OÜ Tirts & Tigu Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek Lauri Klein Tallinn, 2019 Sisukord 1. Koonduuringu lähteülesanne ja materjalid 3 2. Uuringuala ülevaade 4 3. Tehtud tööde ülevaade 8 4. Looduskaitselised väärtused uuringualal 20 5. Hinnangud ja ettepanekud 39 6. Kaitseala loomise uuendatud ettepanek 40 7. Kaitseala uuendatud kaitse-eeskirja eelnõu 45 2 1. Koonduuringu lähteülesanne ja materjalid Töö eesmärk oli hinnata kavandatavale Sõrve looduskaitsealale (vt lisa 1) jäävate kaitseväärtuste olukorda 2018. aasta seisuga piirkonnas tehtud eluslooduse komponentide uuringute alusel ja uuendada 2006. aastal tehtud Sõrve looduskaitseala loomise ettepanekut, sh koostada kavandatava kaitseala esialgne kaitse-eeskiri. Ekspert oli kohustatud: 1. Läbi töötama järgmised 2018. aasta seisuga tehtud uuringud, nende andmed ja aruanded: 1.1. Maismaalimuste liigiline ülevaade kavandataval Sõrve kaitsealal. Autor: Eesti Malakoloogiaühingu liige Piret Kiristaja. Teostamise aeg: juulist septembrini 2017. 1.2. Putukate valitud liigirühmade (liblikad, siklased, ujurid, hundlased) andmed kavandatavalt Sõrve kaitsealalt. Autor: Priit Zingel. Teostamise aeg: liblikad 2017, siklased 2002 kuni 2015, ujurid ja hundlased 2017. 1.3. Kavandatava Sõrve looduskaitseala herpetoloogiline uuring. Autorid: Riinu Rannap, Martin Jürgenson, MTÜ Põhjakonn. Teostamise aeg: aprillist juunini 2018. 1.4. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuur. Autor: Aarne Tuule. Teostamise aeg: 2018. 1.5. Terioloogiline (imetajate) uuring kavandataval Sõrve looduskaitsealal. Autor: Lauri Lutsar. Teostamise aeg: 2017-2018. 1.6. Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala koosluste ja botaanikaalane uuring. Autorid: Kaie Eha ja Tõnu Ploompuu. Teostamise aeg: 2017 ja 2018 aastate vegetatsiooniperiood. 1.7. Kavandatava Sõrve looduskaitseala (Harjumaa) lihhenoloogline hinnang. Autor: Ave Suija. Teostamise aeg: suvi 2018. 1.8. Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala mükoloogiline hinnang. Autorid: Veiko Kastanje, Irma Zettur, Teele Jairus. Teostamise aeg: juulist oktoobrini 2018. 2. Läbi töötama varem tehtud ettepanekud ja eksperthinnangud. 2.1. Eksperthinnang Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja kavandi (eelnõu) kohta. Autor: Andres Tõnisson. Teostamise aeg 2007 2.2. Harku vallavalitsuse ja keskkonnaministeeriumi kirjavahetus seoses Sõrve kaitseala loomise ettepanekuga (2006, 2009, 2012, 2014, 2017, 2018). 2.3. Vääna jõe seisund, probleemid ja võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (Harku valla piires). Rein Järvekülg, Gustav Laurings (Thymallus OÜ). Teostamise aeg: 2010. 3. Uuendama kaitseala loomise ettepaneku. 4. Koostama uuendatud kaardimaterjali. 5. Koostama kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. 3 Töö on tellitud Harku vallavalitsuse poolt 24. oktoobril 2018, tähtajaga 31. detsember 2018 ja töö teostajaks on OÜ Tirts&Tigu ekspert Lauri Klein. Tellija esindajale üle antav kavandatava Sõrve looduskaitseala koonduuring peab sisaldama kindlasti järgmisi osi: Kavandatava Sõrve looduskaitseala kaitseväärtuste olukorra hindamine 2018. aasta seisuga. 2006. aastal tehtud Sõrve looduskaitseala loomise ettepaneku uuendamine. Kavandatava kaitseala uuendatud esialgne kaitse-eeskiri. Kavandatava kaitseala loodusväärtuste kaardikihid MapInfo formaadis. Kogu töö esitatakse elektrooniliselt (doc- ja Mapinfo-formaadis). Kuna ajaliselt sõltus käesoleva aruande koostamine etteantud uuringuandmete ja aruannete laekumisest ja viimased neist laekusid alles detsembris 2018, siis sellest sõltuvalt nihkus ka käesoleva aruande valmimine jaanuari 2019. 2. Uuringuala ülevaade Uuringutega kaeti kavandatava Sõrve looduskaitseala piiridesse jääv territoorium, mis etteantud uuringute jaoks oli määratletud 2006. aastal tehtud ettepaneku piirides, kokku ca 2500 ha. Pärast kõikide loodusväärtuste asukohtade hindamist korrigeeriti välispiiri veidi ja kaitseala ulatuseks sai kokku ca 2800 ha (vt joonis 1 ja lisa 2). Kavandatav Sõrve looduskaitseala paikneb Harjumaal, Harku ja Saue vallas. Kaitseala territoorium piirneb või asub järgmiste külade alal: Suurupi, Muraste, Viti, Ilmandu, Liikva, Sõrve, Rannamõisa, Vaila, Vääna, Vahi, Vatsla ja Kiia (vt joonis 2). Kavandataval kaitsealal on väga mitmekesine loodusmaastik, mille põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi (Muraste raba), lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega. Valdav osa kaitsealast on kaetud metsaga. Kaitseala metsade vanus on erinev, kõrvuti noorte metsadega leidub ka üle saja aasta vanuseid metsi. Vanemates metsades küündib üksikute puude vanus pea 150 aastani. Sõrve looduskaitseala metsad on vaheldusrikkad – leidub nii siirdesoometsi kui ka kõrgeid kuivi männikuid. Lehtpuumetsad vahelduvad okasmetsadega pakkudes laia valikut metsakasvukoha tüüpe suhteliselt väiksel maa-alal. Ala on fragmenteeritud arvukatest raielankidest. Kavandatav Sõrve kaitseala piirneb pea igast küljest mitmete tiheasualadega ja jäädes Tallinna lähistele kannatab oluliselt valglinnastumise mõju all. Tugev inimasustuse laienemise surve on tuntav Suurupi ja Muraste küladest põhjas, Ilmandu, Rannamõisa ja Vatsla küladest idas ning Viti, Liikva, Vääna, Vaila ja Vahi küladest läänes ning edelas. Uuringuala hõlmab nii Harku kui Saue valla kehtivates üldplaneeringutes nelja rohevõrgustiku tuumala (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine) koos üheksa rohekoridoriga ja on Harku vallas maakasutuselt määratletud kui range režiimiga looduslik haljasmaa (looduslik maa kus täiendavat hoonestust ette ei nähta) (vt joonis 3). 4 Joonis 1. Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal, Harku vallas. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir, mis oli ka 2018. aasta seisuga tehtud elustiku-uuringute ulatuse aluseks on toodud punase viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeritud välispiir, mis on käesoleva, uuendatud looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks on toodud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on toodud helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on toodud tumesinise viirutusega. Joonis 2. Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harku ja Saue valla asustusüksustes. 6 1993-2000 2009 2018 Joonis 3. Lageraie (punastes ringides) kavandatava Sõrve kaitseala rohevõrgustiku tuumalades ja koridorides ning ehitustegevus tuumaladel või kaitseala vahetus ümbruses (kollastes ringides). 7 Kuigi üldplaneeringud (Harku vallas kehtestatud 2013 ja Saue vallas 2012) piiravad rohevõrgustikku kuuluval alal ehitustegevust ja taristu rajamist, ei ole need piirangud siiski suutnud ala liigilist mitmekesisust mõjutavaid tegevusi ära hoida. Joonisel 3 on toodud toimunud suuremad maastikulised muudatused, mis alates kaitseala loomise ettepanekust 2006. aastal on toimunud ja mille tulemusel on halvenenud ala looduskaitseline potentsiaal. Peamiselt on need muudatused ulatuslikud lageraielangid rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides. Kahjuks ei ole rohevõrgustikus lageraiet seni keelustatud ja see on ilmselt tänaseks juba mitmeid haruldasi liike alal negatiivselt mõjutanud. 3. Tehtud tööde ülevaade Käesoleva koonduuringu aluseks olevate liigirühmade uuringute olulisemad tulemused on järgmised. 1. Maismaalimuste liigiline ülevaade kavandataval Sõrve kaitsealal. Autor: Eesti Malakoloogiaühingu liige Piret Kiristaja. Teostamise aeg: juulist septembrini 2017. Uuritud ala 13 proovist leiti kokku 21 liiki, mis moodustab 30% Eesti maismaatigudest. Ohustatud liikidest õnnestus leida vasakkeermest pisitigu (Vertigo angustior), Pilpaküla proovist. Sealne elupaik on kunagine karjamaa, mis on veel suhteliselt avatud ja selle liigi jaoks piisavalt heade valgustingimustega. Kuna V.angustior kuulub EL ohustatud liikide nimekirja ja on Eestis III kategooria kaitsealune liik, on selle liigi elupaikade säilitamine oluline. Kogu Euroopas on see liik kadumas peamiselt sobivate elupaikade degradeerumise või hävimise tõttu. Peamisteks ohuteguriteks on niiskusrežiimi halvenemine (kuivendamine) ja elupaikade kinnikasvamine. Ka siinne Pilpaküla elupaik on kinni kasvamas, kuna seda ilmselt enam ei hooldata. Kuna Sõrve piirkonnas on Pilpaküla elupaik ainus teadaolev selle liigi leiukoht, siis tuleb seda säilitada. Parema seisundi saamiseks on vaja seda mõõdukalt hooldada, st võsastumist piirata ning võimalusel ka niita või kergelt karjatada. Kaitsekorralduslikult vajab vasakkeermese pisiteo elupaik hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Huvitavamatest leitud liikidest võib välja tuua ogateo (Acanthinula aculeata), kes elab niiskete metsade kõdus ja kõdupuidus. Kokkuvõttes on Sõrve piirkonna teofauna üsna keskpärane. Väga haruldasi liike ei õnnestunud tabada. Uuringu käigus registreeritud teoliigid on iseloomulikud majandusmetsadele ja keskmises seisundis niiduelupaikadele. Selle töö käigus ei olnud muidugi võimalik kogu ala põhjalikult läbi uurida. Arvestades, et mõned teoliigid vajavad eluks väga spetsiifilisi tingimusi, mis võivad esineda vaid mõnel ruutmeetril, siis selliste teoliikide tabamine on juba liialt töömahukas või sõltub lihtsalt heast juhusest. Siiski, rõõmustav tulemus on uus vasakkeermese pisiteo elupaiga leid. See info tuleb edastada Keskkonnaametile Keskkonnaregistrisse kandmiseks. Siis saab selle leiukoha edaspidi lülitada ka seirevõrgustikku. 2. Putukate valitud liigirühmade (liblikad, siklased, ujurid, hundlased) andmed kavandatavalt Sõrve kaitsealalt. Autor: Priit Zingel. Teostamise aeg: liblikad 2017, siklased 2002 kuni 2015, ujurid ja hundlased 2017. Liblikad: looduskaitsealuseid