NOAROOTSI NORDPLUS 2015 INTENSIVE COURSE “Consumption of Space and Local Governance in Core-Periphery Relations”

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

NOAROOTSI NORDPLUS 2015 INTENSIVE COURSE “Consumption of Space and Local Governance in Core-Periphery Relations” University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Ecology and Earth Sciences Department of Geography Case study NOAROOTSI NORDPLUS 2015 INTENSIVE COURSE “Consumption of space and local governance in core-periphery relations” Helin Tamm Diego Cidrás Fernández Gettel Sink Emmi Alho Arna Dögg Tómasdóttir Tartu 2015 Contents Introduction................................................................................................................................4 1. Theory.................................................................................................................................5 1.1 Second-home owners .......................................................................................................5 1.2 Involvement of second-house owners ..............................................................................6 1.3 Social network and community...................................................................................7 2. Methodology ........................................................................................................................10 2.1 Designing research questions .........................................................................................10 2.2 Interviews .......................................................................................................................11 2.2.1 Semi-structured interviews ......................................................................................11 2.2.2 Interview design.......................................................................................................11 2.2.3 Selecting participants...............................................................................................12 2.2.4 Data and its transcription .........................................................................................12 2.3 Observation ....................................................................................................................12 2.4 Mapping..........................................................................................................................13 3. Results..................................................................................................................................14 3.1 Description of case study area........................................................................................14 3.1.1 Noarootsi..................................................................................................................14 3.1.2 Riguldi/ Rickul.........................................................................................................17 3.1.3 Einbi/Enby ...............................................................................................................18 3.1.4. Höbringi/Höbring ...................................................................................................20 3.1.5 Elbiku/ Ölbäc ...........................................................................................................21 3.2 Involvement - network and governance .........................................................................22 3.2.1 Network between Estonians and Estonian-Swedes.....................................................22 3.2.2 Communication with governance ............................................................................24 3.3 Second house owners´ influence on local services.........................................................24 4. Analysis................................................................................................................................28 2 5. Execution of the study..........................................................................................................30 Conclusion ...............................................................................................................................31 References................................................................................................................................32 Appendices...............................................................................................................................34 Appendix 1. Population change in case study villages ........................................................34 Appendix 2. Interview guides ..............................................................................................34 Appendix 3. Range of second-home architecture.................................................................37 3 Introduction Located at the coast in Lääne County, North-West Estonia, Noarootsi is a beautiful coastal area. It is known for being one of the places that Estonian Swedes have gathered. Estonian Swedes are one of the oldest minorities in Estonia, having first arrived in the 13th century and settling on the west and north coast. Most of them emigrated back to Sweden around 1939, when the Soviet Union’s army bases moved into Estonia. Today only a small number live permanently in Estonia. (Visitestonia.com, Noarootsi - Nuckö) Their legacy is apparent in many place names in Noarootsi with clear swedish influence. For example Nes, Einbi and many others. In recent decades small groups of Estonian Swedes are regrouping to study their heritage. They are learning the Swedish language and studying their culture (Visitestonia.com, Estonian Swedes). Many Estonian Swedes residing in Sweden have also come back to Estonia where their families came from. To keep in touch with their heritage in Estonia they have bought second houses on the North and West coast of Estonia. Due to interesting history and presumable variation of people living in this case study area it is an interesting location for a research. This research paper strives to find out how involved the second homeowners are in different ways - both to the municipality and to the community, and also what is their influence to the local services. Background information about case study area and people living or having second-homes in the region will be gathered through mapping to get overview about demography of the four selected villages. Research questions are following: ● How involved are second homeowners in the municipality - governing and community? ● What kind of influence do second home owners have on local services? 4 1. Theory 1.1 Second-home owners Many of the second-homes, though not all of them, are located in rural areas. At least in Nordic countries having a second-home has a linkage to the idea of rural idyll but also family roots, ties and history, regarding to the place of second-home, have impact on people’s want to have a recreational house. Second-houses are not only located in rural areas but also such places as beach resorts in warm climate destinations and apartments in metropolitan areas and urban regions (see Müller 2011). In this paper we are focusing on second-homes located in Noarootsi rural areas. Even though urbanisation has been a trend for several decades already the phenomena of counterurbanization has to be noted also (Müller 2011). Besides the term second-home that we are mostly using in this paper there are several other terms in use such as “Recreational home (Gartner 1987; Kaltenborn 1998), summer house (Willard Cross 1993),vacation home (Ragatz 1970) and cottage (Wolfe 1951; Halseth & Rosenberg 1995)” but also the terms alternate home (Kalterborn 1998), and semi-mobile homes (Newig 2000) as some people are using caravans and boats as their recreational housing (see Müller 2011). Pettersson (1999) argues that during the 1990’s geographers lacked interest in second-home phenomenon. Earlier research on second-homes focused on construction of new cottage sites, diffusion of second-homes meanings that people gave for this practise. Regarding to Pettersson, starting from the 90’s geographers research focused regarding second-homes was concentrated on second-home owners impact on rural development and the relationship between the surrounding environment and second-home inhabitants, though earlier research tradition was still present. According to Benson and O’Reilly (2009) lifestyle migration, such as having a second home, was earlier seen as being something that usually only wealthy people could afford. It has been characteristic of this phenomena that people who had second-homes travelled between their first and second homes mostly because they saw it as possible provider of more quality in life. In latest research there is evidence that such kind of mobility and lifestyle migration has 5 increased in various ways worldwide, also amongst groups that are not part of the upper class (see Janoschka and Haas 2013). Second-homes are getting more popular and people are giving new meanings to their second homes. Regarding to Janoschka and Haas (2013), there are several personal motivations why people have second homes, such as better climate at second home’s location or the possibility to “down-shift” in a peaceful environment. Rinne (2014) argues that the most popular reason for second-house owners to come to their second-houses is their desire to be in peace and relax in a place where they have no responsibilities like in their first homes. Müller (2011) adds that different societal changes such as aging of people, technological development and globalization have also revitalized the phenomena of second homes from the 1990’s. As second home owners have been seen as upper class lifestyle migrants, they have been targeted economically in many places worldwide
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014
    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond
    [Show full text]
  • EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet
    w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (Kaldkirjas) on Tehtud Või 2012 Tehtavad Tegevused!
    Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (kaldkirjas) on tehtud või 2012 tehtavad tegevused! Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hooldekodu või pikaravihaigla rajamine Sotsiaalmaja remont Perearsti subsideerimine Eelkooliharidus Saali remont Valve- ja tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine Kanalisatsioonitrassi ja sadevete kogumissüsteemi rekonstrueerimine Teede renoveerimine Ventilatsiooni väljaehitamine Köögibloki remont Koridoriakende vahetus Lasteaia juurdeehitus Täiendavate õueatraktsioonide ehitamine Hoonesiseste torustike renoveerimine (va kanalisatsioon) Õuevalgustuse paigaldamine Multimeedia õppevahendite soetamine Kooliharidus Koolibussi soetamine Ventilatsiooni väljaehitamine Õpilaskodu juurdeehitus (Pürksi ANK) Gümnaasiumi õpilaskodu korterite remont Jalgpalliväljaku rajamine Võimlemislinnak + seiklusrada Tööõpetusklasside remont ja sisustuse uuendamine Koolihoone välisfassaad Spordihall-võimla juurdeehitus Kultuur ja raamatukogud Pürksi raamatukogu-teabekeskus Kultuurimaja remont Helitehnika ja muusikariistade soetamine Haridusajaloo almanahhi koostamine ja väljaandmine Noarootsi raamatukogu sisustuse uuendamine Vabaõhulava koos lõkkeplatsiga Vabaaeg ja sport Sutlepa vabaajakeskus koos jõusaaliga Tenniseväljaku kilehall Jõusaali ehitamine (Pürksi) Jõusaali inventari täiendamine Staadioni juurde parkla + skatepark Valgustus liuvälja, korvpalli- ja jalgpalliväljakute juurde Siseujula ehitamine Soojamajandus Katlamaja seadmete renoveerimine Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine Vee- ja kanalisatsioonimajandus
    [Show full text]
  • Läänemaa Üksikobjektide Kaitse Alla Võtmine Ja Piiranguvööndi Ulatuse Määramine
    Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) on üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks nende teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Kavas on võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti. Kaitse alla võetakse kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne- Nigula vallas Rannajõe külas. Tegemist on heas seisukorras ja erakordsete mõõtmetega üksikpuudega, mistõttu need omavad dendroloogilist ja esteetilist väärtust. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega. Mitme rahnu ja rahnude rühma puhul on tegemist neugrundbretšaga, mis on levinud vaid Loode-Eestis
    [Show full text]
  • Rickul/Nuckö Hembygdsförenings Medlemsblad Nr 1 Mars 2009 Årgång 17
    Rickul/Nuckö Hembygdsförenings Medlemsblad Nr 1 Mars 2009 Årgång 17 Karta från år 1690 över byn Gutanäs som lydde under Nuckö pastorat. Estniska riksarkivet Rickul/Nuckö Föreningens ändamål Hembygdsförening (citat ur stadgarna paragraf 2) "Föreningen skall värna om och levandegöra det Adress Rickul/Nuckö Hembygdsförening estlandssvenska kulturarvet från Estland och c/o Brita Wiberg, Viktoriavägen 39, Sverige, både i bevarandet av historien, nuet och 125 34 Älvsjö utvecklingen framåt, genom att PlusGiro 55 68 81 - 1 främja kulturella, konstnärliga, musikaliska E-post [email protected] och litterära intressen såväl i Estland som i Sverige. Hemsida www.rnhf.se vara kontaktorgan för Rickul/Nucköborna i Uppgifter för medlemsinloggning: Sverige, samt informationsorgan i Sverige Användarnamn: medlem och Estland. Lösenord: rnhf2008 i möjligaste mån försöka behålla och vårda den gamla hantverkstraditionen och bebyg- Ansvarig utgivare Göte Brunberg. gelsen i vår egen svenskort. Redaktion Informationskommittén (Göte Brun- vara behjälplig vid reseevenemang till vår berg, Inger Nemeth och Eva Heyman). hembygd. Tryckt av EO Grafiska, Stockholm. bibringa våra yngsta och ungdomar de tradi- tioner vi själva mottagit och bevarat, samt Medlemsavgift 150:-, ungdomsmedlem (t.o.m. idka annan härmed förenlig verksamhet." 25 år) 50:-. Annonspriser 1/1 sida 1200:-,1/2 sida 700:-, 1/4 sida 400:-, 1/8 sida 250:-. Nästa manusstopp den 15 maj 2009. Styrelse Ordförande Sture Koinberg (Roslep), Odelbergsvägen 74, 122 37 Enskede, tfn 08-659 69 81, e-post [email protected]
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • Trip Report to Estonia 11-16 March 2017
    TRIP REPORT TO ESTONIA 11-16 MARCH 2017 HIGHLANDS AND ISLANDS BIRDERS Steve Duffield, North Uist www.western-isles-wildlife.com Martin Lumb, Uig, Isle of Skye Bob McMillan www.skye-birds.com Alastair McNee, Inverness The Team Frozen Lake Matsalu TRAVEL – 11th and 16th were spent travelling leaving us four full days for birding. The nights of the 11th and 15th were spent at the Ulemiste Airport Hotel, Tallinn. We flew by BA Glasgow-Heathrow; Heathrow-Helsinki; Helsinki – Tallinn. Flight costs £142 return. We hired a Vauxhall Zafira and most of the roads were excellent and for the most part away from Tallinn, extremely quiet providing easy driving. Estonia is cheaper than UK so costs were low. WEATHER – it was dry throughout with freezing temperatures. Any sheltered Baltic seas were frozen as were all lakes – see above. Highest temperature was 6 degrees on the 15th when a thaw set in. Windchill on some days was significant. DAY 1 12.03.2017 Two hour drive from Tallinn to Virtsu then ferry to Kuivasto. Long-tailed Duck, Mute Swan, Goosander, Red-throated Diver at Virtsu and some seaduck on passage but much of the sea was frozen. We crossed to Muhu and the main objective was to reach Uudepanga laht on Saaremaa Island by early afternoon for Steller’s Eider. A brief stop at a small rural hamlet on route was extremely productive with Northern Bullfinch, Reed Bunting, Hawfinch, Tree Sparrow and a good selection of tits. The bay at Uudepanga was free of ice and full of seaduck. The Steller’s flock was 300+ strong but well offshore, nonetheless a first for three of us.
    [Show full text]