DOCSLIB.ORG

Kaunis Kadrina Kalender Kadrina Vallal on Aega Am- Mõni Uhke Valla Ehitis Või on Läsna Külas Elav Kunst- Teid, Postkaarte, Pakendeid, Lauluisa F

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaunis Kadrina Kalender Kadrina Vallal on Aega Am- Mõni Uhke Valla Ehitis Või on Läsna Külas Elav Kunst- Teid, Postkaarte, Pakendeid, Lauluisa F JAANUAR 2019 Nr 1 (294) KKodukantodukant Kadrina valla ajaleht Mis mõistsid mõtelda, Kuidas lõpetada aasta? Ikka heategevusega! mõista ka ütleda, ütleb Kadrina vanasõna. Paljud kadrinlased on mõistnud ütelda, et eelmine seelikutriibuga Avo Seidelbergi tehtud vallalehe kujundus oli Kadrinale omasem, erilisem ning paistis juba kaugelt silma. Sellepärast oleme pöördunud tagasi vana lehe maketi juurde. Rõõmustagem üheskoos! Lisete Laisaar Jõulurõõm hooldekodus 21. detsembril külastasid Vohnja Lasteaed-Algkooli lap- sed Kadrina hooldekodu, pakkudes sealsetele elanikele jõulurõõmu. Lapsed meisterdasid öökapile kuusekesed nendele elanikele, kes enam kuusepuu juurde jõulu- rõõmu nautima ei saa minna. Lisaks küpsetasid lapsed kõikidele elanikele isiklikud piparkoogid omavalmis- tatud taignast. Jõulurõõmu jagati ka kaunite laulude ja luuletuste näol. Hooldekodu personal tänab Vohnja Las- teaed-Algkooli lapsi ja nende õpetajaid hooldekodu ela- nikele jõulurõõmu toomise eest! (KK) Kuuskede põletamine Vaid osa tublidest ehitajatest ning viimistlejatest – 100 maja saidki valmis! Foto: Erakogu Pühapäeval, 6. jaanuaril ehk kolmekuningapäeval peeti Kadrina tuletõrjemäel taas jaanuarituld, kus tuleaseme- Juba 2017. aasta detsembris see on kingitus, mis valmistab gusalt! Piparkoogimaja on üks piparkoogimajade meisterdaja le toodud jõulukuused pakkusid kõikidele kohalolijatele tuli tublidel Läsna-Loobu pi- nii elevust kui pakub silmailu hea kingitus igas vanuses ini- Heli Napp. parkoogimeistritel mõte, et ja, mis veel parem, selle saab mesele, sest rõõm on kõikidel Suure piparkoogimaja- elevust ja ilu. „Aitäh tublidele osalejatele ja suured tänud tuleval aastal veel rohkem pi- ka ära süüa ja see maitseb ma- sama suur,“ ütleb kogenud de ehitamise ja kaunistamise meie vahvatele pritsumeestele! Nüüd jääme taas oota- parkoogimaju küpsetada. Nii- vundamendiks ehk suurteks ma jaanituld,“ ütles Kadrina rahvamaja juhataja Helena moodi jõutigi otsusel, et Eesti Lastekaitsespetsialist nähes olid lastevane- toetajateks olid Peeter Kiik, Mägi. (KK) Vabariik 100 raames küpseta- Kai li Kangur sõnab: Tänan mad südamest liigu- Eerik Väärtnõu, Jens Haug takse ja kaunistatakse ära sada Kadrina laste nimel Läs- tatud, kallistasid ning ja Gregor Lang, kelle abita ei maja ning seda kõike heatege- na-Loobu kogukonda ning tänasid meid, et just oleks sellist projekti ette ehk vuslikul eesmärgil. Piparkoo- Põhja-Eesti Regionaalhaig- nende lapsed sellise suu- võetudki. Pruunid piparkoo- gimajad läksin heategevusena lat, kes jõulude eel meie rejoonelise heateo osaks gimajad aitasid vaimustavalt Vinni perekodule ning Kad- lastele vahvad üllatused said. Laste rõõm värvilisi värvilisteks teha tublid abi- rina valla vähekindlustatud tegid. PERH-ilt said meie piparkoogimaju nähes oli lised Kairi, Kristjan, Kert, perede lastele. Projekti eest- lapsed magusad kingiko- hindamatu! Mis seal sa- Kersti, Birgie, Bretie, Kadri, vedaja Heli Napp peab tehtut tid šokolaadi ja meega. lata, sama oli ka meil, kui Aili, Berit, Sirli, Sander, Car- õnnestunuks. „See, millise Läsna-Loobu inimesed maju nägime, sest iga maja mel, Kerttu, Gregor, Katrin, emotsiooni värviline, maius- eesotsas Heli Napiga oli kui eraldi kunstiteos. Tä- Lisete, Õnne, Piret, Jüri, Ülle, tusi täis piparkoogimaja lastes valmistasid meile pi- nan veel kord kõiki, kes aita- Indrek, Triin, Merle, Ken En- tekitab, on hindamatu. Lastel del, Jesse Ellart, Kaie pojaga, parkoogimaju, mida sid sel teoks saada! lähevad silmad särama, sest Merje ja Mia. (KK) Foto: Helena Mägi Kaunis Kadrina kalender Kadrina vallal on aega am- mõni uhke valla ehitis või on Läsna külas elav kunst- teid, postkaarte, pakendeid, Lauluisa F. R. Kreutzwaldi musest traditsiooniks võtta aastat meenutama jäänud nik PIRRUS ehk Piret Mil- logosid. Piret Mildeberg on uut aastat vastu kena val- tippsündmus, siis sel korral deberg. Piret Mildeberg on ka pikaaegne Läsna Teatri 215. sünniaastapäev lateemalise kalendriga. Kui läheneti asjale loomingu- vabakutseline kunstnik, kes lava- ja kostüümikunstnik varasematel aastatel on ka- liselt. Kadrina valla 2019. on illustreerinud palju raa- ning teostaja. „Kui meie unustame oma rahva poja, kes on suureks lendri päisele jäädvustatud aasta kalendri päise autor matuid, kujundanud plaka- Kadrina valla selleaas- saanud Kadrina kihelkonnast, unustatakse järeltulevate põlvede poolt ka meid.“ (Onu Rullu) tane kalender on unikaalne Mul tuleb kiita noort hakkajat spordijuhti Robert Sa- kunstiteos, mis kirjeldab lepit, kellega sai seljad kokku panna ja arutada, kuidas kenasti vallas olevat ja toi- tervisematka korraldada või kas tulevikus korraldada muvat. Iga uus pilk pildile hoopis mõni spordivõistlus. Esimesel matkal osales ak- toob esile uue ja omanäoli- tiivselt ka meie vallavanem Kairit Pihlak, aitäh kaasa ai- ne kirjelduse Kadrina kohta. tamast! Tahan tänada ilusa kontserdi eest Kadrina Kuns- Pildil on esindatud näiteks tikooli kasvandikke ja juhendajaid, Kadrina Kapelli ja kaunis Kadrina rahvariide Margus Laugesaart, Raido Parvet, kes oli kontserdi eest- seelikutriip, emakeele au- vedajaks. Aitäh, osalejad ja esinejad, kellele üritus rõõmu sammas, kirik. Kas seelikut- valmistas! riip on kalendril esindatud “Aitäh Sulle, Onu Rullu, hindamast kõrgelt meie kir- kui Kadrinale omane sümbol jaisa loodud kõrget eesti vaimu! Jätkuks meil, tänastel eestlastel, tarkust ja tahtmist seda vaimu hoida ja edasi või peitub seal ka vihje 2019. kanda oma järglastele! Tänan suurepärase päeva eest! Nii aasta kultuurivaldkonna kosutav ja meeliülendav oli matkata radadel, kus meie teema-aastale, mis on teada- lauluisa F. R. Kreutzwald on oma lapsepõlve veetnud. Ri- olevalt pühendatud laulu- ja kastav oli mõlgutada mõtteid Kalevipoja lugudest ning tantsupidude traditsioonile, jagada neid toredate matkalistega,” kiidab Kadrina Val- see jääb iga vaataja hinnata. lavolikogu liige Anneli Meibaum. Üks on kindel, Kadrina vald tänab tegijat ainulaadse ning Pearu Nukk kena kalendri eest! (KK) 2 KODUKANT JAANUAR 2019 Kadrina vald Topeltmängu mängiv Regina Sundejeva turismimessil Tourest Topeltmäng on uus kollek- 8.-10. veebruarini toimub Eesti Näituste messikesku- tiiv Eesti muusikamaasti- ses rahvusvaheline turismimess Tourest. Antud nime- kul. 2018. aasta lõpus laiali ga turismimessi korraldatakse alates 1991. aastast See läinud ansamblist Patune on pikima ajalooga ning suurima turismimess Balti rii- Pool tuntud Edvin Petrov kides. Tänavusest messist võtavad osa kõik Lääne-Vi- rumaa omavalitsused ja nende hulgas ka Kadrina ning Kadrina oma supers- vald. Kadrina vallast võib messil näha Kadrina spor- taar Regina Sundejeva, on dikeskust, Hõbeda kitsefarmi ja Neeruti mõisa. (KK) löönud käed ning soovivad oma muusikaga rõõmusta- Seltsimehed, suusatama! da kuulajaid üle kogu Eesti. Tublid aktivistid kutsuvad suusatama! „Kadrina Ter- Regina, kuidas Sina To- viserajal on sees nii vabatehnika kui ka klassika jälg. peltmängu mängima sat- Terviseraja pikkuseks on 1,7 kilomeetrit ning sõita tusid? Topeltmängijad Edvin Petrov ja Regina Sundejeva. Foto: Topeltmäng soovitatakse päripäeva. Rajale saab kõige paremini Esinesime showtrupiga Tristvere kohviku vastas asuvast parklast,“ ütleb Tõnu Cadencia Kose aastavahe- mis teeb kaasahaaravat ning kogu oma vaba aega Cadencia meelolukaid esi- Rummo. tusepeol, kus astus üles ka tantsumuusikat igas vanu- targalt kasutama. nemisi ning jutukaid au- Patune Pool. Edvin kui üks ses kuulajale. tosõite. Aitäh õed Suvid, tolle bändi liikmetest kuu- „Kui Marge Mägi poleks õed Mägid ja Marge!“ tänab lis mind seal laulmas ning Milline Su elu praegu välja mind viis aastat tagasi kut- Regina kogu südamest Ca- sellest tal see mõte tuli. näeb? sunud Cadenciasse laulma, denciat. Möödunud aasta lõpus tegi Kuna pärast Kadrina Kesk- siis ei oleks ma praegu siin, Tuult tiibadesse ja palju ta mulle konkreetse ettepa- kooli lõpetamist alustasin kus ma olen. Olen selle aja- kadrinlastest Topeltmängu neku luua koos uus bänd. õpinguid Tallinna Ülikoo- ga suurendanud oluliselt austajaid, armas Regina! Loomulikult olin ma nõus lis, siis pean tudengina oma oma lavakogemuse paga- (KK) ja nii sündiski Topeltmäng, aega osavalt planeerima sit. Jään alati meenutama Talvevõlumaa Pariisis. Foto: Vahur Leemets Samuti on Pariisi suusarajad avatud kõikidele suu- Kadrina vald kavandab kultuurikorralduse muutmist sasõpradele. Rajad on sees 1,6 kilomeetri pikkusel val- Kadrina vallavalitsus on algatanud ri- ja huvitegevuse harrastamiseks, on tegevused ja sündmused, mis pa- gustatud rajal, 2,5kilomeetrisel mägisemal trenniringil ja ka 3 ja 5 kilomeetrisel matkaringil. Suusasõbrad, praegu tegutsevate asutuste Kadrina kultuuri- ja noorsooprojektide juh- kuvad huvi vallakodanikele ja ärata- suusatama! (KK) Huvikeskust ja Kadrina Rahvamaja timine ning noortekeskuse tegevuse vad tähelepanu ka väljaspool valda,“ ühendadamise terviklikuks kultuuri- korraldamine. vastab Kadrina vallavanem Kairit ja noortsootöö korraldamisega ning Miks on ette võetud kultuurikor- Pihlak. juhtimisega tegelevaks asutuseks. ralduse muutmine? „Kadrina kan- Muu hulgas hakkaks uus kultuu- MU RUMÄE Loodav asutus saab sisuliselt kul- di kultuur põhineb väljakujunenud riasutus haldama nii Kadrina rah- tuurimeeskond, kelle peamiseks ees- traditsioonidel ja tublidel tegijatel. vamaja, huvikeskust kui ka Läsna MÄLUMÄNG märgiks oleks koostöö korraldamine Muudatus kultuurikorralduses loob rahvamaja. Uue kultuuriasutuse põ- kõikide vallas tegutsevate kultuuri- ja õigusliku aluse ühtselt toimivale himäärus on peagi volikogus 2. lu- Eelmises lehes ilmunud pildil praeguseks praktiliselt hä- noorteorganisatsioonide
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4701 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4454 Changes as of 12 Nov 2018 Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898 ). Toomasmäe village is assigned the new code 8301 . The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village.
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2020-2023
    KINNITATUD Kadrina Vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 38 KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2020-2023 Kadrina 2019 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 5 1.1 Valla lühiiseloomustus ................................................................................................. 5 1.2 Pindala ja asustustihedus .................................................................................................. 5 1.3 Rahvastik .......................................................................................................................... 5 1.4 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ......................................................................................... 6 1.5 Elussündide- ja surmajuhtude arv ning loomuliku iibe kordaja ....................................... 7 1.6 Demograafiline tööturusurveindeks .................................................................................. 7 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................. 8 2.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted .................................................................... 8 2.2 Keskmine brutotulu .....................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400M - 5 Km Tulemused
    Kadrina 1. Paisjärve Jooks Rahvajooks 400m - 5 km Tulemused Rank Bib. Nimi Küla/Klubi Vanuseklass (Rank) Time Gap Tillujooks 1 12 Bremen Emil Kadrina M6 (1) 1:33.6 2 623 Aus Jako Kadrina M6 (2) 1:34.3 0.7 3 166 Talts Lill Rannamõisa N6 (1) 1:37.2 3.6 4 8 Raudsalu Risto Rakvere M6 (3) 1:44.9 11.3 5 674 Soini Martti Kadrina M6 (4) 1:46.2 12.6 6 652 Allmäe Andreas Kadrina M6 (5) 1:49.7 16.1 7 685 Riisalu Miia Karolina Kadrina N6 (2) 1:50.4 16.8 8 139 Kirsch Kätlin Kadrina N6 (3) 1:53.4 19.8 9 126 Lõõbas Jan Markus Kadrina M6 (6) 1:57.7 24.1 10 656 Möldre Lissandra Kadrina N6 (4) 1:58.6 25.0 11 10 Kütt Hiie-Lii Ridaküla N6 (5) 2:00.7 27.1 12 167 Teesalu Karl Rohusalu M6 (7) 2:01.0 27.4 13 650 Reinula Reio Robin Kadrina M6 (8) 2:02.5 28.9 14 155 Steinberg Marie Kadrina N6 (6) 2:04.1 30.5 15 146 Sillamjõe Janeleen Kadrina N6 (7) 2:05.6 32.0 16 649 Pilt Elerin Kadrina N6 (8) 2:07.1 33.5 17 17 Ambos Saskia Kadrina N6 (9) 2:07.4 33.8 18 677 Tiiter Selena Mariete Pajusti N6 (10) 2:12.9 39.3 19 681 Rõmer Mirtel Kadrina N6 (11) 2:15.2 41.6 20 13 Arleen Klopp Jõetaguse N6 (12) 2:15.7 42.1 21 154 Steinberg Margareta Kadrina N6 (13) 2:17.4 43.8 22 2 Ots Annaliisa Kadrina N6 (14) 2:19.4 45.8 23 696 Mägi Revor Kadrina M4 (1) 2:22.6 49.0 24 119 Joost Rainer Kadrina M6 (9) 2:23.9 50.3 25 170 Laaniste Loore Kadrina N6 (15) 2:25.7 52.1 26 135 Saar Oliver Kadrina M4 (2) 2:26.8 53.2 27 142 Kaubi Gertrud Kihlevere N4 (1) 2:27.4 53.8 28 137 Kurve Kristo Kadrina M6 (10) 2:27.6 54.0 29 168 Roger Heidi Kadapiku N4 (2) 2:28.1 54.5 30 676 Tiiter Emma Mirell Pajusti
    [Show full text]
  • Karst Ja Allikad Pandiveres
    KARST JA ALLIKAD PANDIVERES AS MAVES 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne Rahastaja: SA KIK Tallinn 2002 SISUKORD 1. ÜLEVAADE PANDIVERE VEEKAITSEALA KARSTIST JA ALLIKATEST 5 2. KARST JA ALLIKAD VALDADES....................................................................8 2.1 JÄRVAMAA..................................................................................................8 2.2 LÄÄNE-VIRUMAA....................................................................................10 3. SUUREMATE KARSTINÄHTUSTE KATALOOG..........................................14 3.1 KARSTINÄHTUSED JÄRVAMAAL ........................................................14 3.2 KARSTINÄHTUSED LÄÄNE-VIRUMAAL ............................................27 4. ALLIKATE KATALOOG...................................................................................39 4.1 ALLIKAD JÄRVAMAAL ..........................................................................39 4.2 ALLIKAD LÄÄNE-VIRUMAAL...............................................................42 5. VEESÄILITUSALADE (OLULISTE ALLIKATE JA KARSTILEHTRITE RÜHMADE NING KARSTIJÄRVEDE) NIMEKIRI JA PIIRIKIRJELDUSED.......48 2 SAATEKS Käesolev trükis on sisult 1994.a koostatud kataloogi “Pandivere Riikliku Veekaitseala karst ja allikad” täiendatud väljaanne. Toona juhendas töid Ülo Heinsalu ja kataloogi koostamisest võtsid osa E. Lust, K. Jõeleht, I. Tamm, M. Metsur ja H. Kink. Pandivere karstunud aluspõhjalise kõrgustiku omapära on arenev pindmine ja maa- alune
    [Show full text]
  • Kolm Põhjust, Miks Koolipapa Arvo Pani Võiks Õnnest Bareljeefi Tantsida 23
    Kõigi maade kadrinlased, ühinege! SEPTEMBER 2014 Nr 8 (246) KKoduodukkanantt Kadrina valla ajaleht Kool avab Otto Ameri Kolm põhjust, miks koolipapa Arvo Pani võiks õnnest bareljeefi tantsida 23. septembril 2014 möödub 80 aastat Kadrina Keskkooli endise direktori Otto Ameri sünnist. Kell 13 avatakse sel puhul Otto Ameri bareljeef kooli A - korpuse esimesel korrusel. Avamisele on oodatud endised õpetajad, vilistlased, Otto Ameri sõbrad ja tuttavad. Järgneb kohvilaud huvikeskuses. Osavõtust palub kool teatada telefonile 509 4798 või meiliaadressile [email protected] . Kui palju on Kadrina vallas tegelikult elanikke? Selgitame välja. 1. jaanuari seisuga elas Kadrina vallas 5060 inimest. Nii väidab elanike register. Statistikaamet pakub aga hoopis arvu 4912. Vahe seega 148 hinge. Kus on tõde? Samas teame: ainult reaalse elanike arvuga kursis olles on vallas võimalik kooli- ja lasteaiakohtade arvu täpne planee- rimine. Lasteaiajärjekorra puhul ka vajalike lisakohtade loomine. Talvist lumelükkamist teab vald hästi korraldada ainult siis kui on teada, mis pered ja kus elavad. Kurb oleks, kui mõni Kadrina uutest, vastsündinud vallakodanikest jääks valla traditsioonilisest kingitusest, hõbesõlest ja sõlepeost ilma vaid sellepärast, et ta vanemad pole registris. „Ainult korras registri olemasolul saame valla elu paremini planeerida, hoolitseda, et kõik valla teenused Kadrina vallas reaalselt elavate inimesteni jõuaks,“ võttis asja kokku vallavanem Erich Petrovits. Valla registripidaja Valli Rand teab probleemile lihtsat lahendust. Nimelt: kõik inimesed, kes Kadrina vallas tegelikult elavad, peavad end registrisse kandma. „See pole üldsegi raske,“ lisab ta. Rand loodab, et ka üürikorterite 1.a klassi õpilased Jaspar Vaher ja Urmo Nagel kooliaasta avaaktusel, keskel Jasperi õde Kaisa-Kristina Kivirand 12. klassist. elanikud registreerivad oma tegeliku elukoha. “Korteri- Foto Rein Sikk omanikule ei too ta üürnike registris olemine kaasa mingeid siks, jätkub kooli maineüritus fassaadide remont, 2016 võe- 2015 parlamendivalimistes, kohustusi,“ rõhutas Rand.
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kadrina Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2015-2018
    KADRINA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015-2018 Kadrina, 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Üldandmed .......................................................................................................................... 4 1.1. Valla üldandmed .......................................................................................................... 4 1.2. Rahvastik ..................................................................................................................... 5 1.3. Rahvastiku terviseseisund ............................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ........................................................................... 9 2.1. Tööturu situatsioon ...................................................................................................... 9 2.2. Toimetulek ................................................................................................................. 10 2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse ............................................................................. 11 3. Laste ja noorte areng ......................................................................................................... 12 3.1. Ülevaade Kadrina valla lastest ja noorte arengust ..................................................... 12 4. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond ..................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]