DOCSLIB.ORG

Põhjasõjad Kirde-Euroopas 1558–1721

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põhjasõjad Kirde-Euroopas 1558–1721 PÕHJASÕJAD KIRDE-EUROOPAS 1558–1721 Margus Laidre Vana-Liivimaa riikluse kokkuvarisemisega 16. sajandi keskpaigas sai alguse pikk võitluste rida ülemvõimu pärast Läänemere ääres, mis tõi endaga kaasa järske ja ootamatuid pöördeid mitme maa ja rahva ajaloos. Olles küll pälvinud paljude ajaloolaste tähelepanu, puudus üllataval kombel mainitud konfliktide kohta kuni viimase ajani kõikehõlmav ja üldistav käsitlus. Ja on kõnekas, et kui see 2000. aastal lõpuks ilmus, polnud uurimuse autoriks mitte rootslane, poolakas, soomlane, eestlane, taanlane, lätlane, vene- lane ega leedulane, vaid hoopis inglane — Londonis paikneva King’s College’i varauusaja õppetooli juhataja Robert I. Frost, kes kirjutas raamatu Põhjasõjad: Sõda, riik ja ühiskond Kirde- Euroopas 1558–1721 (The Northern Wars: War, State and Society in Northeastern Europe, 1558–1721; Harlow—New York: Long- man, 2000, 401 lk). Ettevalmistuselt on autor tegelikult polonist, kelle sulest on ilmunud arvestatavaid uurimusi Rzeczpospolita aja- loost (Frost 1993, 1995). Praegu on tal käsil raamat Poola-Leedu unioonist aastail 1385–1815, mis peaks ilmuma Oxfordi ülikooli kirjastuse väljaandena. Vaatlusaluse regiooni, autori määratluse järgi Kirde-Euroopa kultuuriline, keeleline, religioosne ja etniline mitmekesisus on sellest piirkonnast pärit ajaloolastele mõjunud pigem pärssivalt kui julgustava väljakutsena. Paljude kitsahaardeliste ja sisse- poole suunatud, n-ö oma mätta otsast vaatavate, teravalt etni- lise värvinguga ajalookäsitluste kõrval pole jätkunud jõudu näha Läänemerd ümbritsenud maid räsinud sõdu ka üldisemas per- spektiivis. Selles mõttes ületab Frost autsaiderina — pean sil- mas eeskätt tema väljaspool-olemist rahvuslike ajalugude ahta- kestest piiridest — nii kultuurilised, keelelised kui ka mõttelised 3 Põhjasõjad Kirde-Euroopas 1558–1721 Margus Laidre barjäärid. Tegemist on (peaaegu) erapooletu välisvaatlejaga, kes nemaa Euroopa-osa (Zernack 1993). Kronoloogiliselt on vaa- on vaba kõnealuste maade ja rahvaste kaasasündinud ja elu käigus deldavate relvakonfliktide ajaliseks raamiks aastad 1558–1721. omandatud eelarvamustest. Frosti uurimus on vaade väljast, mis Ühelt poolt toetub autor siinjuures Poola ajaloolastele, kes ka- ühtlasi annab seesolijaile, s.t meile, suurepärase võimaluse näha, sutavad Põhjasõja nime kolme erineva kokkupõrke iseloomusta- kuidas mõistavad meid teised. Etteruttavalt olgu lisatud, et inim- miseks. Nende järgi algas esimene Põhjasõda Poola ja Moskva loomus jääb ükskõik kui suurtest ponnistustest hoolimata sügaval vaherahu kokkuvarisemisega 1562. aastal ning lõppes Stettini ra- hingepõhjas ikkagi subjektiivseks ning see ilmneb ka Frosti juu- huga 1570. aastal. Teise Põhjasõja juhatas sisse Rootsi inva- res. Aeg-ajalt lööb temas välja kirglik polonist, eriti kui teema sioon 1655. aastal ja see päädis Oliva ning Kopenhaageni rahuga puudutab Poola-Leedu riigi analüüsi. 1660. aastal. Kolmandaks on nn Suur Põhjasõda ajavahemikul Lähtudes sellest, et autor on anglosaksi kultuuriruumist pärit 1700–1721. Samasugune liigitus on üha enam levimas ka Saksa inimene, torkab rõõmustavalt silma Robert Frosti imponeeriv ajaloolaste seas, eriti Klaus Zernacki eestvedamisel, kes küll ni- keelteoskus. Paljukõneldud üleilmastumisest hoolimata on meist metab esimeseks Põhjasõjaks traditsiooniliselt Liivi sõjana tun- kindlasti paljud kogenud, et eriti Ameerika, Inglise, Prantsuse ja tud konflikti 1558–1583. Frost kuulutab, et temagi lähtub sama- Saksa ajaloolased refereerivad peamiselt vaid oma emakeeles kirja dest parameetritest, kitsendades Põhjasõja mõistet kolmele suu- pandud allikaid, mis välistab dialoogi teiste kultuuridega või kind- rele relvakonfliktile, milles osales kolm või enam Läänemere-äär- lasti raskendab seda. Selles mõttes on väikerahvastel suurematega set riiki. Samas tunnistab ta, et aastail 1558–1721 toimunud arvu- võrreldes oluline eelis, mis ei taandu aprioorselt avarale silma- kad kahepoolsed arveteõiendused kuuluvad üldisemas tähenduses ringile kui tunnetuslikule vajadusele maailmas püsimajäämiseks samuti Põhjasõdade juurde. rohkem teada. Nagu öeldud, on Frost meeldivaks erandiks: tema Ülalviidatud reglementeerimisega ei tahaks päris hästi nõus- kasutatud kirjanduse loetelus leidub teoseid poola, saksa, rootsi, tuda, sest see ei lähtu niivõrd ajaloost enesest, vaid kannab teo- taani, vene ja isegi eesti keeles. Olgu nimetatud, et Eesti ajaloo- reetilise mõtteharjutuse kunstlikku pitserit. Frosti skeem välistab lastest refereerib ta Hans Kruusi, Hillar Palametsa, Heldur Palli, täielikult Vene-Rootsi sõja (1656–1661), mida aga on võimatu Juhan Vasara ja Rein Zobeli töid.1 vaadata lahus Rootsi-Poola (1655–1660) ja Taani-Rootsi (1657– Frosti tõsist suhtumist teemasse näitab seegi, et ta on isiklikult 1658, 1658–1660) sõdadest, sest need olid üksteisega tihedalt väisanud paljusid oma raamatu tegevuspaiku, sealhulgas Tallinna põimunud. Mis aga veelgi kummalisem, raamatu lõpus toodud ja Tartut, kus käis arhiivideski. Viited arhiivimaterjalidele on aga kronoloogias ei maini Frost Vene-Rootsi kokkupõrget sõnagagi. millegipärast üksnes joone all, kuid puuduvad kasutatud allikate Tõsi, tekstis endas (lk 177) viitab ta möödaminnes Moskva loetelust. Autori tänusõnad kuuluvad teiste hulgas Tartu Ülikoo- rünnakule Rootsi Läänemere-provintside vastu 1656. aastal, lisa- lile, Eesti Teaduste Akadeemiale ja Helmut Piirimäele. des, et 1658. aasta alul sõlmiti venelaste ja rootslaste vahel va- Erk lugeja on kindlasti märganud, et Frost kasutab terminit herahu. See pole täiesti korrektne. Esialgsed rahuläbirääkimised Põhjasõjad mitmuses, eelistades seda oma sõnul Balti sõdadele, algasid küll aprilli lõpul, kuid pealäbirääkimiste käivitamine venis sest see viitab Euroopa omaaegsele jagunemisele põhja ja lõuna, ja alles 20. detsembril 1658. aastal sõlmiti Vallisaares kolmeks aas- mitte aga lääne ja ida osadeks (lk 21). Frost lähtub seejuu- taks vaherahu. Leheküljel 108 väidab aga Frost, et Rootsi võitles res sakslase Klaus Zernacki Kirde-Euroopa kontseptsioonist, mis Moskvaga aastail 1656 ja 1658–1661, mis on kaunis kummaline määratleb regiooni, kuhu kuuluvad Põhjala, Poola-Leedu ja Ve- dateering. Lisaks üllatab Frost sellega, et kuigi tema raamat kes- kendub otseselt relvastatud kokkupõrgetele konkreetses geograafi- lises aegruumis, pühendab ta viidatud sõjale kõigest kolmveerand 1Kohtumisel allakirjutanuga Londonis 2001. aasta aprillis möönis Frost, et sugugi kõik teemakohased raamatud polnud talle kättesaadavad. 4 5 Põhjasõjad Kirde-Euroopas 1558–1721 Margus Laidre lehekülge. Ometi pole talle tundmatu Soome ajaloolase Rainer kaitsta midagi vältimatut. Autor seab raamatu eesmärgiks astuda Fagerlundi selleteemaline mahukas uurimus (Fagerlund 1979). vastu sellistele teleoloogilistele visioonidele teatud “ajalooliste Frost ei ole siiski ainuke, kes mainitud Vene-Rootsi sõja da- rahvuste” ettemääratud saatusest. Tegemist on iseenesest äärmi- teeringu vastu patustab. Kahjuks leiab samasuguseid näiteid ka selt tervitatava lähenemisega, kuid Frostil ei õnnestu seda päris Eesti ajaloolaste juurest. Värskeimaks neist on alles 2000. aastal lõpuni järgida. ilmunud Eesti Entsüklopeedia Eestile pühendatud, 11. köide, kus Kahjuks jääb Frostile sarnaselt paljude teiste ajaloolastega lakooniliselt konstateeritakse, et “1656–58 toimus Vene-Rootsi märkamatuks, et järjepidevuse võitlusele ülemvõimu pärast Lääne- sõda. Vene vägi okupeeris Tartu jm alasid, mis Vallisaare vahe- mere ääres annab ennekõike üksteisest väljakasvanud konfliktide rahuga (1660) [sic!] jäid Vene võimu alla”. Ühesõnaga, täielik seeria ajavahemikul 1558–1661, mis kokku moodustavad Põhjala segadus! Iseäranis kahetsusväärseks võib pidada seda, et teat- Saja-aastase sõja (Laidre 2000: 931–956). Sellega oli selgunud meteose laadist johtuvalt võimendatakse väärteadmisi niimoodi uus ainuvõitja — Rootsi — ning tema positsioon ligemale nel- mitmekordselt. Raske on leppida ka selle sõja osatähtsuse taan- jakümneks aastaks fikseeritud. Oma aja mõistes oli tegu lõpliku damisega marginaalsele madistamisele kõrvalisel ääremaal. Ala- lahendusega, kuivõrd me pidevalt oma kuju ja suunda muutva aja- hinnatakse asjaolu, et see oli Liivimaa magusast pärandist ilma loo puhul “lõplikest” lahendustest üldse rääkida saame. Heitlused jäänud Venemaa tõsine katse Rootsi Läänemere-provintse vallu- aastail 1700–1721 olid olemuslikult kindlasti rohkem 18. sajandi tada. Seda näitab kas või asjaolu, et Riiat piiranud Vene peaarmeed esimesele veerandile järgnenud uue maailmakorra prelüüdiks kui juhatas tsaar Aleksei Mihhailovitˇs isiklikult. Pealegi hõivasid “raudse sajandi” lõppakordiks. venelased suure osa maast ja nende edasitungi ei peatanud mitte Autor rõhutab, et tema uurimus pole narratiiv. Selle asemel niivõrd rootslaste vastupanu, vaid pigem Eesti- ja Liivimaal puh- vaadeldakse, kuidas sõdu peeti (taktika, strateegia) ning millisel kenud katkuepideemia. moel Kirde-Euroopa erinevad sotsiaalsed ja poliitilised struktuurid Põhjendades Põhjasõdade lõppdaatumit (1721), nendib Frost, tulid toime sõjapidamise uute väljakutsetega. Nimetatud seoses on et see oli Euroopale samaväärse tähtsusega kui 1648. aasta. On tänuväärne militaarse revolutsiooni temaatika sissetoomine. Sel- väljaspool kahtlust, et nii Hispaania pärilussõja (1701–1713/14) lega astub Frost välja teooria vastu, mille esitas Michael Roberts kui ka Põhjasõja (1700–1721) lõpp fikseerisid Euroopas täiesti 1950. aastatel ja mida on kriitiliselt edasi arendanud Geoffrey Par- uued jõujooned ning selles mõttes peab võrdlus Vestfaali ra- ker 1970. aastatel, nagu olnuksid Ida-Euroopa
Load more

Recommended publications
  • Türi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009
    OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 520 9928 | [email protected] www.novel.ee Kiisa tn 8 Tallinn, 11313 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Seisuga 02.02.2009 Tallinn 2009 Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD KOKKUVÕTE...................................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 7 1 PLANEERINGU EESMÄRGID JA SISU ................................................................................................ 9 2 SEOS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE NING RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ................................................................................................................... 10 2.1 SEOS ASJAKOHASTE PLANEERIMIS - JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...................................................... 10 2.2 PLANEERIMISDOKUMENDI SEOS RAHVUSVAHELISTE KESKKONNAEESMÄRKIDEGA ............................. 14 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...................................................................................... 14 3.1 ALUSPÕHI , PÕHJA - JA PINNAVESI ........................................................................................................ 14 3.2 MAAKASUTUS ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaaruanne 2020
    JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2021 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 1.1.1 Esimene laine ....................................................................................................... 4 1.1.2 Teine laine ............................................................................................................ 5 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 7 2.3 Projektid ....................................................................................................................... 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .....................................................
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Türi Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Türi Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Türi Bussijaam: 7:22 - 17:00 (2) Villevere: 6:05 - 15:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Türi Bussijaam 37 buss sõiduplaan 24 peatust Türi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:22 - 17:00 teisipäev 7:22 - 17:00 Villevere kolmapäev 7:22 - 17:00 Ollepa neljapäev 7:22 - 17:00 Ollepa Tee reede 7:22 - 17:00 Kahala laupäev 7:22 - 17:00 10 Sireli Tänav, Estonia pühapäev 13:25 - 17:00 Võhma Kool 21 Väike Tänav, Võhma Võhma 17 Tallinna, Võhma 37 buss info Suund: Türi Bussijaam Sagevere Peatust: 24 Reisi kestus: 60 min Arkma Liini kokkuvõte: Villevere, Ollepa, Ollepa Tee, Kahala, Võhma Kool, Võhma, Sagevere, Arkma, Meossaare, Meossaare Kurla, Kabala, Reimanni, Rulli Tee, Pütimiku, Retla, Oisu, Väljaotsa, Raukla Tee, Piibu, Taikse Tee, Kurla Särevere, Linnu, Pärna, Türi Bussijaam Kabala 15105, Estonia Reimanni Rulli Tee Pütimiku Retla Oisu 16 Estonia Puiestee, Estonia Väljaotsa Raukla Tee Piibu Taikse Tee Särevere Linnu 52a Viljandi Tänav, Türi Pärna 13a Viljandi Tänav, Türi Türi Bussijaam 10a Jaama Tänav, Türi Suund: Villevere 37 buss sõiduplaan 26 peatust Villevere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:05 - 15:55 teisipäev 6:05 - 15:55 Tehnika 1 Mehaanika Tänav, Türi kolmapäev 6:05 - 15:55 Ujula neljapäev 6:05 - 15:55 37 Tallinna Tänav, Türi reede 6:05 - 15:55
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    TÜRI VALLAVALITSUS Türi Vallavolikogu 29.10.2020. a määruse nr 10 „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 kinnitamine“ lisa TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020-2032 Europolis OÜ 2020 Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 _____________________________________________________________________________________ SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 9 1. Olukorra kirjeldus ............................................................................................................. 10 1.1 Üldandmed ................................................................................................................. 10 1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ....................................................................................... 11 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus........................................................................................ 11 1.2.2 Majandus ja tööhõive ......................................................................................... 12 1.3 Keskkonnaülevaade ................................................................................................... 13 1.3.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia .............................................................. 13 1.3.2 Põhjavesi ja selle kaitstus ..................................................................................
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Oisu Valla Kohalike Maanteede Ja Oisu Aleviku Tänavate Nimekirja Kinnitamine
    Väljaandja: Oisu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 103, 1085 Oisu valla kohalike maanteede ja Oisu aleviku tänavate nimekirja kinnitamine Vastu võetud 25.11.2004 nr 16 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, «Oisu valla põhimääruse» punktist 6.1, teeseaduse § 5 lõikest 6 ja § 11 lõikest 3, üle vaadanud Oisu Vallavolikogu 23. detsembri 1999. a määruse nr 5 «Teede registri kinnitamine» ja tehtud ettepanekud, Oisu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Oisu valla kohalike maanteede nimekiri (lisatud). 2.Kinnitada Oisu aleviku tänavate nimekiri (lisatud). 3.Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 4.Määrus jõustub 1. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Ain AASA Oisu Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määruse nr 16 lisa OISU VALLA KOHALIKE MAANTEEDE NIMEKIRI Tee number Tee, tänava nimi Pikkus m 1 2 3 1 Taikse–Rikassaare 4470 2 Raukla–Rikassaare 4250 3 Äiamaa 1480 4 Uue-Konnasoo 5910 5 Mäe-Häidma 1100 6 Treve 810 7 Vana-Konnasoo 2440 8 Taikse töökoja 760 9 Taikse–Soosaare 5270 10 Kaasiku-Madise 4750 11 Nõmme 2800 12 Sikensaare–Rusevere 2140 13 Väljaotsa–Lombi 2080 14 Sigala–Veski 1480 15 Saekaatri–Koogiristi– 5660 Lepametsa 17 Kangru 1010 18 Hiie 440 19 Retla–Koogiristi 1940 22 Saareotsa–Küti–Kärevere 6280 24 Laane 3090 25 Variksaare 1260 26 Saekaatri 800 28 Teppo 1130 Oisu valla kohalike maanteede ja Oisu aleviku tänavate nimekirja kinnitamine Leht 1 / 3 29 Alliksaare-Raukla 1310 30 Asunduse 1360 31 Kondisaare 660 32 Pärdi 640 34 Karjasoo ring 3380
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2014
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2014 Paide 2015 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2014 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 22 Albu vald ........................................................................................................................................ 32 Ambla vald ..................................................................................................................................... 36 Imavere vald ................................................................................................................................... 46 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51 Kareda vald .................................................................................................................................... 56 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]