Mooste Valla Arengukava Kinnitamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Mooste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 232, 2046 Mooste valla arengukava kinnitamine Vastu võetud 20.05.2004 nr 13 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel Mooste Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Mooste valla arengukava aastateks 2004 kuni 2008 vastavalt lisale. 2.Määrus jõustub 1. juunil 2004. a. Volikogu esimees Kaie SUITS Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 13 MOOSTE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2008 SISSEJUHATUS Mooste valla arengukava koostamisel on lähtutud EV seadustest, riiklikest arengukavadest, valla külade arengukavadest, vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavadest, väärtuslike maastike hoolduskavadest ja maakonna arendusstrateegiast. Mooste valla arengukava on dokument, mis kirjeldab ja analüüsib Mooste valla majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaseisundi hetkeolukorda ning kajastab omavalitsuse soovitud arengut 2008 aastani. Arengukavas on välja toodud valla arendamise konkreetsem tegevuskava aastani 2008 ning arenguvisioon aastani 2013 koos eesmärkide ja eelseisvate ülesannetega. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele, nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Arengukava koostamise protsessi on kaasatud kohalik elanikkond, vallavolikogu eri komisjonide töörühmad, vallavalitsus, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, kolmanda sektori eri institutsioonide esindajad ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Ain Jõesalu. Mooste valla arengukava aastani 2008 jaguneb ülesehituselt seitsmeks osaks: Esimene osa – HETKEOLUKORRA ANALÜÜS sisaldab teemavaldkondade lõikes hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi. Valdkonniti välja toodud andmed on 2003. aasta seisuga. Teine osa – VISIOON – MOOSTE VALD AASTAL 2010 kajastab soovitud olukorda aastani 2010. Kolmas osa – SWOT toob välja valla tugevad küljed ja nõrgad küljed, kirjeldab eelseisvaid võimalusi väljastpoolt ning meist mitte sõltuvaid ohtusid, millega tuleb arvestada. Neljas osa – STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED sätestab teemavaldkondade lõikes üldised arengueesmärgid ning lähiaastate prioriteetsed tegevused. Lähiaastate all peetakse silmas aastaid 2003–2008. Viiendas osas – MOOSTE VALLA ARENGUKAVA SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA NING PÕLVA MAAKONNA PLANEERINGUGA tuuakse välja ühised suunad ja meetmed, mille kaudu on võimalik taotleda vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kuuendas osas – FINANTSEERIMINE JA INVESTEERINGUTE KAVA on investeeringud paigutatud tabelisse, kus on välja toodud ajaline määratlus aastatel 2004–2006 ja finantseerimise allikad. Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 24 Seitsmendas osas – ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE sätestatakse arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemise kord. 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 1.1. ÜLDANDMED, ASUKOHT JA ERIPÄRA Mooste vald asub Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piirkonnas, mille Tartu Ülikoolis töötav Soome geograafiaprofessor J. G. Granö nimetas Põlvamaaks. Mooste valla pindala on 185,12 km2. Mooste vallas elab 1705 inimest. Mooste valla asustustihedus on 9,2 inimest/km2. Vallal on ühine piir Põlva maakonna Ahja, Põlva ja Räpina vallaga ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritooriumil on üks alevik (Mooste) ja 14 küla (Jaanimõisa, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Kastmekoja, Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Terepi, Viisli). Mooste valla suuremad järved on Arujärv, Mooste järv, Lahojärv ja Kõtajärv. Suurim jõgi – Lutsu jõgi. Valla keskuseks on Mooste alevik 524 elanikuga. Mooste valda läbib Tartu–Koidula maantee. Mooste Vallavolikogu ja Vallavalitsus asuvad vanas vallamajas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks. Mooste valla eripäraks võib nimetada looduskaunist paika ning keskuses asuvat Mooste mõisaansamblit koos pargi ja järvega. Mooste mõisaansambel on silmapaistev näide 20. sajandi alguse mõisaarhitektuurist. Mooste mõisaansambel on kõrge kultuurilis-ajaloolise väärtusega. Mooste on Eestis ainukene heimatstiilis hoonetekompleks. Eriti oluliseks väärtuseks tuleb pidada terviklikult säilinud mõisahoonete kompleksi ja suurejooneliselt kujundatud vabakujulise planeeringuga parki, mis koos moodustavad hästi tervikliku ansambli. Inglise stiilis park on 28,6 ha suurune, umbes 60 puu- ja põõsaliigiga ning ligi kahe sajandi vanuste puudega. Pargis asub Mooste järv. 1.2. AJALUGU Moisekatzi – Mooste vald loodi mõisavallana 1820. aastal pärast pärisorjuse kaotamist, mil vallad said talurahva ametlikeks organisatsioonideks mõisniku järelevalve all, mille alt vabaneti 1866. aastal. Mooste ümbruse muinasaja mälestusmärkideks on Aarniko ja Viisli kääbaskalmed, mis ulatuvad keskmisse rauaaega (5.–9. sajandisse). Seega võime siinse inimasustuse eaks lugeda ligikaudu 1500 aastat. Mooste ümbruse vanimatest küladest on 1403. aasta Tartu piiskopkonna lääniürikutes mainitud Kauksit ja Rasinat. Kirjalikes allikates on Moostet esmakordselt mainitud vene ja saksa sõjaväe vahel toimunud lahinguga Peipsi järve jääl 1242. aastal, nn Jäälahinguga. Lahingule eelnenud kokkupõrge toimus Moostes. 1582. aastal läks Liivimaa Poola võimu alla. Mooste ja Kauksi mõisad on loodud Poola ajal 16. sajandi teisel poolel samanimeliste külade aladele. 1717. aastal kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisa krahv Jagusinskile ja siitpeale on need mõisad ühendatud. Rasina mõis on arvatavasti tekkinud juba Tartu piiskopkonna (kirikliku feodaalriigi) ajal. Viimasteks mõisaomanikeks olid Mindingud, kes lahkusid Eestist 1939. aastal. Mooste nime kannab vald alates 1931. aastast. Varem oli kasutusel saksakeelne nimevorm Moisekatzi. Praegustes piirides moodustati Mooste külanõukogu 20. jaanuaril 1963. aastal kahe majandi – Mooste sovhoosi ja Sõpruse kolhoosi – territooriumil. 12. detsembril 1991. aastal kinnitati valla omavalitsuslik staatus ja Mooste vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 1.3. RAHVASTIK Rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Mooste vallas on 1705 elanikku (8.03.2004. a seisuga); Mooste vallas alaliselt elavad isikud, kelle aadressiandmeteks on rahvastikuregistrisse omavalitsusüksusena kantud Mooste vald. Tööealisi elanikke on 969 (18-aastased kuni pensioniiga), s.o 56,8% elanike üldarvust. Neist mehi 547 ja naisi 422. Pensioniealisi elanikke on 375. Neist mehi 124 ja naisi 251, s.o 21,9% elanike üldarvust. Alla 18-aastasi lapsi on 361, s.o 21,1% elanike üldarvust. Täiskasvanud elanikest on puudega inimesi 284. Neist keskmise puudega 84, raske puudega 151 ja sügava puudega 49. Tööealisi puudega inimesi on 120–130, s.o 12,9% tööealistest elanikest. Üle 18-aastasi õpilasi, kes omandavad kutseharidust või kõrgharidust, on 50–60, s.o 5,7% tööealistest elanikest. Töötuid on 140–160, s.o 15,5% tööealistest elanikest. Leht 2 / 24 Mooste valla arengukava kinnitamine Elanike arv külades Mooste 524 Kauksi 333 Rasina 148 Jaanimõisa 129 Suurmetsa 74 Kadaja 71 Kanassaare 71 Säässaare 69 Viisli 63 Kaaru 49 Terepi 44 Säkna 32 Kastmekoja 31 Savimäe 28 Laho 27 Rahvastikuprognoos Viimase viie aasta elanike arv esimese jaanuari seisuga 2004 1721 2003 1742 2002 1745 2001 1778 2000 1801 Viimase viie aasta sünni- ja surmaaktide koostamine sünnid surmad 2003 11 32 2002 10 27 2001 15 21 2000 16 27 1999 20 27 Viimase kolme aasta saabumised ja lahkumised saabumised lahkumised 2003 72 78 2002 72 59 2001 40 64 Esimesse klassi minevate laste prognoos 2004 15 2005 16 2006 13 2007 16 2008 21 2009 10 2010 14 1.4. ELUKESKKOND Looduskeskkond Mooste vald asub looduskaunis kohas. Mooste ümbruse muinasaja mälestusmärkideks on Aarniko ja Viisli kääbaskalmed, mis ulatuvad keskmisse rauaaega (5.–9. sajandisse). Seega võime siinse inimasustuse eaks lugeda ligikaudu 1500 aastat. Mooste haldusterritooriumil on kaks väärtuslike maastike II tähtsusklassi kuuluvat Mooste valla arengukava kinnitamine Leht 3 / 24 ala. Need on Mooste mõisaansambel koos mõisapargi ja järvega ning Rasina asundusküla. Valla territooriumil asub neli suuremat järve ja valda läbib Lutsu jõgi. Mooste vallas püütakse järgida keskkonnahoiu ning säästva arengu printsiipe, tagamaks tervislik elukeskkond, vähim inimtegevusest tulenev kahjustav mõju loodusele ning loodusressursside kokkuhoidlik kasutamine. 2003. aastal valmis Mooste mõisa hoolduskava ja Rasina asundusküla hoolduskava. Vastavalt hoolduskavas toodud soovitustele (Mooste mõisa hoolduskava) on puhastatud järveäär ning avatud maanteelt vaated järvele ja mõisaansamblile. Keskkonnaohtlikeks objektideks on eelkõige lekkivad kanalisatsiooni kogumiskaevud ja -trassid, katlamaja kütusemahuti ning vallaelanikud ise. Keskkonnateadlikkuse tõstmise eesmärgil on eelolevaks suveks kavandatud õpilastele keskkonnalaagrid (töö- ja puhkelaagrid), mille käigus puhastatakse Mooste mõisapark, Kauksi puhkeala (alale kavandatakse vabaõhuhariduse klass ja kooli mets) ning peetakse keskkonnaalaseid mõttetalguid. Maakasutus Mooste valla üldpindala on kokku 18 512 hektarit. Sellest 5586 ha on haritavat maad, 1510 ha looduslikku rohumaad, metsa alla jääb 10170 hektarit, õue–aiamaad on 101 ha ning muuks otstarbeks 1145 ha maad. Kogu valla maadel on 810 talu. 01.03.2004. aasta seisuga on maakatastrisse kantud 1320 katastriüksust (88% valla kogupindalast), erinevatel põhjustel on maakatastrisse kandmata 290 katastriüksust kogupindalaga 2309 ha. Sellest 60 ha on riigile jääv maa. Momendil kehtiv üldplaneering: Eesti Maaehitusprojekti koostatud Mooste aleviku generaalplaan ja Eesti Maaehitusprojekti poolt 1971. aastal koostatud Kauksi küla planeerimis- ja hoonestusprojekt.