Saue Vald Tegi Ettepanekuühinemis- Läbirääkimisteks Kolmele Naabrile

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saue Vald Tegi Ettepanekuühinemis- Läbirääkimisteks Kolmele Naabrile Muudatused Järjekorras juba koduse lapse kuues – Saue valla rattaretk toetuse toimub juuni maksmises alguses Viies vihikus vaated Jõgisoo kandi minevikku LK 2 LK 13 LK 16 NR 4 APRILL 2012 SAUE VALLALEHT Koduvald Uus üldplanee- ring on jõud- nud avalike arutelude faasi Mahukas dokumentide pakk, mis sisaldab uue üldplaneeringu kaarti, se- letuskirja, keskkonnamõju strateegilist hindamist ja lisasid, on hindamiseks- kommenteerimiseks val- Kõik kohalviibinud 16 volikoguliiget hääletasid üksmeelselt ühinemisettepaneku esitamise poolt mis. LK 5 JUHTIMINE Saue vald tegi ettepaneku ühinemis- läbirääkimisteks kolmele naabrile Saue Vallavolikogu võttis oma 29. märtsi istungil vastu otsuse esitada Igakevadine ühinemisettepanek kolmele naaberomavalitsusele - Saue linnale, Harku kuum teema vallale ja Saku vallale. – kas koera- kakatajaid te samaaegse kiire ühinemiseni peavad inimesest kaugenema ja KODUVALD LISAINFO distsiplinee- annely.sumre@ ei vii, on rohkem alust analüüsi- hakatakse kunstlikult uusi tõm- sauevald.ee maks, mida võiks senisest rohkem bekeskusi tekitama. Pigem seda, riks raha- KV koos teha ja kuidas ühtlustada et loomulikud tõmbekeskused Näited erinevate ühinemis- KODUVALD alternatiivide puhul tekkiva trahv? strateegiline planeerimine“ põh- säilivad ühe valla piirides. Tal- elanikkonna suuruse kohta: Märtsikuu konkurentsitult aue vald on elujõuline jendas vallavanem Andres Laisk. linna mõju on siinjuures oluline Saue valla ja Saue linna ühine- tuliseim diskussioon valla ja jätkusuutlik kohali- faktor ja see on üks analüüsikoht misel oleks ühinenud omava- ku omavalitsuse üksus, Teenused kättesaadavamaks - kuivõrd suurem liitvald suudab litsusüksuse elanike arv 15 764 Facebooki lehel käis lume „S alt välja turritavate looma- kuid sellegipoolest vajab analüüsi- Ühinemine pole Riga sõnul oma- teenuseid tagada paremini ja sõl- (Eestis suuruselt 10. omavalit- LK 6 mist valla areng, lähtudes võima- ette eesmärgiks, vaid üks võima- tumatumalt Tallinnast,“ lisas susüksus Tallinna, Tartu, Nar- fekaalide üle. liku haldusreformi perspektiivist, lik vahend teenuste kättesaada- Laisk. va, Pärnu, Kohtla-Järve, Viim- seda eeskätt investeerimisvõime- vuse ja kvaliteedi tagamiseks ja si, Rakvere, Viljandi, Maardu kuse tõstmise kontekstis,“ selgitas teatud juhtudel ka rahalise säästu Rahvaküsitlusele eelnevad järel). volikogu esimees Rein Riga. saavutamiseks. „Tõsi on, et Saue analüüs ja uuringud Saue valla, Saue linna, Saku Otsuse eesmärgiks on alustada linn on igal juhul esimene eelistus Laiski hinnangul tuleb Saue Val- valla ja Harku valla ühinemi- läbirääkimisi partneromavalitsus- ja side Saue valla ja linna vahel on lavolikogu otsust vaadelda eelkõi- sel oleks ühinenud omavalit- tega koostööpunktide ja ühisosa ka kahtlusteta kõige suurem. Sa- ge kui ettepanekut laiapõhjalise susüksuse elanike arv 37 659. väljaselgitamiseks, mis positiivse- mas on Harku valla osas ühisosa diskussiooni algatamiseks ning (Eesti suuruselt 6. omavalit- te tulemuste korral peaks viima Paldiski maantee piirkonna tee- reaalne ühinemise otsus tehakse susüksus Tallinna, Tartu, Nar- Euroopa tai- omavalitsusüksuste ühinemiseni. nuste korraldus liinil Kiia-Hüü- peale vastavate uuringute läbivii- va, Pärnu, Kohtla-Järve järel). Partneromavalitsuse valiku läh- ru-Vatsla-Harku alevik ja koostöö mist ja elanike arvamuse väljasel- med kosuvad tealuseks on Vabariigi Valitsuse näiteks lasteaiakohtade ja koo- gitamist. selgeks tehtud ning elanikel on Ääsmäe kas- korraldusega määratud ühinemis- likohtade tagamisel. Saku valla „Ühinemisettepaneku esitami- võimalik selle alusel otsuseid lan- piirkond. „Lisaks ühinemispiir- poolel on Jälgimäe, Tänassilma ne on seaduse valguses protsessi getada,“ selgitas Laisk. vuturba toel konnale on arvestatud ka reaalset ja Laagri,“ täiendas abivallavanem algatamine, sellele järgneb vas- Aprilli esimesel nädalal saade- Saksamaa ja Hollandi maa- tagasisidet suhtlemisest naabrite- Mikk Lõhmus. tavate uuringute teostamine, lä- ti osapooltele ettepanekud laiali ja põued on juba tühjaks ga ja muid asjaolusid, mis lubavad Samas on selge, et nii Saue, birääkimiste korraldamine ja kui vastavalt seadusele on ettepaneku tehtud, sellepärast meie eeldada, et ettepanek ei kuku pä- Saku kui Harku valla jaoks on niikaugele jõutakse, ühinemisle- saajatel kohustus reageerida kahe turvas nii hästi Euroopas ris viljatusse pinnasesse. Naabrid samaaegselt tegelikuks tõmbekes- pingu koostamine. Rahvaküsitlus kuu jooksul. Seega – juuni kesk- kaubaks lähebki, teab Ääs- on meil asjalikud ja kui protsess kuseks ka Tallinn. „Ühinemine korraldatakse siis, kui kõik ühi- paigaks on selge, milliste partne- mäe turbaraba tootmis- LK 11 ka kõikide kaasatud omavalitsus- ei tähenda, et teeninduskeskused nemise mõjud ja tingimused on ritega ühisosa otsima hakatakse. pealik Peep Neem. NR 4 2 APRILL 2012 SAUE VALLALEHT Koduvald SOTSIAALTOETUSED Volikogus märtsis • Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatami- Koduse lapse toetuse ne ja ettepaneku tegemine • Saue valla munitsipaalõppeasutuste arengukavade kinnitamine väljamaksmise muudatused • Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord • Saue Vallavolikogu 25. aprilli 2004 määruse nr 003 Muudatused reguleerivad toetuse aluseks olevate asjaolude „Saue valla teenistujate koosseis, palgamäärad, pal- gatingimused ja sotsiaalsed garantiid“ muutmine muutumisel toetussumma väljamaksmist ja maksmise • Saue Vallavolikogu 30 novembri 2010 määruse nr 25 lõpetamist. “Erakooli, koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiu- teenuse toetamise kord” muutmine • Saue Vallavolikogu 28. jaanuari 2010 määrust nr 4 KODUVALD „Saue valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste annely.sumre@ määramise ja maksmise kord“ muutmine KV sauevald.ee KODUVALD • Saue Vallavolikogu 26. jaanuari 2012 otsuse nr 03 „Saue valla asustusjaotuse muutmine“ muutmine enikehtinud korra kohaselt toimus • Riigimaantee nr 11185 Hüüru-Alliku teelõigu km toetussummade arvestamine ük- 2,125-2,695 õgvenduse ehituseks vajalikke maade sikute päevade kaupa. Muudatuse tasuta võõrandamine Eesti Vabariigile S tulemusena hakkab arvestus käima kuu • Hüüru küla Jõe tee 2 maa kasutusse andmine põhiselt, mis eelkõige on oluline, kui • Vee-ettevõtja kinnitamine Alliku külas kuu jooksul muutuvad või langevad ära • Vallavara võõrandamine avaliku kirjaliku enampakku- toetuse määramise aluseks olevad asja- mise korras olud. • Nõusoleku andmine riigihanke „Saue valla objektidel ENNE: Kui laps hakkas (era)laste- heakorrateenuse osutamine“ korraldamiseks aias või -hoius käima näiteks 20. april- • Nõusoleku andmine riigihanke „Saue valla koolides list (või laps ja vanemad kirjutasid end ja lasteaedades toitlustusteenuse osutamine“ korral- elanikeregistrist välja), siis koduse lapse damiseks toetuse õigus oli vanemal ka nende 20 • OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskuse juurdeehituse aprillikuu päeva eest. NÜÜD: kui laps finantseerimine hakkas (era)lasteaias või -hoius käima • Saue valla osalemine Euroopa Liidu „Elukeskkonna (või laps ja vanemad kirjutasid end ela- arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Piir- nikeregistrist välja) 20. aprillil, siis vallas lejal on õigus koduse lapse toetusele või KODUSE LAPSE TOETUS kondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meet- kontrollitakse andmeid kuu lõpu seisu- lõpetatakse toetuse maksmine. mes “Linnaliste piirkondade arendamine” „Saku ja ga ning koduse lapse toetuse maksmine Saue valla kergliiklusteede võrgustiku“ väljaarenda- • Toetust makstakse lapsevane- lõpetatakse alates 1. aprillist, aprillikuu Ajutine elanikeregistrist lahkumine mise projektiga male tingimusel, et laps ning üks eest enam vastavat toetust ka osaliselt ei Muudatus kaotas ära ka 12 kuu piiran- või mõlemad lapse vanemad on • Saue valla üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikus- maksta. Lapse eralasteaias käima asumi- gu uuesti toetuse saamise taotlemiseks, Saue valla elanikud ja laps ei ole tamine se kuu eest tasub vald kompensatsiooni olukorras, kus laps ja vanem(ad) olid kantud ühegi koolieelse lasteasu- • Vatsla külas asuva Suurevälja katastriüksuse sihtots- vastavalt hoiusasutuse poolt esitatud ar- mingil põhjusel end ajutiselt välja regist- tuse nimekirja. tarbe muutmata jätmine vetele kuni 211 eurot kuus. reerinud. „On juhtumeid, kus näiteks • Toetust makstakse täissummas • Saue Vallavolikogu 26. jaanuari 2012 otsuse nr 6 keh- Sama kehtib ka juhul, kui üks va- üks laps sai vallalt koduse lapse toetust 128 eurot kuus, kui mõlemad va- tetuks tunnistamine ja Alliku külas asuva Paple 1 ka- nemad (või üksikvanem) ja laps nematest (mitte toetuse taotleja) end ja teisele lapsele mujal omavalitsuses tastriüksuse sihtotstarbe muutmine on elanikeregistris. registrist välja kirjutab, toetusmäära vä- koolikoha saamiseks pidid vanemad end • Toetust makstakse pooles mahus • Püha külas asuva Kopli 5 katastriüksuse jagamine ja hendatakse vastavalt määrusele samuti välja registreerima. Kui vanemad end sihtotstarvete määramine 64 eurot kuus, kui üks vanema- juba kuu esimesest päevast. uuesti Saue valla elanikeks tagasi re- test ja laps on elanikeregistris. • Püha külas asuva Kopli 6 katastriüksuse jagamine ja Kui lahkub taotleja (isik, kes esitas gistreerisid, ei olnud neil seni kehtinud sihtotstarvete määramine • Õigus taotleda ja saada toetust taotluse, mille alusel toetust makstak- määruse kohaselt enne 12 kuu möödu- tekib pärast lapse 1,5 aastaseks • Hüüru külas asuva Lepala katastriüksuse jagamine ja se), aga teine lapsevanem ja laps jäävad mist õigust koduse lapse toetuse uues- saamist ning lõppeb lapse mine- sihtotstarvete määramine Saue valla registrisse, siis peab teine ti taotlemiseks.
Recommended publications
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaaruanne 2020
    JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2021 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 1.1.1 Esimene laine ....................................................................................................... 4 1.1.2 Teine laine ............................................................................................................ 5 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ........................................................... 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 7 2.3 Projektid ....................................................................................................................... 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .....................................................
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    TÜRI VALLAVALITSUS Türi Vallavolikogu 29.10.2020. a määruse nr 10 „Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 kinnitamine“ lisa TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020-2032 Europolis OÜ 2020 Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 _____________________________________________________________________________________ SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 9 1. Olukorra kirjeldus ............................................................................................................. 10 1.1 Üldandmed ................................................................................................................. 10 1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade ....................................................................................... 11 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus........................................................................................ 11 1.2.2 Majandus ja tööhõive ......................................................................................... 12 1.3 Keskkonnaülevaade ................................................................................................... 13 1.3.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia .............................................................. 13 1.3.2 Põhjavesi ja selle kaitstus ..................................................................................
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • Arengukava Aastateks 2013-2015 Kinnitamine“ Lisa
    Türi Vallavalitsuse 15. oktoobri 2013 määruse nr 12 „Laupa Põhikooli arengukava aastateks 2013-2015 kinnitamine“ lisa LAUPA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2013 – 2015 2(26) SISUKORD 1. ÜLDANDMED KOOLI KOHTA................................................................................ 3 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................3 1.2. Asend ja teeninduspiirkond ..............................................................................................3 1.3. Hooned, ruumid, maa-ala .................................................................................................3 1.4. Ajalugu ............................................................................................................................3 1.5. Koolijuhatajad ja direktorid läbi aja..................................................................................4 1.6. Suuremad remondid, restaureerimised, soetused...............................................................4 1.7. Kooli traditsioonid............................................................................................................5 1.8. Kooli sümboolika, meened ...............................................................................................6 1.9. Sidemed teiste koolidega..................................................................................................6 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS................................................................................7 2.1. Andmed õpilaste
    [Show full text]
  • Järva Maakonna Rahvaraamatukogude 2018
    1 JÄRVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Paide 2019 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ........................................................ 8 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Türi Valla Haridusvaldkonna Analüüs Ja Pikaajaline Teenusvajaduse Prognoos
    ’ TÜRI VALLA HARIDUSVALDKONNA ANALÜÜS JA PIKAAJALINE TEENUSVAJADUSE PROGNOOS Aprill 2020 1 Sisukord 1. METOODIKA ............................................................................................................................................. 4 2. TÜRI VALLA RUUMIMUSTER JA HARIDUSASUTUSED................................................................. 6 3. RAHVASTIKUARENGUD TÜRI VALLAS ............................................................................................. 9 4. ARENGUD TÜRI VALLA HARIDUSVÕRGUS ................................................................................... 16 4.1. ALUSHARIDUS ........................................................................................................................................................... 16 4.2. ÜLDHARIDUS............................................................................................................................................................. 19 4.3. HUVIHARIDUS ........................................................................................................................................................... 22 4.4. TÖÖTAJATE KOOSSEIS ............................................................................................................................................. 23 4.5. KINNISVARA .............................................................................................................................................................. 25 4.6. FINANTSEERIMINE ..................................................................................................................................................
    [Show full text]