Võsu R Nna Liivaskulptuurid a Politseimuuseum Pakub Külalistele Tegevuslusti

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Võsu R Nna Liivaskulptuurid a Politseimuuseum Pakub Külalistele Tegevuslusti Nr 8 AUGUST 2016 Võsu ranna liivaskulptuurid Võsu ranna veepiirile ja vetelpääste hoone Risto Luhalepp (Kunstiakadeemia). Võsu liivaskulptuuride võistluse ladu- Baseilo, OÜ Oma Põrsas, Eswire OÜ, lähedusse valmisid sellel aastal 24. juulil Lastele korraldasime võistlusmänge, kus sale korraldamisele aitasid kaasa Kristel Elephants From Neptune, Grossi Toidu- väga kaunid ja võimsad kunstiteosed. vaatajaskond elas positiivselt kaasa. Geine, Jüri Undusk, Allan Kivisaar, Valdek kaubad, Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kui eelmisel aastal hirmutas osavõtjaid Päeva juhtis Katrin Hinrikus ja muusikat Kilk ja Katrin Hinrikus. Design Records. vihm (osavõtjaid 15 võistkonda), siis sellel meelelahutuseks pakkus Valdek Kilk. Üritus õnnestus tänu väga headele Liivaskulptuuride huvilistel on võimalus aastal soosis päikesepaisteline ilm ja kokku Žürii oli koosseisus Teet Suur (Rakvere linna sponsoritele, kes olid lahkesti nõus meid kätt proovida järgmisel suvel. Kohtumiseni! oli tulnud 30 võistkonda, mis on rekordiline kunstnik), Urmas Rauba (Vihula valla toetama ka järgmisel aastal meiega koostööd arv. Meisterdajaid oli kokku tulnud üle Eesti. skulptor), Urmas Tamm (endine maavanem). tegema: Vihula vald, Sagadi mõis, Palmse Vihula valla rahvale ja valda külastava- Oma kunsti demonstreerisid ka eelmisel Žürii tõi kokkuvõtet tehes esile iga töö mõis, Vihula Manor Country Club & Spa, tele soovin peatset värvideküllast sügise aastal osalenud: Jüri Undusk, Allan Kivisaar, eripära ja tugevuse. Esikoha vääriliseks Aqva Hotel & Spa, Põhjakeskus, Rakvere saabumist! Anita Porila, Andres Hakmann, Anni Irs, hindas žürii töö nimega Lõvi, autoriks Politseimuuseum, OÜ Karupoeg Puhh, Marina Tiidor, Ülis Sõukand (keemik), võistkond Võsu suvesõbrad. Teisele koha Premia Külmhoone, Egmont Estonia AS, Korraldajate nimel Lagle Nõu (Kunstiakadeemia), Eve Ester pälvis Vulkaan – Võsu legomehed ja TEA Kirjastus, Eesti Vabaõhumuuseum, Maire Muruvee (filmikunstnik), Seidi Soom (sisearhitekt), kolmanda Käsi ja teokarp – perekond Kütt. MEIE toidukaubad, Sirena Pubi, OÜ Politseimuuseum pakub külalistele tegevuslusti Rakveres asuv kogupere teemapark erakordseid meenutusi oma tööst ja elust. Eesti Politseimuuseum (Tallinna 3) Üks põnevatest uuendustest on eriüksuse haarab kooliõpilasi ja ka raja avamine. Seal tuleb riietuda eriüksuse täiskasvanuid omandama teadmisi vormi ning sinenda rajale, kus peab kah- kogemuste ja tegevuste põhiselt. jutuks tegema seitse aktiivset sihtmärki, samal ajal mõõdetakse raja läbimise aega. SA Virumaa Muuseumid koosseisu kuuluv Relvad on päris relvade koopiad ning Eesti Politseimuuseum pole muuseum, kus laskemoonaks on plastikhaavlid. tuleb tunde väljapanekuid imetleda ja Käesolevast suvest asub muuseumi tohutuid tekstimassiive lugeda. Siin saab ise sisehoovis kopteri vähendatud koopia omal käel ja nahal järele proovida, kuidas (valmistatud muuseumi eritellimusel päris erinevad politseitööga seotud valdkonnad kopteri jooniste järgi), pakkudes külastaja- päris elus välja näevad. tele reaalse kopterilennu kogemise tunnet. Kahel korrusel on kokku 10 näitusetuba „Kopter on kahekohaline ning seda on ja Lastemuuseum, kus põnnid saavad võimalik külastajal ise juhtida, katuste pehmete mänguautodega õppida tundma kõrgusele see ohutuse pärast küll ei tõuse, liiklusmärke ja ohutu liiklemise põhi- kuid maalähedase lennuelamuse saab küll. mõtteid. Pearootor töötab ning kõik tuled ja viled, ehk Näitusetubades saab Eesti politsei siis vilkurid ja sireenid, on kopteril olemas,“ ajalooga tutvumise kõrvalt näiteks testida selgitas Eesti Politseimuuseumi direktor päris autos oma pidurdusreaktsiooni, sõita üheaegselt osaleda reaalsetes politseitöö direktor ja lisas: „näiteks saab mõõta tänaval Andrus Eesmaa. kaldteel, proovida väsimusprille, korraldada tegevustes ning samal ajal avardada autode kiirust, lahendada mõrvamüs- Nii jagub ohtralt uut ja põnevat ka neile, päris märul, katsetada fotorobotit, selga silmaringi köitvate faktidega,“ sõnas Eesti teeriumit, võistelda meeskondlikult politsei- kes on varem juba politseimuuseumis proovida politseiriideid ja omal kehal tunda Politseimuuseumi direktor Andrus Eesmaa. töös, läbida eriüksuse rada.“ käinud. Uued atraktsioonid on piisav põhjus eriüksuslase varustuse raskust, kavaldada Muuseumis saab istuda ka vangikongis, Tõsisemat tooni lustlikule muuseumile uuesti tulla. üle valvesüsteemi ning ronida laserkiirte tutvuda erinevate narkootiliste ainetega ja lisab kaks hooaega kestnud sari „Politsei- Täpsemat infot jälgi muuseumi vahel, võtta sõrmejälgi ja palju muud. vangidelt konfiskeeritud külmrelvadega. akadeemia“. Sarja raames kutsutakse kodulehelt: www.politseimuuseum.ee „Meie muuseumi suur eelis tavapäraste „Gruppidele korraldame põnevaid män- muuseumisse legendaarseid politseitegelasi, muuseumite ees ongi see, et külastaja saab ge ja eriprogramme,“ rääkis muuseumi kes jagavad kohtumisõhtutel külastajatele 2 VIHULA VALLA LEHT AUGUST 2016 Võsu Pähkel Mälumängu Võsu Pähkel alustas Ranna- SEPTEMBER klubi selts ja sellest olid oodatud osa võtma 10.09 kell 10.00-18.00 Seenenäitus. kõik Vihula vallas asuvate seltside, sõprus- kondade ja külade võistkonnad. Mäng osutus Sagadi mõis, metsamuuseum. niivõrd populaarseks, et Võsu Rannaklubis Lisainfo www.sagadi.ee hakati teadmistes mõõtu võtmas käima tel 676 7888 peaaegu iga kuu. Mälumängu tegi eriliseks see, et igal korral oli korraldajaks uus 10.09 kell 19.00-22.00 100 ja seened seltskond. Koos käidi viiel mängul ning seeneõhtu restoranis. Seeni juunikuus toimus ka suvitajatele üks pähkli- tutvustav loeng, veinide puremine, mille küsimused koosnesid ainult tutvustus ja seenterikas Vihula valda puudutavatest teemadest. õhtusöök. Sõltumata tihedast suvegraafikust oli män- Sagadi mõisa restoran. gule kohale tulnud kogunisti viis võistkonda, Lisainfo www.sagadi.ee märkimisväärse teise koha saavutasid suvi- Kaptenitele. Hooaja viimase mängu pidid tel 676 7888 tajad Tallinnast, kes olid mängu jaoks enne korraldama loosi tahtel taas Palmsekad, kuid rohkesti valla kohta teadmisi kogunud. Võistkondadel palume registree- Pilet 30 € nad andsid korraldamise järje üle Vihula ruda hiljemalt 26. septembriks valla noorteklubi võistkonnale Viis Viimast, 17.09. või 18.09 kell 11:00-17:00 Eelmise hooaja vahekokkuvõte aadressil [email protected] kes olid seda juba ammu oodanud. Surfi Mohni Retk IX. Esimese mängu võitis Krõtake ning sai või telefonil 5 335 9340 Lii Undusk. ülesandeks korraldada järgmine mälumäng. Ootame kõiki eelmise hooaja võistkondi retk/võistlus Eru lahes (Eru- Võsu Pähkel nr 7. Teises nuputamises saavutasid esimese koha ja uusi seltskondi oma teadmisi proovile Mohni-Eru). Mälumängu uus hooaeg algab 30. sep- Palmsekad ning kolmandas mängus tuli panema. Endiselt ootame auhinnafondi ise Retk toimub ühel päeval, tembril kell 19.00 Võsu Rannaklubis. Sel võitjaks Metsanurga võistkond, kuid siis tehtut. sõltuvalt tuuleoludest. muutusid reeglid korraldamise kohta. Nimelt korral korraldab mälumängu Meelespea selts. Küsimused puudutavad Vihula valda ja Info kajastatakse veebis, hakati mälumängu korraldajat välja selgita- Lii Undusk ja Andres Truman www.facebook.com/eru.surf.team ma loosi teel ning loosiõnn naeratas Käsmu üldisi teadmisi. Info 510 5246 24.09 Lahemaa sügisene Ühinemise teemalise rahvaküsitluse tulemused matkapäev. Viru raba õpperada 30 (Raja esimene variant 1977. Küla ela- OSA- osalus Kas ühineda? Kui jah või möödapääsmatu, siis kellega? aastal, praeguse marsruudi sai 1. nikke LES % JAH Ei erapooletu Haljala Kadrina V-Nigula Kuusalu muu septembril 1986. a.) Aasumetsa 4 2 50 0 2 Toimub Harjumaal Viru raba Adaka 13 12 92 1 11 1 õpperajal. Altja 25 15 60 1 14 11 Korraldaja: RMK Oandu Andi 1 0 0 0 0 looduskeskus. Annikvere 72 48 67 18 30 23 13 1 1 Lähem info ürituste kohta 2-3 Eisma 55 17 31 13 4 1 14 4 3 5 nädalat varem Eru 14 13 93 1 12 1 1 1 www.loodusegakoos.ee. Haili 6 6 100 0 6 6 Info: tel. 676 7010, 509 9397, Ilumäe 20 16 80 0 16 5 4 1 2 [email protected] Joandu 18 12 67 1 11 1 Kakuvälja 15 11 73 3 8 3 25.09 kell 10.00 Vihula valla Karepa 36 17 47 13 4 1 14 7 3 3 lauatennise V seeriavõistluse Karula 56 17 30 7 10 17 2 5 2 2016/2017. I etapp Kiva 13 7 54 0 7 4 Võsu Spordihoone Koljaku 35 20 57 6 14 11 3 2 9 Korraldaja: Võsu LTK Koolimäe 6 5 83 0 5 4 3 Info 502 0612 Korjuse 12 8 67 2 6 2 6 e-post: [email protected] Kosta 7 6 86 1 5 4 2 Käsmu 142 73 51 23 50 26 16 7 12 13 OKTOOBER Lahe 21 10 48 0 10 1 5 5 10.10 – 16.10 Lahemaa maitsete Lauli 6 4 67 3 1 3 nädal. 3 mõisa pakuvad Lobi 14 8 57 0 8 2 2 Metsanurga 18 14 78 6 8 6 7 2 3 Lahemaa metsade, põldude, Metsiku 15 6 40 3 3 5 2 2 mere ande. Muike 19 6 32 5 1 5 4 Palmse, Vihula ja Sagadi mõisa Mustoja 13 10 77 4 6 4 3 1 5 1 restoranides Natturi 5 0 0 0 0 Lisainfo www.sagadi.ee Noonu 13 6 46 1 5 4 1 tel 676 7888 Oandu 14 9 64 3 6 1 4 6 3 22.10 kell 19.00 Vihula valla Paasi 16 14 88 3 11 7 9 lõikuspidu Karepa rahvamajas. Pajuveski 15 6 40 5 1 6 2 Teemaks merekultuuri aastale Palmse 59 40 68 13 27 17 25 5 4 6 sobivalt Kalurite pidu, oodatud Pedassaare 11 3 27 1 2 1 on kõik paatkonnad, stseene Pihlaspea 16 10 63 10 0 10 1 meremeeste elust. Rutja 28 24 86 18 6 2 21 1 6 Info: [email protected] Sagadi 43 31 72 13 18 2 21 12 3 Sakussaare 21 18 86 5 13 1 15 2 30.10 kell 10.00 Vihula valla Salatse 10 9 90 7 2 7 3 lauatennise V seeriavõistluse Tepelvälja 17 8 47 7 1 6 4 2 2016/2017 II etapp Tidriku 2 1 50 1 0 1 1 Võsu Spordihoones Tiigi 25 22 88 4 18 7 4 7 12 Võsu LTK Toolse 26 22 85 13 9 12 6 5 3 3 Info: 502 0612 Tõugu 10 8 80 3 5 1 2 e-post: [email protected] Uus 11 8 73 0 8 3 Vainupea 39 22 56 13 9 22 6 1 1 1 Vatku 13 11 85 6 5 2 8 1 Vergi 79 37 47 19 18 36 8 Vihula 80 36 45 17 19 20 9 3 6 Vila 6 4 67 0 4 Villandi 9 8 89 2 6 2 1 Võhma 35 27 77 3 24 12 23 1 1 1 Võsu 380 171 45 38 133 1 57 20 5 15 44 Võsupere 111 48 43 6 42 8 12 1 4 2 valla täpsusega 10 0 0 0 0 0 Võsu Jazz täitis võsukate koduaiad hea KOKKU 1760 322 644 9 445 252 55 76 123 muusika ja külalistega.
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Gulliveri Reiside” Pileti Ettenäitamisel Etenduse Liliputimaa Suurima Kivi Sidusin Oma Paadile Ankrukiviks
    • Viinistu kunstimuuseum ja sadam • Võsu rand ja sadam RÄNDA LAHEMAAL Vedasin köitega enda järel üsna kergesti viitkümmet suurimat Minu paati oli tulnud vaatama tohutu hulk rahvast, kelles nii KOOS GULLIVERIGA! vaenlase sõjalaeva. koletusuure laeva nägemine äratas äärmist imestust. • Kasispea 3 rändrahnu: • Viitna loodusõpperada (2,5 ja 7 km) Kõik on suur või väike ainult võrdlemisi. - Jaani-Tooma Suurkivi – rabakivist hiidrahn kõrgusega 7,6 m Ületasime kuus jõge, mis olid tunduvalt laiemad ja sügavamad – Lemuel Gulliver ja ümbermõõduga 34,7 m asub kadakasel puisniidul ja on kui Niilus. kergesti juurdepääsetav. • Sagadi mõis ja metsamuuseum • Tsitre puuderada (0,5 km) – tutvustab metsapargi puid, - Kiviheinamaa Kärga kivi Suurimate puude latvu ulatusin parajasti peosse haarama. vaatlustorniga. - Karu Suurkivi • Altja kaluriküla ning loodus- ja kultuurilooline rada (3km), Altja Liliputtide torni puudujääke kõrguse osas hüvitas rikkalikult Hiiglaste põldu ääristavad kivid olid nii suured, et ma ära ei kõrts tema ilu ja tugevus. osanud arvata nende kõrgust. Liliputtide kalkuneid sõin ma harilikult ühe suutäiega ja pean • Juminda poolsaar, tipus 1941. aastal hukkunud laevade • Eru lahe vaatetorn ehk Vihasoo linnuvaatlustorn – Lahemaa möönma, et nad olid kaugelt maitsvamad meie omadest. mälestusmärk. rahvuspargi kõige linnuliigirikkamas kohas Vihasoo • Oandu loodusmetsarada (4,7 km) ja Koprarada (1 km) Tüki õlekõrrega tegin hiiglaste lõbustamiseks piigiharjutusi. rannaniidul. Liliputtide maanteil jalutades pidin ettevaatlikult jalga jala ette Mind üllatas hiiglastemaa rohu pikkus, mis oli kõrgem kui • Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km), asetades pidevalt jälgima, et ma kedagi ei lömastaks. suurimad puud minu kodukandis. Eesti suuruselt 3. rändrahn Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt • Vihula mõis, SPA ja minigolfi rada* 32 m). • Käsmu kapteniteküla, meremuuseum ning loodus- ja * minigolfi rada „Gulliveri reiside” pileti ettenäitamisel etenduse Liliputimaa suurima kivi sidusin oma paadile ankrukiviks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
    The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakond Haljala Vald Sakussaare Küla Nõmme Maaüksuse Detailplaneering Eskiislahendus
    Töö nr DP-14-16 LÄÄNE-VIRU MAAKOND HALJALA VALD SAKUSSAARE KÜLA NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUS Tellija: Alar Rosin Koostaja: GeoBaltica OÜ [email protected] Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ Postiaadress: Tel: 5552 3686, 5517 551 Reg. kood 11347994 Sõpruse pst 2 E-post: [email protected] A. Starkopfi tn 50 Tartu linn, 50050 www.geobaltica.ee Tartu 51011 NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ESKIIS 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA KOOSTAJA ........................ 3 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 3 2.1 Asukoht ........................................................................................................................ 3 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................... 3 2.3 Olemasolevad juurdepääsud ja teed ............................................................................. 3 2.4 Olemasolev haljastus ja maastik .................................................................................. 4 2.5 Olemasolevad tehnovõrgud ......................................................................................... 4 2.6 Kehtivad piirangud ...................................................................................................... 4 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ................................................ 4 4. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUGA
    [Show full text]
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
    [Show full text]
  • Oandu Looduskeskus RMK Oandu Telkimisala 1:12000
    OANDU LOODUSMETSARADA LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa National Park Oandu loodusmetsaraja algus; Oandu loodusmetsarada; the start of a Oandu nature trail Oandu nature trail Kõrve raja algus; Kõrve rada; Kõrve trail the start of a Kõrve trail telkimisala; camping area segamets; mixed forest parkla; parking okasmets; coniferous forest RMK Oandu looduskeskus; astang; terrace RMK Oandu Nature Centre metsasiht; forest target 13 12 14 11 10 15 9 8 16 18 17 7 19 6 5 Koljaku-Oandu astang 4 3 2 Karro männik Altja 2km 1 Oandu looduskeskus N Lauli 0 100 200 300 RMK Oandu telkimisala m Koljaku 1:12000 Sagadi 3 km Oandu loodusmetsarada 4,6 km pikkune rada asub Lahemaa Rahvuspargis Oandul. Ringikujuli- ne rada algab Koljaku-Sagadi-Altja teeristi juurest, rajale pääseb ka RMK Oandu looduskeskuse õuest. Läbitav ainult jalgsi, ligi pool rajast on kae- tud laudteega. Oandu loodusmetsarajal näeb külastaja põlist metsa, kus inimene pole juba ammu looduslikule arengule vahele seganud. Mahalan- genud jämedad puud ja kännud pakuvad elupaika haruldastele seentele, Oandu loodusmetsarada sammaldele, samblikele ja putukatele. Sõnajalgade vahel voolavad allikad ning looklevad metsloomarajad. Rajal on 19 huvipunkti, mis tutvustavad loodusliku metsa arengut ja liike, pinnavorme, metsloomade tegevuse jäl- gi. Läbimiseks kulub ~ 2 tundi. Ettevaatust! Märja ilmaga on laudtee libe. Tugeva tuulega võib rajale minek murduvate puude tõttu olla ohtlik. Loodusmetsaraja huvipunktid 1. Metsasiht samblikumännikus 11. 7000 a vanune luiteahelik 2. Oandu pinnamood ja selle kujunemine 12. Vaigutamine. Lahemaa Rahvuspark 3. Vana looduslik mets 13. Metssiga ja mets Oandu loodusmetsarada asub tervikuna Lahemaa RP sihtkaitsevööndis. 4. Mets ja muld 14. Erinevad metsapõlvkonnad loodusmetsas Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971.
    [Show full text]