ILMANDU KÜLAS ASUVA TILGU MUNITSIPAALSADAMA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 0616

Tellija: Harku Vallavalitsus Koostaja: OÜ Corson

Tallinn 2009 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1. ÜLDOSA...... 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja seos planeerimisdokumentidega ...... 7 1.3 Informatsioon KSH kohta...... 9 1.4 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine...... 10 1.5 Metoodika ...... 12 1.6 Lähtematerjalid ...... 13 1.7 KSH koostamise ajal tehtud uuringud...... 14 1.8 Õigusaktid...... 15 1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega ...... 16 1.10 Tilgu munitsipaalsadama rajamise õiguslikud aspektid...... 17 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 20 2.1 Looduslikud tingimused...... 20 2.1.1 Asukoht...... 20 2.1.2 Sadamaala geoloogiline iseloomustus...... 21 2.1.2.1 Geoloogiline ehitus...... 21 2.1.2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused...... 22 2.1.2.3 Pinnase reostatus...... 23 2.1.3 Rand ja rannaprotsessid...... 23 2.1.3.1 Kasutatud mõisted ...... 23 2.1.3.2 Rand ja rannaprotsessid...... 24 2.1.4 Mereelustik ...... 28 2.1.4.1 Põhjataimestik ...... 28 2.1.4.2 Põhjaloomastik...... 28 2.1.4.3 Kalastik...... 29 2.1.5 Detailplaneeringuala floristiline ülevaade...... 30 2.1.5.1 Ülevaade...... 30 2.1.5.2 Taimkatte kirjeldused ...... 31 2.1.5.3 Kokkuvõte ...... 34 2.1.6 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad...... 34 2.1.6.1 Kaitse- ja loodusalad...... 34 2.1.6.2 Tilgu koopad ja Hageni kivid ...... 35 2.1.6.3 Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele, Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ ekspertarvamus ...... 36 2.1.7 Mõjupiirkonna linnustik ...... 37 2.2 Harku valla ja planeeringuala sotsiaal-majanduslikud tingimused...... 38 2.2.1 Infrastruktuur...... 38 2.2.2 Jäätmemajandus...... 40 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS...... 42 3.1 Planeeringuala taust...... 42 3.2 Kavandatud tegevus...... 43 3.2.1 Hooned ...... 43 3.2.2 Projekteeritud tööde kirjeldus...... 43 3.2.3 Teed, liiklus, vertikaalplaneerimine ja parkimine ...... 44 3.2.4 Veevarustus, kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus ...... 47 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS...... 50 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...... 54 5.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega ...... 54 5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga...... 54 OÜ Corson. Töö nr 0616 2 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.1.2 Seos üldplaneeringu, arengukavade ja planeeringutega...... 56 5.2 Sadama arendamise keskkonnamõjud ...... 58 5.2.1 Hüdrodünaamilised mõjud ...... 58 5.2.1.1 Hüdrodünaamilised uuringud ...... 58 5.2.1.2 Olemasolev olukord Tilgu sadamakoha lähistel ...... 59 5.2.1.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused uute rajatiste ehitamisel Tilgu munitsipaalsadamasse...... 60 5.2.1.4 Kokkuvõte ...... 63 5.2.2 Mõju rannale ja rannaprotsessidele ...... 63 5.2.3 Mõju põhjataimestikule ...... 67 5.2.4 Mõju põhjaloomastikule ja kalastikule...... 68 5.2.4.1 Mõju põhjaloomastikule ...... 68 5.2.4.2 Mõju kalastikule ...... 69 5.2.5 Mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele...... 70 5.2.5.1 Tilgu kivid ja mõjud Hageni kivikülvile...... 71 5.2.5.2 Natura hinnangu tegemise taustmaterjal ...... 72 5.2.5.3 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 74 5.2.5.4 Kavandatud tegevuse ja alternatiivide mõju kaitsealustele objektidele ning Natura 2000 aladele...... 76 5.2.5.5 Kokkuvõte ...... 78 5.2.6 Harku valla ja planeeringuala veevarustuse korraldamine...... 79 5.2.6.1 Veemajanduse korraldus Harku vallas...... 79 5.2.6.2 Veevarustuse katmise allikad...... 80 5.2.6.3 Sademe- ja drenaaživee käitlus ...... 83 5.2.7 Rekreatsiooniala Tilgu liivarannas ...... 84 5.2.8 Mõju taimestikule ja mullastikule ...... 86 5.2.8.1 Mõju sanglepistikule...... 86 5.2.8.2 Mõju mullastikule ja pinnasele...... 88 5.2.8.3 Kokkuvõte ja järeldused ...... 89 5.2.9 Kavandatavast tegevusest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused...... 90 5.2.10 Radoon...... 91 5.2.10.1 Radooni oht ...... 91 5.2.10.2 Üldinformatsioon...... 93 5.2.10.3 Kokkuvõte ...... 94 5.3 Detailplaneeringuga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud ...... 94 5.3.1 Detailplaneeringuala tähtsus ja sotsiaalmajanduslike huvigruppide määratlemine 94 5.3.2 Huvigruppide analüüs ja põhjendatus...... 95 5.3.2.1 Detailplaneeringuala, selle lähiala ja piirkonna külade elanikud...... 95 5.3.2.2 Piirkonna maa-alade, hoonete ja infrastruktuuri omanik(ud) ...... 96 5.3.2.3 Piirkonnas tegutsevate firmade ja ettevõtete omanikud ja töötajad ...... 97 5.3.2.4 Sadama otsesed kliendid (oma alustega sadamasse saabuvad Eesti ja välisturistid, kohalike jahtide ja paatide omanikud) ...... 97 5.3.2.5 Harku valla ja laiemalt kogu Harjumaa elanikud...... 98 5.3.2.6 Eesti riik...... 98 5.4 Mõju kultuuripärandile ja muinsuskaitsele...... 98 5.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ...... 99 5.6 Külalissadama sotsiaalmajanduslikud mõjud ...... 100 5.7 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele ...... 100 5.8 Mõju infrastruktuurile ...... 101 5.9 Mõju jäätmemajandusele ...... 102 5.10 Müra ...... 103 5.10.1 Keskkonnamüra normtasemed ...... 103 OÜ Corson. Töö nr 0616 3 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.10.2 Välismüra tasemed hoonestatud alal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes...... 104 5.10.3 Planeeritava ala kirjeldus...... 104 5.10.4 Laevaliikluse müra hindamine ...... 105 5.10.4.1 Väikelaevade ja sadama müra hindamine...... 105 5.10.4.2 Arvutused ja nende tulem ...... 106 5.10.4.3 Kokkuvõte ja soovitused ...... 107 5.10.5 Sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasnev automüra ...... 107 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid ...... 109 5.11.1 Liiklus Tilgu teel munitsipaalsadama valmimise järel ja ehitusaegsel perioodil109 5.11.2 Tilgu tee probleemide kokkuvõte ja järeldused...... 113 5.12 Kokkuvõte...... 115 6. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...... 118 6.1 Kriteeriumid ...... 118 6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel...... 121 6.3 Alternatiivide võrdluse selgitav kokkuvõte...... 124 7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU ...... 126 7.1 Ülevaade...... 126 7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks...... 127 7.3 Kokkuvõte...... 129 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED...... 130 8.1 Jäätmekäitluse korraldus ehitustöödel...... 130 8.2 Leevendusmeetmed linnustikule ...... 130 8.3 Võimaliku keskkonnamõju vältimise meetmed ja ohutusnõuded sadamas.....130 8.4 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed...... 132 8.5 Sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva automüra leevendusmeetmed ...... 132 8.6 Detailplaneeringus esitatud Tilgu tee lahendiga kaasnev leevendus...... 133 8.7 Keskkonnaseire ...... 133 9. KOKKUVÕTE ...... 135 9.1 Taustülevaade ...... 135 9.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivide keskkonnamõjud ...... 136 9.3 Lõppjäreldused ...... 138 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 139 LISAD ...... 140

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 Tilgu sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Hüdrograafilised mõõdistustööd. Töö nr 2M7092/M7015. Geo S.T. OÜ. Tallinn 2007. Lisa 3 Tilgu sadama geotehnilised uuringud. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1769/57-06. Merkolux OÜ. Tallinn 2007. Lisa 4 Tilgu munitsipaalsadama geotehnilised lisauuringud. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 2092/185-07. Merkolux OÜ. Tallinn 2007. Lisa 5 Tilgu munitsipaalsadama hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson. Tallinn 2007. Lisa 6 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. Tilgu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. OÜ Altakon Grupp. Tallinn 2007. Lisa 7 Tilgu munitsipaalsadam ja selle lähiümbruse detailplaneeringu sotsiaalmajanduslike mõjude aruanne. Tilgu jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise sotsiaalmajanduslik keskkond ja sotsiaalmajanduslik mõju. Elos Grupp OÜ. Tallinn 2007. OÜ Corson. Töö nr 0616 4 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Lisa 8 Keskkonnaministeeriumi 02.05.2007 kiri nr 13-3-1/8907-4 KSH programmi heakskiitmine. Lisa 9 Floristiline ülevaade. K. Saar ja M. Saar. Tallinn 2007. Lisa 10 Linnustiku eksperthinnang Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse kohta. M. Uustal. MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn 2007. Lisa 11 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu eskiisi põhijoonis. OÜ Corson Tallinn 2009. Lisa 12 Tehnilised tingimused. Lisa 13 Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjad 03.09.2004 nr 30-12-3/-3135-2 ja 06.12.2004 nr 30-12-3/-3135-3. Lisa 14 Ekspertarvamus projekteeritava Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele. Töö nr 33-2004. Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. Tallinn 2004. Lisa 15 Eksperdi kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide koopiad. Lisa 16 KSH aruande avaliku väljapaneku teade „Ametlikud Teadaanded” (05.10.2007), ajalehes Harku Valla Teataja nr 18.10.2007, aruande väljapanek Harku valla ja OÜ Corson kodulehel. Lisa 17 Asjast huvitatud asutustele ja isikutele saadetud kirjade kviitungite koopiad. Lisa 18 KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 19 KSH aruande avalikustamisel saadetud kirjade ja nende vastuskirjade koopiad: Maa- amet 25.10.2007 nr 6.2-3/1568, OÜ Corson 13.11.2007-02/109; AS Karumaa 26.10.2007, OÜ Corson 13.11.2007 – 02/111; Tallinna Tervisekaitsetalitus 13.03.07 nr 6-9/4/412, OÜ Corson 13.11.2007 -02/110. Lisa 20 Keskkonnaministeeriumi täiendusettepanekud KSH aruandele: e-mail 21.12.2007 ja kiri 25.01.2008 nr 13-3-1/47841-5. Lisa 21 KSH aruande täiendusettepanekutega arvestamise tabel. Lisa 22 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneering. Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine Töö nr 7450-1. Akukon. Tallinn 2007. Lisa 23 Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva autoliiklusmüra leevendusmeetmed. Töö nr 7450-2. Akukon. Tallinn 2008. Lisa 24 Ekspertarvamus eeldatavast liiklusest Harku vallas Tilgu teel nii sadama valmimise järel kui ka ehitusaegsel perioodil. T. Metsvahi. Tallinn 2008. Lisa 25 Harku valla üldplaneeringu väljavõtte koopia. Lisa 26 Keskkonnaministeeriumi kiri 23.10.2008 nr 13-3-1/47841-8. Lisa 27 Keskkonnaameti 20.03.2009 nr HJR 6-8/2871 kiri.

OÜ Corson. Töö nr 0616 5 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on: • Tilgu munitsipaalsadama ja sadamaala taasloomine. • Kinnistu piiride ja ehitusõiguse määramine. • Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Harku vallal on suhteliselt pikk merepiir, kuid puudu on väikelaevadele sobiv ja nõuetele vastav „merevärav“. Eesti tuntus ja turistide külastatavus suureneb iga aastaga, seda ka mereturistide näol. Harku Vallavalitsus soovib amortiseerunud sadam taastada ja munitsipaalsadama näol viia see vastavusse kõigi külalissadama nõuetele.

KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. KSH eesmärkideks on ka olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine (ehitamisel ja ekspluatatsioonis).

Keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletakse iseseisva osana munitsipaalsadama rajamise ja ekspluatatsiooni võimalikke keskkonnamõjusid, mida hinnatakse ehitusprojekti eskiisprojektist tulenevalt. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel esitatakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut.

KSH tegemise käigus antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse ettepanekuid detailplaneeringus esitatud lahenditele (sadam, sadama infrastruktuur, haljastus, rannaäär, parkimine, jäätmekäitlus jm). Käsitletakse ka väikevormide (prügikastid, istumiskohad, riietuskabiinid jms) õige paigutuse kavandamist detailplaneeringualal.

KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (s.h. taimestik, vee-elustik, rannaprotsessid, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust ning reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

KSH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ja heakskiidetud KSH programmile (lisa 1). KSH lähtedokumendiks on detailplaneering ja munitsipaalsadama eskiislahendus.

OÜ Corson. Töö nr 0616 6 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja seos planeerimisdokumentidega

Tilgu sadam asub Harku vallas Ilmandu külas Kakumäe lahe läänekaldal. Detailplaneeringuga hõlmatav Tilgu sadama 2,26 ha kinnistu (19801:001:0011) on Harku valla omandis. Maa sihtotstarve on tootmismaa. Sadama poolt kasutatava akvatooriumi suurus on ca 12 ha.

Joonis 1. Tilgu sadama asukoht. Väljavõte Regio Atlasest 2007.

Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud Tilgu sadama akvatooriumi koordinaadid (WGS-84) on: 1. B 59°27’27,03098” L 24°29’23,67608” 2. B 59°27’26,96454” L 24°29’41,44944” 3. B 59°27’16,62429” L 24°29’41,29960” 4. B 59°27’06,79436” L 24°29’18,87185” 5. B 59°27’14,29079” L 24°29’09,00559” 6. B 59°27’19,63823” L 24°29’09,02327”

Tilgu sadamakoht asub looduslikult kauni Rannamõisa paeranniku jalamil, Tallinnast umbes 12 kilomeetri kaugusel. Sadamakohta pole kasutatud üle 50 aasta ja omaaegsest sadamast pole praktiliselt midagi säilinud. Tilgu sadama mõlemad kaitsemuulid lõhuti 1950-ndate aastate algul ja praegusel hetkel kasutavad sadamat vaid harrastuskalurid, teiste aluste OÜ Corson. Töö nr 0616 7 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne hoidmise ja sildumise võimalus puudub. Samuti paikneb sadama territooriumil isealgatuslikult ehitatud slipp väikealuste (jetid) vette laskmiseks. Sadama kõrval asetseb looduslik rannariba, mis on liivane, kohati kaetud taimestiku ja kividega. Vahetusse lähedusse jääb ka ilus metsaga kaetud ala. Oma soodsa asukoha tõttu sobib Tilgu ranna- ja sadamaala suurepäraselt aktiivse puhkuse veetmise kohaks nii sise- kui ka välisturistile.

Sadama asukoht on lähtudes mere sügavusest väga soodne, –5 m samasügavusjoon asub rannast umbes 400 m kaugusel. Lõunast, läänest ja idast on sadam kaitstud Kakumäe lahe rannajoonega. Kirde, põhja ja loodetuulte kaitseks on vaja rajada sadama muul, mis kaitseks sadama akvatooriumi.

Käsitletava ala (sadama kinnistu) arendamise eeldatava keskkonnamõju kontaktalasse ja selle välisesse lähiruumi jäävad: • Sadama kinnistu piirneb põhja- ja idapool Kakumäe lahega. • Sadama kinnistust kagu suunas (ca 300 m) paiknevad Tilgu koopad ja liivakivipaljand, mis on Rannamõisa maastikukaitseala põhjapiirdeks. • Loodesuunas piirneb sadama kinnistu Männiku V kinnistuga (19801:001:0062), mille läänepiirdeks (ca 100 m sadama kinnistu põhjatipust) on Muraste looduskaitseala kagupiire. • Sadama kinnistust lääne- ja lõunapoole jäävad kontaktalasse Ilmastu küla kinnistud: Tilgu II (19801:001:0100), Tilgu-Kalda III (19801:001:0107), Tilgu V (19801:001:0103).

Harju maakonnaplaneeringus on ette nähtud rajada Tilgu külalissadam väikelaevadele. Harju valla turismi- ja puhkemajanduse arengukavas 2004-2012 on Tilgu sadamal tähtis koht maakonna mereturismi ja puhkemajanduse arendamisel. Harku valla üldplaneeringuga (I etapp, kehtestati Harku Vallavolikogu otsusega 26.03.1996 nr 21, ülevaatamise Harku Vallavolikogu otsus 30.03.2006 nr 29) on sätestatud munitsipaalsadama rajamine Kakumäe lahe läänekaldale endise Tilgu Sõjasadama alale. Harku valla arengukavas 2002-2012 ja Harku valla tegevuskavas 2007 (jõustus 01.01.2007) on kavas endise sadamaala väljaehitamine. Munitsipaalsadama arendamist käsitlev Tilgu sadama arengukava eelnõu II lugemine toimus 22.04.2004.

KSH aruande peatüki 5.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega allpeatükis 5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on käsitletud planeeringuala asumist Rannamõis väärtusliku maastikuga alal. Allpeatükis 5.1.2 Seos üldplaneeringu, arengukavade ja planeeringutega on käsitletud kooskõlastamisringil oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku koridori ja tiheasustusala paiknemist Tilgu munitsipaalsadama piirkonnas.

Planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimusi käsitletakse Harku Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega nr 15 on kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK AK) alusel KSH aruande peatüki 5.2.6 Harku valla ja planeeringuala veevarustuse korraldamine allpeatükkides 5.2.6.1 Veemajanduse korraldus Harku vallas, 5.2.6.2 Veevarustuse katmise allikad ja 5.2.6.3 Sademe- ja drenaaživee käitlus.

Sadama taastamisel on vajalik teostada süvendustöid hinnanguliselt ca 11 560 m3. Süvendustöid planeeritakse teostada hüdraulilise ühekopalise ujuvsüvendajaga. Samuti soovib Harku Vallavalitsus täita osaliselt ranna ja vana muuli (2035 m2) vahelist madalat veeala, et sadamale juurde saada maa-ala ca 3,03 ha.

OÜ Corson. Töö nr 0616 8 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1.3 Informatsioon KSH kohta

Detailplaneeringu koostamise algataja: Harku Vallavalitsus Kontakt: Ranna tee 1, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harjumaa

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Harku Vallavalitsus Kontakt: Ranna tee 1, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harjumaa

Detailplaneeringu koostaja: OÜ Corson Kontakt: Faehlmanni 19-8, 10125 Tallinn, tel/faks: 6484989, e-post: [email protected]). Kontaktisik: Uno Liiv Tel: 6701009, e-mail: [email protected]

Otsustaja: Detailplaneeringu kehtestab Harku Vallavolikogu Kontakt: Ranna tee 1, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harjumaa

KSH algataja: Harku Vallavalitsus Kontakt: Ranna tee 1, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harjumaa

KSH järelevalvaja: Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon Kontakt: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Tel: 6272193, faks 6272182, e-post: [email protected]

KSH koostaja: OÜ Corson Kontakt: Akadeemia tee 21D-201, 12618 Tallinn Tel: 6701009 Kontaktisikud: Toomas Liiv (tel: 5653373, e-post: [email protected] ) ja Kalev-August Parksepp (tel: 6701492, e-post: [email protected] )

KSH töögrupp: Keskkonnamõju strateegilise hindamise töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3- le vastav OÜ Corson keskkonnaekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119). Lisas 15 on esitatud koopiad vastavatest dokumentidest ja tegevuslitsentsidest.

Töögrupp: • Toomas Liiv – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht, hüdrodünaamika ja planeerimise ekspert. • Andres Kask – keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0109), sadama taasrajamise keskkonnamõju hindamise juhtiv ekspert. • Tiit Leinsalu – OÜ Merkolux, geotehnika ekspert. • Tatjana Tihhomirova – OÜ Corson, tehnorajatiste ja -võrkude ekspert. • Svetlana Safonova – Eesti Geoloogiakeskuse labor, reostusuuringute ekspert. • Esta Tamm – Elfos Grupp OÜ, sadama sotsiaal-majandusliku mõju hindaja. • Meelis Uustal – Tallinna Linnuklubi, ornitoloog-ekspert. • Kadriann Saar – botaanik-ekspert. • Mariann Saar – botaanik-ekspert. • Marko Ründva – Insinööritoimisto Akukon OY, müra ekspert. OÜ Corson. Töö nr 0616 9 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Ingrit Leemet – Insinööritoimisto Akukon OY, müraekspert. • Tiit Metsvahi – TTÜ Teedeinstituudi teadur, Ehitusinsener V, liikluse ekspert. • Kalev-August Parksepp – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid), maastik, haljastus, OÜ Corson projektijuht. OÜ Corsoni KSH töögrupis osalesid veel keskkonnaspetsialistid, Aurika Männik, Merike Viigisalu, Mihkel Parksepp ja Marilis Saul.

Asjast huvitatud isikud ja asutused: • AS Karumaa. • Detailplaneeringuala ja lähiala kinnistute omanikud ning elanikud. • Eesti Keskkonnaühenduste koda. • Eesti Kalaspordi Liit. • EV Veeteede Amet. • Harjumaa Maavalitsus. • Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon • Harjumaa Päästeamet. • Harku Vallavalitsus. • Keskkonnainspektsioon Harjumaa osakond. • Keskkonnaministeerium. • Maa-amet. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseturuosakond. • Muraste Piirivalvekool. • Nargen Opera OÜ. • Rannamõisa, Muraste ja Suurupi külade elanikud. • Revali merekool. • Tallinna Kalaspordi Klubi. • Tervisekaitseinspektsioon.

1.4 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine

Tilgu munitsipaalsadama detailplaneering algatati ja detailplaneeringu koostamise lähteülesanne kinnitati Harku Vallavalitsuse 12.12.2006 korraldusega nr 2034. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud Harku Vallavalitsuse 16.01.2007 korraldusega nr 76. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus informeeris detailplaneeringu KSH programmi avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” (26.01.2007), ajalehes (Harku valla Teataja nr 2 jaanuar 2007), veebilehel ja kirjalikult eeldatavalt asjast huvitatud asutusi ja isikuid.

KSH programmiga oli võimalik tutvuda alates 30.01.2007 kuni 19.02.2007 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu alevik, Harku vald 76901, Harjumaa) ja vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee ning OÜ Corson veebilehel www.corson.ee. Vastavalt KeHJS § 37 lõige 3 peab KSH programmi avalik väljapanek vähemalt 14 päeva. KSH programmiga oli Harku vallavalitsuses võimalik tutvuda 21 päeval ja veebilehtedel 25 päeval. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus Harku Vallavalitsuse ruumides 19.02.2007 algusega kell 17.00, lõppes 18.30. Ettepanekuid ja vastuväiteid KSH programmi kohta sai OÜ Corson. Töö nr 0616 10 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne esitada kirjalikult kuni 19.02.2007 kaasaarvatud aadressile Harku Vallavalitsus Ranna tee 1 Tabasalu alevik Harku vald 76901 Harjumaa ja e-postiga [email protected] . KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on KSH aruande lisa 1 lisas 1.

KSH programmi avalikustamise protsessis laekus peale Keskkonnaministeeriumi veel eraisikutelt ja asutustelt 6 ettepanekute ja seisukohtadega kirja. AS Karumaa (esindaja: Rein Kutsar) 12.02.2007 kirja juurde on lisatud ka Rein Kutsari kirjalik ettekanne KSH programmi avalikul arutelul (kirjale ja ettekande küsimustele on vastatud ühes kirjas). Eelnimetatud kirjad on KSH programmi lisas 11 ja kirjade vastuste koopiad on KSH programmi lisas 12. KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitati (05.04.2007 nr 15-1,4/1879) koos lisadega Keskkonnaministeeriumile, KSH järelevalvajale heakskiitmiseks. Keskkonnaministeerium kiitis KSH programmi heaks 02.05.2007 kirja nr 13-3-1/8907-4 (lisa 8). Peale KSH programmi heakskiitmist eksperdid koostöös detailplaneeringu koostajatega koostasid heakskiidetud programmi alusel KSH aruande.

KSH aruanne on koostatud vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 ning arvestades § 20 sätestatut. Aruande avalikustamine toimus KeHJS §-de 37 ja 41 kohaselt, arvestades §-des 16, 17 ja 21 sätestatut. KSH aruanne avalikustati ja korraldati avalik arutelu. Erinevuseks KSH programmi avalikustamisest oli see, et vastavalt KeHJS § 41-le oli väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva. Enne arutelu pidi kõigil soovijatel olema võimalik KSH aruandega tutvuda vähemalt 21 päeva jooksul avalikul väljapanekul ning saama esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi.

KSH aruande avalik väljapanek toimus 05. oktoobrist kuni 29. oktoobrini 2007. a (25 päeva). KSH aruandega oli võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu, Harjumaa), Harku valla koduleheküljel www.harku.ee alajaotuses “Keskkonnainfo” “Keskkonnamõju hindamised” ja OÜ Corson koduleheküljel www.corson.ee (lisa 16). Tilgu munitsipaalsadama kinnistu detailplaneeringu lähteülesandega oli võimalik tutvuda Harku Vallavalitsuses. KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult kuni 29. oktoobrini 2007. a (kaasaarvatud) aadressil: Ranna tee 1, 76901 Tabasalu, Harjumaa või e-posti teel [email protected] ja [email protected] (25 päeva).

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus informeeris detailplaneeringu KSH aruande avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” (05.10.2007) ja ajalehes Harku valla Teataja nr 18 oktoober 2007 (lisa 16). Detailplaneeringu koostaja OÜ Corson teatas kirjalikult eeldatavalt asjast huvitatud asutustele ja isikutele. Kirjade kviitungite koopiad on lisas 17. 30.10.2007. a kell 15.00 toimus Harku Vallavalitsuse saalis Ilmandu küla Tilgu munitsipaalsadama kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisas 18.

KSH aruande avalikustamise protsessis laekus kaks kirja: Maa-ametilt (25.10.2007 nr 6.2- 3/1568 ja Rein Kutsarilt (26.10.2007). Antud kirjade juurde on arvatud Tallinna Tervisekaitsetalituse 13.03.2007 nr 6-9/4/412 kiri, mis KSH programmi täiendamiseks hilines. Antud kirja on arvestatud KSH aruande koostamisel (ptk 5.10). Kirjade ja nende vastuskirjade koopiad on lisas 19. Rein Kutsari kiri loeti ette ja esitatud küsimustele vastati eksperdi poolt ka KSH aruande avalikul arutelul (lisa 18).

Keskkonnaministeerium esitas KSH aruandele täiendamiseks märkusi ja ettepanekuid: e- mailid 21.12.2007 ja 09.01.2008, ja kirjad 25.01.2008 nr 13-3-1/47841-5 (lisa 20) ning 23.10.2008 nr 13-3-1/47841-8 (lisa 26). Lisas 21 on eelnimetatud ettepanekutega arvestamise tabel, kus on näidatud ka iga ettepaneku arvestamise koht KSH aruandes. OÜ Corson. Töö nr 0616 11 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

KSH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu materjalidega täiendatud KSH aruanne saadeti Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks (OÜ Corson 16.02.2009 02/76). Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 33 lõikele 13 viib haldusorgani pädevuse muutmisel pooleliolevad menetlused lõpule ja teeb asjaga seotud toimingud nimetatud seaduse alusel vastavat pädevust omav haldusorgan. Kõnealuse seaduse § 9 punkti 4 alusel on Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH järelevalvaja Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet 20.03.2009 nr HJR 6-8/2871 jättis KSH aruande heakskiitmata ja esitas ettepanekud KSH aruande täiendamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele täiendatud KSH aruanne saadetakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine toimub vastavalt KeHJS § 44 lg 1. Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Harku Vallavalitsus, teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale.

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud asutustele ja isikutele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.

1.5 Metoodika Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine.

OÜ Corson. Töö nr 0616 12 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KSH protsessis kuuluvad arvestamisele: • KSH kogemused; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • KSH alane täiendkoolitus (osalesid: Toomas Liiv ja Kalev-August Parksepp); • KSH ajal tehtud uuringud; • hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatilise modelleerimise tulemused; • eksperthinnangud; • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; • arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varem tehtud tööd, publikatsioonid jm. KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal: • Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. – Keskkonnaministeerium. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2002. • Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999. • Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja sellega seotud problemaatika. Seminar- arutelu materjalid. Tallinn 29.09.2006

Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSH järelevalvaja poolt heaks kiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.

1.6 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid: 1. Harju maakonnaplaneering. I etapp, Tallinn 1998. 2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Tallinn 2003. 3. Harku valla arengukava 2002-2012. 4. Harku valla tegevuskava 2007. 5. Harku valla üldplaneering 1996.

OÜ Corson. Töö nr 0616 13 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

6. Kooskõlastamisel olev Harku valla üldplaneering OÜ Hendrikson & Ko, Tabasalu 2008. 7. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. ELF Koostas K. Kohv, Tartu 2007. 8. Harku valla turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2004-2012. Erkas, Harku 2004. 9. Harku vallas Ilmandu külas Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu KSH programm (lisa 1). 10. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 2092/185-07. Merkolux OÜ, Tallinn 2007. 11. Ekspertarvamus projekteeritava Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele. Töö nr 33-2004. Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. Tallinn 2004 (lisa 14). 12. Rannamõisa Maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2007-2016. Koostas A.Tõnisson, Tallinn 2007. 13. Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu materjalid. OÜ Corson, Tallinn 2009. 14. Tilgu sadama arengukava. Erkas, Harku 2003. 15. Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneering. Töö nr 15-2001. OÜ Stuudio Beeta, Tallinn 2004. 16. Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringu koosseisu kuuluv „Keskkonnamõju hindamise aruanne“. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn 2003.

1.7 KSH koostamise ajal tehtud uuringud

1. Tilgu sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Hüdrograafilised mõõdistustööd. Töö nr 2M7092/M7015. Geo S.T. OÜ. Tallinn 2007 (lisa 2). 2. Tilgu sadama geotehnilised uuringud. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1769/57-06. Merkolux OÜ. Tallinn 2007 (lisa 3). 3. Tilgu munitsipaalsadama geotehnilised lisauuringud. Merkolux OÜ. Tallinn 2007 (lisa 4). 4. Tilgu munitsipalsadama hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson. Tallinn 2007 (lisa 5). 5. Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. Tilgu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. OÜ Altakon Grupp. Tallinn 2007 (lisa 6). 6. Tilgu munitsipaalsadam ja selle lähiümbruse detailplaneeringu sotsiaalmajanduslike mõjude aruanne. Tilgu jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise sotsiaalmajanduslik keskkond ja sotsiaalmajanduslik mõju. Elfos Grupp OÜ. Tallinn 2007 (lisa 7). 7. Floristiline ülevaade. Koostajad: K. Saar ja M. Saar. Tallinn 2007 (lisa 9). 8. Linnustiku eksperthinnang Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse kohta. M. Uustal. MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn 2007 (lisa 10). 9. Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneering. Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine Töö nr 7450-1. Akukon. Tallinn 2007 (lisa 22). 10. Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva autoliiklusmüra leevendusmeetmed. Töö nr 7450-2. Akukon. Tallinn 2008 (lisa 23). 11. Ekspertarvamus eeldatavast liiklusest Harku vallas Tilgu teel nii sadama valmimise järel kui ka ehitusaegsel perioodil. T. Metsvahi. Tallinn 2008 (lisa 24).

OÜ Corson. Töö nr 0616 14 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1.8 Õigusaktid Töös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid: • Asjaõigusseadus. Vastu võetud 9.06.1993. a seadusega ( RT I 1993, 39, 590). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 37, 251) jõustus 10.07.2009. • Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 37, 251) jõustus 10.07.2009. • Ehitusseadus. Vastu võetud 15.05.2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 37, 251) jõustus 10.07.2009. • Jäätmeseadus Vastu võetud 28.01.2004. a seadusega (RT I 2004, 9, 52). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 39, 262) 24.07.2009. • Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 89). • Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258; 2005, 24, 182; 57, 451) Viimati muudetud seadusega 08.02.2007 (RT I 2007, 19, 95) jõustus 11.03.2007. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud 22.02.2005. a seadusega (RT I 2005, 15, 87). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009. • Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20.01.1999. a seadusega (RT I 1999, 10, 154). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009. • Keskkonnavastutuse seadus1. Vastu võetud 14.11.2007.. a seadusega (RT I 2007, 62, 396). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009. • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558). Viimati muudetud 20.05.2009 (RT I 2009, 30, 177) jõustus 1.07.2009. • Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009. • Metsaseadus1. Vastu võetud 21.04.2004. a (RT I 2006, 30, 232). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009. • Maareformi seadus (RT 1991, 34, 426) viimati muudetud seadusega 14.05.2009 (RT I 2009,26,162) jõustus 06.06.2009. • Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 37, 251) jõustus 10.07.2009. • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 39, 262) 24.07.2009. • Rahvatervise seadus (RT I 1995, 57, 978). Viimati muudetud seadusega 17.12.2008 (RT I 2008, 58, 329) jõustus 01.01.2009. • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384). Viimati muudetud seadusega 28.01.2009 (RT I 2009, 12, 73) jõustus 27.02.2009. • Sadamaseadus1 Vastu võetud 15.06.2009 (RTI, 30.06.2009, 37, 251 ) jõustus 10.07.2009. • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 37, 251) jõustus 10.07.2009. • Välisõhu kaitse seadus (RT I, 19.05.2004, 43, 298). Viimati muudetud seadusega 15.06.2009 (RT I 2009, 39, 262) 24.07.2009. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Vastu võetud 10.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 25, 363), jõustunud 22.03.1999. a. Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) jõustus 1.02.2009.

OÜ Corson. Töö nr 0616 15 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260, RT I 2008, 57, 317). • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). • Keskkonnaministri 02.04.2004. a määrus nr 12 Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL 2004, 40, 662). Muudetud määrusega 7.11.2005 nr 68 (RTL 2005, 112, 1720) 20.11.2005. • Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424). Viimati muudetud määrusega 15.01.2009 nr 12 (RT I 2009, 7, 47). • Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale (RT I 2008, 16, 117) • Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrus nr. 220 Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (RT I 2005, 45, 379). • Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 51 III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine (RT I 2004, 38, 258).

1.9 KSH aruande seos KMH aspektidega

Tilgu munitsipaalsadama detailplaneering algatati ja detailplaneeringu koostamise lähteülesanne kinnitati Harku Vallavalitsuse 12.12.2006 korraldusega nr 2034 (KSH programmis lisa 1). Detailplaneeringu KSH on algatatud Harku Vallavalitsuse 16.01.2007 korraldusega nr 76 (KSH programmis lisa 2). KSH programm koos oma lisadega on KSH aruande lisa 1.

Lähtudes sellest, et sadama rekonstrueerimiseks on vaja vee erikasutusluba, siis Harku Vallavalitsus oma kirjaga 20.09.2006 nr.10-2.2/4335 esitas Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Keskkonnaministeerium oma 16.10.2006 kirjas nr. 11-17/11778-2 (KSH programmis lisa 3) ja Ametlikud Teadaanded 26.10.2006 (KSH programmis lisa 4) vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (edaspidi KeHJS) 6 lõike 1 punkt 17 alusel algatas keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise dokumentidega ja vee erikasutusloa taotlusmaterjalidega oli võimalik tutvuda kuni 02.11.2006. Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas aadressil Narva mnt 7 a, 15172 Tallinn. Lisa info tel 626 2990 või e-mail: [email protected]. Kontaktisik oli veeosakonna spetsialist Heidi Käär.

Kuna oli algatatud kaks keskkonnamõju hindamist: Harku Vallavalitsuse poolt KSH (17.01.2007) ja Keskkonnaministeeriumi poolt KMH (16.10.2006), siis palus Harku Vallavalitsus dubleerimise ärahoidmiseks Keskkonnaministeeriumil hilisemal vee- erikasutusloa väljastamisel arvestada Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu KSH-d. Põhjendused: 1. KeHJS §11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt sadama projekti või vee- erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata juhul, kui eelnevalt on kõik olulised keskkonnamõjud hinnatud, näiteks detailplaneeringu koostamise käigus korraldatud KSH-s ning kõiki huvitatud ja mõjutatud isikuid on detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus teavitatud ja kaasatud, ning loa andmise üle otsustamiseks on otsustajal piisavalt teavet. 2. Keskkonnaministeerium oleks antud juhul olnud nii KSH kui ka KMH järelevalvajaks. OÜ Corson. Töö nr 0616 16 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

3. Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste dubleerimine. 4. KSH programmi ja aruande koostamisel eksperdid arvestavad kõiki Keskkonnaministeeriumi KMH algatamisel ja hiljem esitatud nõudeid.

Keskkonnaministeerium 15.02.2007 nr 13-3-1/8907-2 vastuskirjas Harku Vallavalitsusele (KSH programmi lisa 6) oli seisukohal, et ühe ja sama tegevusega kaasneva mõju mitmekordset hindamist tuleb võimalusel vältida. Alljärgnevalt nõuded mõju hindamiseks: 1. Eelduseks on ainukese teostatava hindamisprotseduuri piisav põhjalikkus ning hindamistulemuste tagatud adekvaatsus ja objektiivsus. 2. KeHJS § 11 lg 6 lubab olulist keskkonnamõju põhjustava tegevuse kavandamisel jätta KMH algatamata osas, mille keskkonnamõju on juba käsitletud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva mõju KSH-s. 3. KMH olenemata oma käsitlusala ruumilise ulatuse võimalikust piiratusest, võrreldes KSH-ga, nõuab kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju märkimisväärselt detailset ja süsteemselt tehnilist käsitlust. 4. KMH eesmärgipärase teostamise ning ootuspärase kvaliteedi tagamiseks KMH teostamine volitatud vaid KeHJS alusel litsentseeritud eksperdile ja tema poolt juhitavale pädevale eksperdirühmale. 5. Seega ei ole KMH täiemahuliseks teostamiseks piisav vaid eksperdi vastavus vaid KeHJS § 34 lg 3 sätestatud nõuetele.

Järgnevalt keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu koostati ja avalikustati vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadusele (RT I, 15, 87). KSH programmi eelnõu täiendati Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega KeHJS § 36 lg 3 tähenduses ja mitmekordse hindamise vähendamiseks esitatud nõuetega. Täiendatud KSH programmis eksperdid arvestasid KSH programmi avalikustamise protsessis (kirjad, meilid, avaliku arutelu koosolek) esitatud ettepanekutega.

Avalikustamise materjalidega ja Keskkonnaministeeriumi KMH nõuete ja ettepanekutega täiendatud KSH programm esitati Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Keskkonnaministeerium 02.05.2007 nr 13-3-1/8907-4 kiitis heaks KMH nõuetega KSH programmi (lisa 8). KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 ja § 20 ning heakskiidetud KSH programmile. Aruande avalikustamine toimub sama seaduse §-de 37 ja 41 kohaselt, arvestades §-des 16, 17 ja 21 sätestatut.

1.10 Tilgu munitsipaalsadama rajamise õiguslikud aspektid

Tilgu munitsipaalsadama rajamise taust ja õiguslikud aspektid: • Tilgu sadama kinnistu (19801:001:0011) ja sellel merre ulatuva vana muuli omanik on Harku vald.. Nii vana muuli kui ka kinnistule jääva mereranna maa omanik on Harku vald. • Vastavalt Asjaõigusseaduse § 133 lõige 1 ulatub kinnisomand avaliku veekogu kaldajooneni, milleks on veekogu tavaline veepiir. • Asjaõigusseaduse § 133 lõige 3 sätestab, et avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa. Peale kaldaga püsivalt ühendatud Tilgu sadamaala täitmist on täidetud ala kaldakinnisasja oluline osa.

OÜ Corson. Töö nr 0616 17 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Asjaõigusseaduse § 132 lõige 4 järgi pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks. Harku valla omandis oleval Tilgu sadama kinnistu ranna äärset osa on kavandatud täita. Täitmine on siin kontaktselt seotud kaldaga (ühelt poolt vana muuliga ja teiselt poolt kalda osaga). • Ehitusseaduse § 19 lõigetega 31-35 sätestatakse projekteerimistingimuste taotlemine avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks ja kohaliku omavalitsuse (kelle haldusterritooriumil on kaldakinnisasi) koostatud ning väljastatud projekteerimistingimuste kooskõlastamise Tehnilise Järelevalve Ametiga, kes saadab projekteerimistingimused seisukoha saamiseks edasi Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile , Veeteede Ametile ja vajaduse korral ka teistele asutustele. Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta põhjendatud juhul jätta projekteerimistingimused kooskõlastamata ja siis jätab kohalik omavalitsus need väljastamata. • Vastavalt Ehitusseaduse § 22 lõige 1 punktile 1: võib püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. • Ehitusseaduse § 23 lõige 5 järgi ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga eelnevalt kooskõlastatud projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. • Ehitusseaduse § 33 lõige 21 kohaselt, kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja ulatus, väljastatakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt Veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu. • Vastavalt Ehitusseaduse § 33 lõige 81 avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitisele kasutusloa väljastamisest teavitab kohalik omavalitsus Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest arvates. • Ehitusseaduse § 34 lõike 1 punkt 17 sätestab, et kasutusloa väljastamisest võib keelduda, kui avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitise puhul ei ole täidetud käesoleva seaduse § 33 lõikes 21 sätestatud nõudeid. • Planeerimisseaduse § 4 lõige 3 järgi korraldab kohalik omavalitsus planeerimisalast tegevust planeerimisseadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. • Vastavalt Planeerimisseaduse § 17 lõige 21 tuleb avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandav maakonna-, üld- või detailplaneering kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ametiga enne selle planeerimisseaduse § 18 kohast vastuvõtmist. • Planeeringute kooskõlastamine avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise kavandamiseks peab toimuma vastavalt Planeerimisseaduse § 171. • Avalikku veekogusse ehitiste planeerimine peab olema vastavuses Planeerimisseaduse § 461. • Veeseaduse § 1 lõige 2 kohaselt Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

OÜ Corson. Töö nr 0616 18 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Vastavalt Veeseaduse § 5 lõikele 2 on riigi omandis territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad. Tilgu sadama akvatooriumi ala kasutuseks peab saama riigilt nõusoleku. • Veeseaduse § 8 lõige 1 järgi peab vee erikasutuseks kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek, kui toimub sama lõike punktile 6 vastav veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; • Veeseaduse § 9 lõike 5 kohaselt annab vee erikasutusloa merel Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett või teisi saastavaid aineid. • Vastavalt Veeseaduse § 9 lõikele 31 loetakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel veekogu omaniku nõusolekuks Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastust avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandavatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule. • Veeseaduse peatükis 41 on avaliku veekogu koormamine ehitistega reeglistik ja nõuded. • Maareformi seaduse § 28 lõige 1 järgi antakse munitsipaalomandisse, munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa ning vastavalt lõikele 2 võib munitsipaalomandisse anda ka käesoleva paragrahvi 1 lõikes nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Harku vallal on Tilgu munitsipaalsadamat oma valla arendamiseks vaja. • Avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmine toimub Katastriseaduse § 171 kohaselt, kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel.

OÜ Corson. Töö nr 0616 19 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Asukoht Tilgu sadama kinnistu asub Harku vallas Tilgu külas Kakumäe lahe ääres.

Planeeritavale alale pääseb Klooga maanteelt piki mere kallast Tilgu tee kaudu. Tilgu tee lõpeb detailplaneeringualast läänes Muraste Piirivalvekooli juures. Asfaltkattega 4 m laiune Tilgu tee (riigivara registris nr 06002158), kogupikkusega 3,9 km ja on Siseministeeriumi valitsemisalas Muraste Piirivalvekooli bilansis.

Harku Vallavalitsuse poolt on 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatatud Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering, mille üheks eesmärgiks on Muraste Piirivalvekooli ja Tilgu sadama juurdepääsude lahendamine.

Tilgu sadamaalalt on kavandatud praeguse sadama kinnistu juurdepääsutee baasil juurdepääs detailplaneeringualast välja jäävale Tilgu teele läbi kinnistute Tilgu Kalda III ja Tilgu V

Tilgu sadamakohta ei ole kasutatud üle 50 aasta. Omaaegsest sadamast pole praktiliselt midagi säilinud, mõlemad kaitsemuulid on lõhutud. Praegusel hetkel kasutavad sadamat vaid harrastuskalurid, teiste aluste hoidmise ja sildumise võimalus puudub.

Sadama kõrval asetseb looduslik rannariba, mis on liivane, kohati kaetud taimestiku ja kividega. Seda liivast rannariba kasutavad ümbruskonna elanikud rannaäärse puhkekohana.

Detailplaneeringuga on kavandatud suurem osa Tilgu sadama kinnistust ühiskasutusse jääva rekreatsioonialana ja selle ühe osa moodustabki antud looduslik liivarand.

Planeeringuala läänepiiri kõrval olevad Tilgu II, Tilgu V ja Tilgu-Kalda III kinnistud piirnevad läänest Tilgu teega. Tilgu teest läänepoole jääb lodumetsaga kaetud klindieelne ala, mida läbivad eraldiseisvate lõikudena kraavid liigvete ärajuhtimiseks (kaks kraavi suubuvad läbi sadama kinnistu merre).

Geoloogiliselt asub planeeringuala Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigu Suurupi klindipoolsaare idaosa piirkonnas (joonis 2).

OÜ Corson. Töö nr 0616 20 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 2. Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõik (Suuroja 2005, lisa 6)

Planeeringuala piirkonnas on tegemist Suurupi tüüpi klindiastanguga.

2.1.2 Sadamaala geoloogiline iseloomustus Peatükk on koostatud KSH protsessi ajal tehtud uuringute põhjal (lisad 3, 4 ja 6).

2.1.2.1 Geoloogiline ehitus

Geotehnilised uuringud Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu koostamiseks teostas OÜ Merkolux (Leinsalu, 2007). Geotehniliste uuringute käigus puuriti 12 puurauku planeeritaval alal vibropuurimise meetodil (lisa 3).

1. Pinnakate koosneb moreenist, voolava konsistentsiga savipinnastest ja liivast. (lisas 6 joonis 3, 6). Kesktihe tolmliiv (kiht 1) levib mere põhjas valdavalt pindmise kihina. OÜ Corson. Töö nr 0616 21 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Liiv sisaldab orgaanilist ainet, taimede ja lubikodade jäänuseid. Kihi paksus on kuni 2m. 2. Tihe tolmliiv (kiht 2), levib kesktiheda liiva all, paguveerannas ka vahetult merepõhjas. Kihi paksus on kuni 2.1 m. 3. Saviliiv (kiht 3) levib sadama akvatooriumi kaugemas osas liivade all. Saviliiv on voolava konsistentsiga ja sisaldab orgaanilist ainet kuni 2.6 %. Pinnase looduslik veesisaldus on vahemikus 24.1 kuni 37.7 %, keskmine 33.4 %. Kihi paksus on kuni 9.3 m. 4. Voolav savi (kiht 4) levib uuritud akvatooriumi kaugemas osas saviliiva all. Pinnase looduslik veesisaldus on vahemikus 42.6 kuni 47.2 %, keskmine 45.0 %. Kihi paksus on kuni 9.2 m 5. Liivsavimoreen (kiht 5) esineb suhteliselt õhukese kuni 0.8 m paksuse kihina akvatooriumi merepoolses osas vahetult pealiskorra kivimitel. Moreen on kohati liivane, sisaldab üksikuid kruusateri ja liivakivitükke. Pinnase looduslik veesisaldus on kuni 23.8 %. 6. Pealiskorra moodustavad planeeritaval alal kambriumi liivakivi ja savi. Pealiskord paljandub merepõhjas või jääb pinnakatte setete alla. 7. Liivakivi (kiht 6) levib akvatooriumi maapoolsemas osas vahetult merepõhjas või on kaetud õhukese liivakihiga. Akvatooriumi merepoolsemas osas liivakivi pealispind järsult langeb ning on siin abs. kõrgusel -20.0 kuni -23.6 m.

Geoloogiliste kihtide pealispinna kõrgused on toodud lisa 6 joonistel 6 ja 7.

2.1.2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused

Kaldalähedasel alal levib hea kandevõimega liivakivi (kiht 6) kaldast eemaldudes langeb aluspõhi järsult abs. kõrguseni -23.6 m ja pinnakate koosneb siin voolava konsistentsiga savipinnastest (kihid 4 ja 5), mida katab orgaanilist ainet sisaldav kuni 2 m paksune kesktihe liivakiht. Akvatooriumi selles osas tuleks kaid projekteerida vaiadele süvistades vaiad kandvasse aluspõhja. Vaia kandevõime arvutamisel lähtuda järgmistest parameetritest: 1 m aluspõhja (kiht 6) süvistatud vaia otsa ühikpinna vastupanu (qbk) on 12 MN/m2 ja vaiakülje ühikpinna keskmine vastupanu (qsk) on 20 kN/ m2.

Pinnaste geotehniliste omaduste normväärtused EVS mõistes on alljärgnevalt tabelina „Lähteandmed projekteerimiseks”. Pinnaste geotehnilised näitajad on antud varasemate uuringute põhjal, kasutades pinnase niiskuse ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste vahelisi korrelatsioone.

Selles piirkonnas on tegemist pealiskorra kivimitesse lõikunud sügava oruga, mis hiljem on täitunud pinnakatte setetega. Pinnakatte setete suur paksus muudab keerukamaks sellesse piirkonda kaide rajamise, kuid lihtsustab vajadusel süvendustöid.

OÜ Corson. Töö nr 0616 22 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 1. Lähteandmed projekteerimiseks Kih Pinnas γ E c ϕ cu t kN/m MPa kPa kraad kPa 3 1 Kesktihe tolmliiv 18,5 12 5 30 2 Tihe tolmliiv 20 30 0 33 3 Voolav saviliiv 18 3 10 20 4 Voolav savi 17 2 10 15 5 Liivsavimoreen 20 20 20 31 6 Kõva savi ja liivakivi 22 60 200 γ - pinnase mahukaal E - deformatsioonimoodul ϕ - sisehõõrdenurk c – nidusus cu– dreenimata nihketugevus k - filtratsioonimoodul

2.1.2.3 Pinnase reostatus

Merepõhja setete reostatuse hindamiseks võeti 4 pinnaseproovi, milles raskmetallide ja naftaproduktide sisalduse määras Eesti Geoloogiakeskuse labor. Pinnase reostushinnanguks on määrav reostuskomponentide suhestatus pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormidega (KKM m 02.04.04 nr. 12). Piirarv pinnases või põhjavees on ohtliku aine sisaldus, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud ja tervisele ning keskkonnale ohtlik. Piirarv elutsoonis on väiksem kui tööstustsoonis. Sihtarv pinnases on ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või millest väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb piirarvu ja sihtarvu vahele. Määratud raskemetallide sisaldus on kõikides proovides alla sihtarvu (lisa 6, joonis 3 ja tabel 3). Raskmetallide poolest on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Üldnaftaproduktide sisaldus jääb puuraugu 7 piirkonnas (lisa 6, joonis 3 ja tabel 3) piirarvu ja sihtarvu vahele, mis tähendab et selles piirkonnas on pinnase seisund rahuldav. Teiste puuraukude piirkonnas on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

2.1.3 Rand ja rannaprotsessid Peatükid 2.1.3 ja 2.1.4 on koostatud OÜ Altakon Grupi Tilgu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju uuringute (lisa 6) ja täienduste alusel.

2.1.3.1 Kasutatud mõisted

• Ajuvesi ehk ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine merepinna tõus. • Paguvesi on püsituultest tingitud veepinna ajutine langus, vastand ajuveele. • Rannavöönd on ala ajuvee piirist kuni sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale ei esine. • Rannanõlv on ala paguvee piirist kuni sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale ei esine. • Rand on ala ajuvee piirist kuni paguvee piirini ja selle laius sõltub veetasemete amplituudist. OÜ Corson. Töö nr 0616 23 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Paguvee rand on ala keskmisest veepiirist kuni paguvee piirini. • Rannajoon on keskmine veepiir ehk paguvee piiri ja ajuvee piiri keskel. • Ajuvee rand on ala ajuvee piirist kuni keskmise veepiirini. • Rannik on ala ajuvee piirist maa pool, mis kunagi on olnud mere mõju all. • Setendid moodustavad valdavalt pealiskorra kivimid. • Setted on tuule, lainetuse ja hoovuste poolt ümberpaigutuv materjal.

2.1.3.2 Rand ja rannaprotsessid

Praegusest Tilgu sadama muulist loodes 600 meetrisel rannalõigul katab ajuveeranda liiv (foto 1 ja 2).

Foto 1. Muulist loodes esineb paguveerannas liivakivi, mida kohati katab liiv. Foto A. Kask, 2006. a.

Foto 2. Paguveerannas esineb kohati rohkesti munakaid ja rahnusid. Foto A. Kask, 2006. a.

Paguveerannas esineb liivakivi, mida katavad munakad ja rahnud ning hajusalt liiv. Rahnud ja munakad vähendavad laineenergiat, mistõttu on paguveerand osaliselt roostikuga kaetud. Ajuveerannas esinevast liivast on kujunenud välja madalad rannavallid, mille pealmine pind on kohati luitestunud. Luidetel leiame tüüpilisi rannamaastiku taimi.

OÜ Corson. Töö nr 0616 24 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 3. Muulipoolsemas osas on ajuvee rannas märgata lubjakivi klibu. Foto A. Kask, 2006. a.

Lubjakivi klibu on välja pestud muuli täitematerjalist. Muulipoolseimas rannalõigus roostikku ei esine. Paguveerannas esinevad rahnud pärinevad varem siin esinenud moreenist, millest peeneteralisemad osakesed on akvatooriumis hoovuste ja lainetusega laiali kantud.

Foto 4. Teatud osa ranna kujunemisel on etendanud kunagi siia rajatud muul. Foto A. Kask, 2006. a.

Muul on rajatud munakatest ja rahnudest (foto 5) ning on hiljem korduvalt täidetud lubjakivi tükkide ja klibuga.

Foto 5. Foto A. Kask, 2006. a. OÜ Corson. Töö nr 0616 25 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 6. Muuli pikendamiseks on selle merepoolseimasse otsa paigutatud betoonist blokke ja tetrapoode. Foto A. Kask, 2006. a.

See toimus tõenäoliselt ajal kui rajati Tilgu tee kaitseks ulatuslikku täidetud ala. Muul on algselt ehitatud kärgkastidest. Muuli algne pikkus võis olla ligikaudu 250 meetrit. Praeguseks on veepealne muuli osa ligikaudu 100 meetrit.

Muuli mõju paralleelselt rannaga kulgevale setete transpordile on esialgsega võrreldes vähenenud. Muulist alates kulgeb rannajoon 150 m lõigul lõunasuunas. Siin valdab hüdrodünaamiliselt aktiivsetel perioodidel kulutus. Paguveerand on siin kaetud tolmliivaga. Kohati esineb munakaid ja rahne. Ajuvee rannas on puujuured vee liikumise mõjul paljandunud (foto 7).

Foto 7. Muulist kagus on ajuvee rannas puude juured vee liikumise mõjul paljandunud. Foto A. Kask, 2006. a.

Paguvee rannas paljandub liivakivi, millel ajuveeranna maapoolsemas osas esineb mulla ja liiva kiht. Tõenäoliselt on siin esinenud liiv kõrge veeseisu ja tormiga ära kantud. Murrutusastang on suhteliselt hästi välja kujunenud koosnedes liivast ja selle peal olevas mullast. Eelnevalt kirjeldatud rannalõigu lõpust alates kulgeb rannajoon 280 meetrit kagu suunas. Loodepoolseimal 50 meetrisel osal katab ajuveeranda liiv (foto 8).

OÜ Corson. Töö nr 0616 26 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 8. Kulutusrannast kagus esineb liivaga täitunud ligikaudu 50 m pikkune rannalõik. Foto A. Kask, 2006. a.

Paguveerannas avaneb liivakivi. Ajuveeranna maapoolseimas osas jätkub liivast ja mullast murrutusastang. Edaspidi on 230 meetrisel lõigul tegemist tehisrannaga. Siin on randa laialdaselt täidetud. Täidetud osa merepoolset piiri tähistavad tetrapoodid (foto 8), mis kaitsevad ka randa edasiste purustuse eest. Kitsast paguveeranda katab liiv. Paguveerand on kitsas kuna ulatuslik täiteala merepoolne piir viidi suhteliselt sügavale merre. Kaitse rajati klindist allasõidutee kaitseks, mis allus aktiivsele purustusele. Tehisranna lõpust algab pank (foto 9).

Foto 9. Piki rannajoont praegusest muulist 420 m kagus algab pank. Foto A. Kask, 2006. a.

Panga ülemise osa moodustab ligikaudu 2 m paksune liiv, mida omakorda katab muld. Panga kõrgus on siin ligikaudu 15 meetrit. Panga ees meres esineb ulatuslik murrutuslava, mille merepoolset piiri tähistab veealune liivakivist pank. Paguvee rand on siin suhteliselt lai ja kaetud liivaga, kus esineb rohkesti veeriseid, munakaid ja rahne. Laiguti on paguveerand taimestunud. Murrutuslava maapoolseim osa moodustab paguveeranna. Kirjeldatud süsteem näitab siin toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside aktiivsust. Siinne pank paiknes kunagi mere pool. Panga jalamil esinevad kohati murrutuskulpad, mis on moodustunud hüdrodünaamiliselt aktiivsematel perioodidel.

OÜ Corson. Töö nr 0616 27 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 10. Jää kaitseb siinset randa tugevate talviste tormide eest. Foto J. Kask, 1999 a.

Lainetuse mõju siinsele rannalõigule vähendab rahnude kogum, mida nimetatakse Tilgu kivideks (Künnapuu, 1977). Need asuvad tehisranna idapoolsest piirist 240 meetrit kirdes.

2.1.4 Mereelustik

2.1.4.1 Põhjataimestik Tüüpiliseks koosluseks sügavusel 0 kuni 5 m on domineerivaks põisadru kooslus (Mets, Tõnisson, 2003). Esinevad ka mitmed teised vetikaliigid: rohevetikas Cladophora rupestris, pruunvetikad Pilayella litoralis, Dictyoniphon foneniculaceus, Stictyosiphon tortilis, epifüüdina põisadrul Elachista fucicola, punavetikad Furcellaria lumbricalis, Ceramium tenuicorne, Polysiphonia nigrescens.

Sügavamal kui 5 m arenevad tavaliselt sobiva substraadi olemasolul väiksema biomassiga Furcellaria – Sphacellaria kooslused. Need kooslused on tavaliselt liigivaesemad. Antud koosluste levikut piiravad eeskätt vajaliku põhjasubstraadi olemasolu ning valguse kättesaadavus. Piirkonna põhjataimestikku iseloomustab mitmeaastaste vetikavormide tunduv ülekaal. Vaatamata suhteliselt kõrgendatud troofsusega mereala naabrusele (Tallinna ja Kopli lahed) on Kakumäe lahe litoraali põhjakooslused suhteliselt heas seisundis, mis on iseloomulik inimtegevusest puutumata aladele.

2.1.4.2 Põhjaloomastik Madalamatele merealadele on iseloomulik põhjaloomastiku mõõdukas või kõrge arvukus, kuid väga madal biomass, mille väärtused ei ületa 5 g/m2 (Mets, Tõnisson, 2003). Need väärtused on 5 kuni 10 korda madalamad kui Soome lahes keskmiselt. Liikidest on domineerivamad Bathyporeia pilosa ja noored Macoma balthica isendid. Madala arvukuse ja biomassi väärtusega esines veel Mytilus edulis, Nereis diversicolor, Corophium volutator, Monopreia affinis, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria ja Theoduxus fluviatilis.

Sügavustes 6 kuni 15 meetrit on põhjaloomastiku biomass kõrgem. Domineerivateks liikideks on Mytilus edulis ja Macoma balthica. Vähemal määral on esindatud Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Oligochaeta spp, Nereis diversicolor, Hydrobia spp. ja Corophium volutator.

OÜ Corson. Töö nr 0616 28 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Põhjaloomastiku liigiline kooseis, arvukuse ja biomassi väärtused sõltuvad põhjasetete struktuurist. Liivasel merepõhjal on liigiline koosseis vaene. Kruusa ja liivaga ning savisel merepõhjal on põhjaloomastiku kooslused võrdlemisi liigirikkad. Tegemist on peamiselt mobiilsete ja lühiealiste loomadega, kelle taastumine on suhteliselt kiire.

2.1.4.3 Kalastik Sadama rajamise piirkonnas võivad esineda Soome lahe lõunarannikule iseloomulikud poolsiirde- ja siirdekalad (Mets, Tõnisson, 2003). Lähtudes kalamajanduslikust ja -kaitselisest tähtsusest on Kakumäe lahe jaoks olulisimad liigid räim, merisiig, ahven, meriforell, lest ja lõhe. Kalakoelmute leviku hindamisel saab aluseks võtta merepõhja ja põhjataimestiku struktuuri ning kohalike kalurite suulised andmed.

Räim on kilu kõrval Eesti kaluritele traditsiooniliselt tähtsaks püügiobjektiks, mille aastasaagid on viimastel aastatel Soome lahest kuni 20000 tonni ja Läänemere kirdeosast kuni 1500 tonni. Kuigi räim on peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannavööndiga. Seetõttu mõjutavad hüdrotehnilised tööd rannavööndis tema paljunemisprotsessi ja varaseid arengustaadiume. Räimekoelmud asuvad pea kõikjal Eesti rannikumeres sügavusel kuni 15 meetrit. Räim koeb peamiselt mais kuni juunis valdavalt taimsele kudesubstraadile, milleks on valdavalt pruun- ja punavetikad (Spharcelaria arctica, Pilayella littoralis, Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis jt.).

Põhjataimestikuga katmata merepõhjal, isegi kui räim sinna koeb, mari tavaliselt hapnikupuuduse tõttu hukkub, kuna kattub setetega. Eesti Mereinstituudis tehtud katsed on näidanud, et räimemari hukkub juba 0,2 mm paksuse setteosakeste kihi all. Marjast koorunud räimelarvid kanduvad esialgu hoovustega koelmute lähikonnas tavaliselt sügavustele kuni 20 meetrit.

Räime aastaproduktsiooni Kakumäe lahes on hinnatud 133-156x106 üle 10 mm räimelarvi ruutkilomeetri koelmuala kohta. Arvestades, et larvidest hukkub enne täiskasvanuks saamist kuni 90%, siis oleks 1 km2 panus püütavasse räimevarusse ligilähedaselt 400 tonni.

Lest, Platichthys flesus, Dunker Oletatavateks koelmualadeks Soome lahes on Lohusalu madalik, Naissaare piirkond, Viimsi poolsaare ümbrus. Kakumäe lahes märkimisväärseid lestavarusid pole täheldatud.

Lõhe, Salmo salar L. Külmaveeline siirdekala. Koeb hilissügisel. Kakumäe lahes võivad suvel ja sügisel esineda Pirita, Vääna ja Jägala jõkke kudema siirduvad isendid. Loodusliku lõhe osatähtsus saakides on minimaalne.

Meriforell, Salmo trutta trutta L. On külmaveeline siirdekala. Tõus koelmutele algab soodsatel aastatel juba augustis. Koeb 4 kuni 6 kraadises vees jõe kärestikulises osas. Mandri jõgedes toimub see tavaliselt septembri lõpus oktoobri alguses. Kakumäe lahes võivad esineda Jägala, Pirita, Keila ja Vääna jõkke kudema siirduvaid meriforelle.

Merisiig, Coreogonus lavaretus lavaretus (L.) On külmaveeline poolsiirdekala. Külmaveelise liigina reageerib teravalt hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab oligotroofseid, ilma taimestikuta ja liivase põhjaga merealasid. Ühed vähestest koelmutest paiknevad ka Kakumäe lahes. Kudemine toimub valdavalt oktoobris taimestikuvabale kruusasele-liivasele merepõhjale.

OÜ Corson. Töö nr 0616 29 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Ahven, Perca fluviatilis L. Koeb vaadeldaval merealal tavaliselt mai teisest poolest kuni juuni lõpuni 0,5 kuni 1,5 m sügavuses veekihis kui temperatuur on 8 kuni 15 kraadi. Marjalint kinnitatakse põhjast kõrgemale substraadile. Areneb hõljuvas olekus, mistõttu ei karda eriti setetega kattumist. Eelistab elupaigana tuulte eest varjatud ja peitevõimalustega merealasid. Sageli suundub mageveest merre ka talvituma. Suhteliselt paigalise eluviisiga, mistõttu aastaringselt seisevpüünistega püütav. Varu Kakumäe lahes kannatab ülepüügi all.

2.1.5 Detailplaneeringuala floristiline ülevaade

2.1.5.1 Ülevaade

Floristilise ülevaate välitööd toimusid 2. juulil ja 3. augustil 2007. Välitöid tegid botaanikud Kadriann Saar ja Marianna Saar. Välitööde käigus tehti kindlaks uuritava ala (planeeringuala ja selle lähiala) taimestiku liigiline koosseis ja määrati kindlaks domineerivad taimekooslused. Kaardile märgiti punktid, kus taimestiku kirjeldused on tehtud. Selgitati välja väärtuslike taimekoosluste esinemine ja looduskaitsealused liigid. Alljärgnevalt on floristilise ülevaatuse kirjelduste asukoha skeem-kaart (joonis 3).

Joonis 3. Floristilise ülevaate skeem-kaardil on kirjelduste asukoha numbrid ringikese sees mustalt trükitud.

Floristiline ülevaade haarab planeeringualas olevat Tilgu sadama kinnistut ja planeeringualast väljas olevaid Tilgu II, Tilgu-Kalda III ja Tilgu V kinnistuid (pindala kokku ca 3,5 ha). Uuritud ala asub piki mereranda, haarab vana sadama muuli ja paikneb enamuses klindieelsel terrassil. Põhjaosas asub üsna järskude kallastega mageveeline tiik. OÜ Corson. Töö nr 0616 30 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

2007. a ja ka praegu (27.08.2009) kehtiva Harku valla üldplaneeringu järgi jääb enamus antud alast tiheasustusalale (lisa 25). Lähiajal kehtestatavas Harku valla üldplaneeringus (joonis 8) jäävad antud alad hajaasustusalale. Antud lõik on mõeldud joonisel 3 asuvate ranna kasutamise kitsenduste selgitamiseks.

Taimede nimetused on antud vastavuses Eesti taimede määrajaga (Tartu 1999) ja kasvukohatüüpide kindlaksmääramisel on kasutatud Jaanus Paali Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (Tallinn 1997). Tervik töö taimede eesti- ja ladinakeelne nimistu ning kaardiga on lisas 9.

2.1.5.2 Taimkatte kirjeldused 1. Ranniku lodu-sanglepik Sanglepik paikneb piki mereranda liivaranna avakoosluste ja klindiastangu vahelisel alal. Taimestikku kirjeldati punktides 1, 3, 4, 9, 10, 11, 13 ja 15.

Kirjeldus nr 1 – kivine rannariba, suurte sangleppadega. Põõsarindes üksikud mustsõstrad ja vaarikad. Rohurinne kasvab kivide vahel, ebaühtlane. Domineerivaks liigiks mustjas rebasesaba (kohati 1.40 m kõrgused). Kivide vahel ka vesihein, noollehine malts, hanijalg, väikeseõieline lemmalts, kirburohi, paiseleht, osjad. Paiguti kivide vahel õitsevad angervaks ja soo-lõosilm. Tiigipoolses nõos metstulikas, vereurmarohi, virn, põdrakanep, mets-harakputk, palderjan. Mere kaldal kivide vahel valge kastehein, kõrvenõges, kalmus.

Kirjeldus nr 3 – leppade ja mere vaheline rannavall (astang). Põõsarindes õitsev kutsik-kibuvits, väikesed vahtrad, pihlakad. Rohurindes merepoolsel vallil: pilliroog, liiv-vareskaer, kärnoblikas, põldohakas harilik puju, merisinep. Mere ja leppade vahel tallatud ala, mida kasutatakse parklana, rohustu ära tallatud, paiguti lahtine liiv, palju orasheina ja suurt teelehte.

Kirjeldus nr 4 – merest eemal, kõrgemal leppade all. Põõsarindes tihe vaarikas, keskmiselt 1.6 m kõrge. Rohustus lämmastikulembesed liigid: kõrvenõges, virn. kurekael, punane pusurohi.

Kirjeldus nr 9 – vanast muulist metsa suunas, kraavi juures. Merepoolsel kraavikaldal metsvits, palderjan, soo-lõosilm, väikeseõieline pajulill, vesikanep, maamõõl, iminõges, põdrakanep. Üle kraavi kõrge sanglepik: vanus u 50-60 a, täiusega 0,6-0,8. Põõsarindes toomingas, must sõstar, magesõstar, vaarikas. Rohurinne 60-80 cm kõrge, valdavateks liikideks: õrn lemmalts, salu tähthein, naiste- sõnajalg. Paiguti ussilakk, vesihein, väikeseõieline pajulill.

Kirjeldus nr 10 – rannas suured kivid, sanglepad kasvavad vee piiril. Sarnaneb kirjeldusega nr 1. Põõsarinne puudub. Rohurinne paiguti. Kivide vahel kasvab odalehist ja noollehist maltsa, kirburohtu ja vesiheina. Ka mustjat rebasesaba, kuid vähem kui punktis nr 1. Liivalaikudel humallutserni ja haisevat kurereha. Kirjeldus nr 11 – mere ja astanguvahelises metsas. Kõrge sanglepik täiusega 0,6-0,8. Põõsarindes toomingad, pajud, vahtrad. Rohurinne suure katvusega, 60-80 (100) cm kõrge. OÜ Corson. Töö nr 0616 31 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Domineerivad õrn lemmalts ja vereurmarohi. Lisanduvad angervaks, naat, kõrvenõges, maamõõl. Kõrrelistest vähesel määral harilikku nurmikat.

Kirjeldus nr 13 – tee ja tiigivaheline ala, kahel pool kraavi. Lodu-sanglepik, täiusega 0,8. Leppade vahel vesi ja mahalangenud, kõdunenud puud. Alusmets (teine rinne) on moodustunud 4-5 m kõrgustest noortest pihlakatest. Põõsarindes toomingad, magesõstrad, paiguti massiliselt musta sõstart, vaarikaid. Rohurinne paikneb peamiselt puude tüveümbristel mätastel. Domineerivad liigid: naiste-sõnajalg, väikseõieline pajulill, maallööl, angervaks, mätastel jänesekapsas. Langenud puutüved kaetud samblaga, põhiliikideks metsakäharik ja raunik. Piki kraavikallast väikeseõieline lemmalts, mis on tugevalt kahjustatud jahukasteseenest ja lehed enamuses tigude poolt ära söödud (päris kole). Kasvama jäänud vaid üksikud hariliku ussilaka taimed. Kõrrelistest madalamatel mätastel luht-kastevars ja soonurmikas.

Kirjeldus nr 15 – mere ja astanguvahelises metsas, sarnaneb kirjeldusega nr. 11. Puurindes sanglepp, täiusega 0,6-0,7. Põõsarindes must sõstar, punane sõstar, toomingas. Rohurindes domineerib õrn-lemmalts, mis on jahukastest tugevalt kahjustatud nagu punktis 13. Osaliselt kahjustatud ka salu-tähthein. Leidub veel angervaksa (õitseb), väikeseõielist lemmaltsa ja väikeseõielist pajulille. Tee servas meetrilaiuselt õitsev (ja jahukastest kahjustamata) vereurmarohi ja väikeseõieline lemmalts. Tee servas kasvavad ka hallid lepad ja paiguti kontpuu põõsad.

2. Angervaksa-soo-kurereha kooslus Paikneb teega paralleelselt sanglepiku väludel, kus puurinne puudub.

Kirjeldus nr 14 Põõsarindes üksikud madalad toomingad ja punased sõstrad. Rohurindes domineerib ülekaalukalt 1.40 m kõrgune, tihe harilik angervaks. Alumises rindes paiguti õrn-lemmalts (õitseb ja jahukastest kahjustamata) ja maamõõl. Mätaste vahel vesi, mille servades soo-lõosilm.

3. Punase aruheina kooslus Paikneb rannajoonest kaugemal, merepinnast kõrgemal, saliinse vööndi kõrgemas osas. Sellega piirnevat mereranda kasutatakse aktiivselt päevitamiseks ja suplemiseks, nii on ka seda ala kasutatud parklaks ja lõkkeplatsiks, mistõttu koosluse tavalistele liikidele on lisandunud palju umbrohte ja inimkaaslejaid taimeliike.

Kirjeldus nr 2 – Sanglepiku ja mere vaheline kõrgem, tasane terrass. Puudest kasvab mere pool noor vaher, põõsastest pajud ja vastasservas, metsa pool toomingad. Rohurinne 20-30 (60) cm kõrge, ebaühtlase katvusega. Domineerivateks liikideks: punane aruhein, orashein ja hobumadar. Rikkalikult kasvavad ka tedremaran, hiirehernes, põldpuju ja kassiristik. Inimkaaslejad, tallatud aladele iseloomulikud on rohkelt esinevad linnurohi, kogelejarohi, võilill ja lõhnav kummel. Merepoolsel nõlval ka liiv-vareskaera puhmikuid.

4. Roog-aruheina kooslus Tavaline suprasaliinse rannikuniidu kooslus, mis järgneb harilikult pilliroo- ja lugadevööndile. Siin paikneb fragmentidena ranna kõrgemas osas. Peale roog-aruheina kasvab rikkalikult harilikku orasheina, laikudena punast aruheina ja liival padjanditena valget kasteheina ning hanijalga. OÜ Corson. Töö nr 0616 32 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kirjeldus nr 5 – kõrgemal künkal, suure kiviga keskel (paekivihunnik). Põõsarindes paiguti tihe vaarikas. Kooslus ebaühtlane ja võib tingimisi lugeda roog-aruheina koosluse hulka kuuluvaks. Rohurinne ebaühtlase kõrgusega. Dominantide, roog-aruheina ja orasheina kõrgus ulatub kuni 60 cm. Madalamas (30 cm) rindes kasvab rohkesti harilikku muulukat, raudrohtu, harilikku nõiahammast ja hobumadarat. Nõgudes valget kasteheina ja hanijalga. Künkast mere poole, rannas kasvavad pilliroog, harilik- ja keraluga, vareskaer, merisinep, põldpuju, väike oblikas.

5. Halli rannikuluite kasvukohatüüp Asub kinnistunud liivaluidetel, mere mõjualast kaugemal, kuivema veerežiimiga aladel. Puurinne tavaliselt puudub, põõsarindes harilikult kibuvitsa liigid ja kadakad. Rohurinne hakkab kujunema ja tavaliselt sarnaneb kuivadele nõmmeniitudele. Uuritud alal paikneb nimetatud kasvukohatüüp liivaranna kõrgemas, liitunud taimkattega osas. Eristati järgmisi taimekooslusi: 5.1 Nõmm-liivatee – hobumadara kooslus

Kirjeldus nr 6 -kõrgem taimestunud liivarand. Põõsarindes üksikud kutsik-kibuvitsad. Rohurinne välja kujunemas. Kamardunud 50% ulatuses, ebaühtlane. Domineerivad liigid: põldpuju, koldrohi, kassiristik, raudrohi, kukehari, hõbemaran. Kõrrelistest punane aruhein ja harilik kastehein, üksikud jäneskastikud. Paiguti kogumikena sööt-reiarohi ja sirp-lutsern. Veel lillhernest ja kassisaba ning looduskaitsealust aas-karukella.

6. Valge rannikuluite kasvukohatüüp Tuiskliivaaladel moodustunud luited, kus pinnaseks on lahtine ajuti liikuv liiv.

6.1 Liiv-vareskaela – merihumuri kooslus Kirjeldus nr 12 - piki randa, väikesest roostikupuhmast alates u 60 m pikkuselt. Avakooslus, kus domineerivateks on liiv-vareskaera puhmikud, millede vahel laikudena kollakad merihumuri kogumikud. Kooslusele iseloomulikest liikidest esinevad veel merisinep ja maltsad. Üksikutes kohtades ahtalehine põdrakanep. kirburohi, põldpuju ja orashein. Veepiiril harilik luga ja pilliroog.

7. Väljakujunemata taimekooslused

Kirjeldus nr 7 – killustikutee äärest alla, paremale. Jäätmaadele iseloomulikud taimeliigid, mis parajasti õitsevad, moodustades kirevavärvilise rohustu. Põhilisteks liikideks on: ussikeel, pehme madar, tõlkjas e rakvere raibe, kurekellukas, põldohakas, ohtetu luste.

Kirjeldus nr 8 – rannas, vana muuli ääres. Ilusasti õitsev, liitumata, umbes 40% katvusega rohustu. Kõrgus 30-60 (80) cm. Põhilised liigid: ohtetu luste, rand-kikkaputk, ussikeel, põdrakanep, kesalill, põldohakas, sirp-lutsern, valge mesikas, põldristik – kõik, õitsevad, kooslus momendil väga värviküllane. Muulil, servades suur takjas, kõrvenõges, põldpuju, rand-kikkaputk ja rohkesti harilikku käokannust. Tavaliste jäätmaa taimede kõrval leidus ka mõni eksemplar sealõuarohtu ja üks puhmas koerapöörirohtu.

OÜ Corson. Töö nr 0616 33 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

2.1.5.3 Kokkuvõte 1. Tilgu sadama kinnistu (2,26 ha) ja selle lähiala paikneb mere ja klindiastangu vahelisel ca 3,5 hektari suurusel alal. 2. Ülevaate käigus registreeriti 96 soontaimeliiki, nendest 13 liiki puid ja põõsaid ja 83 liiki rohttaimi. 3. Üks rohttaimeliik kuulub kolmanda kategooria kaitstavate liikide nimekirja – aas- karukell (Pulsatilla pratensis) LK III. 4. Aas-karukella leiti 2. juulil umbes 15 äraõitsenud ja viljadega isendit punkti nr 6 juures ligikaudu 150 ruutmeetri suuruselt pindalalt. 3. augustil kontrollimisel enam ühtki aas-karukella taime ei leitud. Põhjuseks võib olla poollahtisel liival paiknenud taimede äratallamine või ärakuivamine suve teisel poolel. 5. Huvitavatest taimekooslustest registreeriti liiv-vareskaera – merihumuri kujunev kooslus umbes 60 m pikkusel rannaribal. 6. Suuremal osal uuritud maa-alast paiknes sanglepik, millest umbes pool oli ranniku kasvukohatüüpi sanglepik ja ligikaudu poolel alal asus lodu-sanglepik alaliselt liigniisketes tingimustes. 7. Liivarand on intensiivselt kasutatav puhkealana ja seetõttu on ka seal kirjeldatud taimestik kohati ära tallatud ja koosluste eristamine mõneti tinglik.

2.1.6 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

2.1.6.1 Kaitse- ja loodusalad Detailplaneeringualale lähimad Natura 2000 alad on Muraste looduskaitseala ning Rannamõisa maastikukaitseala.

Joonis 4. Tilgu sadama kinnistu lähimad kaitsealad. Allikas: Maa-ameti kaardiserver.

Planeeringualast loodesse ca 100 m kaugusele jääb Muraste looduskaitseala ja kagusse jäävad, ca 300 m kaugusele, Tilgu koopad ja liivakivipaljand, mis on Rannamõisa

OÜ Corson. Töö nr 0616 34 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne maastikukaitseala põhjapiirdeks. Looduskaitsealune Hageni kivikülv jääb ca 385 m kaugusele merre.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k moodustati Loodusala loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks Muraste loodusala (EE0010142). Pindala on 126 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130), vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080).

Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määrus nr 220. § 1. Muraste looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Muraste looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla: 1) Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitseks; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*)2, lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitseks.

Rannamõisa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi «Rannamõisa pank» baasil. Kaitseala põhieesmärgiks on Rannamõisa panga ning sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse. Uus kaitse-eeskiri kinnitati 2000. aastal Vabariigi Valitsuse 30.05.2000 määrusega nr 175 (jõustumiskuupäev 09.06.2000) Kaitseala väärtusteks on Rannamõisa pank ja kõrgel pangal (30-32 m) asuv klindipealne loomets ning pangaalune allikalise veerežiimiga pangamets. Kaitseala koosseisus on ka Tilgu koopad ja liivakivipaljand.

Rannamõisa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisus elupaigatüüpide (sh esmatähtsate - *) kaitseks Rannamõisa loodusalana - EE0010132. Rannamõisas on kaitstavad elupaigatüübid: merele avatud pankrand (1230), püsi-rohttaimestikuga liivarand (1640), kinnistunud (hallid) luited (2130*), lubjakivipaljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga (8210), koopad (8310), vana laialehine mets (9020*), rusukalde mets (9180*).

Rannamõisa (ka Tiskre, Kallaste, Tilgu) panga eripäraks on liiva- ja lubjakivipanga esinemine koos ja eraldi, vastavalt siis kas ühe või kahe astanguna. Tiskre kohal on pangal kaks astangut, nende vahel paikneb kitsas, tasase pinnaga terrass (Tõnisson 2007).

2.1.6.2 Tilgu koopad ja Hageni kivid

Tilgu koopad Kuna Tilgu sadamakohast ida pool ulatub liivakivipank vahetult mereni, leidub siin umbes 100 m lõigul jälgi lainete otsesest murrutustegevusest. Selle üheks ilmekamaks näiteks on nn „treitud postid“ või „oreliviled“ ehk lainete poolt pangast väljaprepareeritud sambad, mille taga on mitmeid õõnsusi ja uurdeid. Suuremaid nendest on loetud ka koobasteks ehkki märkimisväärset sügavust pole Tilgu koobastel kunagi olnud (max. 4 m). Ülo Heinsalu (1987) on täpsemalt kirjeldanud kolme suure ja ühe väikese koopa olemasolu. Heinsalu seostab sammaste kuju liivakivi, täpsemalt aleuroliidi, savisisalduse muutlikkusega (suurem saviosakeste sisaldus avaldub samba peenemates lõikudes). Sammaste kujunemisel on oma osa ka liivakivis paiknevatel püstlõhedel, mida mööda lained pääsevad hõlpsamini edasi seina söövitama. Tilgu koobaste juures voolab pangast (u. 0,5 m jalamist) merre ka püsiva vooluhulgaga allikas.

OÜ Corson. Töö nr 0616 35 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Hageni kivid Rannamõisa maastikukaitseala rändrahnude seas on kõige märkimisväärsem Tilgu panga ees meres paiknev kivikülv, nn Hageni kivid (II-tasandi kaitseväärtus). Rändrahnud paiknevad siin rannajoonega paralleelselt 700-800 m pikkuse vööndina, alates endisest „Merepiiga“ kohvikust kuni Tiskre klindi pöördumiseni sisemaale (ja sealt veel 200 m kagu suunas). Hästi on see korrapära näha ka põhikaardil. Kivid on korrapärases rivis veealusel liivakivikõrgendikul, mille kohal on mere sügavus 0,5...0,7 m. Kõrgendiku läänepoolses osas avaneb liivakivi otse merre, ida pool on kaetud õhukese mereliiva kihiga. Kõrgendiku ja rannajoone vahel küünib meri samas kuni 1 m sügavuseni. Rannamõisa meres paiknevatest rahnudest on u. 40 ümbermõõduga 10 m ja enam, viie kivi ümbermõõt ületab 15 m, üks kivi on ümbermõõduga 20,2 m. Koostiselt valdavad siin rabakivid, iseloomulik on rahnude (kolm)nurkjas kuju üldiselt püstiste ja tasapinnaliste külgedega (Künnapuu 1970).

2.1.6.3 Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele, Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ ekspertarvamus

Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ ekspertarvamus (töö nr 33 2004) oli koostatud 2001. aastal algatatud „Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringule”. Antud ekspertarvamuse (lisa 14) alusel Harjumaa Keskkonnateenistus 06.12.2004 nr 30-12-3/3135-3 (lisa 13) nõustus Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringus (OÜ Stuudio Beeta töö nr 15-2001) ettenähtud rannikumere täitmise ja merrekavandatud sadamarajatistega. Selles KSH aruandes (vt peatükke 4, 5 ja 6) on OÜ Stuudio Beeta tööst nr 15-2001 ainult sadama arenduse osa käsitletud alternatiivile 1 reaalse alternatiivina 2.

Lühiülevaade Liivakivi on settekivim. Ta on kihiline ja nende kihtide vahel on veesooned. Surve-ja nihketugevuse järgi võiks vertikaalne klindi astang püsida ja mitte kunagi variseda, tegelikult aga variseb ja muutub rusukaldeks. Liivakivi klindi lagunemisel omab olulist tähtsust tsükliline külmumine ja sulamine. Merelainete mõju toimib siis, kui klindi alumine nõlv ulatub merre ja seda uuristavad lained. Lainete mõju on väiksem külmumise mõjust, kui meri klindi all on madal ja laineenergia väike.

Liivakivi klindi murenemise protsessi võiks kirjeldada kolme etapi kaupa: 1. Liivakivi klindi vertikaalne sein külmub talvel ca 1.3 m paksuselt. Liivakivi kihtide vahel olevate veesoonte kaudu ei saa pinnasevesi enam vabalt klindist välja voolata ja klindi külmunud seina taga tekib vee hüdrostaatiline rõhk. • Hüdrostaatiline rõhk on kõige suurem kevadel, kui lumi sulab. Kevadel klindi külmunud vertikaalsein sulab üles palju hiljem kui maapind klindi peal (klint jääb põhjapoole ja päike ei paista peale). Hüdrostaatilise rõhu tõttu tekib klindi ülemisse serva kitsas pragu, kuhu koguneb vesi. Külmade ilmadega vesi jäätub ja jää surub prao laiemaks ja sügavamaks. 2. Teises etapis on pragu klindi ülemises servas juba nii lai ja sügav, et klindist eemaldub pank. • Nihkepinged lõikavad panga klindi jalamilt läbi. Nüüd on pank varingu ootel. Vaja on nõrka mõjutust (pangal liikumist, vibratsiooni või mõnda muud mõju), et pank hakkaks liikuma. 3. Kolmandal etapil pank variseb klindist alla ja tekitab rusuhunniku klindi jalamil, mida lained asuvad kulutama (kui klindi jalam ulatub merre).

OÜ Corson. Töö nr 0616 36 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Aegade jooksul klindi jalam täidetakse klindi küljest murenenud materjaliga ja klindi vertikaalne sein muutub kallakuks. • Kui lainete mõju on suur ja klindi alt uuristatakse nii palju materjali, et tekib negatiivne kalle või konsool, variseb klint nihkepingete tõttu ka altpoolt.

Ekspertarvamuse kokkuvõte Liivakivi klint Tilgu sadama piirkonnas variseb pidevalt loodusjõudude toimel. Klindi murenemine ülemisest servast on intensiivsem kui alumisest. Klindi alumises osas olevad lainete poolt uuristatud õõned („koopad”) täidetakse klindi ülemisest servast varisenud materjaliga aja jooksul, sõltumata sellest, kas Tilgusse rajatakse sadam või ei. Sellepärast ei tohiks „koobaste” säilitamine olla takistuseks Tilgu sadama planeerimisel.

Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ ekspertarvamus (töö nr 33 2004) oli koostatud 2001. aastal algatatud „Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringus” esitatud sadamaprojektlahendusele. 2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus on toodud peatükis 4. Kavandatava tegevuse alternatiivide kirjeldus. joonisel 6. Alternatiiv 2 (A2) – 2001 detailplaneering. Peatükis 4 on toodud alternatiivi 2 alternatiiviks esitamine ja sadama projektlahenduse lühikirjeldus.

2.1.7 Mõjupiirkonna linnustik

Linnustiku eksperthinnangu Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse kohta (lisa 10) tegi ornitoloog Meelis Uustal, MTÜ Tallinna Linnuklubi.

Tilgu sadama ja selle lähiümbruse ala linnustikuga tutvuti juulis ja augustis 2007. a. Samuti on kasutatud andmeid 2006. a talvel tehtud vaatlustest. Käesolevas töös ei käsitleta puistulinnustikku, kuna kavandatav tegevus neid oluliselt ei mõjuta.

Vaatluste käigus on planeeritava ala mõjupiirkonnas registreeritud kokku 19 linnuliiki, kellest 17 olid veelinnud (vt tabel 2). Kaitsealuseid liike kohati 6, kellest kaks: laululuik (Cygnus cygnus) ja soorüdi (Calidris alpina) kuuluvad II kaitsekategooriasse, ülejäänud aga III kaitsekategooriasse. Laululuik, mudatilder (Tringa glareola) ja randtiir (Sterna paradisaea) kuuluvad ühtlasi Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa liikide hulka.

Lindude arvukus ja liigiline mitmekesisus sadamakoha mõjupiirkonnas on madal, mis on tingitud nii sobivate pesitsus- kui ka toitumiskohtade vähesusest. Tilgu sadamakoht on küllaltki populaarne vaba aja veetmise koht, mistõttu veelindude, nagu kajaklased, pesitsemine sadama piirkonnas on vähetõenäoline. Siiski, võimaliku pesitsemine korral on veelindude pesitsusedukus suure häirimisfaktori tõttu eeldatavasti väga madal. Lähimad sobivamad kajaklaste pesitsuspaigad asuvad Hageri kivikülvil Tilgu sadamast kagu suunas.

Pesitsusjärgsel ajal peatuvad linnud Tilgu sadama piirkonnas väikesearvuliselt. Arvukaimad liigid 2007. a suvel olid kalakajakas (Larus canus), soorüdi (Calidris alpina), kormoran (Phalacrocorax carbo) ja hõbekajakas (Larus argentatus). Kevadel ja sügisel võib läbirändel peatuvate veelindude arvukus suureneda, kuid rannikumere kesiste toitumistingimuste tõttu ei ole piirkond läbirändajatele kuigi tähtis. Talvel sõltub veelindude arvukus olulisel määral jääoludest nii Soome lahes tervikuna kui ka Kakumäe lahes. 2006. a jaanuaris kohati kesktalvise veelinnuloenduse käigus Tilgu sadama piirkonnas 6 linnuliiki, kellest arvukaim oli sõtkas (Bucephala clangula) 92 isendiga.

OÜ Corson. Töö nr 0616 37 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 2. Tilgu sadama piirkonna linnustik ja arvukus vastavalt 2006. ja 2007. a vaatlustele. Arvukus Arvukus Kaitse- Linnu- Võimalik 2007.a 2006.a Liik Teaduslik nimetus kategooria direktiiv haudelind suvel talvel Kühmnokk-luik Cygnus olor 2 6 Laululuik Cygnus cygnus II I 5 Sinikael-part Anas platyrhynchos x 3 12 Aul Clangula hyemalis 17 Sõtkas Bucephala clangula 2 92 Jääkoskel Mergus merganser 4 Kormoran e. Phalacrocorax carbo 5 karbas Merisk Haematopus ostralegus 1 Liivatüll Charadrius hiaticula III 5 Soorüdi e. Calidris alpina soorisla II 9 Punajalg-tilder Tringa totanus III 1 Mudatilder Tringa glareola III I 2 Vihitaja e. Actitis hypoleucos jõgitilder 2 Kalakajakas Larus canus x 16 Hõbekajakas Larus argentatus x 8 Merikajakas Larus marinus x 2 Randtiir Sterna paradisaea III I 1

2.2 Harku valla ja planeeringuala sotsiaal-majanduslikud tingimused Peatükis esitatud lühiülevaade on koostatud lisas 7 oleva Elos Grupp OÜ töö ja täienduste põhjal.

2.2.1 Infrastruktuur

Teed ja parkimine Valla teede kogupikkus on 80,3 km, millest maanteid 59,7 km ja tänavaid 20,6 km. Neist kruuskattega teid 51,7 km ja tänavaid 7,1 km. Asfaltbetoonkattega teid on 8,0 ja tänavaid 13,5. Sildasid on vallal 5. Teehoolduse eest on vallal teehooldusfirmadega sõlmitud lepingud. Valdavalt kruusakattega teed vajavad pidevat hooldust ja nõuavad suuri kulutusi.

Menetluses olevas Harku valla üldplaneeringus aastani 2012 lisas nr 2 olevas Harku valla erateede ja kohalike maanteede nimekirjas Tilgu tee Piirivalve kool B. erateede nimekirjas nr1988306. Riigivara registris nr 06002158 all on Tilgu tee, kogupikkusega 3,9 km Muraste Piirivalvekooli bilansis Siseministeeriumi valitsemisalas.

Planeeringualalt tuleb vastavalt kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandele rajada juurdepääs Tilgu teele.

OÜ Corson. Töö nr 0616 38 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatati Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering, milles käsitletakse ka juurdepääsude lahendamist Tilgu teele. Juurdepääsu lahendust on käsitletud peatükis 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid. Peatükis 5.11 on käsitletud sadama rajamiseks vajalike vedudega ja ka hiljem sadama kasutusega kaasneda võivaid probleeme.

Harku vallas tuleb parkimine lahendada eelkõige puhkepiirkondades, elamualadel lahendatakse parkimine krundil. Üldplaneeringuga on reserveeritud asukohad olulisematele parklatele. Parkimiskohtade arvul tuleb arvestada kehtivaid normatiive (vt Eesti projekteerimisnormid nr 17).

Sadamaalal on arvestatud 117 parkimiskohaga sadama territooriumil.

Elektrivarustus Harku vallas omab elektrivõrke ja teenindab Eesti Energia AS Jaotusvõrk Tallinn-Harju piirkond. Lahendust vajab perspektiivsete ehituspiirkondade elektrivarustus. Areng toimub kooskõlas Eesti Energia AS arengusuundadega.

Arvestatud on kavandatavate Tabasalu ja Muraste 110/20 kV alajaamade asukohtadega. Perspektiivse Tabasalu alajaama asukoht võib muutuda seoses Tabasalu lõunapoolse möödasõidu väljaehitamisega. Mõlemate kavandatavate alajaamade ehitus sõltub perspektiivsete elamurajoonide väljaarendamise kiirusest.

Tilgu sadama detailplaneeringu alal piki Tilgu teed kulgeb elektri madalpinge õhuliin. Tilgu tee ja mere vahel kulgeb sidekaabel. Sadama ja vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega on vajalik ilmselt täiendavate elektriliinide vedamine.

Tilgu sadama arendamiseks on Eesti Energia AS jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkond andnud välja tehnilised tingimused Nr 123841. Tehniliste eeltingimustega kehtestatakse liitujale liitumisjuhtmestiku projekteerimiseks soovitud võimsuseks 750 kW.

Planeeritava Munitsipaalsadama varustamiseks elektrienergiaga näha planeeringualale ette uus 10/0,4 kV alajaam. Alajaama toide projekteerida Tabasalu-Rannamõisa 10 kV fiidri õhuliinilt. Planeeritavate tarbijate liitumispunktid oleks alajaama 0,4 kV jaotlas tarbija toitekaablite kingadel, mõõtekilbid paigaldatakse alajaama kõrvale. Detailplaneeringus näidata alajaama asukoht ja ehitamiseks vajalik krunt, ehitatavate 10 kV kaabelliinide trassid, servituudi alad. Elektriliinide asukohad kooskõlastada kinnisvaraarendajaga. Kooskõlastatud ja kinnitatud detailplaneeringu alusel esitada täpsustatud avaldus edasise projekteerimise alustamiseks. Pärast maakasutusõiguse ja võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimist ja liitumistasude tasumist projekteerib ja ehitab OÜ Jaotusvõrk alajaama ja vajalikud elektriliinid.

Detailplaneeringuga on kavandatud ja ette nähtud koht Tilgu munitsipaalsadama kinnistule uue alajaama rajamiseks.

Soojavarustus Valla territooriumil asub 7 katlamaja katelde koguvõimsusega 29,35 megavatti. Tsentraalset soojusvarustust ei ole Tiskre, Rannamõisa, Sõrve, Liikva, Vaila, Vahi, Kütke, Humala, Adra, Naage, Vääna-Jõesuu, Viti, Suurupi ja Ilmandu külades.

OÜ Corson. Töö nr 0616 39 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tilgu munitsipaalsadama vajalike hoonete soojamajandus on kavandatud lahendada elektriküttega.

Side Telefoni- ja andmeside areng toimub vastavalt Eestis kehtestatud side- ja kommunikatsiooniteenuste arengusuundadele ning koostööd teenustpakkuvate ettevõtjatega.

Harku valla ja planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni teemat on käsitletud ptk 3.2.4 Veevarustus, kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus ja ptk 5.2.6 Harku valla ja planeeringuala veevarustuse korraldamine.

2.2.2 Jäätmemajandus

Harku valla jäätmehoolduseeskiri (viimane redaktsioon jõustus 01.05.2008) määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Harku valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Harku valla haldusterritooriumil. Jäätmehooldust Harku vallas korraldab Harku Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Harku valla põhimäärusele. Jäätmeteke on viimastel kümnenditel olnud muutuv. Kiire kasv toimus ajavahemikul 1990- 1997 aastal. Haripunkt – 1,19 miljonit tonni oli 1997. aastal. Seejärel on jäätmeteke statistiliselt hakanud langema. Harku vallast kogutud olmeprügi viiakse sorteerimiseks Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehasesse ja seoses seal toimunud hinnatõusuga kehtestati Harku Vallavalitsuse 29. mail 2007. a määrusega uued korraldatud jäätmeveo teenuse hinnad.

Segaolmejäätmed Segaolmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimisharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Erinevates elamupiirkondades võib peale koostise suuresti erineda ka tekkiv jäätmekogus, näiteks korterelamute jäätmeid iseloomustab suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused. Harku valla majapidamistes tekkivate segaolemjäätmete koostise hindamisel on aluseks võetud AS ENTECi poolt 2004. aastal läbi viidud Tallinna kodumajapidamistes tekkivate jäätmete koguse ja koostise uuring. Kasutatud on Tallinnas saadud keskmisi väärtusi, sest Harku vald on suures osas tihedalt asustatud ja esindatud on väga erinevad elamutüübid. Hinnanguline majapidamistes tekkivate segaolmejäätmete koostis on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Hinnanguline Harku valla majapidamistes tekkivate segaolmejäätmete koostis % t/a köögijäätmed 38,57 737,5 aiajäätmed ja muud biojäätmed 2,96 56,6 pehmepaber 1,71 32,7 vanapaber, -papp ja kartong 12,81 244,9 muu paber, papp ja kartong 1,16 22,2 plastid 7,72 147,6 klaas 9,49 181,4 metall 2,76 52,8 elektri- ja elektroonikaseadmed 0,83 15,9 puidust jäätmed 1,38 26,4

OÜ Corson. Töö nr 0616 40 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne tekstiil ja rõivad 4,58 87,6 mähkmed ja hügieenisidemed 3,85 73,6 segamaterjalist pakendid 0,78 14,9 muu põlev materjal 1,17 22,4 muu mittepõlev materjal 3,95 75,5 segajäätmed 0,44 8,4 ohtlikud jäätmed 1,02 19,5 tuhk 4,82 92,2 kokku 100 1912,0 Allikas Harku jäätmekava

Vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale peab üksikelamu juures olema vähemalt 140 l konteiner ja 5 ning enama korteriga elamu, asutuse või ettevõtte juures vähemalt 600 l kogumismahuti. Minimaalne segunenud olmejäätmete mahutite tühjendussagedus on 5 ja enama korteriga elamute juurest vähemalt 1 kord nädalas ning kuni 4 korteriga elamute juurest vähemalt 1 kord 2 nädala jooksul. Juhul, kui tiheasustuses on kuni 2 korteriga väikeelamutes korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine ja mahutitesse ei panda toidujäätmeid, võib väikekonteinereid tühjendada 1 kord 4 nädala jooksul. Hajaasustuses on minimaalseks tühjendussageduseks 1 kord 8 nädala jooksul. Kindlaks on määratud vaid minimaalsed mahuti suurused ja tühjendussagedused, lepingu sõlmisel tuleb siiski lähtuda konkreetse majapidamise vajadustest, st enamasti vajatakse suuremat konteinerit ja tihedamat tühjendust. Märgatavalt suure osa olmejäätmetest moodustavad vanapaber ja papp ning vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale peab iga 5 ja enama korteriga elamu juures neid jäätmeid ka eraldi koguma. Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringu alal on arvestatud jäätmete sorteerimise võimalusega ning paigaldatud erinevad konteinerid paberile ja papile, plastpakenditele, klaas ja olmejäätmetele.

OÜ Corson. Töö nr 0616 41 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Peatüki koostamisel on kasutatud Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu materjale, mida on täiendatud KSH protsessis saadud andmete ja viidetega.

3.1 Planeeringuala taust

Tilgu munitsipaalsadama kinnistu detailplaneeringualal hoonestus puudub. Piki Tilgu teed kulgeb elektri madalpinge õhuliin, Tilgu tee ja mere vahel kulgeb sidekaabel. Muud kommunikatsioonid lähialas puuduvad.

Tabel 4. Detailplaneeringu ala ja sellega kontakteeruvad kinnistud: Nimetus Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve Omanik number Tilgu sadam 19801:001:0011 22 600 m2 tootmismaa Harku vald Tilgu II 19801:001:0100 4 951 m2 Maatulundusmaa AS Karumaa Tilgu V 19801:001:0103 4 419 m2 Maatulundusmaa AS Karumaa Tilgu-Kalda III 19801:001:0107 3 008 m2 Maatulundusmaa AS Karumaa Männiku 19801:001:0082 13 921 m2 Maatulundusmaa AS Karumaa

Planeeritaval alal (Tilgu munitsipaalsadama kinnistu) puuduvad hetkel munitsipaalsadama rajamiseks vajalikud insenertehnilised tehnovõrgud.

Planeeringuala ja selle lähiala piirangud

Looduskaitseseadus §37 lõike 1 alusel on määratud 200 m laiune ranna või kalda piiranguvöönd §38 lõike 1 punkti 2 alusel on määratud 100 m laiune ehituskeeluala

Veeseadus §10 lõike 2 alusel on määratud 10 m laiune kallasrada §29 lõike 2 alusel on määratud 20 m laiune veekaitsevöönd

Tilgu munitsipaalsadama kinnistu ja selle kontakt kinnistud jäävad Harju maakonna teemaplaneeringus Rannamõisa väärtusliku maastiku alale (maakondlik tähtsus). Planeeringuala ei jää teemaplaneeringu rohekoridori ega tuumalale.

KSH aruande peatükis 5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on käsitletud planeerigu seoseid teemaplaneeringuga ja peatükis 5.1.2 Seos üldplaneeringu, arengukavade ja planeeringutega on käsitletud nii praegu kehtivat kui ka ilmselt peatselt kinnitatavat uut Harku valla üldplaneeringut.

KSH aruandes on arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse pärast kasutatud vajadusel jooniste juures ja ka tekstis selgitavaid viiteid nii praegu kehtivale (27.08.2009) kui ka lähiajal kehtestatavale Harku valla üldplaneeringule. Kuna eeldatavalt detailplaneering kehtestatakse, kui uus üldplaneering on kehtestatud, siis on igati adekvaatne seda praegu KSH koostamisel arvestada unustamata ka seda, et KSH protsess algas 2,5 aastat tagasi.

OÜ Corson. Töö nr 0616 42 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

3.2 Kavandatud tegevus

3.2.1 Hooned

Alljärgnevas tabelis 5 on üks võimalik variant sadamaalale kavandatud hoonete ruumilahendustest. Konkreetse ehitusprojekti või vajaduste muutumise korral võib ruumiprogramm muutuda.

Tabel 5. Sadamahoone netopind brutopind Parkimis- Ruum Koefitsient (m2) (m2) kohti (tk) I korrus Sadama administratsioon, seifid; 65 1.4 91 2.5 infopunkt Kaubandus- esmatarbe- ja toidukaubad 98 1.4 137.2 3.5 Avalik WC 30 1.4 42 Lao- ja muud abiruumid 100 1.4 140 3.5 Kohvik – söögikoht 143 1.4 200.2 5 436 610.4

II korrus Saun, dušš sadama külalistele 90 1.40 126 Toll, piirivalve 30 1.40 42 1 Ajutiselt renditavad bürood 40 1.40 56 1 Koolituskeskus 140 1.40 196 5

300 420 22

Tabel 6. Elling netopind brutopind Parkimis- Ruum Koefitsient (m2) (m2) kohti (tk)

Elling 1410 1.2 1695 Abiruumid 75 1.4 105 2 1485 1800 2

3.2.2 Projekteeritud tööde kirjeldus

Lisas 11 on detailplaneeringu eskiisi põhijoonis. Tilgu munitsipaalsadama kinnistu senine sihtotstarve on tootmismaa (T). Planeeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid, milleks täidetakse sadamaalal ca 3 ha merd. Täidetud ala sihtotstarbeks on kavandatud tootmismaa (T). Täitmise tulemusena kinnistu pindala kasvab 2.26 hektarilt 5.29 hektarile.

Planeeritavasse sadamasse on ette nähtud 88 kohta kuni 8 meetristele jahtidele, 37 kohta kuni 12 meetristele jahtidele ja 6 kohta kuni 15 meetristele jahtidele. Sadamasse on ette nähtud rajada slipp. Slipi kõrvale on planeeritud kütuse tankla ja pilsivete vastuvõtu punkt.

OÜ Corson. Töö nr 0616 43 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Sadamaalale nähakse ette sorteeritud prügi kogumise koht. Välimise lainemurdja siseküljele ehitatud kaile nähakse ette piiritsooni ala.

Tilgu munitsipaalsadama kinnistule on lubatud ehitada 2 hoonet: sadamahoone (ehitusalune pind 610 m2) ja elling (ehitusalune pind 1800 m2). Hoonete lubatud kõrgus planeeritaval alal on 11 meetrit, maksimaalselt 2 korrust.

Tilgu munitsipaalsadama kinnistule rajatava ellingu katuseharja suund on risti kai liinidega. Sadamahoone fassaad võiks olla suunatud merele Kakumäe lahe suudme suunas. Lubatud katusekalded 0 … 450.

Ehitusmaterjalidest kasutada võimalikult looduslikke ümbruskonda sobivaid ehitusmaterjale. Sadamahoone ja ellingu viimistlusmaterjal võiks olla kollakas paekivi vms. nii, et hoonete fassaadid sulanduksid merelt vaadates võimalikult hästi taamal asetseva Tilgu pangaga.

Tilgu sadama kinnistust ca 2,0 ha on kavandatud planeeringuga jätta sotsiaalmaa alaliiki üldkasutatav maa (Üm). Planeeringuga on Üm avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, haljasala, supelranna maa, laste mänguväljakud ja võimalik, et ka terviseraja maa.

Haljasalana tuleb Üm puhul käsitleda eeskätt planeeringuala säilitatava kõrghaljastusega ala: läänepiirde sangleppadega ala, kinnistu rannaääre sanglepad ja sangleppade rühm kinnistu keskosas. Joonisel 7 (0-alternatiiv) on toodud praegu sadama kinnistul kasvav kõrghaljastus ja see säilitatakse. Haljasala hulka tuleb arvata ka liivaranna äärne rohu ning üksikute põõsastega korrastatav ala. Tilgu sadama kinnistu liivaranda on kasutatud pikaajaliselt päevitamise ja puhkekohana. Planeeringuga on kavas liivarand korrastada ja selle kasutus ühiskasutuses oleva puhkealana säilitada. KSH aruandes on liivaranda käsitletud peatükis 5.2.7 Rekreatsiooniala Tilgu rannas.

Planeeringualal peaks kujunema maksimaalselt rohke ja elujõulise kõrghaljastusega sadama ja rannaala. Kõik väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse. Haljastuse täiendamiseks istutatakse sadama alale täiendavalt põõsaid ja puid. Näiteks on soovitav varjata ellingu sein kõrg- ja madalhaljastusega. Selleks on sobiv kasutada näiteks sangleppa, võimalikud on merest kaugemal erinevad pihlakavormid või hõbepärnad. Madalhaljastusena võib kasutada näiteks kibuvitsa. Parklas on parkimisridade vahele ette nähtud istutada pihlakad.

3.2.3 Teed, liiklus, vertikaalplaneerimine ja parkimine

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimise “häid tavasid” ja vastab Eesti Standardikeskuse 29.11.2002 käskkirjaga nr 116 kinnitatud ja kasutusele võetud Eesti Standardiga EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1. Linnaplaneerimine.”

Planeeritavalt alalt on praegu juurdepääs Tallinn –Rannamõisa – Kloogaranna (T- 11390) maanteele Tilgu tee ja endise Tilgu teelt sadamasse viiva tee kaudu.

Tilgu sadamale on kavandatud juurdepääs lahendada vastavalt Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatatud Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu juurdepääsutee lahendile. Antud detailplaneeringuga kaasnevat ja juurdepääsutee lahendit on käsitletud ptk 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid. OÜ Corson. Töö nr 0616 44 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Lisas 11 oleval detailplaneeringu põhijoonisel on antud juurdepääsutee lahend koos Tilgu sadama kinnistu planeeringualase sadama projektlahendusega.

Foto 11. Vaade astangust alla suunduvale Tilgu teele (vaade on languse keskelt). Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007.

Tilgu teest rannapoolne astang on piiratud ohutuspiirdega Antud astang jääb Tilgu tee maale. Astangu all on planeeringualast väljas olev Tilgu-Kalda V kinnistu. Praegu toimub siit liiklus Muraste Piirivalvekooli ja Tilgu liivaranda ja sadamasse.

Tee parempoolse piirde taha jääb astang ja selle jalamil on planeeringualast välja jääv Tilgu- Kalda V kinnistu. Praegune sissepääsu tee pööre sellele kinnistule (paremale poole) on vahetult astangu all (foto 11).

Foto 12. Vaade Tilgu-Kalda V kinnistult sadama vanale muulile. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007.

Tilgu-Kalda V kinnistule rajati kunagi ca 3 m kõrgune rannakindlustus. Rannakindlustuse ja vasakule poole jääva taimestunud astangu vahele jäänud ala täideti ning tasandati. Tilgu- Kalda V kinnistu käsitleti siin sellepärast, et kinnistu jääb vahetult planeeringuala ja Tilgu koobaste vahele.

Alljärgneval fotol 13 on vaade planeeringualast väljas olevale Tilgu teele. Planeeringuala ja Tilgu tee vahel on siin Tilgu-Kalda III kinnistu. Viimane sõiduauto on pööranud vahetult sadama praeguselt juurdepääsuteelt (kinnistute Tilgu II ja Tilgu-Kalda III kontaktalas).

OÜ Corson. Töö nr 0616 45 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 13. Vaade Tilgu-Kalda III kinnistu läänepiirdeks olevale Tilgu teele. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007.

Foto 14. Otse on vaade Tilgu teelt sadamasse suunduvale teele. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007.

Fotolt 14 on näha praegune juurdepääsutee ja selle baasil on võimalik rajada uus juurdepääsutee Tilgu teelt Tilgu sadama kinnistule praktiliselt ilma kõrghaljastust likvideerimata. Selle juurdepääsutee ääres kulgeksid nii veevarustuse kui ka tulevikus kanalisatsiooni trass. Veetrass tuuakse SÜ Romantiku veetrassilt mööda astangult alla tulevat teed (lisa 11). Fotol 14 on näha selle tee suubumine Tilgu teele. Pildistatud ongi sellelt teelt suunaga sadama kinnistule. Praktiliselt kogu praegune Tilgu sadama kinnistu on kavandatud anda üldkasutusse. Ilmselt on võimalik Tilgu teest kaugemal paigutada juurdepääsuteeäärde ka arhitektuurilisi väikevorme (pinke, prügikaste, infotahvleid, jalgratta parklaid, jäätisemüügikohti jm).

Mööda vasakult poolt (foto 14) poolt tulevat Tilgu teed hakkab eeldatavalt toimuma nii Tilgu sadama rajamiseks vajamineva täitematerjali ja ehitusmaterjali vedu, kui ka hilisem autotransport sadamasse. Teemat on käsitletud peatüki alguses, kus on esitatud ka täpsema informatsiooni saamiseks viited.

Planeeritaval alal säilitatakse olemasolevad läbivoolavad kraavid ning Tilgu tee äärsed kraavid. Vajadusel muudetakse kraavide kallet nii et need ei viiks vett aladele, mis on planeeritud täita. Kraavide ja teede ristumiskohtades on ettenähtud kasutada truupisid. Fotol 14, sadamasse suunduvast teest paremalt poolt läheb Tilgu tee alt läbi truup. Truupi on juhitud kraaviga astangu ääres tekkivad liigveed. Peale Tilgu tee alt minevat truupi on kraav OÜ Corson. Töö nr 0616 46 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne ja sellest on fotol 14 olevate puude varjude kohal kavandatud sadama juurdepääsutee alt viia läbi truup, kust juhitakse sademete vesi fotolt 14 vasakule poole jäävasse lahtisesse kraavi, mis suubub merre (lisa 11).

Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada olemasolevate teede kõrgustega ning kanalisatsiooni võimaliku paigaldamise sügavusega.

Parkimine on ette nähtud sadamakompleksi territooriumile kavandatava sissesõidutee äärde. Tilgu munitsipaalsadama territooriumil asuvasse parklasse on planeeritud 117 parkimiskohta.

3.2.4 Veevarustus, kanalisatsioon, elektri- ja sidevarustus

Planeeritava ala veevarustus lahendatakse vastavalt võrkude valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeritava kinnistu veevarustuse allikaks on SÜ Romantik olemasolev puurkaev katastri nr 17721 (Tilgu tee 27). Puurkaevu maksimaalne toodang on 10-15 m³/ööp.

Planeeritava kinnistu veevarustamiseks rajatakse uus veevarustusetorustik läbimõõduga 50 mm ning pikkusega ~ 800 m, mis varustab veega ka SÜ Romantik.

Vastavalt punktis 3.3 toodud ruumiprogrammile ja EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine“ tabel D.2 ning sõltuvalt oletatavast külaliste arvust on välja arvutatud järgmised ööpäevased veevajadused.

Lõpp- ja ajutise lahenduse veevajadused on lahti seletatud detailplaneeringu seletuskirja kanalisatsiooni osas.

Sadamahoone esimene korrus Lõpplahendus Ajutine lahendus

Sadama administratsioon, seifid; infopunkt 120 l/d. 120 l/d. Kaubandus-, esmatarbe- ja toidukaubad 140 l/d. 140 l/d Avalik WC 500 l/d. 500 l/d Lao- ja muud abiruumid 140 l/d. ____

Kokku: 900 l/d 760 l/d

Sadamahoone teine korrus

Saun, dušš sadama külalistele 5000 l/d 1000 l/d Toll, piirivalve 80 l/d ______Kokku: 5080 l/d 1000 l/d

Sadama hoone kokku ~ 6 m³/d ~ 1,8 m³/d Elling ~ 1 m³/d ~ 1 m³/d Jahtide veevarust ~ 2 m³/d ~ 2 m³/d ______OÜ Corson. Töö nr 0616 47 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kogu planeeritava ala veevajadus: ~ 9 m³/d ~ 4,8 m³/d

Kinnistule tuleb ette näha ka tuletõrjeveevarustus vastavalt EVS 812-6:2005 „ Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele. Tuletõrjevee vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul, mis määratakse igal konkreetsel juhul eraldi, konsulteerides kohaliku tuletõrjeinspektoriga. Antud juhul vooluhulka võib vähendada kuini 5 l/s, kuna kinnistu asub hajaasustusega piirkonnas ( vt. EVS 812-6:2005 tabel 2 ning tabeli märkus ). Tuletõrjevesi saadakse tuletõrjeveevõtukaevudest TTVK-1 ning TTVK-2.

Täpsustatud veevajadus antakse projektiga.

Kanalisatsioon.

Kanaliseeritav heitvee arvestuslik vooluhulk võrdub tarbevee vajadusega. Planeeritava ala kanalisatsioon lahendatakse vastavalt võrkude valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Kuna praegu selles piirkonnas puudub kanalisatsioon, siis ajutiseks lahenduseks objekti kanaliseerimiseks on ette nähtud kogumismahuti 30 m³. OÜ Strantumile kuuluvates reoveepuhastusjaamades ei ole võimalik eelnimetatud koguses heitvett puhastada ja Harku vallal puudub vastav paakautode purgimiskoht. OÜ Strantumi andmetel on paakautodele lähim purgimiskoht AS Tallinna Vesi kuuluv purgimiskoht (KP2) Tabasalus AS Tallegg tapamaja juures. Lõpplahendus näeb ette objekti kanaliseerimist kanalisatsiooni välisvõrkku.

Sadeveekanalisatsioon. Planeeritava sadamaalaala sadeveed (maksimaalse vooluhulgaga 232 l/s) on ette nähtud juhtida läbi liiva-mudapüüduri LM 40000 ning I-klassi õlipüüduri ENS 80/240 Kakumäe lahte.

Drenaaž. Planeeritava ala drenaaživeed on ette nähtud juhtida kraavide kaudu Kakumäe lahte. Selleks, et tagada drenaaživete äravool on ette nähtud rajada uued kraavid ning osaliselt süvendada olemasolevad.

Elektrivarustussüsteem. Arvutusliku elektrikoormuse määramisel on lähtutud lubatud suletud brutopindadest ja järgmisest elektrifitseerimise taset iseloomustavatest arvutuslikest tingimustest : elektripliit, elektrigrill, nõudepesumasin, elektrikeris, elektriline soojaveevarustus, elekterküte, välisvalgustus, jahtide elektrivajadus.

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt AS Eesti Energia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeritav tarbimisvõimsus sadamas on 600 kW. Täpsustatud elektrivajadus antakse projektiga.

Sidevarustus lahendatakse raadioside baasil.

Taust informatsioon eelnenule Kohaliku omavalitsuse haldusalas ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Harku Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega nr 15 on kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK AK).

OÜ Corson. Töö nr 0616 48 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

KSH aruande peatükis 5.2.6 Harku valla ja planeeringuala veevarustuse korraldamine on käsitletud veevarustuse korraldamist, puurkaevudega seonduvat ja kanalisatsiooni trasse põhjalikumalt .

Kogu planeeritava ala veevajadus on 9 m³/d (täpsustatud veevajadus antakse projektiga).

Kavandatud on sadama veevajaduseks rahuldada SÜ Romantikut varustava puurkaevu (katastri nr 17721) baasil. SÜ Romantiku veevarustuse veetoru (see asendatakse jämedama toruga, vt ptk alguse teine lõik) on viidud SÜ Romantiku nr 41 kinnistuni (vt ptk 5.2.6.2 joonis 12). Veetorustik tuuakse mööda astangust alla viivat teed ja Tilgu tee alt läbi Tilgu sadama kinnistule ja edasi sadamaalale (lisa 11).

Esialgu on kavandatud koguda heitvesi 30 m3 sadamaalasse rajatavasse kogumismahutisse. Lõpplahendus näeb ette objekti kanaliseerimist kanalisatsiooni välisvõrkku. Kogumismahutisse kogumine on kasutuses kuni on võimalik hakata kasutama Harku valla ÜVK AK üldplaanil esitatud Tilgu-Kalda II kinnistu põhjatipu läheduses Tilgu teemaale varem planeeritud ja projekteeritud reoveepumplat (vt ptk 5.2.6.2 joonis 12) heitvee suunamiseks ühiskanalisatsiooni võrku varem planeeritud ja projekteeritud kanalisatsioonitorude kaudu.

ÜVK arengukavas on ka Männiku IV kinnistu põhjatipu lähedale Tilgu teemaale planeeritud reoveepumpla (vt ptk 5.2.6.2 joonis 12).

Planeeritava sadamaala ja parkimisplatsi sadeveed on ette nähtud juhtida sadama täidetava ala lõunapiirdel läbi liiva-mudapüüduri ja õlipüüduri Kakumäe lahte.

OÜ Corson. Töö nr 0616 49 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Kavandatava tegevuse ja alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud maismaa-ala, sadamaakvatoorium ning nende kontaktala. Sadama projektlahendite alternatiivide võrdlus on KSH aruande peatükis 6.

Alternatiiv 1 – KSH protsessis valminud munitsipaalsadama lahend – kavandatud tegevus: 1. Planeeringu käigus ei jaotata krunte ümber. Tilgu sadama kinnistu sihtotstarve on tootmismaa. 2. Detailplaneeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid ja luuakse mereala täitmisega täiendavalt juurde ca 3,03 ha sadamaala. Täitmise mahuks on 50100 m3. Täitmiseks on kavandatud kasutada süvendamisel saadavat 11 560 m3 pinnast ja juurde tuleb vedada veel 38540 m3 pinnast. Merre kaadamist ei ole kavandatud. Muuli ja kai ehitamiseks on vaja ca 15000 m3 ehitusmaterjali (kivid, liiv, pinnas, betoon). Vajamineva pinnase saamise ja transpordi küsimused peab lahendama kaide ehitust, süvendamist, täitmist teostavate firmade konkursi parimad pakkumised. Eeldatavalt soovitav on, et vajaminev täitematerjal toodaks meritsi.

3. Täitmise tulemuseks on kinnistu pindala kasv 2.26 hektarilt 5.29 hektarile. Suur osa kinnistust (ca 2,0 hektarit) on kavandatud jätta sotsiaalmaaks, eesmärgiga rajada võimalused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks planeeringuala tulevastele külalistele. 4. Planeeritavasse sadamasse on ette nähtud 88 kohta kuni 8 meetristele jahtidele, 37 kohta kuni 12 meetristele jahtidele ja 6 kohta kuni 15 meetristele jahtidele. 5. Sadamaala lähim kaugus Tilgu koobastest ja liivakivipaljandist on ca 360 m. 6. Hageni kivid jäävad ca 385 m kaugusele. 7. Muraste looduskaitseala lõunanurk jääb planeeringuala põhjapiirdest ca 100 m kaugusele. 8. Kavandatud tegevuse korral on kavandatud rakendada parimat muuli lahendit (muuli alternatiiv 2). 9. Alternatiiv 1 skeem – joonis 5. Alternatiiv 2 – 19.06.2001 detailplaneeringu (detailplaneering on Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastamata vt lisa 21) sadama projektlahendus. KSH programmi avalikul arutelul (19.02.2007) pakkus Rein Kutsari välja, et 19.06.2001 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 662 algatatud Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringust (15 ha sh ka elamute ehitamisega) võtta alternatiiviks sadama projektlahendus (2001 planeeringu sadama projektlahenduse kooskõlastust vt lisa 13). KSH aruande lisa 1 lisas 10 on KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja lisas 12 on OÜ Corsoni vastuskiri R. Kutsarile. Alternatiivina 2 käsitletakse ainult sadama asukohalist projektlahendust (välja on jäetud ulatuslikud elamu-ja puhkealad ning nendega kaasnevad mõjud): 1. Merre täidetava ala suurus on ca 4,3 ha. 2001 detailplaneeringus puuduvad andmed täitmise mahtude kohta. Hinnanguliselt (täpsed mõõtmistulemused puuduvad) oleks vaja täiteks ca 70000 m3 pinnast so 1,4 korda rohkem kui A1 puhul. 2. Sadama akvatooriumi suurust ei ole 2001 detailplaneeringus toodud. Hinnanguliselt on 2001 detailplaneeringu sadama siseakvatoorium üle 1,5 korra suurem A1 sadama projektlahenduse siseakvatooriumist (vt KSH programmi lisas 5 ja 7 esitatud projektlahendusi). 3. Tilgu koopad on kaist 20 m kaugusel. 4. Osa kaitsealustest Hageni kividest on sadama akvatooriumis (kaist ca 20 m). 5. Alternatiiv 2 skeem – joonis 6. Alternatiiv 3 - 0-alternatiiv – kavandatud tegevust ei toimu ja Tilgu sadama kinnistu jääb praegusesse seisu. Alternatiiv 3 skeem – joonis 7. OÜ Corson. Töö nr 0616 50 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiiv1 – munitsipaalsadama projektlahenduse skeem

Joonis 5. Alternatiivi 1 (A1) –kavandatud tegevus – munitsipaalsadama projektlahenduse skeem Joonisel 5 on A1 munitsipaalsadama projektlahenduse skeem, mis vastab heakskiidetud KSH programmis (KSH programmis lisa 5) ja KSH aruande avalikustamisel 05 – 30.10.2007 esitatud sadama projektlahendusele. KSH aruande lisas 11 on detailplaneeringu põhijoonis, millel sadama projektlahendus on sarnane heakskiidetud KSH programmi ja KSH aruande avalikustamisel esitatuga.

OÜ Corson. Töö nr 0616 51 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tilgu munitsipaalsadama muuli variantide (muuli alternatiivide) võrdlus on esitatud peatükis 5.2.1 „Hüdrodünaamilised mõjud“ ja muuli alternatiivide võrdlemist on käsitletud ka ptk 5.2.2 „Mõju rannale ja rannaprotsessidele“, 5.2.3 „Mõju põhjataimestikule“, 5.2.4 „Mõju põhjaloomastikule ja kalastikule“.

PROJEKTLAHENDUS M 1:3000

X=6591182.00 Tilgu sadama akvatooriumi piir Y=527784.00 Kooskõlastatud Veeteede Ameti poolt

X=6591182.00 Y=528064.88

r ii p a n an lr e p u s 0.77 1.45

1.14 1.05 0.18

0.17 e äid 1.18 1.26s t TIL4 na iplein 2.161.99 l u 1.44 0.23 u 2.11 m 0.26

0.85 2.35KK 2.13 2.26 2.42 2.53 2.46 2.11

2.37 2.38 0.89 veekaitsevöönd 20m 0.14

v

i

i l supelrannal veekaitsevöönd puudub 1.61 0.21

1 5 5 . . 1 0 0.16 0.13 1.68 1.46

0.19 0.13

0.13

0.22 1.97

2.18 0.20 T3 0.17 Kakumäe laht 1.93

5 . 0

1 0.32

L10

0.32 X=6590862.00 Y=528064.88

0.43 Ü6 2.73 0.22li iv 3.00av ra k 0.75 s 2.38 ad 3.01 am 2 a 1.26 sse 4.16 Ä4 4.52 3.46 5.14

4.02 TIL6 Ärimaa (sadam) 5.70 3.64 täidetav maa-ala looduskaitsealune 3.01 Hageni kivikülv

p la (orienteeruv asukoht) k n ill e 13.02 8.53 . e 3.68 ri 8.98 tu d 13.35 p in . 2.89

10.07 Ä3 10.20 4.57

3.67 10.80 TERRITOORIUMI BILANSS, 10.90 5.34 MAJANDUSLIK-TEHNILISED NÄITAJAD

12.60 4.52 12.68 5.13 A

15.2615.38

14.30 14.35 14.39 5.29 14.47 TIL7 3.08 15.8915.80 15.4915.60 E P 5.66 2 16.2916.37 14.98 T8 4.63 15.23 X= 6590600 15.31 5.52 17.01 8.47

A Y= 527600 Y=

16.61 4.91 15.99 8.26

h a a 2.53 1.79 X=6590555.22 b

0 6 , 0 Y=527713.76 8

16.13 looduskaitsealused MÄRKUSED: Tilgu koopad 16.34 (orienteeruv asukoht)

Objekt: Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna DP Aadress: Ilmandu küla, Harku vald, Harjumaa DP 4 Tellija: AS Karumaa Tellija: Harku Vallavalitsus mai 2005 M 1:3000 15−2001

Joonis: PROJEKTLAHENDUS

Proj. juht Urmas Elmik Arhitekt Signe Maddison

Joonis 6. Alternatiiv 2 (A2) – 2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus.

OÜ Corson. Töö nr 0616 52 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 7. Alternatiiv 3 (A3) – 0-alternatiiv.

OÜ Corson. Töö nr 0616 53 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

5.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega

5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi on Tilgu munitsipaalsadama kinnistu Rannamõisa väärtusliku maastiku alal (maakondlik tähtsus).

Väärtuslike maastike määratlemine Vääruslike maastike määratlemise ja hindamise aluseks on kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ja puhkeväärtus. Nimetatud väärtuste alusel jagati väärtuslikud maastikud kolme kategooriasse: • maakondlik, võimalik riikliku tähtsusega maastik (MR); • maakondliku tähtsusega maastik (M); • kohaliku tähtsusega maastik (K).

Väärtuslike maastike määratlemisele maakonna tasandil peab järgnema hoolduse ning teatud juhtudel ka taastamise või kaitse korraldamine kohalikul tasandil. Kõigile väärtuslikele maastikele seatakse üldine soovitus maastikuhoolduskavade koostamiseks. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike säilitamisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid.

Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud Teemaplaneeringu käigus eristati Harjumaal kokku 31 väärtuslikku tugiala, neist 11 hinnati maakondlikku, võimalikku üleriigilisse (MR) ning 20 maakondlikku (M) tähtsusklassi kuuluvaks. Rannamõisa ala kuulub maakondlikku tähtsusega maastike alla.

Tugiala on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (potentsiaaliga) ala. Tugialade kõige olulisemat osa nimetatakse tuumik- ehk tuumalaks. Seal paiknevad rohevõrgustiku seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne). Tugialad toimivad koos külgnevate partneraladega ning tuumalade puhvertsoonidega, olles suurema süsteemi osad.

Rohevõrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks tervikuks. Lisaks toimub võrgustikus inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne.). Tugi- ehk tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad. Need alad jäävad küll tuumala piiridest välja, kuid on nende kandjateks ja moodustamise aluseks. Tuumalade säilitamine toimub eelkõige äärealade rohelise võrgustikuga sobiva maakasutuse kaudu. Äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb koheselt ka tuumala.

OÜ Corson. Töö nr 0616 54 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Teemaplaneeringu rakendamisel on äärmiselt oluline kõigi osapoolte positiivne hoiak ja suhtumine keskkonnatingimustesse kui elukeskkonna väärtustesse ja võimalustesse. Keskkonnatingimuste arvestamise ning keskkonna tasakaalustatud kasutamise ja säästva arendamise kaudu toimub nii kohaliku kui piirkondliku atraktiivsuse suurendamine. Euroopa tasandil võistlevad omavahel regioonid.

Maakonna tasandi regionaalne atraktiivsus parandab omakorda kohalike väärtuste sünergilise summana iga omavalitsuse konkurentsivõimet eelistatava elukeskkonnana.

Maakonna teemaplaneeringul puudub iseseisev mehhanism eesmärkide elluviimiseks ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite. Kogutud andmed on kasutatavad väga erinevate planeeringute ja kavade koostamisel.

Rannamõisa väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud. Rannamõisa maastik on osa Põhja-Eesti paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Tilgu on Pakri poolsaare kõrval üks väheseid kohti, kus meri murrutab panka jätkuvalt. Madal rannikumeri panga ees sisaldab mitmeid kaitsealuseid rändkivide rühmasid. Pangalt avanevad vaated Tallinnale ja avamerele on klassikalised, siinseid motiive on jäädvustanud mitmed kunstnikud. Piirkond on Tallinna elanike jaoks populaarne väljasõidukoht juba pooleteise sajandi vältel, siia on rajatud mitmeid suvemõisaid ja puhkekodusid. Rannamõisa pank (kuni 35 m) on looduskaitse all aastast 1959, maastikukaitseala moodustati Rannamõisas 2000. aastal.

OHUD. Puhkemajanduslik ülekasutus paralleelselt pangaaluse kinnikasvamisega. Prahistamine.

Tabel 7. Mõjud ning soovitused Piirkond Tähtsusklass Kaitstus (I-III) Ohustatus (I- Ohutegurid, Soovituslikud (I-II) III) tähtsus meetmed (ehitus, puhkem.,loodu sk.) Rannamõisa II II I E-4,P-4,L-2 PL, MHT, RVM, TG, MB Lühendid: E-ehitustegevus, P-puhkemajandus, L-looduslikud protsessid; PL-planeering, KKK-kaitsekorralduskava, PT-põllumajandustoetus, KE-kaitse-eeskirja täpsustamine, MHT- maahooldustoetus (kaitsealal), HK-hoolduskava, LK-looduskasutus, VMK-veemajanduskava, RVM-rohevööndi mets, MK-muinsuskaitsemeetmed, EKV-ehituskeeluvööndi täpsustamine, TG-tuulegeneraatorite paigutamise piirang, MB-mobiilsidemastide paigutamise piirang.

Kokkuvõte • Planeeringuala ei jää rohevõrgustiku rohekoridori tuumalale. • Sadama arendusega peab Harku vald ühe prioriteedina saama vahendeid Tilgu munitsipaalsadama lähipiirkonna arendamiseks sh väärtusliku maastiku hoolduseks, kaitsmiseks ja säilitamiseks. • Tilgu munitsipaalsadam on ümbritsetud eraomandis olevate kinnistutega ja nende kinnistute omanikud peavad oma kinnistu piires tagama heakorra. • Tilgu munitsipaalsadama rajamisega võib tekkida täiendav ressursi võimalus maastiku hoolduseks planeeringuala lähialal.

OÜ Corson. Töö nr 0616 55 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Sadama projektlahenduse alternatiivide võrdlemisel (ptk 6.2) kriteeriumiga mõju maastikule ja kaitsealustele objektidele on parim 0-alternatiiv (A3), mille korral ohud väärtuslikule maastikule ja kaitsealustele objektidele on kõige väiksemad. • Alternatiiv 1 (kavandatud tegevus) on parem alternatiivist 2 (19.06.2001 detailplaneeringu projektlahendus). Põhjuseks on siin oluliselt suuremast sadamaalast lähtuda võiv oht väärtuslikule loodusmaastikule ning negatiivse mõju oht Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele (ptk 5.2.5)

5.1.2 Seos üldplaneeringu, arengukavade ja planeeringutega.

Harju maakonnaplaneeringus on ettenähtud rajada Tilgu külalissadam väikelaevade sildumiseks.

Kavandataval Tilgu munitsipaalsadamal on Harju valla turismi- ja puhkemajanduse arengukavas 2004-2012 tähtis koht maakonna mereturismi ja puhkemajanduse arendamisel.

Harku valla üldplaneeringuga (I etapp, kehtestati Harku Vallavolikogu otsusega 26.03.1996 nr 21, ülevaatamise vallavolikogu otsus 30.03.2006 nr 29) on sätestatud munitsipaalsadama rajamine Kakumäe lahe läänekaldale endise Tilgu Sõjasadama alale. Selle üldplaneeringu järgi oli ette nähtud ka Tilgu rannas supelranna rajamine (lisa 25).

Harku valla arengukavas 2002-2012 ja Harku valla tegevuskavas 2007 (jõustus 01.01.2007) on kavas endise sadamaala väljaehitamine. Sadama arendamist käsitlev Tilgu sadama arengukava eelnõu II lugemine toimus 22.04.2004.

Menetluses olevas Harku valla üldplaneeringus aastani 2012 on kavandatud Tilgu munitsipaalsadama rajamine. Praegu Harku valla menetluses olevas üldplaneeringu põhijoonise kohaselt jääb Tilgu sadama kinnistu kesk- ja lõunapoolne osa elustiku ja ainese liikumiskoridorist välja (joonis 8).

Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringus kavandatud sadama rajamiseks on vajalik lahendada Tilgu teed pidi sadama ehitusmaterjali ja täitepinnase vedu. Sadama rajamisega seotud veovajadus on sedavõrd suur (ca 139 200 tonni), et kõigi vedude sooritamine ainult Tilgu teel ilma seda kapitaalselt ümberehitamata ei ole mõeldav. Ekspertarvamuse alusel (lisa 24) Tilgu tee tänane konstruktsioon laguneks nende koormuste all suure tõenäosusega praktiliselt täielikult.

Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatati Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering ja KSH. Detailplaneeringu eesmärk on maasihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede lahendamine. Antud detailplaneeringuga kaasnevat on käsitletud ptk 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid ja 5.12 Kokkuvõte

Tilgu munitsipaalsadama rajamist tuleb alustada lähtudes eelnimetatud detailplaneeringus esitatud Tilgu tee probleemide lahendeist.

OÜ Corson. Töö nr 0616 56 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Maakasutusplaani väljavõte kooskõlastusringil (eeldatavalt peatselt kehtestatavast) olevast Harku valla üldplaneeringust (01.06.2009) on joonisel 8.

Joonis 8. Väljavõte Harku valla üldplaneeringu maakasutusplaanist 01.06.2009 (M 1: 3300).

Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringus on kavandatud Tilgu randa rekreatsiooniala ilma supelrannata. Nagu näha joonise 8 väljavõttest ei ole ka kehtestatavas Harku valla üldplaneeringus Tilgu randa kavandatud supelranda.

OÜ Corson. Töö nr 0616 57 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2 Sadama arendamise keskkonnamõjud

5.2.1 Hüdrodünaamilised mõjud

5.2.1.1 Hüdrodünaamilised uuringud

Alljärgnevalt on kirjeldatud Harjumaal, Harku vallas Kakumäe lahe äärde kavandatava praeguse Tilgu sadamakoha piirkonda kavandatava jahisadama projekteerimiseks teostatud hüdrodünaamilisi uuringuid. Nende uuringute eesmärgiks on selgitada, kuivõrd muutuvad võrreldes praegu eksisteeriva olukorraga ja kavandatava sadama rajamisel tuule poolt genereeritud laineväljad, laineväljade tagajärjel tekkivad hoovused sadamakoha ümbruses ning sellega kaasnevad võimalikud muutused mere põhjas.

Uuring on teostatud kasutades matemaatilise modelleerimise tarkvara MIKE21 mooduleid. Seejuures on arvutisse primaarsete lähteandmetena sisestatud Kakumäe lahe batümeetrilised andmed kasutades Eesti Veeteede Ameti ja NSVL kindralstaabi kaarte. Sadama rajamise asukohas on määravateks loodest (NW), põhjast (N) ja kirdest (NE) tuulte poolt genereeritud lainetus, mis mõjub sadama kaitseehitistele ja omakorda viimaste mõjul tekivad muutused Kakumäe lahe hüdrodünaamikas (lisa 5).

Kasutades MIKE21 BW moodulit on töös võrreldud lainemurdja kahte varianti (edaspidi muuli alternatiiv) arvestades sadama asukohta ja selle sissesõidu seisukohalt kirdetuule olukorras. Lisa 5 lõpus on esitatud graafiline materjal, mis kajastab kõiki ülaltoodud arvutusjuhtumeid.

Matemaatilise modelleerimise lähtematerjalina Kakumäe lahe lõunasopis asuva Tilgu sadamakoha hüdrodünaamiliste probleemide lahendamisel on kasutatud järgmisi materjale:

Corson OÜ poolt koostatud Tilgu munitsipaalsadama generaalplaan. Kakumäe lahe batümeetrilised andmed on sisestatud kasutades EVA kaarti „Sissesõit Tallinna ja Muuga sadamatesse” (M 1:50 000) ja NSVL Kindralstaabi dessantkaarti „Подходы к порту Таллинн” № 02534, (M 1:50 000). Tuulte arvutuslikuks tugevuseks on matemaatilisel modelleerimisel aluseks võetud järgmised suurused:

Tabelis 8. toodud tuulte tugevuse esinemissagedus on 1 kord 25 aasta jooksul. Tabelis esitatud Hmo väärtus on määratud tervet Läänemerd katvate arvutustega sadamakohast eemal sügavas vees. Selle väärtus on aluseks järgnevatele arvutustele, mis on aluseks vastavatest suundadest puhuvate tormide jaoks.

Tabel 8. Tuule suund Tuule kiirus Vw Oluline lainekõrgus Keskmine laine [m7s] Hmo[m] periood Tm [s] NW 16 2,72 5,87 N 19 3,4 6,5 NE 17 2,8 6,1

Arvutuslikud tuule tugevused on määratud Naissaare HMJ 1964-1984 teostatud mõõtmiste põhjal. Tabelis 9 on välja toodud kirdest puhuvad maksimaalsed tuulekiirused väikelaevade navigatsiooniperioodil märtsist kuni oktoobrini

Tabel 9.

OÜ Corson. Töö nr 0616 58 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Igakuised maksimaalsed tuulekiirused mõõdetud 1964-1984 jooksul Naissaare HMJ-s Direc- Maximum wind velocity (m/s) Tion Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec N 16 18 15 14 12 12 14 20 16 18 18 16 NE 15 20 15 18 16 14 12 14 16 18 16 13 E 18 16 16 20 18 13 12 16 12 14 15 14 SE 18 20 16 14 12 12 12 14 12 16 16 16 S 20 20 18 18 14 14 10 16 17 18 17 20 SW 24 20 20 18 18 16 14 23 20 20 18 20 W 24 18 20 20 18 20 16 20 16 24 16 24 NW 15 20 20 16 14 16 12 16 16 20 16 18

Sadama vahetus ümbruses katab mere põhja kesktihe tolmliiv, mille füüsilised omadused on järgmised:

Tabel 10. Nr. Pinnas E []Mpa c[kPa] γ&[]kN / m3 ϕ[]kraadi 1 Kesktihe 18,5 12 5 30 tolmliiv

Vastavalt lisa 3 sisaldavad põhjasetted orgaanilist ainet, taimede ja lubikodade jäänuseid. Teostatud analüüside alusel on valitud põhja katva materjali jaoks d50=0,12 mm, mis on settetranspordiga seotud arvutuste aluseks. Lisas 5 on MIKE 21 matemaatilise mudelite kirjeldused: MIKE 21 NSW moodul; MIKE 21 HD moodul; MIKE 21 BW moodul; MIKE 21 ST moodul.

5.2.1.2 Olemasolev olukord Tilgu sadamakoha lähistel

1. Tuul loodest 1.1. Lainevälja modelleerimise tulemused Lisa 5 joonisel 1 on kujutatud laineväli kavandatava sadama asukohas, kusjuures joonisel on näidatud ka Tilgu sadama vana muul. Loodest puhuva arvutusliku tuulega genereeritud laineväli jookseb sadama asukohta praktiliselt põhja-lõuna suunaliste lainete vallidena. Olemasoleva muuli tipu lähedal on oluline lainekõrgus Hmo=0,4 meetrit. Kai tuulealuse külje taga moodustub sellel juhul suhteliselt madala kõrgusega laineväli, milles Hmo=0,05-0,25 meetrit.

1.2. Hoovuste väli Samas olukorras lainetuse tagajärjel tekkiv hoovuste väli on esitatud lisa 5 joonisel 2. Sellelt on näha, et olemasolev muul tekitab kaks pööristsooni, milles pööristes vee liikumise suund toimub joonisel esitatud vektorite suunaga. Vastavalt esitatud vektorite- ja värvi skaalale ei ületa kaldaäärses tsoonis hoovuses veeliikumise kiirused 0,3 m/s. Põhiosa tuule mõjul liikuvast vee massist liigub paralleelselt kaldajoonega Kakumäe lahe sopi suunas.

1.3. Settetransport sadama ümbruses Hoovuste mõjul loodest puhuva arvutusliku tuulega, mille kestvus on vähemalt 24 tundi, muutuvad mere põhja kõrgusmärgid dz/dt lisa 5 joonisel 3 esitatud väärtuste võrra. Olgu siinkohal esitatud tulemuste selgituseks öeldud, et roheliste toonidega märgitud aladel toimub OÜ Corson. Töö nr 0616 59 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne vee sügavuse suurenemine, punase tooniga aladel on aga tegemist setteaine kuhjumisega ning vee sügavuse kahanemisega. Nagu jooniselt näha toimub muuli eest materjali ära kandmine muuli tipu piirkonda. Seejuures on aga mere põhja kõrgusmärkide muutumine äärmiselt väike, moodustades 0,001-0,0001 m/ööpäevas.

2. Tuul põhjast 2.1. Lainevälja modelleerimise tulemused Lisa 5 joonis 4 esitab lainevälja olemasoleva kai ümbruses, kui lained on genereeritud põhja suunast kiirusega 19 m/s puhuva tuulega. Kai tipu lähedal on nüüd olulise lainekõrguse Hmo väärtuseks 0,5 meetrit. Lainevallid jooksevad kaile põhja-lõuna suunal peaaegu otse, seetõttu on ka kai lainetuse eest kaitsev mõju väiksem. Algne lainekõrgus Hmo= 3,4 meetrit on tänu rannajoonele lähenedes ja vee sügavuse vähenemisele põhja hõõrde ja hüdrodünaamilistele protsessidele 0,5 km kaugusel rannajoonest vähenenud kuni 2,5 meetrini. Rannajoonele lähemale jõudes kahaneb oluline lainekõrgus madalas vees suhteliselt kiiresti.

2.2. Hoovuste väli Põhjast arvutusliku tuulega genereeritud laineväljale vastav hoovuste väli on kujutatud lisa 5 joonisel 5. Siin on selgelt nähtav vana muuli tipu lähedal toimuv hoovuse jagunemine kaheks: üks osa suundub Kakumäe lahe kallast pidi lõunapoolse sopi suunas, teine aga pöördub tagasi piki kaldajoone lähedast ala Suurupi poolsaare tipu suunas. Tähelepanu väärivad on siinjuures hoovuse kiirused enne eraldumist, mis ulatuvad kuni 0,5 m/s.

2.3. Settetransport sadama ümbruses Lisa 5 jooniselt 6 on selgesti nähtav, et muuli tipu piirkonnas jagunev suhteliselt suure kiirusega liikuv hoovus põhjustab suurtel aladel hoovuse liikumise suunas settematerjali ära kandmist ja seega ka mere põhja erosiooni. Seejuures on maksimaalseks uhteaugu suuruseks sellel puhul kuni -0,1 m/ööpäevas.

3. Tuul kirdest 3.1. Lainevälja modelleerimise tulemused Kirdest puhuva tuulega tekkiva lainevälja ning sellega kaasnevate lainevallide liikumise suund on otse risti olemasoleva Tilgu sadama muuli pikiteljega. Seetõttu on muuli tipu läheduses Hmo=0,6 meetrit. 0,5 kilomeetri pikkusel alal lahe keskelt kuni muuli tipuni kahaneb oluline lainekõrgus Hmo 2,5 meetrilt 0,6 meetrini. Kuna kirdest puhuva tuulega on lainevallid muuli pikitelje suunalised, siis selles olukorras puudub muuli ääres sildunud alustel tormivari.

3.2. Hoovuste väli Kirdest puhuv tuul tekitab praeguses, olemasolevas olukorras peaaegu samasuguse hoovuste välja kui põhjast puhuva tuulega (lisa 5 joonis 8). See tähendab, et olemasoleva kai lähedal toimub hoovuse jagunemine kaheks. Peamine erinevus seisneb aga selles, et alal, kus toimub jagunemine on hoovuse kiirus kõige suurem ulatudes kuni 0,66-0,7 m/s.

3.3. Settetransport sadama ümbruses Lisa 5 joonisel 9 kujutatu näitab seda, et hoovuse hargnemisel tekkinud suhteliselt suur hoovus kiirus kutsub esile lokaalse põhja pinnase ära kandmist olemasoleva muuli mõlemale küljele. Hoovuse jagunemisel ulatuvad mere põhja tekkivad süvendid kuni 0,15 m/ööpäevas.

5.2.1.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused uute rajatiste ehitamisel Tilgu munitsipaalsadamasse Selleks, et selgitada kohalike paadiomanike poolt esitatud soovi uue paadisadama sildumisbasseini ja seda kaitsvate lainemurdjate pikkuse kohta kirdest puhuvate tuulte OÜ Corson. Töö nr 0616 60 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne olukorras on teostatud kahe sildumisbasseini kaitsva variandi matemaatiline modelleerimine. Modelleerimine on teostatud MIKE21 BW mooduli abil, mis võimaldab hinnata üksikutele ajamomentidele vastavat lainetuse olukorda. Lisa 5 joonised 10 ja 11 kajastavad maksimaalsele veepinna tõusule vastavaid olukordi vaadeldavate variantide ümbruses arvutusliku kirdetuule korral. Punasega märgitud alad vastavad laine harjadele, sinistes toonides alad aga laine põhjadele.

1. Tilgu munitsipaalsadama lainemurdja variantide (muuli alternatiivide) võrdlus

Lisa 5 joonisel 10 on esitatud sildumisbasseini kaitsva lainemurdja pikendatud variant (muuli alternatiiv 1) ning teise variandina on modelleeritud lainemurdja lühendatud versioon (muuli alternatiiv 2). Vaadeldavate variantide erinevus seisneb selles, et kirde suunas avaneva lainemurdja pikkus, mis moodustab sadamas sildunud alustele peamise kaitse lainetuse vastu ning peaks kindlustama normaalsed sildumistingimused, on vastavalt 250 ja 190 meetrit.

Vastavalt muuli alternatiiv 1 kohaselt teostatud lainevälja modelleerimisele jäävad Tilgu sadama sisebasseinis (lisa 5 joonis 10), kuhu projekti kohaselt on kavatsus paigaldada ujuvad paadisillad, lainetuse amplituudid vahemikku 0-0,2 meetrit, mis on väiksem kui praktiliste kogemuste põhjal tavaliselt lubatud 0,25 meetrit. Erandi moodustab ala lainemurdja tipu lähedal sissesõidu ava kirdenurgas, kus lainetuse amplituudid arvutusliku tuule korral tõusevad kuni 0,4 meetrini.

Lühema lainemurdja korral (muuli alternatiiv 2) korral jäävad maksimaalsed lainetuse amplituudid samasse suurusjärku (0-0,2 meetrit) kui eelmise variandi korral (lisa 5 joonis 11). Märkimisväärselt ei halvene ka sissesõidu tingimused sissesõidu ava lähistel, ainsa märkimisväärse erandina võib siinkohal tuua seda, et 0,3 meetri kõrguse amplituudiga laine ala on levinud sisebasseini sisse.

Lainetuse amplituudide (üksiklainete kõrguse) muutumine ajas 16 minuti jooksul kahe variandi kohta sisebasseinis kai ääres ja lainemurdja siseküljel on esitatud lisa 5 joonistel 12 ja 13. Nendes punktides on peale jooksva lainetuse arvutamisel aluseks võetud mere lainetuse juhuslikku iseloomu kirjeldav JONSWAP spekter.

Võrreldes kahe vaadeldava variandi puhul tekkivaid arvutuslikke laineväljasid, mis tekivad Tilgu sadama seisukohalt määrava kirdetuule korral ja sadama ehitusega kaasnevaid ehituskulusid on järgneva arutluse aluseks võetud sadama lainemurdja variant 2, mille arendamist võib Tilgu sadama arendamisel eelistada.

2. Tuul loodest 2.1. Lainevälja modelleerimise tulemused Loodest puhuva arvutusliku tuulega on muuli alternatiiv 2 põhjal kavandatava Tilgu sadama välja ehitamisel tekkiv laineväli sadama ümbruses esitatud lisa 5 joonisel 14. Siit on näha, et sadama sisebasseinis ja suurel alal sadamast lõuna suunas lainetuse amplituudid minimaalsed ja ei ületa 0,05 meetrit. Seega on antud tuule seisukohalt sadamasse sildunud alustel tagatud ideaali lähedased sildumistingimused. Lainemurdja tipu lähedal on tegemist 0,75 m kõrguste üksiklainetega.

2.2. Hoovuste väli Lisa 5 joonisel 15 kujutatud hoovuste väli näitab, et põhiosa lainetuse tagajärjel tekkivast hoovusest on suunatud paralleelselt lainemurdjaga sadamast mööda Kakumäe lahe põhjasopi suunas. Kahel pool lainemurdja vahetus läheduses tekivad aga keerulised hoovuse tsirkulatsioonid, milles kiirused ulatuvad kohati kuni 0,7-0,8 m/s. Sadamasse sissesõidu aladel

OÜ Corson. Töö nr 0616 61 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne on aga hoovuse kiirused väikesed ning loodest puhuvate tuulte korral navigatsiooniga seotud probleeme ei esine.

2.3. Settetransport sadama ümbruses Loodest puhuva tuulega hoovuste poolt sadama akvatooriumisse sisse kantavad setteained praktiliselt puuduvad (lisa 5 joonis 16). Sadama ümbrusest toimub setteaine ära kandmine laialdasel alal kahele poole sadamat, mille tagajärjel lainemurdja ümbruses sügavused suurenevad. Joonisel on nähtavad ka ebakorrapärase kujuga alad, kuhu hoovus kannab sette ja see ladestub. Mere pinna sügavuse kasv nendel aladel on äärmiselt väike ja moodustab 0,001 kuni 0,00005 m/d.

3. Tuul põhjast 3.1. Lainevälja modelleerimise tulemused Põhjatuulega on sadama suudmes arvutusliku tuule korral mõnevõrra kõrgemad olulise lainekõrgusega lained, mis ulatuvad kuni 0,2 meetrini (lisa 5 joonis 17). Lainevallid jooksevad rannajoonele kahele poole sadamat praktiliselt risti rannajoonega. Olulised lainekõrgused rannast mõnekümne meetri kaugusel on vahemikus Hmo=0,5-0,75 meetrit. Kirde suunas avaneva lainemurdja lähistel on aga sellel juhul oodatavad olulised lainekõrgused Hmo=1,25-1,5 meetrit.

3.2. Hoovuste väli Sarnaselt loodest puhuva tuule korral tekkiva hoovuste väljaga kerkivad sellel juhul (lisa 5 joonis 18) veelgi reljeefsemalt esile kirde suunas avaneva lainemurdja mõjul tekkiv hoovuse jagunemine kaheks vastu lainemurdja väliskülge. Hoovuse kiirused lainemurdja välisküljel ulatuvad kuni 1m/s, mis nõuab selle arvestamist lainemurdja välise külje kindlustamisel. Hoovuste väli kahel pool sadamat koosneb kahest suuremast tsirkulatsioonist, millele lisanduvad veel kõrvalharud.

3.3. Settetransport sadama ümbruses Ka selles põhjast puhuva tuulega tekkivas olukorras ei ole käesoleva modelleerimise tulemuste põhjal oodata settematerjali liikumist sadama akvatooriumi sisse (lisa 5 joonis 19). Sadama lainemurdja ümbrusest toimub sinna settinud materjali ära kandmine rannaaladele mõlemale poole sadamat. Vastavalt joonisel esitatud sette liikumise samajoontele jäävad mere põhja muutused järgmistesse piiridesse: tekkivad süvendid 0,0001 kuni 0,1 m/d ja põhja kõrguse kasv 0,001-0,1 m/d. Erandiks on aga täisnurkse lainemurdja tipu lähedal tekkiv uhteauk sügavusega 0,5 m/d.

4. Tuul kirdest 1. Lainevälja modelleerimise tulemused Kirdest puhuva tuulega Tilgu sadamakohale jooksevad lained peale risti kavandatavale lainemurdjale seejuures on lainemurdja vahetus läheduses Hmo=1,75 meetrit, mis eelneva põhjal annaks üksiklainete kõrguseks H ≈ 3,0 meetrit (lisa 5 joonis 20). See on suurus, mida lainemurdja pealispinna kõrgusmärgi projekteerimisel on vajalik kindlasti arvestada selleks et vältida lainete ületipnemist. Sadama sissesõidu ava maa poolsel küljel tekkivad lained, mille Hmo=0,5 meetrit, mis võib tekitada väikelaevadele tormi korral mõningaid probleeme sissesõidu ava selles osas.

2. Hoovuste väli Lainetusest tekkinud hoovuste väli kordab kirdest puhuva tuulega (lisa 5 joonis 21) eelnevalt käsitletud NW ja N suundadest tekkinud situatsiooni, mille kohaselt sadama akvatooriumi kaitseks ehitatud lainemurdja jagab sadamale peale jooksva hoovuse kaheks. Selle tagajärjel tekivad sadama mõlemal poolel hoovuste tsirkulatsioonid mis erinevad oma kuju ja seal moodustuvate kiiruse väljade poolest. OÜ Corson. Töö nr 0616 62 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

3. Settetransport sadama ümbruses Lisa 5 joonis 22 näitab materjali transporti kirdest puhuvate tuulte olukorras. Ka siin on näha, et sadama lainemurdja ümbrusest kantakse põhjas settinud materjali sadamarajatistest eemale. Sadama akvatooriumi sisse või sealt välja kannab kirdest puhuv tormituulest tekkiv hoovus ainult väga vähesel määral sissesõidu ava lainemurdja poolses otsas.

5.2.1.4 Kokkuvõte Teostatud matemaatiline modelleerimine näitab, et kirdesse avaneva lainemurdja (muuli alternatiiv 2), pikkusega 190 meetrit kindlustab Tilgu munitsipaalsadamas sildunud väikelaevadele vajalikud sildumistingimused aluseks võetud lainetuse parameetrite korral. Muuli alternatiivi 1 pikkuseks oli 250 m.

Aluseks võetud tormituulte korral tekkivad hoovuste väljad kannavad põhja settinud materjali rajatitest eemale, mistõttu lainemurdja vahetus läheduses mere põhi alaneb.

Teostatud arvutused näitavad, et sadama akvatooriumisse setted sisse ei kanta, mistõttu kordussüvenduste vajadus Tilgu sadama sisebasseinis praktiliselt puudub.

5.2.2 Mõju rannale ja rannaprotsessidele

Tilgu sadama vanast muulist kagus toimub looduses praeguseks väljakujunenud panga kulutus. Pangajärsaku alumist osa murrutatakse kõrge veeseisu korral aktiivselt. Panga ülaosast langeb alla aluspõhja kivimeid katva pinnakatte materjali, aga samuti ka panga ülaosa tugevamate setendite lahmakaid. Ladestudes panga jalamile pakuvad viimased teatud aja kaitset pangajalamile. Aegamööda kulutatakse lahmakad väiksemateks tükkideks ja seejärel juba väiksemateks osakesteks. Mõningane osa tekkinud settematerjalist liigub piki rannanõlva Kakumäe lahe siseosa suunas, peeneteralisemad setted kanduvad aga lahe sügavamasse keskossa. Pinnakattes esinenud veerised ja munakad, kohati ka rahne leiame aga panga esiselt murrutuslavalt. Need vähendavad veidi pangani jõudvat laineenergiat.

OÜ Corson poolt teostatud laineväljade, nende poolt genereeritud põhjahoovuste ning uhtumise ja settimise matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad Tilgu munitsipaalsadama rajamisest tulenevaid muutusi sadama piirkonna merepõhjas ja lähirannas (lisa 5).

Rannaprotsesside käiku näitavad erinevate kaartide rannajoonte võrdlus joonistel 9 ja 10.

OÜ Corson. Töö nr 0616 63 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 9. Väljavõte Maa-ameti kaardiserveri verstakaardist.

Punase joonega on näidatud „0” samakõrgusjoon käesoleval ajal. Aktiivsemad on protsessid panga piirkonnas sadama piirkonnast kagu suunas.

Joonis 10. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist, aastatel 1935 kuni 39 koostatud kaardist.

Punase joonega on näidatud veepinna „0” samakõrgusjoon.

Rääkides lainetuse mõjul tekkiva settetranspordi absoluutväärtustest tuleb märkida, et ööpäeva kestva tormi olukorras võivad põhja kõrgusmärgid muutuda maksimaalselt 1 cm OÜ Corson. Töö nr 0616 64 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne võrra. Tuule suuna muutumisel võib põhja erosiooniga haaratud ala uuesti täituda seoses hoovuse suuna muutumisega ning aasta lõikes tasakaal säilib. Arvestama peab aga veel sellega, et matemaatiline modelleerimine on teostatud vastavalt harva esinevatele ekstremaalsete tuulte kiiruste jaoks. See tähendab omakorda seda, et igapäevast olukorda kajastavates situatsioonides on rannaprotsesside vaadeldavad olud tunduvalt väiksema ulatusega.

Sadama projektlahenduse alternatiivid. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus. Alternatiiv 2 (A2) – 2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus. Alternatiiv 3 (A3) - 0-alternatiiv.

Peatükis 5.2.1 Hüdrodünaamilised mõjud ja lisas 5 toodud matemaatiline modelleerimine on tehtud sadama vahetu lähiümbruse hüdrodünaamilise situatsiooni selgitamiseks, sadama rajatiste planeerimiseks tulenevalt sadama rajamisega muutuvatest hüdrodünaamilistest situatsioonidest ja korduvsüvenduse vajaduse väljaselgitamiseks. Käsitletud on laineväljad, hoovuste väli ja setete transport (uhtmine-settimine) erinevatest suundadest puhuvate maksimaalse tugevusega tuulte puhul: loodest 16 m/s, põhjast 19 m/s ja kirdest (17 m/s).

Kuna matemaatilise modelleerimisega haaratud ala ulatub Tilgu koobasteni, siis on ekspertidel olnud võimalus saadud tulemusi kasutada ka Tilgu koobaste esiste rannaprotsesside hindamiseks, tulenevalt olemasolevast muulist (A3 – 0-alternatiiv) ja alternatiivist 1 - kavandatud tegevusest.

Alljärgnevalt matemaatilise modelleerimise graafilised tulemused lisast 5, mida saab kasutada sadama projektlahenduse alternatiivide 1 ja 3 juures: Alternatiiv 3 (0-alternatiiv). 1. Tuul loodest (16 m/s) lisas 5: joonisel 1 on laineväljad, joonisel 2 on hoovuste väli ja joonise 3 on uhtmine-settimine. 2. Tuul põhjast (19 m/s) lisas 5: joonisel 4 on laineväljad, joonisel 5 on hoovuste väli ja joonise 6 on uhtmine-settimine. 3. Tuul kirdest (17 m/s) lisas 5: joonisel 7 on laineväljad, joonisel 8 on hoovuste väli ja joonise 9 on uhtmine-settimine.

Alternatiiv 1 (kavandatud tegevus – sadamaala lähim kaugus Tilgu koobastest on 360 m, täidetava ala pindala on 3,0 ha). 1. Tuul loodest (16 m/s) lisas 5: joonisel 14 on laineväljad, joonisel 15 on hoovuste väli ja joonise 16 on uhtmine-settimine. 2. Tuul põhjast (19 m/s) lisas 5: joonisel 17 on laineväljad, joonisel 18 on hoovuste väli ja joonise 19 on uhtmine-settimine. 3. Tuul kirdest (17 m/s) lisas 5: joonisel 20 on laineväljad, joonisel 21 on hoovuste väli ja joonise 22 on uhtmine-settimine.

Alternatiiv 2 (2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus – sadama kai lähim kaugus Tilgu koobastest on 20 m, täidetava ala pindala on 4,3 ha). 1. Antud alternatiivile ei ole tehtud modelleerimist. 2. Antud sadama projektlahendile on olemas kaks Tilgu koopaid puudutavat ekspertarvamust: • Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ ekspertarvamus (töö nr 33 2004) oli koostatud 2001. aastal algatatud „Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringus” esitatud sadamaprojektlahendusele. Järgnevalt kokkuvõte tööst nr 33 2004:

OÜ Corson. Töö nr 0616 65 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Liivakivi klint Tilgu sadama piirkonnas variseb pidevalt loodusjõudude toimel. Klindi murenemine ülemisest servast on intensiivsem kui alumisest. Klindi alumises osas olevad lainete poolt uuristatud õõned („koopad”) täidetakse klindi ülemisest servast varisenud materjaliga aja jooksul, sõltumata sellest, kas Tilgusse rajatakse sadam või ei. Sellepärast ei tohiks „koobaste” säilitamine olla takistuseks Tilgu sadama planeerimisel. • Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringu koosseisu kuuluvas Keskkonnamõju hindamise aruandes (OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn 2003) K. Orviku ekspertarvamuse alusel koostatud Mõju liivakivipangale ja liivarannale. Väljavõte ekspertarvamusest: „Kui sadamaala ehitatakse välja koos muuli ja täidetava merepõhjaga (ala 2001 detailplaneeringu sadama projektlahenduse rajatiste jaoks), siis suure tõenäosusega väheneb mere murrutava tegevuse mõju Tilgu panga kõige ilmekamale osale, mis jääb planeeringualast kagusse. Võib juhtuda, et panga aktiivse kujunemise protsess asendub kinnikasvamisega, kuna hoovuste ja mere mõju väheneb, setete kuhjumisel aga moodustub panga ette poolkinnine lava“.

Käesolevat KSH-d koostanud eksperdid on K. Orvikuga samal arvamisel. Kindel on, et mida lähemale sadama projektlahendusega (võib olla ka mingi muu tegevus, mille puhul on häiritud looduslikud protsessid) rannavöötmes minnakse Tilgu koobastele, seda suuremaks kasvab tõenäosus Tilgu koobaste kadumisele. Sama ohtu on rõhutanud ka ekspert A. Tõnisson Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduse kavas 2007-2016.

Alternatiivide pingerida Tilgu koobastele avalduvate mõjude suhtes:

1. Toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile on võimalik väita, et projektis kavandatud tegevus järgi Tilgu koobastest 360 m kaugusel asuva ptk. 4 asuval joonisel 5 esitatud sadama projektlahendil (lisa 11) ei ole rannaprotsessidele Tilgu koobaste piirkonnas olulist mõju. 2. A1 puhul on kõigi tuulte puhul (loode, põhi, kirre) laineväljad, hoovuste väli ja uhtmis-settimis tingimused ligilähedased A3-ga Tilgu koobaste esises rannaalas. See tähendab, et A1 ja A3 korral jätkuvad Tilgu koobaste ees praegused looduslikud rannaprotsessid muutumatuna, kuni loodus otsustab ise rannaprotsesse muuta. 3. Erakorralised looduslikud tingimused Tilgu koobastele võiksid olla: erakordselt tugev ja pikaajaline põhjakaarde orkaan, väga kõrge ajuvee tase, külmumata meri, pangajärsaku püsivust vähendavate veesoonte aktiivtegevust soodustanud sulad, jms, mis kõik sattunult samale ajahetkele tingivad erakordseid pingeid panga ja sellest tulenevalt ka olulisi muutusi pangas. 4. A2 puhul on sadamaala liiga lähedal Tilgu koobastele (20 m), et saaksid Tilgu koobaste juures toimuda praeguseks looduses väljakujunenud rannaprotsessid ja seetõttu on väga suur oht Tilgu koobaste kadumiseks.

Kokkuvõte. Antud KSH koostamises osalenud eksperdid toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile ning varasematele ekspertarvamustele arvavad: 1. Tilgu sadama piirkonna, sh Tilgu koopaid, mõjutavatele rannaprotsessidele kõige väiksem ja mitte oluline mõju lähtub alternatiivist 3 (0-alternatiiv). 2. 0-alternatiivile järgmine on väikese ja samuti mitte olulise mõjuga alternatiiv 1 OÜ Corson. Töö nr 0616 66 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

3. Suurima võimaliku ja olulise negatiivse mõjuga rannaprotsessidele on alternatiiv 2.

5.2.3 Mõju põhjataimestikule

Peatüki esimeses osas on käsitletud peatükis 5.2.1 esitatud muuli alternatiive ja muuli 0- alternatiivi (endise muuli osa) ning peatükis lõpus on antud hinnang sadama projektlahenduse alternatiividele (peatükis 4 on alternatiivide kirjeldus ja alternatiivide võrdlus on peatükis 6).

Muuli alternatiivid. Muuli 0-alternatiivil mõju põhjataimestikule ei esine.

Muuli alternatiiv 1 ja 2 ehitusperioodil täitmisel ja süvendamisel vette paigutatav pinnas paiskab veesambasse setteosakesi, mis põhjustab veealuse valgusvälja vähenemise.

Muuli alternatiiv 1 ja 2 hooldussüvenduste perioodil tekib samuti heljum. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Mõju tõenäosus on väike, sest piirkonna põhjataimestik on väga liigi- ja biomassivaene. Mõju on muuli alternatiiv 1 ja 2 puhul väheoluline.

Muuli alternatiiv 2 korral on täitmistööde mõju väiksem kui muuli alternatiivi 1 puhul, kuna muuli alternatiivi 2 korral on kai alune pind väiksem.

Mõju kestvus on täite ja süvendustööde aegne. Heljum settib ligikaudu 1 päeva jooksul olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest.

Sadama projektlahenduse alternatiivid. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus. Alternatiiv 2 (A2) – 19.06.2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus. Alternatiiv 3 (A3) - 0-alternatiiv

• Alternatiivil 3 mõju põhjataimestikule ei esine. • Alternatiivi 1 ja 2 sadamaala täitmisel ja akvatooriumi süvendamisel vette paigutatav pinnas paiskab veesambasse setteosakesi, mis põhjustab veealuse valgusvälja vähenemise. Mõju kestvus on täite ja süvendustööde aegne. Heljum settib ligikaudu 1 päeva jooksul olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest. • Alternatiiv 1 puhul on mõju põhjataimestikule väiksem alternatiivist 2, kuna paisatakse oluliselt vähem heljumi setteosakesi veesambasse, mis halvendab põhjataimestiku kasvutingimusi. Selgitus: A 1 puhul on täidetava sadamaala pindala 2,6 ha ja maht 50100 m3 ning A2 puhul vastavalt 4,3 ha ja 70000 m3. Alternatiiv 2 puhul on ka süvendamist vajav sadama siseakvatooriumi ala suurem A1-st. Süvendusmaht on vastavalt ka A2 suurem A1-st. • Võimalike hooldussüvenduste perioodil tekib samuti heljumit. Viimane häirib põhjataimestiku kasvutingimusi. Vastavalt matemaatilisele modelleerimisele peatükis 5.2.1.4 toodule võib väita, et A1 puhul korduvsüvenduse vajaduse tõenäosus on väga väike. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Mõju tõenäosus on väike, sest piirkonna põhjataimestik on väga liigi- ja biomassivaene. Mõju on alternatiiv 1 puhul väheoluline. Mõju kestvus on täite ja süvendustööde aegne. Heljum settib ligikaudu 1 päeva jooksul olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest. • Alternatiiv 2 korral võib kindlalt väita, et põhjataimestikku kasvutingimusi häiritakse võrreldes A1-ga oluliselt rohkem.

OÜ Corson. Töö nr 0616 67 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2.4 Mõju põhjaloomastikule ja kalastikule

Peatükis on käsitletud peatükis 5.2.1 esitatud muuli alternatiive ja muuli 0-alternatiivi (endise muuli osa) ning peatükis on antud ka hinnang sadama projektlahenduse alternatiividele (peatükis 4 on alternatiivide kirjeldus ja alternatiivide võrdlus on peatükis 6).

5.2.4.1 Mõju põhjaloomastikule

Sadama rajamisel toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum.

Heljumi mõju avaldub eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal.

Süvendatud alal on muutused ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetest vabanevad orgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. Sellest lähtuvalt võib süvendamisega kaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutused ning arvukuse ja biomassi tõus lähipiirkonnas.

Täidetaval alal põhjaloomastik maetakse täitematerjali alla ja see hävib ning ei taastu. Täitetööde mõju on pöördumatu.

Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003).

Muuli alternatiivide mõju põhjaloomastikule

Muuli 0-alternatiiv puhul jääb põhjaloomastiku olukord endiseks.

Muuli alternatiiv 1 ja 2 puhul toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum.

Sadama projektlahenduse alternatiivid.

Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus. Alternatiiv 2 (A2) – 19.06.2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus. Alternatiiv 3 (A3) - 0-alternatiiv. • Alternatiivil 3 mõju põhjaloomastikule ei esine. • Alternatiiv 1 puhul on mõju põhjaloomastikule oluliselt väiksem kui A2 puhul. Selgitus: A 1 puhul on täidetava sadamaala pindala 2,6 ha ja A2 puhul vastavalt 4,3 ha. Alternatiiv 2 puhul on ka süvendamist vajav sadama siseakvatooriumi ala suurem

OÜ Corson. Töö nr 0616 68 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

A1-st. Süvendusmaht on A2 puhul suurem A1-st. Oluliselt mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum.

5.2.4.2 Mõju kalastikule Kakumäe lahe Tilgu sadama piirkonna kalastikku on käsitletud antud KSH aruande peatükis 2.1.4.3 Kalastik.

Varasemast on Tilgu sadamast läänes Kakumäe lahe suudmeosas paikneva Meriküla heitvee süvalasu keskkonnamõju hindamisel ekspert A. Järvik kirjeldanud lähipiirkonna kalastikku (Järvik, 2002). • Järvik, A. 2002. Peatükk 3.8. Kalastiku iseloomustus ja tegevuse võimalik mõju sellele. Meriküla elamurajooni heitvete merrelase. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. Käsikiri TTÜ Meresüsteemide Instituudis.

Kavandatava merrelaske võimalikus mõjupiirkonnas Kakumäe lahes ja selle lähialadel on peamisteks merekaladeks räim, kilu, lest, tursk, meritint ja ogalik (Järvik, 2002). Vähearvukalt on esindatud kammeljas, emakala, merivarblane, meripühvel jt. (Järvik, 2002).

Kakumäe lahe suudmeosas paiknev Meriküla heitvee süvalasu on Tilgu sadamast loodes ca 1 km kaugusel.

Mõju kalastikule sõltub tööde teostamise ajast ja kestvusest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööde läbiviimise ajal.

Mõju võib avalduda nii otseses kalade hukkumises, üldseisundi halvenemises kui ka kaudsemalt koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises.

Juhul, kui süvendamine viidaks läbi kinnisel sadamaakvatooriumil on mõju kalastikule väike ning puudutab eelkõige otseselt suletud süvendatavat piirkonda.

Sadama kasutamine (meretransport) koelmualasid detailplaneeringuala ümbruses ei mõjuta. Tilgu sadam on eelkõige väikelaevade seisukohaks, mistõttu nende liikumisest põhjustatud mõju merepõhjale on väheoluline.

Väikelaevade sisenemine ja väljumine sadamast toimub nõuetekohaselt märgistatud laevateed mööda. Seetõttu ei häiri nende liikumine lahe teistes osades toimuvaid protsesse.

Sadama kasutamine ei mõjuta kalade põhilist toiduobjekti (põhjaloomastik) ja teatud kalaliikidele kudemiseks sobilikku põhjataimestikku.

Muuli alternatiivide mõju kalastikule. Muuli alternatiiv 0 puhul mõju kalastikule ei esine.

Muuli alternatiiv 1 ja 2 ehitamisel on praktiliselt võrdne väheoluline mõju räime koelmutele. Räime kudesubstraadiks on pruun- ja punavetikad, mis esinevad siin valdavalt kuni 5 m sügavuses vööndis, kus esineb kinnitumiseks sobivat substraati (veerised, munakad ja rahnud). Kuna aga räime kudemiseks sobiv vöönd asub ka rekonstrueeritavast sadamast nii läänes kui idas, siis on sadama rekonstrueerimise mõju räime kudealale väheoluline.

OÜ Corson. Töö nr 0616 69 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Muuli alternatiiv 1 ja 2 ehitamise perioodil on kalade viibimine tööde piirkonnas häiritud. Selle põhjuseks on täitetööd, süvendustööd, mille käigus toimub pinnase paigutamine ja eemaldamine merepõhjast. Mõju ulatus on täite- ja süvendustööde piirkond, rannakindlustuse piirkond. Mõju on ehitusaegne ja selle tõenäosus on suur.

Sadama projektlahenduse alternatiivid.

Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus. Alternatiiv 2 (A2) – 19.06.2001 detailplaneeringu sadama projektlahendus. Alternatiiv 3 (A3) - 0-alternatiiv Alternatiivil 3 mõju kalastikule ei esine. • Alternatiiv 1 puhul on mõju kalastikule väiksem kui A2 puhul, kuna toitebaasi häiritakse A1 puhul vähem. • Räime kudesubstraadiks on pruun- ja punavetikad, mis esinevad siin valdavalt kuni 5 m sügavuses vööndis, kus esineb kinnitumiseks sobivat substraati (veerised, munakad ja rahnud). • Kuna aga räime kudemiseks sobiv vöönd asub ka rekonstrueeritavast sadamast nii läänes kui idas, siis on sadama rekonstrueerimise mõju räime kudealale väheoluline. • Nii alternatiiv 1 kui ka 2 sadama rajamise perioodil on kalade viibimine tööde piirkonnas häiritud. Selle põhjuseks on täitetööd, süvendustööd, mille käigus toimub pinnase paigutamine ja eemaldamine merepõhjast. • Mõju ulatus on täite- ja süvendustööde piirkond, rannakindlustuse piirkond. Mõju on ehitusaegne ja selle tõenäosus on suur.

5.2.5 Mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Peatükk on koostatud arvestades Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele. Tabel 25 on koostatud eelnimetatud nõuetes toodud tabelit 2 aluseks võttes. Mõningased erinevused tulevad sellest, et nõudes esitatud tabel 2 on Natura alal oleva objekti kohta, aga KSH detailplaneeringuala jääb Natura alast välja.

OÜ Corson. Töö nr 0616 70 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2.5.1 Tilgu kivid ja mõjud Hageni kivikülvile

Joonis 11. Tilgu kivide ja piiranguvööndi asukoht. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse rakenduse kaardiserverist.

Võimalikud mõjud Hageni kivikülvile tulenevad sadama rajamise mõjuritest: muuli ja kaide suurus ning paigutus, sadama sihtotstarbest, täidetava ala suurus ja maht, akvatooriumis süvendatava ala suurus ja maht, akvatooriumi suurus, kaadamine, sadama infrastruktuurist (hoonestus, trasside lahendused, parkla, juurdesõidu tee), puhkemajandus (liivarand, teenindus, turism).

OÜ Corson. Töö nr 0616 71 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 15. Vaade Tilgu koobastele Tilgu-Kalda V kinnistu lõunatipust (otse rannakindlustusega osa taga algavad koopad). Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Foto 16. vaade Hageni kividele. Pildistatud on samast kohast, kust foto 15, ainult suunaga merele. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Sadama projektlahenduse alternatiivide mõjud. • Alternatiiv 1 (KSH protsessis valminud munitsipaalsadama lahend – kavandatud tegevus) puhul on mõju Hageni kivikülvile kaudne ja mitte oluline (kaugus 385 m). • Alternatiivi 2 (19.06.2001 detailplaneeringu projektlahendus) korral on mõju Hageni kivikülvile otsene ja oluline (osa kivikülvi jääb akvatooriumi sisse). • Alternatiiv 3 0-alternatiivi (Tilgu sadama kinnistu jääb praegusesse seisu) korral on väheoluline kaudne mõju.

5.2.5.2 Natura hinnangu tegemise taustmaterjal

Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneering ei piirne ega asu Natura alal. Alljärgnevas tabelis 11 on toodud detailplaneeringule lähimate Natura-alade nimetused, kaugused ja kaitseväärtused. Sadama rekonstrueerimine ei ole seotud Natura alade terviklikkusega ega kaitsekorraldusega.

Keskkonnamõjude, sh mõju Natura aladele, hindamisel on tuginetud ja kasutatud KSH aruande peatüki 1.6 Lähtematerjalid infoallikaid (13 allikat) ja peatüki 1.7 KSH koostamise ajal tehtud uuringud (11 uuringut) ning alljärgnevaid allikaid: OÜ Corson. Töö nr 0616 72 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1. Maa-ameti geoportaal: • Maaregister. • Maainfo teenus. • Maanteeameti kaart. • NATURA 2000 alade kaart. • Ajaloolised kaardid. • Mullakaart. • Avalikustatud detailplaneeringute kaart. • Looduskaitserakenduse kaart. 2. Riiklik Keskkonnaseire programm (EELIS andmebaas). 3. Wikipedia. 4. Rahvastikuregister. 5. Eesti Statistikaameti kodulehekülg. 6. Harku valla kodulehekülg. 7. Registrite ja Infosüsteemide keskus.

Tabel 11. Natura 2000 Samades Suund ja Kaitseväärtused ala nimetus piirides asuva kaugus kaitseala arendus- (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. nimetus objektist (meetrites) Muraste Muraste Loodes – Loodusala loodusdirektiivi I lisa loodusala looduskaitseala ~100m elupaigatüüpide kaitseks. Pindala 126 ha. (EE0010142) kinnistu Kaitstavad elupaigatüübid: hallid luited (Vabariigi piirist ja (kinnistunud rannikuluited) (2130), vanad Vabariigi Valitsuse ~450m loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo- Valitsuse 5. 18. augusti sadamast lehtmetsad (9080); augusti 2004.a 2005. a määrus korraldus nr nr 220) Looduskaitseala kaitse-eesmärk: Põhja-Eesti 615-k paekalda ja pangametsa kaitseks; looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*), lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitseks Rannamõisa Rannamõisa Kagus – Loodusala loodusdirektiivi I lisa loodusala maastikukaitseala 280m elupaigatüüpide kaitseks. Pindala 65 ha. (EE0010132) kinnistu Kaitstavad elupaigatüübid: merele avatud (Vabariigi piirist ja pankrannad (1230), püsitaimestikuga Vabariigi Valitsuse 30. mai 450m liivarannad (1640), hallid luited (kinnistunud Valitsuse 5. 2000. a määrus sadamast rannikuluited) (2130), lubjakivipaljandid augusti 2004.a nr 175) (8210), koopad (8310), vanad laialehised korraldus nr metsad (9020), rusukallete ja jäärakute metsad 615-k (pangametsad) (9180);

Rannamõisa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a OÜ Corson. Töö nr 0616 73 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi «Rannamõisa pank» baasil. Kaitseala põhieesmärgiks on Rannamõisa panga ning sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse. Kaitseala koosseisus on ka Tilgu koopad ja liivakivipaljand.

5.2.5.3 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tabel 12. Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang detailplaneeringu alternatiivide kaupa Natura 2000 ala terviklikkuse säilimise kontrollküsimustik Natura 2000 alade kaitse- Selgitus: Muraste loodusala (EE0010142) ja eesmärgid Rannamõisa loodusala (EE0010132) kaitseväärtused ja kaugus arendusobjektist on toodud tabelis 11. Kas hinnatav detailplaneering jah/ei, pigem jah/pigem ei, ei oska informatsiooni võib: vähesuse või puudumise tõttu määratleda. aeglustada Natura 2000 alade Alternatiiv 1 - kavandatud tegevus (edaspidi A1): ei. kaitse-eesmärkide saavutamist? Alternatiiv 2 – 2001 detailplaneering (edaspidi A2): pigem jah. Selle detailplaneeringu tegevus on kavandatud vahetult vastu Muraste loodusala piiri. Rannamõisa loodusala Tilgu koopad ja Hageni kivid on sadama kaist tulevate mõjude valdkonnas. Lisaks on Hageni kivid osaliselt sadama akvatooriumis – see tähendab, et kõik selles akvatooriumialas tehtavad tegevused võivad tingida olulise negatiivse keskkonnamõju. Hageni kividele on eriti suureks negatiivse mõju ohuks süvendamine. Alternatiiv 3 – 0-alternatiiv (edaspidi A3): pigem ei. Kaudseks ohuks on siin sadamaalalt Natura aladele ülekanduv metsik prügistamine ja lõkete tegemine. katkestada Natura alade kaitse- A1: ei. Natura ala kaitse-eesmärkide suunas liikumine eesmärkide suunas liikumise? võib takerduda vaid juhul kui detailplaneeringu edasi arendamisel ei arvesta KSH aruandes esitatud keskkonnakaitselisi nõudeid ja soovitusi. A2: pigem jah. A3: pigem ei. Takistada selliste tegurite A1: ei. Planeeringuala heakorrastamisega luuakse toimimist, mis aitavad säilitada kaudselt ka eeldused Natura alade planeerimise puhul Natura ala soodsat seisundit? alal hoopiski loodusliku väärtuse ja mitmekesisuse kasvu. häirida Natura alade soodsa A1: ei. Alal puuduvad Natura ala jaoks olulised seisundi indikaatoritena võtmeliigid. kasutatavate võtmeliikide A2: ei. tasakaalu, levikut ja A3: ei. asustustihedust? Teised indikaatorid

OÜ Corson. Töö nr 0616 74 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kas detailplaneering võib: jah/ei, informatsiooni vähesuse või puudumise tõttu ei oska määratleda põhjustada muutusi kriitilise A1: ei. tähtsusega, Natura ala olemust A2: ei oska määratleda. määravates aspektides (nt A3: ei. toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? muuta Natura ala struktuuri A1: ei. ja/või funktsiooni määravate A2: ei oska määratleda. seoste (nt pinnase ja vee või A3: ei. taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? mõjutada Natura alal A1: ei. prognooside järgi või A2: eeldatavalt võib põhjustada mõju sadamaala eeldatavalt toimuvaid lähemal olevale Rannamõisa loodusala rannaalale looduslikke muutusi (nagu (Tilgu koopad). Mõju suuruse ulatuse prognoosimiseks näiteks veedünaamika või on vaja teha sadamarajatiste modelleerimised ja ilmselt keemiline koostis)? ka täiendav eksperthinnang mõju kohta Tilgu koobastele, kus arvestataks ka rannaprotsesside prognoosimise tulemusi. A3: ei. vähendada Natura aladel A1: ei. Sadamaala kaugus lubab eeldada nii sõltumata esmatähtsate elupaigatüüpide võimalikust Tilgu koobaste elustikust. pindala? A2: ei oska määratleda. Tilgu koobaste elustikku (Tõnisson 2007) ei ole kunagi uuritud. A3: ei. vähendada Natura alade A1: ei. Detailplaneeringualal leiti 15 aas-karukella esmatähtsate liikide arvukust? isendit (LK III). KSH aruandes ptk 2.1.5, 5.2.8 ja lisa 9. A2: ei oska määratleda. Kuna planeeringuala oli siin suurem ja floristilised andmed puudusid, siis on teada ainult eelnimetatud kaitsealune liik. A3: ei. muuta Natura alade A1: ei. esmatähtsate liikide vahelist A2: kui siis ainult Tilgu koobaste puhul. tasakaalu? A3: ei. vähendada Natura alade A1: ei. mitmekesisust? A2: Muidu ei, Tilgu koobaste osas määratlemata. A3: ei. Natura aladel põhjustada A1: ei. häirimist, mis võib mõjutada A2: Mõjustus võib olla ainult Tilgu koobaste elustikule, asurkondade suurust või mida ei oska määratleda. esmatähtsate liikide vahelist A3: ei. tasakaalu või asustustihedust? Natura alal põhjustada A1: ei. killustatust? A2: ei. A3: ei. Natura aladel põhjustada A1: ei. peamiste tunnuste (nt A2: ei oska määratleda. puistaimkate, loodetele avatus, A3: ei. igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

OÜ Corson. Töö nr 0616 75 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

A1: Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei avalda Muraste loodusalale (EE0010142) ja Rannamõisa loodusalale (EE0010132) olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks nagu oli toodud KSH aruandes ja rakendades kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes väljapakutud leevenduse nõudeid.

A2: Antud planeeringulahenduse korral on võimalik oluline negatiivne keskkonnamõju Hageni kividele, Tilgu koobastele ja selle lähirannaosale ning ka Muraste loodusala piirdele, mis on kontaktvööndis planeeringualaga. Olukorda täpsustavad uuringud peaksid siin selgitama mõjude ulatuse ja suuruse. Eeldatavalt peab tegema mõjude hindamise kavandatud tegevuse mahtude võimalikkuse üle ja esitama vajalikud leevendusmeetmed.

A3: Siin võib väita nagu A1-gi korral, et Natura aladele ei lähtu planeeringualalt olulist negatiivset keskkonnamõju.

5.2.5.4 Kavandatud tegevuse ja alternatiivide mõju kaitsealustele objektidele ning Natura 2000 aladele

Võimalikud mõjud Muraste looduskaitsealale, Tilgu koobastele ja liivakivipaljandile ning Hageni kivikülvile tulenevad sadama rajamise mõjuritest: • muuli ja kaide suurus ning paigutus, • sadama sihtotstarbest, • täidetava ala suurusest ja mahust, • akvatooriumis süvendatava ala suurusest ja mahust, • akvatooriumi suurusest, • sadama infrastruktuurist (hoonestus, trasside lahendused, parkla, juurdesõidu tee), puhkemajandus (liivarand, teenindus, turism).

Tilgu munitsipaalsadama detailplaneeringuga koos tehtavas KSH-s arvestati Tilgu koobaste ja liivakivipaljandi ning Hageni kivikülvi Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2007-2016 (Tõnisson 2007) toodud ohutegureid ja püüti leida lahend, mille juures on need minimeeritud. Alljärgnevalt on esitatud Tilgu sadama võimalikud seosed RMKA KKK toodud ohutegurite ja kaitse-eesmärkidega. Objekti ohutegurite ja kaitse-eesmärkide (Tõnisson 2007) järgi on esitatud ekspertide poolt kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide suhted objekti.

Tilgu liivakivi pank (RMKA KKK) Ohutegurid: • Praktiliselt puuduvad, visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine: eriti Tilgus, maanteeserval peatuvate autoomanike poolt (Tõnisson 2007).

OÜ Corson. Töö nr 0616 76 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kaitse-eesmärk • Klindi pikaajaline kaitse-eesmärk on klindi arengu toimumine vaid loodusliku protsessina. Klindilõigu morfoloogiline väärtus (astangulisus) vajab selgemat esiletoomist (Tõnisson 2007).

A1 ja A2 puhul eeldatavalt prahistamine väheneb. A3 korral jätkub prahistamine samas mahus ja võimalik, et isegi suureneb. Klindi arengut eeldatavalt A1 ja A3 oluliselt ei mõjuta. A2 korral on mõjustamise oht väga suur ja reaalne.

Hageni kivid (RMKA KKK) Ohutegurid: • Praktiliselt puuduvad, peale loodusliku murenemise + prahistamise ja lõkke tegemise. Hageni kivid, eriti nende vaadeldavus, võib kannatada Tilgu sadama rajamisel (Tõnisson 2007). Kaitse-eesmärk: • Suuremate rändrahnude ümbrus ja kivikülvide ala on korrastatud (Tõnisson 2007).

A1 ja A2 puhul prahistamine ja lõkete tegemine peaks lakkama. A3 korral jätkub prahistamine ja lõkete tegemine eeldatavalt suuremates mahtudes kui siiani. A3 korral jääb vaade Hageni kividele praeguseks. A1 korral Hageni kivide vaadeldavus eeldatavalt paraneb. A2 korral kaugemalt vaadeldavus oluliselt halveneb (hageni kivid jäävad osaliselt sadama akvatooriumi kai lähistele).

Tilgu koopad (RMKA KKK) Ohutegurid: • Igasugune veerežiimi muutmine koobaste lähistel meres võib kahandada abrasiooni ja põhjustada koobaste järkjärgulist kinnivarisemist. Sadama rajamisel võib koobaste- esine jääda nurgataguseks sopiks, kus mere mõju on tagasihoidlikum (Tõnisson 2007). Kaitse-eesmärk: • Koobaste-esine on korrastatud (Tõnisson 2007).

Tilgu munitsipaalsadama selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH-d koostanud eksperdid on püüdnud saavutada sadamale sellist projektlahendust (A1), mille puhul hüdrodünaamilisest tasakaalust muutused on minimaalsed ja sarnanevad võimalikult rohkem praeguse olukorraga (A3).

Esmakordselt tõi Tilgu sadamaga selle erilise ohu välja ekspert K. Orviku praeguses KSH- käsitletud sadama projektlahenduse alternatiiv 2 puhul (Tilgu sadama, puhkeala ja astangualuse piirkonna detailplaneeringu koosseisu kuuluv „Keskkonnamõju hindamise aruanne“. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn 2003 ).

Käesolevat KSH-d koostanud eksperdid on ekspertide A. Tõnissoni ja K. Orvikuga samal arvamusel. See on selge, et mida lähemale sadama projektlahendusega (võib olla ka mingi muu tegevus, mille puhul on häiritud looduslikud ja hüdrodünaamilised protsessid) rannavöötmes minnakse Tilgu koobastele, seda suuremaks kasvab tõenäosus Tilgu koobaste kadumisele.

Peatükis 5.2.2 Mõju rannale ja rannaprotsessidele on toodud alternatiivide pingerida Tilgu koobastele avalduvate mõjude suhtes.

OÜ Corson. Töö nr 0616 77 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile on võimalik väita, et projektis kavandatud tegevus (A1) (lisa 11) ei avalda Tilgu koobaste piirkonnas rannaprotsessidele olulist mõju (ptk. 5.2.2).

Tilgu sadama piirkonna, sh Tilgu koopaid, mõjutavatele rannaprotsessidele kõige väiksem ja mitte oluline mõju lähtub alternatiivist 3 (0-alternatiiv). 0-alternatiivile järgmine on väikese ja samuti mitte olulise mõjuga alternatiiv 1 ning suurima võimaliku ja olulise mõjuga rannaprotsessidele on alternatiiv 2 (ptk 5.2.2).

A2 korral toimub eeldatavalt oluliselt suurem hüdrodünaamilise tasakaalu muutmine meres kui A1 (sadamaala kaugus koobastest 360 m) korral. A2 puhul on sadamakai lähim kaugus Tilgu koobastest 20 m.

Muraste looduskaitseala Alternatiiv 1 puhul Muraste looduskaitseala ja sadamaala (tiik, liivarand) vahele jääb planeeringualast välja jääv ca 100 m laiune Männiku V kinnistu mets ning eeldatavalt sadamaga seotud tegevused ei avalda looduskaitsealale ja seal kasvavatele liikidele olulist negatiivset mõju.

Alternatiivi 2 puhul Muraste looduskaitseala jääb sadamaalast sama kaugele kui alternatiiv 1 korral. Samas 2001. a detailplaneering piirneb põhjast vahetult Muraste looduskaitseala lõunapiirdega.

5.2.5.5 Kokkuvõte 1. Sadama projektlahendi alternatiiv 1 puhul on mõju (vaadeldavus, vahetu kontakteerumise võimalused – kivikülvi sissesõit, akvatooriumi süvendamisest tingitud kivikülvi seisukindlus) Hageni kivikülvile kaudne ja mitte oluline (kaugus 385 m). Samas alternatiivi 2 korral on mõju (vaadeldavus, vahetu kontakteerumise võimalused – kivikülvi sissesõit, akvatooriumi süvendamisest tingitud kivikülvi seisukindlus) Hageni kivikülvile otsene ja oluline (osa kivikülvi jääb akvatooriumi sisse, vt joonis 6). 0-alternatiivi korral on väheoluline kaudne mõju. 2. Toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile on võimalik väita, et projektis kavandatud tegevusel (A1) ei ole Tilgu koobaste piirkonnas rannaprotsessidele olulist mõju, sest Tilgu koopad asuvad planeeringualast 360 m kaugusel. Vastavalt toodud arutelule võib esineda mõningane kaudne mõju . 3. RMK KKK Tilgu koobastele toodud ohutegurid on A2 korral oluliselt suuremad kui A1 puhul. Alternatiiv 2 puhul (joonis 6) on sadamakai lähim kaugus Tilgu koobastest 20 m. 4. Käesolevat KSH-d koostanud eksperdid on ekspertide A. Tõnissoni ja K. Orvikuga samal arvamisel, et mida lähemale sadama projektlahendusega (võib olla ka mingi muu tegevus, mille puhul on häiritud looduslikud protsessid) rannavöötmes minnakse Tilgu koobastele, seda suuremaks kasvab tõenäosus Tilgu koobaste kadumisele. 5. Tilgu koobaste kohta tehtud ekspertarvamus on peatükis 2.1.6.3 Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele, Ehituskonstruktsioonide Tugevdamise OÜ ekspertarvamus ja täielikult lisas 14. 6. Natura hinnangu tegemisel läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena (ptk 5.2.5.3) võib väita, et kavandatav tegevus (A1) ei avalda Muraste loodusalale (EE0010142) ja Rannamõisa loodusalale (EE0010132) olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks nagu oli toodud KSH aruandes ja rakendatakse kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes väljapakutud nõudeid. OÜ Corson. Töö nr 0616 78 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

7. Alternatiivis 2 antud planeeringulahenduse korral on võimalik oluline negatiivne keskkonnamõju Hageni kividele, Tilgu koobastele ja selle lähirannaosale ning ka Muraste loodusala piirdele, mis on kontaktvööndis planeeringualaga. Olukorda täpsustavad uuringud (kui kaalutakse alternatiivi 2 ellu viia) peavad selgitama mõjude ulatuse ja suuruse. 8. Alternatiiv 3 korral võib väita nagu A1-gi korral, et Natura aladele ei lähtu praeguselt sadamaalalt olulist negatiivset keskkonnamõju.

5.2.6 Harku valla ja planeeringuala veevarustuse korraldamine Peatüki koostamisel on kasutatud Harku valla Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ja planeeringualaga seonduvaid materjale.

5.2.6.1 Veemajanduse korraldus Harku vallas Veemajanduse korraldamine Harku vallas ja planeeringualal toimub järgmiste seaduste ja reeglite alusel: • Veeseadus. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. • Veemajandust korraldavad ka Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi poolt joogivett, heitvett, veekaitsenõudeid, sanitaarkaitseala ja reoveekogumisalade moodustamist käsitlevad ning reguleerivad määrused. • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengut ja ekspluatatsiooni Harku valla tasandil reguleerivad Harku Vallavolikogu vastavad määrused ja eeskirjad. • Harku Vallavolikogu 25.10.2007. a määrusega nr 15 on kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK AK).

Harku vallas reguleerib suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituvate või liitunud kinnistute omanike või valdajate vahel vallavolikogu määrus nr 27 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri” ning määrus nr 26 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab vee-ettevõtja temale Harku Vallavolikogu poolt kinnitatud tegevuspiirkonnas.

Vee müümine klientidele ja heitvee vastuvõtmine nendelt toimub vee- ja kanalisatsiooni teenuslepingu alusel.

Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning kinnistu omaniku või valdaja vahel sõlmitava ühisveevärgi ja - OÜ Corson. Töö nr 0616 79 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne kanalisatsiooniga liitumise lepingu alusel, mis sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ehitusprojekti koostamine, sisendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine peab toimuma planeerimis- ja ehitusseaduse, Harku valla ehitusmääruse, kinnistu veevärgi planeerimisnormide ning Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt.

Vee-ettevõtja peab tagama nii veevõrku juhitava kui ka võrgus oleva vee kontrolli vastavalt joogivee standardis kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrusega nr 8 „Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine” (RTL I 1996, 39, 253) kehtestatud nõuetele.

Harku vallas kuuluvad põhilised kanalisatsioonivõrgud, pumplad ja puhastusseadmed vallale. Samuti kuulub enamus veevõrke püsielanikega tiheasustusaladel vallale. Samas on probleemiks suvila- ja aiandusühistute veevarustussüsteemid, mis ei kuulu vallale, kuid põhimõtteliselt peaksid tagama veevõrguga ühinenud tarbijatele nõuetekohase veeteenuse.

Selleks, et saavutada kontroll veevarustusteenuste üle on Harku vald jõudnud seisukohale, et eraomanikele kuuluvad torustikud tuleks võtta Harku valla bilanssi ja anda opereerida OÜ-le Strantum. Sellega seoses on pikemas perspektiivis kavas lõpetada hetkel veevarustusteenuseid pakkuvate korteri- ja veeühistute ning muude eraalgatuste tegevus.

OÜ Strantum on asutatud 2001. aastal. Ettevõtte omanikuks on sajaprotsendiliselt Harku vald. OÜ Strantum ekspluateerib Harku valla põhja-, lõuna- ja lääneosade veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme Tabasalu alevikus, Rannamõisa külas, Muraste külas (Muraste mõis/keskus, Pankranniku, Pangapealse ja Hindreku elurajoonid), Vääna asulates, Kasevälja elurajoonis Suurupis, Türisalus (Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli süsteem) ning Tuulepesa elurajoonis Ilmandu külas.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava on eelduseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel eraldatavate riiklike ja Euroopa Liidu abirahade taotlemisel.

Harku valla eesmärgiks on täita ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusega omavalitsusele pandud kohustused ja tagada elanikkonnale tervisekaitse nõuetele vastav joogivesi.

5.2.6.2 Veevarustuse katmise allikad Vastavalt Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkirjale nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine” on Harku valla 2030. aastani kinnitatud põhjavee tarbimisvaru 25. hüdrogeoloogilises piirkonnas põhjavee baasil Kambrium-Vendi veekompleksil (edasipidi Cm-V) 1500 m3/d ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksil (edaspidi O-Cm) 1100 m3/d.

Harku valla 25. arvestuspiirkonda kuulub Ilmandu küla koos vaadeldava planeeringualaga. Keskkonnaameti andmetel on praeguseks väljastatud vee-erikasutuslubadega kaetud suurem osa Cm-V põhjaveevarust, kuigi reaalselt kasutatav (aruandlusega kaetud) põhjavee hulk on väiksem.

OÜ Corson. Töö nr 0616 80 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joogiveeks kasutatavate põhjaveevarude piiratuse tõttu vallas ei ole veekulumahuka ettevõtluse arendust kavandatud

Cm-V ladestu varude kasutamisel kavandamisel on ÜVK AK lähtutud: Uusi veehaardeid-puurkaeve planeeritakse uutesse arenduspiirkondadesse ja süsteemidesse, kus tekib olemasolevate oluliste kaevude tootlikkuse baasil puudujääk või ei ole tootlikkuse ammendamine tehniliselt põhjendatud. Ajalooliselt on rajatud kaeve lokaalsetele tarbijatele või tarbijagruppidele, millede rakenduslik koormus ei vasta veekihi-kaevu tootlikkusele.

Võimalusel tuleks võtta selleks sobivad kaevud kasutusele ühisveevärgi veega varustamisel. Sobivuse kriteeriumiks on: • Kaevu tehniline seisund; vajadusel viiakse läbi saneerimistööd. • Kaevu tootlikkus; eesmärk on kasutada kaevu tootlikkust optimaalselt. • Vajaliku sanitaarkaitseala olemasolu või selle puudumisel seadmise võimalus. • Kokkulepe kaevu endise omanikuga, kui kaev on olnud ühistu, juriidilise või eraisiku omandis.

Harku valla territooriumil on kokku üle 700 Eesti Geoloogiakeskuses registreeritud puurkaevu. ÜVK AK andmebaasis on toodud informatsioon nende puurkaevude kohta.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemis on Harku vallas registreeritud 45 vee-erikasutusluba. Suurem osa Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi puurkaevudest ei oma vee-erikasutusluba.

Detailplaneeringualale lähemal asuvad puurkaevud (puurkaev nr. 17721 baasil on kavandatud lahendada sadama veevarustus) ja veevarustuse ning reoveekanalisatsiooni korraldus: • Puurkaev passi nr 6876 katastri nr 17721 koordinaatidega X=6590282, Y= 527664. 73 m sügavune puurkaev on rajatud aastal 2001. Lähim kaugus sadamamuulist on ca 300 m. • Puurkaev passi nr 6876 nr 17720 koordinaatidega X=6590593, Y= 527616. 73 m sügavune puurkaev on renoveeritud aastal 2001. Puurkaevu lähim kaugus sadamamuulist on ca 700 m. • Mõlemad puurkaevud toituvad V2vr (Voronka) veekihist (Harku valla ÜVK AK). • SÜ Romantiku lähim ühisveevärgi toru asub linnulennult sadamamuulist ca 400 m kaugusel. Detailplaneeringuga on kavandatud, et ka osa SÜ Romantik veetorustikku asendatakse uuega ja rajatava veetorustiku pikkus on ca 800 m. • Tilgu tee maale Tilgu-Kalda II kinnistu põhjatipu lähedusse on kavandatud varem planeeritud ja projekteeritud reoveepumpla (lähim kaugus sadamamuulist ca 200 m), mis tulevikus ehitatakse välja ja ühendatakse varem planeeritud ja projekteeritud väljaehitatava reoveekanalisatsiooni torudega (informatsioon on kinnitatud Harju ÜVK AK-st). Seni kuni vastav trass ei ole välja ehitatud toimub ajutiselt sadama kinnistul heitvee kogumine sadamaalale ehitatavasse 30 m3 kogumismahutisse. • OÜ Strantumile kuuluvates reoveepuhastusjaamades ei ole võimalik eelnimetatud koguses heitvett puhastada ja Harku vallal puudub vastav paakautode purgimiskoht. OÜ Strantumi andmetel on paakautodele lähim purgimiskoht AS Tallinna Vesi kuuluv purgimiskoht (KP2) Tabasalus AS Tallegg tapamaja juures.

Alljärgnevalt on väljavõte Tilgu sadama piirkonda kajastavast Harju ÜVK AK üldplaanist. OÜ Corson. Töö nr 0616 81 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 12. Väljavõte Harku valla ÜVK AK üldplaanist M 1: 13300 (allikas: http://www.harku.ee/index.php?menuID=45)

Puurkaevule katastri nr 17721 on 11.11.2008. a välja antud vee erikasutusluba nr HR1123 kehtivusega 16.11.2008 - 15.11.2013. Puurkaevust varustatakse majandusjoogiveega suvilaühistu Romantik liikmeid (kokku 46 maja ca 100 inimest). Suvilatest ümberehitatud elamuid oli loa väljastamise ajal 17 (52 elanikku) ja suvilaid 29. Antud puurkaev on Harku valla ÜVK AK lisas 5 toodud ära Harku valla olulisemate kaevude all. Puurkaevu vesi ei vasta Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele raua osas. Joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks, kui vett võetakse rohkem kui 10 m³ ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest. Võtta vastavalt kehtivale metoodikale puurkaevu proovivõtukraanist veeproovid üldkeemilise koostise, üld- ja kahevalentse raua ning mangaanisisalduse määramiseks. OÜ Corson. Töö nr 0616 82 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2.6.3 Sademe- ja drenaaživee käitlus Sadama-, parkla- ja teealadelt kogutud sademete- ja drenaaživee suublaks on Kakumäe laht. Veeseaduse § 24 lõike 7 järgi on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad.

Sademevete käitlemisel peab arvestama Harku valla ÜVK arengukavas esitatud nõudeid.

Suublasse juhitavale sademeveele esitatavad nõuded:

1. Sademeveesüsteemide ehitamisel ja ekspluatatsioonil tuleb lähtuda kohalikest vajadustest ja võimalikest eelvooludest ning tagada lokaalsete vahenditega sademevee puhtus selliselt, et sademevee keskkonda juhtimise nõuded oleksid ka ilma sademevee puhastamiseta täidetud. 2. Aladel, kus suurte vihmade ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave. 3. Suublasse suunatav sademetevesi peab olema puhastatud oma kinnistu piires, so kinnistult juhitakse ära ainult puhast (saastamata) või ettenähtud määral puhastatud sademetevett. 4. Arvestades Kakumäe lahe reostustundlikkust ja lähitulevikus karmistuvaid euronõudeid suublatele, tuleb puhastite valikul juba nüüd seda arvestada. 5. Kinnistu piires (enne suublasse juhtimist) peavad saastatud sademeteveed läbima õli- ja vajadusel ka liivapüüdurid. 6. Õlipüüdurite ja liiva-kruusafiltrite kasutamisel tuleb tagada nende pidev õigeaegne hooldamine. See on tähtis, et ära hoida vihmavalinguteaegsed filtrite läbipesud (saasteaine uhtmine suublasse). 7. Õlipüüdurite valikul peab pöörama tähelepanu läbipesukindlusele. 8. Suublasse võib juhtida Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruses nr 269. sätestatud nõuetele vastavat sademevett..

Alljärgnevalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruses nr 269. esitatud nõuded: §7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded (1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama. (2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. (3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, v.a lähemale kui 200 m supelranna välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljumi ehk hõljuvaine ehk heljuvainesisaldust (edaspidi heljuvainesisaldus) 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l. (5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lõigetes 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata.

Detailplaneeringu järgi on sadamaala (ca 2,9 ha) sademeveed kavandatud koguda, puhastada ja suunata Kakumäe lahte Tilgu sadama täidetava ala kaguservast. Sadamaala puhastatud sademevee väljalasu täpne asukoht on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel (lisa 11). Planeeritavalt alalt kogutavad sademeveed (max vooluhulgaga 232 l/s) juhitakse läbi liiva- muda püüduri LM 40000 ja I klassi õlipüüduri ENS 80/240 ning suunatakse detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kohas Kakumäe lahte.

OÜ Corson. Töö nr 0616 83 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2.7 Rekreatsiooniala Tilgu liivarannas

Harku Vallavalitsuse ja kohalike elanike ning ka kaugemalt (põhiliselt Tallinnast) Tilgu sadamakinnistu randa puhkama ja päevitama sõitnute sooviks (2007. a suvel Tilgu rannas toimunud eksperdi vestlused puhkajatega) on Tilgu sadama kinnistul oleva liivaranna kasutamine ka edaspidi üldkasutatava rekreatsioonialana (fotod 17 ja 18).

Foto 17. Vaade liivaranna keskosale. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Foto 18. Vaade liivaranna alale vanalt sadamamuulilt. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

2007 aasta suvel oli nädalavahetusi, mil puhkajate sõiduautode arv Tilgu sadama kinnistul võis olla 50-70 ringis. Ka äripäeviti (päikesepaistelistel päevadel) ei olnud sadama kinnistul tavaliselt alla paarikümne sõiduauto.

Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringuga ei ole kavandatud Tilgu liivaranda supelranna rajamist, küll on kavandatud liivaranna kasutamist üldkasutatava rekreatsioonialana. KSH aruande täiendamise ajal (31.07.2009) kehtivas Harku valla üldplaneeringus on ette nähtud võimalus Tilgu liivaranna kasutamist supelrannana (lisa 25).

Uues kooskõlastuste ringil olevas üldplaneeringus (joonis 8) ei ole supelranda kavandatud, mis aga ei keela antud Harku vallale kuuluvat liivaranda kasutada üldkasutatava rekreatsiooniala osana.

OÜ Corson. Töö nr 0616 84 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kui sadamaala edasiste arengute käigus tekib kunagi soov ja võimalused selles üldkasutatavas rekreatsioonialas rajada supelrand, siis peab see toimuma vastavuses Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusega nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale.

Foto 19. Vaade liivaranna rannaluite tagusele alale. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Foto nr. 19 suund on floristilise ülevaate skeemi kirjelduse nr 4 asukohast (ptk 2.1.5.1) suunaga itta. Foto vaskusse serva (vahetult mere ääres) jääb vana sadamamuul.

Foto 20. Vaade sadama kinnistu läänepiirdelt suunaga praegusele parkimisplatsile. Paremale (sõiduauto nurga ja sanglepa vahelt) jääb vana sadamamuul. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Detailplaneeringu järgi on sadamaala sademeveed kavandatud koguda, puhastada ja suunata Kakumäe lahte Tilgu sadama täidetava ala kaguservast.

OÜ Corson. Töö nr 0616 85 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 21. Vaade vana sadamamuuli ja selle ette jäävale täita kavandatud alale. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Pildistatud on Tilgu-Kalda V kinnistu põhjaosalt. Täidetava sadamaala puhastatud sademevee väljalasu täpne asukoht on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

5.2.8 Mõju taimestikule ja mullastikule

5.2.8.1 Mõju sanglepistikule

Sanglepp (must lepp) kasvab liigniisketel muldadel ainult liikuva põhjavee korral. Sanglepp on kuni 30 m kõrge puu, mis on kiirekasvuline, valguslembene ja kasvab 100-130 aastaseks. Tüvi on väikese koondega, laasub kiiresti ja hästi (Laas, 1987). Umbes 40. eluaastast alates muutub koor sügavarõmeliseks tumepruuniks korbaks. Hästi on arenenud laialdane juurestik, mille sügavus oleneb kasvukohast. Sanglepp eelistab niiskeid toitesoolade- ja huumusrikkaid muldi. Kevadisi üleujutusi talub paremini kui ükski teine puuliik, mistõttu on sageli domineeriv lodumetsades. Sanglepp on üldiselt külmakindel. Üsna tundlik on sanglepp põua suhtes. Sanglepp on suitsule ja gaasidele vastupidav, kuid kannatab tugevasti seenhaiguste, peamiselt ebatuletaelast põhjustatud südamemädaniku all, mida esineb juba üsna noortel puudel. Seemnetekkelised puud on mädanikukindlamad kui vegetatiivsest uuendusest kasvanud puud. Putukad sangleppa oluliselt ei kahjusta (Valk ja Eilart, 1974). Mitte eriti sügava juurestiku tõttu esineb vanematel sangleppadel tormiheidet, mädanikust kahjustatud ja seest õõnsatel puudel ka tormimurdu.

Lepad suudavad taluda aastas 2-3 kuulist üleujutuse perioodi. Ohud lepakooslusele on: • Liigniiskus (sanglepp ei talu seisvat kõrget põhjavett). • Niiskuse puudus. • Sanglepp ei talu hästi matmist. • Tuuleheide (tuuleheite ohtlikud on vanemad, kahjustunud juurestikuga ja mädanikust kahjustunud sanglepad).

Detailplaneeringualal (Tilgu sadama kinnistu) on sangleppi väga piiratud aladel (tiigi ning mere vahel ja läänepiirdel praegusest juurdepääsuteest lõunapoole). Peatüki 2.1.5.1 joonisel 3 on floristilise ülevaate skeem ja peatükis 2.1.5.1 on sadama ja selle lähikinnistute taimkatte

OÜ Corson. Töö nr 0616 86 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne kirjeldused. Peatükis 4 oleval joonisel 7 (alternatiiv 3) on viirutatult olemasolev kõrghaljastus. Kõik planeeringualal olev väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse.

Kuna sangleppadega planeeringualadel mingeid pinnatõstmistöid ja kuivendust ei tehta (korrastatakse ainult olemasolevad liigvett merre viivad kraavid), siis kavandatud tegevusest mingit olulist ohtu sangleppade säilimiseks ei ole. Antud arvamuse aluseks on: • KSH tegemise käigus toimunud välivaatustel saadud informatsioon ala seisundi kohta. • Kirjanduse andmed. • Eeldus, et kavandatud tegevusi tehakse nii, et on minimeeritud ohud sanglepapuistule. • Ekspertide omavahelised arutlused ja arvamused. • Ekspertide kogemused. • Samas jääb ikka mingi määramatuse võimalus (erakorralised ilmastikutingimused, kavandatule esitatud nõuete mingil põhjusel valesti täitmine, detailplaneeringualast väljaspool tehtavad veerežiimi oluliselt muutvad tegevused).

Sadama kinnistu sanglepistikualadele (planeeringualas) toimub läbi Tilgu II, Tilgu-Kalda III, Tilgu V kinnistute (planeeringualast väljas olevad) pinnasevete liikumine kõrgematelt aladelt (astangult ja selle jalamilt). Edasi on pinna- ja pinnasevee liikumise suund Kakumäe lahte. Tähtsamaks leevendamise võtteks sangleppade säilimisel on veerežiimi õige reguleerimine (liigvesi juhitakse ära). Detailplaneeringu käigus olemasolevad Tilgu sadama kinnistut läbivad kuivenduskraavid rekonstrueeritakse (puhastatakse, korrastatakse, rajatakse truubid). Planeeringualal taastatakse seal kunagi toiminud liigvee ärajuhtimise süsteem. Tähtis on vältida veesulgude tekkimist. Planeeringualast väljas oleval Tilgu II kinnistul on Tilgu tee ja sadama kinnistul paikneva tiigi vahel tekkinud ulatuslik veesulg, mis tuleb likvideerida. Säilitatavatel sanglepistiku aladel ei ole peale kraavide rekonstrueerimisega kavandatud liigvee ärajuhtimise teha muid töid.

Foto 22. Vaade tiigile tiigi läänepoolsest osast, mille ca 15 m osa jääb planeeringualast välja Männiku V kinnistule. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

OÜ Corson. Töö nr 0616 87 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 23. Vaade tiigile idapoolsest tipust. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007

Antud tiik tuleb säilitada ja kasutada randa ilmestava rekreatsiooni objektina. Lubatavad on ainult tiigi säilimiseks vajalikud tiigi kallaste korrastus ja puhastamistööd. Detailplaneeringu liigniiskete alade sanglepistikud on kavandatud ja tulevad terviklikult säilitada.

Foto 24. Vaade Tilgu-Kalda III kinnistu sangleppadele. Foto K-A. Parksepp, 07.08.2007.

Otse kumab läbi Tilgu tee. Pildistatud on planeeringuala ääres kasvavate sangleppade ribalt, mis moodustab põhilise osa planeeringualal kasvavast ja säilitatavast kõrghaljastusest. Planeeringuala sangleppade riba ja antud Tilgu-Kalda III ja Tilgu V kinnistu sanglepik moodustavad ühtse sanglepiku. Soovitavalt peaks maatulundusmaa sihtotstarbega Tilgu- Kalda III ja Tilgu V kinnistu (eraomandis) sanglepiku säilitama tervikalana koos Tilgu sadama kinnistu (munitsipaalomandis) sangleppadega.

5.2.8.2 Mõju mullastikule ja pinnasele Kavandatava tegevusega kaasneb teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävinemine. Väljaehitamine mõjutab pöördumatult otseselt rajatiste alla jäävat ala. Kuna sadamahoone, elling ja parkla ehitatakse täidetud alale, siis nende ehitamisest otsene mõju mullastikule puudub. Mõningane kaudne mõju on võimalik ehitusmaterjalide transpordi kaudu.

Oluline ja pöördumatu negatiivne mõju mullastikule avaldub teede ja trasside rajamisega (rajatiste alune pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas OÜ Corson. Töö nr 0616 88 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne kasutada vanast sadamamuulist lõunapoole jäävate vahetult rannas väljauhutud juurtega sangleppade juurte katmisel, täiendhaljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel.

Rajatiste rajamisel on võimalik, et tallatakse mulda ja pinnast ka väljaspool ehitusalasid. Tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning osaliselt kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema) või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi või ala täiendatakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse.

5.2.8.3 Kokkuvõte ja järeldused

1. Trasside ja teede alal on negatiivne mõju taimestikule otsene, oluline ja eeldatavalt ka pöördumatu. Samas suure tõenäosusega võib väita, et kui taastada eelnimetatud alal endine mullastikuline olukord, siis loodus pikaajaliselt eeldatavalt taastab liigiliselt enamvähem samaväärse taimestiku. 2. Eeldatavalt pinnavee osas olulisi muutusi ei toimu eeldusel, et ei muutu sademete hulk. Sademevesi liigub gravitatsioonijõudude toimel mullapinnalt mulda (mullas seotakse osa vett ja see jääb mulda), mida ei suuda muld siduda liigub allapoole pinnasesse, kus moodustab pinnasevee, mis kraavide kaudu juhitakse merre. 3. Detailplaneeringuga on kavandatud säilitada oluline osa Tilgu sadama kinnistu väärtuslikust kõrghaljastusest. 4. Kõik planeeringualal kasvavad puud ja puude ning põõsaste grupid omavad olulist looduslikku väärtust ja on kavandatud detailplaneeringuga säilitada. 5. Detailplaneeringu ala kõrghaljastuse säilitamisel ja uue täiendava haljastuse kavandamisel tuleb lähtuda vahetult planeeringuala kõrval kasvavast metsast ja ka ülejäänud pangaastangualusest metsast. Eesmärgiks, et detailplaneeringuala säilitatav kõrghaljastus + täiendavalt rajatav haljastus + liivarand + rajatavad rajatised + sadamahooned moodustaksid ühtse terviku Tilgu pangaastangu ja selle aluse metsaga ning taimestikuga. 6. Detailplaneeringuala arendamisega paraneb planeeringualal ja selle piirdes oleva kõrghaljastuse korrastatus: väheneb prügiladustamine ja –ladustusoht: alal hakkab toimima korraldatud jäätmekäitlus. 7. Üldkasutatava rekreatsioonialaga paraneksid Tilgu sadama piirkonnas oluliselt puhkamise ja vabaaja veetmise rekreatiivsed tingimused. 8. Planeeringuala floristilisel ülevaatamisel (2007) tuvastati kolmanda kategooria kaitstavate liikide nimekirja kuuluv – aas-karukell (Pulsatilla pratensis) LK III (vt ptk 2.1.5). 9. Aas-karukella leiti 2. juulil umbes 15 äraõitsenud ja viljadega isendit punkti nr 6 (vt ptk 2.1.5.1 floristilise ülevaate skeemi) juures ligikaudu 150 ruutmeetri suuruselt pindalalt. 3.augustil, kontrollimisel enam ühtki aas-karukella taime ei leitud. Põhjuseks võib olla poollahtisel liival paiknenud taimede äratallamine või ära kuivamine suve teisel poolel. 10. Huvitavatest taimekooslustest registreeriti liiv-vareskaera - merihumuri kujunev kooslus umbes 60 m pikkusel rannaribal. 11. Suuremal osal uuritud maa-alast (sadama kinnistu taimestikuga koos uuriti ka planeeringualast välja jäävate kinnistute taimestikku) paiknes sanglepik, millest umbes pool oli ranniku kasvukohatüüpi sanglepik ja ligikaudu poolel alal asus lodu-sanglepik alaliselt liigniisketes tingimustes. Planeeringualasse jääb väike osa uuritud ala sangleppadest. OÜ Corson. Töö nr 0616 89 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

12. Liivarand on intensiivselt kasutatav puhkealana ja seetõttu on ka seal kirjeldatud taimestik kohati ära tallatud ja koosluste eristamine mõneti tinglik. 13. Aas-karukella leiukoha võiks sadama rajamise alustamise eelsel kevadel üle vaadata (veelkordne liigi esinemise tuvastamine) ja märgistada hilisemal ühiskasutataval rannalal infotahvliga: liigi nimetus, lühiinformatsioon ja palve esinemiskohas liiki säilitada.

Alljärgnevalt on toodud „EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskusest“ saadud aas-karukella leiukohtade skeem.

Joonis 13. Aas-karukella leiukohtade skeem Aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukohti on Harku vallas 1, Harjumaal 22 ja üle Eesti 124.

5.2.9 Kavandatavast tegevusest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused

Tilgu sadamakohas kavandatavate tegevuste olulisimaks mõjuks tuleb pidada sadama ehitustööde faasis toimuvat heljumi võimalikku kandumist suurele rannikumere alale. Sellest tulenevalt võivad halveneda lindude toitumistingimused, kuna väheneb vee läbipaistvus ja raskeneb toidu leidmine. Samuti võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Samas on kirjeldatud mõju küllaltki lühiajaline ning pöörduva iseloomuga. Samuti pole mõjutatavate lindude arv kuigi suur ning lähipiirkonnas esineb ka paremaid toitumisalasid.

Tilgu sadama ekspluatatsioonifaasis tiheneb oluliselt mereliiklus, mis võib veelinde sadama piirkonnast eemale peletada. Samas pole rannikumerel liikluskoormuse kasvust ja mürast tulenev mõju linnustikule kuigi oluline, kuna Tilgu rannikumerest on viimastel aastatel OÜ Corson. Töö nr 0616 90 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne kujunenud populaarne paik jetisõitjate hulgas. Jettidega kaasnev müra ja otsene oht lindudele on aga tõenäoliselt juba vähendanud piirkonnas peatuvate ja pesitsevate lindude hulka. Piirkonda pesitsema ja peatuma jäävad linnud harjuvad aga mõne aja möödudes sadama ekspluatatsiooniga. Kuna sadamapiirkonnas on jetidega sõitmine keelatud, võib eeldada, et müratase sadama lähistel isegi väheneb.

Kavandataval tegevusel võib olla ka positiivsem mõju, kuna valminud sadamarajatised võivad pakkuda lindudele uusi pesitsuskohti. Näiteks võib mõni hõbe- või kalakajaka paar asuda pesitsema rajatavate sadamahoonete katusele. Samuti võivad linnud, eelkõige värvulised (kivitäks (Oenanthe oenanthe), linavästrik (Motacilla alba) jt) leida pesitsuskoha mõnel muul sadama konstruktsioonil või selle sees.

Leevendusmeetmed Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. Süvendustööd tuleb läbi viia pärast pesitsusperioodi (maist juulini) lõppu alates augustist, mil see ei mõjuta enam lindude pesitsusedukust. Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.

Kokkuvõtteks Tilgu sadama piirkonna linnustik pole kuigi rikkalik. Heljumi liikumisest ja sadenemisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju on võimalik leevendada võttes kasutusele vastavad leevendavad meetmed. Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita.

5.2.10 Radoon

5.2.10.1 Radooni oht

Eesti Geoloogiakeskuse 2004 Esialgse Eesti radooniriski levialade kaardi www.kuusalu.ee/galahad/ra/galahad/file_storage/2318/202551) järgi jääb planeeringuala kõrge radooniriskiga alale. Radooni sisaldus majade siseõhus on sageli kõrge.

OÜ Corson. Töö nr 0616 91 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 14. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart 2004. Väljavõte Eesti ja Rootsi Geoloogiakeskuste kaardist ning legendist.

Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal maapinnale asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht.

Radooniohuga aladele rajatavate hoonete all olevate pinnasekihte radooniohtlikkus selgub proovipuurimisega hoone asukohas. Aluspinnase radooniohtlikkus selgub pinnase välimõõtmisega. Väljaspool radooniohtlikke alasid ei ole need toimingud vajalikud.

Detailplaneeringualal toimub sadamahoone ja ellingu ehitamine merre täidetavale alale. Antud juhul võimalik radooni oht võib seega ilmneda eeldatavalt ainult täitepinnase kaudu (järgmise ptk eelviimane lõik).

Vajadusel on võimalik radooni uuringuid tellida Eesti Geoloogiakeskusest (Kadaka tee 82, Tallinn, 12618, tel: 6720094, e-mail: [email protected]). Radooni kontsentratsiooni mõõtmist saab OÜ Corson. Töö nr 0616 92 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne tellida ka Eesti Kiirguskeskusest (Kopli 76, 10416 Tallinn, tel: 664 4900, e-post: [email protected]). Eelnimetatud aadressidel on võimalik saada vajadusel ka radooniohtu puudutavaid konsultatsioone.

5.2.10.2 Üldinformatsioon

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib põhiliselt uraan 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon laguneb edasi laguproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Radooni poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Märkimisväärse kiirguskoormuse annavad radooni väikese poolestusajaga tütarproduktid.

Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale.

Maapinnast õhku pääsenud radoon haihtub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10- 20 Bq/m3.

Halvasti ventileeritud ruumi sattunud radoon 222Rn koos oma radioaktiivsete tütarproduktidega annab enam kui poole inimese poolt saadavast looduslikust radioaktiivsusest.

Viimasel ajal on Eestis üha enam tähelepanu pööratud radoonist tulenevale terviseriskile (Pahapill, 2003). Eestis seni tehtud radooni mõõtmiste tulemusel võib oletada, et radoon meie elu-, puhke- ja tööruumides põhjustab igal aastal ligikaudu 100 uut kopsuvähi haigusjuhtu. Eestis tuvastatakse aastas kopsuvähki ca 700 patsiendil (http://www.uponor.ee/templates/Page.aspx?id=2228).

Põhiliseks siseõhu radooni allikaks on pinnas. Pinnase all ei tuleks mõista ainult looduslikke pinnasekihte. Tihti on majade all tegemist täitepinnasega, mis koosneb mitmesugustest tootmis- või kaevandamisjääkidest. Rõhkude erinevuse tõttu tungib pinnaseõhk majade sisemusse väga mitmesuguseid teid pidi. Sagedasemad neist on praod vundamendile toetuvates välispiiretes ja nende ühenduskohtades ning praod kommunikatsioonikanalites ja nende ümber. Pinnaseõhku satub radoon raadiumit sisaldavast kivimist. Pinnaseõhus oleva radooni sissepääs hoonesse sõltub õhuvahetusest pinnase ja hoone vahel ning määratakse ära ehitise, eriti keldri ja vundamendi ehitusviisiga. Radooni satub majade õhku ka majapidamises kasutatavast veest. Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe – tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Seega – radooni tase majas sõltub radooniallika mõju tugevusest ja õhuvahetusest hoones ja selle läheduses. Mõlemad omakorda olenevad meteoroloogilistest parameetritest (tuul, õhutemperatuur, õhurõhk, sademed), elanike elutegevusest ja kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööst.

Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 „Sisekliima“ peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tuleb lähtuda nõudest, et radoonisisaldus ruumiõhus oleks väiksem kui 200 Bq/m3, soovitavalt mitte üle 150 Bq/m3. Eelnimetatud normid kehtivad planeeritavatele uutele hoonetele.

OÜ Corson. Töö nr 0616 93 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.2.10.3 Kokkuvõte 1. Eesti Geoloogiakeskuse 2004 Esialgse Eesti radooniriski levialade kaardi järgi jääb planeeringuala alade hulka, kus on kõrge radoonirisk. 2. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal maapinnale asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. 3. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu looduslikult radioaktiivne inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. 4. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. 5. Radooni tase majas sõltub radooniallika mõju tugevusest ja õhuvahetusest hoones ja selle läheduses. Eelnenud omakorda olenevad meteoroloogilistest parameetritest (tuul, õhutemperatuur, õhurõhk, sademed), elanike elutegevusest ja kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööst. 6. Kui pinnase pooriõhus on radooni sisaldus üle 50 kBq/m3, siis peetakse seda kõrge riskiga alaks. Seetõttu tuleb rakendada kaitseabinõusid (arhitektuurilisi, ehituslikke, tehnoloogilisi ja konstruktsioonlahendusi), mis väldiksid radooni tungimise siseruumidesse, peamiselt keldrikorrustele. 7. Tavaliselt kui ei ole tehtud radooniuuringuid, siis ilma vastavate radooniuuringuteta peab hoonete projekteerimine ja ehitamine toimuma vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 „Radooniohutu hoone projekteerimine”. Planeeringualal on tegemist kahe hoone ehitamisega merre täidetavale alale ja kui ei kasutata täitepinnast, millest võiks tulla radooni ohtu, siis eeldatavalt radooniuuringud ei ole vajalikud. Samas, kui on teada sadamaala täitmiseks kasutatav pinnas, siis peaks kõikvõimalike ootamatuste ärahoidmiseks konsulteerima pädevate spetsialistidega (kontaktandmed ptk 5.1.10.1 lõpus). 8. Kui konsultatsiooni käigus selgub, et vastavad uuringud on vajalikud ja need näitavad, et planeeritaval alal on kõrge radoonisisaldusega pinnased, siis sinna ehitatavates hoonetes radoonitasemete tagamiseks alla töökohtadele soovitavat 200 Bq/m3, tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 839:2003-st.

5.3 Detailplaneeringuga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud

5.3.1 Detailplaneeringuala tähtsus ja sotsiaalmajanduslike huvigruppide määratlemine

Detailplaneeringu eesmärgiks on parandada Harku vallas Tilgu sadama piirkonna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luua paremad arengueeldused Tallinna läänepiirkonna turismialase konkurentsivõime tõstmiseks.

Detailplaneeringuga avalduvad mõjud võivad olla nii positiivsed, nt turismi mõju suurenemine, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine, korrastatud Tilgu sadam, loodud uued sotsiaalobjektid, säilitatud looduslik mitmekesisus jne, kui negatiivsed nt elanike rahu rikkumine, müra suurenemine, reostuse tekitamine, liikluse intensiivistumine jne. Tilgu sadamaala detailplaneeringu huvigrupid on: • Detailplaneeringuala, selle lähiala ja piirkonna külade elanikud • Piirkonna maa-alade, hoonete ja infrastruktuuri omanik(ud)

OÜ Corson. Töö nr 0616 94 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Piirkonnas tegutsevate firmade ja ettevõtete omanikud ja töötajad • Sadama otsesed kliendid (oma alustega sadamasse saabuvad Eesti ja välisturistid, kohalike jahtide ja paatide omanikud) • Harku valla ja laiemalt kogu Harjumaa elanikud • Eesti riik. Detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise peamiseks eesmärgiks on hinnata detailplaneeringu alal toimuvate muudatustega seotud mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ning ümbritsevale keskkonnale tervikuna, kusjuures keskkonna all mõistetakse ka majanduslikke-, sotsiaalseid- ja regionaalseid mõjusid. Muudatused mõjutavad otseselt detailplaneeringu alaga seotud huvigruppe: ettevõtteid, organisatsioone, isikuid, looduskeskkonda jne.

Huvigruppide määratlemisel lähtuti Ilmandu külas asuva Tilgu sadama detailplaneeringu alast. Detailplaneeringuga soovitatakse välja arendada sadam, mis osutab teenuseid mereturistidele, kohalikele kaatri- ja jahiomanikele. Sadamas on alustele ette nähtud 131 kohta. Sadamaalale nähakse ette sorteeritud prügi kogumise koht. Välimise kaitsemuuli siseküljele ehitatud kaile nähakse ette piiritsooni ala. Tilgu sadamast on planeeritud välja arendada piirkondlik turismi- ja aktiivse spordi ning vabaaja keskus, kus lisaks sadamale rajatakse sadamahoone netopinnaga 736 m2, elling netopinnaga 1485 m2. Sadama arenguga on seotud kogu piirkonna lähiümbruse areng, mis eelkõige puudutab juurdetulevat ja/või korrastatavat infrastruktuuri (teed, tänavad, valgustus, parkimine jne). Piirkonna planeerimisel, hilisemal hoonestuse ning rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel on vajalik leida parimad logistilis-majanduslikud lahendused, sest see mõjutab otseselt huvigruppide heaolu antud piirkonnas.

Käesoleva detailplaneeringu puhul peab seega arvestama mitmete oluliste komponentidega, milledeks on sadam koos sadamahoonega, teiseks Ilmandu küla piirkond koos lähedalasuvate valdadega ning piirkonda külastavad turistid nii meritsi kui mööda maismaad. Samuti on piirkonna arendamisega seotud palju juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on koondatud Tilgu sadama huvigruppidesse, kellede huvid ja heaolu on piirkonnas tekkivate mõjude analüüsi aluseks.

5.3.2 Huvigruppide analüüs ja põhjendatus

5.3.2.1 Detailplaneeringuala, selle lähiala ja piirkonna külade elanikud

Tilgu munitsipaalsadama piirkonda jäävaid kohalikke elanikke mõjutab otseselt detailplaneeringu alal toimuva hakkav arendustegevus. Suureneb liiklustihedus, müra, tolm, suureneb inimeste vool, surve ja koormatus infrastruktuurile tervikuna (teed, side, vesi, kanalisatsioon, elekter, sadevesi).

Positiivsete ilmingutena võib esile tuua elukeskkonna atraktiivsemaks muutumise, teede olukorra paranemise, parkimise võimaluste laienemise ja süstematiseerimise. Suureneb piirkonna turvalisus tervikuna. Kohalikel elanikel avaneb võimalus koduläheduses tegeleda mereliste tegevusaladega ning tervisespordiga. Äripinnad, eluks vajalikud teenused ning sotsiaalne keskkond tulevad Harku vallas Tilgu sadama piirkonnas asuvate külade elanikele lähemale.

Negatiivsed mõjud: Liiklustihedusest (Tilgu tee) tuleneva müra suurenemine ümbruskonna elanikele.

OÜ Corson. Töö nr 0616 95 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Oluline leevendus on alternatiivtee rajamine vastavalt Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatati Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringule. Vibratsioon ehitustegevuse ajal (ajutine mõju kaldakindlustuste ja uute teede rajamise ajal). Tolm ja gaasiemissioonid ehitusaladelt ja materjalide transpordist (ajutine). Sadama rajamise positiivsed mõjud: • kohaliku elukeskkonna paranemine Tilgu külalissadama väljaarendamise näol; • kohalikud elanikud saavad lähipiirkonnas esmatarbekaubad; • kohaliku turismikeskuse väljaarendamine; • rekreatsiooni sh tervisespordiga tegelemise võimaluste avardumine; • merele suunatud vaba aja veetmise ja sportimise võimaluste laienemine; • kinnisvara väärtuse kasv (sõltumata majandussituatsioonist); • kohaliku elukeskkonna paranemine: infrastruktuuri paranemine; • laste ja noorte vaba-aja parem sisustamine; • rohealade korrastamine ja säilimine ning miljööväärtusliku keskkonna kujunemine.

Tilgu munitsipaalsadama rajamise alustamine praeguses majandussituatsioonis võib anda olulise tõuke majandussituatsiooni paranedes kõigi eelnimetatud positiivsete mõjude suurenemisse.

5.3.2.2 Piirkonna maa-alade, hoonete ja infrastruktuuri omanik(ud)

Tilgu munitsipaalsadama piirkonna maa-aladel, hoonetel ja infrastruktuuril on erinevad omanikud. Lõuna ja lääne poole sadamast jäävad suured kinnistud klindipealsel alal: • Männiku IV; • Männiku V • Tilgu I • Tilgu IV • Tilgu VI • Tilgu-Kalda II • Tilgu-Kalda IV • SÜ Romantik Ettevõtluskeskkonna loomine sadama territooriumil paikneva infrastruktuuri baasil annab võimaluse välja arendada äri- ja ettevõtlustegevust erinevates valdkondades: turismi-, majutus-, toitlustus-, sotsiaalsetes jm valdkondades. Tõenäoliselt tõuseb piirkonnas maa hind. Tilgu munitsipaalsadama väljaarendamine külalissadamaks kujundab piirkonna atraktiivseks nii sise- kui välisturistidele. Piirkonna väljaarendamise negatiivseid mõjusid sellele huvigrupile ei ole. Probleemiks on erinevate arendustegevuste elluviimise võimalused arvestades praegust majanduslangust. Sadama rajamise positiivsed mõjud: • ettevõtlusvõimaluste ja –aktiivsuse tõus; • kinnisvarahindade tõus; • äritegevuskeskkonna paranemine; • infrastruktuuri paranemine; • miljööväärtuse kasv. Tilgu munitsipaalsadama rajamisel eelnimetatud positiivsed mõjud avalduksid ka praeguses majandussituatsioonis. Samas positiivsed mõjud avalduvad tugevamini, kui sadam on rajatud praegusele majanduslangusele järgnevaks majandusliku tõusu alguseks.

OÜ Corson. Töö nr 0616 96 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.3.2.3 Piirkonnas tegutsevate firmade ja ettevõtete omanikud ja töötajad

Selle huvigrupi võib jagada kaheks. Esimesse gruppi kuuluvad firmad ja ettevõtted, millede tegevus on otseselt seotud sadama funktsioneerimisega. Need oleksid: sadama administratsioon ja teenindav personal ning esmatarbeteenuseid pakkuvad firmad. Ettevõtete omanikud koos töötajatega on huvitatud külalissadama rajamisega kaasnevast turismitegevustest. Sadamaga on otseselt seotud ka need ettevõtted, kes hakkavad tegelema detailplaneeringuga seotud ala ehitusliku projekteerimisega ning ehitusega.

Teise grupi moodustavad need firmad ja ettevõtted, mille tegevus ei ole otseselt seotud detailplaneeringu ala tegevusega, kuid kes on samuti huvitatud piirkonda loodavast külalissadamast. Nendeks on nt posti-, ravi-, jaemüügi- ja muid teenuseid pakuvad ettevõtted. Piirkonna üldine areng ja sadamahoone ning hotelli rajamine on positiivne eelkõige ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ja omab positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju.

Negatiivsed mõjud sellele huvigrupile puuduvad. Probleemiks on praegune majanduslangus, mis pärsib oluliselt erinevate arendustegevuste elluviimise.

Sadama rajamise positiivsed mõjud avalduvad eelkõige: ettevõtlusaktiivsuse ja äritegevuse kasvus, infrastruktuuri jt tugiteenuste paranemises, tööhõive paranemises ja sellest tulenevalt elukeskkonna paranemisest tingituna hea maine. samas

Eelnimetatud positiivsed mõjud avalduvad ka praeguses majandussituatsioonis. Samas positiivsed mõjud avalduvad tugevamini ja suuremas ulatuses, kui sadam on rajatud praegusele majanduslangusele järgnevaks majandusliku tõusu alguseks. Sadam on siis piirkonna arengus oluliseks edasiviivaks majanduslikuks jõuks.

5.3.2.4 Sadama otsesed kliendid (oma alustega sadamasse saabuvad Eesti ja välisturistid, kohalike jahtide ja paatide omanikud)

Sellesse huvigruppi kuuluvad: jahtide, kaatrite ja paatide omanikud ning nende meeskonnakaaslased. See huvigrupp on eelkõige huvitatud sellest, et sadamas arendatakse välja korralik infrastruktuur nii sadamasse pääsemiseks kui ka sadamas endas. Mõlemaid huvitab sadama hea ning kvaliteetne teenindus. Sadama külalised soovivad meeldivat ja sisutihedat ajaveetmise võimalust, kalurid aga saavad pakkuda oma tooteid ning teenuseid. Ilmselt moodustab suure osa sadama klientidest sadama püsikliendid ehk siis kohalikud paatide ja jahtide omanikud. Nemad on ka sadama peamise sissetulekuallika tekitajad.

Negatiivsed mõjud sellele huvigrupile puuduvad.

Positiivsete mõjudena võib kokkuvõtteks välja tuua: klientidele avanev võimalus veeta vaba aega Kakumäe lahe idakaldal, tegeleda mereturismi ja vaba aja veetmisega piirkonnas. Sadama kliendid saavad uue väikesadama, mis vastab kõigile kaasaja nõuetele. Välisturistidel (jahituristid) lüheneb ühest sadamast teise sõidul vahemaa ja aeg. Aluste omanikud saavad turvalise hoiukoha.

Sadama rajamisel eelnimetatud positiivsed mõjud avalduksid ka praeguses majandussituatsioonis.

OÜ Corson. Töö nr 0616 97 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.3.2.5 Harku valla ja laiemalt kogu Harjumaa elanikud

Harku valla ja kogu Harjumaa elanikud saavad kasutada Tilgu külalissadama piirkonnas pakutavaid sadama- ja turismiteenuseid. Korrastatud ja miljööväärtuslik sadamapiirkond tõstab elamispaiga atraktiivsust ja elukeskkonna väärtust. Harku valda lisandub uus puhkekoht ning laieneb töövaldkondade ning töökohtade pakkumine. Harku vallas asuv Tilgu sadam leiab koha Läänemere sadamate ketis, millega oluliselt tõuseb mereturismiteenuste osutamise tase ja sellest johtuvalt paraneb valla maine.

Negatiivsed mõjud sellele huvigrupile puuduvad.

5.3.2.6 Eesti riik

Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmbekeskust omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg.

Võttes kokku analüüsitud huvigrupid ja arvestatud neis kirjeldatud sotsiaalseid, majanduslikke ja regionaalseid mõjusid võib öelda, et detailplaneeringuga sadamapiirkonna väljaarendamisest ja edaspidisest arengust tulenevate sotsiaal-majanduslike ja regionaalsete tegurite positiivne mõju on ülekaalus ja seega on igati aktsepteeritav antud projekti elluviimine.

Munitsipaalsadama rajamisega kaasnevad positiivsed mõjud avalduvad tugevamini ja suuremas ulatuses, kui sadam on rajatud praegusele majanduslangusele järgnevaks majandusliku tõusu alguseks. Neil sadamatel, kes on majandussituatsiooni paranemise alguseks mereturismi teenuste osutamiseks kohe valmis on oluline eelis konkurentide ees, kes ei ole valmis või hakkavad alles sadamaid rajama. Konkurents toimub nii välissadamate, munitsipaalomandis või riigi omandis ja eraomandis olevate sadamate vahel.

Munitsipaalomandisse kuuluva Tilgu sadamakompleksi väljaarendamine vastab tervikuna nii Harku valla kui ka Eesti riigi huvidele.

5.4 Mõju kultuuripärandile ja muinsuskaitsele

Eesti rannikualad on pika meresõidutraditsiooniga, mis on meie kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist. Tilgu munitsipaalsadamast on planeeritud välja arendada külalissadam, mis elavdab turismi ja üldist kultuurivahetust piirkonnas. Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab elanike identiteeti.

Detailplaneeringu piirkonnas puuduvad muinsuskaitselised objektid, kuid vallas asuvad Peeter Suure merekindlustused saavad kindlasti suurema tähelepanu osaliseks.

OÜ Corson. Töö nr 0616 98 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tilgu munitsipaalsadama rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjutab kultuuripärandit ja muinsuskaitset positiivselt.

5.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule

Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Kuigi Eestis on umbes 2500 spordiklubi- ja organisatsiooni ning spordiklubidesse kuulub 10–12% Eesti elanikkonnast, on endiselt probleemiks sportimispaikade vähesus ja perespordi ning aktiivsete puhkeaja veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus, samuti on harrastusspordiga tegelemine kallis ja spordiklubide majanduslik olukord kehv.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige sadama ja mõningaselt ka kommunikatsioonide rajamise ajal. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.

Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide vedu, laadimine ning ladustamine sadama kinnistu ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada.

Kuna sadama ja sadamaala ehitustööd toimuvad looduslikult hästi ventileeritavas astangu aluses rannaalas ja Tilgu sadama kinnistut ümbritsevad maismaapoolt küllaltki suured astangualuse metsaga alad, mis jäävad astangul paiknevate elamute vahele, siis võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Eeldatavalt ei ole ehitustöödel sadamaalalt õhu saasteohtu piirkonna elamualadele.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv.

Piirkonda rajatav Tilgu munitsipaalsadam avardab kohalike elanike vaba aja tegevusega seotud võimalusi ning heaolu, andes võimaluse veeta kvaliteetset vaba aega merel ning tegeledes merega seotud spordivaldkondadega. Samuti avarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumata oma elukohast kaugele.

Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks.

OÜ Corson. Töö nr 0616 99 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.6 Külalissadama sotsiaalmajanduslikud mõjud

Välisturism väikelaevadega on Läänemerel ülipopulaarne. Läänemere basseinis loendatakse üle 500 merekämpingu. Soome Vabariigi piirivalve andmetel seilab Soome territoriaalvetes ca 200 000 alust aastas. Kõik merel seilavad alused vajavad kindlate vahemaade tagant veesõidukite korrastamiseks ja vaba aja veetmise eesmärgil tehtavate peatuste tegemiseks turvalist sadamakohta.

Arvestades Harku valla pikka rannajoont ja sellest tulenevalt suurt turismimajanduslikku potentsiaali, avaldab taastatav sadam olulist sotsiaalmajanduslikku mõju.

Kuivõrd Eesti on mereriik, siis esikohale võiks panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse on seetõttu oluline kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks, eriti aga kiiresti areneva ökoturismi sektori jaoks. Harku vald on mereäärne rikkaliku arhitektuuri- ja militaarpärandiga vald, mis annab talle olulisi eeliseid turismi- ja mereturismi arendamiseks. Oluliseks eeliseks on lähedus Tallinnaga, mis on väliskülastajatele number üks sihtkoht Eestis.

Harrastusmeresõit on viimaste aastatega pidevalt kasvanud ja prognooside kohaselt jätkub kasv Euroopa Liidus 5-6% aastas. Mereturism kui aktiivse puhkuse vorm mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Hinnanguliselt annab turism koos mereturismiga ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile.

Munitsipaalsadama taastamise eesmärk on ettevõtluse ja turismi arendamine ning külalissadama tingimuste loomine. Sadama alale on planeeritud sadamahoone ehitamine, mis loob eeldused piirkonnas turismi- ja spordielu edasiarenemiseks. Tilgu külalissadama rajamine tekitab piirkonnas täiendava turisminivoo ja annab lisaks turismimajandusele ergutava süsti erinevatele majandusharudele ja turismi toetavale ettevõtlusele: ehitus, teedeehitus, majutus- ja toitlustus-teenindus, kaubandus, kinnisvaraturg jne.

Paraneb tööhõive tase, samuti teenuste ja toodete kvaliteet ning tõuseb välisinvestorite huvi, kuna tagatiseks on piisav turistide hulk. Seoses ettevõtluse arenemisega tõuseb ümbruskonna omavalitsustes eelarve tulupool, mis võimaldab investeerida infrastruktuuri edasisse arengusse.

5.7 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele

Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv mõjutab kas ise majandust või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Tulenevalt nii mitmetest EAS Turismiagentuuri tellimusel läbiviidud välisturgude uuringutest kui ka üldistest turismitrendidest on võimalik järeldada, et turistid ja puhkajad soovivad üha enam ja enam aktiivse puhkuse võimalusi, mis oleksid seotud sihtkoha ajaloo, kultuuri ja loodusega.

Tulenevalt 2006. aastal läbiviidud uuringust, Maritime tourism trends in the Baltic Sea Region, soovivad jahituristid reeglina peatuda vaikses ja privaatses keskkonnas. Tilgu

OÜ Corson. Töö nr 0616 100 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne munitsipaalsadamast leiavad nad rahuliku keskkonna, mis on eemal linnakärast. Sadam võimaldab edukalt arendada veelõbustusi ja veeturismiga seotud ettevõtmisi.

Ettevõtluse arengule avaldab turismi edendamine piirkonnas positiivset mõju. Tuginedes eelpool nimetatud uuringule pakutaks reeglina külalissadamas järgmisi turismiteenuseid: • toitlustamine; • vaatamisväärsused; • majutus; • poodlemine; • jalgratta, auto, veespordivahendite rent; • reisipaketid; • matkamine; • kalastamine.

Kõigis loetletud valdkondades tekivad ettevõtluseks ja äritegevuseks arvukad võimalused. Lisaks loovad töökohti sadamahoonesse kavandatav restoran-baar, parklad, matkakorraldajad, giidid. Tulevikus pole välistatud ka müügivõimaluste tekkimine kohalikele käsitöömeistritele, kaluritele jne. Julgustavalt mõjub läbiviidud küsitluse tulemus, millest lähtuvalt kulutavad jahiseltskonnad reisil kohalikele teenustele ja kaupadele arvestatava summa rahast – ligikaudu 1/3 jahituristidest kulutavad ~100 EURi päevas/aluse kohta. See näitab, et ettevõtluse arenguks on piisavalt turgu ja tarbijaid.

Tulenevalt eelpooltoodust mõjutab piirkonna väljaarendamine positiivselt nii ettevõtlust kui ka turismi.

5.8 Mõju infrastruktuurile

Piirkonna arendamisel on oluliselt tähtis infrastruktuuri kompleksne väljaarendamine. Uue ala kavandamisel kavandatakse ühtlasi ka haljastus, rohekoridorid jne. Uutele ehitistele kavandatakse ja arendatakse välja juurdepääsuteed.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb arvestada sadama laiendamise võimalusega pikemas perspektiivis ning siduda see piirkonnas tervikliku ja ökoloogiliselt toimiva rohevõrgustikuga. Planeeringu alal on kavandatud avalikud juurdepääs looduslikule rannale ja sadamale.

Peab arvestama, et kergliiklustee rajamisel on positiivne mõju sotsiaalse keskkonna kujunemisele. Kergliiklustee võimaldaks näiteks Tilgu sadamaala turismiteenuse siduda Tabasalu keskusega ning teiste teeninduspiirkondadega rääkimata Sisekaitseakadeemiast.

Liiklus ja parkimine on seotud piirkonna elanikega, külalissadama ja selle toimingutega, jahituristidega ning sise- ja välisturistidega, kes reisivad maismaal, samuti tuleb arvestada perspektiivsete loodavate töökohtadega.

Detailplaneeringu alal pööratakse tähelepanu ka parkimise probleemidele. Kokku on kavandatud rajada 117 parkimiskohta. Parkimine on ette nähtud sadama territooriumil ja hotelli juures.

Kommunikatsioonide arendamine loob paremad võimalused ettevõtete, elamupiirkondade ja sadamapiirkonna väljaarendamiseks ning toetab seeläbi majanduse üldist arengut piirkonnas.

OÜ Corson. Töö nr 0616 101 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Rajatakse uusi kanalisatsiooni- ja veetrasse 600-800 m ulatuses. Sadevesi puhastatakse ja juhitakse merre.

Detailplaneeringu elluviimisel negatiivseid mõjusid ette näha ei ole. Majanduskeskkonnale mõjub detailplaneeringu elluviimine positiivselt, luues paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse, sh turismi arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele.

5.9 Mõju jäätmemajandusele

Detailplaneeringu alal pööratakse tähelepanu miljööväärtuslikust seisukohast lähtuvale esteetikale kui funktsionaalsusele jäätmemajanduses, sellest tulenevalt valitakse prügikastid ja/või -konteinerid funktsionaalsed ja meeldiva väljanägemisega jäätmete kogumiseks. Soovitavalt püütakse järgida, et soetatud konteinerid ja prügikastid oleksid valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest. Planeeringu alasse paigaldatavate prügikastide/- konteinerite arvu kindlaksmääramisel tuleb arvestada prügikastide/-konteinerite suurusega, sadama kasutajate arvuga ja prügikastide/-konteinerite tühjendussagedusega. Detailplaneeringu alal on näidatud prügikonteinerite asukohad. Jäätmed tuleb sorteerida võimalikult mitmesse kategooriasse ja suunata seejärel taaskasutusse. Eraldi tuleks sorteerida pudeleid, joogipurke, plastikut, orgaanilisi materjale jne.

Sadamaalale paigaldatavad pilsivee pumpamisvahendid peaksid olema võimelised eraldama õlist pilsivett või vett õlistest jäätmetest. Pilsivee pumpamisvahendid peaksid asuma sadamas või sadamale väga lähedal. Kõigil potentsiaalsetel kasutajatel peaks olema neile seadmetele lihtne ligi pääseda. Tualetijäätmete pumpamise vahendid võivad koosneda statsionaarsetest pumpamisseadmetest, mobiilsetest pumpamisseadmetest või pumbaveokist. Tualetijäätmete pumpamisvahendid peaksid asuma sadamas või sadamale väga lähedal. Kõigil veesõidukite omanikel peaks olema neile seadmetele lihtne ligi pääseda. Statsionaarsed tualetijäätmete pumpamisseadmed peavad asuma sadama kesksel kohal ja olema kõikidele veesõidukitele (sealhulgas suurema süvise ja mõõtmetega veesõidukitele) lihtsalt ligipääsetavad. Tualetijäätmete pumpamisvahendid peavad vastama rahvuslike seaduste nõuetele.

Veesõidukite paranduseks ja pesuks ettenähtud alad sadamas peavad tervikuna vastama kõigile nii rahvuslikus kui ka rahvusvahelises seadusandluses leiduvatele asjakohastele standarditele ja määrustele. Veesõidukite parandus ja pesu peab toimuma sadamas selleks ettenähtud kohas. Eelpool nimetatud alad peavad olema varustatud filtersüsteemide või muude sarnaste seadmetega, mis takistavad ohtlike ainete sattumist kanalisatsioonisüsteemi ja sadama territooriumile/vette. Kogumisfiltreid tuleb regulaarselt tühjendada ja neisse suhtuda kui ohtlike jäätmete allikatesse. Suuremad parandustööd (näiteks lihvimine, poleerimine või liivapritsitööd, mis tekitavad tolmusaastet) peaks toimuma katuse all või siseruumides. Kogunud jäätmeid tuleb käsitleda ohtlike jäätmetena ja veesõidukite parandamisest tulenevat mürasaastet tuleb minimeerida.

Sadama akvatooriumis võivad jäätmed tekkida õnnetusjuhtumi korral. Detailplaneeringu alal on arvestatud erinevate sadamakompleksis tekkivate jäätmetega, millede likvideerimiseks võetakse kasutusele nõuetekohased meetmed.

Detailplaneeringu alal ei teki jäätmetest põhjustatud reostust, sest planeeringu kohaselt korraldatakse jäätmemajandus vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmekavale.

OÜ Corson. Töö nr 0616 102 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Lähtudes eelpoolkirjeldatust on detailplaneeringu alal kavandatud kasutada erinevad meetmed, mis aitavad oluliselt võimalike negatiivsete mõjude avaldumist vähendada ja positiivseid mõjusid võimendada.

5.10 Müra Peatükk on koostatud Akukon töö 7450-1 Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine põhjal (lisa 22).

Tallinna Tervisekaitsetalitus oma kirjas 13.03.07 nr 6-9/4/412 (lisa 19) märkis, et Tilgu sadam, nagu ka kõik teised sadamad on müraallikas, olenevalt sadama ekspluateerimisest ka välisõhu saasteallikaks. Tervisekaitsetalitus soovitas Tilgu sadamale mürakaardi strateegilist koostamist ja võimaliku õhusaaste mõjupiiri määramist. KSH protsessi käigus on tellitud Tilgu munitsipaalsadamale mürakaardi koostamine. Müra hinnang anti lähtudes nii kasvavast liikluskoormusest kui ka võimalikust mootorpaatide mürast. KSH aruande koostamisel on kasutatud antud hinnangu tulemusi. Mürakaart on lisas 22.

5.10.1 Keskkonnamüra normtasemed

Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: • I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad • II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades • III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) • IV kategooria tööstusala

Vastavalt üld- ja detailplaneeringule on Tilgu sadama piirkonnas määruse mõistes tegemist IV kategooria alaga (tootmismaa). Kuna detailplaneeringuga on kavandatud planeeringualal lisaks sadamale ka oluliselt suurendada sotsiaalmaa osa, eesmärgiga rajada võimalused vabaaja veetmiseks ja sportimiseks ja seda osa tuleks käsitleda III kategooria segaalana (elamuid antud detailplaneeringualale ei ole kavandatud).

Kuna antud juhul on tegemist planeeringuga uuel planeeritaval alal, siis tuleb projekteerimisel arvestada müra taotlustaseme arvsuurustega uutel planeeritavatel aladel. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Uutes ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse.

Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müra normtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsed müratasemed LAeq, mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. OÜ Corson. Töö nr 0616 103 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.10.2 Välismüra tasemed hoonestatud alal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7-23) ja öisest ajavahemikust (23-7). Päevane ajavahemik sisaldab õhtust aega (19-23), millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB.

Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,qT (dB)

päeval öösel II kategooria 55 45 III kategooria 60 50

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,. ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel. Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,qT (dB)

päeval öösel II kategooria 50 40 III kategooria 55 45

Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,qT (dB)

Elamu Eluruumides päeval 35 Magamisruumides öösel 30

Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35) Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40)

Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides päeval 50

5.10.3 Planeeritava ala kirjeldus

Tilgu sadamakoht asub Harku vallas, Ilmandu külas, Kakumäe lahe läänekaldal, Rannamõisa paeranniku jalamil, Tallinnast umbes 12 kilomeetri kaugusel.

OÜ Corson. Töö nr 0616 104 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Planeeritaval alal hoonestus puudub. Tilgu munitsipaalsadama territooriumile ehitatakse 2 hoonet (sadamahoone ja elling). Sadamakompleksi territooriumil asuvasse parklasse on ette nähtud 117 parkimiskohta.

Planeeritavale alale on tagatud juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Tilgu tee kaudu.

Lähim mootorpaadi seismiskoht on lähimast eluhoonest - 300 m kaugusel. Sellist vahemaad tuleb pidada piisavaks olulise häirivuse vältimiseks. Siiski tuleb arvestada, et vesi on väga peegeldav pind ja üksikute mootorpaatide saabumine ja lahkumine võib olla eristatav.

Sadama rajamisega kaasnevat peamiseks müraallikaks tuleb pidada tihenevat autoliiklust ja sadamahoonete tehnoseadmete müra. Peamine liiklusmüraallikas käsitletaval alal on Tilgu tee autoliiklus.

5.10.4 Laevaliikluse müra hindamine

5.10.4.1 Väikelaevade ja sadama müra hindamine

Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid.

Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad.

Antud töö tegemisel on arvestatud, et mootorpaatide helivõimsustasemed L„A jäävad vahemikku 96-105 dB.

Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele Kli = +5 dB.

Tilgu munitsipaalsadamas on ette nähtud 131-kohaline väikejahtide ja turismisadam; hinnanguliselt on arvestatud, et nendest 50% (e. 60 väikelaeva) moodustavad mootoriga varustatud väikelaevad ja nendest 30 väikelaeva liigub igapäevaselt.

Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid - mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord. Peamine väikelaevade liikumiskoridor on sadamast loodesuunaline. Teiseks oluliseks teguriks on väikelaevade kiirus: sadama akvatooriumis oleme arvestanud laevade liikumiskiiruseks 6 sõlme (11 km/h), akvatooriumist väljaspool vastavalt 10 (19 km/ h) ja 20 (37 km/h) sõlme. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis: OÜ Corson. Töö nr 0616 105 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 13. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LPASmax detsibellides PN ≤10 67 10 < PN ≤40 72 PN > 40 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade ohu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist passby tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt.

Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sadamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada.

5.10.4.2 Arvutused ja nende tulem

1. Väikelaevade liiklusmüra arvutused teostati vastavalt rahvusvahelise meetodi järgi - ISO 9613 Acoustics - Attenuation of sound during outdoors - Part 2: General method of calculation. Liiklusmüra arvutused sooritati Datakustik CADNA/A 3.6 arvutusprogrammi abil. 2. Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis, mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid hooneid ning muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. 3. Arvutus teostati kasutades arvutuspunktide ruudustikku 2x2 m. Müratsoonide kaardid arvutati maapinnast 2 m kõrgusel. Arvutused teostati päevase (07-23) ja öise (23-07) ajavahemiku jaoks päevane aeg sisaldab õhtut (19-23). 4. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse põhijooniselt.

Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad -<40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal. Üksikud sadamas toimuvad mürasündmused (nt. laeva lahkumine ja saabumine) on lähimate eluhoonete juures siiski eristatavad.

Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele.

Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole planeeritava jahisadama lähiümbruses kõrged ja jäävad alla oluliselt liiklusmüra taotlustasemetele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) uutel planeeritavatel aladel. Jahisadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid. Väikelaevade liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis kaart päevase ajavahemiku jaoks, lisa 7450-A1.

OÜ Corson. Töö nr 0616 106 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Jahisadama rajamisega kaasnevat peamiseks müraallikaks tuleb pidada oluliselt tihenevat autoliiklust ja tehnoseadmete müra.

5.10.4.3 Kokkuvõte ja soovitused Seoses Tilgu munitsipaalsadama planeerimisega hinnati väikelaevade tegevusest tingitud liiklusmüra olukorda planeeringualal ja selle lähiümbruses.

Planeeringualale on kavas rajada uus 131-kohaline väikejahtide ja turismisadam, kuhu pääseks purjekad, mille kiilu sügavus on kuni 7 m. Munitsipaalsadamas saavad oma paate hoida ka kohalikud kalamehed.

Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teel olevate planeeritavate sadamahoonete ja -rajatiste poolt tekitatud varjestus, suured vahemaad lähimate hooneteni, väikelaevade väike kiirus ja madal liiklussagedus. Siiski on üksikud sadama mürasündmused planeeritaval alal eristatavad.

Soovitused 1. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. 2. Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 — „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. 3. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. 5. Toodud tehnoseadmete mürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb erinevate hoonete tehnokommunikatsioonide välisosad viia hoonete sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks väikseim. Antud juhul oleks soovituslik paigutada tehnoseadmed planeeritavate hoonete mere poolsesse külge.

5.10.5 Sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasnev automüra Peatüki koostamise aluseks on Akukon töö 7450-2 Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva automüra leevendusmeetmed (lisa 23) materjalid.

OÜ Corson. Töö nr 0616 107 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tilgu sadamakoht asub Harku vallas, Ilmandu külas, Kakumäe lahe läänekaldal. Planeeritavale alale on tagatud juurdepääs Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Tilgu tee kaudu. Tilgu tee on kohalikuks liikluseks kasutatav tee ja selle kohta puudub informatsioon liikluskoormuse osas.

Sadamakompleksi territooriumil asuvasse parklasse on ette nähtud 117 parkimiskohta. Sadama rajamise ja hilisema sadama ekspluatatsiooniga kaasneb ka tihenev autoliiklus.

Tilgu sadama rajamisega veetakse sadama alale hinnanguliselt 139 200 tonni ehitus- ja täitematerjali, mis teeb hinnanguliselt 7000 kahekümnetonnilist veoautukoormat. Arvestades, et iga veoauto saabub ja lahkub, siis teeb see kokku 14000 üksikut mürasündmust.

Tabelis 14 on toodud hinnanguliselt materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja ühes tunnis (arvestatud on 10 tunnilise tööpäevaga), olenevalt mitu veoautokoormat päevas veetakse. Tabel 14. Materjali veole kuluv päevade arv, mürasündmuste arv päevas ja tunnis. Veoautode arv Päevade koguarv Päevane müra- Liiklustihedus, päevas sündmuste arv 1h 90 78 180 18 70 100 140 14 50 140 100 10

Kui arvestada, et Tilgu tee liiklussagedus tõuseb Tilgu sadama ehitusperioodil vähemalt kahekordselt ja seda eelkõige raskeveokite arvelt, siis tõuseb ekvivalentne müratase 7-9 dB võrra, olenevalt veokite piirkiirusest. • Piirkiiruse vähendamine 90 km/h tunnikiiruselt 70 km/h tunnikiiruseni väheneb ekvivalentne müratase 3 dB võrra; • 70 km/h tunnikiiruse vähendamine 50 km/h tunnikiiruseni väheneb ekvivalentne müratase 4 dB võrra.

Tabelis 15 on esitatud ekvivalentsed müratasemed vastavalt raskeliikluse liiklustihedusele tunnis ja erinevatel kaugustel teest; arvutused on tehtud arvestades piirkiirust 50 km/h.

Tabel 15. Raskeveokite liiklusest põhjustatud müratasemed erinevatel kaugustel teest. Kaugus teest (m) Sagedus Sagedus Sagedus 18 lv/h 14 lv/h 10 lv/h LAeq,dB 10 61 59 58 20 56 55 53 40 49 48 47 80 43 42 41

Autoliiklusmüra leevendusmeetmeid on käsitletud peatükis 8.5 Sadama rajamise ja ekspluatatsiooniga kaasneva automüra leevendusmeetmed.

OÜ Corson. Töö nr 0616 108 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid

5.11.1 Liiklus Tilgu teel munitsipaalsadama valmimise järel ja ehitusaegsel perioodil

Peatüki koostamise aluseks on TTÜ Teedeinstituudi teaduri Tiit Metsvahi ekspertarvamuse materjalid (lisa 24).

Tilgu tee algab kõrvalmaanteelt nr 11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna ca 10-ndalt kilomeetrilt ja teenindab tee mõjupiirkonna elanikke, tee lõpus paiknevat Piirivalvekolledžit ning kavandatavat Tilgu sadamat. Tee kulg on esitatud joonisel 15.

Joonis 15. Tilgu tee asukohaskeem

Ligikaudselt võib hinnata, et antud tee teeninduspiirkonnas on täna lisaks Piirivalvekolledžile kuskil 100 – 120 majapidamist. Mõistliku maakasutuse korral võiks lisanduda veel 30 – 60 majapidamist. Tulevikus liikluse genereerimise seisukohalt mängiksid arvestatavat rolli nii Sisekaitseakadeemia laiendamine kui ka rajatav Tilgu sadam. Sisekaitseakadeemia parkimiskohtade arv hinnanguliselt võib kasvada kuni 600-ni, mis on ca 5 korda suurem kavandatavast parkimiskohtade arvust (117) Tilgu sadamasse. Positiivne on see, et sadama ja Sisekaitseakadeemia liikluse tippajad eeldatavalt üldjuhul ei ühti.

Liiklussageduse kasv Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel on olnud väga kiire. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 2,7 korda, kuid seoses Haabersti ristmiku läbilaskvuse ammendumisega on toimunud kogu võrgul just viimasel aastal olulised muutused. 2007. aastal Rannamõisa teel linna piiril ja ka Vana-Rannamõisa teel liiklussagedus hoopis kahanes võrreldes 2006. aastaga, kuid kasvas väga hoogsalt nii Vabaõhumuuseumi teel kui ka Tallinn – Paldiski maanteel. See kajastub joonisel 16.

2004. aastal toimusid Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel ulatuslikud liiklusloendused erinevates ristlõigetes ja erinevatel aegadel, loenduse tulemused on esitatud joonisel 15. Samale joonisele on kantud ka käesoleva aasta 5. juuni lühiaialiste loenduste tulemused Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ja Tilgu tee ristmikul. Tuginedes neile loendustele on prognoositud kogu ööpäeva liiklus ja ka võimalik suurim liiklussagedus selle aasta soodsaks rannailma tööpäevaks.

OÜ Corson. Töö nr 0616 109 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kui loendusperioodil arvutusliku tipptunni liiklussagedus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel enne Tilgu tee ristmikku oli 903 a/h, siis Tilgu teel oli liiklussageduseks 103. autot tunnis. Ööpäevased liiklussagedused oleksid vastavalt 10 200 a/ööp ja 1 170 a/ööp. Eeldatav liiklussagedus 2025. aastal enne Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel enne Tilgu tee ristmikku võib küündida 23 000 a/ööp ja Tilgu teel kuni 3000 a/ööp. Kui täna langeb liiklussagedus pärast lõikumist Kadaka tänavaga ca 50% võrra, siis 2025. aastal vaid 25-30% võrra, seega peaks Tilgu tee vastama lõigul Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee kuni Kadaka tänav 3 klassi maantee nõuetele ja ülejäänud osa 4 klassi maantee nõuetele. Lõigul Kadaka tänav kuni Tilgu sadam 4 klassi maantee nõuetele ja edasi 5 klassi maantee nõuetele. Tänane tee vastab paraku vaid VI klassi maantee nõuetele (maanteede projekteerimisnormide eelnõu kohaselt).

25 000

20 000

15 000

10 000

5 000 liiklussagedus a/ööp Aasta keskmine ööpäevane 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Paldiski mnt. 8 000 12 300 9 600 10 300 10 750 11 080 14 040 14 550 14 870 16 550 17 600 19 930 Rannamõisa tee 5 600 6 800 6 900 7 600 8 400 10 060 12 700 14 200 14 790 16 720 18 500 18 380 Vana-Rannamõisa tee 1 400 1 700 1 900 2 100 2 370 1 720 3 400 4 700 3 680 4 500 5 601 5 220 Vabaõhumuuseumi tee 1 000 800 1 300 1 370 1 450 1 660 2 360 1 480 2 380 3 850 4 721 6 860 aastad

Joonis 16. Aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutused perioodil 1996 – 2007

Maantee nr. 11390 Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna 2004. aastal 1600

1400 2,8km 1,06 2,8km 5,08 1200 2,8km 30,10 1000 5,0 km 1,06 5,0 km 3,08 800 5,0 km 30,10 10,0km 1,06 600 10,0km 3,08 Liiklussagedus a/h Liiklussagedus 400 16,4km 1,06 16,4km 3,08 200 16,4km 30,10

0

1 3 5 7 9 5 11 13 1 17 19 21 23 kellaaeg

Joonis 17. Ööpäevase liiklusloenduse tulemused Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel 2004. aastal erinevatel lõikudel ja ajaperioodidel

OÜ Corson. Töö nr 0616 110 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Maantee nr.11390 Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna km 10

1600

1400

1200

1000 1.06.2004 3.08.2004 800 5.06.2008 600 Max 2008

Liiklussagedus a/h 400

200

0

1 3 5 7 9 1 1 1 13 15 17 19 2 23 kellaaeg

Joonis 18. Liiklusloenduse tulemused Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel vahetult enne Tilgu tee ristmikku 2004 ja 2008. aastal

Kui lähtuda kehtivatest maanteede projekteerimisnormidest tuleks Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ja Tilgu tee ristmik kavandada eritasandilisena. Füüsiliselt oleks võimeline sealseid eeldatavaid liiklusvooge läbi laskma ka ringristmik tagades õhtusel tippajal teenindustaseme C. Suure tõenäosusega lähiaastatel korrigeeritakse maanteede projekteerimisnorme, kus lisandub ringristmikega neljarajalise maantee kavandamise võimalus, millise projektkiiruseks kujuneb 80 km/h.

Eelnenule tuginedes võib väita, et lõpplahendusena, on ristmikule võimalik kavandada lahendust, mis on võimeline läbi laskma ka praegu esitatud eeldatud voogudest suuremaid liiklusvooge. Omaette probleemiks kujuneb aga olemasoleva Tilgu tee klassi ja sellega seoses tehniliste parameetrite tõstmise küsimus, millele lisandub veel ka liiklusohutuse tagamise problemaatika trassil. Trassil esineb mitmeid kohti, mis tee geomeetriast ja piiratud nähtavusest tulenevalt osutuvad ohtlikeks. Üheks selliseks kohaks kujuneb panga serval paiknev järsk lang vahetult enne Tilgu sadamat (joonis 19). Selles ristlõikes tuleks ette näha ka kergliiklustee, mille vajadus seoses sadama kavandamisega muutub märksa aktuaalsemaks, kui seda on peetud Leader programmi raames AS Regio poolt koostatud aruandes (joonis 20): „MTÜ Nelja Valla Kogu kergliiklusteede kavandamise strateegiliste lähtekohtade väljatöötamine“, Tartu 2007. Selles töös nähti antud kergliiklustee kavandamine ette alles kolmandas etapis.

Liiklusohtlikeks kujunevad ka väikese plaaniraadiusega kõverikud ja mitmed väljasõidud kruntidelt, kus nähtavus teele on piiratud. Liiklusohtliku olukorra leevendamiseks tuleks teele kavandada süsteemikindlaid liikluse rahustamise võtteid, mis tagaksid olukorra, et üle 30 km/h antud teel sõita ei olegi võimalik.

OÜ Corson. Töö nr 0616 111 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 19. Problemaatiline teelõik, kuhu tee vajalikku ristprofiili koos kergliiklusteega on raske paigutada muutliku reljeefi tõttu ilma loodust kahjustamata. Allikas: Maa-amet

Joonis 20. Panga serval ja Tilgu teega külgnev kergliiklustee Allikas: AS Regio „MTÜ Nelja Valla Kogu kergliiklusteede kavandamise strateegiliste lähtekohtade väljatöötamine“, Tartu 2007

Probleemid ristmikul tekivad tippaegadel ka siis kui säilib tänane peatee – kõrvaltee põhimõttel töötav lihtristmik (joonis 21) ja seda nii kavandatud arengute taustal kui ka ehitusperioodil. Kuna liiklussagedus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteel kasvab äärmiselt kiires tempos, siis sõltuvalt sellest, millal sadama ehitus tegelikult algab, võivad tänase ristmiku liikluskorralduse puhul tekkida ka läbilaskvuse probleemid just tippaegadel. Sellest tulenevalt tuleks seada ajalised piirangud ehitusega seotud liiklusele. Need piirangud on küllalt selgelt välja loetavad jooniselt 18. Lähtudes nii ristmiku läbilaskvusest kui ka elanike rahu tagamise vajadusest tohiks ehitusega seotud liiklus toimuda vaid tööpäevadel alates kella 9:00 kuni 16:00. Teele tuleks kehtestada suurimaks lubatud kiiruseks 30 km/h.

OÜ Corson. Töö nr 0616 112 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 21. Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ja Tilgu tee ristmik (aerofotol puudub tee paremal serval kulgev kergliiklustee)

Antud tee puhul ongi võtmeküsimuseks tekkimas ehitusaegne periood. Sadama rajamisega seotud veovajadus on sedavõrd suur, et kõigi vedude sooritamine ainult Tilgu teel ilma seda kapitaalselt ümberehitamata ei ole mõeldav, sest Tilgu tee tänane konstruktsioon laguneks nende koormuste all suure tõenäosusega praktiliselt täielikult. Sadama ehitamiseks vajalikud suuremahulised veod tuleks teha meritsi. Paraku kõigi vedude puhul ei osutu see võimalikuks, seetõttu tuleks mööda teed transportimiseks kasutada võimalikult väikese kandevõimega veokeid ja tuleks arvestada, et raskemate veokite kasutamise puhul juba sadakond veokit võivad tekitada teele märkimist väärivaid kahjustusi. Täpsema vastuse tee lagunemisega seotud küsimusele annaks olemasoleva konstruktsiooni uurimine, mis seisneks ühelt poolt tee tegeliku konstruktsiooni väljaselgitamises ja elastsusmooduli määramises.

Tilgu tee edasise kasutuse ja liikluskorralduse peaks lahendama Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatatud Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering. Sadama detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääs Tilgu teelt sadamasse ja sadamast Tilgu teele. Sisekaitseakadeemia laiendamine eeldab ühistranspordi kavandamist, mis annaks ka sadamale täiendava lisaväärtuse.

5.11.2 Tilgu tee probleemide kokkuvõte ja järeldused

Tilgu munitsipaalsadama rajamisel tekitab Tilgu teele probleeme sadama ehitusaegse perioodi aegne täitepinnase ja ehitusmaterjalide vedu: 1. Sadamaprojekti puhul vajaminev täitepinnase on 50100 m3, millest 11560 m3 saadakse süvendatud pinnasest maht. Vedada on tarvis täitepinnast 39040 m3 + 15000 m3 ehitusmaterjale: betoon, armatuur, kivid, liiv, killustik, pinnas. 2. Sadama rajamisega seotud veovajadus (ca 139200 tonni) on suur ja kõigi vedude sooritamine ainult Tilgu teel ilma seda kapitaalselt ümberehitamata ei ole mõeldav. 3. T. Metsvahi ekspertarvamuse alusel (lisa 24) Tilgu tee tänane konstruktsioon laguneks nende koormuste all suure tõenäosusega praktiliselt täielikult. 4. Lahendiks on kui sadama ehitamiseks vajalikud suuremahulised veod tehakse meritsi.

OÜ Corson. Töö nr 0616 113 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

5. Paraku kõigi vedude puhul ei osutu see võimalikuks, seetõttu tuleks mööda teed transportimiseks kasutada võimalikult väikese kandevõimega veokeid. 6. Tuleb arvestada, et raskemate veokite kasutamise puhul juba sadakond veokit võivad tekitada teele märkimist väärivaid kahjustusi. 7. Täpsema vastuse tee lagunemisega seotud küsimusele annaks olemasoleva konstruktsiooni uurimine, mis seisneks ühelt poolt tee tegeliku konstruktsiooni väljaselgitamises ja elastsusmooduli määramises.

KSH koostanud eksperdid on arvamusel, et Tilgu tee võimalikke probleemide lahendamine on esmatähtis ja koheseid lahendusi nõudev nii Tilgu sadama rajamiseks kui ka Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamise puhul.

Ka peale sadama rajamist ja Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamist kasvavad oluliselt liiklusvood Tilgu teel ja sellest tulenevalt kerkib üles teine väga tähtis, kohest lahendamist vajav probleem – liiklusohutus. Probleemi lahendamata jätmisel tõuseb Tilgu teel liiklusohutuse langusega oht inimese tervisele, varale ja heaolule.

Tilgu sadama rajamine ja Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamise tegevuste koosmõju on olulise mõjuga Tilgu tee normaalsele eksistentsile ja kasutusele. Seetõttu tuleb Tilgu tee probleemide lahendamist alustada esmajärjekorras, see tähendab juba enne konkreetsete tegevuste alustamist.

Ekspertide arvates Tilgu tee probleemide lahendamine on nii sadama ehituse kui ka Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamise puhul üks esmatähtsaid vajadusi ja sellest tulenevalt ei tohi Tilgu sadama rekonstrueerimistöödega algust teha enne kui Tilgu tee on rekonstrueeritud või leitud sadama rajamiseks vajaminevate vedude teostamiseks Tilgu teed mitterikkuv lahend.

Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 on algatatud Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering ja KSH. Eelnimetatud detailplaneeringu üheks eesmärgiks on Tilgu teele viivate juurdepääsuteede lahendamine. Selles detailplaneeringus on esitatud alternatiivtee eskiislahendus, mis oleks Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamise, Tilgu tee lähipiirkonna elanike, Tilgu tee sadama rajamiseks vajalike veoste tegemiseks ja hilisema kasutuse probleemi lahenduseks.

Lisaks alternatiivteele peab eelnimetatud detailplaneering lahendama ka alternatiivteest kuni Tilgu sadama juurdepääsuteeni viiva Tilgu tee lõigu rekonstrueerimise vajaduse. Antud teelahend on võetud Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu tööversiooniks ja on kantud detailplaneeringu põhijoonisele (lisa 11).

Tilgu tee probleemi võimalik lahend ja mida see enesega kaasa toob: • Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna (T-11390) maanteelt on kavandatud rajada (alternatiivtee eskiislahendus) Tilgu teega Männiku IV kinnistul ühinev teeharu, mille kaudu on võimalik lahendada nii Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laienemise ja Tilgu sadama rajamisega ning hilisema kasutusega kaasnevad liiklusprobleemid. • Lahend vähendaks oluliselt ka SÜ Romantiku ja teiste Tilgu tee äärsete elamuteni jõudvat müra häiringuid, mis kaasnevad Tilgu sadama rajamise ja Piirivalvekolledži laiendamisega, kui kõik veod ja hilisem ühendus nii Sisekaitseakadeemiaga Piirivalvekolledži ja Tilgu sadamaga toimuksid ainult Tilgu kaudu.

OÜ Corson. Töö nr 0616 114 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

• Selline tee lahend vähendab eeldatavalt ka edaspidi Tilgu tee piirkonnas Piirivalvekolledži ja Tilgu sadamasse sõitvate sõidukite elamuteni jõudvat müra häiringut, kuna juba tee projekteerimisel arvestatakse suurenevat liikluskoormust. • Uue tee rajamine eeldatavalt väheneb Tilgu tee endisel trassil liiklustihedus ja sellega paraneb ka oluliselt Tilgu tee liiklusohutus. • Uue tee rajamine väheneb oluliselt võrreldes teistsuguste arengutega kõikvõimalikke kumulatiivsete ja võimalike negatiivsete mõjude riskiilminguid ning ohtusid Tilgu teelt Tilgu koobastele ja rannaastangule.

Antud Tilgu tee lahend eeldavalt põhjustab Tilgu sadama rajamise lükkumist peale alternatiivtee rajamist. Eeldatavalt lükkub sellesse aega siis ka Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamine. Samas on võimalik, et Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringuga tuleb veel mingeid Tilgu sadama rajamist võimaldavaid lahendeid. Päris maha ei tohiks kanda ka mõtet meritsi täitepinnase vedu, mis vähendab kordades vajaminevaid mandrilt tulevaid vedude mahte.

5.12 Kokkuvõte

Detailplaneeringu eesmärk on sihipäraselt välja arendada Ilmandu külas Tilgu sadamaala, luues eeldused turismisektori arenguks ning sadamaala senisest paremaks kasutamiseks eelkõige puhke- ja turismimajanduslikul otstarbel.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige sadama ja mõningaselt ka kommunikatsioonide rajamise ajal. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.

Ehitustegevusest tuleneva müra puhul ei ole eeldatavalt, tuginedes KSH käigus läbiviidud uuringutele, tegemist norme ületavate müratasemetega.

Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ning ladustamine sadama kinnistu ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada.

Kuna sadama ja sadamaala ehitustööd toimuvad looduslikult hästi ventileeritavas astangu aluses rannaalas ja Tilgu sadama kinnistut ümbritsevad maismaapoolt küllaltki suured astangualuse metsaga alad, mis jäävad astangul paiknevate elamute vahele, siis võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Eeldatavalt ei ole ehitustöödel sadamaalalt õhu saasteohtu piirkonna elamualadele.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

OÜ Corson. Töö nr 0616 115 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Planeeringualale sadamahoonete ehitamisega, sadama ja sadamaala rajamistööd ning teede ja trasside rajamisega kaasnev otsene keskkonnamõju on rohkem lokaalne, piirdudes üldjuhul planeeringualaga.

Kavandatu mõjutab pöördumatult otseselt platside teede ja trasside alla jäävat ala (toimub pinnase eemaldamine ja osaliselt olemasolev rohttaimestik hävineb). Olemasolevad väärtusliku kõrghaljastusega alad säilivad. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada endisest sadamamuulist lõunapoole jäävas rannas väljauhutud sangleppade juurte katmisel, täiendhaljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel.

Ehitamine ja sellega seonduvad tegevused ei oma kahjulikku mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, kui on täidetud kõik ehitusnõuded ja –eeskirjad.

Kavandatu ja selle alternatiividega muutub maastik, endisesse loodusmaastikku lisanduvad tehismaastiku elemendid: sadama hooned ja rajatised, teed, platsid, kanalisatsiooni trassid, jäätmete konteinerid jm.

Planeeringualal teede ja trasside rajamisel kinni pidades kõigist eeskirjadest ja ehitusnõuetest ei ole ette näha selliseid ohuallikaid, millega kaasneks olulisi kahjustusi keskkonnale ja inimestele.

Olemasolevatel andmetel inimese tervisele ja heaolule mingeid reaalseid ja otseseid ohte planeeringualale sadama rajamisest ja sadama kasutusest ei tule.

Sadama rajatiste rajamisel, teede ja trasside rajamisel ning ehitusmaterjalide transpordil kasutatav tehnoloogia peab vastama parima võimaliku tehnika põhimõtetele, millega õhusaaste, müra jt ohud on minimeeritud.

Sotsiaalmajanduslikest mõjudest võib rõhutada, et detailplaneeringuga püütakse toetada Harku valla rannajoonest tulenevaid konkurentsieeliseid nii ettevõtluse arengupiirkonnana kui ka turismipiirkonnana, mis praeguses majandussituatsioonis on piirkonna edasise arendamise jaoks olulise tähtsusega.

Otseseid majanduslikke mõjusid saab käsitleda eelkõige sadama ja sadamahoone (sh elling) rajamisega. Kohalikud elanikud saavad sadamahoonesse loodud ettevõtete baasil esmatarbeteenused ja –kaubad, avarduvad võimalused rekreatsiooni sh tervisespordiga tegelemiseks, laienevad võimalused merele suunatud vaba aja veetmiseks ja sportimiseks. Detailplaneeringu alal on arvestatud mereturismi kiiret kasvu ja sellest tingitud vajadust uute jahisadamate ning kaikohtade järele.

Harku vallas Ilmandu külas paiknev Tilgu munitsipaalsadam oma arengutega suurendab piirkonnas tööhõivet ja elukeskkonna positiivseid muutusi.

Harjumaa sh Harku valla sadamad ja sellega seotud infrastruktuuri seisund on primaarse tähtsusega kogu Eesti turismipoliitikas ning peamine on, et Eestis suureneb merele suunatud eluviiside ja mereturismi sotsiaalmajandusliku tähtsuse kasv.

Munitsipaalsadama detailplaneeringuga tuleb lahendada (lisa 11) ka juurdepääs Tilgu teelt sadamasse ja sadamast Tilgu teele.

Tilgu tee puhul tekitab probleeme sadama ehitusaegne periood ja eelkõige täitepinnase vedu:

OÜ Corson. Töö nr 0616 116 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

1. Sadama rajamisega seotud veovajadus on sedavõrd suur, et kõigi vedude sooritamine ainult Tilgu teelt ilma seda kapitaalselt ümberehitamata ei ole mõeldav, sest Tilgu tee tänane konstruktsioon laguneks nende koormuste all suure tõenäosusega praktiliselt täielikult. 2. Lahendiks on, et sadama ehitamiseks vajalikud suuremahulised veod tehakse meritsi. 3. Paraku kõigi vedude puhul ei osutu see võimalikuks, seetõttu tuleks mööda teed transportimiseks kasutada võimalikult väikese kandevõimega veokeid. 4. Tuleb arvestada, et raskemate veokite kasutamise puhul juba sadakond veokit võivad tekitada teele märkimist väärivaid kahjustusi. 5. Täpsema vastuse Tilgu tee lagunemisega seotud küsimusele annaks olemasoleva konstruktsiooni uurimine, mis seisneks ühelt poolt Tilgu tee tegeliku konstruktsiooni väljaselgitamises ja elastsusmooduli määramises.

Ekspertide arvates Tilgu tee probleemide lahendamine on nii sadama ehituse kui ka Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laiendamise puhul üks esmatähtsaid vajadusi.

Selgust Tilgu tee edasise kasutuse ja liikluskorralduse osas annab Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatatud Harku vallas, Muraste külas, Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering ja KSH, kus käsitletakse vastavalt detailplaneeringu eesmärgile ka sadama juurdepääsutee probleemide lahendamist.

OÜ Corson. Töö nr 0616 117 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

6. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

Alternatiivide võrdlemiseks (paaride meetodil) hinnatakse neid ühtede kriteeriumide järgi. Sellega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid.

6.1 Kriteeriumid

Kriteeriumid I Mõju merele ja mereelustikule: mereala täitmisel, süvendamisel, sadama rajamisel ja ekspluatatsioonil II Mõju maastikule ja kaitsealadele ning kaitsealustele objektidele: Hageni kivikülv, Tilgu koopad ja liivakivipaljand III Mõju taimestikule (sh kaitsealustele liikidele), mullastikule ja linnustikule IV Mõju rannale, rannakaitsele ja rannaprotsessidele V Õhuemisioon, müra ja jäätmekäitlus VI Vastavus planeeringutele ja arengukavadele VII Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, kinnisvara hind, tööhõive, abifondide toetus munitsipaalsadama rajamisel) VIII Sotsiaalne aspekt (inimese tervis ja heaolu, turvalisus, kohalike elanike tahte arvestamine jm) IX Projekti teostatavus ja soovitud eesmärgi saavutamise määr X Fiktiivne kriteerium

Alternatiivide hindamisel on olulisemad kriteeriumid: mõju mereelustikule kaadamisel – põhjataimestikule, -loomastikule ja kaladele), mõju pinnavormidele ja rannajoonele, mõju rannaprotsessidele, mõju kaitsealustele objektidele, sotsiaal-majanduslik mõju (maakasutus, turvalisus, mõju inimese tervisele, puhkemajandus, turism, kalapüük).

Kriteeriumide selgituslik ülevaade

Mõju merele ja mereelustikule; maastikule ja kaitsealustele objektidele; taimestikule; rannale ja rannaprotsessidele on oluline ja otsene mõju.

Õhuemisioon ja müra probleem kerkib enim esile ehitamise perioodil. Kavandatud tegevusest ja selle alternatiividest tulenevad müra ja õhuemisiooni probleemid ei ole kasutades KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid (ptk 5.5, 5.10.4.3, 5.12, 8.5) olulised ning eeldatavalt võivad põhjustada ajutisi häiringuid ehitamise käigus (ehitamise ehitusmehhanismidest ja ehitusmaterjalide transpordist tulenev). Peatükis 5.10.4 on käsitletud laevaliikluse müra ja selle leevendust ning peatükis 8.5 autoliiklusmüra leevendust. Kavandatust tulenevas jäätmekäitluses saab eristada kahte etappi: 1. Hoonete ehitamisel ja rajatiste (trassid, teed, platsid) rajamisel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine. 2. Ekspluatatsioonil tekkinud olmejäätmete käitlemine. Siia lisandub ka kavandatu üldkasutatavatel aladel tehtav jäätmekäitlus.

Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.

OÜ Corson. Töö nr 0616 118 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiivide tegevuste vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud eestkätt, kui vastavust üldplaneeringule, teemaplaneeringutele, arengukavadele arvestades lähipiirkonnas kinnitatud detailplaneeringuid. Arvestatud on ka kooskõlastusringil olevat Harku valla uut üldplaneeringut ja teisi pooleli olevaid piirkonda puudutavaid planeeringuid. Samas planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või vastavat planeeringut muutma.

Sotsiaal-majanduslikud mõjude all on vaadeldud planeeringuala asendit, piirkonna arengut kinnisvara hinda ja, tööhõivet (ptk 5.3-5.8). Kavandatud tegevusest ja alternatiividest tulenevad sotsiaal-majanduslikud mõjud on otsesed ja olulised mõjud.

Sotsiaalne aspekt (otsene ja oluline mõju): inimese tervis ja heaolu, turvalisus, kohalike elanike tahte arvestamine (ptk 5.3.2.1, 5.3.2.5, 5.5- 5.7). Kohalike elanike arvamuse aluseks on KSH programmi ja aruande avalikustamise käigus saadud hinnangud, vestlused kohalike elanikega, meedia materjalid ja arutlused vallaametnikega.

Kavandatu teostatavus ja kavandatud eesmärgi saavutamise määr on kriteeriumiks valitud sellepärast, et vaagida erinevaid alternatiivseid võimalusi teostatavuse ja eesmärgi saavutamise seisukohast. Siin on arvestatud ka EL toetusfondidest abi saamise eeldatavad võimalused (projekti arendusse paigutatava täiendava rahalise ressursi saamise võimalikkus).

Kriteeriumide ning alternatiivide esitamisel on arvestatud KSH programmi avalikustamise protsessi ja KSH ekspertide ning detailplaneeringu koostajate arvamusi ja ettepanekuid.

Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid.

Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne kriteerium, millest kõik teised on olulisemad. Igale kriteeriumile omistatud punktisumma jagati kõikide kriteeriumide punktisummaga. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.

OÜ Corson. Töö nr 0616 119 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kriteeriumide suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodil Tabel 16. KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 T 1 0 Ä 1 0 H 0,5 0,5 T 1 0 S 0,5 0,5 U 0,5 0,5 S 0 1 1 0 1 0 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 1 0 0 1 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 1 0 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 1 0 1 0 0,5 0,5 1 0 1 0 ∑ - 45 4,0 6,0 3,0 6,0 2,5 7,0 6,5 6,5 3,5 0

OÜ Corson. Töö nr 0616 120 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,09 0.133 0,067 0,133 0.056 0,156 0,144 0,144 0,077

6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel

Sadama projektlahenduse alternatiivid: Alternatiiv 1 – kavandatu. Alternatiiv 2 – 2001 detailplaneering. Alternatiiv 3 – 0-alternatiiv (ala jääb endisesse seisundisse). Alternatiiv 4 – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad).

Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kolme alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhtes.

Alternatiivide võrdlus I kriteeriumi alusel (mõju merele ja mereelustikule). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering ; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 17. A Eelistus Summa Hinne 1 1 0 1 2 0,3 2 0 0 1 1 0,2 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus II kriteeriumi alusel (mõju maastikule ja kaitsealustele objektidele). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 18. A Eelistus Summa Hinne 1 1 0 1 2 0,3 2 0 0 1 1 0,2 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

OÜ Corson. Töö nr 0616 121 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiivide võrdlus III kriteeriumi alusel (mõju taimestikule, mullastikule ja linnustikule). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 19. A Eelistus Summa Hinne 1 0,5 0 1 1,5 0,25 2 0,5 0 1 1,5 0,25 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus IV kriteeriumi alusel (mõju rannale, rannakaitsele, rannaprotsessidele). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering ; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 20. A Eelistus Summa Hinne 1 1 0 1 2 0,3 2 0 0 1 1 0,2 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus V kriteeriumi alusel (õhuemisioon, müra ja jäätmekäitlus). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering ; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 21. A Eelistus Summa Hinne 1 1 0 1 2 0,3 2 0 0 1 1 0,2 3 1 1 1 3 0,5 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus VI kriteeriumi alusel (vastavus planeeringutele ja arengukavadele). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 22. A Eelistus Summa Hinne 1 1 1 1 2,5 0,4 2 0 1 1 2,5 0,4 3 0 0 1 1 0,2 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

OÜ Corson. Töö nr 0616 122 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiivide võrdlus VII kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: (piirkonna areng, tööhõive, kinnisvara hind) A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 23. A Eelistus Summa Hinne 1 0,5 1 1 2,5 0,4 2 0,5 1 1 2,5 0,4 3 0 0 1 1 0,2 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus VIII kriteeriumi alusel (sotsiaalne aspekt (inimese tervis ja heaolu, turvalisus, kohalike elanike tahte arvestamine). A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 24. A Eelistus Summa Hinne 1 0,5 1 1 2,5 0,4 2 0,5 1 1 2,5 0,4 3 0 0 1 1 0,2 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

Alternatiivide võrdlus IX kriteeriumi alusel (projekti teostatavus ja soovitud eesmärgi saavutamise määr) A1 – kavandatu; A2 – 2001 detailplaneering; A3 – 0-alternatiiv; A4 - fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad.

Tabel 25. A Eelistus Summa Hinne 1 1 1 1 3 0,5 2 0 1 1 2 0,3 3 0 0 1 1 0,2 4 0 0 0 0 Kokku 6 1,0

OÜ Corson. Töö nr 0616 123 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne) Tabel 26. Kriteerium Kaal A1 A2 A3 I 0,09 0,027 0,018 0,045 II 0,133 0,0399 0,0266 0,0665 III 0,067 0,01675 0,01675 0,0335 IV 0,133 0,0399 0,0266 0,0665 V 0,056 0,0168 0,0112 0,028 VI 0,156 0,0624 0,0624 0,0312 VII 0,144 0,0576 0,0576 0,0288 VIII 0,144 0,0576 0,0576 0,0288 IX 0,077 0,0385 0,0231 0,0154 Väärtusindeks 0,35645 0,29985 0,3437 Paremusjärjestus 1 3 2

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks kavandatu - alternatiiv 1 (A1).

6.3 Alternatiivide võrdluse selgitav kokkuvõte

Alternatiivide võrdluses I kriteeriumi alusel (mõju merele ja mereelustikule) oli parim alternatiiv 3 (0-alternatiiv) ja sellele järgnes alternatiiv 1, mis oli parem parem alternatiivist 2 (I kriteeriumi tabelis vastavalt 1 ja 0). Otsustuse alused on: • Alternatiiv 3 puhul kavandatud tegevusi ei toimu ja mõjud on oluliselt väiksemad kavandatud tegevustega kaasnevatest. • Sadamaalade (meri) täitmise erinevad mahud alternatiivi 1 puhul ca 50100 m3 (täidetava ala pindala 2,6 ha) – alternatiiv 2 ca 70000 m3 (täidetava ala pindala on 4,3 ha). Andmed ptk 4 Kavandatava tegevuse alternatiivide kirjeldus. • Alternatiivi 1 puhul on sadamaakvatoorium oluliselt väiksem alternatiivi 2 akvatooriumist (KSH programmi lisad 5 ja 7). • KSH aruande ptk 2.1.4 Mereelustik, 5.2.3 Mõju põhjataimestikule ja 5.2.4 Mõju põhjaloomastikule ja kalastikule.

Alternatiivide võrdluses II kriteeriumi alusel (mõju maastikule ja kaitsealustele objektidele) oli parim alternatiiv 3 (0-alternatiiv) ja sellele järgnes alternatiiv 1, mis oli parem alternatiivist 2 (II kriteeriumi tabelis vastavalt 1 ja 0). Otsustuse alused on (andmed ptk 2,1.6 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, 5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, 5.2.5 Mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele): • Alternatiiv 3 puhul kavandatud tegevusi ei toimu ja mõjud on oluliselt väiksemad kavandatud tegevustega kaasnevatest. • Alternatiivi 1 puhul: sadamaala lähim kaugus Tilgu koobastest ja liivakivipaljandist on ca 360 m. Hageni kivid jäävad ca 385 m kaugusele. Muraste looduskaitseala lõunanurk jääb planeeringuala põhjapiirdest ca 100 m kaugusele. • Alternatiiv 2 puhul: Tilgu koopad on sadama välismuulist 20 m kaugusel. Osa kaitsealustest Hageni kividest on sadama akvatooriumis (kaist ca 20 m). Muraste looduskaitseala jääb sadamaalast sama kaugele kui alternatiiv 1 korral. Samas 2001 detailplaneering piirneb põhjast vahetult Muraste looduskaitseala lõunapiirdega.

Alternatiivide võrdluses III kriteeriumi alusel (mõju taimestikule, mullastikule ja linnustikule) oli parim alternatiiv 3 (0-alternatiiv), sellele järgnenud alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 mõjud

OÜ Corson. Töö nr 0616 124 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne olid ekspertide arvates enamvähem võrdsed enamvähem võrdsed (III kriteeriumi tabelis vastavalt 0,5 ja 0,5). Andmed ptk 2.1.5 Detailplaneeringuala floristiline ülevaade, 2.1.7 Mõjupiirkonna linnustik, 5.2.8 Mõju taimestikule ja mullastikule, 5.2.9 Kavandatud tegevusest tulenevad keskkonnamõjud linnustikule ning nende leevendusvõimalused, 8.2 Leevendusmeetmed linnustikule.

Alternatiivide võrdluse IV kriteerium (mõju rannale, rannakaitsele, rannaprotsessidele) on koostatud ptk 2.1.3 Rand ja rannaprotsessid, 5.2.1 Hüdrodünaamilised mõjud, 5.2.2 Mõju rannale ja rannaprotsessidele põhjal. Parimale alternatiivile 3 järgnes alternatiiv 1 ja sellele alternatiiv 2.

Alternatiivide V kriteeriumi võrdluses (õhuemisioon, müra ja jäätmekäitlus) on kasutatud ptk 5.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, 5.9 Mõju jäätmemajandusele, 5.10 Müra, 5.12 Kokkuvõte, 8.1 Jäätmekäitluse korraldus, 8.5 Sadama rajamise ja ekspluatatsiooniga kaasneva automüra leevendusmeetmed andmeid. Parimale alternatiivile 3 järgnes alternatiiv 1 ja sellele alternatiiv 2.

Alternatiivide võrdluses VI kriteeriumi alusel (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) on kasutatud ptk 5.1.1 Seos Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, 5.1.2 Seos üldplaneeringu arengukavade ja planeeringutega, 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid materjale. Selle kriteeriumi alusel on ekspertide arvates parim alternatiiv 1, kui kõige rohkem planeeringutele ja arengukavadele vastav. Kuna kõigis planeeringutes ja arengukavades on kavandatud sadama taastamine, siis kõige vähem vastas antud kriteeriumile alternatiiv 3.

Alternatiivide võrdluses VII kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: piirkonna areng, tööhõive, kinnisvara hind) ja alternatiivide võrdluses VIII kriteeriumi alusel (sotsiaalne aspekt (inimese tervis ja heaolu, turvalisus, kohalike elanike tahte arvestamine) on kasutatud peatükkide 2.2 Harku valla ja planeeringuala sotsiaal-majanduslikud tingimised ja 5.3 Detailplaneeringuga kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud, 5.4 Mõju kultuuripärandile ja muinsuskaitsele, 5.5 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, 5.6 Külalissadama sotsiaalmajanduslikud mõjud, 5.7 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele, 5.7 Mõju infrastruktuurile, 5.8 Mõju jäätmemajandusele, 5.10 Müra, 5.11.1 Liiklus Tilgu teel sadama valmimise järel ja ehitusaegsel perioodil, 5.12 Kokkuvõte materjale. Eeltoodud kriteeriumide (VII ja VIII) alusel on ekspertid hinnanud alternatiivid 1 ja 2 võrdseteks kuna puudusid võrdluseks erinevate sadamaprojektlahenduse sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid. Sadama rajamisega kaasneb positiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Ekspertide arvates sadamaga kaasnevad positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud kaaluvad üles alternatiiv 3 (0- alternatiiv) kaasnevad mõjud.

IX kriteerium projekti teostatavus ja kavandatud eesmärgi saavutamise määr on kriteeriumiks valitud sellepärast, et vaagida erinevaid alternatiivseid võimalusi teostatavuse ja eesmärgi saavutamise seisukohast. Siin on arvestatud ka EL toetusfondidest abi saamise eeldatavad võimalused (projekti arendusse paigutatava abifondidest täiendava rahalise ressursi saamise võimalikkus). Ainult puhtalt munitsipaalsadama rajamiseks (alternatiiv 1) on võimalik taotleda ja eeldatavalt ka saad sadama rajamiseks EL abifondidest raha (ka KSH programmi lisas 10). Harku vallast saadud andmetel alternatiiv 2 korral (eraomandus + munitsipaalomand) ei ole lootust saada EL abifondidest vajalikus mahus toetust.

OÜ Corson. Töö nr 0616 125 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

7. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU

7.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Arendus Mõju A

Mõju A Mõju A

Arendus Kumulatiivne mõju Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhul vaadelda: 1. Mõju merele ja mereelustikule. 2. Mõju maastikule. 3. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 4. Mõju taimestikule. 5. Mõju rannale ja rannaprotsessidele. 6. Mõju õhule. 7. Mõju pinna- ja põhjaveele. 8. Psühho-visuaalne mõju. 9. Mõju tervisele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile.

Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitletakse edaspidi urbaansete üldelamistingimustena.

Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist. Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 27).

Tabel 27. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine

√ √ √ √ √

OÜ Corson. Töö nr 0616 126 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks

Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 28). Sellega määratletakse: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 28. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid – Sadam. – Hooned ja rajatised. – Teenindav tehnosektor (veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus). – Juurdepääsuteed. – Säilitatav kõrghaljastus. B Tegevused – Ehitamine. – Süvendamine. – Täitmine – Infrastruktuuri loomine. – Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine. – Planeerimine ja maastikukujundus.

C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning – Kontaktala maastik. koosmõju – Kaitstavad objektid ja kaitsealad. – Loodusliku taimkatte muutused. – Pankrannik. – Maastikumuutused. – Elamualad. – Muutused rannaprotsessides. – Sotsiaalalad. – Tootmis-äritingimuste muutused – Teede ja kommunikatsioonialad. – Elutingimuste muutused, keskkonnakahjustused ja -häiringud

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 29) käsitleb kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest lammutamiseni) – ühelt poolt. Teisalt – käsitletakse minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.

OÜ Corson. Töö nr 0616 127 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 29. Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõju, mõjutatav Ehita- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku sh kaudne ja ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võimalikud koosmõju tegur tegevused 1 2 3 4 5 6 7 8 Planeeringuala x x x x + x x x…x x x x x x x maastik Kontaktala x..x x x + x x x...x x x x x x x maastik Säilitatava kõrg- x x + x x x x x...x x x x haljastusega ala Põhjavee x x + x x x x x x x x kvaliteet Pinnavee x x x…x x + x x x x x…x x x x kvaliteet Linnustik x x + x x x x x Õhu kvaliteet x x + x x x x...x x KM Müra x x + x x x x ...x x x x KM Lähiala elamis- x x + x x x x x x x x tingimused Puhke- x x x + x x x x x x x x tingimused Kultuuripärand x o + x x x x x x x Kaitstavad x o + x x x x x objektid Mõju Natura x o…x + x x x…xxx x..xx KM aladele Kaugmõju sh o o x o...x o...x o piiriülene mõju Mikrokliima x x x x x x x x x x x Maakasutus + + x x x...+ x x x x...+ x x...+ Riskiilming x x + x x x x…x x x x x x x x KM Loodusvarade x + + x x x...+ x x...+ x x x...+ + säästev kasuta- mine

Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju KM - koosmõju allikas + – üheselt kasulik mõju

OÜ Corson. Töö nr 0616 128 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

7.3 Kokkuvõte

1. Detailplaneeringuala on osakeseks Harjumaa ja Tallinna linna lähiala polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb Harku vallas elu– ja sotsiaalruumi, majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on Tilgu munitsipaalsadam mõõduka kuni olulise keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga. 3. Detailplaneeringus ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on oluline mõju keskkonnale. 4. Aspektide koosmõjus väljendub Tilgu sadama planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : – ehitustegevuse tulem; – sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem (praegune ja tuleviku majandusseis); – rannaprotsessid; – Natura 2000 alad; – kaitstavad loodusobjektid; – õhuheitmed; – veeheitmed; – jäätmed; – müra; – loodusvarade kasutamine.

Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht planeeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale) tõenäosust võivad oluliselt tõsta: 1. Erakorralised ilmastikuolud (talvine lahtine meri, pehmed tormised talved, pikaajaline põud). 2. Astangualusesse metsaalasse tekkinud metsakahjurite ja –haiguste massrünne. 3. Sotsiaalsed pinged ja terrorismiaktid. 4. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad piirkonnas oluliselt keskkonnatingimusi. 5. KSH aruandes esitatud nõuete ja leevendusmeetmete mittearvestamine sadama rajamisel.

Erakorralised looduslikud tingimused, mis võivad ohustada Tilgu koopaid on: • erakordselt tugev ja pikaajaline põhjakaarde orkaan, • väga kõrge ajuvee tase, • külmumata meri, • pangajärsaku püsivust vähendavate veesoonte aktiivtegevust soodustanud sulad, • jms, mis kõik sattunult samale ajahetkele tingivad panga erakordseid pingeid ja sellest tulenevalt ka olulisi muutusi pangas.

Detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.

OÜ Corson. Töö nr 0616 129 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

8.1 Jäätmekäitluse korraldus ehitustöödel

Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Et võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb need koguda liigiti. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas või rohkem kui 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel, ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohustuslikult õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus.

Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. Kinnistu reostamisel või risustamisel on vastutav isik kohustatud reostuse viivitamatult puhastama.

8.2 Leevendusmeetmed linnustikule

Leevendusmeetmed Tilgu sadama piirkonna linnustik pole kuigi rikkalik. Heljumi liikumisest ja sadenemisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju on võimalik leevendada võttes kasutusele vastavad leevendavad meetmed. Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita.

Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. Suurim tuule kiirus mille puhul on süvendus- ja täitetööd veel lubatud ei tohiks ületada 15 m/s.

Süvendustööd tuleb läbi viia pärast pesitsusperioodi (maist juulini) lõppu alates augustist, mil see ei mõjuta enam lindude pesitsusedukust.

8.3 Võimaliku keskkonnamõju vältimise meetmed ja ohutusnõuded sadamas

1. Rekonstrueerimistöödel ja sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on määrdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. 2. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded ja tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Avariijuhtumiks võib OÜ Corson. Töö nr 0616 130 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

olla määrdeõlide või kütuse lekkimine. Peab olema tagatud määrdeõlide ja kütuse reostuse vältimine ning piiramine selle sattumisel merre. Lähim professionaalne õlitõrjealus ja päästetehnika asub Kopli poolsaare edelaosa sadamates. Aluste tankimisel sadamas tuleb alati tangitava paadi ümber paigaldada ujuvtõke, mis välistav võimaliku kütuse lekke korral selle laialdase leviku. 3. Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suuda avarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama kaptenile, kellel peavad olema kõik vahendid reostuse lokaliseerimiseks ja tõrjeks. Sadama akvatooriumist väljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostajal pole selleks suuteline. 4. Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel on sätestatud siseministri kinnitatud “Tuleohutuse üldnõuetega” ja sadama üldise tuleohutusjuhendiga. Töid teostavad ettevõtjad peavad tagama nende kasutuses oleval territooriumil ja/või muudel objektidel tuleohutuse nõuete täitmise. Tuletööde läbiviimine sadama territooriumil peab olema korraldatud vastavalt siseministri kinnitatud nõuetele (Tuletööde tuleohutusnõuded), sadama üldisele tuleohutusjuhendile, ja olema kooskõlastatud sadama ohutusjärelevalve töötajaga. Kõikidele sadama hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs, tuleohutuskujades ei tohi hoida esemeid. Teede ja läbikäikude läbikaevamine või sulgemine on lubatud ainult sadama valdaja loal ning juhul, kui on tagatud läbipääs mujalt. 5. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks. 6. Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks. 7. Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõik teised laevad valmis seadma tuletõrje- ja päästevahendid, samuti peamasina, et osutada abi tulekahju kustutamisel. Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja, kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele. Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 ja sadamakaptenile. 8. Tilgu sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduses ja selle alusel kehtestatud aktidele. 9. Sadamal peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete vastuvõtmisel lisaks veel ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmete käitlemine peab toimuma jäätmeseaduses sätestatud korras. 10. Sadamavaldaja on kohustatud teavitama laevaomanikke laevadel tekkivate jäätmete vastuvõtmise korrast. Selleks informeerib sadam laevakapteneid sadama eeskirjast, milles on pilsivee, reovee, olmejäätmete ja muude saasteainete vastuvõtmise kord ja tasude määrad. Soovitav on see info ka internetti üles panna, kust see on kergesti kättesaadav ja ligipääsetav. 11. Sadamas peab olema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, mille töötab välja ja rakendab sadama valdaja. Sadama valdaja peab pidama arvestust laevadelt vastu võetud laevaheitmete kohta. 12. Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusega laevajäätmete vastuvõtmisel sadamas, samuti määratleda vastutaja reostuse tekkimisel. 13. Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel peab olema kooskõlastatud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599) ja sadama tuleohutusjuhendiga. Tuletõrje- ja

OÜ Corson. Töö nr 0616 131 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

päästevahendid peavad olema nähtaval kohal, alati kasutamisvalmis ja ligipääsetavas kohas. 14. Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise.

8.4 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed

1. Negatiivset keskkonnamõju kalade järelkasvule on võimalik vältida, kui süvendus ja täitetöid ei tehta kalade kudemisperioodil aprilli lõpust kuni juuli alguseni. 2. Sadama rekonstrueerimistöid ei tohi teostada öisel ajal, et mitte häirida ümberkaudseid elanikke. 3. Täite- ja süvendustöid tuleb teostada ühes etapis, et minimeerida põhjaelustiku mitmekordset häirimist. 4. Suurim tuule kiirus mille puhul on süvendus- ja täitetöid tohib teostada on 15 m/s. 5. Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme. 6. Tilgu sadama rekonstrueerimisega kaasnevate süvendustööde käigus süvendatavaid setteid ja setendeid on osaliselt võimalik kasutada kaide siseosa täitetöödel, mis vastab säästva arengu põhimõtetele Projekteerimisel on säästva arengu põhimõtteid arvestatud, kasutades taaskasutatavaid materjale.

8.5 Sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva automüra leevendusmeetmed

Peatüki koostamise aluseks on Akukon töö 7450-2 Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva automüra leevendusmeetmed (lisa 23) materjalid.

Autoliiklusmüra leevendusmeetmed 1. Tilgu tee lähedal elavate inimeste häirivust on võimalik vähendada kui veod toimuvad tööpäevadel soovitavalt kell 8-18. 2. Vedusid tuleb vältida puhkepäevadel ja väljaspool tööaega. 3. Sõidetav tee peab olema heas korras. 4. Samuti tuleb kohalikke elanike teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast ja veoautode liiklussagedusest. 5. Üheks müra leevendusmeetmeks sadama ehituse ajal on ehitus- ja täiteveomaterjali kohale toomine meritsi. 6. Kui kogu vajalikust täitematerjalist tuuakse 50% meritsi, siis see vähendab veoautode arve kaks korda, mis vähendab omakorda ekvivalentseid veoautodest tekitatud müratasemeid 3 dB võrra. 7. Laevade transpordi korral kaasneb mõningane laevade tekitatud müra. 8. Rajatava Tilgu sadama hilisema ekspluatatsiooniga kaasneb liiklussageduse tõus Tilgu teel. Kui arvestada, et sadama kõrvale rajatav 117-kohaline parkla täitub ööpäevas kaks korda, siis on ennustatav ööpäevane mürasündmuste arv 336. Päevase aja (7-23) ühe tunni liiklussageduseks kujuneb 19 liiklusvahendit ja öise aja (23-7) liiklussageduseks 4 liiklusvahendit. Tilgu tee ekvivalentne mürataseme tõus seoses Tilgu sadama välja ehitamisega on hinnanguliselt 3-4 dB. 9. Liiklusmüra leevendusmeetmeteks on piirkiiruse vähendamine ja Tilgu tee hea korrashoid.

OÜ Corson. Töö nr 0616 132 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

10. Samas tuleb tõdeda, et ehitustööde teostamisel võivad inimesed ise oma tegevuste ja tehnoloogia valikutega müratasemeid suurendada. 11. Ehitustööde korraldamisel on võimalik võtta kasutusele meetmed, et minimaliseerida müraga kokkupuutuvate inimeste arvu. 12. Müravastasteks meetmeteks ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, hoolikas töö ja avalikkuse teavitamine.

8.6 Detailplaneeringus esitatud Tilgu tee lahendiga kaasnev leevendus

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna (T-11390) maanteelt rajada kavandatud (alternatiivtee eskiislahendus) Tilgu teega Männiku IV kinnistul ühineva teeharu kaudu on võimalik lahendada nii Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži laienemise kui ka Tilgu sadama rajamisega ja hilisema kasutusega kaasnevad liiklusprobleemid.

Antud lahend vähendab oluliselt ka SÜ Romantiku ja teiste Tilgu tee äärsete elamuteni jõudvat müra häiringuid, mis kaasnevad Tilgu sadama rajamise ja Piirivalvekolledži laiendamisega, kui kõik veod ja hilisem ühendus nii Sisekaitseakadeemiaga Piirivalvekolledži ja Tilgu sadamaga toimuksid ainult Tilgu kaudu.

Selline tee lahend vähendab eeldatavalt ka edaspidi Tilgu tee piirkonnas Piirivalvekolledži ja Tilgu sadamasse sõitvate sõidukite elamuteni jõudvat müra häiringut, kuna juba tee projekteerimisel arvestatakse suurenevat liikluskoormust.

Uue tee rajamine eeldatavalt väheneb Tilgu tee endisel trassil liiklustihedus ja sellega paraneb ka oluliselt Tilgu tee liiklusohutus.

Uue tee rajamine väheneb oluliselt võrreldes teistsuguste arengutega kõikvõimalikke kumulatiivsete ja võimalike negatiivsete mõjude riskiilminguid ning ohtusid Tilgu teelt Tilgu koobastele ja rannaastangule. Sadama rajamisest tulenevat Tilgu teega seonduvat on käsitletud peatükis 5.11 Sadama rajamisest tulenevad Tilgu teega seonduvad probleemid ja lahendid.

8.7 Keskkonnaseire Alljärgnevalt on eksperdid esitanud kaks Tilgu sadama puhul olulise tähtsusega seiret.

Heljumi leviku seire Vahetult süvendustööde ja kai renoveerimisega seotud hüdrotehniliste tööde ajal teostada Tilgu sadama akvatooriumis, sellest orienteeruvalt 0.5 kilomeetri ulatuses kagu ja samapalju kirde suunas veekvaliteedi näitajate (heljumi kontsentratsioon, vee läbipaistvus, klorofülli ja biogeenide kontsentratsioonid) ruumilise jaotuse mõõdistusi, mõõtejaamade arv võiks olla soovitavalt 3 - 4. Seire käigus määratleda heljumi leviku dünaamika tööde ajal pindmises veekihis (1-3 m), samuti sügavamal kui 5 m, otseste kontsentratsioonimõõtmiste kaudu, mis võimaldab määratleda süvendustööde lokaalset mõju merekeskkonnale. Seire sagedus: 1 kord enne tööde algust ja 2 korda tööde ajal.

Antud heljumi leviku seire võimaldab saada heljumi levikust süvendus-ja täitetöödel operatiivset ülevaadet ja vajadusel ka operatiivselt sekkuda. Kui süvendus- ja täitetöödel eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit, mis on olulise ohuga merekeskkonnale, siis

OÜ Corson. Töö nr 0616 133 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada põhjused selliseks olukorraks ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks.

Tilgu sadama rannaprotsesside seire 1. Rannajoone seiret tuleks teostada Tilgu sadamast loodesse ja kagusse jääval alal. 2. Jälgida tuleks settimis- ja erosiooni protsessidest tulenevat rannajoone arengut. 3. Protsessid on aktiivsed eelkõige tormide perioodil. 4. Sadama rajatised võivad mõjutada setete liikumist sadama ümbruses. 5. Muutused setete liikumises võivad kaasa tuua muutuseid rannaprotsessides. 6. Sellest tulenevalt tuleks vaadeldavas piirkonnas jälgida ranna arengut. 7. Ranna arengut tuleks jälgida joonisel toodud rannalõikudes AB ja CD (joonis 22). 8. Lõigus AB toimub eeldatavalt settematerjali kuhjumine ja lõigus CD kulutus (joonis 20). 9. Geodeetilised mõõtmised tuleks teostada enne ehitustegevuse algust ja kord aastas kahe aasta jooksul pärast ehitustööde lõppu.

PUNKT X (m) Y (m) ASUKOHA PLAAN A 527 375.2 6 591 030.2

B 527 544.5 6 590 947.0

C 527 687.3 6 590 549.5

D 527 868.6 6 590 241.0

Joonis 22. Rannalõigud, kus tuleks teostada rannajoone seiret.

Rannajoone seire vajadus tuleneb sellest, et vaadeldavates rannaosades ei ole varem seiret tehtud. Samas pankranniku säilimise ja kulumise ning piirkonnas toimuvate rannaprotsesside kohta on vaja saada objektiivset informatsiooni. Eriti tähtsaks muutub sellise informatsiooni vajadus pankranniku piirkonna rannaaladesse kavandada võivate tegevuste suhtes, mis võivad ohustada pankranniku ees toimuvaid rannaprotsesse.

OÜ Corson. Töö nr 0616 134 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

9. KOKKUVÕTE

9.1 Taustülevaade 1. Tilgu sadam asub Harku vallas, Ilmandu külas, Kakumäe lahe läänekaldal Rannamõisa paeranniku jalamil, Tallinnast umbes 12 kilomeetri kaugusel. Detailplaneeringuga hõlmatav Tilgu sadamaala 2,26 ha kinnistu (19801:001:0011) on Harku valla omandis. Maa sihtotstarve on tootmismaa. Momendil on alles vana sadama lagunenud, umbes 100 m pikkune munakividest muul. 2. Geoloogiliselt asub planeeringuala Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigu Suurupi klindipoolsaare idaosa piirkonnas. 3. Sadama asukoht on mere sügavusest lähtudes väga soodne – 5 m samasügavusjoon asub rannast umbes 400 m kaugusel. Sadama taastamisel on vajalik teostada ulatuslikud süvendustööd hinnanguliselt ca 11 560 m3. Tilgu sadama sügavuseks planeeritakse 4 m. 4. Sadamaalalt võetud pinnaseproovide analüüsid näitavad, et raskmetallide poolest on merepõhja setete seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Üldnaftaproduktide sisalduse järgi on puuraukude piirkonnas pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu ning ühe puuraugu juures rahuldav 5. Põhjataimestikus on tüüpiliseks koosluseks sügavusel 0 kuni 5 m domineeriv põisadru kooslus ja esinevad ka mitmed teised vetikaliigid. 6. Põhjaloomastiku liigiline kooseis, arvukuse ja biomassi väärtused sõltuvad põhjasetete struktuurist. Madalamatele merealadele on iseloomulik põhjaloomastiku mõõdukas või kõrge arvukus kuid väga madal biomass. Sügavustes 6 kuni 15 meetrit on põhjaloomastiku biomass kõrgem. 7. Sadama rajamise piirkonnas võivad esineda Soome lahe lõunarannikule iseloomulikud poolsiirde- ja siirdekalad. 8. Taimestiku ülevaate käigus registreeriti planeeringualal ja selle lähialal 96 soontaimeliiki, nendest 13 liiki puid ja põõsaid ja 83 liiki rohttaimi. Nende seast aaskarukell (Pulsatilla pratensis) kuulub kolmanda kategooria kaitstavate liikide nimekirja. Suuremal osal uuritud maa-alast paiknes sanglepik. Liivarand on intensiivselt kasutatav puhkealana ja seetõttu on ka seal kirjeldatud taimestik kohati ära tallatud ja koosluste eristamine mõneti tinglik. 9. Rannamõisa maastikukaitseala rändrahnude seas on kõige märkimisväärsem Tilgu panga ees meres paiknev kivikülv, nn Hageni kivid (II-tasandi kaitseväärtus). 10. Planeeringualast väljajääva Tilgu koobaste lähipiirkonnas liivakivi klint variseb pidevalt loodusjõudude toimel. Klindi murenemine ülemisest servast on intensiivsem kui alumisest. Klindi alumises osas olevad lainete poolt uuristatud õõned („koopad”) täidetakse klindi ülemisest servast varisenud materjaliga aja jooksul, sõltumata sellest, kas Tilgusse rajatakse sadam või ei. 11. Harku valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Harku valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Harku valla haldusterritooriumil. Sadamaalale nähakse ette sorteeritud prügi kogumise koht. 12. Harku valla territooriumil paiknevad rikkalikud turismi- ja puhkemajanduse ressursid, mis võib jaotada looduslikeks, ajaloolisteks ja puhkemajanduslikeks. Harku vallal on suurepärased mereturismi arendamise võimalused. Harku valla olulise väärtusena tuleb rõhutada valla pikka rannajoont, mis käesoleval ajal on praktiliselt kasutamata. Detailplaneeringualal arendatav sadam koos vajaliku infrastruktuuriga elavdab oluliselt valla turismipotentsiaali ja ei too endaga kaasa olulisi negatiivseid mõjusid.

OÜ Corson. Töö nr 0616 135 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

9.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivide keskkonnamõjud 1. Detailplaneeringu käigus ei jaotata krunte ümber. Tilgu sadama kinnistu sihtotstarve on tootmismaa. Planeeringu kohaselt luuakse uued sadamakaid, milleks täidetakse sadamaalal ca 3 ha merd. Selle tulemuseks on kinnistu pindala kasv 2,26 hektarilt 5,29 hektarile. Suur osa kinnistust (2,0 hektarit) jäetakse sotsiaalmaaks, eesmärgiga rajada võimalused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks planeeringuala tulevastele külalistele. Planeeritavasse sadamasse on ette nähtud kokku 131 kohta eri pikkusega jahtidele. 2. Tilgu munitsipaalsadama territooriumil asuvasse parklasse on planeeritud 117 parkimiskohta. 3. Teostatud matemaatiline modelleerimine näitab, et soovitatud lainemurdja alternatiiv 2, kirdesse avaneva lainemurdja pikkusega 190 meetrit, kindlustab Tilgu sadamas sildunud väikelaevadele vajalikud sildumistingimused aluseks võetud lainetuse parameetrite korral. 4. Aluseks võetud tormituulte korral tekkivad hoovuste väljad kannavad põhja settinud materjali rajatitest eemale, mistõttu lainemurdja vahetus läheduses mere põhi alaneb. 5. Sadamaala jääb Tilgu koobastest 360 m ja Hageni kivikülvist 385 m kaugusele ning mõju neile ei ole otsene ja oluline. Muraste looduskaitseala ja Tilgu sadama kinnistu põhjatipu vahele jääb ca 100 m laiune Männiku V kinnistu mets ning sadama kinnistu põhjatipust kuni sadamaalani on veel 200 m laiune ühiskasutuses olev rekreatsiooniala, siis ka siin sadamaga seotud tegevused ei avalda looduskaitsealale ja seal kasvavatele liikidele olulist negatiivset mõju. 6. Kuna matemaatilise modelleerimisega haaratud ala ulatub Tilgu koobasteni, siis on ekspertidel olnud võimalus saadud tulemusi kasutada ka Tilgu koobaste esiste rannaprotsesside hindamiseks, tulenevalt olemasolevast muulist (A3 – 0-alternatiiv) ja alternatiivist 1 - kavandatud tegevusest. 7. Toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile, on võimalik väita, et projektis kavandatud tegevuse järgi (A1) Tilgu koobastest 360 m kaugusel asuva ptk. 4 oleval joonisel 5 esitatud sadama projektlahendil (lisa 11) ei ole rannaprotsessidele Tilgu koobaste piirkonnas olulist mõju. 8. Antud KSH koostamises osalenud eksperdid toetudes modelleerimise tulemustele, lähtematerjalides esitatud infoallikatele ja KSH protsessi teostamise käigus saadud informatsioonile, arvavad, et Tilgu sadama piirkonna, sh. Tilgu koopaid mõjutavatele rannaprotsessidele, kõige väiksem ja mitte oluline mõju lähtub alternatiivist 3 (0- alternatiiv). 0-alternatiivile järgmine on väikese ja samuti mitte olulise mõjuga alternatiiv 1 ning suurima võimaliku ja olulise mõjuga rannaprotsessidele on alternatiiv 2. 9. Kavandatava tegevusega kaasneb teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub taimkatte mõningane hävinemine. Rajamine mõjutab pöördumatult otseselt rajatiste (teed ja trassid) alla jäävat ala (pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi või ala täiendatakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse. 10. Tilgu sadama piirkonna linnustik pole kuigi rikkalik. Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita. 11. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks kavandatu - alternatiiv 1 (A1). 12. Detailplaneeringuga sadamapiirkonna väljaarendamisest ja edaspidisest arengust tulenevate sotsiaal-majanduslike ja regionaalsete tegurite positiivne mõju on ülekaalus ja seega on igati aktsepteeritav antud projekti elluviimine. 13. Sadama-, parkla- ja teealadelt kogutud sademete- ja drenaaživee suublaks on Kakumäe laht, mis on Keskkonnaministri määruse järgi reostustundlike veekogude nimekirjas.

OÜ Corson. Töö nr 0616 136 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

Kuna eelnimetatud suubla on reostustundlik, siis tuleb äärmise tõsidusega suhtuda sinna suunatavate puhta sademevee ja puhastatud sademevee nõuetesse. 14. Veerežiimi reguleerimisel peame arvestama, et ei tekitaks ohtu sanglepa puistu eksistentsile. Detailplaneeringus ei ole kavandatud teha pinnatäitetöid sangleppadega aladel, mis muudaks veerežiimi sanglepistiku aladel. 15. Detailplaneeringu ala kõrghaljastuse säilitamisel ja uue täiendava haljastuse kavandamisel tuleb lähtuda ka ülejäänud pangaastangualusest metsast. Eesmärgiks on, et detailplaneeringualal säilitatav kõrghaljastus, täiendavalt rajatav haljastus, üldkasutatav rekreatsiooniala ning rajatavad hooned ja rajatised moodustaksid ühtse terviku. 16. Sadamas peab olema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, mille töötab välja ja rakendab sadama valdaja. Sadama valdaja peab pidama arvestust laevadelt vastu võetud laevaheitmete kohta. 17. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded ja tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Avariijuhtumiks võib olla määrdeõlide või kütuse lekkimine. Peab olema tagatud määrdeõlide ja kütuse reostuse vältimine ning piiramine selle sattumisel merre. 18. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. 19. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal. Tilgu sadama jaoks tehtud arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid. 20. Sadama rajamisega seotud veovajadus on sedavõrd suur, et kõigi vedude sooritamine ainult Tilgu teel ei ole mõeldav ja Tilgu tee tänane konstruktsioon suure tõenäosusega laguneks nende koormuste all. Lahendiks on sadama ehitamiseks vajalikud suuremahulised veod tuleks teha meritsi. Paraku kõigi vedude puhul ei osutu see võimalikuks. Tuleb arvestada, et raskete veokite kasutamise puhul võivad juba sadakond veokit tekitada teele märkimist väärivaid kahjustusi. Täpsema vastuse tee lagunemisega seotud küsimusele annaks olemasoleva konstruktsiooni uurimine, mis seisneks ühelt poolt tee tegeliku konstruktsiooni väljaselgitamises ja elastsusmooduli määramises. 21. Tilgu sadama rajamine ja Sisekaitseakadeemia laiendamise tegevuste koosmõju on olulise mõjuga Tilgu tee normaalsele eksistentsile ja kasutusele. Seetõttu tuleb Tilgu tee probleemide lahendamist alustada esmajärjekorras, see tähendab juba enne konkreetsete tegevuste alustamist. 22. KSH koostanud eksperdid on arvamusel, et Tilgu tee võimalikke probleemide lahendamine on esmatähtis ja koheseid lahendusi nõudev nii Tilgu sadama rajamiseks kui ka Sisekaitseakadeemia laiendamise puhul. Detailplaneeringuga määratud tegevusi ei saa enne alustada kui ei ole lahendatud Tilgu sadamale ja Sisekaitseakadeemiale juurdepääs. 23. Peale sadama rajamist ja Sisekaitseakadeemia laiendamist kasvavad oluliselt liiklusvood Tilgu teel ja sellest tulenevalt kerkib üles ka teine väga tähtis, kohest lahendamist vajav probleem – liiklusohutus. Probleemi lahendamata jätmisel tõuseb kõrgeks oht inimese tervisele, varale ja heaolule. 24. Sotsiaalmajanduslikest mõjudest võib rõhutada, et detailplaneeringuga püütakse toetada Harku valla rannajoonest tulenevaid konkurentsieeliseid nii ettevõtluse arengupiirkonnana kui ka turismipiirkonnana. 25. Otseseid majanduslikke mõjusid saab käsitleda eelkõige sadama, sadamahoone (sh elling) ja sadama hotelli rajamisega. Kohalikud elanikud saavad sadamahoonesse loodud ettevõtete baasil esmatarbeteenuseid ja –kaupu, avarduvad võimalused rekreatsiooni sh tervisespordiga tegelemiseks, laienevad võimalused merele suunatud OÜ Corson. Töö nr 0616 137 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

vaba aja veetmiseks ja sportimiseks. Detailplaneeringu alal on arvestatud mereturismi kiiret kasvu ja sellest tingitud vajadust uute jahisadamate ning kaikohtade järele. 26. Harku vallas Ilmandu külas paiknev Tilgu sadamaala ja sellega kaasneva teeninduse ning rekreatsioonikompleksi rajamine suurendab piirkonnas tööhõivet ja ühtlasi ka seal elavate inimeste arvu, millega kaasneksid elukeskkonna positiivsed muutused.

9.3 Lõppjäreldused 1. Harjumaa sh Harku valla sadamad ja sellega seotud infrastruktuuri seisund on primaarse tähtsusega kogu Eesti turismipoliitikas ning peamine on, et Eestis suureneb merele suunatud eluviiside ja mereturismi sotsiaalmajandusliku tähtsuse kasv. 2. Detailplaneeringuga sadamapiirkonna väljaarendamisest ja edaspidisest arengust tulenevate sotsiaal-majanduslike ja regionaalsete tegurite positiivne mõju on ülekaalus ja seega on igati aktsepteeritav antud projekti elluviimine. 3. Tilgu munitsipaalsadama ja sellelähiümbruse detailplaneering ei piirne ega asu Natura alal. 4. KSH protsessi käigus läbi viidud Natura 2000 alade määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus (A1) ei avalda Muraste loodusalale (EE0010142) ja Rannamõisa loodusalale (EE0010132) olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks nagu oli toodud KSH aruandes ja rakendatakse kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes väljapakutud keskkonnaalaseid nõudeid. 5. Detailplaneeringu elluviimisega ei esine piiriülest mõju ega olulist mõju Natura 2000 võrgustikule ja kaitstavatele looduse üksikobjektidele. 6. Modelleerimise andmed näitavad, et detailplaneeringus väljapakutud sadamaprojektlahenduses sadama akvatooriumisse setted sisse ei kanta, mistõttu kordussüvenduste vajadus Tilgu sadama sisebasseinis praktiliselt puudub. 7. Sadama rajamise käigus tuleb teha aruande peatükis 8.7 Keskkonnaseire ettenähtud heljumi leviku ja rannajoone arengu seiret. 8. Tilgu sadamakompleksi väljaarendamine vastab tervikuna Harku valla huvidele. Sadama taastamise eesmärk on ettevõtluse ja turismi arendamine ning külalissadama tingimuste loomine. 9. Ekspertide arvates Tilgu tee probleemide lahendamine on nii sadama ehituse kui ka Sisekaitseakadeemia laiendamise puhul üks esmatähtsaid vajadusi. Ekspertgrupi arvates ei tohi Tilgu sadama rekonstrueerimistöödega algust teha enne kui on lahendatud Tilgu tee probleem 10. Harku Vallavalitsuse 19.02.2008 korraldusega nr 259 algatatud Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringus on esitatud alternatiivtee eskiislahendus, mis on Sisekaitseakadeemia laiendamise, Tilgu tee lähipiirkonna elanike, Tilgu tee sadama rajamiseks vajalike veoste tegemiseks ja hilisema kasutuse probleemi lahenduseks. Lisaks alternatiivteele peab eelnimetatud detailplaneering lahendama ka alternatiivteest kuni Tilgu sadama juurdepääsuteeni viiva Tilgu tee lõigu rekonstrueerimise vajaduse. 11. Antud teelahend on võetud Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu tööversiooniks ja on kantud detailplaneeringu põhijoonisele.

OÜ Corson. Töö nr 0616 138 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Dendroloogia. E. Laas. Tallinn 1987 2. Eesti Kinnisvaraturg 2006. aastal. Maa-amet, Tallinn 2007 3. Eesti metsad. Koostanud U. Valk ja J. Eilart. Tallinn 1974 4. Eesti taimede kukeaabits. T.Kukk. Tallinn 2004 5. Eesti Statistikaameti kodulehekülg 6. Eesti ürglooduse raamat. Tilgu koopad. Koostas Ü.Heinsalu 1991 7. Elektrooniline Riigi Teataja www.riigiteataja.ee 8. Harku valla arengukava 9. Harku valla kodulehekülg 10. Harku valla turismi arengukava. ERKAS. Tallinn 2004; 11. Harku valla üldplaneering 12. http://www.maaamet.ee/docs/kinnisvara/Eesti_kinnisvaraturg_2006_aastal.pdf 13. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. A. Örd. Tartu 2000 14. Kinnisvaraturu ülevaade sügis 2006, Kinnisvaraekspert. Tallinn 2006 15. Kotta, J., Kotta, I. 2003. The impact of mining on zoobenthos. In: EIA of mining from Naissaar sand deposit (leader of expert group J. Kask). Manuscript. TTU Marine Systems Institute, Tallinn, 61 pp. 16. Künnapuu, 1977. Suurupi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geograafia seltsi aastaraamat 1975/76. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Lk 54-62. 17. Leinsalu, T. 2007. Tilgu sadam. Harku vald. Harjumaa. Ehitusgeoloogilised uuringud. Töö nr. 1769/57-06. 18. Loodusmälestised 8. Harjumaa: Harku, Keila, Padise. Koostas H.Kink, Tallinn 2003 19. Lääne Harju turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava. Harju Ettevõtluskeskus. Keila 2007 20. Maritime tourism trends in the Baltic Sea Region. Turismimaailm Oü. Tallinn 2006; 21. MERKOLUX OÜ, Töö nr. 2092/185-07, Tilgu sadam, Harjumaa Harku vald, Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, Tallinn, juuni 2007. 22. Mets, M., Tõnisson, A. 2003. Harjumaa, Harku vald, Ilmandu küla, Tilgu sadama ja astangualuse piirkonna detailplaneeringu koosseisu kuuluv keskkonnamõjude hindamine. OÜ Hendrikson ja Ko. Töö nr. 264/02. 23. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest külastamise koormusele. Koostanud M. Margus Eesti Metsainstituut Majandusliku Uurimise Laboratoorium MUL Informatsioonileht nr 8 Nr. 8 – 1978 24. Metsa- ja puhkemajandus Eesti NSV-s. M. Margus EGS-i aastaraamat 1979 25. MIKE 21 User Guide, DHI Software 2005 26. Muld ökosüsteemis, seire ja kaitse. Toimetaja L.Reintam, Tartu -Tallinn 2004 (Taim- muld süsteem on elu alus –Reintami artikkel) 27. Mullateadus. E.Kitse, A.Piho, L.Reintam, I.Rooma, K.Tarandi, Tallinn 1962 28. Registrite ja infosüsteemide keskus 29. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 eelnõu 30. Tallinna asutustes ja ettevõtetes tekkivate olmejäätmete koostis ja kogused; uuring Entec AS. Tallinn 2005 31. Tallinna linna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuring. AS Entec. Tallinn 2004 32. Tilgu sadama arengukava. ERKAS. Tallinn 2004; 33. Suuroja, 2005. Põhja-Eesti klint. Lääne-Harju klindilõik. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Lk 95-108.

OÜ Corson. Töö nr 0616 139 Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu KSH aruanne

LISAD Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 Tilgu sadama hüfrograafilised mõõdistustööd. Hüdrograafilised mõõdistustööd. Töö nr 2M7092/M7015. Geo S.T. OÜ. Tallinn 2007. Lisa 3 Tilgu sadama geotehnilised uuringud. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 1769/57-06. Merkolux OÜ. Tallinn 2007. Lisa 4 Tilgu munitsipaalsadama geotehnilised lisauuringud. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Töö nr 2092/185-07. Merkoluks OÜ. Tallinn 2007. Lisa 5 Tilgu munitsipaalsadama hüdrodünaamilised uuringud. Matemaatiline modelleerimine. OÜ Corson. Tallinn 2007. Lisa 6 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. Tilgu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju uuringud. OÜ Altakon Grupp. Tallinn 2007. Lisa 7 Tilgu munitsipaalsadam ja selle lähiümbruse detailplaneeringu sotsiaalmajanduslike mõjude aruanne. Elos Grupp OÜ. Tallinn 2007 Lisa 8 Keskkonnaministeeriumi 02.05.2007 kiri nr 13-3-1/8907-4 KSH programmi heakskiitmine. Lisa 9 Floristiline ülevaade. K. Saar ja M. Saar. Tallinn 2007 Lisa 10 Linnustiku eksperthinnang Ilmandu külas asuva Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse kohta. M. Uustal. MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn 2007. Lisa 11 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneeringu eskiisi põhijoonis. OÜ Corson Tallinn 2009. Lisa 12 Tehnilised tingimused. Lisa 13 Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjad 03.09.2004 nr 30-12-3/-3135-2 ja 06.12.2004 nr 30-12-3/-3135-3. Lisa 14 Ekspertarvamus projekteeritava Tilgu sadama mõju kohta Tilgu koobastele. Töö nr 33-2004. Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. Tallinn 2004. Lisa 15 Eksperdi kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide koopiad. Lisa 16 KSH aruande avaliku väljapaneku teade „Ametlikud Teadaanded” (05.10.2007) ja ajalehes Harku valla Teataja nr 18 oktoober 2007. Lisa 17 Asjast huvitatud asutustele ja isikutele saadetud kirjade kviitungite koopiad. Lisa 18 KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 19 KSH aruande avalikustamisel saadetud kirjade ja nende vastuskirjade koopiad: Maa- amet 25.10.2007 nr 6.2-3/1568, OÜ Corson 13.11.2007-02/109; AS Karumaa 26.10.2007, OÜ Corson 13.11.2007 – 02/111; Tallinna Tervisekaitsetalitus 13.03.07 nr 6-9/4/412, OÜ Corson 13.11.2007 -02/110. Lisa 20 Keskkonnaministeeriumi täiendusettepanekud KSH aruandele: e-mail 21.12.2007 ja kiri 25.01.2008 nr 13-3-1/47841-5. Lisa 21 KSH aruande täiendusettepanekutega arvestamise tabel. Lisa 22 Tilgu munitsipaalsadama ja selle lähiümbruse detailplaneering. Laevaliiklusest põhjustatud müratasemete hindamine Töö nr 7450-1. Akukon. Tallinn 2007. Lisa 23 Tilgu sadama rajamise ja ekspluateerimisega kaasneva autoliiklusmüra leevendusmeetmed. Töö nr 7450-2. Akukon. Tallinn 2008. Lisa 24 Ekspertarvamus eeldatavast liiklusest Harku vallas Tilgu teel nii sadama valmimise järel kui ka ehitusaegsel perioodil. T. Metsvahi. Tallinn 2008. Lisa 25 Harku valla üldplaneeringu väljavõtte koopia. Lisa 26 Keskkonnaministeeriumi kiri 23.10.2008 nr 13-3-1/47841-8. Lisa 27 Keskkonnaameti 20.03.2009 nr HJR 6-8/2871 kiri.

OÜ Corson. Töö nr 0616 140