DOCSLIB.ORG

OÜ Tirts & Tigu Sõrve Piirkonna Loodusväärtuste Koonduuring Ja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OÜ Tirts & Tigu Sõrve Piirkonna Loodusväärtuste Koonduuring Ja OÜ Tirts & Tigu Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek Lauri Klein Tallinn, 2019 Sisukord 1. Koonduuringu lähteülesanne ja materjalid 3 2. Uuringuala ülevaade 4 3. Tehtud tööde ülevaade 8 4. Looduskaitselised väärtused uuringualal 20 5. Hinnangud ja ettepanekud 39 6. Kaitseala loomise uuendatud ettepanek 40 7. Kaitseala uuendatud kaitse-eeskirja eelnõu 45 2 1. Koonduuringu lähteülesanne ja materjalid Töö eesmärk oli hinnata kavandatavale Sõrve looduskaitsealale (vt lisa 1) jäävate kaitseväärtuste olukorda 2018. aasta seisuga piirkonnas tehtud eluslooduse komponentide uuringute alusel ja uuendada 2006. aastal tehtud Sõrve looduskaitseala loomise ettepanekut, sh koostada kavandatava kaitseala esialgne kaitse-eeskiri. Ekspert oli kohustatud: 1. Läbi töötama järgmised 2018. aasta seisuga tehtud uuringud, nende andmed ja aruanded: 1.1. Maismaalimuste liigiline ülevaade kavandataval Sõrve kaitsealal. Autor: Eesti Malakoloogiaühingu liige Piret Kiristaja. Teostamise aeg: juulist septembrini 2017. 1.2. Putukate valitud liigirühmade (liblikad, siklased, ujurid, hundlased) andmed kavandatavalt Sõrve kaitsealalt. Autor: Priit Zingel. Teostamise aeg: liblikad 2017, siklased 2002 kuni 2015, ujurid ja hundlased 2017. 1.3. Kavandatava Sõrve looduskaitseala herpetoloogiline uuring. Autorid: Riinu Rannap, Martin Jürgenson, MTÜ Põhjakonn. Teostamise aeg: aprillist juunini 2018. 1.4. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuur. Autor: Aarne Tuule. Teostamise aeg: 2018. 1.5. Terioloogiline (imetajate) uuring kavandataval Sõrve looduskaitsealal. Autor: Lauri Lutsar. Teostamise aeg: 2017-2018. 1.6. Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala koosluste ja botaanikaalane uuring. Autorid: Kaie Eha ja Tõnu Ploompuu. Teostamise aeg: 2017 ja 2018 aastate vegetatsiooniperiood. 1.7. Kavandatava Sõrve looduskaitseala (Harjumaa) lihhenoloogline hinnang. Autor: Ave Suija. Teostamise aeg: suvi 2018. 1.8. Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala mükoloogiline hinnang. Autorid: Veiko Kastanje, Irma Zettur, Teele Jairus. Teostamise aeg: juulist oktoobrini 2018. 2. Läbi töötama varem tehtud ettepanekud ja eksperthinnangud. 2.1. Eksperthinnang Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja kavandi (eelnõu) kohta. Autor: Andres Tõnisson. Teostamise aeg 2007 2.2. Harku vallavalitsuse ja keskkonnaministeeriumi kirjavahetus seoses Sõrve kaitseala loomise ettepanekuga (2006, 2009, 2012, 2014, 2017, 2018). 2.3. Vääna jõe seisund, probleemid ja võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (Harku valla piires). Rein Järvekülg, Gustav Laurings (Thymallus OÜ). Teostamise aeg: 2010. 3. Uuendama kaitseala loomise ettepaneku. 4. Koostama uuendatud kaardimaterjali. 5. Koostama kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. 3 Töö on tellitud Harku vallavalitsuse poolt 24. oktoobril 2018, tähtajaga 31. detsember 2018 ja töö teostajaks on OÜ Tirts&Tigu ekspert Lauri Klein. Tellija esindajale üle antav kavandatava Sõrve looduskaitseala koonduuring peab sisaldama kindlasti järgmisi osi: Kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitseväärtuste olukorra hindamine 2018. aasta seisuga. 2006. aastal tehtud Sõrve looduskaitseala loomise ettepaneku uuendamine. Kavandatava kaitseala uuendatud esialgne kaitse-eeskiri. Kavandatava kaitseala loodusväärtuste kaardikihid MapInfo formaadis. Kogu töö esitatakse elektrooniliselt (doc- ja Mapinfo-formaadis). Kuna ajaliselt sõltus käesoleva aruande koostamine etteantud uuringuandmete ja aruannete laekumisest ja viimased neist laekusid alles detsembris 2018, siis sellest sõltuvalt nihkus ka käesoleva aruande valmimine jaanuari 2019. 2. Uuringuala ülevaade Uuringutega kaeti kavandatava Sõrve looduskaitseala piiridesse jääv territoorium, mis etteantud uuringute jaoks oli määratletud 2006. aastal tehtud ettepaneku piirides, kokku ca 2500 ha. Pärast kõikide loodusväärtuste asukohtade hindamist korrigeeriti välispiiri veidi ja kaitseala ulatuseks sai kokku ca 2800 ha (vt joonis 1 ja lisa 2). Kavandatav Sõrve looduskaitseala paikneb Harjumaal, Harku ja Saue vallas. Kaitseala territoorium piirneb või asub järgmiste külade alal: Suurupi, Muraste, Viti, Ilmandu, Liikva, Sõrve, Rannamõisa, Vaila, Vääna, Vahi, Vatsla ja Kiia (vt joonis 2). Kavandataval kaitsealal on väga mitmekesine loodusmaastik, mille põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi (Muraste raba), lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega. Valdav osa kaitsealast on kaetud metsaga. Kaitseala metsade vanus on erinev, kõrvuti noorte metsadega leidub ka üle saja aasta vanuseid metsi. Vanemates metsades küündib üksikute puude vanus pea 150 aastani. Sõrve looduskaitseala metsad on vaheldusrikkad – leidub nii siirdesoometsi kui ka kõrgeid kuivi männikuid. Lehtpuumetsad vahelduvad okasmetsadega pakkudes laia valikut metsakasvukoha tüüpe suhteliselt väiksel maa-alal. Ala on fragmenteeritud arvukatest raielankidest. Kavandatav Sõrve kaitseala piirneb pea igast küljest mitmete tiheasualadega ja jäädes Tallinna lähistele kannatab oluliselt valglinnastumise mõju all. Tugev inimasustuse laienemise surve on tuntav Suurupi ja Muraste küladest põhjas, Ilmandu, Rannamõisa ja Vatsla küladest idas ning Viti, Liikva, Vääna, Vaila ja Vahi küladest läänes ning edelas. Uuringuala hõlmab nii Harku kui Saue valla kehtivates üldplaneeringutes nelja rohevõrgustiku tuumala (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine) koos üheksa rohekoridoriga ja on Harku vallas maakasutuselt määratletud kui range režiimiga looduslik haljasmaa (looduslik maa kus täiendavat hoonestust ette ei nähta) (vt joonis 3). 4 Joonis 1. Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal, Harku vallas. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir, mis oli ka 2018. aasta seisuga tehtud elustiku-uuringute ulatuse aluseks on toodud punase viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeritud välispiir, mis on käesoleva, uuendatud looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks on toodud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on toodud helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on toodud tumesinise viirutusega. Joonis 2. Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harku ja Saue valla asustusüksustes. 6 1993-2000 2009 2018 Joonis 3. Lageraie (punastes ringides) kavandatava Sõrve kaitseala rohevõrgustiku tuumalades ja koridorides ning ehitustegevus tuumaladel või kaitseala vahetus ümbruses (kollastes ringides). 7 Kuigi üldplaneeringud (Harku vallas kehtestatud 2013 ja Saue vallas 2012) piiravad rohevõrgustikku kuuluval alal ehitustegevust ja taristu rajamist, ei ole need piirangud siiski suutnud ala liigilist mitmekesisust mõjutavaid tegevusi ära hoida. Joonisel 3 on toodud toimunud suuremad maastikulised muudatused, mis alates kaitseala loomise ettepanekust 2006. aastal on toimunud ja mille tulemusel on halvenenud ala looduskaitseline potentsiaal. Peamiselt on need muudatused ulatuslikud lageraielangid rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides. Kahjuks ei ole rohevõrgustikus lageraiet seni keelustatud ja see on ilmselt tänaseks juba mitmeid haruldasi liike alal negatiivselt mõjutanud. 3. Tehtud tööde ülevaade Käesoleva koonduuringu aluseks olevate liigirühmade uuringute olulisemad tulemused on järgmised. 1. Maismaalimuste liigiline ülevaade kavandataval Sõrve kaitsealal. Autor: Eesti Malakoloogiaühingu liige Piret Kiristaja. Teostamise aeg: juulist septembrini 2017. Uuritud ala 13 proovist leiti kokku 21 liiki, mis moodustab 30% Eesti maismaatigudest. Ohustatud liikidest õnnestus leida vasakkeermest pisitigu (Vertigo angustior), Pilpaküla proovist. Sealne elupaik on kunagine karjamaa, mis on veel suhteliselt avatud ja selle liigi jaoks piisavalt heade valgustingimustega. Kuna V.angustior kuulub EL ohustatud liikide nimekirja ja on Eestis III kategooria kaitsealune liik, on selle liigi elupaikade säilitamine oluline. Kogu Euroopas on see liik kadumas peamiselt sobivate elupaikade degradeerumise või hävimise tõttu. Peamisteks ohuteguriteks on niiskusrežiimi halvenemine (kuivendamine) ja elupaikade kinnikasvamine. Ka siinne Pilpaküla elupaik on kinni kasvamas, kuna seda ilmselt enam ei hooldata. Kuna Sõrve piirkonnas on Pilpaküla elupaik ainus teadaolev selle liigi leiukoht, siis tuleb seda säilitada. Parema seisundi saamiseks on vaja seda mõõdukalt hooldada, st võsastumist piirata ning võimalusel ka niita või kergelt karjatada. Kaitsekorralduslikult vajab vasakkeermese pisiteo elupaik hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Huvitavamatest leitud liikidest võib välja tuua ogateo (Acanthinula aculeata), kes elab niiskete metsade kõdus ja kõdupuidus. Kokkuvõttes on Sõrve piirkonna teofauna üsna keskpärane. Väga haruldasi liike ei õnnestunud tabada. Uuringu käigus registreeritud teoliigid on iseloomulikud majandusmetsadele ja keskmises seisundis niiduelupaikadele. Selle töö käigus ei olnud muidugi võimalik kogu ala põhjalikult läbi uurida. Arvestades, et mõned teoliigid vajavad eluks väga spetsiifilisi tingimusi, mis võivad esineda vaid mõnel ruutmeetril, siis selliste teoliikide tabamine on juba liialt töömahukas või sõltub lihtsalt heast juhusest. Siiski, rõõmustav tulemus on uus vasakkeermese pisiteo elupaiga leid. See info tuleb edastada Keskkonnaametile Keskkonnaregistrisse kandmiseks. Siis saab selle leiukoha edaspidi lülitada ka seirevõrgustikku. 2. Putukate valitud liigirühmade (liblikad, siklased, ujurid, hundlased) andmed kavandatavalt Sõrve kaitsealalt. Autor: Priit Zingel. Teostamise aeg: liblikad 2017, siklased 2002 kuni 2015, ujurid ja hundlased 2017. Liblikad: looduskaitsealuseid
Load more

Recommended publications
  • 1 Küsitluse Tulemused Seoses Planeeritava Lifti Ehitusega Kolmiku
    Küsitluse tulemused seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu Muraste Külaselts viis perioodil 8.-11.03.21 läbi küsitluse Muraste küla elanikele seoses planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tn lõppu. Küsitlusele vastas 275 inimest. Vastajatest 88% olid Muraste küla elanikud ja 12% olid märkinud elukohaks muu piirkonna Harku vallas (Suurupi, Tabasalu, Meriküla, Liikva, Ilmandu). Vastajatest kõige aktiivsemad olid Kolmiku ja Kolmikkaare tn piirkonna elanikud, kust vastajaid oli 105. Lepalaane ja Pangapealse tn piirkonnast laekus 36 vastust ja kõige vähem vastuseid (11) laekus Hindreku elurajoonist ja nn vana Muraste piirkonnast. Ülejäänud jagunesid: Lee tee ja endiste suvilarajoonide piirkond 32, Muraste mõisa piirkond 34, Tüve tn piirkond 23, muud piirkonnad 32 vastust. Vastajad pidasid oluliseks allapääsu taastamist Kolmiku tänava lõpus. Toodi välja, et ei soovita kindlasti turismiatraktsiooni või liftitaolist ehitist, mis tõstab külastajate arvu võrreldes kohalikele suunatud trepi lahendusega. Küsitlusele vastanud Muraste küla elanikest 67% pooldavad allapääsuna kohalikele elanikele suunatud trepi lahendust ja 29% pooldavad liftiga hoone lahendust ja 4% ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu. Muraste piirkonna eelistus 4% 29% Ei poolda allapääsu Kolmiku tn lõppu Trepp Linnupesa/lift 67% Elanikud, keda puudutab liftiga kaasnevate mõjude talumine suureneva liikluskoormuse ja lärmi osas, lifti lahendust ei soovi. Seega kokku lausa 81% Kolmiku tn ja Kolmikkaare tn elanikest soovib näha lahendusena treppi või ei soovi üldse allapääsu
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • H10 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    H10 buss sõiduplaan & liini kaart H10 Tabasalu Vaata Veebilehe Režiimis H10 buss liinil (Tabasalu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tabasalu: 14:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim H10 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine H10 buss saabub. Suund: Tabasalu H10 buss sõiduplaan 44 peatust Tabasalu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:15 teisipäev 14:15 Harkujärve kolmapäev 14:15 Kiriku 2 Kiriku Tee, Estonia neljapäev 14:15 Alasniidu Tee reede 14:15 4 Sütemetsa Tee, Estonia laupäev Ei sõida Oja Tee pühapäev Ei sõida 12 Sütemetsa Tee, Estonia Ranna Tee 1/2 Kase Tänav, Tabasalu H10 buss info Kooli Suund: Tabasalu Nooruse, Tabasalu Peatust: 44 Reisi kestus: 68 min Mere Tee Liini kokkuvõte: Harkujärve, Kiriku, Alasniidu Tee, Oja Tee, Ranna Tee, Kooli, Mere Tee, Rannamõisa, Sõrve Rannamõisa Tee, Runtsi Tee, Ilmandu, Pangapealse, Kolmiku, Muraste Kool, Kolmiku, Muraste, Suurupi Tee, Viti Sõrve Tee Tankla, Viljapuu Tee, Lätte Tee, Liikva, Sõrve, Sõrve, Liikva, Vaila Tee, Metsatuka, Väänatammi Tee, Runtsi Tee Vääna Kool, Kruusiaugu, Vahi, Uuevälja, Kindluse, Vääna-Posti, Pühaküla, Hüüru, Harku, Uue, Ilmandu Instituudi, Bioloogia, Vatsla Tee, Laabi, Tammi Tee, Ranna Tee, Kooli Pangapealse Kolmiku 1a Lee Tee, Estonia Muraste Kool Kolmiku 1a Lee Tee, Estonia Muraste Suurupi Tee Viti Tankla Viljapuu Tee Lätte Tee Liikva Sõrve Sõrve Liikva Vaila Tee Metsatuka Väänatammi Tee 2 Väänatammi tee, Estonia Vääna Kool 4a Tiigi Tee, Estonia Kruusiaugu Vahi Uuevälja Kindluse 1 Kiia Tee, Estonia Vääna-Posti Pühaküla Hüüru 1 Jõe Tee, Estonia Harku 303 Paldiski Maantee, Estonia Uue 3 Uus Tänav, Tallinn Instituudi 6/6 Instituudi Tee, Tallinn Bioloogia Vatsla Tee Laabi Tammi Tee Ranna Tee 1/2 Kase Tänav, Tabasalu Kooli Nooruse, Tabasalu H10 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Ilmandu Külas Asuva Tilgu Munitsipaalsadama Ja Selle Lähiümbruse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise
    ILMANDU KÜLAS ASUVA TILGU MUNITSIPAALSADAMA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr. 0616 TELLIJA: HARKU VALD Projektijuht: Toomas Liiv TALLINN 2009 ILMANDU KÜLAS ASUVA TILGU MUNITSIPAALSADAMA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0616 Tellija: Harku Vallavalitsus Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2009 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja seos planeerimisdokumentidega ................................................................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................9 1.4 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine......................................10 1.5 Metoodika .....................................................................................................................12 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................13 1.7 KSH koostamise ajal tehtud uuringud......................................................................14 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Harju maakonna avalik bussiliin Harju maakonna Harku valla avaliku teenindamise leping alates 09.07.2015 kuni 31.08.2020. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus OÜ ATKO Liinid reg 80213342 reg 10878583 Roosikrantsi 12 Ahtri 6a 10119 Tallinn 10151 Tallinn Maakonna bussiliin Nr.H1 Kumna- Vääna - Suurupi - Tabasalu - Harkujärve Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2016 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni H1-01 1 Kumna 2,305 21596-1 0:03 06:56 2 Kumna/Metsaküla 2,305 1,210 21584-1 0:01 06:59 3 Kütke 3,515 2,801 21515-1 0:05 07:00 4 Humala 6,316 1,968 21582-1 0:02 07:05 5 Adra/ Vääna tallid 8,284 1,455 21580-1 0:02 07:07 6 Vääna 9,739 0,240 47010-1 0:00 07:09 7 Vääna kool (maantee) 9,979 0,849 21569-1 0:00 07:09 8 Vääna/Väänatammi 10,828 0,915 21567-1 0:02 07:09 9 Metsatuka 11,743 1,331 21523-1 0:02 07:11 10 Vaila 13,074 1,377 21562-1 0:02 07:13 11 Liikva/Lätte 14,451 1,192 21576-1 0:02 07:15 12 Suvila 15,643 4,622 21540-1 0:06 07:17 13 Viti tankla 17,402 2,863 47213-1 0:05 07:18 14 Orase 20,265 0,592 21531-1 0:00 07:23 15 Tempo AK 20,857 0,581 21550-1 0:02 07:23 16 Tuletorni 21,438 0,431 21555-1 0:00 07:25 17 Suurupi 21,869 1,245 21537-1 0:02 07:25 18 Kivi tee 23,114 0,691 21506-1 0:01 07:27 19 Sõpruse AK 23,805 0,373 21543-1 0:01 07:28 20 Tempo AK 24,178 0,643 21551-1 0:01 07:29 21 Orase 24,821 0,916 21530-1 0:01 07:30 22 Hindreku 25,737 1,225 47205-1 0:02 07:31 23 Muraste 26,962 1,244 21524-1 0:03 07:33 24 Muraste kool 28,206 0,428 47201-1 0:01 07:36
    [Show full text]
  • Harku Valla Arengukava 2011-2037
    Lisa 1 Harku Vallavolikogu 27.09.2012 määrusele nr 13 Harku valla arengukava aastani 2037 Harku valla tegevuskava Harku vald 2011 EESSÕNA Alljärgnev arengukava on dokument, mis on sündinud kohalike elanike, kodanikeühenduste ja seltside, ettevõtjate ning vallajuhtide koostöös. Arengukava on kõigi osapoolte kokkulepe, kus on paika pandud Harku valla järgmise 25 aasta peamised arengusuunad ning põhimõtted, mida valla arengus silmas peetakse. Selle dokumendi kinnitamisega seavad vallavalitsus ja volikogu endile ühise eesmärgi pakkuda valla elanikele, ettevõtjatele ja meie külalistele korraldatud, väärtuslikku ja turvalist elukeskkonda ning stabiilset majandusruumi. Oleme seda põhimõtet järginud arengukava kõigi osade koostamisel. Harku valla arengukava aastani 2037 paneb paika raamistiku tuleviku kujundamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes on arengukava omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on konkreetne kava, mille järgi erinevate eluvaldkondade arengut integreeritakse ja koordineeritakse. Käesoleva arengukava väljatöötamisel osalesid vallavalitsuse ametnikud, vallavolikogu liikmed, valla allasutuste ning valdkondande esindajad ja aktiivsed valla elanikud. Arengukava koostati ajavahemikul september 2010 - jaanuar 2011. Kokku oli töörühmades arengukava väljatöötamisse kaasatud 43 inimest.
    [Show full text]
  • 118 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    118 buss sõiduplaan & liini kaart 118 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 118 buss liinil (Balti Jaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 5:55 - 8:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 118 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 118 buss saabub. Suund: Balti Jaam 118 buss sõiduplaan 54 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:55 - 8:25 teisipäev 5:55 - 8:25 Balti Jaam 2 37d Toompuiestee, Tallinn kolmapäev 5:55 - 8:25 Viru neljapäev 5:55 - 8:25 1 Valli Tänav, Tallinn reede 5:55 - 8:25 Vabaduse Väljak laupäev 7:15 9 Vabaduse väljak, Tallinn pühapäev 7:15 Lille 46b Paldiski mnt, Tallinn Pirni 75 Paldiski Maantee, Tallinn 118 buss info Suund: Balti Jaam Humala Peatust: 54 Reisi kestus: 77 min Looga Liini kokkuvõte: Balti Jaam 2, Viru, Vabaduse Väljak, 86 Paldiski Maantee, Tallinn Lille, Pirni, Humala, Looga, Zoo, Sõudebaasi, Järveotsa Tee, Järvekalda, Paemurru, Uuemäe, Zoo Bioloogia, Harku, Hüüru, Pühaküla, Vääna-Posti, 100a Paldiski Maantee, Tallinn Kindluse, Uuevälja, Vahi, Kruusiaugu, Vääna Kool, Väänatammi Tee, Metsatuka, Vaila Tee, Liikva, Sõrve, Sõudebaasi Tuulepesa, Tuuleveski, Sõrve Tee, Rannamõisa, Mere 120a Paldiski mnt, Tallinn Tee, Tabasalu, Kallaste, Tiskre, Vahepere, Jõeküla, Vana-Rannamõisa Tee, Tiskre Oja, Printsu Tee, Järveotsa Tee Tähistaeva, Pikaliiva, Sõba, Haabersti, Zoo, Looga, Humala, Pirni, Taksopark, Koidu, Vabaduse Väljak, Järvekalda Balti Jaam, Balti Jaam Paemurru Uuemäe Bioloogia Harku Hüüru 3 Jõe Tee, Estonia Pühaküla Vääna-Posti Kindluse
    [Show full text]
  • The Price List of Services of the Academic Library of Tallinn University
    APPROVED by the decree no 12 of the Director of the Library on 07. July 20 21 The Price List of Services of the Academic Library of Tallinn University User registration Information d esk, telephone +372 6659 439 Price in Euros, Service incl VAT User reg istration with ID card free User registration for the Tallinn University students and staff free User registration for others (without Estonian ID card) 2.00 Duplicate of the library card 4.00 One - time visitor card 0.50 Duplicate to replace a stolen c ard (in case there is official proof of the theft being reported to police) free Copy and Print Services Information desk, telephone +372 6659 439 Price in Euros, Service Unit incl VAT Copy (A4, B/W, one side / double sided)* page 0.10 / 0.19 Copy (A4 , colour, one side / double sided)* page 0.60 / 1.19 Copy (A3, B/W, one side / double sided)* page 0.17 / 0.33 Copy (A3, colour, one side / double sided)* page 1.20 / 2.39 Copy of a bound newspaper (A4)* page 0.20 Copy of a bound newspaper (A3)* page 0 .38 Search and copy* page 0.30 Printout (A4, B/W, one side / double sided)** page 0.10 / 0.19 Printout (A4, colour, one side / double sided)** page 0.60 / 1.19 Printout (A3, B/W, one side / double sided)** page 0.17 / 0.33 Printout (A3, colour, one si de / double sided)** page 1.20 / 2.39 * The service is only for making copies of library collection items. Making copies while you wait, max 20 pages.
    [Show full text]
  • JOBS CREATED out of TALLINN HAVE NOT Reduced
    THE BALTIC JOURNAL OF ROAD AND BRIDGE ENGINEERING 2013 8(1): 58–65 JOBS CREATED OUT OF TALLINN HAVE NOT REDUCED COMMUTING Roland Mäe1 , Dago Antov2, Imre Antso3 Dept of Transportation, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia E-mails: [email protected]; [email protected]; [email protected] Abstract. Although urban sprawl is relatively new process for Estonia which has not revealed itself to the full extent, in many European cities urban sprawl is recognised as a major challenge to quality of life. Due to the above mentioned negative aspects of urban sprawl in some countries the efforts are determined to restrain urban sprawl. Many studies have been undertaken to research the financial, ecological, cultural and social cost of urban sprawl in most of developed countries. This is the main reason, why declared in the majority of studies the theses, especially in the field of traffic and transportation, cannot be applied to assess situation in our country. Estonia has many geographical, economical, social and cultural peculiarities, which influence its traffic and transportation patterns as well as its urban sprawl rates. Economical crisis has shown the exigency to reduce drastically non-productive expenses and optimize productivity of labour. Thus the reduction of losses in traffic and transportation could be one of all possible solutions. In this article the commuting caused by urban sprawl has been analyzed. The second task is to find out in which range public databases are used to determine the demand of mobility. Keywords: urban sprawl, commuting, traffic volume, mobility, territorial planning, public databases.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Tallinna Linna Ja Linnastu Süsihappegaasi Heitkoguste Inventuur 2011
    Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011 OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee Töö nr: 1875/13 Tartu 2013 Tallinna linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011 2 Sisukord Sisukord 2 1. Kokkuvõte 4 2. Summary 7 3. Sissejuhatus 9 4. Ülevaade Tallinna linnast 11 5. Algandmete iseloomustus 12 6. Metoodika kirjeldus 12 6.1 Energeetika 13 6.2 Transport 14 6.3 Neelud 15 7. Energiasektor 18 7.1 Energiasektori kütused 18 7.2 CO2 heitkogused energiasektorist 22 8. Energia tootmine 26 8.1 Ülevaade Tallinna soojusvarustusest 26 8.2 Energiatootmises kasutatavad kütused 28 8.3 CO2 heitkogused energiatootmise sektorist 30 9. Tööstus 32 9.1 Ülevaade tööstussektorist 32 9.2 Tööstuses tarbitavad kütused 32 9.3 CO2 heitkogused tööstusest 34 10. Transport 37 10.1 Ülevaade transpordisektorist 37 10.2 Transpordisektoris kasutatavad kütused 38 10.3 CO2 heitkogused transpordi sektorist 40 11. CO2 neelud 43 11.1 Tallinna linna kõrghaljastus 43 11.2 Tallinna linna CO2 neelud 46 12. CO2 bilanss 47 13. Võrdlus 2007. ja 2011. aasta vahel 48 14. Ülevaade Tallinna lähivaldadest 50 14.1 Viimsi vald 50 14.2 Jõelähtme vald 51 14.3 Rae vald 52 14.4 Kiili vald 53 14.5 Maardu linn 54 14.6 Saku vald 55 14.7 Saue vald 56 14.8 Harku vald 57 14.9 Saue linn 57 Töö nr: 1875/13, 24.10.2013 Tallinna linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011 3 15. Energiasektor 59 15.1 Energiasektori kütused 59 15.2 CO2 heitkogused energiasektorist 61 16. Energia tootmine 63 16.1 Ülevaade Tallinna lähivaldade soojusvarustusest 64 16.2 Energia tootmiseks kasutatavad kütused 65 16.3 CO2 heitkogused energiatootmise sektorist 66 17.
    [Show full text]