Xvii Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23

SUURE-JAANI VALD

Heliloojatele Kappidele pühendatud XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo Head muusikasõbrad! Suure-Jaani muusikafestival toimub tänavu juba XVIII korda ja mitte ilma- asjata. Juba esimesest korrast, mil tuldi kokku tähistamaks ja austamaks heliloojate Kappide suuri juubeleid ja elutööd, teadsid nii korraldajad kui ka osalejad, et sündinud on midagi olulist. Sündmus, mis igal aastal toob kohale tuhandeid muusikaarmastajaid, kelle hinged leiavad siin kosutust, on oma terviklikkuses ning muusikute ja kuulajate vahel tekkiva sünergia poolest tõeliselt lummav. Eriti tänuväärseks pean asjaolu, et Suure-Jaani muusikafestival pakub külastajaile lisaks kontserdielamustele ka põnevaid kontserdikohti, tutvustab meie kultuurilugu, imelist loodust ning ainukordseid paiku siin Eestimaa südames. Elamused sünnivad kõigi meelte koostöös – kujutlege end näiteks Olustvere leivakotta, kus kaunist muusikat täiendab ninna- tungiv värske leiva hõng; või Hüpassaare rabasaarele, kus kõik osalejad tunnevad üheskoos, et just nii peaksidki inimene, loodus ja muusika koos olema ja elama. Soovin kõigile eredaid, meeldejäävaid elamusi Suure- Jaanis, lugude, looduse ja laulude keskel!

Laine Randjärv Riigikogu aseesimees

Head Suure-Jaani vaimulikul laulupäeval osalejad! Pidada Suure-Jaani muusikafestivali raames vaimulikku laulupäeva on väga asjakohane ja tänuväärne. On ju Suure-Jaaniga seotud nimekad heliloojad ja nende looming väga tihedalt seotud kirikuga. Tänavu, kui möödub sada aastat professor Hugo Lepnurme sünnist, ei saa jätta märkimata, et temagi võttis osa enamikust nõukogude ajal Suure-Jaanis korraldatud kiriklikest muusikaüritustest ja vaimulikest laulupäevadest. Mäletan kaunist juuni- hommikut, kui ta eaka mehena ette teatamata Olustvere raudteejaamast Suure-Jaani kirikuni jalutas – et looduse ilu nautida, nagu ta ise sõnas. Tõepoolest – siinsed kaunid paigad, auväärne muusikakultuur ja kirgas pühakoda tiivustavad, täidavad südamed tänu ja rõõmuga, panevad hingekeeled helisema ja kannavad mõtted jumalikesse kõrgustesse. Tänavusel vaimulikul laulupäeval võime sellest kõigest taas osa saada. Tänu väga paljudele abilistele, lauljatele, muusikutele ja muusikasõpra- dele, kõigile osavõtjatele, kes oma südametule selles päevas ühendavad! Olgu vaimulik laulupäev ilusaks jah-vastuseks meie rahva põhjapanevale küsimusele: “Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?”

Õnnistusrikast laulupäeva soovides EELK peapiiskop Andres Põder

Head Suure-Jaani muusikafestivali külalised ja esinejad!

Käesoleva aasta suvel toimub juba 17. korda Suure-Jaani muusikafestival – seekord jälle koos üle-eestilise vaimuliku laulupäevaga. See vaim ja need juured, mida on siinsesse pinnasesse külvanud Kappide pereliikmed ja Mart Saar koos teiste oma aja tublide aatekaaslastega, on tugevad. Eesti Kontsert ja festivali kunstiline juht Andres Uibo on andnud üritusele sisu ja näo. Igal aastal uued esinejad, igal aastal on lisandunud mõni uus esine- mispaik. Lisandunud on ka uusi ettevõtmisi: teist aastat järjest on kavas lastepäev – seekord Suure-Jaani muusikastuudio eestvedamisel. Oleme kaasanud kohalikke tublisid peresid avama külalistele oma kodusid – aiakohvikutes pakutakse kohvi ja kooki, vaadata saab näitusi ja kuulata oma kuulsusi. Festivali kuulajaskond on tublisti laienenud, mitte ainult kohalik publik, vaid ka kaugemalt tulnud on saanud hea muusikaelamuse ja sõbaliku vastuvõtu osaliseks, olgu kontserdipaigaks Suure-Jaani gümnaasium, Hüpassaare raba, kirik, laululava, Olustvere loss, kohvik Arturi Juures või mõni aiakohvik. Suur tänu korraldajatele ja külalistele, kes on olnud selle ilusa traditsiooni hoidjad ja edasiviijad! Suure-Jaani muusikafestival on leidnud kindla koha meie piirkonna ja Eesti Kontserdi aastakavas. Meeldivaid festivalielamusi Suure-Jaanis!

Tõnu Aavasalu Suure-Jaani vallavanem SKEEM ARTUR KAPI ÜHINGU MAJAST EHK ANDEKOJAST

Teeme Suure-Jaani andekoja!

Kolmteist aastat tagasi asutatud Rahvusvahelise Artur Kapp’i Ühingu eesmärk on Suure-Jaani piirkonnaga seotud loovisikute elu ja tegevuse tutvustamine. Seeläbi loodab ühing aidata kaasa siinse kandi elu edendamisele. 2005. aastal osteti ühingu liikme, saksa muusikakirjastaja Horst Schuberti abiga pankroti- pesast maja aadressil J. Köleri 2. Punasest telliskivist hoones kohviku Arturi Juures kõrvalkrundil oli varem kauplus, ärklikorrusel korterid. Siiani on majale kasutust leitud vaid ühel nädalal aastas: siin töötab Suure-Jaani muusikafestivali ajal infopunkt ning vaadata saab fotonäitust eelmise aasta festivalist. Aastaid peeti plaani maja renoveerida ning teha sellest muusikute kodu: väikese saali ja helisalvestusstuudioga loomemaja-hostel. Praegu ollakse idee teostami- sele lähemal kui kunagi varem: käsil on projekteerimistööd, mida teeb EA Reng AS Hillar Joone juhtimisel. Arhitektuurse lahenduse tegi nimekas Taani arhitekt Erik Nobel. Suure-Jaani kesklinna, kauni paisjärve kaldale tuleb Suure-Jaani andekoda. Eks ole plaanis siia nii andeid koondada kui siin ka õpetust ja elamusi anda. Majja on planeeritud saal, harjutus- ja tegevusruumid ning külalistoad. Kapi ühing saab endale bürooruumid. Kui praegu on majas üks korrus ja katusealused toad, siis tulevikus on siin kolm korrust: J. Köleri tänava poolt sisenejad satuvad teisele korru- sele, kohviku Arturi Juures poolt pääseb aga saali, mis läbib kahte korrust. Kolmandal ehk ärklikorrusel paikneb pool tosinat külalistuba. Majas on kavas anda muusikaharidust, korraldada näitusi ja kontserte, näidata fi lme, pakkuda peatumisvõimalust kõigile, kes tegelevad loomemajandusega ning soovivad keskenduda loomingule. Soomaa lähedus peaks inspireerima nii muusika, kujutava kunsti, kirjanduse kui ka fi lmi ja fotoga tegelejaid kogu maailmast. Andekoja sisuga täitmisel on ühingul plaanis teha koostööd Suure-Jaani valla ja kultuurimajaga. Toetused Suure-Jaani andekoja väljaehitamiseks on oodatud Rahvusvahelise Artur Kapp’i Ühingu arvelduskontole EE151010220046949018 SEB pangas.

Leili Kuusk avalike suhete spetsialist E 16. juuni Kell 14 Olustvere leivakoda: “Ihule ja hingele” Suure-Jaani muusikafestivali pressikonverents Musitseerivad Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

Kell 16 Olustvere leivakoda: Rahvusvahelise Artur Kapp’i Ühingu üldkogu

T 17. juuni Kell 12 Artur Kapi ühingu maja: Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon)

Kell 14 Heliloojate Kappide majamuuseum: festivali avamine, Suure-Jaani muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Marcel Johannes Kits (tšello), klaveril Auli Lonks ja Martti Raide

Kell 18 Mart Saare majamuuseum Hüpassaares: Avo Kittask (bariton, Kanada- Eesti), Norman-Illis Reintamm (klaver, Kanada-Eesti), Arete Teemets (sopran), Aare Tammesalu (tšello)

Kell 21 Johann Köleri muuseum Lubjassaares: “Väike öömuusika” Tobiase Keelpillikvartett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello) ja Tiit Pärtna (kontrabass)

K 18. juuni Kell 12 Suure-Jaani gümnaasiumi aula: V Mart Saare nimelise lauljate konkursi I voor Kell 17 Suure-Jaani gümnaasiumi aula: II Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss “Uus laul”

Kell 21 Vanaõue puhkekeskus: J. S. Bach “Kohvikantaat” Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Toomas Vavilov

5 N 19. juuni Kell 10.30 Suure-Jaani noortekeskus: meistrikursused lauljatele Juhendaja Jaakko Kortekangas (Soome Rahvusooper)

Kell 12 Suure-Jaani laululava: festivali lastepäev “Kantri alati jääb”

Kell 15 Suure-Jaani gümnaasiumi aula: V Mart Saare nimelise lauljate konkursi II voor

Kell 21 Olustvere loss: konkursside laureaatide autasustamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Gaetano Donizetti ooper “Il campanello di notte” / “Öökelluke”

R 20. juuni Kell 13 Kohvik Arturi Juures: lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga

Kell 16 Energia talu teemaja: “Jõel ja aasal” Oksana Sinkova (fl ööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Heiki Mätlik (kitarr) Pärast kontserti ravimtaimehuvilistele ekskursioon Energia talus

Kell 19 Suure-Jaani gümnaasiumi suur saal: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts

Kell 22 Suure-Jaani laululava (vihma korral Suure-Jaani gümnaasiumis): ansambel Rock Hotel

L 21. juuni Kell 13 Kohvik Arturi Juures: lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

Kell 16 Sürgavere kultuurimaja: Operett Voldemar Kuslapiga, akordionil Henn Rebane

Kell 19 Tääksi vesiveski vabaõhulava: kontrabass, tšello ja elektroonika: Taavo Remmel ja Aare Tammesalu

Kell 22 Suure-Jaani õigeusu kirik: meeskoor Peresvet (Moskva)

6 P 22. juuni Vaimulik laulupäev Vaimuliku laulupäeva patroonid on EELK peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

Kell 7.30 Muusikapaviljon ja tornid “Ärgake” – äratusmäng pasunatelt Kell 8 Suure-Jaani kiriku ümbrus: hommikueine murul Kell 9.30 Suure-Jaani kiriku orelirõdu: vestlusring Hugo Lepnurmest Kell 11 Suure-Jaani kirik: pidulik jumalateenistus Kell 12.30 Suure-Jaani kalmistu: mälestushetk Kell 13 Kohvik Arturi Juures: lõunatund arhitekt Erik Nobeliga (Taani) Kell 14 Suure-Jaani kirik: Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja 17.15 Suure-Jaani kirik: Hugo Lepnurme kantaat “Lunastus Kristuses” 17.45 rongkäik kirikust laululavale 18.00 kirikukellade helistamine

Suure-Jaani laululava: vaimuliku laulupäeva kontsert, pühendatud Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäevale

E 23. juuni Kell 00.01 Mart Saare majamuuseum: Mati Palm (bass), Martti Raide (klaver)

Kell 03 Hüpassaare rabasaar: päikesetõusukontsert Soo-orkester, Nadia Kurem (sopran), Indrek Vau (trompet), Eesti Noorte Segakoor, dirigendid Toomas Vavilov ja Peeter Perens

Kell 13 Suure-Jaani kirik: jaanipäevakontsert “Vivat Italia!” Nadia Kurem (sopran), Andres Uibo (orel)

Kell 17 Suure-Jaani laululava (vihma korral gümnaasiumi aulas): ansambel Dagö ja Lauri Saatpalu

Kell 21 Suure-Jaani laululava: jaanitule süütamine

7 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

E 16. juuni kell 14 Olustvere leivakoda

“Ihule ja hingele” Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

Suure-Jaani muusikafestivali pressikonverents

Heino Eller (1887–1971) “Fantaasia” sooloviiulile Mari-Liis Uibo (viiul)

Suure-Jaani XVII muusikafestivali esitlus – Andres Uibo, Leili Kuusk

Ester Mägi (1922) “Psalm” tšellole ja kandlele Aare Tammesalu (tšello), Kristi Mühling (kannel)

Suure-Jaani andekoja tutvustus

Eesti rahvaviis “Hunt aia taga” Kristi Mühling (kannel)

Suure-Jaani andekoja projekti tutvustus – arhitekt Erik Nobel ja projekteerija Reino Rass

Ester Mägi “Tantsides” Mari-Liis Uibo (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Kristi Mühling (kannel) kell 16 Olustvere leivakoda Rahvusvahelise Artur Kapp’i Ühingu üldkogu

8 T 17. juuni kell 12 Artur Kapi ühingu maja Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon) kell 14 Kappide majamuuseum Festivali avamine Suure-Jaani muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton) Ksenia Kutšukova (sopran) Marcel Johannes Kits (tšello) Klaveril Auli Lonks ja Martti Raide

Hugo Lepnurm “Sinu käes on mu aeg” (Taaveti laul 31: 15–17) (1914–1999)

Cyrillius Kreek “Oh ma isegi ei tea” (Anna Haava) (1889–1962)

Artur Kapp “Ärge võtke” (Eduard Wöhrmann) (1878–1952)

Hugo Wolf “Die ihr schwebet” / “Kes te hõljute” (Hispaania lauluraamat) (1860–1903)

Franz Schubert “Im Abendrot” / “Õhtupunas” D 799 (Karl Lappe) (1797–1828)

esitavad Ott Indermitte (bariton) ja Martti Raide (klaver)

Mart Saar “Üks ainus kord” (Anna Haava) (1882–1963)

Ester Mägi “Kuis võiksin magada” (Marie Under) (1922)

9 Ildebrando Pizzetti “I pastori” / “Karjus” (1880–1968)

Ricardo Zandonai “Serenata” / “Serenaad” (1883–1944)

Lisa Lehman “There are fairies at the bottom of our garden” / (1862–1918) “Me aias on haldjaid”

esitavad Ksenia Kutšukova (sopran) ja Auli Lonks (klaver)

Erki-Sven Tüür “Dedication” (1959)

Robert Schumann Adagio ja Allegro op. 70 (1810–1856) esitavad Marcel Johannes Kits (tšello) ja Martti Raide (klaver) kell 18 Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Pärle eesti muusikast Avo Kittask (bariton, Kanada-Eesti) Norman-Illis Reintamm (klaver, Kanada-Eesti) Arete Teemets (sopran) Aare Tammesalu (tšello)

Riho Päts (1899–1977) “Muremaa” Reinhold Kamsen (1871–1952)

Riho Päts “Suviöö” Marie Under (1883–1980)

Eino Tamberg (1930–2010) “Madalal on pilve süle” Sándor Petőfi (1823–1849) (tlk Ellen Niit)

Eino Tamberg “Tuul viib õilmelt lehe ära” Sándor Petőfi (tlk Ellen Niit)

10 Eino Tamberg “Kevad ja sügis” Sándor Petőfi (tlk Ellen Niit)

Eduard Tubin (1905–1982) “Tulease” Marie Under

Roman Toi (1916) “Palve”

Maimu Miido (1915–2004) “Öö rannal” H. Asi

Kaljo Raid (1921–2005) “Largo”

Roman Toi (1916) Aaria kantaadist “Mängumees” eesti rahvaluule ainetel

Roman Toi “Nõel” Karl Eduard Sööt (1862–1950)

Roman Toi “Mina ise” Betti Alver (1906–1989)

Anton Kasemets (1890–1978) “Kümnes kiri Ingile”: “Mäletad Ing” Henrik Visnapuu (1890–1951)

Mart Saar (1882–1963) “Ju valgus tõstab tiibu” Anna Haava (1864–1957)

Artur Kapp (1878–1952) “Kütkes” Karl Eduard Sööt

Leo Virkhaus (1940–1984) “Kui tume veel kauaks” Juhan Liiv (1864–1913)

Paul Tammeveski (1898–1982) “Üksainus õis”

11 Bariton Avo Kittask sündis Stockholmis 1944. aastal, ta on õppinud saksofoni Michigani ülikoolis ja hiljem laulmist Toronto ülikoolis, täien- danud end Firenzes bariton Tito Gobbi meistriklassis. Ta on laulnud peaosi oratooriumites ja ooperilavadel (Canadian Opera Company, Alberta Opera, Manitoba Opera, Cosmopolitan Opera, Sault Sainte Marie Opera, Edmonton Opera, Vancouver Opera, Stratfordi festival, Old Vic Londonis jm). Kittask on laulnud nii Estonia kontserdisaalis kui ka Tartus Scarpia osas Puccini ooperis “Tosca” (Vanemuise vabaõhulavastus). Avo ooperi- rollide hulka kuuluvad Germont, Renato, Falstaff , Tonio, Marcello, Pizzaro, Eisenstein, Figaro ja Mikado jm. Ta mängis fi lmides “H.M.S Pinafore” (1981), “Iolanthe” (1984) ja “The Mikado” (1987). Eesti heliloojate teosed ja soololaulud on Avo Kittaskile eriti südamelähe- dased ja ta esitab nende loomingut igal võimalusel. Ta on olnud paljude väliseesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks (L. Avesson, C. Kipper, M. Miido, S. Purre, R. Toi, E. Tubin, L. Virkhaus, P. Tammeveski). 2012. aasta juunis esines Avo Kittask solistina Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päeval Tartus ja samuti andis soololaulude kontserdi koos pianist Peep Lassmanniga Tartu ülikooli aulas. Selle aasta veebruaris laulis ta peaosa Torontos ooperis “Don Giovanni” ja märtsis esines baritonisolistina J. Brahmsi “Saksa reekviemis” (mõlemad Norman Reintammi dirigeerimisel). Avo Kittask kuulub korporatsiooni Fraternitas Estica ja on praegune Toronto Eesti Meeskoori esimees.

Norman-Illis Reintamm alustas oma muusikukarjääri koorilauljana Hamiltoni Kristuse kirikus (Kanadas), ta on õppinud Toronto ülikoolis, McMasteri ülikoolis ja Londoni kuninglikus muusikakolledžis. Norman töötas palju aastaid Eesti Rahvusooperi dirigendina, töötades samal ajal ka õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias ja Sibeliuse Akadeemias. Eestist lahkudes sai temast Kanada rahvusballeti dirigent ning Toronto Cathedral Bluff si 90-liikmelise sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Ta on olnud külalisdirigent Kanadas ja Euroopas ja tema repertuaari kuuluvad üle 25 ooperi ja balleti. Ta on esinenud organistina Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning loonud ka ise muusikat. Norman osaleb pianistina TrioEstonias (Leibur, Tammesalu, Reintamm) ja on selle ansambliga ka Kanadas ringi reisinud.

12 Arete Teemets on lõpetanud klassikalise laulu erialal 2009. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots Nadia Kuremi lauluklassis ning 2012. aastal maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi lauluklassis, kelle juures täiendas end Itaalias ka 2007/2008 õppeaastal. Arete Teemets pälvis 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia Chori Praefecti. Samuti on ta saavutanud kolmanda koha 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga Premio Via Vittoria. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel konkursil Flame klassikalise laulu kategoorias esikoha. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Singi nimeline noore laulja preemia. Arete Teemets on osalenud Gabriela Tucci, Renato Brusoni, Elisabeth Norberg Schulzi, Ines Salazari ja Joanna Kozlovska meistrikursustel ning teinud koostööd järgmiste dirigentide ja pianistidega: Carlo Palleschi, Andreas Kowalewitz, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Mihkel Poll. 2013. aasta suvel täiendas ta end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel. Arete Teemetsa rollide hulka kuuluvad Madama Vezzosa (peaosa Vincenzo Legrenzio Ciampi ooperis “La favola dei tre gobbi”), Lisetta (pearoll Leonardo Leo ooperis “La zingaretta”) ja Kate Pinkerton (Puccini “Madama Butterfl y”) Teatro Lirico Sperimentale di Spoletos; Rosina (Mozarti “La fi nta semplice”), Genovieff a (Puccini “Suor Angelica”), Nella (Puccini “Gianni Schicchi”) ja Sandrina (Mozarti “La fi na giardiniera”) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio lavastustes, samuti Rahvusooper Estonia lastelavastuses “Imelaps”. Lisaks on ta laulnud koos maailmakuulsa baritoni Renato Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest. 2012. aastal andis ta soolokontserdi Saaremaa ooperipäevadel.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks arvukatele esine- mistele Eestis on ta mänginud paljudes Euroopa maades, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri,

13 Kotka Linnaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ees ning tegutseb Tobiase Keelpillikvarteti ja ansambli Resonabilis ja Reval Ensemble’i liikmena. Aare Tammesalu musitseerimist võib kuulata mitmel heliplaadil ja ta teeb järjekindlalt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule. Ta on ka aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Alates 1995. aastast toimub Tammesalu kunstilisel juhtimisel Mustjala festival Saaremaal. Aare Tammesalu on Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Teatriliidu aastapreemia ning Hendrik Krummi preemia laureaat ning Eesti Interpreetide Liidu 2014. aasta stipendiaat. kell 21 Johann Köleri muuseum Lubjassaares “Väike öömuusika” Tobiase Keelpillikvartett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello) ja Tiit Pärtna (kontrabass)

Ludwig van Beethoven (1770–1827) Keelpillikvartett op. 18 nr 4 c-moll I Allegro, ma non tanto II Scherzo. Andante scherzoso, quasi allegretto III Menuetto. Allegretto IV Allegro

Villem Kapp (1913–1964) “Eleegia” keelpillidele (1940) seade keelpillikvintetile Aare Tammesalu (2014)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) Serenaad nr 13 G-duur KV 525 (1787) “Väike öömuusika” (“Eine kleine Nachtmusik”) I Allegro II Menuetto & Trio III Romanze: Andante IV Menuetto & Trio V Rondo: Allegro

14 2000. aastal loodud Tobiase Keelpillikvartett esineb regulaarselt kont- serdisarjades ja festivalidel. Ansambel on musitseerinud pea kõikjal Eestis: Lääne-Eesti saartel, võimsas Aleksandri kirikus idapiiril Narvas, suvepea- linnas Pärnus, Lõuna-Eesti maakirikutes, ülikoolilinnas Tartus ja muidugi Tallinna esindussaalides: Estonia kontserdisaalis, Rahvusooperis Estonia, Tallinna raekojas, Kadrioru lossis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Lisaks kontsertidele kodumaal on kvartett esinenud ka Ateenas, Berliinis, Helsingis, Nikosias, Odessas, Peterburis, Riias, Stockholmis ja Vaasas. Kvarteti nimi on austusavaldus helilooja Rudolf Tobiasele – eesti keelpillikvarteti žanri rajajale. Kvarteti koostööpartne- riteks on olnud Toomas Vavilov, Annely Peebo, Peep Lassmann, Dionysis Gramennos, Anu Lamp, Irina Zahharenkova jpt. 2003. aastal salvestati koos- töös Estonian Record Productionsiga CD fi rmale Erdenklang (Saksamaa). Eesti Raadiole on salvestatud Lepo Sumera, Veljo Tormise, Tõnis Kaumanni, Jaan Räätsa, Heimar Ilvese jt muusikat. Kvartetile on loonud uusi teoseid Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Robert Jürjendal. Ansambli repertuaari kuuluvad maailma kammermuusikaliteratuuri tähtteosed, oluline osa on eesti muusikal.

K 18. juuni kell 12 Suure-Jaani gümnaasiumi aula V Mart Saare nimeline lauljate konkurss I voor

Konkursi žürii: Jaakko Kortekangas, esimees (Soome Rahvusooper) Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit) Helen Lepalaan (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Avo Kittask Martti Raide (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)

15 Osalejad: Irmeli Kannel Maria Kondratjeva Olesja Litnevski Sigrid Mutso Julia Savitskaja Anastassia Tsubina-Alexejeva Tuuri Viik Natalia Vinogradova kell 17 Suure-Jaani gümnaasiumi aula II Villem Kapi nimeline heliloomingu konkurss “Uus laul”

II vooru pääsenud võistlustööd

Noorem vanuserühm (kuni 18 a): Adena Anton “Päevi tuleb päevast juurde” Martin Kirsiste “Nüüd sajab” Reesi Koidu “Anna algus” Eugen Linde “Süda on mul vaevas” Richard Mägar “Jälle hakkab” Merily Reimand “Me liigume loogeldes loojangu poole”

Vanem vanuserühm (üle 18 a): Hara Alonso, Liina Vilgats “Mõistatus XXV” Lea Gabral “Me liigume” Lea Gabral “Mina tahan” Johanna Maria Juhandi “Võib-olla armastus on ookean” Robert Jürjendal “Kevade algus” Rein Kalmus “Ma tean, et ma tulen” Piret Pajusaar “Pilli tasa puhumisest” Maria Rostovtseva “Vastus” Marili Tomingas “Võib-olla armastus on ookean” Liis Viira “Mu tuba täis on väikseid ingleid”

16 kell 21 Vanaõue puhkekeskus “Kohvikantaat” Arete Teemets (sopran) Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass) Rahvusooper Estonia) Mari-Liis Uibo (viiul) Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Arvo Leibur) Dirigent Toomas Vavilov

Antonio Vivaldi Kontsert alla rustica G-duur, RV 151 (1678–1741) Presto Adagio Allegro

Johann Sebastian Bach Viiulikontsert nr 1 a-moll viiulile ja orkestrile BWV 1041 (1685–1750) Allegro moderato Andante Allegro assai

Solist Mari-Liis Uibo (viiul)

Johann Sebastian Bach “Kaff eekantate” / “Kohvikantaat” BWV 211 (1685–1750) “Schweigt stille, plaudert nicht” / “Nüüd vaikige ja ärge lobisege”

17 “Schweigt stille, plaudert nicht” / “Nüüd vaikige ja ärge lobisege” “Kaff eekantate” / “Kohvikantaat” BWV 211

1. Recitativo 1. Retsitatiiv

Schweigt stille, plaudert nicht Nüüd vaikige ja ärge lobisege Und höret, was itzund geschicht: ja kuulake, mis mul on ütelda. Da kömmt Herr Schlendrian Sealt tuleb härra Schlendrian Mit seiner Tochter Lieschen her, koos oma tütre Liescheniga Er brummt ja wie ein Zeidelbär; ja uriseb kui möirakaru. Hört selber, was sie ihm getan! Te ise kuulge, mis ta talle teinud!

2. Aria 2. Aaria

Hat man nicht mit seinen Kindern Kas pole siis meil oma lastega Hunderttausend Hudelei! sadu tuhandeid muresid kanda! Was ich immer alle Tage Mis iga päev ma kordan Lieschenile, Meiner Tochter Lieschen sage, see lendab sihita ta kõrvust mööda. Gehet ohne Frucht vorbei.

3. Recitativo 3. Retsitatiiv

Baß Bass Du böses Kind, du loses Mädchen! Sa üleannetu laps, sa kerglane tüdruk! Ach! wenn erlang ich meinen Zweck? Ah, millal jõuan oma sihile? Tu mir den Coff ee weg! Sa minu pärast loobu kohvist! Sopran Sopran Herr Vater, seid doch nicht so scharf! Härra isa, ärge olge nõnda karm! Wenn ich des Tages nicht dreimal Kui mina enam kolm kord’ päevas Mein Schälchen Coff ee trinken darf, ei saa juua oma kohvitassikest, So werd ich ja zu meiner Qual siis muutun oma kannatustes Wie ein verdorrtes Ziegenbrätchen. ma kuivan’d kitseprae sarnaseks.

4. Aria 4. Aaria

Ei! wie schmeckt der Coff ee süße, Ah, kui magus maitseb kohvi! Lieblicher als tausend Küsse, Armsam ta kui tuhat suudlust, Milder als Muskatenwein. pehmem veel kui muskaatvein. Coff ee, Coff ee muß ich haben, Kohvi, kohvi pean ma saama Und wenn jemand mich will laben, ja kes soovib mu’ga suhteid, Ach, so schenkt mir Coff ee ein! valagu tass kohvi täis!

18 5. Recitativo 5. Retsitatiiv

Baß Bass Wenn du mir nicht den Coff ee läßt, Kui sa kohvist kohe ei loobu, So sollst du auf kein Hochzeitfest, ei luba ma sul külastada ühtki pulmapidu Auch nicht spazierengehn. ja isegi jalutama ei luba sul minna.

Sopran Sopran Ach ja! Ah ja! Nur lasset mir den Coff ee da! Ma nõus, vaid kohvi jätke!

Baß Bass Da hab ich nun den kleinen Aff en! Siin nüüd on mul see väike ahv! Ich will dir keinen Fischbeinrock nach Ei too ma sulle enam ainustki vaalaluu itzger Weite schaff en. korsetti, mis sulle sobib!

Sopran Sopran Ich kann mich leicht darzu verstehn. Ma kergelt harjuda võin sellega.

Baß Bass Du sollst nicht an das Fenster treten Ka aknale ei luba enam minna Und keinen sehn vorübergehn! ja ühtki möödakäijat vaadata.

Sopran Sopran Auch dieses; doch seid nur gebeten Ka seda; ainult palun teid, Und lasset mir den Coff ee stehn! et mulle kohvi alles jätate!

Baß Bass Du sollst auch nicht von meiner Hand Sa enam kunagi mu käest Ein silbern oder goldnes Band ei saa vööle panemiseks Auf deine Haube kriegen! Kuld-, ei hõbepaela!

Sopran Sopran Ja, ja! nur laßt mir mein Vergnügen! Ja, ja, vaid jätke minu nauding alles!

Baß Bass Du loses Lieschen du, Sa kerglane tüdruk, mu Lieschen, So gibst du mir denn alles zu? kas nõnda maksad mulle kõige eest?

19 6. Aria 6. Aaria

Mädchen, die von harten Sinnen, Kõva südamega tütarlapsi Sind nicht leichte zu gewinnen. kõike muud, kui kerge võita on. Doch triff t man den rechten Ort, Kuid kui tunned siiski õiget takti, O! so kömmt man glücklich fort. võidu saavutada võid siis otsemaid.

7. Recitativo 7. Retsitatiiv

Baß Bass Nun folge, was dein Vater spricht! Nüüd kuula, mis su isa sulle räägib!

Sopran Sopran In allem, nur den Coff ee nicht. Jah kõike, ainult kohvi osas mitte!

Baß Bass Wohlan! so mußt du dich bequemen, No nii! Kuid siis pead leppima, Auch niemals einen Mann zu nehmen. et kunagi ei saa sa oma meest!

Sopran Sopran Ach ja! Herr Vater, einen Mann! Ah nii! Hea isa, oma meest?

Baß Bass Ich schwöre, daß es nicht geschicht. Ma vannun sulle, et just nii see juhtub!

Sopran Sopran Bis ich den Coff ee lassen kann? Niikaua, kui ma kohvist loobuksin? Nun! Coff ee, bleib nur immer liegen! Kohv kaugele must jäägu! Hea isa, Herr Vater, hört, ich trinke keinen nicht. ei joo ma enam ühtki tassikest!

Baß Bass So sollst du endlich einen kriegen! Nii võidad kõige lõpuks ikka sina!

8. Aria 8. Aaria

Heute noch, Veel täna, Lieber Vater, tut es doch! armas isa, tehke seda! Ach, ein Mann! Ah, leidke mees! Wahrlich, dieser steht mir an! See tõesti hästi sobib minule! Wenn es sich doch balde fügte, See seisab pea mul ees, Daß ich endlich vor Coff ee, et kohvitassi eest Eh ich noch zu Bette geh, veel enne, kui ma täna voodi läen, Einen wackern Liebsten kriegte! on tubli, aus armastaja käes.

20 9. Recitativo 9. Retsitatiiv

Nun geht und sucht der alte Schlendrian, Nüüd läheb otsib vana Schlendrian, Wie er vor seine Tochter Lieschen kust oma tütrel Lieschenil Bald einen Mann verschaff en kann; ta kiirelt mehe saaks. Doch, Lieschen streuet heimlich aus: Kuid Lieschen pihib salaja: Kein Freier komm mir in das Haus, ei ükski võõras tule minu majja, Er hab es mir denn selbst versprochen kui enne tõotust ei anna ta Und rück es auch der Ehestiftung ein, ja seda abieluleppel kinnitab, Daß mir erlaubet möge sein, et mina alati, kui ainult soovin, Den Coff ee, wenn ich will, zu kochen. võin kohvi keeta endale.

10. Coro (Terzetto) 10. Lõpukoor

Die Katze läßt das Mausen nicht, Ei kassid jäta iial hiiri Die Jungfern bleiben Coff eeschwestern. ja neiud jäävad kohviõdedeks. Die Mutter liebt den Coff eebrauch, Ka emad armastavad kohvikeetu Die Großmama trank solchen auch, ja kohvi joovad vanaemadki. Wer will nun auf die Töchter lästern! Kes jõuaks siis veel tütreid passida!

Picander (Chr. Fr. Henrici) Tõlkinud Helbe Merila-Lattik

Johann Sebastian Bachi (1685–1750) “Kohvikantaat” (1732–1734) on ilmalik teos, mis oma olemuselt on väikesemahuline koomiline ooper. Kantaadi tekst jutustab range isa püüdlustest võõrutada tütar tüütust kohvijoomisest, ähvardades viimast lausa mehelemineku loast ilma jätta. Et kantaati paremini mõista, peame Bachi eluaega sisse kiikama. Kohvijoomise komme levis Euroopasse ajal, mil Bach ilmavalgust nägi. Juba küpset muusikut ümbritses keskkond, milles kohvijoomine oli juba üsna tavaline. Esimene teadaolev avalik kohvik Saksamaal avati 1721. aastal Berliinis. Kuni 18. sajandi keskpaigani ei olnud kohvijoogi valmista- mine saksa kodudes eriti juurdunud. “Kohvikantaat” on ühelt poolt auto- rite seisukohavõtt Bachi-aegsel Saksamaal levinud arusaamisele, et naiste kohvitarbimine põhjustab lastetust. Teisalt on teos ka kriitika ülikute ning keisrikoja aadressil, kes kohvioa kättesaadavust igamehe tarbeks igati takistada püüdsid. “Kohvikantaadi” tekst ülistab kohvi lõhna ning maitset, mis tõenäoliselt oli meeltmööda ka Zimmermanni kohvipoe omanikele Leipzigis, kelle juures J. S. Bachi juhatatud Collegium Musicum kantaadi esmakordselt ette kandis.

21 Arete Teemets (vt lk 13)

Anto Õnnis on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia löökpilli erialal ja õppinud Hollandis Groningenis ja Soomes Sibeliuse Akadeemias. Alates 1997. aastast töötab Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris löökpilli- mängijana, ta on ka löökpilliansambli PaukenfEst asutajaliige. Lisaks on ta osalenud paljude orkestrite ja kammerkoosseisude töös, sh ERSO, Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble. 2001. aastast alates tegeleb Anto Õnnis aktiivselt laulmisega, mil liitus sakraalmuusika ansambliga Heinavanker. 2010. aastast on ta gregoriaani ansambli Vox Clamantis liige. Osalemine mitmetel kontsertidel ja festivalidel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias andis julguse astuda soololaulu radadele. Anto Õnnis on täien- danud end laulupedagoog Vilja Sliževski käe all ning 2011. aastast on Anto Õnnis ansambel Hortus Musicuse solist.

Pavlo Balakin lõpetas Donetski Muusikaakadeemia džäss-saksofoni erialal 2006. aastal. Aastatel 2002–2008 laulis ta Ukraina Rahvusooperi kooris. 2008. aastast õpib ta laulmist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mati Palmi klassis ning laulab Rahvusooper Estonia kooris. Tema repertuaari kuuluvad nii väiksemad kui ka suuremad solistirollid Rahvusooperi lavastustes: Mefi sto (Gounod’ “Faust”), Ptolemaios (Händeli “Julius Caesar”), Markii d’Obigny (Verdi “La traviata”), Monterone ja Krahv Ceprano (Verdi “Rigoletto”), Krahv Horn (Verdi “Maskiball”), Surin (Tšaikovski “Padaemand”), Salieri (Rimski-Korsakovi “Mozart ja Salieri”, kontsertette- kanne), samuti Pontius Pilaatus J. S. Bachi “Johannese passioonis” ja bassi- partiid suurvormides, sh Beethoveni missa C-duur, Straussi “Saksa motett” ja Rossini “Petite messe solennelle”. Alates 2013. aastast on Pavlo Balakin RO Estonia solist.

Mari-Liis Uibo alustas viiuliõpingutega 6-aastaselt dotsent Ivi Tiviku juhendamisel. Aastail 1997–2006 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, 2012 omandas bakalaureusekraadi Viini Muusika- ja Näitekunstiülikoolis prof Gerhard Schulzi (Alban Berg kvartett) viiuliklassis ning jätkas õpin- guid USAs Oberlini Konservatooriumis prof Milan Viteki viiuliklassis, mille lõpetas selle aasta maikuus artistic diploma kraadiga ning summa cum laude tunnistusega. Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, mh on ta Trento I ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, rahvusvahelise konkursi

22 Flame fi nalist. Alates 2001. aastast on Mari-Liis regulaarselt osalenud suve- kursustel ning külastanud meistriklasse: Maestro Ivry Gitlis, prof Alexander Fischer, prof Anatoli Reznikovski jt. Alates 1998. aastast on Mari-Liis Uibo olnud sagedane esineja erine- vatel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud erinevate orkestrite ees, nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, ning töötanud koos nimekate dirigentidega, nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Andrei Kružkov, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontserdireisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal (kontserdisarjas “Uus Euroopa, noored talendid”), Hollandis, Saksamaal (kontserdisarjas “Forum junger Künstler”), Portugalis, Austrias, Venemaal, Ameerika Ühendriikides (Oberlin Conservatory Illumination Tour in NYC) ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat. Mari-Liis on kaasa teinud paljudes orkestriprojektides (sh Viini Akadeemia orkestris, vanamuusika ansamblis Hortus Musicus, Oberlini uue muusika ansamblis, kontsertmeistrina Oberlini konservatooriumi kammerorkestris ja sümfooniaorkestris) ning mängib erinevate kammeransamblite koos- seisus. Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD “Bernsteinstraße”.

Toomas Vavilov õppis klarnetit Ülo Üksiku juhendamisel Tallinna Muusikakeskkoolis (1983–1988) ja Hannes Altrovi klassis Eesti Muusikaakadeemias (1988–1992). Viimases õppis ta ka orkestridirigeeri- mist Jüri Alperteni juhendamisel (1996–1998). Ta on täiendanud end diri- geerimise alal Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, keda peab oma täht- saimaks eeskujuks ja õpetajaks. Aastail 1993–1997 töötas Toomas Vavilov Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klarnetiõpetajana. Praegu on ta EMTA puhkpilliosakonna juhataja, sümfooniaorkestri dirigent ja klarnetiõppejõud. Vavilov oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige ning aastail 2004–2006 teine dirigent. Aastail 2006–2008 tegutses Vavilov Vanemuise muusikajuhi ja peadirigen- dina. Klarnetistina debüteeris Vavilov 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfoonia- orkestri ees Peeter Lilje juhatamisel. Lisaks on ta soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise sümfoonikute, Eesti

23 Kaitseväeorkestri, Tartu Keelpilliorkestri, Hortus Musicuse, Läti Riikliku Kammerorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Eriliseks sündmu- seks oli 1999. aastal Eino Tambergi klarnetikontserdi esitus Saksamaal Põhja-Saksa Ringhäälingu orkestriga. Toomas Vavilov on juhatanud lastele sümfooniaorkestrit tutvustavat kontserti “Buratino, sõbrad ja orkester” ning koreograafi list tsirkust “Schönberg & tsirkus. Diplomaatilised noodid Saksamaalt”. Ta on olnud muusikajuht lavastusele “Lumekuninganna” (Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel ja Olav Ehala muusikaga) ning muusika- ja ideejuht Vanemuise teatri rokkooperile “Ruja”. Oma lemmikžanri – ooperi – repertuaarist on ta dirigeerinud Wolfgang Amadeus Mozarti “Võlufl ööti” ning Giacomo Puccini “Madame Butterfl yd” ja “Toscat”. Toomas Vavilov oli aastal 1991 Eesti Kontserdi festivali Klarnet 300 peakorraldaja ning taastas aastal 2008 Eesti puhkpillimängijate konkursi. Ta on juhendanud järjepidevalt puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriisse. Toomas Vavilovile on omistatud Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali aastapreemia (2001) ja interpreedi aastastipendium (2005).

Klaaspärlimäng Sinfonietta, mis annab hooajal ligikaudu 30 kontserti, on oma emotsionaalse mänguga liigutanud kuulajate südameid ning ergutanud meeli nii Eestis kui ka välismaal. Viimased hooajad on olnud silmapaistvad eesti orkestrimuusika ajaloos tähelepanuväärsete sünd- muste poolest. Nii toimusid Andres Mustoneni juhatusel aastal 2011 kont- serdid esimese Eesti orkestrina maailma mainekamatel lavadel: Kaunite Kunstide Palee (Bozar) Henry le Boeufi saal Brüsselis ja Concertgebouw’ suur saal Amsterdamis. Aastal 2012 käis Klaaspärlimäng Sinfonietta kont- serdireisil Lõuna-Ameerikas Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Uruguays ning tegi debüüdi Soomes, osaledes Iitti muusikapidustustel. Aastal 2013 mängis Klaaspärlimäng Sinfonietta lisaks Eestis toimunud kontsertidele ka Kölni ning Peterburi fi lharmooniate suurtes saalides, osales mainekatel rahvusvahelistel festivalidel Internazionale Pianistico di Brescia e Bergamo, Festival Emilia Romagna ja En Attendant Rossini Itaalias, Artissimo! Lätis ning Oleg Kaganile pühendatud muusikapidustustel Musikfest Kreuth am Tegernsee Saksamaal. Aktiivselt tegutseb ka Klaaspärlimäng Sinfonietta kammerkoosseis, kes mängib lisaks klassikalistele meistriteostele ka spet- siaalselt just neile loodud seadeid maailma muusikaliteratuurist.

24 N 19. juuni kell 10.30 Suure-Jaani noortekeskus Meistrikursused lauljatele Juhendaja Jaakko Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper) kell 12 Suure-Jaani laululava Festivali lastepäev “Kantri alati jääb” Ansambli saatel esinevad Suure-Jaani valla laululapsed Päeva juhivad Jaan Elgula, Inga ja Toomas Lunge kell 15 Suure-Jaani gümnaasiumi aula V Mart Saare nimelise vokalistide konkurss II voor kell 21 Olustvere loss Laureaatide autasustamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendus Gaetano Donizetti “Il campanello di notte” / “Öökelluke” (1797–1848) Koomiline ooper farsi sugemetega ühes vaatuses Esiettekanne Eestis

Libreto ja muusika Gaetano Donizetti Itaalia keelest tõlkinud Malle Ruumet Eestikeelsete kõnetekstide autor Taisto Noor Lavastaja Taisto Noor Liikumisjuht Rufi na Noor Klaveril Ene Rindesalu

25 Osades:

Serafi na Taisi Pettai (3. kursus) Madama Rosa, Serafi na ema Aule Urb (3. kursus) Don Annibale Pistacchio, apteeker Mattias Aabmets (2. kursus) Enrico, Serafi na endine armastatu, õigusteaduste tudeng Janari Jorro (2. kursus) Spiridione, apteekri abiline Auri Jürna (külalisena)

Pulmakülalised, sugulased, tuttavad / EMTA laulueriala üliõpilased

Ooperi sisukokkuvõte Jõukas vanem härrasmees, apteeker don Annibale, on kosinud noore neiu Serafi na. Pulmapidu on täies hoos ning tulevane pereisa õnnelik. Kuid ootamatult saabub peole pruudi endine armastatu Enrico, kes plaanib don Annibale ja Serafi na pulmaöö nurja ajada ja Serafi na endale tagasi võita. Serafi na, kes on solvunud Enrico varasemate “tembutamiste” peale, armastab teda hinges ikka veel. Koos apteekri abilise Spiridionega mõtleb Enrico välja plaani, kuidas don Annibalet ninapidi vedada. Ta maskeerub ooperilauljaks, kes on kaotanud hääle ning vajab turgutamist enne esietendust ning raugaks, kes apteegi ukse taga käib ja kella helistab, oma haiguslugudega tüütab ja ravimeid nõuab – ikka selleks, et takistada don Annibalel pulmaöö romantikat nautida. Madama Rosa, kes valvsalt peol silma peal hoiab, teeb omalt poolt kõik, et vana apteeker hoopis enda juurde meelitada. Ooper on õnneliku lõpuga – don Annibale, kes on päranduse saanud, sõidab sellele järele koos madam Rosaga, kes ennast vabatahtlikult reisi- kaaslaseks pakub, ning Serafi na ja Enrico saavad jälle koos olla.

26 Gaetano Donizetti sündis Itaalia linnas Bergamos ja oli vaese perekonna viies laps. Õppinud Bergamos Simon Mayri ja Bolognas Stanislao Mattei juures, komponeeris alguses peamiselt vaimulikku, kammer- ja keelpil- limuusikat, salongilugusid ja vokaalteoseid. Hiljem, pärast Bellini surma sai temast üks Itaalia ooperielu juhtfi guure – ta kirjutas 28 aasta jooksul 69 ooperit. Konkureerimine Belliniga 1830ndate esimesel poolel inspi- reeris teda looma 3–4 ooperit aastas. Ta oskas osavalt arvestada publiku maitse ning lauljate vokaalsete võimetega, olles avatud loomuga, sõbralik ja abivalmis ning suurepärase huumorimeelega isik. Donizettit on iseloo- mustatud kui kohusetundlikku ja täpset kolleegi, kellele oli tähtis jälgida nii libreto valmimist kui ka osaleda ooperiproovides ning dirigeerida esimesi etendusi. Tal ei olnud mingeid probleeme lauljate sageli kapriissete nõud- miste ning nende vokaalsete võimete arvestamisega. Ta komponeeris sageli ilma igasuguse lepinguta ning mõnda ooperit esitati esmakordselt alles pärast tema surma. Donizetti viimased eluaastad möödusid tema kodulinnas Bergamos, kus ta suri 51 aasta vanusena. Alates 1980. aastast korraldatakse Bergamos Donizetti festivali, kus esitatakse peamiselt tema vähem tuntud või kaua unustuses olnud teoseid.

Donizetti ooperit “Il campanello di notte” esitati esimest korda Napoli Uues Teatris 1. juunil 1836. Kuna see aeg oli teatrite ajaloos küllaltki keeru- line ja ükski poeet ei nõustunud väikese teatri jaoks midagi tasuta kirju- tama, kirjutas Donizetti “Il campanello di notte” toetusavaldusena, olles ise nii muusika kui ka libreto autor. Süžee pärineb Runswicki ja Lherie vode- villist “La sonnette di nuit”, millega Donizetti Pariisis tutvus. Ta tundis hästi Napoli linna ajalugu ja ümbrust, tavaliste inimeste kombeid ja ebausku, dialekti ja erinevaid keelekasutusi, millega naerutada publikut. Prantsuse keele kohmakad väljendid ja sõnad vürtsitavad metafooridena ja koha- like vaimukustena ooperi kangelaste keelt. Hiljem viis ta ooperisse sisse mitmeid muudatusi – asendas proosatekstid retsitatiividega ning kirjutas itaaliakeelse versiooni buff o-partiidele, mida algselt esitati Napoli dialektis.

27 R 20. juuni kell 13 kohvik Arturi Juures Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga Moderaator Riina Mankin kell 16 Energia talu teemaja “Jõel ja aasal” Oksana Sinkova (fl ööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Heiki Mätlik (kitarr) Pärast kontserti ravimtaimehuvilistele ekskursioon Energia talus

Filippo Gragnani Trio op. 13 (1767–1820) Allegro moderato Adagio Rondo. Allegretto

Elsa Gertrud Helene von Oettingen Menuett (seade H. Mätlik) (1886–?)

Heino Eller “Jõel” (seade H. Mätlik) (1887–1970) “Muusikaline moment” (seade H. Mätlik)

Artur Lemba “Poème d’amour” (seade H. Mätlik) (1885–1963) “Valss”

Ella Adaiewsky “Berceuse Estonienne” (seade H. Mätlik) (1846–1926)

28 Ferdinando Carulli “Menuett” (1770–1841) Alla Polacca

Astor Piazzolla “Ave Maria” (seade H. Mätlik) (1921–1992)

Joseph Kreutzer Trio nr 3 (1790–1840) Allegro Andante Rondo

Oksana Sinkova lõpetas 2002. aastal cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) Neeme Punderi ja prof Matti Helini juures, aastal 2006 samas kiitusega magistrantuuri ning jätkab praegu doktorantuuris. Aastail 2004–2005 täiendas ta end Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis prof Moshe Aron Epsteini juures. Lisaks sellele on ta osa võtnud mitmete maailmakuulsate fl öödimängijate meistrikursustest. Aastail 2000–2008 töötas Oksana Sinkova Vanemuise teatri sümfooniaor- kestris fl öödirühma kontsertmeistrina ning alates 2008. aastast on ta tegev Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ja õppejõuna EMTAs. Aastast 1999 teeb Oksana Sinkova koostööd Narva sümfooniaorkestriga, kus ta on fl öödirühma külaliskontsertmeister. Oksana Sinkova on esinenud soolokontsertidega mitmes riigis, olnud žürii liige muusikakoolide konkurssidel, soleerinud Eesti ja välismaa orkestrite saatel. Ta on üles astunud kontsertidega Saksamaal, Kreekas, Hollandis, Soomes, Leedus ja Lätis ning võitnud kokku üle 12 konkursi.

Alina Sakalouskaya on Valgevenes sündinud ja hariduse saanud domra- ja mandoliinivirtuoos, kes on esinenud solistina Ungaris, Hispaanias, Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Itaalias ja mujal. Tema loomingulise tee üheks tipuks kujunes mandoliinisolisti partii esitamine maestro Mstislav Rostropovitši juhatatud balleti “Romeo ja Julia” etendustel üle maailma, sealhulgas Kreekas, Egiptuses, Lätis, Leedus ja Saksamaal.

29 Alina Sakalouskaya on võitnud laureaaditiitleid ja auhindu rahvusvahelistel konkurssidel Valgevenes (Minsk), Venemaal (Moskva), Itaalias (Kastelfi dardo) ja Soomes (Tampere). Oma muusikutee alguses 1986. aastal võitis ta Eestis eelvooru üleliidulisele estraadiartistide konkursile, kus koos tema ja ansamblipartner Elena Petraševitšiga Valgevenest pääsesid edasi Moskva lõppvooru ka ansamblid Karavan ja Modern Fox Eestist. Ta on olnud õppejõud Valgevene kultuuriinstituudis ja muusikaakadeemias ning paljude instrumentaalmuusika seadete autor. Tema looming paelub suure professionaalsuse, tugeva emotsionaalsuse ja uute värvide leidmisega. Kuna ta elab Eestis, on teda aktiivselt ka meie kontserdilavadele kutsuma hakatud. Tal on kujunenud hea koostöö Eesti Kontserdi, Interpreetide Liidu ja Tallinna Filharmooniaga. Tema repertuaari kuuluvad itaalia, saksa ja prantsuse vanade meistrite teosed, aga ka nüüdisheliloojate looming. Mandoliini on ta mänginud ansamblis koos klaveri, klavessiini, oreli, kitarri, saksofoni, akordioni ja kammerorkestriga.

Heiki Mätlik on andnud kontserte Euroopa maades, USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis, Argentinas ja Hiinas. Ta on salvestanud u poolsada CD- ja DVD-plaati, sh koostöös fi rmadega Harmonia Mundi (USA), Warner Music comp. (USA) jt. Tema repertuaaris on eesti heliloojate K. Singi, E. Mägi, R. Eespere jt loomingut ja heliloojate M. Regeri, P. Hindemithi, E. Ysaÿe tšellosüitide ning J. S. Bachi lautoteoste seadeid kitarrile. Alates 1990. aastast on ta olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise kitarri õppejõud. kell 19 Suure-Jaani gümnaasiumi suur saal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts

I Artur Kapp “Sümfoniett” (1878–1952)

Heino Eller “Öö hüüded” (1887–1970)

Mihkel Lüdig “Jaaniöö” (1880–1958)

30 II

Modest Mussorgski “Pildid näituselt” (1839–1881) “Jalutuskäik” 1. “Gnoomid” 2. “Vana loss” 3. “Tuilerie’i aiad” 4. “Härjavanker” 5. “Munast koorumata tibupoegade ballett” 6. “Kaks juuti – rikas ja vaene” 7. “Limoges’i nädalaturg” 8. “Katakombid” 9. “Baba Jaga” 10. “Kiievi väravad”

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on vanim ja mainekaim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvus- liku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas välismaal. Tavapäraselt toob orkester igal nädalal ettekandele ühe kontserdiprogrammi, millega aeg-ajalt esinetakse lisaks Estonia kontserdisaalile ka Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Orkester on käinud turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel (Läänemere festival, NYYD, Nargenfestival, Birgitta festival, Eesti muusika päevad jt). ERSO lõppenud 87. hooaja tippsündmuseks oli novembris toimunud kolmenädalane Ameerika-turnee. Ühendriikide lääne- ja idarannikul

31 anti kokku 15 kontserti, neist seitset juhatas Neeme Järvi, seitset Nikolai Aleksejev ja ühte Anu Tali. Turnee kaalukaim kontsert toimus 10. novembril New Yorgi Filharmoonikute kodusaalis Lincoln Centeri Avery Fisher Hallis ning kujunes tõeliseks Eesti kultuuri suurpäevaks New Yorgis. Jaanuaris 2014 andis välisminister Urmas Paet ERSO-le ülieduka Ameerika-turnee eest 2013. aasta kultuuripreemia ning tunnustas dirigente tänukirjadega. Kodupublikut rõõmustab Eesti esindusorkester arvukate põnevate kontsertidega, millest suurem osa on ühendatud kontserdisarjadeks. Hooaja 2014/15 kontserdisarjade “Maestro”, “Meistriklass”, “Nautimus”, “Gurmee” ja “Suurlinna tuled” müük on juba alanud.

Helsingi Linnaorkestri ja ERSO peakülalisdirigendina tegutsev Olari Elts on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse omanäolise, intelligentse ja selge interpretatsioonistiiliga dirigendina. Rohkelt kiidusõnu on pälvinud tema põnevalt koostatud kontserdikavad, kus kõrvuti traditsioonilise repertuaa- riga on kindel koht nüüdismuusikal, eelkõige Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teostel. Olari Elts juhatab sageli Birminghami Sümfooniaorkestrit ja Šoti Kammerorkestrit, samuti selliseid orkestreid nagu Frankfurdi hr-Sinfo- nieorchester, Stuttgardi Raadio orkester, Pariisi Ensemble Orchestral, Toulouse’i Rahvusorkester ning Cincinnati sümfooniaorkester, millega ta tegi oma Ameerika-debüüdi. Sageli juhatab ta ka Austraalia (Melbourne’i, Adelaide’i, Lääne-Austraalia) ja Uus-Meremaa sümfooniaorkestreid. Nimekamad solistid, kellega ta koostööd on teinud, on näiteks pianistid Jean-Yves Thibaudet, Simon Trpceski ja Stephen Hough, viiuldajad Isabelle Faust ja Viviane Hagner, tšellist Gautier Capuçon ja klarnetist Kari Kriikku. 1. novembril 2013 juhatas ta Erkki-Sven Tüüri teose “De profundis” esiet- tekannet Helsingi Linnaorkestriga, järgnesid sama teose ettekanded ka Hollandi Raadio sümfooniaorkestri ja Lääne-Austraalia sümfooniaorkest- riga. Helsingi Linnaorkestriga salvestas ta pärast “De profundise” ette- kannet Tüüri sümfoonia nr 5 elektrikitarrile, orkestrile ja bigbändile ning akordionikontserdi “Prophecy”, mille annab veel sel aastal plaadina välja fi rma Ondine. Ooperidirigendina on Olari Elts juhatanud erinevaid lavas- tusi Rahvusooperis Estonia, Rennes’i Ooperis jm. Rahvusvahelise Sibeliuse-nimelise konkursi (2000) võitja Olari Elts oli aastail 2001–2006 Läti Rahvusorkestri peadirigent, 2007–2010 Šoti Kammerorkestri peakülalisdirigent ning aastail 2006–2012 Orchestre de Bretagne’i kunstiline nõustaja, 1993. aastal asutas ta NYYD Ensemble’i.

32 kell 22 Suure-Jaani laululava (vihma korral Suure-Jaani gümnaasiumis) Ansambel Rock Hotel

L 21. juuni kell 13 kohvik Arturi Juures Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga Moderaator Andres Uibo kell 16 Sürgavere kultuurimaja Operett Voldemar Kuslapiga Henn Rebane (akordion)

Bill Martin (1938) “Õnnesoovid” Heldur Karmo (1927–1997)

Johnny Richards (1911–1968) “Kui Su hing on noor” Heldur Karmo

Raimond Valgre (1913–1949) “Viljandi serenaad”

Raimond Valgre “Muinaslugu muusikas” (H. Rebane)

Hans Hindpere (1928–2012) “Nimetule neiule” Priit Aimla (1941)

Arne Oit (1928–1975) “Suveöö” Heldur Karmo

Arne Oit “Kui ootab sadam” Heldur Karmo

Harry Tarvo (1941–1996) “Meeletu rüütel” Kalju Kass (1938–1989)

Uno Naissoo (1928–1980) “Pistoda laul” (H. Rebane)

33 Imre Kálmán (1882–1953) “Pusta tšaardaš”

Olav Elaha (1950) “Rahalaul” Juhan Viiding (1948–1995)

Voldemar Kuslap on eesti laulja ja näitleja. Ta õppis Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riikliku Konservatooriumis laulmist. Aastatel 1964–1965 laulis ta Rahvusooper Estonia kooris, alates 1965. aastast on ta samas solist. Aastatel 1974–1979 oli ta Tallinna Muusikakoolis õpetaja. Eesti Telefi lmi 1968. aastal tehtud komöödias “Mehed ei nuta” mängis ta üht peaosa.

Henn Rebane on akordionist ja pedagoog. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia. 1981. aastal võttis ta kasutusele synth-akordioni ning hiljem midi- ja valikbassidega akordioni. Henn Rebane on esinenud soolokontsertidega paljudes riikides. Lisaks tuntud Eesti solistidele esinenud ka koos Tallinna Kammerorkestriga. Põnevaim koosseis, kus H. Rebane on osalenud, on olnud L. Bacalovi “Misa tango” ettekannetel (2003–2005), kui laval oli lisaks akordionile ka naiskoor, meeskoor, sümfooniaorkester ja solistid, dirigendist rääkimata. Ta on Eesti esimeste rahvusvaheliste akordionifestivalide Rägavere ‘87, Rägavere’89 ja Pärnu’91 idee autor ja organiseerijaid ning Eesti Akordioniliidu looja (1995). Rebane on töötanud akordionipedagoogina Keskipohjanmaa Konserva- tooriumis Kokkolas (Soome), Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Viimsi Muusikakoolis. Aastail 1997–2004 toimetas ta iganädalasi otsesaateid “Avameelselt akordionist” ning “Sillerdavad klahvid” Kuku raadios, Vikerraadios ja Klassikaraadios. Samuti on ta kirjutanud muusikat Peeter Simmi fi lmi- dele “Teatri juubel”, “Veidike metsapoole”, “Nagu Nool”, “Head käed” ja “Üksik saar”; Eesti Draamateatri lavastusele “Õmblejannad (2004); akor- dionimuusikat: autorikogumikud “5 tantsu” 2001, “Akordionialbum” 2004, “Lastealbum” 2005, “Tantsud akordioniga” 2010. Henn Rebane on salvestanud 10 CD-d ja 2 LP-d.

34 kell 19 Tääksi vesiveski vabaõhulava “Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga Taavo Remmel ja Aare Tammesalu

Johann Sebastian Bach Süit soolotšellole nr 3 C-duur, BWV 1009 (1685–1750)

Mirjam Tally “Lindude seltsis” tšellole ja elektroonikale (1976) (2014, esiettekanne)

Carl Vine “Inner world” tšellole ja elektroonikale (1954)

Taavo Remmel “Viinapuu” (1964)

Marek Talts “Mõtted” (1973)

Taavo Remmel “Gambach”

Diego Ortiz “Ricercare” (u 1510–1570)

Taavo Remmel “Sevenths” “Põhjahoovus”

Taavo Remmel on kontrabassist ja pedagoog. Ta on õppinud Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis ning lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia. Ta on tegutsenud vabakutselise muusikuna, mänginud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning olnud õppejõud Eesti Muusikaakadeemias ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Taavo Remmel on stiililiselt mitmekülgne muusik, kes mängib suurepä- raselt nii klassikalist muusikat kui ka džässimprovisatsioone. Remmel on teinud koostööd ansamblitega Hortus Musicus, Vox Clamantis, New York

35 Voices, Estonian Dream Big Band. Ta on koostööd teinud selliste muusi- kutega nagu Julian Joseph, Brian Melvin, Chip Crawford, Eve Kornelius ja Tatevik Oganesjan. Ta on andnud kontserte Euroopas, Kanadas ning Venemaal. Ta on kirjutanud laule ning instrumentaalmuusikat, osalenud rohkem kui 30 albumi salvestamisel.

Aare Tammesalu (vt lk 13) kell 22 Suure-Jaani õigeusu kirik Moskva meeskoor Peresvet Dirigent Jevgeni Spirin

Московский концертный мужской хор «ПЕРЕСВЕТ» «СВЕТ ИСТИНЫ» / “VALGUSE TÕDE”

П. Динев «Благослови душе моя, Господа» стихи 103 псалма Неизвестный автор XVII века «Свете тихий» светильничная молитва С. Рахманинов «Богородице Дево» А. Чмелев «Слава в вышних Богу!» стихи Шестопсалмия Неизвестный автор XVII века «Полиелеос» стихи 145,146 псалмов П. Чесноков «О, пресладкий и всещедрый Иисусе» молебное прошение Спасителю Н. Римский – Корсаков «Взыде Бог» причастен на Вознесение М. Березовский «Не отвержи мене во время старости» запричастный концерт М. Котогаров «В молитвах неусыпающую» кондак Успению Богородицы

36 А. Попов- Платонов «Всех скорбящих радосте» молебное прошение Богородице

М. Озеров «Под кров Твой, Владычице» молебное прошение Богородице Г. Извеков «Утоли болезни» молебное прошение Богородице Неизвестный автор XVIII века «Восстани, восстани» духовный стих П. Чесноков «Да исправится молитва моя» молитва Великого Поста Г. Свиридов «Заутра услыши глас мой» молитва Великого Поста П. Чесноков «Воскресни, Боже» аллилуарий Великой Субботы П. Чесноков «С нами Бог!» рождественская молитва А. Косолапов «Утверди, Боже», заамвонная молитва Д. Бортнянский «Тебе Бога хвалим» («Тe Deum») молитва Св. Амвросия Медиоланского

В программе возможны незначительные изменения. Programmis võib tulla muutusi.

Moskva kammerkoori Peresvet asutas 1995. aastal muusikateadlane Dmitri Judenkov ning alates 1997. aastast kannab koor nime vene vägi- lase, Kulikovo lahingu kangelase, Troitse-Sergi kloostri munga Aleksandr Peresveti auks. 1995. aasta novembris sai Peresvet Moskva Patriarhaadi kooriks Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II õnnistusel. Kirikukoorina võtab Peresvet aktiivselt osa vene õigeusu kiriku tähtsai- matest üritustest, olles patriarhi saatjaks tema apostlikel rännakuil mööda Venemaad, sh taastatavate sõjaväekirikute pühitsemisest.

37 P 22. juuni Vaimulik laulupäev Pühendatud professor Hugo Lepnurmele Vaimuliku laulupäeva patroonid on EELK peapiiskop Andres Põder ja riigikogu aseesimees Laine Randjärv kell 7.30 muusikapaviljon ja tornid “Ärgake” – äratusmäng pasunatelt kell 8 Suure-Jaani kiriku ümbrus “Hommikueine murul” kell 9.30 Suure-Jaani kiriku orelirõdu Vestlusring Hugo Lepnurmest kell 11 Suure-Jaani kirik Pidulik jumalateenistus kaastegev EELK Kirikumuusika Liidu pasunakoor, dirigent Kahro Kivilo kell 12.30 Suure-Jaani kalmistu Mälestushetk kell 13.00 kohvik Arturi Juures Lõunatund arhitekt Erik Nobeliga (Taani) Moderaator Tiina Uibo kell 14 Suure-Jaani kirik Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Piret Aidulo (orel)

38 Giovanni Gabrieli (u 1554/1557–1612) “Exaudi Deus” / “Jumal, pane tähele”

“Sacrae symphoniae I” (1597) sõnad: Ps 55,2-4

“Buccinate in neomenia tuba” / “Puhuge pasunat noorel kuul” (meeskooriseade Aare Kruusimäe)

“Sacrae symphoniae II” (1615) sõnad: psalmid

Tauno Aints (1975) “Võrratuid viise on Jumalat kiita” (2009) pühendatud Eesti Rahvusmeeskoorile sõnad: Doris Kareva

Mart Jaanson (1966) “Issanda armastatu”, kantaat meeskoorile, baritonile ja lugejale kolmes osas (2011) sõnad: Ps 51, 2Sm 11:1–17, 26–27, 12:1–25

Hugo Lepnurm (1914–1999) “Laul igavesest ülempreestrist” (1947) sõnad: Piibel, kirjad heebrealastele 8 esitab Ott Indermitte (bariton), orelil Piret Aidulo

Hugo Lepnurm “Emakeel” poeem meeskoorile ja orelile (1957) sõnad: Kristjan Jaak Peterson (1801–1822), ood “Kuu”

39 Mikk Üleoja on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal professor Ants Üleoja dirigeerimisklassis ja kaitsnud samas muusikamagistri kraadi 2004. aastal (juhendaja prof Toomas Siitan). Mikk Üleoja on laulnud Maailma Noortekooris (1989–1992), Eesti Rahvusmeeskooris (1994–1996) ja Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1996–2000) ning 1998 gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis (1998–2011). Mikk Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastatel 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Alates hooajast 2011/2012 on Mikk Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Mikk Üleoja dirigeerimisel on seni ilmunud viis plaati, sh album “Ma tulen taevast ülevalt” (2005) Cyrillus Kreegi loominguga Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoori esituses. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on ta salvestanud plaadi “Luule, see ei tule tuulest” (2007) Mart Saare kooriloomin- guga ja Jüri Reinvere “Requiem” (2009). Mart Saare plaadi eest sai ta Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia ning salvestis nimetati parimaks aasta kooriplaadiks. 2014. aasta kevadel valmis koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tšellist Allar Kaasikuga Galina Grigorjeva autoriplaat “In paradisum”.

Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) asutas 1944. aastal koorimuusika suur- kuju Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulev meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, mille tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel. Koor teeb regulaarselt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule, koostööd on tehtud fi rmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, Virgin Classics ja GB Records. Viimasel viie aastaga on valminud seitse plaati, nende seas “Mu isamaa on minu arm” (Ernesaksa teosed), “Silva Caledonia” (Bryars, Tulev), “Tulelaul” (Sink, Lepik, Marguste), “Oma saar” (valik 19. ja 20. sajandi eesti heliloojate muusikast) ja “In paradisum” (Galina Grigorjeva). 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, Ellerhein ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Sama koosseisuga salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynti” valis BBC Music Magazine 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks. Eesti Rahvusmeeskoori pikemaajalisteks dirigentideks on olnud Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Uno Järvela, Harald Uibo, Ants Soots ning Kaspars

40 Putninš Lätist. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Koori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusi- kani, eesti heliloojate kõrval on RAMile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes ning mitmel pool Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Lõppeva hooaja kontserdireiside sihtpunktideks on olnud Saksamaa mainekad festivalid. Mullu esineti augustis Schleswig-Holsteini muusi- kafestivalil, septembris Berliinis ning oktoobris Usedomi muusikafesti- valil. RAMi viimane kontserdireis sai teoks selle aasta maikuus, kui lauldi Peterburi Jaani kiriku hooaja lõppkontserdil. Järgmisel hooajal tähistab RAM oma 70. sünnipäeva.

Eesti Rahvusmeeskoor Peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja Koormeister Igor Nikiforov Direktor Indrek Umberg Toimetaja Anu Huntsaar

17.15 Suure-Jaani kirik Hugo Lepnurme kantaat “Lunastus Kristuses” EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoor, EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koor Laudate Dominum, EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kammerkoor, EELK Viimsi koguduse kammerkoor ja Kirikumuusika Liidu segakoori Kosk lauljad. Kristiina Under (sopran), Ott Indermitte (bariton), Maris Lend (fl ööt), Henno Soode (I viiul), Jaan Normak (II viiul), Kerstin Tomson (vioola), Mati Leibak (tšello), Tauno Õun (kontrabass), Piret Aidulo (orel) Dirigent Raul Talmar

17.45 Suure-Jaani kirik Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva tule pühitsemine 17.50 rongkäik kirikust laululavale 18.00 kirikukellade helistamine

41 Suure-Jaani laululava EELK Kirikumuusika Liit Vaimuliku laulupäeva kontsert, pühendatud Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäevale

Kogu päeva on avatud aiakohvikud. Täpsem info Kondase maja aia kohvikus (Ilmatari 9, avatud kell 11–21)

KAVA

Ühendkoorid

Ludwig van Beethoven “Kõik taevad laulvad” (1770–1827) Tekst Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)

Dirigent Laine Randjärv

Avatervitus EELK peapiiskop Andres Põder

Ühislaulud

Joachim Neander “Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita” (1650–1680) Tekst Joachim Neander

Dirigent Anna Humal

Riigikogu aseesimehe Laine Randjärve tervitussõnad

Fredrik Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (1809–1891) Tekst Johann Voldemar Jannsen

Dirigent Veljo Reier

Ühendkoorid

Hugo Lepnurm “Ülistus” (1914 – 1999) Tekst Ps. 111: 1,2,9

Dirigent Sigrid Põld

42 Segakoorid

Johannes Hiob “Ärka üles” (1907–1942) Tekst Helene Ranna (1898–1946)

Dirigent Andrus Kalvet

Urmas Sisask “Sissejuhatus” ja “Kyrie” missast nr 3 “Eesti missa” (1960) Dirigent Tuuliki Jürjo

Hugo Lepnurm “Armastus” Tekst 1 Joh 4: 1 Kor 13, Ül

Dirigent Mikk Üleoja

Andes Uibo “Ave Maria” (1956) Dirigent Pille Metsson

Rein Kalmus “Issand on Siionis suur” (1958) Sõnad Ps 99 põhjal

Dirigent Raul Talmar

Pasunakoorid

Cyrillus Kreek “Kui suur on meie vaesus” (1889–1962) seadnud Peeter Saan

Dirigent Kahro Kivilo

Andreas Muntschick “Intrade in B” (1928) Dirigent Kahro Kivilo

43 Vana kirikulaul, seadnud Ralph Vaughan Williams “Kõik loodu maa ja mere peal“

Dirigent Aigar Kostabi

Naiskoorid

Waldemar Ahlen, seadnud Urmas Sisask “Suvekoraal” (1894–1982) Tekst Carl David af Wirsen (1842–1912) Tõlge Helen Põldmäe (1976)

Dirigent Viktoria Jagomägi

Mart Jaanson “Tuul” (1966) Tekst Jh 3:8

Kitarril Heiki Mätlik Dirigent Aivi Otsnik

Lea Gabral “Kõik me oleme kellegi tütred” (1946) Tekst Aino Saadik

Dirigent Marika Kahar

Tõnu Kõrvits “Nüüd ole, Jeesus, kiidetud” I osa Kreegi vihikust (1969) Eesti vaimulik rahvaviis (Kihnu)

Dirigent Maarja Soone

Ühendkoorid

Johann Sebastian Bach “Ärka üles, minu süda” koraal kantaadist “Herz und (1685–1750) Mund und Tat und leben” BWV 147 Tekst Johann Rist (1607–1667) Tõlge Paul Roderich Bidder (1850–1908)

Dirigent Andres Uibo

44 Roman Toi “Laota armutiivad” (1916) Sõnad Philip Tammaru (1909–1998) ainetel

Dirigent Piret Aidulo

Rudolf Tobias “Eks teie tea” (1873–1918) Tekst 1Kor 3:16

Dirigent Veljo Reier

Eesti vaimulik rahvaviis “Kristus on hauast tõusnud” seadnud Helen Tobias-Duesburg (1919–2010)

Dirigent Imbi Laas

Juhan Aavik “Hoia, Jumal, Eestit” (1884–1982) Tekst Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948)

Dirigent Aigar Kostabi

Martin Luther “Üks kindel linn ja varjupaik” (1483–1546) Sõnad Martin Luther Tõlge Ferdinand Hörschelmann (1833–1902)

Dirigent Kahro Kivilo

Palve. Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk Õnnistamine. EELK peapiiskop Andres Põder

Georg Friedrich Händel “Halleluuja” oratooriumist “Messias” HWV 56 (1685–1759) Trompetil Samuel Jalakas ja Priit Rusalepp Dirigent Raul Talmar

Kaastegev Klaaspärlimäng Sinfonietta, orelil Kristel Aer

45 Ühislaulud

“Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita”

Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita, oh minu hingeke, ära sa aega nüüd viida! Rõõmusta, meel, hõisates laula, mu keel! Kandled ja pasunad hüüdku!

Kiida nüüd Issandat, kes on kõik targasti seadnud, kes kotka tiibadel vägevalt ikka sind kandnud, hoiab sind ka, nõnda kui igatsed sa. Eks ole seda sa tundnud?

Kiida nüüd Issandat, kes sind on kaunisti loonud, kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud; häda sees ka on oma tiivaga ta hoolsalt ja heldelt sind katnud.

Kiida nüüd Issandat, kiida, hing, Jumala nime, mis iial liigub, see kiitku, sest Tema teeb imet! Su valgus Ta: Oh seda mäleta sa! Sest ütle kiites nüüd: Aamen!

“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitan’d ja üles kasvatan’d; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 46 “Hoia, Jumal, Eestit”

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda, kallist, meie armsamat. Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon.

Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa.

“Üks kindel linn ja varjupaik”

Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas, Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk, Ta aitab kõiges vaevas. Küll vana vaenlane on väga vihane, suur vägi, kavalus on tema tugevus: ei ole tema sarnast.

Ei aita meie nõu ja töö, see on küll peagi lõpnud. Üks mees on võitlemisele meil’ Isast appi tulnud! Kas tunned seda meest? Ta nimi: Jeesus Krist! See Issand suurest väest, see ainus Jumal tõest, võit temale peab jääma!

Kui oleks ilm täis kuradeid, kes tahaksid meid neelda, ei karda meie kedagi, eks Jumal või neid keelda? Maailma vürstil veel küll tige vihameel, ei siiski võimust tal, sest ta on kohtu all, üks sõna rõhub teda!

Eks meile sõna seisma jää, ehk turtsugu nad vihast? Ei Jeesu kirik hukka läe, mis alustud ta Vaimust. Kui võtvad meie käest au, ihu, last ja naist, et mingu igavest! Ei saa nad kasu sest, Ta riik peab meile jääma!

47 Piret Aidulo Ühendkoorid

Raul Talmar Ühendkoorid, segakoorid

Imbi Laas Ühendkoorid

Laine Randjärv Ühendkoorid

Andres Uibo Ühendkoorid

Sigrid Põld Ühendkoorid

Anna Humal Ühendkoorid

Veljo Reier Ühendkoorid

Tuuliki Jürjo Segakoorid

Mikk Üleoja Segakoorid

Andrus Kalvet Segakoorid

Pille Metsson Segakoorid

Marika Kahar Naiskoorid Viktoria Jagomägi Naiskoorid

Aivi Otsnik Naiskoorid

Maarja Soone Naiskoorid

Kahro Kivilo Pasunakoorid, ühendkoorid

Aigar Kostabi Pasunakoorid, ühendkoorid

Suure-Jaani vaimulikul laulupäeval osalejad: väliskoorid 1. Jokioisten kirkkokuoro, dir Päivi Toikka 2. Kauklahden Kappelilaulajat, dir Sheldon Ylioja

Ida-Harju praostkond 3. Kuusalu kirikukoor, dir Anne Jalakas

Järva praostkond 4. EELK Koeru Maarja-Magdaleena koguduse naisansambel Madli, dir Anne Pindre 5. EELK Tapa Jakobi koguduse naisansambel, dir Evely Piksar

Lääne-Harju praostkond 6. EELK Hageri Lambertuse koguduse segakoor, dir Aivi Otsnik 7. EELK Keila Miikaeli koguduse segakoor Miikael, dir Pille Metsson

Pärnu praostkond 8. EELK Saarde Katariina koguduse segakoor, dir Tiia Hermann 9. EELK Vigala Maarja koguduse naiskoor; dir Aili Soonberg

49 Tallinna praostkond 10. EELK Kirikumuusika Liidu segakoori Koks lauljad 11. EELK Nõmme Rahu koguduse segakoor, dir Imbi Laas 12. EELK Tallinna Jaani koguduse segakoor, dir Merle Nisu ja Laine Randjärv 13. EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koor Laudate Dominum, dir Veljo Reier 14. EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kammerkoor, dir Riho Ridbeck

15. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse kammerkoor Canorus, dir Piret Aidulo 16. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse kontsertkoor, dir Raul Talmar ja Piret Aidulo 17. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse segakoor, dir Marika Kahar 18. EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoor, dir Andrus Kalvet 19. EEKBL Oleviste koguduse naiskoor, dir Urve Pihlak ja Silvia Landra 20. EELK Tallinna Jaani koguduse naiskoor, dir Aivi Otsnik 21. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse naiskoor, dir Marika Kahar ja Moonika Klaas

Tartu praostkond 22. EELK Tartu Pauluse koguduse kammerkoor, dir Anna Humal 23. EELK Tartu Peetri koguduse segakoor, dir Kristiina-Maria Lorenz 24. Jõgeva naiskoor Laulupere, dir Anu Piiskoppel

Valga praostkond 25. EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse segakoor, dir Ragne Meier 26. EELK Otepää Maarja koguduse segakoor, dir Ingrid Tigane 27. EELK Puhja/Rannu koguduste kirikukoor Dionysius, dir Miina-Liisa Kuusemaa ja Meelis Roosaar

Viljandi praostkond 28. EELK Tarvastu Peetri koguduse naisansambel, dir Liia Laanmets- Ojap

50 Viru praostkond 29. EELK Jõhvi Mihkli koguduse segakoor Heli, dir Svetlana Kekiševa 30. EELK Narva Aleksandri koguduse koor Alfa & Omega, dir Tuuliki Jürjo 31. Kadrina kirikukoor, dir Anu Korsar

Pasunakoorid 32. Kose kiriku pasunakoor, dir Kahro Kivilo 33. Rapla pasunakoor, dir Aigar Kostabi

Vaimulik laulupäev toimub koostöös Suure-Jaani valla, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku ja EELK Kirikumuusika Liiduga.

E 23. juuni kell 00.01 Mart Saare majamuuseum Mati Palm (bass) Martti Raide (klaver)

Mart Saar “Eesti süit nr 3” I osa (1882–1963)

Mart Saar “Sa kõige armsam mulle” (sõnad: Anna Haava) “Vaikus” (sõnad: Johannes Kadastik) “Mis see oli” (sõnad: Karl Eduard Sööt)

Mart Saar “Eesti süit nr 3” II, III osa

Artur Kapp “Sa oled mu südame suvi” (1878–1952) (sõnad: Karl Eduard Sööt)

“Puhtad pihud” (sõnad: Lydia Koidula)

Villem Kapp “Kui lõpeb suvepäeva viimne vine” (1913–1964) (sõnad: Juhan Sütiste)

51 Mart Saar “Eesti süit nr 3” IV ja VI osa

Edgar Arro “Igal sadamal oma tuli” (1911–1978)

Ottniell Jürissaar “Eesti raba on alati vaba” (sõnad: Ottniell Jürissaar) (1924)

Uno Naissoo “Lumikelluke” (sõnad: Rudolf Rimmel) (1928–1980)

Raimond Valgre “Muinaslugu muusikas” (sõnad: Raimond Valgre) (1913–1949) “Viljandi serenaad” (sõnad: Raimond Valgre)

Bass-bariton Mati Palm on väljapaistvamaid lauljaid Eestis, kelle kaunis ja värviküllane hääl ning emotsionaalne artistlik esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. “Ooper on mu südametunnistus, oratoorium mu armastus, kammerlaul mu hobi,” on öelnud Mati Palm, kes esines esmakordselt teatrilaval 24. oktoobril 1966. aastal Estonias Hervé operetis “Mam’zelle Nitouche”, lauldes leitnant Champlatreux’ rolli. Alates 1967. aastast on Mati Palmi lauljatee seotud Estonia teatriga. Selle aja jooksul on ta repertuaaripagas kasvanud mahukaks, sisaldades üle 70 eriilmelise rolli. Mati Palmi esimene soolokontsert toimus 8. aprillil 1964. aastal Tartu Ülikooli aulas. Järgneva 48 aasta jooksul on Mati Palm andnud üle 400 soolokontserdi nii kodu- kui välismaal, sealhulgas mitmetel nimekatel lavadel nagu Moskva Tšaikovski-nimeline kontserdisaal, Moskva konservatooriumi väike saal, Moskva konservatooriumi Rahmaninovi-nimeline saal, Glenn Gouldi stuudio Torontos, Peterburi Filharmoonia Suur ja Väike saal ning kontserdisaalid Vilniuses, Kišineus, Thbilisis jpt pealinnades.

52 Tema klaveripartneriteks on olnud Tarsina Alango, Peep Lassmann, Ivo Sillamaa, Kalle Randalu, Aleksander Maikapar ja Marina Beloussova (Moskva), Larissa Gergieva (Peterburi), Renato Pastorino (Itaalia), Charles Kipper (Toronto), Irwin Gage (USA) jt. Mati Palm on esinenud ka paljude eri ajastuid hõlmavate kontserdiprog- rammidega. Tema repertuaaris on 56 kantaati ja oratooriumi, mida ta on esitanud Eestis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Taanis, Soomes, Lätis, Moskvas, Peterburis ja mujal. Eelnimetatud ooperite ja oratooriumide ettekanded on viinud Mati Palmi rohkem kui sajale tuntud ooperi- ja kontserdilavale. Mati Palm on teinud koostööd paljude tunnustatud dirigentidega, sh Carlo Felice Cillario, Neeme Järvi, Eri Klas, Valeri Gergijev, Arvid ja Mariss Jansons, Fabio Luisi, Jukka-Pekka Saraste, Gintaras Rinkevicius, Aleksandr Dmitrijev, Leif Segerstam jt. Tema lavapartneriteks on olnud Grace Bumbry, Catharina Ligenza, Matti Salminen, Irina Arhipova, Dino di Domenico, Maria Gulegina, Jaakko Ryhänen jt. Mati Palmi on autasustatud mitmete ordenite ja medalitega. Ta on olnud 33 rahvusvahelise laulužürii liige ja tema hääl kõlab enam kui kümnel CD-l ning ka Teatro Colónis salvestatud Tšaikovski “Jolanthe” DVD-l René rollis (1993).

Martti Raide alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusika- keskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhis Ústí-nad-Labemis toimunud noorte pianistide konkursil (1980) pälvis Martti Raide esikoha. Aastail 1983–1990 õppis ta Tallinna konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Bruno Luki klaveriklassis, jätkas samas magistrantuuris saateklassi erialal Vilma Mallene juures ja kaitses 1997. aastal muusikamagistri kraadi tööga klaveripartii faktuurist Robert Schumanni vokaalkammerloomingus. Samal aastal viibis ta Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaadina Bayreuthis. Hooajal 2008/2009 täiendas ta ennast Berliinis (Hochschule für Musik Hanns Eisler) prof Wolfram Riegeri juhendamisel ja 2009. aastal osales prof Irwin Cage’i meistrikursusel. 2010. aastal kaitses Martti Raide EMTAs doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis.

53 kell 03 Hüpassaare rabasaar Päikesetõusukontsert Soo-orkester Nadia Kurem (sopran), Indrek Vau (trompet) Eesti Noorte Segakoor Dirigendid Peeter Perens ja Toomas Vavilov

Gustav Ernesaks (1908–1993) Lindude laul ooperist “Pühajärv” Juhan Sütiste (1899–1945)

Gustav Ernesaks “Rabamaastik” August Alle (1890–1952)

Mart Saar (1882–1963) “Lindude laul”

Mart Saar “Põhjavaim” Marie Heiberg (1890–1942)

Cyrillus Kreek (1889–1962) “Nõmmelill” Anna Haava (1864–1957)

Ester Mägi (1922) “Siin mu rõõmumaa” Hando Runnel (1938)

Joseph Haydn Trompetikontsert Es-duur Hob.: VIIe/1 (1732–1809) I Allegro (sonata) II Andante (sonata) III Allegro (rondo)

Edvard Grieg “Hommikumeeleolu” süidist “Peer Gynt” (1843–1907) op. 46

Wolfgang Amadeus Mozart “Vesperae solenne de confessore” KV 339: (1756–1791) “Laudate Dominum”

54 Wolfgang Amadeus Mozart Motett “Exultate Jubilate” K165 / 158a II “Tu virginium corona” III Allegro. Alleluja

Edvard Grieg Solveigi laul süidist “Peer Gynt” op. 55

Tasuta bussid väljuvad Suure-Jaani keskväljakult kell 00.30. Palume Hüpassaares kohal olla vähemalt tund enne kontserdi algust. Järjekordade vältimiseks ostke pilet eelmüügist. Kasutage ühistranspordi teenuseid. Soosaarele viib kaks umbes kilomeetri pikkust laudteed. Valige sobiv riietus ja jalanõud, võtke kaasa taskulamp ja midagi istumise alla. Soe tee kulub marjaks ära. Kogu tekkinud prügi võtke palun soost lahkudes kaasa. Soomaa Rahvuspark, Suure-Jaani vald ja Eesti Kontserdi toimkond tänavad kontserdikülastajaid säästva suhtumise eest Soomaasse. HOIDKEM LOODUST! kell 13 Suure-Jaani kirik Jaanipäevakontsert “Vivat Italia!” Nadia Kurem (sopran) Orelil Andres Uibo

Anonüümne autor “Simfonia” orelile (18. saj)

Pietro Mascagni Suzeli aaria “Son pochi fi ori” (1863–1945) ooperist “Son pochi fi ori”

Luigi Moretti “Adagio” orelile (1780–1850)

Giovanni Paisiello “Suonata per organo” (1740–1816)

Giacomo Puccini “Mimi aaria” ooperist “La Boheme” (1858–1924)

55 Padre Davide da Bergamo “Simfonia” col tanto applaudito (1791–1863) inno popolare per organo

Giacomo Puccini Manoni aaria ooperist “Manon Lescaut”

Vincenzo Petrali Versetto per organo pieno (1832–1889) Versetto per il Gloria

Giacomo Puccini “O mio babbino caro” (Laura aaria) ooperist “Gianni Schicchi”

Suurepärase karjääriga sopran Nadia Kurem on laulnud pearolle oope- rimuusika tähtteostes: Violetta (Verdi “Traviata”), Amelia ja Oscar (Verdi “Maskiball”), Adina (Donizetti “Armujook”), Antonia (Off enbachi “Hoff manni lood”), Pamina (Mozarti “Võlufl ööt”), Manon (Massenet “Manon”), Mimi ja Musetta (Puccini “Boheem), Rosina (Rossini “Sevilla habemeajaja)”, Micaëla (Bizet “Carmen”), Donna Anna (Mozarti “Don Giovanni”), Lisa (Tšaikovski “Padaemand”), Santuzza (Mascagni “Talupoja au”), Nataša (Dargomõški “Russalka”), Mathilde (Rossini “Wilhelm Tell”). Kontserdilavadel on ta osalenud erinevate vokaalsümfooniliste suurteoste ettekannetel: A. L. Webberi reekviem, Beethoveni missa C-duur, Schuberti missa G-duur, Orfi “Carmina Burana”, Sisaski “Jõuluoratoorium” jt. Kontserdireisid on viinud teda Ungarisse, Rootsi, Soome ja Venemaale. Nadia Kurem lõpetas Tallinna Konservatooriumi professor Hendrik Krummi lauluklassis ja soleeris üle 20 aasta Rahvusooper Estonias. Ta on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentidega: Neeme Järvi, Eri Klas, Jorma Panula, Peeter Lilje, Carlo Felice Cellario, Osmo Vänska, Tõnu Kaljuste, Vello Pähn, Jüri Alperten. Teda on tunnustatud mitmete auhindadega: noore muusiku auhind (1988), Georg Otsa preemia, Harju maakonna preemia. 1999. aastal sai Nadia Kuremist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- jõud, viimased viis aastat töötab ta lauluosakonna juhatajana. Kuremi pedagoogiline tegevus on olnud väga viljakas, tema õpilastest on sirgunud rida väljapaistvaid lauljaid. Lisaks järjekindlale tööle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias annab ta meistriklasse nii Eestis kui välisriikides.

56 Andres Uibo lõpetas Tallinna konservatooriumi 1981. aastal oreli (prof Hugo Lepnurm) ja koorijuhtimise (prof Lembit Verlin) erialal ning täiendas end Lübecki linnavalitsuse stipendiaadina Lübecki Kõrgemas Muusikakoolis prof Hans Gebhardi juures. 1980. aastast on Andres Uibo regulaarselt esinenud soolokontsertidega Eestis, Lätis, Leedus, peaaegu kõigis endise NSV Liidu orelilinnades, Euroopa riikides ning Iisraelis ja Jaapanis. Ta on 1987. aastast Eestis toimuva Tallinna Rahvusvahelise orelifestivali algataja ja kunstiline juht ning Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht. Suurt tööd teeb Andres Uibo eesti muusika propageerimisel nii kodu- kui ka välismaal ning tema sulest on ilmunud raamat “Eesti orelid”. Heliloojana on tema teosed kõlanud paljudel suurtel ja nimekatel festivalidel Euroopas, Venemaal, Ameerikas, Jaapanis, Austraalias ja Iisraelis. Andres Uibo on pälvinud mitmeid auhindu, millest väljapaistvam on Eesti Riigi kultuuripreemia. Praegu töötab ta Tallinna Niguliste kiriku organistina, alates 1994. aastast on ta õppejõud (alates 2005 professor) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. kell 17 Suure-Jaani laululava (vihma korral gümnaasiumi aulas) Ansambel Dagö ja Lauri Saatpalu kell 21 Suure-Jaani lauluväljak Jaanipeo tule süütamine

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi. Festivali pass 35€, sooduspass kuni 18-aastastele ja pensionäridele 25€. Passid vahetatakse alates 16. juunist festivali infopunktis ja tund enne kontserte pileti- müügis käepaela vastu, millega saab külastada kõiki festivali kontserte. Passid ja piletid müügil Eesti Kontserdi kassades ja Piletimaailma ning Piletilevi müügipunktides, Suure-Jaani vallavalitsuses, kohvikus Arturi Juures, Olustvere turismiinfokeskuses, Sürgavere raamatukogus ja Vastemõisa raamatukogus ning tund enne kontserte kohapeal.

Alates 16. juunist piletite eelmüük festivali infopunktis. Eelmüük lõpeb kontserdile eelneval päeval.

57 Suure-Jaani kirikus on avatud näitus “Hugo Lepnurm 100”. Kohvikus Arturi Juures on avatud Erik Nobeli ja Pille Kivihalli näitus “Püha maa”. Artur Kapi ühingu majas on avatud Jaanus Siimu fotonäitus “Suure-Jaani muusikafestival 2013”.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp Hasartmängumaksu Nõukogu Viljandimaa Omavalitsuste Liit EELK Kirikumuusika Liit EELK Suure-Jaani kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu kirik Jüri Ehasalu Kohvik Arturi Juures Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja Suure-Jaani gümnaasium Heliloojate Kappide majamuuseum Mart Saare majamuuseum Hüpasssaares Lubjassaare talumuuseum Energia talu Olustvere mõis Vanaõue puhkekeskus MTÜ Tääksi Villaveski RMK AS MTG Jan Tõllasson Perekond Vahtra MTÜ Loovüksus Rahvusvaheline Artur Kapp’i Ühing Suure-Jaani kultuurimaja www.muusikafestival.suure-jaani.ee

58 INFO: Suure-Jaani kultuurimaja 437 1386 Peakorraldaja Suure-Jaanis Kätlin Kink 53 321 335 e-post: [email protected] Suure-Jaani vallavalitsus 435 5433, 435 5444 e-post: [email protected] Eesti Kontsert 614 7705 www.muusikafestival.suure-jaani.ee

59 hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdi suurtoetaja

concert.ee