Maakonna Sotsiaalne Infrastruktuur 2009-2015

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Maakonna Sotsiaalne Infrastruktuur 2009-2015 VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015 Kehtestatud Valga maavanema 29.12.2009. a korraldusega nr 536 Valga Maavalitsus 2009 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................................3 1. Käsitletud kandid ja teenused......................................................................................................5 1.1. Valgamaa kandid ja rahvastikumuutuste suund .........................................................5 1.2. Käsitletud teenused.....................................................................................................9 1.3. Probleemsete teenuste ja kantide määramise kriteeriumid.......................................10 1.4. Kanditüübid ja probleemsed teenused üldises kontekstis ........................................11 2. Kandipõhised meetmed probleemsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks.......................16 2.1. Helme vald................................................................................................................16 2.2. Hummuli vald...........................................................................................................18 2.3. Karula vald...............................................................................................................19 2.4. Otepää vald...............................................................................................................21 2.5. Palupera vald............................................................................................................22 2.6. Puka vald..................................................................................................................23 2.7. Põdrala vald..............................................................................................................23 2.8. Sangaste vald............................................................................................................26 2.9. Taheva vald..............................................................................................................28 2.10. Tõlliste vald..............................................................................................................31 2.11. Õru vald ....................................................................................................................32 3. Ettepanekud...............................................................................................................................34 3.1. Teenuste kättesaadavuse parandamise meetmed maakondlikul tasandil .................34 3.2. Ettepanekud ühistranspordi ja teedevõrgu osas........................................................36 3.3. Ettepanekud kehtivate normide muutmiseks või täiendamiseks ..............................41 3.4. Ettepanekud teenuste kättesaadavuse tagamiseks uuel viisil ...................................41 3.5. Ettepanekud rahastamissüsteemi muutmise kohta ...................................................43 3.6. Ettepanekud teenuste tagamise toetamiseks.............................................................44 3.7. Ettepanekud regionaalprogrammide algatamiseks või olemasolevate täiendamiseks 44 4. Planeeringu rakendamine ja monitooring ..........................................................................................45 Kokkuvõte..............................................................................................................................................46 Lisad.......................................................................................................................................................48 Graafiline materjal Joonis 1 Valga maakonna kandid Joonis 2 Valgamaa rahvastikusuundumused senise muutuse jätkutrendina Joonis 3 Valgamaa rahvastikusuundumused senise muutusega võrreldes negatiivse rahvastikudünaamika korral Joonis 4 Valgamaa rahvastikusuundumused senise muutusega võrreldes positiivse rahvastikudünaamika korral Joonis 5 Kanditüübid ning sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavus kantides Joonis 6 Teedevõrk ja ühistransport Joonis 7 Teenindusalased sidemed ja tolmuvaba katet vajavad riigiteed Koondkaart 2 Sissejuhatus Käesolev teemaplaneering täpsustab kehtivat Valga maakonnaplaneeringut sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse osas. Teemaplaneering on koostatud aastateks 2009- 2015. Teemaplaneeringu abil viiakse maakonna tasandil ellu üleriigilise planeeringuga Eesti 2010 püstitatud eesmärki tagada inimese põhivajaduste rahuldamine igapäevaste sotsiaalteenuste kättesaadavuse kaudu. Planeeringu konkreetne eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele soovitusi teenuste kättesaadavuse tagamiseks kantides. Käesolev teemaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 48 ning koostati Siseministeeriumi metoodilistele soovitustele tuginedes. Planeering valmis koostöös kohalike omavalitsuste ning Valgamaa arengunõukogu vastavate valdkondade juhtidega. Kaardimaterjali koostas OÜ Hendrikson & Ko. Teemaplaneeringu koostamise käigus kaardistati maakonnas sotsiaalse infrastruktuuri objektid. Koondati taustinformatsioon kantide lõikes. Teostati rahvastikusuundumuste analüüs. Kohalikes omavalitsustes viidi läbi küsitlused, millega uuriti nende hinnangut teenuste kättesaadavusele. Koostöös kohalike omavalitsuste ning Valgamaa arengunõukogu vastavate valdkondade juhtidega määratleti probleemsed kandid, st kandid, kus vähemalt ühe käsitletava teenuse kättesaadavus on probleemne või potentsiaalselt probleemne. Lahendusvariantide väljatöötamine toimus samuti koostöös kohalike omavalitsuste ning Valgamaa arengunõukogu vastavate valdkondade juhtidega. Käesolev töö koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade teemaplaneeringus käsitletavatest territoriaalsetest üksustest, teenuste kättesaadavuse hindamise kriteeriumitest ning probleemsetest teenustest Valgamaa kontekstis. Teises osas käsitletakse probleemsete teenuste kättesaadavuse parandamise meetmeid konkreetsete piirkondade kaupa. Selle peatüki olulisemaks osaks on tabeli kujul esitatud iga piirkonna arendamiseks vajalikest probleemsetest teenustest lähtuvad lahendusettepanekud. Kolmandas osas esitatakse ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Neljandas osas selgitatakse planeeringu elluviimise võimalusi. Teemaplaneeringu seletuskirja on täiendatud selgitavate joonistega. Planeeringut ettevalmistav ja selle menetlemist kajastav materjal vormistati planeeringu lisadena. 3 Joonis 1. Valga maakonna kandid 0 5 10 km Mäelooga Pastaku Makita HellenurmeHellenurme Nõuni Päidla Hellenurme NõuniNõuni Lutike Urmi PaluperaPalupera valdvald Reti Atra Palupera Räbi Neeruti Karu PaluperaPalupera Pühaste Pedaste PaluperaPalupera RiidajaRiidaja Kaubi Aakre Astuvere Miti RiidajaRiidaja PikasillaPikasilla Vana-Otepää Riidaja Kungi PikasillaPikasilla Kastolatsi Pikasilla Palamuste PõdralaPõdrala valdvald Leebiku AakreAakre Kähri Mägestiku Pori Pedajamäe LeebikuLeebiku Purtsi Rebaste Otepää Kolli Komsi LõveLõve OtepääOtepää Voorbahi Uralaane PukaPuka valdvald Plika Puka Meegaste Mäha Lõve Vanamõisa RulliRulli Rulli Liva Ruuna Pühajärve Pilkuse Põru Prange Kibena Arula Linna Sihva Nüpli Möldre PukaPuka OtepääOtepää valdvald LinnakülaLinnaküla Vaardi Ädu OtepääOtepää valdvald Karjatnurme Mägiste SihvaSihva Soontaga Kuigatsi SihvaSihva Ala Helme JõgevesteJõgeveste KuigatsiKuigatsi Kääriku Jõgeveste Raudsepa Kähu TõrvaTõrvaTõrva linnlinn Pringi Vidrike Truuta Ala-TaageperaAla-Taagepera HelmeHelme Priipalu KuigatsiKuigatsi Ala-TaageperaAla-Taagepera Kirikuküla Mustumetsa Märdi Mäeküla Kassiratta VidrikeVidrike HelmeHelme valdvald Roobe Kalme PriipaluPriipalu Vaalu Kaurutootsi Koigu Taagepera Õlatu Patküla Killinge KeeniKeeni Tõutsi Pilpa Keeni Restu Risttee Kiviküla SangasteSangaste valdvald Ilmjärve Alamõisa Lota SangasteSangaste valdvald Holdre PuidePuide ÕruÕru valdvald Kurevere Koorküla Puide Uniküla SangasteSangaste Holdre-Holdre- KoorkülaKoorküla SangasteSangaste Ransi ÕruÕru Õru Tiidu Sangaste Lauküla Soe Õruste Sarapuu HummuliHummuli valdvald Hummuli Jeti Lossiküla JetiJeti HummuliHummuli Kulli Tõlliste Aitsra Piiri TsirguliinaTsirguliina Rampe Väljaküla Tsirguliina Laatre Tagula Sooru Muhkva TõllisteTõlliste valdvald SooruSooru TagulaTagula LaatreLaatre Supa Tinu Iigaste Korijärve PajuPaju Vilaski Paju Jaanikese Raavitsa Väheru Valtina Kirbu ValgaValgaValga linnlinn KaagjärveKaagjärve Pikkjärve Lusti Kaagjärve KarulaKarula valdvald Käärikmäe Londi Karula LüllemäeLüllemäe Pugritsa Lüllemäe Ringiste Rebasemõisa Lutsu Lepa KoikkülaKoikküla Koikküla Koobassaare Koiva TahevaTaheva valdvald Laanemetsa LaanemetsaLaanemetsa Korkuna Taheva Hargla HarglaHargla Kalliküla Sooblase Tsirgumäe Tõrvase Legend Küla piir Valga Maavalitsus Valla piir 1. Käsitletud kandid ja teenused 1.1. Valgamaa kandid ja rahvastikumuutuste suund Teemaplaneeringu “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” territoriaalseks allüksuseks on kant ehk paikkond. Käesoleva töö tähenduses on kant1 sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie tunne”. See on ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Kant moodustub enamasti mitmest asulast: kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või olulise keskuseta külade rühm. Kantide lahkmejoontel puudub juriidiline tähendus: need on vaid teemaplaneeringus määratletud analüüside teostamise töövahendid. Valga maakonnas on määratletud 36 kanti (vt joonis 1, tabel 1), neist üks (Kuigasti) asub kahe valla territooriumil. Teemaplaneering käsitleb eelkõige
Recommended publications
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Valgas 2018 Geomedia OÜ (redigeeritud Valga Vallavalitsuse poolt 2020) 1 Sisukord Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 10 2.3. Rahvastikuprognoos ........................................................... 11 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 13 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 13 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ........................................................................ 14 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 14 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 14 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 17 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 24 4.4. Kommunaalmajandus ...................................................26 4.5. Turvalisus ...........................................................................30 5. Ettevõtlus (sh turism) ja elanike sissetulekud, tööpuudus .............
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2000
    VALGAMAA AASTARAAMAT 2000 Valgas, 2001 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga telefon (076) 66 111, faks (076) 66 157 e-post: [email protected] Internetis: http://www.valgamaa.ee Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsuse osakonnad, rahastanud sihtasutus “Valgamaa Fond” ja Valga Maavalitsus Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel! Valga Maavalitsus, 2001 Trükitud AS Triip 400 eks., 142 lk. Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale Eessõna Hea lugeja, Sinu käes on järjekordne, arvult seitsmes, Valgamaad tutvustav aastaraamat, mille ülesanne on anda ülevaade maakonna elust ja säilitada fakte ajaloo jaoks. Poliitilise süsteemi vahetumine ja kümme aastat iseseisvust ei ole just valutult kulgenud ja sellepärast seisab ees veel palju tööd, et Eestimaast kujuneks arenenud riik. Kas Eestist saab linnriik Tallinn või terviklik Eesti vabariik, sõltub tehtud otsustest ja nende täideviimisest. Tänapäevases kiiresti muutuvas maailmas on arengu tagamiseks vaja informatsiooni, et vastu võtta õigeid otsuseid. Edasiminekuks peame täpselt teadma kus viibime antud momendil. Valgamaal kui ühel kaugemal piirkonnal vabariigi keskusest, on oht muutuda vähearenenud ääremaaks. Käesoleva raamatu ülesanne ongi näidata, et Valgamaa areneb võrdväärselt mistahes Eestimaa paigaga ega soovi hääbuda. Raamatus on toodud välja rohkesti võrdlusmomente varasemate aastatega, see annabki Sulle, lugeja, võimaluse näha ka Valgamaa arengut. Realaajas muutumatu objektina on see raamat juba trükivärskena vananenud. Sellepärast
    [Show full text]
  • Sangaste Valla Üldplaneering
    SANGASTE VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr: 05.002 Planeeringu kontsultant: OÜ Teadmised ja lahendused Kontakt: [email protected] Pühajärve 2006 Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 4 1. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................... 5 1.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...................................................................................................... 5 1.2. VALGA MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................5 1.3. VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING "A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED " ........................................................................................................................................ 5 1.4. VALGAMAA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2010+................................................................................ 6 1.5. KAGU - E ESTI TURISMI ARENGUSTRATEEGIA JA KAVA AASTANI 2006.........................................................6 1.6. IDA VIRUMAA JA LÕUNA -EESTI ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE STRATEEGIA AASTANI 2006 ......................... 7 1.7. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA , T ARTU 2002 ................................................................................ 7 1.8. SANGASTE VALLA ARENGUKAVA ................................................................................................................7
    [Show full text]
  • 365Otnr13 30082013.Pdf
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 30. august 2013 Nr 13 (365) vald Otepää tähistas taasiseseisvumispäeva www.otepaa.ee/ot Naiskodukaitset tutvustava perepäevaga 20. augustil, Eesti taasiseseisvu- President tunnustas mispäeval, peeti Otepääl pere- kodukaunistamis- päeva. Vaatamata vihmasele konkursi võitjaid ilmale oli kultuurikeskuse parki kogunenud palju huvilisi. 25. augustil tunnustas ja tänas president Toomas Hendrik Ilves Räpina Aiandus- koolis konkursi „Eesti kaunis kodu 2013“ eekordne perepäev oli mõeldud parimaid. Otepäält pälvisid presidendi eelkõige Naiskodukaitse tegevuse tunnustuse Juta ja Ando Meema eramu Stutvustamisele läbi nelja mooduli ning Raivo Kalda Oti pubi. nii intervjuude kui ka praktilise tegevuse- „Kaunis kodu on omanäoline, enda ga. Päeva juhtis kaitseliitlane Marko Tiir- käte ja hingega tehtud – ainult siis muu- maa, perepäeva avas Otepää vallavoliko- tubki kodu soojaks ja hubaseks. Ainult siis gu esimees Aivar Nigol. muutubki maja koduks,“ ütles president Otepää kaitseliitlased ja naiskodu- Toomas Hendrik Ilves. kaitsjad tutvustasid oma tegevusi ja Pöördudes parimate kodukaunistajate organisatsiooni; näidati, kuidas anda poole, kinnitas riigipea, et „oma kodu ja esmaabi ning esitleti sõdurivarustust. kodupaiga eest hoolt kandes olete teinud Vaatamiseks oli kaitseliidu relvanäi- Eesti meie kõigi jaoks palju kodusemaks“ tus ja naiskodukaitse fotonäitus, oma ning tuletas meelde, mida ütles kord Rä- tehnikaga olid väljas Otepää päästjad pina Aianduskooli armastatud õpetaja ja ja politsei ning oma tegemisi tutvustas sordiaretaja Adolf Vaigla: „Kõik aianduse- Otepää kiirabi. ga tegelevad inimesed on õnnelikud.“ Naiskodukaitsjad Rita Pärnik ja Kersti Tamm tutvustasid organisatsioo- Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei ava- ni tervikuna, jagasid lastele õhupalle, like suhete talitus, EKKÜ Valgamaa piirkond emadele infomaterjali ning suunasid isad ja pojad relvadega tutvust tegema.
    [Show full text]
  • Peaminister Jüri Ratas Õpetas Otepää Gümnaasiumis Koolilapsi
    Asutatud www.otepaa.ee/ot 1932 Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja ILMUB 2 KORDA KUUS! Neljapäev, 11. mail 2017 Nr 9 (445) P A L U P E R A vald P U K A vald O T E P Ä Ä Peaminister Jüri Ratas õpetas vald SANGASTE Otepää Gümnaasiumis koolilapsi vald 5. mail külastas Otepää Gümnaasiu- tõetera, millest iga inimene, nii noor Jooksumaratoni võitis mit Eesti Vabariigi peaminister Jüri kui vana, võiks joonduda: "Eksimus Ratas. Vestluses, mille teemaks oli on inimlik!" ning "Oluline on kuulata keenialane Ibrahim "Eetika ja poliitika", arutati olulisi ja märgata enda ümber toimuvat." faktoreid poliitilises elus, mille puhul Pärast ametlikku ettekannet Mukunga Wachira paljuski tõi peaminister paralleele nõustus härra Ratas andma telein- spordist. tervjuu ka koolimeedia meeskonna- Veel tuli juttu erakondadevahelis- le. Peaministrilt küsiti nii isiklikku test suhetest, Eesti Vabariigi juubeli karjääri, Rail Balticut kui haridussüs- ettevalmistustest ning nendega seotud teemi puudutavaid küsimusi. Teleaja- üritustest. Kohtumise muutis huvita- kirjaniku rolli täitis 11. klassi õpilane vamaks Jüri Ratase aktiivne suhtle- Karl-August Soonberg ning operaato- mine kooliõpilastega, mille käigus sai ri ametis oli Janno Puurits 10. klassist. sarnasusi tuua ka gümnaasiumiõpilase Koolitund vabariigi peaministriga ning poliitiku elust. Olulisimaks võib kujunes väga meeldivaks ja harivaks pidada seda, et elus on tähtis roll isik- kohtumiseks ning tõestas ilmekalt, likul eeskujul ning erinevad maailma- et kõrge poliitik on hea suhtleja ning vaated tulevad ainult kasuks. leiab kõikidega kiiresti ühise keele. Kohtumise lõpetuseks soovis pea- Peaminister Jüri ratas andis intervjuu koolimeediale. minister gümnasistidele edu eksami- PILLE-RIIN MERILO, Teleajakirjaniku rolli täitis Karl-August Soonberg (11. kl.) ning operaatori ametis oli Janno Puurits (10.
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2016
    Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valgamaa aastaraamat 2016 Valga 2017 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2017 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk Kaanefotodel on ajaloo- ja kultuurimarsruudi „Elu kahe maailma piiril“ Valgamaal asuvad National Geographicu kollased aknad: Sangaste loss (foto: Chaty Uibopuu, SA Valgamaa Arenguagentuur), Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes (foto: Kristi Palm), vaated läbi Valgas ja Lüllemäel asuvate akende (fotod: Marika Muru, Valga maavalitsus) ning vaade Otepää kirikule (foto: M Studio Grupp OÜ). VALGAMAA AASTARAAMAT 2016 3 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Valga maavalitsusel on koostöös heade partneritega juba 23. korda võimalik anda ülevaade maakonnas toimunust ja nii ongi valminud „Valgamaa aastaraamat 2016“ trükisõnas. Paneme raamatut kokku aastal 2017, teades, et alates 2018. aastast ootavad Valgamaad ees suured muutused ja sealhulgas toimub ka maakonna pindala vähenemine. Loodan, et sellest kõigest saab lugeda järgmises aastaraamatus. Nii jääbki aasta 2016 meelde eelkõige kui ajaloolisi muutusi ettevalmistav ja seetõttu suuri emotsioone pakkunud aasta. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi ning millega lõpuks lepiti. Emotsionaalsed kõrghetked saab sel aastal siduda uute võitude ja ehitustega. Aasta alguses sai valmis Kaitseliidu Valgamaa maleva Metsniku lasketiir. Ehitus, mille valmimist oodati aastaid ja mille panus kaitseliitlaste ning teiste koostööpartnerite julgeolekualase ettevalmistuse tõhustamisel on hindamatu. Valgamaa hariduspotentsiaali tõstab kindlasti renoveeritud Valga gümnaasium.
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • 5 Kagu-Eesti Linnused Ja Muistised Uusaegsete Teede Taustal
    Tartu Ülikool Filosoofia teadusond Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia õppetool Martti Veldi Keskused ja kommunikatsioon Kagu-Eestis rauaajal (vara)uusaegsete kaartide taustal Magistritöö Juhendaja: Vanem-teadur Heiki Valk (Phd) Tartu 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1.1 Töö eesmärgid ja ajalised ning ruumilised raamid ...................................................... 4 1.2 Töö ülesehitus .............................................................................................................. 5 1.3 Allikad ......................................................................................................................... 6 1.3.1 Arheoloogilised allikad ........................................................................................ 6 1.3.2 Kartograafilised allikad ........................................................................................ 6 2 Uurimislugu ja üldiseid arengujooni teedevõrgu kujunemises ...................... 8 2.1.1 Uurimisest Eestis .................................................................................................. 8 2.1.2 Uurimisest väljaspool Eestit .............................................................................. 11 2.2 Euroopa muinasaegsete teede üldisi arengujooni ...................................................... 14 3 Teooria ja metoodika .................................................................................... 20 3.1 Teede uurimine
    [Show full text]
  • Hummuli Valla Üldplaneering
    HUMMULI VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr. 07.025 Planeeringu koostaja: Hummuli Vallavalitsus Hummuli 2009 Hummuli valla üldplaneering SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................... 4 1. HUMMULI VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED............................................. 5 HUMMULI VALLA VÄÄRTUSED.......................................................................................... 5 HUMMULI VALLA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................ 5 2. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED .......................................................... 6 2.1 MAA- JA VEEALADE MÄÄRAMISE ALUSED .............................................................. 6 2.1.1 Maa reserveerimine ......................................................................................................... 6 2.2 ELAMUEHITUS ................................................................................................................... 6 2.2.1 Üldpõhimõtted.................................................................................................................. 6 2.2.2 Elamumaa (tähis kaardil EV) ......................................................................................... 7 2.2.3 Korterelamumaa (tähis kaardil EK) ............................................................................... 7 2.3 HUMMULI ALEVIKU JA SOE KÜLA MAA .................................................................... 8 2.4 ÜLDKASUTATAVATE
    [Show full text]
  • 52 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    52 buss sõiduplaan & liini kaart 52 Hargla Vaata Veebilehe Režiimis 52 buss liinil (Hargla) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Hargla: 17:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 52 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 52 buss saabub. Suund: Hargla 52 buss sõiduplaan 67 peatust Hargla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:35 teisipäev 17:35 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 17:35 Pauluse neljapäev 17:35 24a Riia Tänav, Tartu reede 17:35 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Raja 124 Riia Tänav, Tartu Teaduspark Riia, Tartu 52 buss info Suund: Hargla Meeri Tee Peatust: 67 Reisi kestus: 150 min Arbimäe Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Tartu mnt, Elva Raja, Teaduspark, Meeri Tee, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Enno, Uderna Tee, Tammiste, Elva Puiestee, Kirepi, Tilga, Rõngu, Raigaste, Ametmäe, 2 Pargi Tänav, Elva Aakre, Kasumetsa, Rebaste, Puka Tee, Kõrepi, Villemsilla, Kuigatsi Teerist, Priipalu, Killinge, Kikka, Nooruse Saksamatsi, Kesva, Õruste, Parmu, Tõlliste Tee, 14 Jaani Tänav, Elva Sooru, Laane, Allee, Paju, Kelli, Tartu, Foori, Valga Bussijaam, Turu Park, Andrese, Laatsi, Toogipalu, Turuplatsi Palu, Londi, Süldina, Ruusa, Lepa, Koikküla, Pügeri, 3 Turuplatsi Tänav, Elva Laanemetsa, Laanemetsa Kauplus, Taheva, Taheva Sanatoorium, Sooblase, Nõude, Hargla, Hargla Kool, Lille Kalliküla, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, 17d Valga Maantee, Elva Hargla Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Tilga Rõngu 2a Tartu Maantee,
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2010 Valgamaa Aastaraamat 2010
    Valgamaa aastaraamat 2010 aastaraamat Valgamaa Valgamaa aastaraamat 2010 Valgamaa aastaraamat 2010 Valga 2011 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] www.valgamv.ee Koostanud Valga Maavalitsus Kui ei ole tegemist Valga Maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Valga Maavalitsus 2011 Keeleline korrektuur Avatar Tõlkebüroo Kujundus ja trükk Ecoprint AS 300 eksemplari, 160 lk Käesolevas väljaandes toodud andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Kaanekujunduses on kasutatud Jurijs Simonovsi fotot „Sangaste loss“, mis pärineb Valgamaa fotopangast. Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja, Sinu käes on raamat, milles kirjasõnasse pandud faktid annavad ülevaate Valgamaa tegemistest aastal 2010. Tegemist on juba seitsmeteistkümnendat korda väljaantava raamatuga. 2010 oli Valgamaa juubeliaasta. Septembris tähistas Valgamaa oma moodustamise 90. aastapäeva, juubeliüritused toimusid aastaringselt erinevates Valgamaa paikades. Turismipiirkonnana tuntud maakonnale suurepärast aasta- ringset ilma pakkunud aasta soojendas üles ka vahepeal tugevasti jahtunud majanduse. Paljud märgid majandu- ses viitavad sellele, et olukord hakkab vaikselt paremaks muutuma. Ettevõtted, kes viimasel paaril aastal muretse- sid oma toodangu või teenuse vähese müügi pärast, tunnevad juba vajadust uute töökäte järele. Omavalitsuste tulubaas, mis on otseselt seotud inimeste sissetulekutega, on 2010. aasta teisel poolel näidanud tõusutrendi. Kahtlemata pole positiivsed noodid jõudnud veel
    [Show full text]