külavanemate staatus väärtustamata 8. Kolmanda sektori institutsioonides ei osata piisavalt häid projekte kirjutada Arengueesmärk:

Leht 20 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine Toetada kodanikualgatust ning tõhustada eri sektorite koostööd. Aidata luua eeldused elukestva õppe võimaldamiseks kohapeal. Tegevused 1. Täiskasvanute koolitusvõimaluste loomine koolide ja külakeskuste ruumide baasil 2. Toetada kolmanda sektori initsiatiivi 3. Mooste Meistrite Kotta õppeklassi väljaehitamine 4. Mooste mõisakompleksi valitsejamaja remontimine-restaureerimine koos Mooste Külalisstuudioga

5. Toetada elukestva õppe ideed ja teostust 6. Mooste mõisakompleksi säilitamiseks ja väljaarendamiseks moodustada sihtasutus 7. Küla sädeinimestele korraldada projektikirjutamise ja -juhtimise kursused 8. Külavanemate staatuse väärtustamine valla tasandil 9. Kolmanda sektori ja valla tõhusam koostöö 10. Anda rohkem otsustust kolmanda sektori pädevusse

11. Piirkonna ringide, klubide, seltside, MTÜ-de omavahelise koostöö edendamine 12. Toetada kodanikuühiskonna omaalgatust ja koostööd eri institutsioonide vahel 4.4. SOTSIAALHOOLEKANNE Arengueeldused 1. Sotsiaalkorterite olemasolu 2. Valla sotsiaaltoetuste süsteem abivajajatele 3. Turvatoa olemasolu Probleemid 1. Pakutavate sotsiaalteenuste vähesus 2. Sotsiaalelamispinna vähesus 3. Puudub ülevaade elanikkonna avahooldusteenuste vajalikkusest 4. Puuetega inimeste avahooldus vajab arendamist – abivahendid, ravimid, transport 5. Füüsilised takistused puuetega inimestele – ligipääsmatud hooned, igapäevaeluks vajalikud ise toimetulemise tingimused 6. Perede toimetuleku halvenemine 7. Probleemid sotsiaalteenuste pakkumisel (puudub sobiv liiklusvahend, inventar, halvad teed, kaugemate külade hõre asustus) 8. Noorte suur tööpuudus Arengueesmärk: Kaasaegse ja kogu elanikkonda rahuldava sotsiaalhoolekandesüsteemi loomine, tagades valla elanikele heaolu. Tegevused 1. Laste ja perede sotsiaalhoolekandealase töö tõhustamine

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 21 / 24 2. Pöörata suuremat tähelepanu ennetavale tööle 3. Tugiisikute leidmine riskiperedele, nende koolitus 4. Tagada lapse eluks ja arenguks soodne keskkond (kodu, kool, lasteaed, huviringid, noorteühendused jms) 5. Perede toimetulekuoskuste parandamine, perenõustamise korraldamine 6. Eri programmides osalemine 7. Perekonna väärtustamine ühistegevuse kaudu 8. Aidata pikaajalistel töötutel naasta tööjõuturule

9. Töötute abistamine tööturutoetuste saamisel (aidata äriplaani koostamisel) 10. Kaasata aktiivsest elust ja tööst kõrvale jäänuid uuesti ühiskonda (resotsialiseerimisprogrammi väljatöötamine ja selle elluviimine) 11. Kõrg- ja kutsekooli siirdunud noortega sidemete hoidmine 12. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine 13. Tõhustada puuetega inimeste toimetulekut, parandada oskusi igapäevaeluga hakkamasaamiseks oma kodus

14. Hoolduse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja töölerakendamine 15. Liikumisvõimaluste tagamine (kaldteed, madalad trepid, käsipuud jms)

16. Pöörata tähelepanu puuetega inimeste võimalusele saada haridust ja tööd 17. Eakate hoolekande kaasajastamine 18. Arendada paindlik teenustesüsteem, mis tõhustab eakate toimetulekut: a. toetus ja teenused perekondadele, kes hooldavad vanurit b. põetus- ja hoolduskoolituse korraldamine c. tugivõrgustiku arendamine: naabriabi, sõbrad, vabatahtlikud jne 19. Avahoolduse arendamine: küsitluse läbiviimine avahooldusteenuste edendamiseks ja rakendamiseks 20. Sotsiaalkorterite soetamine ja renoveerimine 21. Sotsiaalkeskuste loomine külakeskuste juurde, mis pakuks järgmisi teenuseid: a. päevakeskuse b. vältimatu sotsiaalabi c. avahooldus-koduteenuste keskuse d. supiköögi e. sauna 22. Mittetulundusühingute kaasamine eakate hoolekandesse 4.5. KULTUUR JA SPORT Arengueeldused 1. Väljakujunenud kultuuritraditsioonid 2. Külateatri olemasolu 3. Tegutsevad kolmanda sektori institutsioonid 4. Mooste kultuurimajas piisav ruumiline baas kultuuri ja spordi harrastamiseks 5. Tugevad kultuurikollektiivid (kolm ansamblit, külateater, spordiklubid) 6. Külakeskustes välja kujunenud üritused 7. Olemasolevad raamatukogud 8. Külakeskus Kauksis 9. Hea koostöö valla ja kodanikeühenduste vahel

Leht 22 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine 10. Mooste Külalisstuudio olemasolu 11. J. Vahtra nimeline kunstigalerii olemasolu 12. Külaliidrite olemasolu 13. Külapäevade traditsioon Probleemid 1. Vähe mänguväljakuid 2. Moostes puudub staadion

3. Klubiline tegevus nõrk 4. Moostes puudub hubane koosviibimise koht klubiliseks tegevuseks ja täiskasvanute huvihariduseks 5. Puudub ühtne kultuuri- ja spordi toetusskeem Tegevused 1. Mooste staadioni rajamine 2. Laste kehalise tegevuse arendamiseks mänguväljakute rajamine

3. Mooste ajaloo ja arhitektuuripärandi (Mooste mõisakompleksi) aktiivsem rakendamine valla kultuuri- ja huvikeskusena 4. Olemasolevate kultuuritraditsioonide jätkamine 5. Külateater «Virvenduse» tegevuse toetamine 6. Mooste valla spordi- ja kultuuriürituste rahade jagamine taotlustepõhiselt 7. Klubilise tegevuse aktiviseerimiseks ehitada välja mõisaansambli Meistrite Kotta klubide ja foorumite ruum (rakenduselt polüfunktsionaalne) 8. Külakeskuste tegevuste toetamine 9. Mooste spordisaali renoveerimine 10. Kauksi spordihoone ehitamine 5. MOOSTE VALLA ARENGUKAVA SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA NING PÕLVA MAAKONNA PLANEERINGUGA Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2003–2006) Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2003–2006) sätestab üle-eestilised eesmärgid ettevõtlus- ja majanduspoliitika, maaelu ja tööstuse osas. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liiduga ühinemisel avanevate struktuurifondide vahendite kasutamisel. Enne ühinemist on avatud PHARE ja SAPARD, ISPA. Ühinedes Euroopa Liiduga avaneb Eestile perioodil 2004–2006 neli struktuurifondi (tõukefondi): 1. Euroopa Sotsiaalfond(ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele. 1.1. Euroopa Regionaalarengu Fond(ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks. 1.2. Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond(EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist. 1.3. Kalanduse Arendusfond(FIFG) on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. 1.4. Ühtekuuluvusfond– (Cohesion Fund)

Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 23 / 24 Ettevõtluspoliitika eesmärkideks on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti maaelu ja seda reguleerivate poliitikate põhiküsimusteks on põllumajanduse ümberstruktureerimisest tulenevad laiemad ühiskondlikud mõjud, haja-asustuspiirkondade spetsiifika ning maa kui ressursi kasutamisega seotud probleemistik. Põlvamaa arendusstrateegia Maakonna arengustrateegia on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele ja turismi arendamisele, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Strateegilised eesmärgid:

1. Maine, omapära säilimine, elanike aktiivsus, seltsielu, loodus- ja elukeskkond, ettevõtlus, turism, sisemine ja väline koostöö, haldussuutlikkus, turvalisus, logistika 2. Hea maine, unikaalsete kultuuritraditsioonide, atraktiivse looduse, arenguvõimeline, inimsõbralike oludega Põlvamaa 3. Kultuuritraditsioonide teadvustamine, väärtustamine, tutvustamine (nii sisemine kui väline) 4. Kasvava rahvaarvu, turvalise ja puhta elukeskkonna, aktiivse elanikkonna ja konkurentsivõimelise tööjõuga Põlvamaa

5. Soodsa ettevõtluskliima, tugeva ja mitmekesise ettevõtluse, asukohast tulenevaid looduslikke ja logistilisi võimalusi kasutav, konkurentsivõimelise avatud majandusega Põlvamaa 6. Piirkonna inimeste ja ettevõtete eesmärke ning ühtekuuluvust toetava, avalikke teenuseid arendava ja kättesaadavust kindlustava, sisemisele ja välisele koostööle orienteeritud, professionaalse kohaliku omavalitsusega Põlvamaa Vallavalitsuse hallatavate asutuste, külade arengukavad 1. Kauksi küla arengukava 2. Jaanimõisa, Säkna ja Suuremetsa küla arengukava 3. Rasina küla arengukava 4. Mooste Põhikooli arengukava 5. Kauksi Põhikooli arengukava 6. FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA Valla eelarveprognoos Valla eelarve ja arengu rahastamine baseerub valla tulude jätkuval kasvul, valitsussektori kvaliteedi tõusul ja projektitaotluste kaudu juurde saadava raha suurendamisel. Eesmärgid: • Võimalikult läbi mõeldud ja ette prognoositud tegevuste rahastamine vastavalt arengukavas väljatoodud prioriteetidele. • Rakendada Euroopa Liidu struktuurifonde ja teisi programmide vahendeid. Laenupoliitika väljatöötamisel arvestada projektide kaasfinantseerimise vajadusi. 7. ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE Vallavalitsuse poolt arengukava täitmist kontrollivad volikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

Leht 24 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine